RAHAKOOL Visioonist isikliku portfellini
Kava: 1. Investeerimisinstrumendid – võlakirjad ja aktsiad 2. Risk ja tulu – mis seos nende vahel valitseb 3. Investeerimisportfelli koostamine – mõned baaspõhimõtted •
Aega vähe ja teemasid palju – kasutame natukene ebatraditsioonilist lahendust
© Swedbank
1. Investeerimisinstrumendid
Keskne kontseptsioon - Raha ajaväärtus. Kui suur on aasta pärast maksta lubatud 100 EUR väärtus täna? 100 100,00 93,458 80
84,746
60
PV @ 7% PV @ 18% 100
40
20
0
15.03.2012 15.03.2012 © Swedbank
15.03.201315.03.2013
Mis on need varad, millede eest ollakse nõus täna midagi maksma? •
Tarbimis- ja majanduslikult investeerimisväärtusega füüsilised varad - need ei paku meile täna huvi – sh. materjalid/toormed pigem siin kuid mitte ainult – sh. ajaga tarbimisväärtuses paranevad kaubad
• •
Kunst ja muud kollektsioneerimisvarad, Osalus lisandväärtust loovates ettevõtetes (ja sellega kaasnev õigus kasumile) Nõuded tulevikus laekuvatele rahavoogudele (või tulevikus laekuvatele muudele varadele) – ennekõike laenud ja võlakirjad – muud nõuded (sh. kõiksugu võlad) Välisvaluutad Mis veel?
•
• •
© Swedbank
Millistest finantsvaradest me täna räägime? • •
Osalus lisandväärtust loovates ettevõtetes – ehk aktsiad Õigus tulevikus laekuvatele rahavoogudele – nt võlakirjad
© Swedbank
Finantsvarad, millest tuleneb nende väärtus? •
Tavapärase ettevõtte (üle-)lihtsustatud bilanss VARAD
KOHUSTUSED
Käibevarad
Tasumata arved
Tootmisvahendid
Laenud ja/või võlakirjad - laenu põhiosa (saadud raha) - intressid Ettevõtte omakapital - kaasatud aktsiakapital - kogunenud kasum/kahjum
VARAD KOKKU
• •
KOHUSTUSED KOKKU
Investoritele pakub huvi ennekõike ettevõtete kohustuste pool + kõik see, mis ettevõtte kohustustega kaasa käib Kuidas muutub ettevõtte raamatupidamislik väärtus?
© Swedbank
Laenud •
•
Kuna laenudega finantsturgudel otseselt ei kaubelda, siis pakuvad laenud meile täna vähe huvi – Laenusaaja saab laenu – Laenul on kindlaksmääratud tagastamisgraafik (nn “annuiteedi” puhul toimub paralleelselt koos intressimaksetega) – Laenul on kindlaks määratud intress – intress võib olla kogu laenu tähtajaks fikseeritud või muutuv (valdavalt siis seotud mõne rahaturu intressimääraga)
Küll aga müüakse mõnikord laene kokkupakitult finantsturgudele edasi – selle abil saavad pangad laenud oma bilanssidest välja ja saavad uusi laene andma hakata. – pakendamiseks sobivad kõiksugused laenud – “seksikuse” huvides lisatakse igasugu struktuure – Sellised laenud olid ühed peaosalised käsiloleva finantskriisi esimeses © Swedbank laines (ABS)
Võlakirjad – üldiseloomustus •
Võlakiri kujutab endast sisuliselt väga standardiseeritud vabalt võõrandatavat laenu, millel sarnaselt laenule üldjuhul kokkulepitud kupong/intress ja tagastamise tähtaega. – Lühiajalised võlakirjad ei kanna üldjuhul eraldi kupongi (võlakirjad müüakse nn “diskontoga”) – Võlakirjal võib olla nii fikseeritud kui “ujuv” kupong (“ujuv” ehk seotud mõne rahaturumääraga) – On olemas ka tähtajatuid võlakirju (nn perpetuiteet) – Üldjuhul toimub võlakirja põhiosa lunastamine korraga (ei toimu laenule iseloomulik põhiosa amortisatsiooni)
•
Üldjuhul on võimalik üheselt defineerida võlakirja omanikule tulevikus laekuvad maksed (kupongid ja põhiosa tagastus) – seetõttu nimetatakse neid ka Fikseeritud Tulu Instrumentideks (Fixed Income Instrument)
© Swedbank
Võlakirjad – seotud rahavoogude näide (info emissiooni hetkel, üks päris võlakiri) Emissiooni päev: 13/05/2008
100
Lunastustähtaeg: 20/07/2018
99,278
100,0
Kupong: 4,6% p.a (act/act), fikseeritud,
80
Kupongimaksed: makstakse kord aastas, esimene kupong 20/07/2009 Võlakirja nominaal: 1,000 EUR
60
Emissiooni hind: 99.27800 (% nominaalist) Emissiooni suurus: 7,967,000,000 EUR
40 20 4,6
4,6
4,6
4,6
4,6
4,6
4,6
4,6
4,6
13/05/08' 29/08/08' 31/12/08' 30/04/09' 31/08/09' 31/12/09' 30/04/10' 31/08/10' 31/12/10' 30/04/11' 31/08/11' 31/12/11' 30/04/12' 31/08/12' 31/12/12' 30/04/13' 31/08/13' 31/12/13' 30/04/14' 31/08/14' 31/12/14' 30/04/15' 31/08/15' 31/12/15' 30/04/16' 31/08/16' 31/12/16' 30/04/17' 31/08/17' 31/12/17' 30/04/18'
0
0,77
NOMINAL © Swedbank
kupong
Emissiooni hind
4,6
Võlakirjad – seotud rahavoogude näide (info emissiooni hetkel, päris võlakiri) •
• •
Väga suuri emissioone müüakse esmalevitamisel oksjoni vormis, enamasti püütakse eelnevalt hinnata kujunevat nõutavat tootlust ning kupong seatakse ligilähedaselt samasuureks Võlakirja täpne hind oksjoni korral kujuneb välja oksjonil On ka lihtsamaid emissiooni variante, kus investorid maksavad esmalevitamisel alati nominaali (tavaliselt mahult väiksemad ja väiksema huvitatud investorite ringiga emissioonid).
© Swedbank
Võlakirja tootlus lunastamiseni, Yield to maturity (YTM) •
Võlakirja iseloomustamine läbi kupongi ja tähtaja on keeruline kuna muudab erinevate võlakirjade võrdlemise raskendatuks.
•
Seetõttu kasutatakse võlakirja hindade kirjeldamiseks mõisteid – “tootlus lunastamiseni” ja – “clean price” (hind ilma kogunenud kupongita) * dirty price = clean price + viimasest kupongimaksest kogunenud intress
• • •
YTM on kõige kergemini interpreteeritav mõiste ja kirjeldab, et kui palju selle võlakirjaga tulu teeniks – arvestades nii kuponge kui lõpus laekuvat põhiosa. YTM on sama, mis võlakirja rahavoogude IRR (Internal Rate of Return) eeldusel, et kõik maksed toimuvad õigeaegselt. YTM ja hinna vahel on negatiivne seos (mida kõrgem diskonteerimiseks kasutatav tootlus, seda väiksem rahavoogude on tänane väärtus, NPV)
© Swedbank
13/05/08' 29/08/08' 31/12/08' 30/04/09' 31/08/09' 31/12/09' 30/04/10' 31/08/10' 31/12/10' 30/04/11' 31/08/11' 31/12/11' 30/04/12' 31/08/12' 31/12/12' 30/04/13' 31/08/13' 31/12/13' 30/04/14' 31/08/14' 31/12/14' 30/04/15' 31/08/15' 31/12/15' 30/04/16' 31/08/16' 31/12/16' 30/04/17' 31/08/17' 31/12/17' 30/04/18'
Võlakirja edasine kauplemine turul –
võlakirja hind kujuneb pidevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast
100 7%
97,419
80
20
© Swedbank
6%
4,96% 5%
60 4%
40 3%
30/05/08’
NOMINAL 2%
1%
0 0%
kupong turuhind (dirty price) nõutav tootlus (ytm)
Andmed: Bloomberg
13/05/08' 29/08/08' 31/12/08' 30/04/09' 31/08/09' 31/12/09' 30/04/10' 31/08/10' 31/12/10' 30/04/11' 31/08/11' 31/12/11' 30/04/12' 31/08/12' 31/12/12' 30/04/13' 31/08/13' 31/12/13' 30/04/14' 31/08/14' 31/12/14' 30/04/15' 31/08/15' 31/12/15' 30/04/16' 31/08/16' 31/12/16' 30/04/17' 31/08/17' 31/12/17' 30/04/18'
Võlakirja edasine kauplemine turul –
võlakirja hind kujuneb pidevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast
100 7%
6%
80 5%
60 4%
40 3%
2%
20 1%
0 0%
NOMINAL
© Swedbank
kupong turuhind (dirty price) nõutav tootlus (ytm)
Andmed: Bloomberg
Võlakirja edasine kauplemine turul – võlakirja hind kujuneb pidevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast •
Võlakirja väärtust mõjutavad kauplemises ennekõike: – üldine intressimäärade tase (väljendatakse enamasti läbi nn riskivabade määrade ja selle tulukõvera) – emitendispetsiifilised tegurid (ennekõike risk, et tulevased maksed ei toimu lubatud aegadel)
•
Võlakirjast võimlaiku saadava tulu jaotus on asümmeetriline – maksimaalne võimalik saadaolev summa on piiratud võlakirja rahavoogudega, halvimal korral on võimalik kõigest ilma jääda.
© Swedbank
13/05/08' 29/08/08' 31/12/08' 30/04/09' 31/08/09' 31/12/09' 30/04/10' 31/08/10' 31/12/10' 30/04/11' 31/08/11' 31/12/11' 30/04/12' 31/08/12' 31/12/12' 30/04/13' 31/08/13' 31/12/13' 30/04/14' 31/08/14' 31/12/14' 30/04/15' 31/08/15' 31/12/15' 30/04/16' 31/08/16' 31/12/16' 30/04/17' 31/08/17' 31/12/17' 30/04/18'
Võlakirja edasine kauplemine turul –
võlakirja hind kujuneb pidevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast
100
NOMINAL
© Swedbank
kupong
Emitent: Hellenic Republic
45%
Lunastustähtaeg: 20/07/2018
40%
80 35%
30%
60 25%
40 20%
15%
20 10% 5%
0 0%
turuhind (dirty price) nõutav tootlus (ytm)
Andmed: Bloomberg
Võlakirjade põhiomadused •
Võlakirja küljes võib olla hulk “kellasid ja vilesid”, võlakiri võib olla – tagasikutsutav (ehk ennetähtaegselt lunastatav) – aktsiaks konverteeritav (teatud ajal või teatud tingimustel) – võib olla nn “allutatud” – võlakirjal võivad olla tagatised (konkreetsed varad, teiste käendused)
•
Üksiku võlakirja hindamine (turu suhtes) on tavaolukorras suhteliselt lihtne – lubatud rahavood on fikseeritud (või seotud turuintresside muutusega) – võrdlusbaas on väga lai – sisuliselt tuleb hinnata üksnes võimalikku riski, et raha ei saa tagasi – olemas reitingud (nende väärtus kahanenud viimastel aastatel) – võlakirja “default” on pigem harukordne juhus kui “normaalne asjade kulg”
© Swedbank
Historical Default Rates (default ei tähenda investeeringu 100% mahakirjutamist)
Global Corporate Default Summary 12 10 8 6 4 2
Investment-grade default rate (%)
Š Swedbank
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
1999
1998
1997
1996
1995
1994
1993
1992
1991
1990
1989
1988
1987
1986
1985
1984
1983
1982
1981
0
Speculative-grade default rate (%)
Andmed: S&P
Aktsiad
VARAD
KOHUSTUSED
Käibevarad
Tasumata arved
Tootmisvahendid
Laenud ja/või võlakirjad - laenu põhiosa (saadud raha) - intressid Ettevõtte omakapital - kaasatud aktsiakapital - kogunenud kasum/kahjum
VARAD KOKKU
© Swedbank
KOHUSTUSED KOKKU
Aktsiad •
Lihtaktsiad väljendavad endas osalust ettevõttes ja sellest tulenevat õigust tulevasele kasumile ning õigust otsustada ettevõtte tegevuse üle – erinevalt võlakirjade fikseeritud tootlusest ei ole ettevõtete tulevane kasum kunagi fikseeritud ehk puudub konkreetne pidepunkt tänase õiglase väärtuse arvutamiseks
• •
Aktsia õiglase väärtuse hindamine sisaldab rohkem “muutujaid” Hindamismeetodid erinevad väga suures ulatuses, sõltudes nt … – kas hinnatav ettevõte on kiiresti arenev või stabiilne ja küps – mis sektoris ettevõte tegutseb, majandusmõjudele on ettevõte avatud – Jne, jne, jne, jne .
•
Olemas on ka nt Eelisaktsiad, mis võivad omada teatud “eeliseid” tavaaktsia ees, nt garanteeritud dividend vms
© Swedbank
Aktsia analüüs, olulisemad punktid •
Aktsiaanalüüs on kombinatsioon – teadaolevast ettevõtte finantsolukorrast (läbi majandusaruannete) - faktid – ootusest majanduskeskkonnale ja ettevõtte suutlikkusele selles toimida – suhteliselt subjektiivne hinnang
•
Enimlevinud on diskonteeritud rahavoogude põhine hindamine, mille raames sisuliselt: – hinnatakse, kui palju ettevõte suudab toota vabasid rahavoogusid – diskonteeritakse tulevased rahavood tänasesse – kontrolliks: testitakse tulemuste tundlikust erinevate eelduste suhtes
•
Võrdlev analüüs keskendub alahinnatud varade otsimisele (erinevate statistikute järgi, kõige levinum hinna ja oodatava kasumi suhe) Tehniline analüüs keskendub turumustrite interpreteerimisele
•
© Swedbank
Aktsiate iseloom •
Aktsiatest kui investeerimisobjektist tuleneva tulu võimalik ebamäärasus on palju suurem kui võlakirjas – aktsionär kannab ettevõtlusriski – omakapital on viimane, mille väärtus “halva stsenaariumi” korral säilub – võimalik kahju ulatub kogu investeeringu kaotamiseni – võimalik võit on sisuliselt piiramata (laenukapitalil piiratud valdavalt põhiosa ja intrsside/kupongide tagastusega)
© Swedbank
© Swedbank
kasum aktsia kohta, ettevõte 1 4.12.2011
4.08.2011
4.04.2011
4.12.2010
4.08.2010
4.04.2010
4.12.2009
4.08.2009
4.04.2009
4.12.2008
4.08.2008
4.04.2008
4.12.2007
4.08.2007
4.04.2007
4.12.2006
4.08.2006
4.04.2006
4.12.2005
4.08.2005
4.04.2005
4.12.2004
4.08.2004
4.04.2004
4.12.2003
4.08.2003
4.04.2003
Ettevõtte majandustulemuste hindamine on väga keeruline töö – kahe ettevõtte kvartali kasumid 16
14
12
10
8
6
4
2
0
kasum aktsia kohta, ettevõte 2
Andmed: Bloomberg
Ettevõtte 1 prognoosid, kasum aktsia kohta (EPS, aasta kohta) – prognooside jaotus (kokku 28 prognoosijat) FY2012 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
FY2013 7
keskmine 42.88
keskmine 48.09
6 5 4 3 2 1
© Swedbank
52-53
51-52
50-51
49-50
48-49
47-48
46-47
45-46
44-45
43-44
42-43
41-42
46-47
45-46
44-45
43-44
42-43
41-42
40-41
39-40
0
Andmed: Bloomberg
Infot laekub pidevalt juurde – sellest sõltuvad tugevalt ka prognoosid ja õiglaseks peetav hind 50
600
45
500
40
400
35
300
30
200
25
Hind (p.s.)
© Swedbank
EPS est, järgmine aasta
EPS est, jooksev aasta
27.02.2012
6.02.2012
16.01.2012
26.12.2011
5.12.2011
14.11.2011
24.10.2011
3.10.2011
12.09.2011
22.08.2011
1.08.2011
11.07.2011
20.06.2011
30.05.2011
9.05.2011
18.04.2011
28.03.2011
7.03.2011
0 14.02.2011
15 24.01.2011
100
3.01.2011
20
EPS tegelik 12m
Andmed: Bloomberg
Aktsiate kokkuvõtteks, aktsiaindeksid • • •
•
Aktsiaväärtuse hindamises on väga palju tundmatuid, mis kõik vajavad hindamist Suur roll on subjektiivsetel hinnangutel (kohati religioosne tegevus) (Aktsia)indeksid, neid on väga palju väga erinevaid – Indeksid katavad teatud riigi/regiooni/sektori teatud tingimustele vastavaid aktsiaid (nt Saksamaa Small Cap aktsiad) – Enamik enimlevinud indekseid on turukapitalisatsiooniga kaalutud hinnaindeksid (dividendide üle peetakse arvestust eraldi) – On ka “total return” indekseid (eeldatakse, et dividendid reinvesteeritakse) Indekseid kasutatakse nii turuliikumistest koondpildi saamiseks (enamasti hinnaindeksid) kui varajuhtide tegevuse headuse hindamiseks (enamasi “total return” indeksid).
© Swedbank
2. risk ja tulu
Risk ja tulu/tootlus • • •
•
Ajalooline tootlus on väga lihte teema – vaja vaid arvutamist “oodatav/nõutav tootlus” on hinnang konkreetse vara või varaklassi tootlusele üle pikema ajahorisondi (hinnang on enamasti majandustsükli neutraalne) “riskina” käsitletakse võimalust, et lühemas perspektiivis erineb instrumendi tootlus tema oodatavast tootlusest ehk “risk” on tootluse ebamäärasus. Ebamäärasust väljendatakse ja hinnatakse läbi standardhälbe. “oodatava/nõutava tootlus” ja “riski” hindamine on komplitseeritud protsess: – tulemuseks pole mitte vastus vaid hinnang, – võttes arvesse mõned lihtsad eeldused, saab näidata, et kõrgem risk käib käsikäes kõrgema oodatava/nõutava tootlusega – hälbed sellest seosest “koristatakse” turu poolt kiiresti – enamasti viiakse seda hinnangut läbi mitte üksikute varade vaid varaklasside peal – üksik vara kätkeb sellise hinnangu andmiseks liiga palju erinevaid dimensioone ja spetsiifilisi riske
© Swedbank
oodat av/nõut av t ootlus
Risk ja tulu – eeldatav valitsev seos
Risk
© Swedbank
Risk ja tulu – valitsev seos •
Tegelik elu on lihtsate mudelite jaoks liiga keerukas – mis on “pikk horisont”? – kuidas arvutada täpsemalt standardhälvet ehk riski (mis perioodile, kas ajalugu on parim vihje tuleviku jaoks)? – nn “fat tail” riski – standardhälve kui selline eeldab normaaljaotust, normaaljaotus on aga mugandus ja suurem osa elust finantsturgudel ignoreerib seda lihtsustust
•
Komplitseeritusest hoolimata on siiski alust arvata, et kõrgemale pikaajalisele oodatavale tootlusele häälestatud portfell toob ajas kaasa kõrgema portfelli väärtuse hälbe, kui madalamat tootlust sihtiv portfell
© Swedbank
3. Investeerimisportfelli koostamine
Kuidas koostada investeerimisportfelli? Investeeringu eesmärgi selgitamine • •
•
• •
Investeerimishorisont, investeeringu eesmärk (proportsioonid rikkuse säilitamise olulisuse ja kapitalikasvu ootuse vahel), Rahulik säästmine vs “paugust rikkaks” üritus – Diversifikatsiooni (hajutatuse) tase – Valitud instrumentide keskmine riskitase, kaupemisstrateegia Pidev säästmine jooksvast tulust vs olulisema “ühekordse laekumise” investeerimine – Ajastuse olulisus pideva säästmise korral marginaalne
Kui otsus minna hajutatud portfellile, siis valida sobiv koht riski/tulu skaalal Kui otsus kontsentreeritud “paugutamiseks”, siis seada väga selge kauplemisstrateegia (täiesti omaette teema)
© Swedbank
Kuidas koostada investeerimisportfelli? Esimene nurgakivi – strateegiline varade allokatsioon •
Strateegiline varade allokatsioon (SAA) kujutab nn esimest pidepunkti, millega määratakse: – Varade kombinatsioon, mida arvatakse sobilikuks omada üle pikema ajahorisondi (õige punkt riski/tulu skaalal ja selle koostamiseks vajalik hästi hajutatud portfell varaklassiti) – Saab hinnangu pikaajalisele oodatavale tootlusele – Saab hinnangu oodatavale riskile/ebamääraussele, – Portfelli saab “stress-testida” – ehk uurida, kuidas portfell käitus kriitilistel hetkedel ajaloos
•
Siia otsa “ehitatakse” tegelik portfell, lootuses luua SAA’le lisaväärtust, selleks erinevaid meetodeid: – Passiivne “osta ja hoia” strateegia (koos regulaarse rebalansseerimisega) – Aktiivselt läbi taktikaliste nägemuste juhitud portfell (SAA annab ankru otsusteks)
© Swedbank
Kuidas koostada investeerimisportfelli? Analüüsimeetodid •
“Ülevalt-alla” analüüs (Top-Down Analyses) liigub suurelt pildilt detailidele ↓ Globaalne nägemus varaklasside vahel ↓ Kitsam regionaalne ja/või sektoraalne analüüs ↓ Instrumendi valik (võib ka kui piirdutakse üksnes tururiski võtmisega)
•
“Alt-ülesse” analüüs (Bottom-Up Analyses) keskendub ettevõtete valikule – Otsib parimat ettevõtet sektoris või regioonis – Tavaline taktika on ettevõtete järjestamine, ränkimine mitmete kriteeriumide järgi, väljavalitute sügavam analüüs
•
Enam “ülevalt-alla” lähenemist kasutavad keskmisena mitmesse varaklassi investeerivad strateegiad (sh nt pensionifondid), klassikalised “alt-ülesse” lähenemise esindajad on enamasti väga kitsa regiooni või sektori fondid.
© Swedbank
Kuidas koostada investeerimisportfelli? Pilt kokku •
Klassikaliselt läbitakse järgmised sammud: – Strateegiline allokatsioon (SAA) – väga pikaajaline vaade – Taktikaline allokatsioon (TAA) – kuidas “kallutada” ennast hetkel valitsevas keskkonnas – Varavalik – mis instrumendid portfelli osta
•
Levinud rakendus – nn Core-Satellite mudel, aitab säilitada fookust – suurem osa portfellist investeeritakse läbi odavate indeksfondide (nn Core, peab tooma ära nn SAA tulemuse), selle osaga portfellist tegeletakse harva – Aktiivselt tegeletakse väikese osaga portfellist – sellega võidakse võtta väga aktiivseid nägemusi
•
On olemas ka erinevaid alternatiivseid lähenemisi SAA+TAA+varavalik lähenemisele
© Swedbank
Mõned kokkuvõtvad soovitused •
• •
•
Investeerimine on väga keeruline valdkond – keerulistes teemades on väga raske eristada “õnne” ja “süstemaatiliselt head tulemust”. Enamik investoreid ei ole süstemaatiliselt head, isegi professionaalsetest investoritest ei ole enamik head (ei genereeri kõrget tulu võetud riski suhtes, Kristjan rääkis sellest). Me oleme kõigest inimesed – finantsturul käivituvad meil liiga tihiti valed instinktid (Ivar rääkis sellest) Kauplemine ja investeerimine on erinevad teemad – Tihe ja pidev kauplemine proovib teenida teiste vigadest (teiste poolt märkamata võimalused ja ohud) – Hedge Fondid tihedalt seotud selle valdkonnaga – Pikaajaline investeerimine on isegi teisesel turul suhteliselt lähedal kapitali andmisele lisandväärtuse loomiseks Ka reaalset tootlust tuleb hindamiseks vaadata alati suhestatuna võetud riski
© Swedbank