Pärispea Instituut. Arhitektuurne projekteerimine 09.2020-06.2021

PÄRISPEA INSTITUUT Pärispea Institute

Külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel tõi kaasa kümnete militaarobjektide rajamise Eesti territooriumile. Enamus neist olid nii salajased, et ka kohalikel elanikel ei olnud nendest korralikku ettekujutust. Nõukogude Liidu lagunedes osutusid siia jäetud sõjaväelised üksused nö isemajandamisel olevaks ja suur osa hoonete sisustusest läks „ülalpidamiskulude“ katteks. Vägede lahkumise järel aitasid tühjendamisele kaasa ka kohalikud. Suur osa hüljatud militaarrajatistest on imelises asukohas metsa sees ja mere ääres. Antud kursuse raames käsitleme Suurpea militaarküla ja Pärispea Instituudi hüljatud maastike. Kui viimane ootab kogu hiilguses uut elu, siis Suurpeal on osa korruselamutest kasutuses. Koolimaja, kultuurimaja, raamatukogu, veetornid ja veel arutu hulk kapitaalseid ehitisi on aga hea idee ootuses. Kuidas aktiveerida kasutuseta jäänud põnevaid hooneid, et luua uut hingamist?

Kerkinud küsimustele otsiti esialgu lahendusi ühenädalases erialade üleses töötoas “Hüljatud maastikud”, kus osalesid EKA arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning Taltechi inseneeria tudengid. Sellest töötoast kujunes edasine stuudio semestriprojekt, mis suunas tudengite tähelepanu enamasti Pärispea instituudile ja selle koha potentsiaalile.

The Cold War between the Soviet Union and the Western world led to the construction of dozens of military objects on Estonian territory. Most of them were so secret that the locals did not have a proper idea of them either. With the collapse of the Soviet Union, the military units left here turned out to be so-called self-sufficient, and much of the furnishings of the buildings went to cover "maintenance costs." After the troops left, the locals also assisted in the evacuation. Many of the abandoned military facilities are in a wonderful location inside the forest and by the sea. In this course, we dealt with the abandoned landscapes of Suurpea Military Village and Pärispea Institute. While the latter is waiting for new use in all its glory. Some of Suurpea's multi-story uildings are in use. However, a school building, a culture house, a library, water towers and a still insane number of capital buildings are waiting for a good idea. How to activate exciting unused buildings to create a breath of fresh air?

Initially, the interdisciplinary workshop "Abandoned Landscapes" of EKA students of architecture, interior architecture, heritage protection & conservation and engineering students from Taltech, was looking for solutions to the questions that arose during one week. This workshop became a further semester project of the

Instituut koosneb kahest osast, noorem on ehitatud 1970-ndatel ja vanem 50-ndatel aastatel.

Kuidas kasutada olemasolevaid maha jäetud hooneid? Milliseid väärtusi saab hüljatud ruumi puhul esile tuua? Millist uut ruumiprogrammi on sinna võimalik luua? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid vastuseid arhitektuuri ja linnaplaneerimise teise kursuse tudengid.

Kursuseprojekti teema annab võimaluse arhitektuuriõpingute alguses teadvustada ning kriitiliselt mõtestada arhitektuuri ja arhitekti rolli ühiskonnas. Stuudio projekteerimine on ühtlasi sissejuhatuseks järgnevatele programmiliselt ja ruumiliselt keerukamatele kursuseprojektidele. Antud stuudio ülesandeks on kavandada projekti juba olemasolevasse keskkonda.

Tudengid moodustasid 2–3-liikmelised grupid. Iga grupp pidi leidma instituudile ja selle ümbrusele uue kasutuse ning looma lahenduse tuginedes kohalikele oludele ja tehtud uurimistööle. Antud stuudiol puudus jäik struktuur – grupid tegelesid erinevate teemadega ning seetõttu erinevates skaalades, millele vastavalt igaüks oma eesmärgid seadis. Õppejõud kasutasid erinevaid lähenemisi, aidates tudengeid ja tuues omapäraseid väärtusi.

Esiteks otsiti ja prooviti läbi erinevaid funktsioone, kontseptsioone ja ideid abstraktsel tasandil. Seejärel valiti neist üks, mida edasi arendada, arvestades erinevaid projektiga seotud faktoreid. Milliseid instituudi osi alles jätta ja milliseid lammutada? Kas ja kuidas kaasata olemasoleva küla potentsiaali. Kuidas lahendada transpordi probleemid?

Pärispea Instituudi projekteerimise kursus on tudengitele hüpe eelmiste projektide skaalalt edasi. See on projekt, mille jooksul puututakse mõistlikumalt ja tõsisemalt kui varem kokku mitmekesiste probleemide ja järelikult lahendustega arhitektuuri loomise juures. Üldjoontes oli kursus edukas. Tudengid avastasid, kuidas koos töötada väikestes gruppides ja mida üleüldse tähendab suure hoonekompleksi loomise protsess.

studio, which mostly drew the students' attention to the Pärispea Institute and the potentials of this place. The institute consists of two parts, the newer was built in the 1970's and the older in the 1950's.

How to use existing derelict buildings? What values can be highlighted in an abandoned space? What new spatial program can be created there? Second-year students of architecture and urban planning sought answers to these and many other questions.

The topic of the course project provides an opportunity to become aware of and critically interpret the role of architecture and the architect in society at the beginning of architecture studies. The design of the studio is also an introduction to the following programmatically and spatially more complex course projects. The task of this studio is to plan the project into the already existing environment.

The students formed groups of 2–3 members. Each group had to find a new use for the institute and its surroundings and to create a solution based on local conditions and research. This studio did not have a rigid structure – the groups dealt with different topics and therefore on different scales, according to which everyone set their goals. Supervisors used different approaches, helping students ot draw out unique values from each project.

First, various functions, concepts and ideas were sought and tested on an abstract level. One of them was then selected for further development, taking into account various factors related to the project. Which parts of the institute to keep and which to demolish? Whether and how to harness the potential of an existing village. How to solve transport problems?

The design course of the Pärispea Institute is a leap forward for the students from the scale of previous projects. It is a project that involves a more sensible and serious approach than before to a variety of problems and, consequently, solutions to the creation of architecture. Overall, the course was a success. The students discovered how to work closely in groups to think critically about architecture's role in the process of creating a large building complex.

TUDENGID Students

1. Triinu Amboja

2. Grete Daut

3. Simon Eiland

4. Valerii Krinberg

5. Roosmarii Kukk

6. Helin Kuldkepp

7. Patrick Liik

8. Kristina Lillepea

9. Paula Lorence

10. Mattias Ots

11. Matis Ottan

12. Henri Paomees

13. Joosep Pärn

14. Mikael Ristmets

15. Martin Sepp

16. Sander Sinnep

17. Kaari Maria

Tirmaste

18. Cristin Marii Titma

19. Aneth Traumann

20. Mathilda Viigimäe

21. Liispet Viira

22. Laura Liis Vilbiks

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

VAIKUSE INSTITUUT Institute of Silence

Roosmarii Kukk / Laura Vilbiks

Hara laht ning selle kaldal asuv endine instituut on sünge ajalooga piirkond. Paika avastades tundsime, et see vajaks uut ja puhast spirituaalset energiat. Kursuse käigus jõudsime ideeni luua vaimne klooster. Nii toimuks instituudi peahoones võõrutusravi sõltlastele, kes turvalises keskkonnas saaksid ka ajutiselt elada. Et tugevdada sidet kohalike elanikega ning kustutada tulekahjusid nii vaimselt kui füüsiliselt, toimib hoones ka vabatahtlik päästekeskus.

Hoone keskmeks on aga pühakoda ning siseõues paiknevad rahumeelsed meditatsiooniruumid.

Lisaks peahoonele taaselustasime ka teisi olemasolevaid ehitisi – näiteks pääslast

oleme loonud lauda ja teeäärsest majakesest rännumeeste kabeli. Lauta ja peahoonet

ühendab karjamaa, mille kõrval on kasvuhooned ja permakultuuri rakendamiseks aiamaa.

Päästekeskuse juurde oleme loonud ka kai, et võimaldada päästet nii maal kui merel. Teeäärne rännumeeste kabel toimib ka kellatornina, et vajaduse korral hädaohust märku anda ning samuti toimib see ka maamärgina, et instituuti juba kaugelt ära tunda.

Hara Bay and the former institute on its shore are an area with a gloomy history. When discovering the place, we felt that it needed new and pure spiritual energy. During the course, we proposed the idea to create a spiritual monastery. A detoxification treatment for addicts, who may temporarily live in the safe environment of the institute, would take place in the main building. In order to strengthen the connection with the local residents and to put out fires both mentally and physically, the building has a voluntary rescue center. Nonetheless, the center of the building is a sanctuary and peaceful meditation rooms can be found in the courtyard. In addition to the main building, we also revived other existing buildings — for example, we have created a stable from the former auxiliary building and turned the roadside house into a chapel for travelers. The barn and the main building are connected by a meadow, next to which there are greenhouses and a garden for permaculture. We have also created a quay for the fire station to enable rescue both on land and at sea. The roadside chapel also acts as a bell tower to signal emergencies when needed and, furthermore, serves as a landmark to recognize the institute from afar.

Siseõu/ Courtyard

2. korrus/ 2nd floor

1. korrus/ 1st floor

HOBUKOMPLEKS The Horse Complex

Triinu Amboja / Cristin Marii Titma

Hobukompleksi projekt sündis, kui sidusime tallikompleksi ja õllespaa ideed, mille eesmärk oli siduda hobuste ja inimeste keskkond ühtseks tervikuks. Kompleks koosneb tallist, maneežist, väljakutest ja metsaradadest ratsutamiseks.

Vanasse instituudihoonesse ongi loodud keskne esindushoone, kus asuvad spaa, pruulikoda, taproom ja ööbimisvõimalused. Esindushoonest kahele poole jäävad maneež ja tall. Need on paigutatud erinevatele pooltele, et tekiks hobuste liikumine peahoone ümber, mis seoks kogu kompleksi ühtseks. Hooneid seob veelgi hobukoridori katusealune, mis läbib risti peahoonet. Uued peahoonest eenduvad mahud (tall ja maneež) tõstavad selle esile ja annavad esindusliku ilme. Maastikulisi vorme on kasutatud seetõttu, et uued hooned sobituks paremini ümbritsevasse keskkonda ning fookus langeks keskmesse.

Põhiideeks oli luua kompleks, kuhu ka spaasse või restorani tulles on võimalik kogeda hobukompleksile omast atmosfääri.

The horse complex project came to life when we connected the idea of a stable complex and a beer spa, the aim of which was to connect the environment of horses and people into a single whole. The complex consists of a stable, an arena, grounds and forest trails for horseback riding.

A central representative building has been created in the old institute building, which houses a spa, a brewery, a taproom and accommodation. A manege and a stable are positioned on either side of the building. They are arranged on different sides to create a movement for horses around the main building, which would unite the whole complex. The buildings are further connected by the horse corridor, which passes across the main building. New volumes protruding from the main building (stable and arena) highlight it and give a representative look. The new buildings have been integrated into the landscape in order to highlight the existing central buildings heritage and form.

The main idea was to create a complex where you can also experience the atmosphere of a horse complex when entering a spa or restaurant.

Linnulennult/ Bird's-eye view

Maneeži skeem/ Manege scheme

Talli skeem/ Barn scheme

KREMATOORIUM Crematorium

Grete Daut / Valerii Krinberg

Olemasolevat keskkonda analüüsides

kerkisid esile Pärispea poolsaare loodus ning seal asuva instituudi mahajäetus. Me nägime hüljatud instituudi ja seda ümbritseva looduse vahel potentsiaali luua side. Haarates kinni hüljatuse temaatikast, kujunes välja meie sekkumise funktsioon, milleks on krematoorium koos metsas asuva kolumbaariumiga.

Ära kasutades seost looduse ja instituudi vahel lõime nende vahelise ühilduvuse. Sellest kujunes meie projekti keskne idee – teekond. See viib läbi looduskauni kolumbaariumi instituuti, kus on tseremooniaruum ja krematoorium.

Teekond, mille alguspunkt on instituudist eemal, lookleb mööda erinevate kogemustega kolme peamist teed instituudini. Kolumbaarium koosneb sammastest, mis oma olemuselt imiteerib metsa, kuid ei domineeri selle üle.

Koha peal käies avastasime oma teekonna alalt huvipakkuvaid olukordi. Näiteks suured kivirahnud meres, inimtekkelised augud maastikus ning lagedamad alad, mida kolumbaariumis saaks kasutada vastavalt matuselise soovile. Sambad on 1,5–2 m kõrgused ning markeerivad urni asukohta.

Teekonda lõpetava instituudi ruumiprogramm baseerub peamiselt krematooriumi- ja tseremooniamahul. Nende ühendavateks funktsioonideks on ooteala, peielaud ning ruum surnuga hüvasti jätmiseks enne, kui see tuhastatakse. Kokku on instituudi müüride vahel viis mahtu.

In the course of the analysis of the existing environment at this location we researched the nature of the Pärispea peninsula and abandoned image of the institute. We found there is potential to create a link between this abandoned institute and the nature around it. However, grasping the topic of abandonment, the function of our intervention has developed, which is a crematorium with a columbarium.

Taking advantage of the connection between nature and the institute, it became the central idea of our project – the "journey". It runs the Columbarium to the Institute, which has a ceremony section and a crematorium.

The starting point of the journey is away from the institute, the three main paths approach to the building with different experiences. The columbarium consists of pillars that imitate the forest by nature but do not dominate it.

While visiting the site, we found interesting situations in the area of our journey: large boulders in the sea, man-made holes in the landscape and more open areas that could be used in the columbarium we created according to the funeral's wishes. The columns are 1.5–2 m high and mark the location of urns.

At the end of the journey is the institute, whose space program is based mainly on the crematorium and ceremony, and their connecting functions. There are a total of 5 volumes between the walls.

Instituudi praegune sisu on meie projekti puhul mõeldud lammutamiseks ning konseptsiooni aluspinnaks olev teekond jätkub instituudi välismüüride vahel. Soov jätkata metsas olevat looklevat liikumist ka hoones, lubas uute vormidega sekkuda loovamalt, tekitades väikeseid sisehoove ja õuealasid. Seostades ruumimahte läbiva sisekoridoriga, on tulemuseks lõigatud mahud, mis meie projekti puhul on nii läbikäidavad kui ka läbinähtavad. Arvestades merevaatega, otsustasime kolme peamise mahu merepoolseid fassaade tõsta, tekitades kaldkatused.

The interior of the institute have been removed and the concept journey has continued through the walls of the institute. The desire to continue the meandering movement allowed us to intervene more creatively with new forms, creating courtyard situations. By linking the volumes to the internal corridor currently running through the institute, we establish cut volumes that are both passable and transparent for our project. Considering the sea view, we decided to raise the sea facades of the three main volumes and sloping roofs were created.

Plaan/ Plan

Kollaaž peielauast/ Collage of the room for mourning ritual

Kollaaž teekonnast/ Collage of the journey

PÄRISPEA LASTEKODU Pärispea Orphanage

Simon Eiland

Pärispea Lastekodu on mahukas

sotsiaaleksperiment koondada Eesti orvud eraldi suurde lastekasvatuseks kohandatud linnakusse. See paikneb keset loodust, mis laiub Pärispea poolsaarel endisest Demagnetiseerimise

Instituudi laboratoorsest peakorpusest sinna juurde kuuluva Suurpea endiste sõjaväelaste ja nende perede elurajoonini.

Elurajooni stalinistlikud hooned on ümber kohandatud majutama sadu lapsi kahekohalistesse, eraldi vannitoa ja rõduga tubadesse. Alumisel korrusel on ühistegevusteks suur saal, eraldi ruumid mängimiseks ja arvutipõhiseks tööks, pesuköök, ühisköök ja söögisaal. Mõlemalt küljelt piki maja ühendavad tube pikad anfilaadid.

Endine koolimaja on ette nähtud kohalikuks polikliinikuks ja hilisem paneelelamu on kavandatud suuremate korteritega kohalike töötajate koduks.

Elurajoonis on palju ruumi mänguväljakuteks. Lisaks on ka eraldi alad peenramaadeks, et lapsed saaksid aiandust praktiseerida, ning koht linnu- ja küülikute pidamiseks. Kahe stalinistliku hoone vahel laiuv metsatukake on jäetud Taani sõjajärgse isetekkelise mänguväljaku skrammellegeplads eeskujul seikluspargina laste endi luua– seal saavad nad rajada oma puuonne, püstitada rippsildu, ronida mööda puid ja üles riputada võrkkiiki.

Pärispea Orphanage is an intensive social experiment to concentrate Estonian orphans to a campus surrounded by nature, which has been specially adapted for the nurture and education of children, on Pärispea Peninsula stretching from the former main laboratory of the Demagnetisation Institute to the former living quarters of the military and their families.

The Stalinist buildings in the living quarters have been reworked to accommodate hundreds of children into twin bedrooms with personal bathrooms. The ground floor is for social activities and comprises a larger playroom, separate rooms for games and computer work, a laundry room, a kitchen and a dining hall. The rooms are connected by enfilades running along the building from both sides.

The former schoolhouse has been designated to house the new local clinic. The panel building with new enlargened apartments for employees.

The living quarters have a lot of space for playgrounds. In addition there are designated areas for gardening and keeping chickens and rabbits. The grove between two of the planned dormitories will be a junk playground providing children independence and opportunity to build their own treehouses, suspend hanging bridges, climb trees and set up hammocks.

Vana instituudihoone on vähesemal määral ümber kohandatud traditsiooniliseks võimlaga

gümnaasiumiks, säilitades võimalikult palju

olemasolevaid seinu ja hetkest korruseplaani. Piki maja jookseb koridor, mida mööda pääseb klassiruumidesse ja mille otstes on avatud aladega trepikojad. Maja keskel on kaht korrust läbiv aula. Kaunimaks ja põhjalikult ümber kavandatud uuemat põhjapoolset maja ühendab vana hoonega sild, mis mahutab arvutiklassi. Uues majas asuvad niisamuti klassiruumid, lisaks tööõpetuse klass, peegelsaal, võimlemissaal ja korvpallisaal.

Koolimaja ümbritseb 400-meetrine jooksurada, mere pool asuvad kaugushüppe ja petangi väljad. Maja ees on peenrad ja pingid, põhjaosas asub parkla.

The old institute building has been revamped into a traditional primary to secondary grammar school, preserving most of the original floorplan and walls. Along the central axis runs a corridor, providing access to the classrooms, at the end of which are staircases and open spaces. In the central part of the building is the two-storey assembly hall. The more recent northern building has been reworked more thoroughly and given a better look, it comprises classrooms, including industrial arts, a dance studio, a gymnastics hall and a basketball court.

The school building is encompassed by a 400 metre running track with a long jump sand pit and a gravel pit for Pétanque on the west side of the school.

Konservatiivne hilisem hoone/ Conservative later building Konservatiivne peahoone/ Conservative main building

Elamu plaanid/ Building floor plans

Lastetuba/ Children's room

INTEGRATSIA Integration

Helin Kuldkepp / Paula Lorence / Aneth Traumann

Segregatsioon on meie projekti alusprobleem. Oleme loonud oma projekti põhimõttel, kus soovime arhitektuuri kaudu ühendada inimesi ja seeläbi kogukondasid. Kogu projekti vältel oleme juurelnud erinevate arhitektuuriliste vormide üle, mis edendaks integreerimist inimese tasandil.

Projektis on kasutatud läbiva põhikujundina ringi, et soodustada inimesi suhtlema, töötama, puhkama ja integreerima omavahel. Sekkumine olemasolevasse arhitektuuri on võrdlemisi delikaatne. Säilitades hoonete välisseinad ja lammutades kergseinad, loome ruumi oma arhitektuurilisele lahendusele. Projektis kasutatud ringid toimivad nagu paviljonid, kus igal on oma funktsioon.

Enesearenduskeskusest saab koht, mis valmistab inimesi ette tööturule vastavalt nende poolt valitud riigile. Ala keskusest veidi kõrvale on projekteeritud enesearendusekeskuse peahoone. Selle ühte külge on kavandatud saun, lasteväljak ja välitreenguala.

Projekti kaasasime ka kaks mahajäetud kortermaja. Kortermajade vahele kujundasime väljaku mängimiseks ja puhkamiseks.

Kortermajade eesmärk on luua ühtne kogukonna elamu. Lähenesime loogikaga, kus esimene korrus on pühendatud täies mahus ühisalale ja kõrgemad korrused on tubadega jaotatud.

Segregation is the fundamental problem we address through our project. We have created our project on the principle that connecting people and communities through architecture. Throughout the project, we explored different architectural forms that would promote integration at a human level.

The project has used a circle as a pervasive key image to encourage people to communicate, work, relax and integrate. Our intervention in the existing architecture is quite delicate. We preserved the exterior walls of the buildings and demolished the light walls to create space for our architectural solution. The circles created in the project function like pavilions, where each has its function.

The Self-Development Center will become a place where people can prepare themselves for the market according to the country. The Center is our main building, where we have added an outdoor space (sauna, children's playground, outdoor training area, etc.).

We have also involved two abandoned apartment buildings in the project. We have designed a park for playing and relaxing in that area. The purpose of the apartment buildings is to create a unified community housing. Our logic is that the first floor is a shared space, and the higher floors are more private.

Sisekollaaž/ Interior collage

Viimaseks etapiks on pop-up linnak, mille põhimõte seisneb kogukonna isetegevuses.

Linnaku ansambli keskele on rajatud neli põllulappi, kus kõik saavad oma saaki kasvatada. Kõige keskel on hooajaline turg. Neljast hoonest oleme kavandanud erinevate funktsioonidega

kogukonna hooned. Maja ees on peenrad ja pingid, põhjaosas asub parkla.

The last stage is a pop-up city, and the principle is about community self-activity. We have designed some arable land in the middle of the city's ensemble, where everyone can grow their crops. In the middle, there is a seasonal market. In the four buildings that were also involved in, we designed community pavilions with different functions.

Paviljonid/ Pavilions

Enesearenduskeskuse põhiplaan/ Self-development center plan

Kollaaž 3/ Collage 3

Kollaaž 1/ Collage 1

Kollaaž 2/ Collage 2

BOTAANIKATEADUSKESKUS Botanical Science Center

Patrick Liik / Mikael Ristmets

Teaduskeskuse kontseptsioon seisneb

5280 m2 ala katmises ETFE plastmembraaniga, mille abil muutuks instituut soojakliimaliseks oaasiks Eesti “külmakõrbes”. Hiiglaslik kasvuhoonestruktuur kasvab välja kahest instituudi hoonest vastavalt mere ja metsa poole. Pooled on ühendatud peakoridoriga, mille kaudu ilma takistusteta randa pääseb. Kuna tänu membraanile on kompleksi välisperimeeter liikunud algsete hoonete välisseinadest kaugemale, oli võimalik vana hoone kehandisse liberaalsemalt sekkuda. Vana maht sai tükeldatud viieks erifunktsiooniga osaks. Nende vaheline ala sai täidetud sildade võrgustikuga, mis kogu mahu üheks tervikuks ühendab ning botaanikataimi eri kõrgustelt uurida võimaldab.

The main idea of the research centre was to create a warm oasis in the temperate climate of Estonia. This was achieved by creating two membranes made from ETFE plastic that grow from the two existing buildings towards the sea and the forest. The greenhouses and the existing buildings are connected by an atrium on the central axis, which creates an unobstructed corridor between the sea and the forest. Inside the membrane, the existing buildings are split into 5, each with different facilities. The remaining parts of the buildings and the botanical gardens inside are connected with elevated walkways, which also create a possibility to examine the plants and trees inside higher off the ground.

Vaade linnulennult/ Bird's-eye view

Keskuses vahemerelise kliima säilitamiseks

kasutatakse mereenergial põhinevaid

soojuspumpasid, mis kuumade suveilmade korral töötavad ka jahutussüsteemidena.

Teaduskeskuse arvutushoones asub kompleksi superarvuti, mis igapäevaselt tegeleb

kliimasoojenemise simulatsioonide läbiviimise ning molekulaarse modelleerimisega.

Superarvuti tööga kaasnev jääksoojus

kasutatakse samuti ära teaduskeskuse kütteks.

Lisaks teadustööle, on keskuse eesmärgiks ka ühendada teadus ja turism. Nii on näiteks keskuses asuva veganrestorani toiduained saadud kohalikust hüdropoonikal toimivast taimekasvatusest, mis põhimahu perimeetril kulgeb.

To help keep warm in the winter and cool on the hottest summer days, thermal energy from the sea is used. The research centre also houses a supercomputer, which is used to process different simulations regarding climate change. Excess heat from the supercomputer is also used to heat the research centre.

One aim of the centre is to combine tourism with science. For instance, the produce used in the centre’s restaurant comes from the centre’s hydroponics system, which runs along the perimeter of the membrane.

Vaade/ Elevation

Asendiplaan/ Site plan

Vaade merelt/ View from the sea

Sisevaade/ Interior view

SUURPEA KUNSTIKOLOONIA Suurpea Art Colony

Kristina Lillepea / Mattias Ots

Suurpea Art Colony on eelkõige noortele kunstnikele suunatud residentuuri tegemise ja kogukonna loomise keskkond. Hoone asub põnevas ja looduskaunis ajaloolises paigas, mis asub pealinnast vaid tunni kaugusel. Kunstikogukond rikastab ka olemasolevat elu, tuues sõjaväelinnaku kõrvale uut hingamist. Leidisme enim inspiratsiooni Leedus asuvast Nida Art Colonyst.

Hoonel on kolm olulist märksõna:

ELU – tekitame võimaluse veeta residentuuri elades ja töötades samas hoones.

LOOMING – võimalused erinevate loomeprojektide kõrgetasemeliseks teostamiseks.

KOOSTÖÖ – soodustada koostööd nii erinevate valdkondade inimeste vahel kui ka suuremate ülikoolide vahel.

Suurpea Art Colony is an environment for residency and community building, especially for young artists. The building is located in an exciting and beautiful historical place, just an hour from the capital. The art community also enriches existing life by bringing new air to the side of the military campus. We found the most inspiration in the Nida Art Colony in Lithuania. The building has three important keywords: LIFE – we create an opportunity to spend a residency living and working in the same building. CREATIVITY – opportunities for high-level implementation of various creative projects.

COOPERATION – to encourage cooperation both between people from different fields and between larger universities.

Mahu kontseptsiooni algeks on päikese liikumine, täpsemalt 21. detsembri siht, sest tegu on kõige varasema päikeseloojangu asukohaga. See tähendab seda, et sihist tekkinud klaaspinnast jõuab otsene päike sisse aastaringselt võimalikult kaua.

Siht kujutab endast ajaloolisesse hoonesse tehtud klaaspindadega sisselõiget, mis lõhub hoone algset sümmeetrilist vormi. Sihi kaudu valgust tuua on ka vaimse kontseptsiooni poolest oluline – tegu on nõukogude aegse hoonega, millel on üsnagi tume seo ajaloo ja inimestega. Soovisime tuua uue kerge sihiga justkui süngesse hoonesse helgust ja kergust ning siduda hoone ümbritseva loodusega.

The concept of the building begins with the movement of the sun, more precisely with the direction of the sun on December 21. We chose this date because it is the time of the earliest sunset of the year, which means that direct sunlight enters the building through a glass cutout as long as possible all year round.

We made a cutout with glass surfaces in a historic building, which breaks the building's original symmetrical shape and brings light through the building. Bringing light through is also important in terms of spiritual concept – it is a Soviet-era building with a rather dark history, we wanted to bring lightness to the building and to connect it with the surrounding nature.

Siht tekitab ka siseruumi huvitava

lahenduse, kus sihi joones on avatum ala, mis on mõeldud hoone elava keskpaigana. Selle äärtesse jääb tihedam ja privaatsem keskkond. Kasutasime siselahenduses ka ajaloolise hoone siseseinu, et jätta hoonesse vana hõngu ja luua mõnus sünergia uue ja vana vahel.

The incision also creates an interesting solution for the interior, where there is a more open area in the direction of the cutout line, which is intended to be a lively center of the building, all the denser and more private environments are in the original parts of the historical building. We also used the interior walls of the historic building to leave the old atmosphere in the building and create a pleasant synergy between the new and the old.

Välisvaade/ Exterior view Lõige/ Section

Sisevaade/ Interior view

1. korruse plaan/1st floor plan

SPORDIKOOL Sports School

Matis Ottan / Henri Paomees

Spordikompleksi loomise idee kujunes välja vajadusest luua üks terviklik, erikülgne, erinevate võimaluste ning funktsioonidega spordirajatis erinevate spordiala harrastajatele ning ühtlasi anda panus kohaliku kogukonna spordiharjumuste edendamiseks.

Kompleks koosneb kolmest elemendist –õppehoone, ujula ning ühiselamu.

Õppehoone on loodud vanasse instituudihoonesse, mille kavandamise käigus soovisime säilitada ajaloolise väärtuse ning sekkuda ainult interjööri. Väline kest hoiab alles oma kunagist iseloomu. Esimene korrus on läbivalt avatud planeeringuga, kus asuvad söökla, raamatukogu ning auditoorium. Teisel ning kolmandal korrusel paiknevad õpperuumid, personaliruumid ning puhkealad. Kolme korrust ühendavad neli läbivat õhuruumi, tekitades hoonesse õhulisust ning visuaalset kontakti.

Ujula on planeeritud töötama sümbioosis õppehoonega, kus saavad kokku uus ning vana. Ujula kaks korrust on omavahel nihkes, luues vastandi korrapärasusele, mida võib leida ajaloolise hoone juures.

Esimesel korrusel paikneb bassein, fuajee ning riietusruumid. Teisel korrusel merevaatega jõusaal, kohvik ning kontoriruumid.

The idea of a sports school originated from the need to allow people to practise a wide range of sports and also promote it in the local community. The complex has three main buildings: the study building, the swimming pool and the dormitory & sports centre.

The study building is located in the old institute building. Since this building has the most historical value in our eyes, we decided not to intervene with the exterior and only make changes to the interior. The ground floor has an open plan: the main areas here are the library, the canteen and the auditorium. On the first and second floor we have the classrooms, lounge areas and staff rooms. The three floors are connected by an open space created by the terraces inside the building, each floor overlooking the ones below.

The swimming pool building is connected to the institute building via a skywalk – this is where the old meets the new. The two floors of the pool are slightly offset, creating an irregular form that directly contrasts the order and symmetry found in the old institute. The ground floor features a lobby, the pool and changing rooms. The first floor has a gym with a sea view, a cafe and office spaces.

Õppehoonest 10-minutilise jalutuskäigu

kaugusel paikneb ühendatud ühiselamu ja spordihoone. Hoone on planeeritud kahe mahajäetud kortermaja asemele, järgides seejuures ka kõrvalasuvate kortermajade mahtu. Hoone välisilme loomisel lähtusime tribüünilaadsest vormist: iga korrus astub eelnevast tagasi, luues teisele ja kolmandale korrusele terrassid, kust avaneb vaade õuealal toimuvale. Teisel ja kolmandal korrusel paiknevad ühiselamu korterid ning esimesel korrusel spordihoone ruumid ja teenused. Õuealal on palliplats ning veel üks treeningala näiteks välijõusaali tarbeks. Hoonele lisab eripära ka teise korruse terrassil olev jooksuring. Spordihoone on mõeldud kasutamiseks ka kohalikele elanikele.

Within 10 minutes walking distance from the study building is the two-in-one dormitory and sports centre. The building is located on the site of two currently abandonded apartment buildings. The new built form takes into account the dimensions and placement of the adjacent apartment buildings. The exterior of the building is also inspired by a tribune-like form: each floor is offset and narrower than the floor below, creating terraces, where people can observe the activities in the centre courtyard – much like a stadium. The dormitory apartments are located on the first and the second floor. The ground floor consists of the rooms and services of the sports centre. In the courtyard, there is a basketball field as well as room for other outdoor activities. A peculiarity of the building is also the running track located on the first floor terrace. The sports centre is meant for everyone: the students as well as the local community.

Sisevaade/ Interior view

HELIKUNSTI INSTITUUT Institute of Sound

Joosep Pärn / Mathilda Viigimäe

Helikunsti instituudi idee tulenes kohalike muusikute ühisvõimaluste puudumisest teha bändilaagreid ühiselt co-working alal, kus oleks kõik vajalik tehnika ja isolatsioon.

Helikunsti instituudi kontseptsioon baseerub olemasoleva pooleldi lõhutud maja allesjätmisel välisilmeliselt muutmata külmruumina ning sinna sisse paigatud heli- ning soojusisoleeritud moodulitel, mille vahele tekiks ühine mõnus ja hubane loome/puhkeruum. Ideele kohaselt jääks alles olemasoleva instituudihoone välisseinad ning avad. Katus ja sisekonstruktsioonid kuuluksid lammutamisele.

Hoonesse paigutatavad moodulid on oma loomult kõik ühesugused, erineb vaid nende ilme ning kasutamine vastavalt vajadustele. Lisaks on kõik hoonesse paigutatud moodulid kombineeritud erinevalt, mis loob ruumi mitmekesisust. Samuti on samasuguseid mooduleid paigutatud ka ümbritseva ala peale laiali, et luua kasutajatele rohkem privaatsust ning erinevaid inspiratsiooni ammutamise keskkondi.

The inspiration for creating the Institute of sound came from the lack of opportunities that local musicians have for working together in band camps or co-working areas, which would also provide all the necessary equipment and privacy.

The concept was to keep most of the old building exteriors as robust unheated spaces and populate it with smaller heated and soundproof modules in a way which would create a pleasant and inspiring creative or resting space between them. The old exterior wall along with all its windows would mostly remain unchanged, but all the interior along with the roof would be demolished.

The modules inside the building are in principle all similar. Variation is created in the way they are combined with each other and can adapt to changing needs. Each module also gains a new context from different placements in the building and through this complement and divide the larger interior. In addition some similar modules have been completely separated from the building and dispersed in the forest to allow for more privacy and different inspiring environments.

Lisafunktsioonina on instituudihoonet ning seda ümbritsevat ala võimalik kasutada suure kontsertsaali või muusikafestivali alana. Mõeldud on hoone ja selle ümbruse ligipääsetavusele, loodud külastajate ja lavade paiknemise alade erinevad võimalused, säilitades siiski esinejate jaoks piisavalt privaatsed tsoonid ja nurgakohad.

The whole complex can also be used for concerts or even large festivals, where visitors have access to the whole building along with the several stages in the forest while still preserving a level of privacy for the artists.

Pildi allkiri

1. korrus/ 1st floor plan

Sisevaade kontserdi ajal/ Interior view during a concert

Moodulite erinevad kasutusvõimalused/ Different uses of the modules

SUURPEA LOODUS- JA HOOLDUSKESKUS Suurpea Nature and Care Centre

Martin Sepp / Liispet Viira

Looduskaunis kohas Lahemaa rahvuspargis asuv Suurpea instituut on ideaalne koht, kuhu projekteerida hooldekodu ning siduda sellega ka loodusavastuskeskus. Looduskeskuse funktsioon toetab hooldekodu aiateraapia näol, mis on väga kasulik just vanuritele dementsuse ning Alzheimeri tõve riski ja nähtude eelduste leevendamiseks.

Hoone mahus kasutasime ära juba olemasoleva instituudi hoone. Sellest jäi alles kest, mille sisse moodustus keskne talveaed ning mille ümber tekkis uus maht. Lihtsate sammudena tekkis uuest mahust maleruudu muster, mis aitas luua vahelduva elutubade ja terrasside süsteemi. Mahtudest endast kujunesid nö pesad, kus väljaulatuvas osas oli hooldekodu elanike magamisruumid ning nende vahele jäävad terrassid ning elutubade plokid. Esimesel korrusel paiknevad kahes lühemas küljes elutubade pesad, merevaatega küljel lõõgastumise- ning hobiruumid, mis on mõeldud ka kohalikele elanikele. Metsapoolses küljes on töötajate ruumid ning majandusruumid. Hoone keskmes, vana instituudi hoone kestas asub suur talveaed, kus kasvavad vaid Eestis looduskaitse all olevad taimed, mis saavad valgust roheluse kohal olevast saagkatusest. Teisel korrusel paiknevad vaid eluruumide pesad ning inimesed saavad jalutada ka üle talveaia olevatel sildadel või nautida vaadet siseterrassidelt.

The Suurpea Institute, located in a naturally beautiful location in Lahemaa National Park, is an ideal place to develop a nursing home and also connect it with a nature discovery center. The nature center supports the nursing home using garden therapy, which helps alleviate dementia and Alzheimer's disease.

In the building, we used the structure of the already existing institute. The existing building only retained its shell, in which is a central winter garden and around that, a new volume was created. In simple steps, a chessboard pattern was created, which helped construct an alternating system of living rooms and terraces. The volumes themselves became individual so-called nests, where the bedrooms of the nursing home residents had a protruding volume, and between them were terraces and blocks of living rooms. On the first floor, there are living rooms on the two shorter sides, relaxation rooms and hobby rooms on the sea side, which are also meant for locals to use, staff rooms and utility rooms are on the forest side. In the center of the building, in the shell of the old institute building, is a large winter garden, where plants under nature protection in Estonia grow. Light for the plants is brought from above using a saw-tooth roofing system that follows the overall form of the building. On the second floor there are only living room nests and people can also walk on the bridges over the winter garden or enjoy the view from indoor terraces.

Rannapoolne fassaad/ Beachfront facade

Lõige/ Section

Looduskeskuse funktsioon lisab väärtust ka hoonest väljapoole, kus tekivad matkarajad Suurpea sadamast Odakivi sääreni. Samuti saavad elanikud taimede eest hoolitseda kasvuhoonetes ning puuviljaaias, mis ongi üks aiateraapia osa. Tahtsime, et hooldekodu klientidel oleks palju võimalusi erinevate hobidega tegeleda ning oma aega sisukalt veeta. Selleks lisasime käsitöö- ja maaliklassid, töökoja, raamatukogu, kasvuhooned, ilusalongi ja spaa ning samuti saavad nad läbi viia ka looduskeskuse poolt pakutavaid töötubasid.

The nature center also adds value to the outside of the building, where there are hiking trails from Suurpea harbor to Odakivi. Residents can also take care of the plants in greenhouses and orchards, which are part of garden therapy. We wanted the clients of the care home to have many opportunities to take part in different hobbies and spend their time meaningfully, for this, we added craft and painting classes, a workshop, a library, greenhouses, a beauty salon and a spa, and they can also teach workshops offered by the nature center.

1. Olemasolev hoone/ 1. Existing building

Skeem 3/ Scheme 3

Skeem 2/ Scheme 2

Skeem 4/ Scheme 4

MERE TULEVIKU INSTITUUT Marine Future Complex

Sander Sinnep / Kaari Maria Tirmaste

Pärispea poolsaarel asub nõukogudeaegne mahajäetud sõjaväekompleks, millesse kuulub endine allveelaevade demagnetiseerimise instituut. Hoone lähedus merele loob imelise asukoha merega seotud teadustööle. Asukoha potentsiaali analüüsides jõudsime ideeni rajada Suurpeale vetikakasvandus ja mere tuleviku teabekeskus. Kompleks tooks Eestisse uudse ja põneva majandussektori ning elustaks ka kohalikku majandust ja turismi.

Arhitektuurse lahendusena otsustasime säilitada eksisteeriva instituudi fassaadi ja umbkaudse ruumipaigutuse. Ajaloo säilitamise kontseptsiooni osana on eksisteerivasse hoonesse jäetud vaid teadustöö jaoks kuuluvad ruumid. Turisminduse ja tööstuse osa jaoks on hoone laiendatud maa alla ning lisaruum mereni venitatud, et hoone ka kontseptuaalselt merel olevate vetikapõldudega ühendatud oleks. Teabekeskuse näituseala koosneb tiikide ja samblikealadega eraldatud teekondadest erinevate eksponaatide vahel. Kompleksi ühtlustamise eesmärgil on hoone maapealsesse osasse projekteeritud suured valguskaevud, mille kaudu jõuab teabekeskuse kõrgem haljastus ka teadustöö jaoks mõeldud ruumidesse.

The abandoned Soviet-era military complex, located on the Pärispea peninsula, includes a former submarine demagnetization institute. The location of the building creates a wonderful place for marine-related research. Analyzing the potential of the location, we came up with the idea to establish a seaweed factory and an information center for the future of the sea. The complex would bring a new and exciting economic sector to Estonia and also revive the local economy and tourism.

As an architectural solution, we decided to preserve the facade and the approximate layout of the existing building. In an effort to preserve the history of the institute, only the research premises have been left in the existing building. For the tourism and industrial departments, the building has been extended underground and the additional space has been stretched to the shore, so that the building is conceptually connected to the algae fields far in the sea. The exhibition area of the information center consists of journeys separated by ponds and mossy areas between different exhibits. In order to harmonize the complex, large light wells have been designed in the above-ground part of the building, through which the higher landscaping of the information center also reaches the research premises.

Vaade instituudile/ View of the Institute

Vetikakasvandused ei ole veel Euroopas laialdaselt levinud, kuid vetikasaaduste mitmekülgsetele kasutusvõimalustele toidutööstuses, meditsiinis, põllumajanduses ja paljudes teistes valdkondades oleks vetikatööstustest maailmale ja ka kliimale palju kasu.

Seaweed farms are not yet widespread in Europe, but the diverse uses of algae products in the food industry, medicine, agriculture and many other fields would be of great benefit to the world and also to the climate.

Lõige 2/ Section 2

Lõige 1/ Section 1

KÜLALISKRIITIKUD Visiting critics

Katrin Koov töötab arhitektuuribüroos b210, õpetab EKA arhitektuuriteaduskonnas ning on Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige. Varasemalt on ta töötanud arhitektuuribüroos KAVAKAVA, mille koosseisus olnud kaasautoriks mitmetes ühiskondlike hoonete ja avaliku ruumi projektides

Katrin Koov works in the architectural office b210, teaches at the Faculty of Architecture of EAA and is a member of the board of the Estonian Association of Architects. She has previously worked in the architectural office KAVAKAVA, which has co-authored several public building and public space projects.

Andres Ojari on arhitekt ja EKA

Arhitektuuriteaduskonna dekaan (2017). Ta on lõpetanud EKA ning on olnud samas õppejõud alates 1997. Ta on üks büroo 3+1 arhitektide asutajatest (1994) ning Eesti Digitaalehituse klastri juhatuse ja Arhitektuuri Kutsekomisjoni liige.

Andres Ojari is an architect and dean at the Faculty of Architecture, EKA. Following his graduation from EKA, he has also worked as a tutor since 1997. He is one of the co-founders of architecture office 3+1 architects (1994) and a member of the Estonian Digital Construction Cluster board and a member of the Estonian Qualifications Authority of Architecture.

Katrin Koov

Andres Ojari

KÜLALISKRIITIKUD Visiting critics

Roland Reemaa on õppinud EKAs ja Delfti Tehnikaülikoolis. Arhitektina on ta töötanud Eestis, Hollandis, USA-s ja Londonis. Aastal 2016 asutas ta koos Laura Linsiga büroo LLRR, et uurida igapäevaelu keerukusi linnas ja maal. Nad kureerisis 2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni ekspositsiooni “Nõrk monument.”

Roland Reemaa studied at EKA and at the Delft University of Technology. He has worked as an architect in Estonia, the Netherlands, USA and London. In 2016, together with Laura Linsi he founded the practice LLRR to study everyday complexities across the city and the countryside. They also curated the Estonian Pavilion “Weak Monument” at the Venice Architecture Biennale in 2018.

Toomas Tammis on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor. Toomas õppis arhitektuuri Tallinnas EKA-s ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige ja arhitekt.

Toomas Tammis is an architect and professor at the Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts. Toomas studied architecture at EAA in Tallinn and AA School of Architecture in London and is a founding member and architect of the architectural offices ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid OÜ.

Roland Reemaa

Toomas Tammis

JUHENDAJAD Supervisors

Joel Kopli on lõpetanud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning Taltechis arhitektuuri eriala. 2011 asutas ta koos Koit Ojaliivi ja Juhan Rohtlaga KUU arhitektid. Ta on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel arhitektuuri konkurssidel ning olnud nomineeritud Mies van der Rohe üleeuroopalisele arhitektuuripreemiale.

Joel Kopli graduated from EKA with a degree in architecture and urban planning and from TalTech with a degree in architecture. In 2011, he was a co-founder of the KUU Architects. Kopli has won prizes in several architectural competitions and nominated to the Mies van der Rohe Architectural prize.

Koit Ojaliiv on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri ning EKAs ja Universität der Künste Berliinis arhitektuuri. Aastal 2011 kaasasutas ta firma KUU arhitektid, mille koosseisus on pälvitud mitmeid auhindu, muu hulgas EKA uue õppehoone eest.

Koit Ojaliiv studied sculpture at the Tartu Art College and architecture at EKA as well as the Universität der Künste in Berlin. In 2011 he co-founded the company KUU Architects which has won several awards and is responsible for the new Estonian Academy of Arts building at Põhja Avenue.

Juhan Rohtla õppis

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist aastatel 2000–2008. Alates 2006. aastast töötas ta arhitektuuribüroos 3+1 ning alates 2011. aastast tegutseb koos Koit Ojaliivi ja Joel Kopliga KUU arhitektide nime all.

Juhan Rohtla studied architecture and urban planning in the Estonian Academy of Arts from 2000 to 2008. In 2006 he started working for the architecture office 3+1 and since 2011 is working with Koit Ojaliiv and Joel Kopli in KUU Architects.

Joel Kopli

Koit Ojaliiv

Juhan Rohtla

ARHITEKTUURITEADUSKOND Faculty of Architecture

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess, nagu ka õpitavate ainete nimistu, on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui ka erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. Väikesed õppegrupid ja individuaalne erialaprofessionaalide mentorlus kogu õppeaja vältel annavad EKAs õppimise põhieelise suurülikoolide ees. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendaksid loodushoidlikult elukeskkonda, samas säilitades ja arendades erialast pärandit ning oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, the study process is also highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture ensures that students would value sustainable design, planning and construction activities to improve the environment in nature-friendly way while preserving and developing professional heritage and know-how.

KONTAKT

Eesti Kunstiakadeemia

Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee artun.ee

CONTACT

Estonian Academy of Arts

Põhja Avenue 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee artun.ee

KOOSTAJAD: Valerii Krinberg, Joosep Pärn

TOIMETAJAD: Tiina Tammet, Sean Tyler

KUJUNDUSE MAKETT: Pärtel Eelmere

TRÜKK: Alfapress

© Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond

Tallinn 2021

Toetab Eesti Kultuurkapital

COMPILERS: Valerii Krinberg, Joosep Pärn

PROOFREADERS: Tiina Tammet, Sean Tyler

LAYOUT: Pärtel Eelmere

PRINTHOUSE: Alfapress

© Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design

Tallinn 2021

Supported by the Estonian Cultural Endowment

ISBN 978-9916-619-39-1

ISBN 978-9916-619-39-1 (trükis)

ISBN 978-9916-619-40-7 (pdf)

ISSN 2461-2359