Elu suburbias - Viimsi. Arhitektuurne projekteerimine. 09.2021–05.2022 by Eesti Kunstiakadeemia

Viimsi. Foto: Maaameti arhiiv / The archive of Estonian Land Board

VIIMSI

Aine kirjeldus

Sügissemestri jooksul loovad üliõpilased kontseptuaalse linnaplaneerimise projekti, mis põhineb keerulisel ja terviklikul linnastruktuuril. Planeerimisprojekt peab sisaldama selliseid olulisi elemente nagu geograafiline loogika, maastikuplaneerimine, kohalikud ja linnadevahelised liikumise ühendused, olemasolev infrastruktuur – igast aspektist peab üliõpilane kavandama valitud linna piires parema elukeskkonna. Üliõpilased said teadmisi demograafiast ja sotsioloogiast ning õppisid kasutama GIS-tarkvara.

Asukohaks valitud Viimsi poolsaar asub Tallinna südalinnast 8 km ida pool. Projekt sisaldab kompleksprojektina kontseptuaalset linnaplaneerimist. Suur, ca 4-10 ha pindala nõuab elumajade, äri- ja sotsiaalfunktsioonide loomist. Käesolev erialastuudio kajastab arhitektuuri ja linnaehituse vahelisi suhteid, viidates konkreetselt nende seostele linnaplaneerimisega, mõistes samal ajal sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonna elemente, mis mõjutavad linnaplaneerimist, linnaehitust ja arhitektuuri – linna ja selle ruumilise struktuuri mõistmist seoses urbaniseerumise protsessidega.

Linnaehitusest lähtuvalt arendab kursus teisel semestril kontsentreeritud skaalas Viimsisse kavandatava kortermaja kompleksi –elamuüksuse projekti, mis sisaldab sotsiaalse infrastruktuuri elemente ning mille asukoha valik tuleneb varasemast planeeringuga seotud analüüsist.

Course description

During fall semester students will create a conceptual urban planning project based on a complex and complete urban structure. The planning project must contain such important elements as geographical logic, landscape planning, local and inter-city mobility connections, existing infrastructures – from every aspect the student has to plan better living environment within the chosen city. Students received knowledge on demography and sociology as well as GIS software.

Chosen location ‒ Viimsi peninsula ‒ 8km east from heart of Tallinn. The project includes conceptual urban planning as a complex project. The area is large (ca 4-10 ha) and requires several functions – residential housing, business and social amenities. This course reflects the relation between architecture and urban design with specific reference to their relationship with city planning, while understanding the social, economic and environmental elements that impact upon city planning, urban design and architecture - the understanding of the city and its spatial structure in relation to urban development.

In the second semester the course evolves into the concentrated scale of designing the apartment complex ‒ housing unit in Viimsi ‒ a residential building project that includes elements of social infrastructure and a location from previous urban planning analysis.

TUDENGID Students

1. Nikita Ahmatov

2. Delija Thakur

3. Diana Drobot

4. Miko Vahane

5. Ander Roosipuu

6. Uku Julian Tarvas

7. Fernanda Ayala Torres

8. Annemai Raabe

9. Andreas Ignacio Hinojosa

10. Kristofer Soop

11. Tatjana Štšurikova

12. Margaretha Aus

13. Carolina Reidma

14. Loora Orav

15. Olari Paadimeister

16. Linda Li Arro

17. Olga Krasnova

18. Kadi Pihlak

19. Katrin Lang

20. Daria Khrstych

21. Anastasiya Nikitsina

22. Oleksandr Nenenko

23. Mira Samonig

24. Semjon Nicola Fehr

25. Mark Aleksander Fischer

26. Siim Sokk

27. Madis Kams

28. Niccolo Parducci

Viimsi elamufondi hetkeolukord / Current housing situation in Viimsi. Foto: Maaameti arhiiv / The archive of Estonian Land Board

KORTERMAJA VIIMSIS Housing in Viimsi

Lähteülesanne

Viimsi kortermaja stuudio jätkab sellele eelnenud semestril käsitletud linnaplaneerimise projekte. Projekt keskendub arhitektuuri- ja disainioskuste kasutamisele korrusmaja detailplaneeringu koostamiseks ‒ elamuehitusele ja linnakujundusele. Semestri õppeülesandeks on tegeleda mitte üksikperekonna, vaid suurema kogukonna elamismudeli loomisega konkreetses linnalises keskkonnas.

Lahendamine eeldab laialdaste teadmiste olemasolu nii demograafiast, rahvastiku sotsioloogiast, hoonete tüpoloogiast kui ka tulevikku suunatud uute elamismudelite väljatöötamist konkreetse lahenduse tarbeks. Kõik need oskused ja teadmised peavad leidma eesmärgipärase väljundi nn korterelamu projekti näol, mis oma asukoha ja ideedega on seotud eelmisel semestril esitatud linnaehitusliku arengukava ja planeeringuga.

Stuudio väljundiks on arusaam linnaehituslike lahenduste põhiprintsiipidest, logistiliste probleemide käsitlemise oskus ning oskus projekteerida eluruumi ja sellega seotud avalikku ruumi, mis moodustab terviku koos eelnevalt läbitöötatud ja täiendatud linnaplaneerimise stuudioga.

Assignment

The Viimsi apartment building studio is a continuation of the projects focused on urban planning discussed in the previous semester. The project concentrates on using skills developed in architecture and urban design to produce a "Detailed Plan" for a block of flats.

The study task of the semester is not to deal with the creation of a single family home, but a larger community living model in a specific urban environment.

The solution requires extensive knowledge of demography, population sociology, typology of buildings, as well as the development of future-oriented new living models for the purpose of a specific solution. All these skills and knowledge must find a purposeful output in the form of the so-called apartment building project, which, with its location and ideas, is related to the urban development plan presented last semester.

The output of the studio requires understanding the basic principles of urban planning solutions, the ability to handle logistical problems as well as (semi)public space and housing modelling in relation to the previously handled urban plan;

VIIMSI 2050: PÕLVKONDADEVAHELINE LINN Viimsi 2050: CrossGenerational City

Mira Samonig, Semjon Nicola Fehr, Mark Aleksander Fischer

Linnakogemuse üheks määravamaks elemendiks on ristumised, kus kõige vastandlikumad suunad moodustavad kokku põrkudes ristmiku. Läbi linna liigeldes on just ristmikud kohad, mis kehastavad endas linnavaimu. Ristmikud toovad esile linna elujõulisust, mitmekesisust ja kontraste, mis lõpuks üksteist tasakaalustavad ja ühendavad. Ristumispõhine linnakäsitlus on meie planeeringu kontseptsiooni postulaat.

Lähemalt vaadates on meie Viimsi 2050 planeeringu põhieesmärk põlvkondi ühendava linliku keskuse rajamine. Hetkel lõikab ja lõhestab kuni 60-meetri kõrgusele ulatuv PõhjaEesti klint Viimsi selgelt ida- ja lääne osaks. All-linnas ja klindi kõrval asetsevad mitmed väärtuslikud ruumilised olukorrad, nagu vana staadion, mererand või vanad tööstuskorstnad. Antud paikadest saavad planeeringut raamistavad punktid, mis loovad uue kesktelje. See moodutab ida-läänesuunalise klindi joonega uue tugeva ristmiku. Kesktelg on meie planeeringu selgroog, mille peale, ankrupunktide külge ja kõrvale on seotud uued ristumiskohad. Kohas, kus klint ristub keskteljega, asetseb üleval uus raamatukogu, mis laiendab Viimsi avaliku sfääri all-linnast ülesse ja ühtlasi mõjub kesktelje sihina.

Viimsi linnakeskuse rõhutamiseks oleme kavandanud vanale staadiumile uue keskväljaku. Viimase lähedusse tuleks uus ühistranspordi keskus, mis toob linna elu ja suurendab regionaalset mobiilsust. Keskteljel, paar sammu väljakust ranna suunas, on loodud tihedale keskusele vaheldust pakkuv paviljoniga pargiala. Kõigele lisaks asetsevad teljel paljud miniväljakud ja kureeritud ruumilised olukorrad, mis pakuvad liiklejale põnevat ja dramaatilist ruumikogemust.

Põlvkondadevaheline Viimsi 2050. aasta planeering järgib kontseptuaalset arusaama ristmikest, mis defineerivad kohalikku identiteeditunnet ja kujundavad erinevaid ruume, luues inimsõbralikuma ilme nii Viimsi ja Haabneeme linnale kui ka tervele ümbritsevale regioonile.

Projekt description

A crossing is a crucial, if not even a fundamental spatial category within a city. It marks a point where two directions meet; even the most opposing leading directions eventually come together to form a crossing. When making your way through urban areas precisely these crossings, such binding moments, evoke what may be praised as the urban spirit: difference meeting vibrance; contrast working to countervail, dissimilarity creating variability. In this way of thinking, crossings continuously stimulated this Masterplan proposal.

Zoomed in, the main objective of the Masterplan for Viimsi 2050 is the establishment of a clear city centre that will respond to the evolving estimated multigenerational population. Analysis shows a clear division of the current centre due to a natural landscape ridge reaching up to 60 metres in height-difference, which divides the eastern and western part. Alongside the ridge and the western lower city part, multiple built values appear, such as the old stadium, the seashore, or old industrial chimneys. These historical values serve to place anchor points. The anchor points as the existing context further set the frame for spatial interventions. Here, another crucial crossing evolves. Leading from the shore to the upper eastern part of Viimsi a proposed main axis works to form a crossing with the ridge and to constitute a clear central artery. This central axis provides the backbone for the Masterplan. Next to the existing anchor points, new small-scale crossings are placed, following the direction the axis provides: on top of the ridge, a library extends the public uses from the lower city part to the upper one. To enhance a new clear centre, the old stadium is expanded with a public forum and a plaza. Additionally, a new central transportation hub adjacent to the main plaza guarantees regional and locational mobility and supports vibrancy in the central areas. Towards the shore, a new public park with a pavilion introduces a green area dedicated to the dense centre.

Viimsi City 2050 has a conceptual notion of crossings, contributing to a sense of identity for residents as well as shaping various qualities of space, steadily developing Viimsi, as well as the region it is situated within.

TEISI LÄHENEMISI Other approaches

Viimsi 2050. Autorid / Authors: Margaretha Aus, Fernanda Ayala Torres, Oleksandr Nenenko, Olga Krasnova

Viimsi 2050. Autorid / Authors: Ander Roosipuu, Katrin Lang, Linda Li Arro, Siim Sokk

Viimsi 2050. Autorid / Authors: Delija Thakur, Kadi Pihlak, Daria Khrstych

HEAOLU RANDVERE Wellness Randvere

Kadi Pihlak / Delija Thakur

Kavandatud kortermaja asukohaks on valitud Viimsi kolmas, tihedalt asustatud Randvere piirkond, mis asub poolsaare idaküljel Muuga sadama kõrval. Randvere tulevikuplaanid näevad hetkel ette pargi rajamist põhja poole, elamualade laiendamist ning Muugatroni tehnopargi rajamist. Seda arvestades pakub käesolev töö välja ühe võimaluse, kuidas elamute piirkond tulevikus areneda võiks.

Kavandatud alast idas asub 250 meetri kaugusel meri, lõunas eramuala ning läänes ja lõunas on riigimets, kus asuvad ka Tädu terviserajad ning välijõusaal. Kool asub linnulennult 680 meetri kaugusel lõunas ning praegune Randvere keskus jääb vaid 280 meetri kaugusele.

Project description

The location of the proposed apartment building has been chosen in Randvere, which is the third densely populated area Viimsi, located in the eastern part of the peninsula next to Muuga harbor. Randvere's future plans currently envisage the construction of a park to the north, the expansion of residential areas and the construction of the Muugatron technology park. Considering this, the project proposes one possibility of how the residential area could develop in the future.

The sea is 250 meters away to the east of the planned area, to the south is the area of private houses, and to the west and south is the state forest, where Tädu health trails and an outdoor gym are also located. The school is located 680 meters away, and the current Randvere center is only 280 meters away.

paiknemise kontseptsioon / Building layout concept

Hoonete mahtude kontseptsiooni skeem / Building volumes

Hoonete

Esimese eluhoone tüübi korruseplaan / The floorplan of the first type of the apartment building

Planeeringu põhimõtted

Eramute ehitus pole Randveres viimasel kümnel aastal oluliselt kasvanud elanikkonna tõttu jätkusuutlik. Seetõttu on tihedamalt asustatud ala kavandatud nii, et elamine on kompaktsemalt koos, samas jääb õueala avaram ning erinevateks tegevusteks sobiv ruum on paremini läbi mõeldud. Sellest tulenevalt on alale planeeritud valdavalt kahe- ja kolmekorruselised korterelamud. Madalamad mahud on kavandatud puhveralana lõuna poole, kus asub eramute piirkond ning suuremad majad paigutatud Randvere tee äärde ning põhja poole.

Lahendus

Randvere tee on ette nähtud lahendada “produktiivse tänava” põhimõttel ehk teeäärsete majade esimetele korrustele on kavandatud ärifunktsioon. Sellise võttega saab teenuseid ja tooteid pakkuda ning tarbida kohapeal ning vähendada Tallinnast sõltuvust.

Planning principles

The planning is based on the principle that since the construction of private houses is not sustainable and the number of residents of Randvere has increased significantly in the last ten years, a more densely populated area must be planned so that living is more compact and at the same time the outdoor area is more spacious and better thought out for various activities. As a result, mostly two- and three-story apartment buildings are planned. Lower volumes are planned as a buffer to the south, where the area of private houses is located, and larger houses are planned along Randvere road and to the north.

Solution

The edge of Randvere road is intended to be solved on the principle of a "productive street", i.e. the first floors of the houses along the road have a business function. In this way, to reduce dependence on Tallinn for aqcuiring the primary goods, many products and services can be found locally.

Kõikide majade puhul on arvestatud segafunktsioonidega, kus lisaks korteritele (50%) on ette nähtud ka teatud osa sotsiaalpinda (40%), jagatud ruumi (10%) ning renditavat pinda. Kokku lisandub 12 800 m2 pinda tihedusega FAR 0,6.

Kuna Randvere 2050 visiooni oluline osa on autostumise vähendamine, siis on projektis asumile ette nähtud vaid ühesuunaline jagatud liiklusega juurdepääsutee. Mägi, mille sisse on kavandatud autoparkla, on ühtlasi ka rohevõrgustiku ning "heaolutänava" kontseptsiooni oluline osa. Selline tänav pakub inimestele võimaluse erinevateks liikumisviisideks, sotsiaalseteks kontaktideks ning aja veetmiseks, inspireerides mängima ja õppima. Lisaks on ala keskele planeeritud peenramaa, et võimaldada endale ise hooajalist toitu kasvatada.

Lähtutud on ka avaliku-privaatse skaalast, kus vahetult majade vahele hoovidesse jäävad poolavalikud ning juurdepääsu tee lähedusse avalikumad alad.

For all buildings, mixed functions have been taken into account, where, in addition to private apartments (50%), a certain part of social apartments (40%), shared space (10%) and rentable space is also provided. In total 12 800 m2 of living space is added with density FAR 0,6.

Since an important part of the Randvere 2050 vision is to reduce car usage, only one-way shared traffic access roads are planned for the area, and the car parking is planned under the hill, which is also part of the green network. The hill is also an important part of the "wellness street" concept. This kind of street offers people the opportunity for different ways of movement, social contacts and spending time, inspiring them to play and learn. In addition, in order to have the opportunity to grow your own seasonal food, there are vegetable gardens in the middle of the planned area. It is also based on the public-private scale, where there are semi-public areas in the yards directly between the houses and more public areas near the access road.

Maja tüpoloogia väljatöötamisel on arvestatud mooduli põhimõtet, kus korterid on asetatud selliselt, et elukaare jooksul on võimalik tube naaberkorterite arvelt juurde liita või neist loobuda. Ette on nähtud nii stuudiokorterid, ridaelamuboksid kui ka 1-3-toalised korterid, et tagada sotsiaalset segunemist.

Arvestatud on ilmakaartega, et kasutada ära võimalikult palju päikesevalgust ning seetõttu on kavandatud ka päiksepoolsed terrassid. Ühen-datud terrassid töötavad õue ja korteri vahepealse poolprivaatse ruumina ning pakuvad igale korterile väljastpoolt juurdepääsu. Lisaks asuvad neil ka ruumiboksid, mida igaüks saab vastavalt oma vajadustele funktsiooniga täita.

Housing principles

When developing the typology of the house, the principle of modularity was taken into account. The placement of the apartments allows the residents to add rooms throughout the lifetime at the expense of neighbouring apartments or to give the rooms up. Studio apartments, townhouses and 1-3-room apartments are provided to ensure social mixing. In order to use as much sunlight as possible, sunny terraces have also been planned. The connected terraces work as a semi-private space between the yard and the apartment and provide outside access to each living unit. In addition, they also have room boxes that everyone can fill with a function according to their needs.

L-maja lõige / L-house section

V-maja lõige / V-house section

V-maja vaade / V-house elevation

L-maja vaade / L-house elevation

L-maja vaade Randvere tee poolt / L-house view from Randvere street

L-maja sisehoov / L-house's courtyard

V-maja vaade / V-house view

V-maja sisehoov / V-house's courtyard

MIIDURANNA KESKUSE ELAMUARENDUS Housing Development for Miiduranna Centre

Ander Roosipuu / Carolina Reidma

Kavandatud arhitektuur lähtub ühtse ansambli loomisel erinevate tüpoloogiatega hoonete vahel. Hooned on loodud Viimsile omaselt väiksemas skaalas, vaid kolme- kuni neljakordsed.

Planeeringuala on umbes 15000 m². Ala kuju tuleneb varasema semestri planeeringust. Tänavad moodustavad ala ümber 3 aktiivsemat külge. Esimene front avaneb põhilise jalakäijate tänava poole, kus paikneb ka linnapark. Teine front vaatab rahulikuma metsaala suunas ja kolmas jääb mõisa vaatetelje äärde, kuhu paigutasime spordiväljakud.

Projekti peamine idee oli luua ala perimeetril paiknev hoonestus, et tekitada elanikele suurem sisehoov. Pikliku kujuga alal oli vaja tekitada jalakäijatele mõistliku vahega läbipääsud. Selle võttega lõime lühemaid, paremates valgustingimustes olevaid hooneid. Õuealal jääb piisavalt ruumi neljale kogukonnahoonele. Sisehoovis leiavad tegevust igas vanuses elanikud.

Project description

When planning the architectural solution, we aimed to create a complete and varied architectural ensemble with the building volumes articulated on a smaller scale typical of Viimsi. Our total site area is approximately 15000 m². The site shape derives from last semester's master plan. There were 3 active fronts. The first front is faced toward the main axis and the city park. The second front faces towards the forest. The third front faces towards the manor axis where we placed sports fields.

The main idea was to design perimetric planning so there would be generous inner courtyards. Since our building volumes are quite long, they needed some cuts to encourage pedestrian connectivity. In this way, the apartments receive better light conditions and create more human-sized and exciting spatial relationships. Four community buildings were placed inside the courtyards. Functions in the courtyards are more or less distributed according to the social groups of people in the buildings.

Me tahtsime luua kogukondlikku elamisviisi, mis oleks taskukohane noortele, nii üksikutele kui ka paaridele, väikestele peredele ja vanuritele. Enamus kortereid on väikesed, mida tasakaalustavad ühiskasutusega ruumid. See soodustab ka sotsiaalset sidusust. Lisaks väikestele korteritele on ka mõned suuremad, mis sobivad kõrgema ruumivajadusega koduotsijatele. Kõikide sissepääsude juurde, üldaladele on loodud võimalus jalgrataste ja kärude hoidmiseks.

Enamik parkimisest asub maa all, kuid põhja suunas, kus maapind langeb, on sissepääs maa pealt. Spordiplatside ääres paiknevad alumisel korrusel spordiinventari rent ja erinevad ürituste pinnad. Samuti kasutasime maapinna langust ära pisikese kontserdisaali paigutamisel.

Kogu ala on suunatud jalakäijatele. Sisehoovis ja katuseterrassidel on piisavalt rohelust ja kasvuhoonetes saab viljeleda linnaaiandust.

Katused toodavad päikeseenergiat. Konstruktsioonid on ette nähtud puidust, et vähendada keskkondlikku jalajälge.

Oleme loonud nelja tüüpi kortermaju: galerii tüpoloogia (kahe variandiga), ateljee tüpoloogia koos korterite tüpoloogiaga (kolmes eri suuruses), talveaia tüpoloogia (kolmes eri suuruses) ja ühiskorterite tüpoloogia (kahes variandis).

We wanted to create community living that would be affordable for young people: individuals and couples, also small families, and the elderly. Most of the flats are small apartments that are balanced by community spaces that will generate social cohesion. While most apartments in our project are small, there are still a marginal amount of larger apartments that would meet the higher demands. Regarding the general areas of the house, we considered it important to also create storage rooms for prams and bicycles.

Most of the parking floor is underground, but from the north side, where the ground falls lower, there is an entrance for the cars and event spaces facing the sports fields. There is also the concert hall that uses natural elevations.

The site is pedestrian-oriented. There is a lot of greenery in the courtyards and on the roof to balance out the environmental footprint with the functions of urban gardens and pitched roof materials using solar panel technology. Constructions are made of timber to reduce the carbon footprint.

There are four types of apartment buildings: gallery typology (with two variants), atelier typology, apartment typology (three different sizes), winter garden typology (also three different sizes), and cluster flat typology (with two variants).

Lõige / Section

Asukohaskeem lõuna poolt / Site visual from south

Esimese korruse plaan / First floor plan

Ühetoalise korteri plaan / One room apartment plan

Kolmetoalise korteri plaan / Three room apartment plan

Kahetoaline korteri plaan / Two room apartment plan

Ateljeestuudio plaan / Atelier studio plan

Talveaia tüpoloogia 1. korrus / Winter garden typology 1st floor

Talveaia tüpoloogia 2. korrus / Winter garden typology 2nd floor

Ateljee interjöör / Atelier interior

Talveaia tüpoloogia / Winter garden typology

Perspektiivvaade / Perspective view

Sisehoovi lava / Courtyard stage

MIIDURANNA KODU Miiduranna home

Katrin Lang

Kontseptsioon

Miiduranna kodu on projekteeritud sadama piirkonda, rannikule. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on hoonekompleksi planeeritud erinevad avalikud alad nagu avatud elutuba, terassid, aiad, mänguväljakud ja kasvuhooned. Tänu eluruumide varieeruvusele on antud hoonega ära hoitud segregatsioon ja tagatud tasakaal kogukonna elanike vahel. Korterite tüpoloogiad on järgmised: väiksemad avarad korterid (2-3 toalised), penthouse ehk katusekorterid (4-toalised) ning soodsad sotsiaalkorterid (5-toalised).

Concept

Miiduranna home is located in the harbour area, built on the coastline surrounded by nature. The project increases social cohesion through the addition of various public areas to the building complex such as open living room, terraces, gardens, playgrounds and greenhouse

Thanks to various apartment classes segregation is reduced to increase community qualities between the dwellers. The typologies of the apartments are following: smaller, but spacious flats (2-3 rooms), penthouse or rooftop flats (4 rooms) and affordable social flats (5 rooms).

Vaade mere poolt / View from the sea

Vaade sisehoovile / View of the inner courtyard

trepikoda / staircase

trepikoda 2 / staircase 2

1-toaline / 1 room

2-toaline / 2 rooms

laste päevahoid/ day care

avalik elutuba / communal lounge area

jõusaal / gym

Ühetoalise korteri plaan / One room apartment plan

Kahetoaline korteri plaan / Two room apartment plan

Kolmetoalise korteri plaan / Three room apartment plan

Neljatoalise korteri plaan / Four room apartment plan

Viietoalise korteri plaan / Five room apartment plan

Jätkusuutlikkuse kontseptsioon

Ringmajandus on tagatud tänu ärile ja energia tootmisele. Kompleksi esimesel korrusel on planeeritud välibasseiniga trennisaal ja lastehoid. Rannapoolsel tänavatasandil avavad oma uksi kohvikud, restoranid ja poed. Hoonete jätkusuutlikkuse tagab taaskasutatud ehitusmaterjalide kasutamine. Hoonete fassaadidel ja katustel paiknevad päikesepaneelid, mis toodavad piisavalt energiat hoone kasutajatele. Samal krundil paiknevad tuulegeneraatorid toodavad energiat siis, kui napib päikesevalgust ning seda akumuleeritakse ja müüakse teistele piirkonna elanikele. Sisehoovi on planeeritud kasvuhoonetega aed, kus asub ka biojäätmete lagundamise võimalus. Maapealsel korrusel asuvad ka prügisorteerimisjaamad, mis on kasutajasõbralikud ja samas nähtamatud.

Sustainability concept

Facets of circular economy are integrated through businesses and energy production (gym, childcare, cafes, stores). On the first floor of the building complex is planned a gym with an outdoor swimming pool and day care centre. Cafes, restaurants and shops open up on the ground floor to the beach.

The building complex incorporates sustainable approaches including recycled building materials and energy independence due to the solar panels situated on the facades and roofs. On the same plot are wind generators that are producing energy and sold to other residents of Viimsi and Miiduranna. A garden with greenhouses is planned in the inner courtyard where people can compost their food waste. A waste sorting station is situated on the ground floor, conveniently positioned and tucked away.

Vaade lõuna- ja idafassaadile / View of southern and eastern facade

Eraelu kommuunis

Iga korter ja tuba jagatud korterites on turvaline, privaatne ja vaikne, aga samal ajal on hoonestikus palju kohti suhtluseks.

Private life in commune

Every apartment and room in co-living feels safe, private and quiet, but at the same time, the building complex has many places for interaction

VIIMSI VENEETSIA Viimsi Venice

Olari Paadimeister / Madis Kams

Kontseptsioon

Valisime uute kortermajade asukohaks Viimsi valla Miiduranna sadama piirkonna, kuna Viimsi on kasvava elanikkonnaga vald, kuhu endiselt soovitakse elama asuda. Seejuures on Viimsi rahvastikutihedus siiski suhteliselt madal ning seal on kasutamata tööstusalasid, kuhu luua uut elukeskkonda. Lisaks olemasolevale heale ühendusele Tallinnaga on tegemist sadamaalaga, kus saaks arendada laevaliiklust. Ka võimaliku Helsingi tunneli trass tuleks Eestis maale Miiduranna lähistelt.

Concept

We chose the Miiduranna port area of Viimsi municipality as the location of the new apartment buildings, as Viimsi is an area with a growing population. At the same time, the population density of Viimsi is relatively low and there are unused industrial areas where a new living environment could be created.

In addition to the existing good connection with Tallinn, it is a port area where ferry traffic could be developed. The route of the possible Helsinki tunnel would also land near Miiduranna in Estonia.

Vaade sisehoovile / View of the inner courtyard

Eesmärgiks oli luua Viimsi läänerannikulle korralik ja atraktiivne keskus. Mängisime läbi erinevad stsenaariumid: 1) kui Tallinna linnaplaneerimine paraneb ja linn ise tiheneb, siis on võimalik, et Viimsi ei kasva, vaid jääb eramute ja mõnede kortermajadega äärelinnaks. Võimalik on ka rahvaarvu vähenemine, sellisel juhul saab Miidurannast väheste eramutega roheala; 2) Viimsi valla rahvaarv jätkab mõõdukat kasvamist – sel juhul on eesmärgiks koondada elamuehitus juba praegu tihedamalt asustatud läänerannikule ja hoida Viimsi poolsaare idarannik looduslähedasemana. Kasutada ära Miiduranna sadamaala hea asukoht ja vaade Tallinnale. Loodav elamuala on madaltiheda hoonestusega; 3) Viimsi rahvaarv suureneb plahvatuslikult, valmib Helsingi-Tallinna tunnel koos raudtee ja peatusega Miidurannas. Miiduranna saab kvaliteetse suurlinliku olemuse, kõrgete ja tihedalt paigutatud energiaefektiivsete hoonetega, kuid siiski jääb ruumi ka rohealadeks. Lähtusime siiski eeldusest, et Viimsi jätkab kasvamist (kas mõõdukalt või plahvatuslikult), mis tingib uute ja mitmenäoliste elamualade rajamist. Mõistlikum on need igal juhul paigutada olemasolevale tööstusalale (Miiduranna sadama territoorium), mis ei põhjusta rohealade hävitamist. Samuti on oluline Miiduranna sadama-ala lähedus olemasolevale Viimsi keskusele, samast avanev kaunis vaade Tallinnale ja potentsiaal tagada uute trammi- ja rongiliinide ning meretaksoga parem ühendus Miiduranna, kogu Viimis valla ja Tallinna vahel. Viimsi elanikkonnale tekib Miiduranda ka arvestatav kaubandusja meelelahutusasutustega keskus, mistõttu väheneb vajadus sõita Tallinna. Lisandub kvaliteetne avalik ruum, kus veeta aega ja nautida kaunist loodust ning arhitektuuri. Tänava-alad jääks jalakäija- ja kergliikluse keskseks, autode parkimine lahendatakse valdavalt maa-aluse parkimise kaudu.

The goal is to create an attractive centre for Viimsi's west coast. We played through different scenarios: 1) if Tallinn's urban planning improves and the city itself becomes denser, then it is possible that Viimsi will not grow, but will remain a suburb with private houses and some apartment buildings, it is also possible that the population will decrease - in this case Miiduranna will become a green area with few private houses; 2) The population of Viimsi municipality continues to grow moderately - with the aim of concentrating housing construction on the already more densely populated western coast and preserving the nature of the eastern coast of the Viimsi peninsula. Taking into account of the good location of the Miiduranna harbour area and the view to Tallinn, the residential area is to be created mainly consisting of lowdensity buildings; 3) Viimsi's population growth increases exponentially, the Helsinki-Tallinn tunnel is completed with a railway and a stop in Miiduranna. Miiduranna will have a high-quality metropolitan character, with tall and closely spaced energy-efficient buildings, but there will still be room for green areas.

However, we assumed that Viimsi will continue to grow (either moderately or explosively), which requires the construction of new and diverse residential areas. In any case, it is more reasonable to build them on an existing industrial area (Miiduranna port territory), which does not require the destruction of green areas. The proximity of the Miiduranna port area to the existing Viimsi center is also important, as well as the beautiful view to Tallinn and also the potential to ensure a better connection with Tallinn with a new tram and train line and sea taxi. For the population of Viimsi, Miiduranna will also become a significant secondary centre - with shopping and entertainment facilities, which will reduce the need to travel to Tallinn centre.

A high-quality public space will be added where one can spend time and enjoy the beautiful nature and architecture. The street space is pedestrian and cyclist-oriented, car parking is mostly solved through underground parking.

Vaade põhjast / Elevation from the north

Vaade läänest / Elevation from the west

Vaade idast / Elevation from the east

Vaade lõunast / Elevation from the south

1. korruse plaan / Ground floor plan

RAKK Cell

Tatjana Štšurikova / Margaretha Aus / Anastasiya Nikitsina

Kontseptsioon

Uus elamukompleks asub Viimsi nõlval, mis paikneb paremal pool praegusest "keskusest", kus on kaubakeskused, koolid, staadion ning raamatukogu. Viimsi kõige kõrgemal nõlval on rahulik keskkond elamiseks, samas läheduses olevad funktsioonid on eraldatud nõlvaga, mis jätab vahemaast suurema mulje kui see tegelikult on. Kõrguse tõttu on suur ka tuule tugevus.

Valitud asukohas polnud varem teedevõrgustikku, selle loomise aluseks on

Concept

The new residential complex is located on the slope of Viimsi to the right of the current 'centre', where shopping centres, schools, a stadium and a library are located. Viimsi's highest slope provides a peaceful environment for living, while nearby functions are separated by a slope, making their distance seem greater than it actually is. The strength of the wind is also high due to the height of the location. The chosen location did not have a road network suitable for living area, so it was created using the Voronoi

Vaade sisehoovist / Elevation from the courtyard

võetud Voronoi muster. See annab tänavatele nii loogilise baasi kui ka vanalinnalikult käänulised teelõigud, mille läbimine on visuaalselt meeldivam pikkade sirgete vaatesihtidega teelõikude puhul.

Kasutades teede ja kruntide moodustamiseks Voronoi mustrit ning seejärel asetades moodustunud rakkude perimeetrile kortermajad, tekib rakkude keskele rahulik sisehoov. Sisehooviga saab luua poolavatud keskkonna, kuhu paistab endiselt valgust, kuid tuult on vähem ning hoovis on ka rohkem privaatsust. Seal saab tegeleda ka aiandusega, milleks korteris elades sageli võimalust pole. Viie korterelamu puhul erinevaid fassaade kasutades püütakse hoiduda Viimsi ja Pirita uusarenduste tavapärasest monotoonsusest.

pattern, which provides a logical basis as well as winding road sections similar to those in the old town, which are visually more pleasant to pass through than just monotonous long straight road sections.

The Voronoi pattern forms the project roads and therefore the shape of the plot. The apartment buildings are then placed on the perimeter of the now formed cells. Placing the buildings on the perimeter creates an opportunity for a peaceful courtyard in the centre of the cell, which is a semi-open environment to where light still shines, but there is less wind and plenty of privacy. One can work on gardening in the courtyard, a possibility that is often lost when living in an apartment complex. The five apartment buildings all have different facades and height to try to avoid the monotony which is found in plenty of new developments common in Viimsi and Pirita.

Hoonestikku ühendab ühine kergliiklustee, mis kutsub ümberkaudseid elanikke uutesse kvartalitesse ühistegevustele. Arvestades linnaplaneeringu arengut, on uued elamuüksused orienteeritud Viimsisse tööle või õppima asuvale nooremale põlvkonnale, kellele hetkel pole piisavalt taskukohaseid elamispindu. Samuti on loodud vajalikud tingimused noortele peredele ja pensionäridele. Uues elamukvartalis on 108 korterit, millest 67 on ühetoalised, 12 kahetoalised, 4 kolmetoalised ja 25 stuudiokorterid. Mõnes korteris saab vajadusel tubade arvu suurendada. Kortermajade kujunduses kasutatakse Voronoi süsteemiga morfoloogilist kõrgpunkti st ainulaadseid nurki.

Sõidukite puhul rakendatakse "autovaba ruumi" põhimõtet, tänu millele naabertänavate vahel saavad transpordivahendiga liikuda vaid kohalikud elanikud, nende külalised või vajalikud teenindussõidukid. Parkimisalad asuvad maa all, kuhu pääseb ligi parkimisliftiga. Seega on viibimine uues elamurajoonis turvaline, mitmetahuline ning avatud kõigile vanuserühmadele.

Projekt hõlmab vaid kogu elupiirkonna kaht rakku, mis annab võimaluse luua eriilmelisi struktuuriüksusi. Võimalus on ka muuta terve "rakuala" pargiks või sisustada see vaba aja tegevusteks vajalike objektidega.

Disainiprintsiip / Design principle

The buildings of the block are connected by a common bike and pedestrian path, which invites neighbours to the new blocks for joint activities. Considering the development of urban planning, the new housing units are oriented towards the younger generation who live in Viimsi to work or study as they don’t have enough affordable living spaces in Viimsi. The necessary conditions for young families and pensioners have also been created as the latter could benefit from additional options to change living conditions from single family dwellings to more supporting apartment life.

There are 108 apartments in the new residential block, which consists of 67 oneroom, 12 two-room, 4 three-room and 25 studio apartments. In some apartments, the number of rooms can be increased if necessary. In the design of apartment buildings, a morphological high point is used from the Voronoi system, which is expressed as unique angles in the building plans.

In the case of vehicles, the principle of "carfree space" is used, thanks to which only local residents, their guests or necessary service can move between neighbouring streets. Parking areas are located underground, which can be accessed by a parking lift. Thus, the time spent in the new residential area is safe, multifaceted and open to many age groups.

The project includes only two cells from the entire district, which gives the opportunity to create its own character for every other cell or instead provides the opportunity to use a whole cell as park or for a corresponding leisure activity.

korruste plaanid / Ground, first and third floors' plans

Vaade idast / Elevation from the east

Vaade läänest / Elevation from the west

Vaade põhjast / Elevation from the north

Vaade lõunast / Elevation from the south

Perspektiivvaade sisehoovist / Perspective view from the courtyard

Perspektiivvaade idast / Perspective view from the east

Lõige / Section

VIIMSI STAADlON Viimsi stadium

Kontseptsioon

Haabneeme aleviku keskus on kujunenud Viimsi poolsaare infrastruktuuri epitsentriks, koondades valdava osa huvitegevusest, haridusest ja meelelahutusest. Projekti asukohaks sai seega Haabneeme keskus –ala, mille kasutustihedus on suur, kuid mille raadiusest jäävad välja elamud. Haabneeme keskuse kontaktalas on peamiselt kahte tüüpi elamuid – kortermajade "mets" ja privaatsust ihaldavad eramud. Nõrk sidusus ning range segregatsioon “elamise ja olemise” vahel soosib Viimsi poolsaare keskuse muutumist autokeskseks, läbisõidetavaks ruumiks, kus on vähe ruumi uitavale jalakäijale ja rekreatsioonile. Kortermaja projekti alaks sai valitud endine Haabneeme staadion. Olles kaotanud oma algfunktsiooni, on vana, tsentraalse asukohaga staadioni radiaalsed jooned veel vägagi tajutavad. Staadioni piirab idaküljel olev säilinud tribüün, põhjas Viimsi Tennisekeskus ning läänes tribüüni peale ehitatud hotelli, restorani ja poe hooned. Lõunast lõikab staadioni läbi talle selja

Concept

The centre of Haabneeme has become the epicentre of the infrastructure on the Viimsi peninsula, concentrating most of the recreational, educational and entertainment activities. We therefore chose Haabneeme centre as the location for our project – an area with many public functions, but few residential buildings within its radius. The neighbouring area of the Haabneeme Centre is mainly composed of two types of housing – a cluster of apartment blocks and smaller private houses that mainly just seek privacy. The weak coherence and strict segregation between the 'living and being' is transforming the centre into a car-centred, “drive-through” space with little room for strolling pedestrians and recreation.

We chose the former Haabneeme stadium as the site for our apartment building. Having lost its original function, the radial lines of the old, centrally located stadium are still very much perceivable. The stadium is bordered by its grandstand on the east, the Viimsi Tennis Centre

Diana Drobot / Uku Tarvas

keeranud Viimsi Market.

Peamine linnaehituslik ambitsioon kortermajade kompleksi projekteerimisel oli olemasoleva linnaruumi ja tiheduse sidumine uue loodava keskkonnaga. Kuidas sekkuda mahajäetud keskkonda, mille ümbrusesse on juba tekkinud uus rütm?

Linnaehituslikuks lähtepunktiks oli vektorite loomine, mis ühendaksid Haabneeme põhja- ja lõunaosa programme nii vana kui ka loodava elamufondiga. Elanike toomine Haabneeme südamesse aktiveerib ja ühendab olemasolevaid struktuure. Linnaruumiliselt tähendas see staadioni ruumi “tagasivõttu” Viimsi Marketi kaubanduskeskuse arvelt ning tugevate läbilõigete tegemist suunavate telgedega – sirge joon lõikab kaubanduskeskuse kaheks, toimides aktiivse ühenduslülina, mis liidab mõlemad pooled tervikuks.

on the north and a hotel, restaurant and shop built on top of the western grandstand in the west. To the south, the stadium is intersected by the Viimsi Market, which cuts the stadium in two and turns its back to it.

The main ambition in the urban design of the apartment complex was to closely link the existing space and density with the new environment being created. How to intervene in a commuter environment where a new rhythm has already emerged on its sides?

The starting point for the urban design was the creation of vectors that would connect the north and south of Haabneeme centre with both old and new housing. Bringing residents deeper into the heart of Haabneeme vitalizes and connects existing programmes. In terms of urban space, this meant the stadium "took back" the space it lost to the shopping centre by creating strong intersections through it.

Perspektiivvaade läänest / Perspective view from the west

Staadioni muruplatsi maastik muutus aktiivseks – maastiku idakülg kerkis üles, seistes nüüd turuhoonena vastamisi vana tribüüniga, selle peale tekkis privaatsem siseõu. Maastiku keskossa, mis jagab kortermaja kompleksi visuaalselt kaheks, on projekteeritud aed, mis kulmineerub staadioni alles jäänud kaare sees oleva väikese pargiga. Maastiku tõstetud lääneosa alla on paigutatud avatud kasutusega jõusaal.

Arhitektuur

Kortermajade kuju ning asukoht kujunes samuti tänu olemasolevale keskkonnale – täites staadioni muruplatsi täismassiga ning luues läbilõikeid, kujunes kahe hoonemahu dialoog, milles omakorda tehtud horisontaaljaotused jagasid mahte seitsmeks kortermajaks. Hoonete skaalal seisnes peamine eesmärk kompleksi loomises, mis kombineerib kortermaja tihedust eramu privaatsusega, võttes ühtlasi arvesse järgmisi väärtusi: looduslähedus, ligipääsetavus, olemasoleva ja uue infrastruktuuri kasutus.

Reactivating the landscape of the stadium's football pitch – we lifted up the eastern side to stand as a market building facing the old grandstand, while a more private courtyard was created on top of it. In the centre of the landscape, we designed a garden that ends at a small park inside the remaining circular end of the stadium. An open-use gym is located under the raised edge of the western part of the landscape.

Architecture

The apartment buildings were also shaped by existing environment – we filled the central football pitch with massing, then cut it in two, centrally along the length of the stadium. The two long volumes were then cut by perpendicular vectors forming seven apartment buildings. In choosing the scale of the buildings, the main objective was to create a complex that combines the density of an apartment building with the qualities of a private house, while taking into account the following values: proximity to nature, accessibility and use of existing and new infrastructure.

Aktiveeritud tänav staadionil / Activated street along

Fassaadimaterjalidena varieeruvad telliskivi, puit ja tumeroheline plekk. Privaatsemad hoone osad on valdavalt puidused, tänavapoolsed aga tellisest. Roheline plekk voolab joana hoonete osadest alla, kattes kohati seinapindu. Seitse kolmekorruselist kortermaja mahtu on omavahel liidetud maa-aluse avaliku ruumi ning avatud C-kujuliste välitrepikodadega. Hoonete lamekatused on kasutatud kogukondlike aedade ja majaelanike ühisalana, refereerides võimalust olla “üksinda koos”.

Staadioni ääres olevatest jalgpalliväravatest said inspiratsiooni hooneid ühendavad talad, mille külge asetatud kiiged lisavad majadevahelisele aiale ajatu ja vanuseneutraalse tegevuse.

Hooned sisaldavad eri tüüpi kortereid –väiksematest stuudiotest ja loftidest avarate perekorteriteni. Korteritüüpide asukoht on üldiselt segatud, kuid privaatsemad eramulaadsed apartamendid asuvad vaid idaküljel, otsese ligipääsuga tänava tasandilt ülestõstetud aeda. Sisearhitektuur korreleerub eeltoodud eramaja ideega, mil iga korter, olenemata selle suurusest, peab sisaldama eramule vastavat kvaliteeti: läbiv vaade korteris, avalik plokk, eraldatumad privaatsemad ruumid, terrass, saun ning jaapani stiilis süvendatud esikud, kust avaneb väljapääs otse õue.

Brick, timber and dark green metal vary as materials on the façade – the more private parts of the building are predominantly wooden, while the sides facing the street are brick. Green roofs run down parts of the buildings, sometimes covering the walls. The seven threestorey apartment blocks are joined together by C-shaped exterior stairwells and the underground public area. The flat roofs of the buildings are used as communal gardens and common areas for the residents, referencing the possibility of being "alone together".

Football goalposts were the inspiration for the beams connecting the buildings. Swings attached to them add a timeless activity to the garden between the houses.

The buildings contain many different types of apartments – from smaller studios and lofts to large family apartments. The location of the apartment types is generally mixed, but the more private house-like detached apartments are located only on the eastern side with direct access to the raised garden. The concept in terms of interior architecture is also connected to the idea of the private house, where each apartment, regardless of size, must contain the qualities reminiscent of a private house: a continuous view through the apartment, a public and a private block, a terrace, a sauna and a Japanese-style recessed entrance hall with direct access to the outside.

the stadium radius

Kolmetoalise korteri plaan / Three bedroom apartment plan

VIIMSI CITY

Asukoht

Eelmise semestri linnaplaneerimise ülesande põhjal, valisin endale koha, mille jätsime edasiseks arenguks teadlikult tühjaks. See koht tundus oma kasutamata potentsiaaliga kõige ambitsioonikam. Teoreetiliselt on siin 3 peamist kinnituspunkti: meri, loodus, 5-minutikaugune keskus, kuid tegelikkuses on see koht muutunud prügimäeks.

Site

Using knowledge from the last semester that we did in groups, I chose an area which we deliberately left empty. This area is the most ambitious because it has the most unused potential. Theoretically we have 3 main focus points: the sea, nature and the city centre being within 5 minutes, it sits currently as landfill.

Nikita Ahmatov

Peamised väljatoodud punktid on jätkusuutlikkus, privaatsus, tootlikkus, kuid samas korreleerub kõik väga hästi aktiivse elustiiliga. Otsustasin arendada kogukondliku elamise ideed, muutes üksikud hooned kompleksiks, millel on oma privaatne, ent välismaailmast mitte täiesti eraldatud puhkepaik.

Concept

The main focal points that I brought out were sustainability, privacy, productivity and at the same time it correlates with an active lifestyle. I decided to develop the idea of community living, turning single buildings into a residential complex with its own private place of rest, but at the same time not moving away from the outside world.

Lahendus

Kaasaegsete korterite põhiprobleemi, planeeringu mitmekesisuse puudumist lahendasin järgnevalt. Tõin välja umbes 15 erinevat planeeringutüüpi ja alles siis hakkasin neid hooneks ühendama, teadmata, millega see kõik lõpeb. See meetod tundus mulle intrigeeriv. Samuti oli minu jaoks suur väljakutse, kuidas kõike multifunktsionaalseks elamiseks ühendada.

Lammutasin erinevaid väikseid kuure, kuid jätsin lõunapoolsesse külge alles peahoone. Korrastasin tüpoloogiat millekski produktiivseks. Hoonet läbi lõigates lõin tugeva sideme metsa ja pargi vahele ning muutsin tekkinud tänava produktiivseks tänavaks, kus olemasolev hoone saab olema 100% tootlik. Uute hoonete tootmisja ühiskasutatav pind paikneb ainult esimesel korrusel, elamukompleks algab teiselt.

Park on jagatud kolmeks põhitsooniks: sport, meelelahutus ja vaba aeg. Samuti laiendasin rannaala nii, et rajatava tervisealleega tekiks ühendus spordipargiga.

Edaspidiseks arenguks jätsin koha hotellile, kust avaneb vaade aktiivsele pargile ja merele. Produktiivset tänavat laiendatakse tootmishoonete lisamisega ning selle lõppu jäetakse koht tulevasele veespordikeskusele.

Solution

The main problem with modern apartment complexes is the lack of diversity in layouts. I resolved this by construcing the building and ideas from the outside in. I brought out about 15 different types of planning, and only then I began to combine them into a building, having no idea how it would all end, it seemed to me that this method was very interesting, or at least a fascinating experience. Also the biggest challenge for me was, how to combine everything into multifunctional living ensemble.

I am demolishing various small sheds, but leaving the main building on the south side. Also reorganising the typology into something productive. By cutting through the building we draw a strong connection between the forest and the park. And I turn the resulting street into a productive street. Where the existing building is 100% productive, and new buildings have productive and shared space only on the first floor, and the residential complex starts from the second floor.

The park is divided into three main zones: Sports, Entertainment, Recreation. I am also extending the beach area so that there is a connection with the sports park, and I am building a health alley between.

For future development, I left a place for a hotel, overlooking the active park and the sea. The productive street is extended by adding productive buildings and at the end of this alley left a place for the future sports center for water sports.

Üksluisest mitmekesisesse skeem / From monotonous to diverse scheme

Asendiplaan/ Site plan

Hoone maht / Volume of the building

Ühetoalise korteri plaan / One room apartment plan

Kahetoaline korteri plaan / Two room apartment plan

VIIMSI KORTERMAJA Viimsi Apartment House

Kontseptsioon

Asukoht on perspektiivse arenduse, Viimsi keskuse, vallavalitsuse, kultuurikeskuse ja bussipeatuse läheduses. Selle koha potentsiaaliks on võimalus seostada Voronoi mustris uudset arendust eksisteeriva regulaarsema ülesehitusega asumiga.

Projekteeritud hoonetekompleks ühendab endas erinevaid elamistüpoloogiaid ja funktsioone. Hoonestu keskosa maa-aluse korruse kohal on parkla. Ridaelamu hooneosa tänavapoolne nullkorrus on tänavale avatud ehk omab avalike funktsioone, nagu poodide ja töötubade ruumid ning galeriikäik, mis kutsub mööduvaid inimesi. Privaatsem osa sellest on mõeldud majaelanikele keldrina.

Concept

The location is in close proximity to future development, as well as the Municipal Government, Culture Center, bus stop and Viimsi center. The potential of this place is the possibility to connect the new Voronoi grid development with the existing more regularly structured settlement.

The designed complex of buildings combines different living typologies and functions. There is a parking lot above the underground floor of the central part of the building. The ground floor on the street side of the terraced house is open to the street, i.e. it has public functions, such as shop-workshop spaces and a gallery corridor that invites passers-by. A more private part of it is

Olga Krasnova

Erineva tüpoloogiaga majaosade vahel on majaelanike sotsiaalse sidususe parandamiseks erineva funktsiooniga avalikud kohad, näiteks väike spordisaaliga spa-kompleks tervise taastamiseks ja lõõgastumiseks ning teisel pool erinevad stuudiod ja kontorid.

Poolsuletud kompleks moodustab privaatse siseõue, samas luues ühise ruumi naabermajaga. Sisehoovis on mänguväljakud ning haljastatud jalutusalad istumis-, grillimisning varjumiskohtadega.

Korterite katusekorrusel on kasvuhooneid ning sealt avanevad katuseterrassid.

Kasvuhooned omavad ka kohviku funktsiooni, olles kohalike sotsiaalse integreerumise ja taimede kasvatamise kohaks, mis omakorda aitab tervise ja enesetunne taastamisele. Samal ajal tasakaalustavad need arenduse privaat- ja avaliku sfääri, elu ja äripindade üleminekut.

intended as a basement for the residents of the house.

Between the building parts of different typologies, there are public places with different functions to improve the social cohesion of the house residents, for example, a spa complex for the house residents with a gym for health recovery and relaxation, and on the other side different studios-offices.

The semi-closed house complex forms a private courtyard, while creating a common space with the neighboring house. In the courtyard there are playgrounds and walkways with places to sit, grill and find privacy.

On the roof of the apartments, there are greenhouses and terraces. Greenhouses also have the function of a cafe, being a place for local social integration and growing plants, which in turn helps to restore health and well-being. At

Elamute tüpoloogiad

Kõik hooned on orienteeritud selliselt, et tagada piisav päevavalgus läbi korterite. Igale korterile on lisatud ka privaatne päikeseline väliruum terassi või rõdu näol.

Hoonekompleksis on nelja tüüpi kortereid. 1) Ridaelamu korterid on peamiselt kahekorruselised, kus “LUX” korterites elab üks perekond; “2 generatsiooni” korteris 1. korrusel elab vanem perekonna põlvkond, ning 2. korrusel noorem põlvkond, mis pakub turvalisust, abivalmidust ning samas säilib teatud privaatsus mõlemale põlvkonnale. 2) Ridaelamu ”2 perekonda” tüüpi boks on mõeldud kahele perele, kumbki korter omal korrusel. 3) Viimane korteritüüp asub kompleksi keskosas, 1-3 korrusel. Korterite magamistoad saavad hommikust päikest ning avarad köökidega elutoad koos sealt avanevate rõdudega on

All buildings are oriented to ensure enough sunlight throughout apartments. Each apartment is also guaranteed a private sunny outdoor space, in the form of a terrace or balcony. There are four types of apartments in the house complex. 1) Townhouse apartments are mainly two-story, where one family lives in "LUX" apartments; In the "2 generations" apartment, the older generation of the family lives on the 1st floor, and the younger generation lives on the 2nd floor, which offers security, support and at the same time a certain privacy for both generations. 2) The rowhouse "2 family" type is intended for two families, each apartment on its own floor.

3) And the last type of apartment is located in the central part of the building complex, the apartments of which are located on the 1st-3rd floor. The bedrooms get the morning sun, and the spacious living rooms with kitchens and

IV FLOOR

Jätkusuutlikkuse lahendus

Kasvuhoone kaldkatusele on osaliselt paigaldatud päikesepaneelid ning hoonete kütmiseks kasutatakse maasoojuspumpa, vähendamaks energiakulu ja CO2 jalajälge.

Sustainability solution

Solar panels are partially installed on the sloping roof of the greenhouse, and there is a geothermal heat pump underground to reduce energy costs and the CO2 footprint.

korruse plaan / 4th floor

1. - 2. korruse plaan / 1st - 2nd floor plan

3. korruse plaan / 3rd floor plan

HOOVID Yards

Vaade sisehoovile / View to the courtyard

Linda Li Arro / Miko Vahane

Viimsi "Hoovid" korterelamu kompleksi fookuses on hoovimaailmad, ruumiline mitmekesisus, taaskasutus ja jätkusuutlikkus.

Hoovide maailm on mitmetasandiline, et tagada erineva privaatsusastmega alasid. Kompleksis on panipaiga ruumidega hoovialasid, mis on uputatud maa tasapinnast 1,2 meetrit allapoole, et luua poolprivaatset ruumi. Osad hooviala on tõstetud kõrgemale, et luua privaatsem ala kortermajade esiukse juures.

Concept

Viimsi "Yards" apartment complex focuses on yard space, spatial diversity, reuse and sustainability. The yard space is multileveled, creating different levels of privacy within the quarter. Sunken yards with storage spaces create semi private community yard spaces 1,2m below the ground level. Elevated areas grant privacy for the apartments' front door areas. The ground level pathways act as access roads to the seaside for all Viimsi inhabitants.

Arenduse põhiplaan / Masterplan of the development

Kortermajad

Kvartalis asub kolme tüüpi kortermaju: tihedad kortermajad, tootmispindadest ümberehitatud kortermajad ning madaltiheda tüpoloogiaga kortermajad. Erineva suuruse ning plaanilahendusega korterid soodustavad erineva sissetuleku ja elustiilidega inimeste kooseksisteerimist samas kvartalis. Kvartali ruumiline mitmekesisus takistab Tallinnas ja Viimsis jõudsalt kasvavat sotsiaalset ja ruumilist segregeerumist.

Housing

The quarter consists of three types of housing: denser block housing, terrace housing and an industrial building refurbished into townhouse style apartments. Variety in size of apartments and plan layout suggests bringing together inhabitants with different economic backgrounds and lifestyles. Spatial diversity in the complex aims to counter the growing trend of spital and social segregation within Tallinn and Viimsi.

Vaade sisehoovile / View to the courtyard

Elamuühiku perspektiivlõige / Sectional perspective of the living unit

Perspektiivlõige sisehoovist / Sectional perspective from the courtyard

2-4-toaline korter / 2-4-bedroom apartment

Ühetoaline korter / One-bedroom apartment

Vaade lõunast / Elevation from the south

3-6-toaline korter / 3-6-bedroom apartment

Vaade idast / Elevation from the east

TASE 3 Level 3

Annemai Raabe / Loora Orav

Vaade sisehoovile / View to the courtyard

Projekteerisime elamukompleksi, mis on ühendatud hetkel olemasolevate hoonete ja ruumistruktuuridega. See võtab arvesse Viimsi keskust, lähedal asuvaid bussipeatusi ja kavandatavat uut trammiliini. Meie krunt asub vanal staadionil ja on nüüdseks ümbritsetud spaade ja kaubanduskeskustega.

Kujundasime taskukohased ja ligipääsetavad eluasemed, kasutades säästvaid materjale ja lahendusi. Kompleks on orienteeritud jalakäijatele ja toetab kogukondlikku elu – privaatsuse ja suhtlemise tasakaalu, samuti ühiseid mugavusi ning tegevusi (car sharing, ühiskasutatavad ruumid jne). Segregatsiooni vähendamiseks ja selle edaspidiseks vältimiseks nägime, et sotsiaalset elu toetavate ruumide tüpoloogia aitaks suurepäraselt tuua noori inimesi Viimsisse ning luua neile võimaluse elada koos erinevate inimestega.

Krundil on 6 hoonet kokku 150 korteriga neljast erinevast kodutüübist. Ühise elamispinnaga mikrokorterid on soodsaimad. Samuti on olemas ühe-, kahe- või kolmetoalised korterid noortele peredele ja paaridele ning mõned erivajadusega ligipääsuga kodud.

Concept

We designed a housing complex which links into existing buildings and spatial structures. It takes into account the existing centre, nearby bus stops and proposed new tram line. Our plot is located in the old stadium and is now surrounded by spas and shopping malls. We designed affordable and accessible housing using sustainable materials and solutions. The complex is oriented towards pedestrians and supports community living - the balance of privacy and interaction, also shared amenities (car sharing, shared spaces). For reducing and avoiding more segregation in the future we saw that social housing typology would be an amazing way to bring younger people more back into Viimsi and co-live with elderly and young families.

In our plot we have 6 buildings with a total of 150 apartments. This consists of four different types of homes. Micro-apartments with shared living spaces are the most affordable ones. There are also one, two or three bedroom apartments for young families and couples, as well as some homes for accessible needs.

Esimese korruse plaan / Plan of the ground floor

korruse plaan / Plan of the first floor

korruse plaan / Plan of the second floor

Neljanda korruse plaan / Plan of the third floor

Kolmanda

VIIMSI CITY

Kontseptsioon

Projekti suurem linnaehituslik idee on „Viimsi ühendamine maailmaga“. Ajaloolisele keskusalale on planeeritud transpordisõlm tõstetud raudteejaama ning perspektiivse Tallinn-Helsinki tunneli esimene peatusega. Miiduranna sadamasse kavandatud reisiterminali ühendaks keskusega Tallinn-Viimsi trammiliin. Olemasolevale kaubaraudteele on planeeritud Viimsi-Ülemiste kergrongiühendus, mis seob poolsaare piltlikult öeldes Euroopaga, kuna just Ülemistesse on kavandatud Rail-Balticu lõppjaam.

Viimsi poolsaare visioon näeb ette

Concept

The main idea of the project is to connect Viimsi to the world. A raised transportation hub is planned for the old centre area as the first stop of Tallinn-Helsinki tunnel. Miiduranna port is going to be connected to the center via a new tram line from Tallinn to Viimsi. On an existing railway, there is planned a light rail connection from Viimsi to Ülemiste, which is by the way a starting point of Rail Baltic that connects Estonia with Europe.

In vision of Viimsi peninsula, the main objective is to strengthen the existing coastal villages and Viimsi centre, plus add a continuous

Kristofer Soop / Niccolo Parducci

olulisemate rannakülade elavdamise ning Viimsi kui piirkondliku keskuse tugevdamise. Tallinnast algav kavandatud rannapromenaad kulgeb katkematult terve poolsaare ulatuses. Märksõna on olemasolevate elamualade tihendamine, tuumikrohealade suunas ei ole lubatud ehitustegevusega laieneda. Eesmärk on luua ühtne väikesadamate ja rohealade võrgustik, mis tõstab üleüldist elukvaliteeti.

seaside promenade from Tallinn to all over Viimsi. On residential areas, there has been set a spatial border, from where it is not allowed to build over, to preserve a valuable green network. Keyword for this project is "densening". One spatial goal is also to create a green and blue network that helps to enrich the living quality of Viimsi peninsula.

Hoonemahtude perspektiivvaade / The perspective view of the volumes

Lõiked / Sections

FURNICOLA STATION + PUBLIC MARKET

100% public building

STATION BUILDINGS

Smaller and rental apartments, single people (youngsters, elderly) temporary stays etc.

Lifted public street on the east side

Rajatud hoonete funktsioonid / The functions of the established buildings

HOUSE

Mixed living, larger family apartments combined with smaller units.

Rooftop street/ terrace to the west.

Mixed living, more oriented for longer stay and families.

High balconies to the forest in the west.

TERRACE

FOREST HOUSE

Lõiked / Sections

Projektiala on ajaloolisest kolhoosikeskusest rannani. Põhiidee on suunata tõstetud raudteetasapind modernistlikku keskuskompleksi, mis langeva reljeefi tõttu jääb enam kui 10 m kõrgusele. Suurem ruumiline idee on astangupealse ala, ajaloolise keskuse ja mere ühendamine. Sestap on lõppjaama kavandatud muuhulgas köisraudtee, mis ühendab uut keskust astangupealsega. Piki tõstetud „raudteeliini“ on planeeritud rohekoridor, mis seob tsentri pargialad Viimsi rohekoridoriga.

Hoonestus on kavandatud piki raudteetasapinda, peaasjalikult viimase alla. Oluliste ühendusteedega arvestavalt on eraldiseisvale puitkonstruktsioonile kavandatud kuus hoonemahtu, mille elukondlikud ruumid on paigutatud teisele ja kolmandale korrusele. Maapinna tasandile on vabaplaneeringuliselt paigutatud väiksemahulised avaliku funktsiooniga ruumid, tagamaks hea ristisuunalise ühenduse läbi hoone. Samas tekib paljuilmeliselt põnev ruumiolukord.

Mitmetasapinnalisele raudteeplatvormile on kavandatud tõstetud tänav, mis lõppeb transpordisõlmega. Kuna terve hoone pikkuses kulgeb raudtee, siis on katusetasapinnale kavandatud ajutine ja ümbertõstetav väiksemahuline hoonestus, mida transporditakse alale ja sealt ära mööda raudteed. Hoonetesse on kavandatud ühe kuni kolmetoalised loft-tüüpi korterid. Mida kaugemale raudteejaamast, seda suuremad on peredele mõeldud korterid. Transpordisõlmele lähemad korterid on väiksemad, soodustades rendivõimalusi ja ajutist majutust. Läbi hoone kulgevate püstakute ümber on kavandatud poolavalikud ühiskondlikud ruumid. Igal korteril on rõdud ning raudteetasapinnale avanevatel korteritel ka võimalus paigutada tõstetud tänavale ajutisi väikehooneid, näiteks kasvuhooneid, saunu jmt. w Tõstetud raudteega keskushoone on ideoloogiline märk, mis tähistab Viimsi ühendatust muu maailmaga ning toimib aktiivse „tegevusliinina“. Seal elavad ja askeldavad inimesed, kes soovivad olla elu tuiksoonel.

Solution

The concept is to create a circular centre area that connects anchor points of Viimsi, for instance port, manor, cliff etc. Areas between the anchoring zones are planned as development areas. In between the circular centre, there lies a green corridor that connects the seaside beach, manor park and cliff area.

The project area is set on an old centre area until Haabneeme beach. The main idea is to establish a raised railway into an existing modernistic centre, that will be more than 10 meters high due to the natural decline of the landscape. The larger aim of the project is to connect the cliff area to the beach through the centre. Thats why there is also a furnicola planned from the transport hub until the top of the cliff. There is a green corridor planned along the raised railway that connects various parks through Viimsi.

Housing is planned predominantly under the raised railway. There are 6 main building volumes planned on a wooden structure along the main passage of the area. Residential apartments are planned on the second and third floor, while on the ground floor small public volumes are planned to help keep the passages across the building mass. At the same time, they will create an interesting fragmented spatial solution. A transportation hub will be situated on top of the raised railway. Small temporary bulidings will sit above this that are removable (for example small greenhouses or saunas etc).

In the main buildings, one to three room loft apartments are planned. Moving further from the hub there will be larger apartments meant for bigger families. While closer to the station will be smaller flats to develop the rental market. Every flat will have a balcony with flats opening on a 'lifted street' able to attach temporary volumes. There is an ideological idea within the design that sees Viimsi connected to the world, where that line is a place where "things happen".

Esimese, teise ja kolmanda korruse plaan, hoone 4 / Plan of the ground, first and second floor, building 4

teise ja kolmanda korruse plaan, hoone 3 / Plan of the ground, first and second floor, building 3

Esimese,

KÜLALISKRIITIKUD Visiting critics

Andres Ojari

Andres Ojari on arhitekt ja EKA Arhitektuuriteaduskonna dekaan (2017-2022). Ta on lõpetanud EKA ning olnud samas õppejõud 1997. aastast alates. Ta on üks 3+1 arhitektide büroo asutajatest (1994) ning Arhitektuuri Kutsekomisjoni liige.

Andres Ojari is an architect and dean at the Faculty of Architecture in EKA (20172023). Following his graduation from EKA, he has worked as a tutor since 1997. He is one of the co-founders of architecture office 3+1 architects (1994) and a member of the Estonian Qualifications Authority of Architecture.

Toomas Tammis

Toomas Tammis on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor. Toomas õppis arhitektuuri Tallinnas EKA-s ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige ja arhitekt.

Toomas Tammis is an architect and professor in the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts. Toomas studied architecture at EAA in Tallinn and AA School of Architecture in London and is a founding member and architect of the architectural offices ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid OÜ.

Dr Sille Pihlak on alates 2023. EKA Arhitektuuriteaduskonna dekaan ning arhitektuuri-praksise PART kaasasutaja. Igapäevatöös otsib ta alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

Dr. Sille Pihlak is an architect and the dean at the Faculty of Architecute in EKA since 2023. She is co-founder of PART architecture practice. She traces a new spatial culture that offers alternatives to the traditional aesthetics of the building and solutions to the changes that result from an ethical obligation to necessitate changes in our climate and society.

Sille Pihlak

Haabneeme keskus / The centre of Haabneeme. Foto: Maaameti arhiiv / The archive of Estonian Land Board

Viimsi. Foto: Maaameti arhiiv / The archive of Estonian Land Board

JUHENDAJAD Supervisors

Andres Alver

Andres Alver on arhitekt ja arhitektuuribüroo Alver Arhitektid asutaja ning EKA professor, muuhulgas arhitektuuriteaduskonna magistristuudiote juhendaja.

Projekte: City Plaza Tallinnas (2006), Tallinna Rotermanni kvartali tsoneerimine (2001), Vabaduse väljak Tallinnas (2009).

Andres Alver is an architect, the founder of the architectural office Alver Arhitektid; professor and supervisor of Master's courses in EKA Faculty of Architecture. Highlighted projects: City Plaza in Tallinn (2006), zoning of Tallinn's Rotermann quarter (2001), Freedom Square in Tallinn (2009).

Veljo Kaasik

EKA emeriitprofessor Veljo

Kaasik on arhitekt, Tallinna Kooli liige ning külaliskriitik EKA arhitektuuriteaduskonnas. Veljo on töötanud Eesti Maaehitusprojektis ning EKE Projektis (1963-90). Projekte: Tallinna Rotermanni kvartali tsoneerimine (2001), Vabaduse väljak Tallinnas (2009).

Professor emeritus Veljo

Kaasik is an architect, a member of the Tallinn School, a lecturer and guest critic at the Faculty of Architecture of EKA. Veljo has worked in the Estonian Rural Construction Project and the EKE Project (1963-90). Highlighted projects: zoning of Tallinn's Rotermann quarter (2001), Freedom Square in Tallinn (2009).

Jonathan Woodroffe

Jonathan Woodroffe on arhitekt, õppejõud ja Studio Woodroffe Papa kaasasutaja; INTA liige ning Europan Netherlands juhatuse liige. Lisaks juhendamiskogemusele teistes Euroopa ülikoolides on Jonathan EKA arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor.

Jonathan Woodroffe is an architect, teacher and co-founding director of Studio Woodroffe Papa; a member of INTA and a Board Member of Europan Netherlands. Along with tutoring experience in other European universities, Jonathan is currently a visiting Professor and juror in the Faculty of Architecture, at EKA.

Douglas Gordon

Douglas Gordon on arhitekt, kirjastaja, õppejõud ja EKA külalisprofessor ning arhitektuuriteaduskonna magistristuudiote juhendaja. Douglas on spetsialiseerunud linnaplaneerimisele, olles töötanud Londonis ja Helsingis ning osalenud mitmetes teistes EL-i linnaprojektides.

Douglas Gordon is an architect, publisher, lecturer and visiting professor as well as tutor of Master courses in EKA Faculty of Architecture. Douglas specializes in spatial management of cities, having worked in London and Helsinki and participated in several other urban projects within the EU.

ARHITEKTUURITEADUSKOND Faculty of Architecture

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess, nagu ka õpitavate ainete nimistu, on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui ka erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. Väikesed õppegrupid ja individuaalne erialaprofessionaalide mentorlus kogu õppeaja vältel annavad EKAs õppimise põhieelise suurülikoolide ees. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendaksid loodushoidlikult elukeskkonda, samas säilitades ja arendades erialast pärandit ning oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, the study process is also highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture ensures that students would value sustainable design, planning and construction activities to improve the environment in a nature-friendly way while preserving and developing professional heritage and know-how.

KONTAKT

Eesti Kunstiakadeemia

Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee artun.ee

CONTACT

Estonian Academy of Arts Põhja Avenue 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee artun.ee

KOOSTAJAD: Diana Drobot, Delija Thakur

KEELETOIMETAJAD: Tiina Tammet, Sean Tyler

KUJUNDUSE MAKETT: Pärtel Eelmere

TRÜKK: Alfapress

KÖIDE: IKIGI @köitegaraaž

Toetab Eesti Kultuurkapital

ISBN 978-9916-619-81-0 (trükis)

ISBN 978-9916-619-82-7 (pdf)

ISSN 2461-2359

COMPILERS: Diana Drobot, Delija Thakur

PROOFREADERS: Tiina Tammet, Sean Tyler

LAYOUT: Pärtel Eelmere

PRINTHOUSE: Alfapress

BINDING: IKIGI bindery

Supported by The Cultural Endowment of Estonia