Graafiline (re)presentatsioon & varjualune. Arhitektuurne projekteerimine I, 09.2019–12.2019

Semestri tutvustus

Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi.

Viiepäevases maketistuudio töötoas peavad tudengid enda abstraktseid mõtteid väljendama kolmemõõtmelises maailmas, kasutades vaid tavapärast hallpappi. Tulemuseks on dünaamilised mahulised maketid, mis lasevad purunemata oma mahulist kuju muuta.

Graafilise osana peab vabalt valitud väikehoonet iseloomustavaid jooniseid (plaan, lõige, vaade) kujutama nii algse kui ka muteerunud vormina. Graafika teises osas loovad tudengid programmis Processing koodi kirjutades erinevaid liikuvaid digitaalseid kujutisi.

Suurim osakaal on sügissemestril varjualusel. Tudengid projekteerivad enese vajadustest lähtuvalt varjualuse. Ette antakse loosi alusel asukoht, kindlad materjalid ning maksimaalne ehituspind. Edasine on tudengite endi teha.

Esimese kursuse kulminatsioon on ühe projekteeritud varjualuse ehitamine tudengite endi poolt. Selline kollektiivne ehitustegevus aitab mõista arhitektuuri ja reaalse ehitamise keerukaid suhteid ning ühtlasi luua tugeva kursusevaimu.

Introduction to the semester

The aim of the first-year students’ spring term task is to introduce the prerequisites, reasons and possibilities of architecture. In their search for solutions, students need to explore and consider the relations between a person and their surroundings.

During their five-day model studio, students have to express their abstract ideas in a three-dimensional world only by using ordinary gray cardboard. As a result, dynamic volumetric models are created that allow you to change their volumetric shape without breaking.

For the graphic work, the drawings characterizing the freely chosen small building (plan, section, view) must be presented in both the original and the mutated form. In the second part of graphics, students create various moving digital images by writing code in the Processing program.

The main focus of the autumn semester is the shelter. Students design a shelter based on their needs. The location is chosen by random, certain materials and the maximum construction area are provided. The rest is up to the students themselves.

The culmination of the course is the construction of one of the designed shelters. Such collective construction activities help to understand the complex relationship between architecture and the real construction, as well as to create a strong course spirit.

Esikaane töö autor Kaari Maria Tirmaste

The work on the cover by Kaari Maria Tirmaste

Graafiline (re)presentatsioon

Nädalase maketistuudio eesmärk on arendada isiklikke, loomingulisi ja süstemaatilisi viise vormi ja struktuuriga tegelemiseks. Stuudio töötoas õpivad tudengid oma abstraktseid mõtteid väljendama kolmemõõtmelises maailmas, tutvudes põhjalikult ühe konkreetse materjali piiride ja võimalustega.

Semestri esimesel poolel tehakse suures osas mehaanilisi kätt ja silma treenivaid harjutusi, milles on oluline analüüsi täpsus ja vormiline ning representatsiooniline korrektsus. Graafilise osana peab vabalt valitud väikehoonet iseloomustavaid jooniseid (plaan, lõige, vaade) kujutama nii algse kui ka muteerunud vormina. Semestri teine pool nõuab isiklikku sekkumist kujutatavasse ja uute süsteemide loomist digitaalselt ja koodipõhiselt programmis Processing 3.

The aim of the week long model studio is to develop personal, creative and systematic ways of dealing with form and structure. In the workshop, students learn to express their abstract thoughts in a three-dimensional world getting thoroughly acquainted with the boundaries and possibilities of one specific material.

In the first half of the semester, mechanical hand and eye training exercises are performed, in which the accuracy of the analysis and the representative correctness are important. Drawings characterizing one freely chosen small building (plan, section, view) must be presented in the original and the mutated form. The second half of the semester requires personal intervention in the depiction and creation of new systems digitally and code-based in Processing 3.

Ülesande tutvustus Introduction of the task

Kursus tegeleb käelise treeningu ning visuaalse mõtlemise arendamisega. Tuleb näha ja taasesitada osiseid maailmast nii, nagu nad meile ilmnevad ning tuleb suuta tekitada ja kujutada (edasi anda) ideid ja kujutelmi, mida keegi ei ole näinud, veel ei tea. Kursuse tulemusel saavad üliõpilased mahuka käeliste graafiliste oskuste ning visuaalse ja kontseptuaalse mõtlemise pagasi. Sellega kaasneb üldistamise oskus ning võime näha ja töötada erinevate süsteemide ja struktuuridega.

Esteetiline kaemus on siin pigem süstemaatilise töö kaasprodukt, kui senise kogemuse ja eelarvamuse väljendus. Kursuse eesmärgiks on õppida olemasolevast ära tundma olulist ning luua uusi struktureeritud maailmu, mis sünniksid isiklikust tõdemusest ja selle süstemaatilistest edasiarendustest ning välistaksid seeläbi käibetõdede pealiskaudse pinna. Töö on ajaliselt väga mahukas ning eeldab väga mitmete proovide ja variantide (ümber)tegemist.

The aim of this course is to develop manual and visual thinking skills. To see and represent elements of the world as they occur to us and also create and convey ideas and images still unseen and unknown to others. As a result of the course, the students will have a vast set of manual graphic skills as well as the means for visual and conceptual thinking. It is further accompanied by enhanced generalisation skills and the ability to see and work with various systems and structures.

The aesthetic perception here marks the by-product of systematic work as an expression of earlier experiences and preconceptions. The aim of the course is to learn to recognise the relevant parts of the present world and to create new structured worlds generated from the personal convictions and their systematic development thus excluding the superficial layer of commonplaces. The work is highly time consuming entailing numerous experiments and (re)constructions of variations.

The work on the previous page by Paula Lorence

Vahelehe töö autor Paula Lorence

Laura Liis Vilbiks Kristina Lillepea

Fotod: Mathilda Viigimäe

Plaan ja lõige

Tuleb valida reaalselt ehitatud väikeseskaalaline hoone, millest on ammendav kirjeldus plaani, lõike ja fotomaterjali näol. See info tuleb taasesitada. Jooniste puhul on oluline mõista, miks ja mis viisil üldlevinud arhitektuursed kirjeldamisviisid kujutavad maja ning selle vahetut keskkonda. Pilte taasesitades on oluline säilitada olemuslikku, eristades sealhulgas objekti ja keskkonda, valgust ja varju, materjale läbi valguse, varjude ja peegelduste.

The students select a physically constructed small-scale building which has a detailed plan, section and photography. The given information needs to be represented. With regard to drawings, it is important to understand why and how common architectural drawings feature the building and its immediate surroundings. As for the photo, it is important to maintain the essence in representing the object and environment, light and shadows, reflection and material.

Plan and section

Plaani ja lõike mutatsioon

Eelmise töökogemuse põhjal tuleb maja visuaalidesse sekkuda ja olemasolevat süsteemi muuta. Joonised ei tähenda siin enam süsteemset kujutist majast vaid üht juhuslikku keskkonda erineva pikkuse ja paksusega joontest. Uus süsteem on põhjendatud ja edasiarendatud versioon joonte poolt moodustatud struktuurist.

The experience gained in the previous assignment forms the basis for the interference in the drawings and given system. Here, the drawings no longer stand for a systematic image of a building but a random environment consisting of lines of various length and width. The new system must be a well-founded and developed version of the structure created by the lines.

Mutation of plan and section

Pildi mutatsioon

Mutation of image

Digitaalsed tööd Digital works

Tarkvaraga Processing 3 tehtavate digitaalsete tööde eesmärk on luua toimivaid struktuure. Loengutes tutvustatakse erinevaid koodide kirjutamise viise, liikudes lihtsamatest käsklustest samm-sammult keerulisemateni. Peamisteks käsklusteks on (for) loop funktsioon, repeat, random, noise ja stepper. Aluseks võetakse loengutes käsitletud käsud ning igal järgneval nädalal esitab õpilane enda redigeeritud koodi. Lõpuks valitakse välja neli parimat koodi, mis tuleb esitada mustvalge pildina. Mitmed koodid on interaktiivsed, mistõttu kasutatakse käsklusi, millega programm salvestab kindlast hetkest kujutise pdf-failina.

The aim of the works created with Processing 3 is to generate functioning structures. In lectures, students are taught various coding means from straightforward to more complex commands. The main commands include (for) loop function, repeat, random, noise and stepper. Every week students will present their edited code on the basis of the commands discussed in lectures. Four best codes are eventually selected to be presented as a black-and-white picture. Various codes are interactive, thus they use commands that allow the generation of the image in the form of a pdf-file.

Week I: Repeat

II Nädal: Juhuslikkus

Week II: Random

Week III: Noise

IV Nädal: Stepper

Week IV: Stepper

Varjualune Shelter

Varjualuse ülesanne on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esimese kursuse tudengite esimene arhitektuurne projekt. Kogu protsess on väga individuaalne ja personaalne, kuivõrd ruumi tekkeloogika lähtub tudengi enda füüsilisest või psühholoogilisest probleemist, mis on lahendatud arhitektile omaselt — ruumiga. Ülesandel puudub kindel ruumiprogramm. Varjualuse õppeülesande vundamendiks on ligi 20 aastat tagasi õppejõud Andres Alveri soov muuta tollal “saun-suvila” projekti nime kandnud õppeaine sisuliselt vähem determineerituks ning suunata noored oma esimesele projektile laiemat ideelist tausta otsima.

The shelter constitutes the first architectural project of the first-year students of the faculty of architecture at the Estonian Academy of Arts. The whole process is highly individual and personal as the creation of the space is based on each student’s own psychological problem which is solved characteristically of an architect — with space. The task lacks a defined spatial layout.

The foundation of the task was laid about twenty years ago with lecturer Andres Alver’s wish to make the “sauna-cottage” project formerly included in the given subject less determined in content and thus lead the students to search for a wider conceptual background to their first major project.

Ülesande tutvustus Introduction of the task

Kuidas ja kust noori inimesi inspiratsiooni otsima suunata ja kuidas leitut arhitektuuri loomisel targalt ära kasutada? Millest alustada arhitektuuri õppimist ja kuidas seda õieti õpetada? Koos värskete arhitektuuritudengitega julgevad juhendajad küsida arhitektuurimaailma kõige printsipiaalsemaid küsimusi ja kahelda kõiges, mida vana maailm meile peale surub.

Kuidas saada teadlikuks enda ja teiste ajas aina muutuvatest vajadustest? Kuidas olla pidevalt tähelepanelik ja näha teataval määral ette aja kulgu? Arhitektuuriga tegeledes on terviku mõistmiseks vaja alati mingit suuremat seoste pilti ja teatavat tausta. Ülesandele lähenetakse ka varju etümoloogiat uurides. Kust tuleb sõna “vari” ja mis on varjamise mõte? Kuidas inimene oma keha “pikendab”, ruumi vallutab või ümbrusega kohandub? Kas ainus võimalus on varjuda füüsiliselt või on selleks ka ruumist paremaid vahendeid? Mille eest tuleks varjuda ja võib-olla ei olegi varjumine üldse vajalik?

Projekti protsess kulmineerub iga-aastase suvise ehituspraktikaga, mil üks varjualustest valmis ehitatakse. Kohe esimesel kursusel läbitav ehitusprotsess annab tudengitele suurepärase võimaluse juba õpingute alguses mõista, kuidas asjad nii-öelda pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ja piiranguid, millesse mahtuda tuleb. Pärast individuaalset semestriprojekti õpetab ühine ehitustegevus tudengitele koostööd ja üksteisega arvestamist ning eelkõige muidugi lennukate mõtete reaalsuseks saamise rasket protsessi.

How and where to guide young people for inspiration and how to employ the findings wisely in creating architecture? What should the studies of architecture begin with and how to teach it? Together with the fresh students the supervisors dared to ask the most fundamental questions of the architectural world and also doubt everything that the old world is forcing on us. How to become conscious of others’ and one’s own ever-changing needs? How to keep one’s attentiveness alert while also foreseeing the passage of time? In architecture, the perception of the whole always requires a wider vision of the connections and the background. In approaching the task, also the etymology of the concept of a shelter is studied. Where does the word “shelter” stem from and what is the aim of taking shelter? How does one “lengthen” their body, conquer space or adapt to one’s surroundings? Is physical hiding the only option or are there other means apart from space? What should one take shelter from and is it really necessary?

The course process culminates in the annual construction practice in summer when one of the shelters is physically built. Providing the students with a realistic construction practice already at the beginning of their studies allows them to understand at an early stage how things work in the so-called real world and what norms and restrictions must be followed. After the individual term project, the collective construction work also teaches them the tricks of cooperation and consideration, and above all the difficulties of turning one’s lofty ideas into reality.

HELIN KULDKEPP

Paradiis Paradise

Linnas peab leiduma kohti, mis pakuvad võimalust peituda oma isiklikku paradiisi — varjuda, et endas selgusele jõuda ja rahuneda. Selles veendumuses on varjualuse lähtepunkt. PARADIIS on kui pelgupaik keset linnamelu.

Varjualune sümboliseerib muusika ja ruumi omavahelist dialoogi. Kaare vorm on inspireeritud Pärt Uusbergi heliteosest “Paradiis”, mille põhimeloodia liigub mööda varjualuse vahelduvat kõrgust. Kui kõndida mööda vormi, kõnnid ka mööda muusikat. Tänu kaarjale vormile pakub varjualune puhkemomenti nii oma pingil kui ka katusel.

The city must provide spaces which offer a chance to enter your own personal paradiseto take shelter, come to terms with yourself and wind down. This conviction serves as the starting point of the shelter. PARADISE provides a haven in the midst of urbanism.

The shelter symbolises the dialogue between space and music. Its wave was derived from the melody of Pärt Uusberg’s musical piece “Paradise”, which moves along the alternating height of the shelter. Walking along the form you also walk along the music. Due to its wavy form, it gives a moment of peace both under itself and on top of its roof.

TRIINU AMBOJA

Peatus Stop

Varjualune PEATUS on projekteeritud Skoone bastionile Põhja puiestee tänava nurgale. Päevast päeva sõidab nurgast mööda palju autosid ja kõnnib läbi mitmeid inimesi. Teistpidi ei ole seal kohas justkui kedagi - keegi ei ole seal selle koha pärast. Varjualuse idee on antud asukoht ellu äratada ja pakkuda inimestele põhjust peatumiseks. Varjualune loob avatud ruumi, kus olles on osa ka ümbritseval keskkonnal. Avatud ruumis on meil võimalik olla justkui kahes kohas korraga: ruumis, kus materjalid on loonud mingid ruumi piirid, ja ümbritsevas keskkonnas.

Iga inimene aga tunneb end mugavalt erinevas asendis: mõni lihtsalt istudes, teine pikali, kolmas hoopis jalgu taeva poole visates. Varjualuse erinevad moodulid pakuvad erinevaid istumis- ja lamamisvõimalusi.

The shelter STOP is designed onto Skoone bastion on the corner of Põhja puiestee. Every day, several cars pass the corner and many people walk through there. On the other hand, there is no one at that place - no one is there for that place. The idea of the shelter is to bring the location to life and offer people a reason to stop. The shelter creates an open space, where the surrounding environment also plays a part. In an open space, we can be in two places at once: in a space where materials create some boundaries of space and in the surrounding environment. However, each person feels comfortable in a different position: some just sitting, another lying down, the third throwing their legs towards the sky. The differing modules of the shelter offer different seating and lying options.

JOOSEP PÄRN

Twister Twister

Varjualuse TWISTER eesmärk on luua keskkond, mis võimaldab võõrastel inimestel kohtuda, tekitamata liigset lähedust ning säilitades isiklikku ruumi. Selle saavutamiseks on loodud keerduv vorm, mida külastaja saab mitut moodi läbida.

Liikudes ühes suunas võib ronida läbi varjualuse seest, kus muutlikud pinnad ennast mitmekesiselt kasutada lubavad. Liikudes risti on mitmest kohast võimalik jalutada läbi varjualuse alt või hoopis ronida sellest üle. Neid erinevaid teekondi läbivad inimesed otseselt kunagi ei kohtu, kuid tajuvad üksteise kohalolekut varjualuse ribide vahelt paistvate siluettidena. Tekib olukord, kus ühe inimese sein või lagi võib olla kellegi teise istumiskoht või toetuspind ning inimesed puutuvad üksteisega kokku uutel viisidel.

The aim of the shelter TWISTER is to create meeting points for strangers without creating uncomfortable situations or sacrificing anyone’s personal space. The spiraling form achieves this by allowing many separate passages through itself.

Moving in one direction the person can climb through from the inside, where the flowing surfaces can be used in multiple ways. When heading in another direction one can pass through underneath the shelter or even climb over it. These people taking different routes would never quite meet, but would sense each other’s presence as moving shadows through the wooden structure. By making a wall or roof of one person into the floor or resting place of another, new ways of interacting with strangers could be discovered.

CRISTIN MARII TITMA

Sild Bridge

SILD koosneb kahest telgsümmeetrilisest tornist. Vaatamata sümmeetrilisusele, ei ole tornid täielikult samasugused. Need vastanduvad teineteisele läbi puidukasutuse. Ühel juhul on puitu kasutatud vertikaalselt, mis tähendab, et torn on täielikult läbinähtamatu, samas teisel on horisontaalne puidukasutus, mis võimaldab torni sisse näha.

Puiduga eksperimenteerimisel on loodud valikuvõimalus külastajale — kas astuda sisse torni, mille sisu sa näed/aimad või siseneda tundmatusse. Varjualune loob keskkonna, mida iseloomustab samal hetkel nii avatus kui ka kinnisus. Torne ühendab betoonist konstruktsioon, mis toestab ehitist selgroona ning mida mööda ronides on võimalik ühest tornist teise liikuda.

BRIDGE consists of two axial symmetrical towers. Despite the symmetry, the towers are not identical. They oppose each other by the use of wood. In one case the wood is used vertically, which means that the tower is completely opaque, whilst for the other one, the use of wood is horizontal, which makes it possible to see the insides of the tower.

Experimenting with wood has created an option for the visitor - either to enter the tower, in which you see/guess, or to enter the unknown. The shelter creates an environment that is defined by both openness and closeness at the same time. The towers are connected by a concrete structure, which supports the building as a backbone and along which it is possible to move from one tower to another.

PATRICK LIIK

Koridor Corridor

Varjualuse KORIDOR idee lähtekohaks sai etteantud materjalide kontrastne olemus. Lahendus on raskesti vormitavate betoonplokkide ning kergete ja dünaamiliselt kombineeritavate puitprusside sümbioos, mis keskendub nende kahe materjali omaduste võimendamisele. Betoonplokkidest on moodustatud üledimensioneeritud mahukad alussambad, mis kannavad endal voolavat puitkonstruktsiooni, mis omakorda näib raske betoonimassi kõrval sulgkergena.

Lähtudes Skoone bastioni nurga asukohast on varjualuse kaks tiiba suunatud nurgakrundi mõlema telje poole, rõhutades nii ümbruse olemasolevaid väärtusi. Varjualuse haripunktidesse viivad käigud algavad kõrgete koridoridena, mille seinad üles poole minnes pidevalt langevad, avades oma tippudes nurgakrundi kahele haarale suunatud vaated.

The concept of the shelter CORRIDOR is based on the contrasting nature of its materials. The result is a symbiosis of heavy concrete blocks and light and dynamically combinable wooden balks that aims to enhance the properties of the two given materials. The concrete blocks are formed into oversized bulky columns which carry a free-flowing wooden structure that looks lightweight compared to the heavy concrete mass.

Because of the qualities the corner lot of Skoone bastion possesses, the two sides of the shelter’s winged form are directed towards the two axes of the corner. The passages leading to the peaks of the shelter start as corridors with high walls, which start to shorten in height as you climb to the top. The two views are revealed in the culminations of the two curved corridors.

Kaari Maria Tirmaste - Äratus

Mathilda Viigimäe - Redu

Valerii Krinberg - Trepid

Roosmarii Kukk - Jalavari

Kaari Maria Tirmaste - Awakening Mathilda Viigimäe - Hideout

Valerii Krinberg - Stairs Roosmarii Kukk - Walk

01 02 03 04 01 02 03 04

Laura Liis Vilbiks - Rüüm

Hanna Paaver - Vaade

Paula Lorence - Interpretatsioon

Tanel Miil - Julgur

Laura Liis Vilbiks - Rüüm

Hanna Paaver - View

Paula Lorence - Interpretation

Paradiisi ehitamine

Varjualune PARADIIS ehitati 2020. aasta suvel valmis ühe nädalaga. Detailsete ehitusjooniste asemel oli ehitusel vaid kriitilise tähtsusega Exceli tabel, mille järgi sai iga pruss endale mõõtmed ning lõpliku koha. Ehituse ajal tekkis kursusel omamoodi sünergia. Kõik mõistsid teineteise vajadusi ning tööpostide vahetus toimus lausa tantsuliselt.

Avamine toimus 31. augustil. Helilooja Pärt Uusberg, kelle looming algselt inspireeris projekti, võttis samuti üritusest osa.

The shelter PARADISE was built in the summer of 2020 within one week. There were no detailed drawings, only one critical Excel sheet with which every wooden piece found its measurements and place. During the building process, people achieved a sort of synergy. Everyone understood each other’s needs and changed jobs almost like a dance routine.

The opening ceremony took place on the 31st of August. Composer Pärt Uusberg whose piece originally inspired the project also took part in the event.

Pildid avamisest, fotograaf Laura Rohtlaan

Pictures of the opening, photographer Laura Rohtlaan

The building of Paradise

Ehitatud varjualune: Paradiis

Rumbi tänaval, fotod: Paco

Built shelter: Paradise

Juhendajad

Supervisors

Prof ANDRES OJARI

ANDRES OJARI on arhitekt ja arhitektuuriteaduskonna dekaan 2017. a alates. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1993. a ning on olnud siin õppejõud juba pea 20 aastat. Alates 2012. a on ta arhitektuuriteaduskonna professor, on kureerinud magistristuudiote tööd, juhendanud M. Kaasikuga stuudiot, mis tegeles avaliku ruumi mõistega, ning juhendanud interdistsiplinaarset töötuba “Hüljatud maastikud”. Ta on üks arhitektuuribüroo 3+1 asutajaid, kellega on edukalt osalenud paljudel arhitektuurivõistlustel. Nende tuntuimad objektid on Eesti Suursaatkond Vilniuses, Pärnu Keskraamatukogu, Baltika kvartali 1. etapp (koostöös Studio 3-ga) ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone püsiekspositsioon.

ANDRES OJARI is an architect and the dean at the Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts. Following his graduation from EKA, he has worked here as a lecturer for almost 20 years. He has worked as a professor curating the Master’s studio work, he has supervised a studio in cooperation with Markus Kaasik and also the interdisciplinary workshop “Abandoned Landscapes”. As one of the co-founders of architecture office 3+1, he has successfully participated in numerous architecture competitions. Their best-known works include the Estonian Embassy in Vilnius, central library in Pärnu, the first stage of Baltika Quarter (with Studio 3) and the permanent exposition of the new building of the Estonian National Museum.

PACO ERNEST ULMAN

PACO ERNEST ULMAN on omandanud kogemusi arhitektina erinevates büroodes (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid). 2013. a kaasasutas ta Mudel Arhitektid. Olulisemad projektid on Pärnu Mudaravila juurdeehituse projekt 2014. a (koos T. Teedumäe ja I. Raukasega) ja Tallinnas Niine tn 11 büroomaja juurdeehitus 2012. aastal (koos T. Teedumäe, I. Raukase ja T. Tammisega). Oma kunstialases tegevuses uurib ta eri meediumite kaudu peamiselt ruumiküsimusi ja selle representatsiooni. Teinud näitusekujundusi ja installatsioone, kujundanud graafikat, lavastanud lühifilme ja animatsioone, joonistanud graafilisi romaane jne.

PACO ERNEST ULMAN has worked as an architect in several firms (ARS Project, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid) and in 2013 he co-established Mudel Arhitektid. His best-known projects include the extension of the Heldon Spa in Pärnu in 2014 (with I. Raukas and T. Teedumäe) and the extension of the office building at the 11 Niine Street in Tallinn in 2012 (with I. Raukas, T. Teedumäe and T. Tammis). In his artistic work, he mostly deals with the issue of space and its representation using various media. His work also includes exhibition design and installations, graphics, short films and animations, graphic novels etc.

MIKK MEELAK

MIKK MEELAK on arhitekt, kes tegeleb füüsilise ja digitaalse ruumi kooslustega. Ta on õppinud arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ning töötanud büroodes 3+1 arhitektid ning b210. Ta on asutajaliige stuudios Platvorm, mis spetsialiseerub füüsilisele ja digitaalsele ruumile ning ehitab reaalaja andmetest innovatiivseid digitaalseid platvorme. Lisaks on Mikk külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias, kus õpetab tudengitele loovkoodi kirjutamist.

MIKK MEELAK is an architect specialising in interweaving the physical and digital space. Following his studies of architecture at the Estonian Academy of Arts, Mikk worked with architecture companies 3+1 architects and b210. He is also a founding member of Platvorm studio specialising in the physical and digital space and in the creation of innovative digital platforms on the basis of real-time data. Mikk is also a visiting lecturer at the Estonian Academy of Arts teaching creative coding.

ARHITEKT MUST

ARHITEKT MUST on eesti arhitektuuribüroo, mille loominguliseks tuumikuks on Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass. Arhitekt Musta tuumik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimist, osalenud mitmes tippülikooli arhitektuurimagistri programmis (Londonis, Kopenhaagenis, Delftis, Viinis) ning hetkel õpetab arhitektuuritudengeid Eesti Kunstiakadeemia esimesel kursusel. Must on edukalt esinenud paljudel arhitektuurikonkurssidel ning on tuntud oma ajakirjanduses avaldatud ideeprojektidega, mis käivitavad laiema diskussiooni linnaruumi muutuste üle.

ARHITEKT MUST is an Estonian architecture bureau, of which the creative core is Ott Alver, Alvin Järving and Mari Rass. The core of Arhitekt Must has studied interior architecture, architecture and urban planning at the Estonian Academy of Arts, participated in various master’s degree programs in top universities (London, Copenhagen, Delft, Vienna) and currently teaches first-year architecture students at the Estonian Academy of Arts. Must has successfully presented in many architectural competitions and is known for their idea projects published by the press, which trigger a debate about changes in urban space more broadly.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond

ASUKOHT JA KONTAKT

Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee

+372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design

LOCATION AND CONTACT

Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee

+372 6420070

ISBN 978-9916-619-16-2 (trükis)

ISBN 978-9916-619-17-9 (pdf)

ISSN 2461-2359

ISBN 978-9916-619-16-2

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJAD: Helin Kuldkepp, Laura Liis Vilbiks // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ

// © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2021

EDITORS: Helin Kuldkepp, Laura Liis Vilbiks // Layout: Arhitekt Must OÜ // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2021