Soojuse katedraal Tootsis. Arhitektuurne projekteerimine VI by Eesti Kunstiakadeemia

SOOJUSE KATEDRAAL TOOTSIS THE CATHEDRAL OF HEAT IN TOOTSI

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT III - 01.2016-05.2016

Arhitektuurne projekteerimine VI Kolmanda kursuse kevadsemestril tegelevad tudengid ühiskondliku hoonega. Sedapuhku lähtus töö üldisem kontseptsioon soojuse mõistest, sest teemaks oli “soojuse katedraal”. Projekti asukohta – Tootsit ja teda ümbritsevaid turbaväljasid – võib näha lähtepunktina soojuse ideele. Tootsi on ~700 elanikuga alev Pärnumaal, mis tekkis 1939. aastal rajatud briketivabriku rajamisega. 2011. aastal puhus vabrik oma viimase kaebliku vile, selle sulgemise järel on elanike arv järsult vähenenud, kuigi tänaseks on elanikkonna vähenemine peatunud. Tudengite ülesandeks oli kujundada endisest briketivabrikust tervik koos uue mahuga (ca 4000 m2), kusjuures vana vabrikut oli lubatud osaliselt lammutada, tingimusel, et vähemalt 60% sellest säilib. Ruumiprogrammi kogusuurus oli ca 7000 m2. Funktsioonidest tuli hoonetesse sidusalt ära paigutada turbamuuseum, spaa-osa näiteks saunade ja basseinide näol, suur black box saal, ajutiste näituste korraldamise ruum, majutusvõimalus ja kohvik. Lisaks pidid tudengid leidma individuaalse lisafunktsiooni, mis väärtustaks olemasolevat ruumi ja elavdaks ka kohalikku elu. Lahendused selleks varieerusid alates moositehasest kuni serveripargini või koguni kompleksi matmisega turba alla. Kõiki projekte ühendavaks teemaks aga oli soojus.

Studio Project VI During the spring term, third-year students deal with public buildings. This time, the work was based on the concept of heat with the topic named “The Cathedral of Heat”. The location – Tootsi with the surrounding peat fields – may be considered as a starting point for the idea. Tootsi is a small settlement with about 700 residents in Pärnu county established with the briquette factory in 1939. In 2011, the factory gave out its last sad whistle and the number of inhabitants quickly decreased, although it has now stopped. The students were to redesign the former briquette factory and the new volume (about 4000 m2) into a comprehensive whole. The old factory could be partially demolished provided that at least 60% is retained. The total room programme was about 7000 m2. In terms of functions, the buildings were to accommodate seamlessly the peat museum, a spa area with saunas and pools, a large black box, a space for temporary exhibitions, hotel rooms and a café. Students also needed to find an individual additional function valuing the present space and bringing new life to the local community. The respective solutions varied from a jam factory to a server park or even the whole complex taken underground. The common denominator for the projects, however, was heat.

Esikaane foto: Aliis Mehide Cover photo: Aliis Mehide

Tudengid Students

01 02 03 04 05 06 07 08 09

Ulla Katariina Alla Kristel Alliksaar Ivo Heinrich Arro Madli Kaljuste Aliis Mehide Uljana Minakova Mirell Nõmm Paulina Pähn Mihkel Räni Raev

Soojuse katedraal Tootsis Arhitektuurne projekteerimine

The Cathedral of Heat in Tootsi Studio project

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Arhitektuurne projekteerimine Studio Project Soojuse katedraal

Põhjamaises kliimas on soojusel eriline tähendus: alates kehasoojusest, lõkkest, reheahjust ja suitsusaunast kuni sepikodade, hüpokaustide, mantelkorstende ja toaahjudeni. Modernne tööstus viis ahju kogemuse totaalsuseni, et siis välja surra ja külm kest järele jätta – rõske “katedraali” vare. Käesoleva projekti eesmärk oli oma lahenduse kaudu mõtestada uuesti ka soojuse kui idee integreerimist arhitektuuri. Projekti asukoht on umbes 700 elanikuga Tootsi alev Pärnumaal. Asula tekkis koos 1939. aastal sinna rajatud briketivabrikuga, mis ongi läbi aegade olnud Tootsi südameks. Töö vabrikus lõppes 2011. aastal ning seetõttu kahanes järsult ka Tootsi elanikkond, mis on tänaseks küll peatunud. Üks kevadsemestri ühiskondliku hoone projekti kandev idee oli ka vabrikuhoonele uus elu sisse puhuda.

The Cathedral of Heat

In the Nordic climate, heat has a special meaning: starting from body temperature, log fire, traditional fireplaces and smoke saunas up to smithies, hypocausts, open chimneys and heating stoves. The modern industry developed the experience of a fireplace to a totality only to leave it extinct and in cold ruins – the damp ruins of a “cathedral”. The aim of the present project was to provide a solution that would reconceptualise the integration of heat in architecture. Tootsi is a small town in Pärnu county with 700 inhabitants that emerged in the vicinity of the briquette factory established in 1939. From then on, the factory became the heart of the area. As the factory was closed, the number of inhabitants decreased sharply, however, it has now remained stable. One of the aims of the public building project was to bring new life to the former factory.

Tudengite ülesanne oli lisaks olemasoleva tehase käsitlemisele välja pakkuda ka uus maht või mahud ning see projekti selliselt integreerida, et tekiks üks tervik. Väljapakutava ruumiprogrammi kogusuurus oli umbes 7000 m2, seda uue ja vana mahu peale kokku. Sinna kuulusid turbamuuseum, spaa koos saunade ja basseinidega, kohvik, black box, ajutiste näituste ruum, seminariruumid ja kõik vajalikud abiruumid. Lisaks pidi iga tudeng leidma lisafunktsiooni, mis nii toetaks tema soojuse temaatikaga seotud kontseptsiooni kui leiaks võimalusi Tootsi kohaliku elu elavdamiseks. Selle tulemusena asus vabrikusse näiteks moositehas, serveripark, filmipaviljon, viskivabrik või mõni muu põnev tegevus. Semestri alguses pidid tudengid leidma temaatiliselt, sisuliselt ja vormiliselt sobiva tõlgenduse soojuse katedraalile, millest hakata ruumi üles ehitama. Eesmärk oli saavutada kontseptuaalne selgus, mis ühendaks projekti tervikuks kõigil mõõtkava tasanditel ja aitaks edaspidi hoida järjepidevust tööprotsessi erinevates järkudes. Selle tulemuseks oli kontseptsioonimakett. Alles siis mindi vabrikut ühiselt külastama, et tutvuda nii vabriku kui Tootsi enda ruumiliste ja sotsiaalsete iseärasustega. Briketivabriku 3D mudeli tegemine jooniste ja külastusel nähtu põhjal aitas tudengitel vabriku toimimismehhanisme peensusteni mõista. Samuti tegeleti piirkonna ja sellega seotud teemade põhjalikuma analüüsiga, et mõista kujunevaid trende ja nende mõjutamise võimalusi. Tuli luua uusi toimimisvõrgustikke ja seostada need vana hoone ja loodava ruumilise lahendusega. Selle tulemusena sündis diagramm, skeem või pilt, mille ülesanne oli ideed ühe visuaalina selgelt väljendada. Semestri lõpus esitati hindamiseks arhitektuurne eskiisprojekt: situatsiooniskeem, asendiplaan, plaanid, lõiked, vaated, 3D, makett, seletuskiri, diagrammid, skeemid ning olulise lisandina ka mainitud ideepilt. In addition to redesigning the factory building, students were to add also new volume(s) that would form an integrated whole. The total room programme for the combined volumes was about 7000 m2, including the peat museum, a spa area with saunas and pools, a large black box, a space for temporary exhibitions, hotel and seminar rooms, a café and all auxiliary rooms. Similarly, students needed to find an additional function that would be related to their concept of heat and also bring new life to Tootsi community. As a result, the old building came to accommodate, for instance, a jam factory, server park, film studio pavilion, whisky distillery and other interesting activities. At the beginning of the term, students were to find a suitable interpretation of the cathedral of heat in terms of topic, content and form that could be shaped into a space. The aim was to reach a conceptual clarity allowing the project to become a comprehensive whole on all scale levels and help them to remain consistent in the various stages of the process. This resulted in the conceptual model. Only then, a joint visit to the factory was undertaken to see the spatial and social features of both the building and Tootsi. Completing the 3D model of the factory on the basis of the visit and drawings allowed them to get a better understanding of the functional finesses. Students also dealt with the analysis of the area and the related issues to understand the evolving trends and the possibilities to influence them. They needed to generate new functional networks and relate them to the old building and the new spatial solution. It resulted in a diagram, sketch or image expressing the idea in one visualisation. At the end of the term, students submitted their architectural draft projects for assessment: situation plan, layout plan, sections, views, 3D, model, explanatory report, drawings, diagrams and also the above-mentioned conceptual image.

01 - 06

Detaile Tootsi briketivabrikust Fotod: Kristel Alliksaar

01 - 06

Details of Tootsi briquette factory Photos: Kristel Alliksaar

ULLA KATARIINA ALLA

Tootsi peenar Tootsi Mixed Garden Bed Tootsi vanast turbatehasest saab moositehas. Vanadele kaevandatud turbaväljadele on planeeritud ehitada Eesti suurim tuulepark. Idee oleks sinna alla kasvama panna erinevaid marju: mustikaid, murakaid, pohli, jõhvikaid. Tegemist on marjadega, mis eelistavad happelist mulda ning madal marjapõõsas ei sega kuidagi ka tuulikuid. Kui marjad tulevad põldudelt ning vaid suvisel ajal, siis vana tehase külge ehitatud uus hoone on kasvuhoone, mis aastaringselt toodab värsket nii Tootsi elanikele kui ka huvitavaid taimi moosidele lisamiseks. Kuid kasvuhoone ei ole vaid toidukasvatamiseks, sinna vahele on peidetud ka spaa, kohvik ja kontoriruumid, moodustades Tootsi vanas turbatehases kireva avaliku ruumi. The former Tootsi briquette factory will become a jam factory. According to the plans, the earlier peat extraction areas will house the largest wind farm in Estonia. Our idea is to plant various berries underneath it: blueberries, cloudberries, cowberries, cranberries. These berries prefer acidic soil and the shrubs do not disturb the functioning of the wind generators. If the berries grow in the fields and only in summer, then the new building constructed on the old one is a greenhouse providing fresh produce for the locals all year round and also interesting plants to be added in the jams. However, the greenhouse is not merely for growing food, there is also a spa, café and office spaces thus creating a colourful new public space in the old briquette factory.

Situatsiooniskeem

Situation plan

Erinevad ruumifunktsioonid ei ole eraldatud, vaid omavahele sätitud, täpselt nagu suvel ei ole ranna ja kohviku vahel seina. Kasvuhoone on tehase elav südamik, kus on pidevalt soe, vanast tööstusest maha jäänud ruumid säilivad sellisena, nagu nad on. Muuseum on justkui vana tööstuse vare, kus inimesed saavad uitamas käia. Seintele projitseeritakse stseene endise tehase tööst, endiste briketipressijate mälestustest jne. Uus hoone on paigutatud lõunasse, et tagada taimedele maksimaalselt päikest. Selleks on lammutatud osa vanas tehases, kus peal asetses varem suur raske katel. Kasutame ära katla jaoks ehitatud tugevaid poste ja lisame omakorda ka uusi ning paigutame nende külge riiulid, kus kasvavad taimed. Various room functions have not been separated but set among one another, much like in summer there is no wall between the beach and the café. The greenhouse is the living core of the factory retaining continuous warmth, the old industrial spaces are left intact. The museum would be like ruins of the old industry for people to wander around. There will be projections on the walls of various scenes in the daily life in the factory, memories of former briquette press operators etc. The new building is set in the south to ensure maximum sunlight for the plants. Thus, the part of the old factory formerly accommodating the heavy cauldron is demolished. By making use of the strong pillars built to uphold the cauldron and by adding new ones, we will construct sets of shelves for growing plants.

potentsiaalsed marjapõllud

01 02 03

Vaade hoonele vĂ¤ljast Esimese korruse plaan Kolmanda korruse plaan

01 02 03

Exterior view Ground floor plan Second floor plan

04 05 06

Lõige 1-1 Lõige 2-2 Sisevaade kasvuhoonele

04 05 06

Section 1-1 Section 2-2 Interior view of the greenhouse

KRISTEL ALLIKSAAR

Impeerium ilma Empire Beyond Impeerium ilma loob endisesse briketivabrikusse autonoomse mikrosüsteemi – filmi tootmisprotsessi koduvabriku. Sellest saab kodu mitmeks nädalaks võttegruppidele nii Eestist kui välismaalt. Ning kui tootslane jalutab ümber maja, avaneb talle salapärane poolläbipaistev filmiloome pool. Kurnatud filmikunstnikud saavad vaimu värskendada ja tootslastega muljeid vahetada saunakeskuses – kompleksi eraldiseisvas üksuses, mis on vaadetega suunatud turbaväljade avarusse. The project creates an autonomous micro-system in the former briquette factory – a home factory for film productions. This will be the home for Estonian and foreign film crews for several weeks at a time. And when locals happen to pass the building, they will see the mysterious semi-transparent life behind the scenes. The exhausted film-makers can relax and exchange views with the locals in the sauna centre – a separate unit of the complex overlooking the peat field expanses.

Asendiplaan

Site plan

Tehase alad, kust midagi on lammutatud, markeeritakse hajutatud haljastusega, mis annab aimdust sellest, et seal on kunagi midagi olnud – mingi teine mõte mingil teisel ajal. Ühel hetkel kuulub loodud haljastus kokku juba laiuvate turbaväljade ja metsadega, lammutatud tehase vrakkide aimdus kaob. Tehase keskpunktis on ruum, milles asuvad turba kuivatamise torud. Ruumi ümber ja läbi selle lõikuvad tehase liikumisteed. Torude sees on liftid, mis viivad ka maja katusele, kus vanad torud suurenevad uuteks koonusmahtudeks ning pikenevad üle katuste mõttelisteks telgedeks turbaväljade kohal. The areas of the factory with something demolished will be marked with dispersed greenery as reminders of the bygone era – other ideas at other times. At one point, the planted greeneries will merge with the peat fields and woods thus dissolving the remnants of the factory. In the middle of the factory there is a room for peat drying pipes. The walking routes of the factory go around and through the room. The pipes accommodate lifts to the roof of the building where the old shafts continue as new conical volumes and extend above the roofs as abstract axis over the peat fields.

01 02 03

Esimese korruse plaan Vaade edelast Vaade kirdest

01 02 03

Ground floor plan South-west elevation North-east elevation

04 05 06 07 08 09 10

Illustratsioon saunast Lõige A-A Lõige B-B Diagramm. Torud liikumisteedena Skeem. Lammutus Skeem. Ruumide paiknemine Filmipaviljoni fassaadimaterjal

04 05 06 07 08 09 10

Illustration of sauna Section A-A Section B-B Diagram. Pipes as pathways Scheme. Demolition Scheme. Room layout Façade of the film pavilion

IVO HEINRICH ARRO

Tootsi elutuba Tootsi Living-Room Tootsi kohalik elanikkond on tüdinud hiiglaslikust tehasest, millest on saanud asula allakäigu sümbol. Korterid asulas on pigem väikesed ning inimestel puudub võimalus koosviibimiseks – neil oleks vaja üht korralikku elutuba. Samas on vana tehas peamine võimalik turistiatraktsioon. Rahuldamaks mõlema sihtrühma soove, on projektis Tootsi elanikele suunatud ettevõtluskeskus ja „elutuba“ viidud uude mahtu, mis lõhub sümboolseks saanud fassaadi etteulatuva konsooliga. Pääs Tootsi elutuppa toimub läbi vana kellatorni. Turistidele suunatud spaa ja turbamuuseum hõivavad hoone alumised korrused, nende majutusruumid paikevad hoone tagaküljel. Uutest osadest, mis on loodud vana hoone tööstusrõdude baasil, avanevad väärtuslikud vaated. Local residents are sick and tired of the giant factory that has come to symbolise the downfall of the small town. The flats are mostly small and people have no place to come together – they would need a proper living-room. Then again, the old factory is the main potential tourist attraction. In order to meet the wishes of both target groups, our project has come to combine the business centre and “living-room” in the same volume thus breaking the symbolic façade with a protruding cantilever. The access to Tootsi living-room is through the old bell-tower. The spa and peat museum meant for tourists are placed on the lower floors while the hotel rooms are set at the back of the building. The new extensions constructed on the former industrial galleries overlook stunning landscapes.

01 02 03 04 05

Skeem. Kontseptsioon Konseptsioon Konseptsioon Skeem. Temperatuur Konseptsioon Skeem. Konstruktsioon Sisevaade Tootsi “elutoale” Sisevaade spaa-muuseumile

01 02 03 04 05

Scheme. Concept Scheme. Temperature Scheme. Construction Interior view of the “living-room” Interior view of spa-museum

Temperatuur Temperatuur

Temperatuur

Konstruktsioon Konstruktsioon

Konstruktsioon

Soojuse katedraal tuleb esile spaa-muuseumi osas. Tehas jaguneb neljaks, spaa-muuseumi ruumid järgivad selle endiseid funktsioone. Katlaruumis paiknevad saunad ja osa ekspositsioonist. Normaaltemperatuuril ruumis on riietumine, fuajee ja basseiniruum. Endine briketivalmistusruum on soojustatud, aga kütmata, seal kohtuvad omavahel soe ja jahe. Viimane ruum on kõrge soojustamata ruum, mis saaks toimida black boxina ja muidu vabalt ligipääsetava varemena. Hoone uusi osi kannavad postid, mis asuvad endistel kohtadel, et mitte rikkuda tehase ajaloolist siseruumi. Uued postid fassaadi sisekülje ääres kannavad konsooli, mis ulatub fassaadist 4,5 m ettepoole. The cathedral of heat is highlighted in the spa-museum. The factory is divided into four with the spa-museum rooms following the former functions. There are saunas and a part of the exposition in the boiler room. The changing rooms, lobby and swimming pool are in the room with normal temperature. The former briquette production facilities are thermally insulated but not heated, thus providing a meeting place for the cold and the warm. The last room is a high uninsulated space that could function as a black box theatre or ruins open to the public. The new parts of the building are supported by pillars at their old location so as not to spoil the historic factory interior. The new pillars by the façade support the cantilever extending 4.5 metres from the façade.

01 02 03

Esimese korruse plaan Lõige A-A Lõige B-B

01 02 03

Ground floor plan Section A-A Section B-B

04 05 06

Eestvaade Vaade loodest Tagantvaade

04 05 06

Front elevation North-west elevation Rear elevation

MADLI KALJUSTE

Data-spaa Data Spa Projekt pakub Tootsi turbatehasele “Soojuse katedraali” märksõna all välja uue toimimismehhanismi andmekeskuse näol. Kui 20. sajandi käimapanevad hooned olid tehased, mis protsessisümbolitena kõrgusid asulate üle, siis 21. sajandi “nähtamatuks” mootoriks on andmekeskused. Mõistmine, et “pilv”, milles suure osa oma ajast veedame, pole midagi efemeerset, vaid reaalne, füüsiline ning haavatav ruum, avab uued, nii globaalsed kui ka lokaalsed küsimused. Kuidas leida ruumi tänasele päevale selles eilses ruumis? Andmekeskuse programmi, inimkogemuse suhtes nn antiruumi, on vaadeldud kui omaette küttekeha, mis vajades jahutust, kütab ümbritsevat. Üldiselt kipuvad andmekeskused olema tohutud kobakad, mis ümbritseva keskkonna ruumilise kvaliteedi pea jäädavalt kustutavad. In keeping with the topic “The Cathedral of Heat”, the project suggests a new function for the peat factory in the form of a data centre. If in the 20th centre, the driving force for processes were the factories towering high above the towns, then the 21st century “invisible” engines are data centres. If we understand that the “cloud” where we spend much of our time is nothing ephemeral but a real, physical and vulnerable space, it will lead us to new global and local questions. How can we make room for today in the space of the past? The data centre programme, so-called anti-space in relation to human experience, is viewed as a separate heating element that in need of cooling comes to heat the surroundings. Data centres tend to be huge appliances that almost permanently erase the spatial quality of the surroundings.

Esimese korruse plaan

Ground floor plan

Projekt vaatleb Tootsi asulat kui osa andmekeskuste võrgustikust, milleks Eesti territooriumil on potentsiaali, kuna maa on suures osas kaetud optilise kaabli võrkudega. Data-keskuse programm on üks võimalik manduvate tööstusasulate taaselustaja. Keskuste suurus ja asetus arvestab sealjuures kohalikku olukorda ning tõstab ümbritsevat lämmatamise asemel pigem esile. Tootsi on ideaalne paik andmekeskusele, kuna ümbrusesse plaanitud tuulepargiga on olemas taastuv energia ning krundi taga oleva veehoidla näol ka jahutus. Samuti saab keskus, küll väga minimaalse suurusega, ligi 1000 m2, ära kütta kogu praeguse Tootsi asula. Nii nagu asula „hiilgeaegadel“. The project considers Tootsi as a part of the data centre network for which Estonia has a lot of potential as the country is largely covered by the fibre-optic cable networks. The data centre programme is one way to bring new life to waning industrial areas. The size and location of such centres consider the local situation and promote rather than suffocate the area. Tootsi is an ideal place for the data centre as the wind farm planned nearby will provide renewable energy while the reservoir behind the plot also the necessary cooling. Similarly, the centre (albeit quite small, up to 1000 m2) may provide heating for the whole village of Tootsi. Much like in the ‘good old days’.

01 Skeem. Jahutusvesi serveritesse 02 Skeem. Soojenenud vesi Data seina 03 Skeem. Soe vesi basseini 04-10 Skeemid. Energiaringluse pĂľhimĂľte 01 Scheme. Cooling water to servers 02 Scheme. Heated water in Data walls 03 Scheme. Heated water in the pool 04-10 Schemes. Energy circulation principles 01

11 12 13

Teise korruse plaan Viienda korruse plaan LĂľige A-A

11 12 13

First floor plan Fourth floor plan Section A-A

ALIIS MEHIDE

Soojuse katedraal The Cathedral of Heat Töö lõpetanud Tootsi turbatehas – masinad seisavad või on maha võetud ning tehases valitseb pilkane pimedus. Kuna briketitööstust pole mõtet enam ellu tuua, siis on vaja leida muid viise, kuidas seda ajaloolise väärtusega ehitist taaselustada. Üks võimalikest moodustest on avada see koht inimestele ja anda neile võimalus saada osa tükikesest ajaloost. Siinkohal tekib olukord, kus masinatele mõeldud tehase võtavad üle inimesed. Just seetõttu otsustasin väikeste lihtsade võtetega muuta ruumi olukorda nii, et tehas hakkaks masinate asemel inimeste heaks tööle. Eemaldades katlaruumi, lõin hoonele uhke sissepääsu/eeshoovi. Erinevate tasandite ühendamiseks tõin sisse kaldteede süsteemi, mis liigub ringe tehes katusekorruseni välja. Tootsi briquette factory after closing down – machines out of use or dismantled and the facilities in complete darkness. As there is no point in reviving the briquette industry, it is important to find new ways to bring the historic building back to use. One option is to open it for the public and allow them to enjoy a small fragment of history. This would result in a situation where the factory meant for machinery will be taken over by people. It was precisely for this reason that I decided to employ simple means to change the room so that it would serve people rather than machines. By removing the boiler room, I created an impressive entrance/ front yard for the building. In order to join various levels, I introduced a system of ramps circling up to the top floor.

multifunktsionaalne

01 02 03 04 05 06 07 01 02 03 04 05 06 07

Skeem. Külm katedraal Skeem. Uus sissepääs. Väljak Skeem. Suur keskne multifunktsionaalne ruum Skeem. Lisanduvad rõdud Skeem. Liikumine, ühendusala, kaldtee Vaade hoonele väljast Vaade hoonele seest Scheme. The cold cathedral Scheme. New entrance. Square Scheme. Large principal multifunctional room Scheme. New balconies Scheme. Paths, joining area, ramp Exterior view Interior view

Suur keskne multifunktsionaalne ruum

kaldtee

07 kaldtee

Ruumide mugavaks kasutamiseks lõin keskse multifunktsionaalse ruumi, kuhu liituvad erinevad rõdud/ruumid. Et inimesi Tootsi tehasesse tuua, heast ruumiolukorrast ainsana ei piisa. Inimesed tahavad saada mingisugust kogemust, mis neid edaspidi ka tagasi kutsuks. Just seetõttu otsustasin luua uue sooja osa, mis suhtleb ka vanaga. See on soojusekatedraal, kus on inimesele antud võimalus parandada oma vaimu ja keha. Soojuse katedraal koosneb kolmest osast: spaast, residentuurist ja seiklusrajast. Katedraali kõrvale on loodud ka ilutoodete väiketööstus, kus arendatakse välja kaldtee ja valmistatakse looduslikke tooteid kohalikust turbast. Väiketööstus koos elamuskeskusega on just see miski, mis võiks tuua rahva Tootsi väikekülla. For the comfortable use of spaces, I created a central multifunctional space where the various balconies and rooms converge. A good spatial programme is not enough to bring people to Tootsi factory. People yearn for an experience that would take them back to the place. Therefore, I decided to build a new warm area communicating with the old one. It is a cathedral of heat for people to restore their mind and body. It consists of three parts: the spa, residency and adventure trail. Next to the cathedral, there is a small beauty product factory where local peat is used to develop and manufacture natural products. The small-scale industry with the experience centre is what the small town Tootsi would need to attract visitors.

² ² ²

õudepesu

öök

D ² ² ²

² ² ürituste jaoks

² ²

01 01 01

Esimese korruse plaan Ground floor plan

02 03 04

Viienda korruse plaan Lõige B-B Sisevaade spaale

02 03 04

Fourth floor plan Section B-B Interior view of the spa

² ²

Külaliskriitikud Visiting critics TRISTAN BONIVER TRISTAN BONIVER õppis arhitektuuri Brüsseli Saint-Luc Instituudis ja La Cambre (ISACF) arhitektuurikoolis. Tristan on praktiseerinud graafilise disaineri, konsultandi ja arendajana nii era- kui äriklientidele, lisaks on ta figureerinud Brüsseli alternatiivse põrandaaluse elektroonilise muusika skeenes. Ta kaitses oma arhitektuuridiplomi 2010.a. teemal “ümarnurgad”. Ta on üks Belgia arhitektide ja kunstnike grupi Rotor asutajaid, nende töid iseloomustab ülim analüütilisus ja põhjalik uurimistöö enne igat projekti. TRISTAN BONIVER studied architecture in Brussels at Saint-Luc Institute and La Cambre School of Architecture (ISACF). He has worked as a graphic designer, consultant and developer for both private and corporate customers, and also on projects in the underground electronic music scene. He defended his thesis on “rounded corners” in 2010. He is a co-founder of Rotor, a group of Belgian architects and artists, characterised by detailed analysis and thorough research before every project.

EIK HERMANN EIK HERMANN on arhitektuuri mõtestaja ning filosoof, kellel on oskus analüüsida ka laiemaid kultuuriprotsesse. On kirjutanud nii filosoofia- kui ka kunstikriitikat kultuurilehtedes ja -ajakirjades. Eik Hermann õpetab filosoofiat ja filosoofilist mõtlemist Eesti Kunstiakadeemias, kus tema kaasaegse lähenemisega õpetust saavad nii kõik akadeemias õppivad vabade kunstide kui ka kunstiteaduse tudengid. Hermann on lõpetanud Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi filosoofia eriala (BA ja MA) ning tema peamised uurimisalad on prantsuse kaasaegne filosoofia ja praktikakeskne arhitektuuriteooria. EIK HERMANN is a philosopher conceptualising architecture with a special knack at analysing also wider cultural processes. He has written on philosophy and art in various cultural journals and papers. He teaches philosophy and philosophical thinking at the Estonian Academy of Arts where his contemporary approaches are conveyed to all students of fine arts and art history. He graduated from the Institute of Humanities of Tallinn University (BA and MA) with his main research areas including contemporary French philosophy and practice-based architecture theory.

ANDRES OJARI ANDRES OJARI on arhitekt ja arhitektuuriteaduskonna professor. Ta on lõpetanud EKA ning on olnud siin õppejõud juba pea 20 aastat. Alates 2012. aastast on ta arhitektuuriteaduskonna professor, kureerib magistristuudiote tööd, juhendab koos Markus Kaasikuga stuudiot, mis tegeleb ühiskondliku hoone ja avaliku ruumi mõistega, ning juhendab interdistsiplinaarset töötuba “Hüljatud maastikud”. Ta on üks arhitektuuribüroo 3+1 asutajaid, kellega on edukalt osalenud paljudel arhitektuurivõistlustel. Nende tuntuimad objektid on Eesti Suursaatkond Vilniuses, Pärnu Keskraamatukogu, Baltika kvartali 1. etapp (koos Studio 3-ga) ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone püsiekspositsioon. ANDRES OJARI is an architect and professor at the Faculty of Architecture. Following his graduation from EAA, he has worked here as a lecturer for almost 20 years. Since 2012, he has worked as a professor curating the Master’s studio work, supervising a studio on public buildings and public spaces in cooperation with Markus Kaasik and also the interdisciplinary workshop “Abandoned Landscapes”. As one of the co-founders of architecture office 3+1, he has successfully participated in numerous architecture competitions. Their best-known works include the Estonian Embassy in Vilnius, central library in Pärnu, the first stage of Baltika Quarter (with Studio 3) and the permanent exposition of the new building of the Estonian National Museum.

03 01 02 03

Pilt vaheülevaatusest Lõpphindamine koos külaliskriitikutega Lõpphindamine koos külaliskriitikutega 2

01 02 03

Mid-term presentation Final presentation with visiting critics Final presentation with visiting critics 2

Juhendajad Supervisors INDREK PEIL INDREK PEIL on Eesti Kunstiakadeemias õppinud arhitekt, kes on kaasasutajana töötanud arhitektuuribüroodes HEAD Arhitektid ja Kavakava. Alates 2008. aastast on ta koos Siiri Vallneriga juhendanud ka EKA arhitektuuritudengite stuudioprojekte. Arhitektuuribüroo Kavakava koosseisus tehtud oluliste tööde sekka kuuluvad muuhulgas Okupatsioonide muuseum, Lotte lasteaed, Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Kultuurikatel. Samuti on nad pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2014. aastal, kahel korral Riigi Kultuuripreemia ning Eesti Arhitektide Liidu konkursi “Eramu 2006-2007” peapreemia. INDREK PEIL is a graduate of the Estonian Academy of Arts who has co-founded architecture offices HEAD Arhitektid and Kavakava. Since 2008, he has also supervised the architecture students at EAA in cooperation with Siiri Vallner. His best-known works at Kavakava include the Museum of Occupations, Kindergarten Lotte, Narva College of Tartu University and Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel). They were also awarded the Estonian National Endowment award in 2014, twice the State Cultural Award and the main prize of the competition “Eramu 2006-2007” by the Union of Estonian Architects.

SIIRI VALLNER SIIRI VALLNER on omandanud arhitektuurihariduse Eesti Kunstiakadeemias, lisaks õppinud ka Ameerika Ühendriikides ja Taanis. Ta on asutanud ja töötanud arhitektuuribüroos HEAD Arhitektid ja Kavakava. Viimases tegutseb ta koos Indrek Peiliga juhtivarhitektina, nende olulisemate tööde hulka huuluvad muuhulgas Okupatsioonide muuseum, Lotte lasteaed, Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Kultuurikatel. Samuti pälvisid nad Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2015, kahel korral Riigi Kultuuripreemia ning Eesti Arhitektide Liidu konkursi “Eramu 2006-2007” peapreemia. 2009. aastal pälvis Siiri ka noore arhitekti preemia. Alates 2008. aastast on ta koos Indrek Peiliga juhendanud ka arhitektuuritudengite stuudioprojekte. SIIRI VALLNER graduated from the Estonian Academy of Arts and has studied also in the US and Denmark. She is a co-founder of architecture offices HEAD Arhitektid and Kavakava. In the latter, she works as the leading architect with Indrek Peil with their best-known works including Museum of Occupations, Kindergarten Lotte, Narva College of Tartu University and Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel). They were also awarded the Estonian National Endowment award in 2014, twice the State Cultural Award and the main prize of the competition “Eramu 2006-2007” by the Union of Estonian Architects. In 2009, she received the Young Architect Prize. Since 2008, she has supervised the architecture students at EAA in cooperation with Indrek Peil.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-22-1 (trükis) ISBN 978-9949-594-23-8 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning and the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how. TOIMETAJAD: Paulina Pähn // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITORS: Paulina Pähn // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN