HIND 0.50€
Littera Detsember 2015
PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT
Ma soovin teie kõigi südametesse seda õiget jõulutunnet ja -rahu! Võtke aega oma lähedaste jaoks ja nautige neid pühi koos nendega! Dianne
Kui vaikselt lumehelbeid sajab ja õrnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas küünlaleek Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....
Küünlavalget hõbesära, hardunut meelt, jõuluinglid, jõulukringlid höbedaselt teelt.
Rahulikke jõulupühi ja edukat uut aastat! Birgit
Hapralt ja hardalt valge lume kardalt. Kilked ja hüüded talvevölumaalt.
Maa on meil must, kuid on veel lootust, et valgeks läheks meie maa nagu kauge Lapimaa.
Kauneid-südamlikke jõulupühi!
Henry
Stella
Särava küünla valgel,
kui puna on su palgel, naeratus kerkib mu suule, ning soovin sulle häid jõule. Häid jõule kõigile ja igaühele, häid jõule emale, isale, häid jõule meile ning teile ja head uut aastat kõigile
Käes on jõuluaeg Südamesoojust, rahu Soovin ma teile!
Diana
Kaarel
Soovime Teile häid pühi!
2
Arvamus
LITTERA
TOIMETAJA VEERG
Miks noored ei mõista teksti?
STELLA Themas
MARTIN Nõulik
L inna värvib jäine valge vaip. Õrn
Üsna tihti kuuleme, et noortel on
küünlavalgus kumab üksikust aknastpeegelvaikne on see atmosfäär. Aasta kalender on jõudnud lõpp-punkti, mida sümboliseerivad sõnad vaikus ja rahu. Jõulukuu väljaanne kõnelebki pühadeajaeelsetest kibekiiretest toimetustest.
probleeme tekstide mõistmisega ning raskusi sügavamale minekuga, sest puudub suur lugemus ning oskus seostada tekste omavahel, mida nimetatakse intertekstuaalsuseks.
Selle aasta viimases trükis on meil au ja uhkus soovida kogu Littera toimetuse poolt tagantjärele kooliperele veelkord õnne Paide Gümnaasiumi 106. sünnipäeval. Üheks esimeseks teemaks oleme valinud oma kooli nädalal toimunud üritused ning tegevused, sealhulgas ka traditsioonilise Hammerbecki gala, kus nomineeriti ka meie toimetaja Dianne Aalde. Rõõm on tõdeda, et meie väikelinna kooli vilistlaste seas on palju märkimisväärsete tulemuste ning saavutustega inimesi, kellele me südames vaikselt kaasa elame. Üheks selliseks lõpetajaks on Kätlin Piirimäe, kellega valmis ka olemuslugu. Muuseas, novembrikuu lõpus pärjati Kert Piirimäe aasta kergejõustiklaseks 2015 juunioride klassis - õnnitlused! Detsembrikuu väljaandes kajastatakse osaluskohvikut, mis on kogunud populaarsust eelkõige kohana, kus noored saavad võtta sõna aktuaalsetel ühiskondlikel teemadel. Punavärvi leekides on jõulutuled, taamal tähesära helkimas. Värvate ees hõljumas lumesuled, taevavõlvil rahuinglid kelkimas. Kaunist-rahulikku jõuluaega ning meeleolukat aastavahetust!
TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendaja: Henry Vool Korrektor: Ülle Rohtma Toimetajad: Dianne Aalde, Kaarel Siimut, Birgit Sitska, Martin Nõulik, Brigita Palmi, Kaisa Lütt, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Seinoja
Noored peaksid hakkama otsima lahendusi erinevaid raamatuid lugedes, sest tekstide seostamine ning mõistmine ei teki üleöö. Tavaliselt levib arvamus, et kohustusliku kirjanduse lugemine on piisav ning selle abil on võimalik mõista erinevaid tekste, kuid reaalsuses on kõik teistmoodi. Noored selles suurt probleemi ei näe, sest paljud ei oska veel mõeldagi, mis neid tulevikus ees ootab ning mida võib neile anda korrektse lause moodustamise oskus või analüüsimise võime, kuid osa noortest saavad samuti tähtsad saadikud või õpetajad ning kas inimesed oleksid rahul mõne saadikuga, kellel puudub arutlusvõime, või klassi ees oleva õpetajaga, kelle sõnavara on sama kesine kui põhikooli õpilase oma. Muidugi leidub mitmeid põhjuseid, miks enam raamatuid nii palju ei loeta: raamatud on kallimaks läinud, on tekkinud muud huvid ning segav faktor on ka tehnolooga areng, mis varastab suure osa noorte ajast. Ma arvan, et siiski on mitmeid võimalusi end arendada, et mõista vanemaid teoseid, arutleda nende põhjal ning võrrelda teiste teostega, sest tänapäeval on võimalik laenutada kõiksugu raamatuid ning internetis leidub samuti selleks mitmeid võimalusi. Raamatu lugemisest tulenev kõne ja arutlusvõime on sama tähtis nagu iga teine aine, näiteks matemaatika, millega võib elus läbi luua ning mille abil teha oma firma, kuid ilma arutlusvõimeta ning oma seisukohtade edastamiseta pole võimalik koostööd mitte kellegagi teha, sest kõik põhineb suhtlusel.
LITTERA
Hammerbecki gala
3
Hammerbecki gala 2015 Egelyn Oja
Jälle oli kätte jõudnud novembri
lõpp: iga-aastane parimate õpilaste ja õpetajate tunnustamise aeg erinevates kategooriates. Kokku esitati 91 taotlus rohkem kui 200 nominendiga. Selle aasta gala teemaks oli punane vaip ja ürituse viisid läbi tublid 11. klassi õpilased. Kõigepealt pidime nädalaid enne kokku võtma põhitiimi, kes hakkas üritust organiseerima. Tuli välja mõelda teema, klassi õpilased erinevatesse tiimidesse jagada ning nominentide hääletamise ja valimise kuupäevad paika panna. Plaanisime, et teeme kõik üritusega seotud asjad võimalikult vara ära, aga ikka oli paar päeva enne Hammerbecki galat kõik segane ja tegemata. Õnneks suutsime lõpuks ennast kokku võtta ja kibekiiresti tegutsema hakata. Ürituse päeval oli tervel klassil väga kiire, sest oli vaja kaunistada aula, söögid teha, lauad katta ja viimane lihv anda maskidele. Õhtu sujus plaanipäraselt ja pidulikule galale pani lõpp-punkti suure tordi sissetoomine koos tuld purskvate tordivulkaanidega. Muusikalisi vahepalasid pakkusid Paula Kivimägi, Erik Mikussaar ja Robin Oja. Üritus õnnestus suurepäraselt. Palju õnne ja jaksu kõikidele võitjatele!
Aasta tegijad 2015 Algklassiõpetaja – Kersti Varik Põhikooliõpetaja – Lorina Kukk Gümnaasiumiõpetaja – Ulvi Vaher Käsitööline – Dajana Hanna Madjar Sulesepp – Dianne Aalde Kunstnik – Rauno Jüristo Einstein – Robin Oja Meessportlane – Kristo Kams Naissportlane – Elina Laanetu Ettevõtmine – öökool Aktivist –Paula Kivimäe Naistantsija – Elsbeth Heinaste Meestantsijad – Frank Gennert Osula ja Samuel Ehman Tiim – Mutid: Paula Kivimäe, Elsbeth Heinaste, Dajana Hanna Madjar Muusik– Sander Paalpere Koolitöötaja – Maie Kaasik
Aasta tiim Mutid
Aasta gümnasiumiõpetaja Ulvi Vaher
Aasta muusik Sander Paalpere ja Rauno Jüristo
4
Soovitus LITTERA
Minge tudengivarjuks!
Soome film „Olla vaba"
DIANNE Aalde
ULLA-RIIN Müller
Kuna vähem kui aasta pärast seisame meie,
abiturendid, küsimuse ees "Mis edasi?", seadsin mina novembri keskpaigas sammud Tallinna Ülikooli poole, et võtta osa tudengivarju nädalast. Ma soovitan siiralt abiturentidel, aga miks mitte ka 10ndikel ja 11ndikel, tudengivarjuks minna, sest selgem pilt sind huvitavast erialast pole ainus, mida sel päeval sulle pakkuda on. Sa saad aimu konkreetse kõrgkooli õppetöö korraldusest. See, kuidas õpetatakse, mängib teadupärast suurt rolli selles, kuidas ja kui hästi õpetatavat vastu võetakse. On hea, kui sa oled veendunud nii oma erialavalikus kui ka selles, et sulle sobivad meetodid, kuidas konkreetsed õppejõud seda edasi annavad. Sul on üheks päevaks võimalus olla tudeng ja olla sealse õppetöö täieõiguslik liige. Üks asi on kuulda loengutest ja seminaridest ja teine asi on olla ise selle kõige sees. See aitab selgemat pilti saada nii sellest, millised konkreetse eriala ained sisuliselt on, kui ka sellest, kui palju ülikoolis õppimine gümnaasiumist erineb. Lisaks on võimalus uurida valikute kohta, mida ülikool lisaks õppimisele veel pakub, ning ülikooli või eriala nõrkade külgede kohta. Saad uurida treeningute, seltside ja korporatsioonide kohta. Ehk saab just see kooli poolt pakutav lisaväärtus määravaks ülikooli valikul. Boonuseks kõigele eelnevale saad päeva lõpuks endale juurde kontakti(d), keda saad alati küsimustega pommitada, kui miskit seoses kõrgkooliga segaseks jäi.
Vabadus on väga tähtis, aga mida see tähendab? Kas võimalust teha, mida hing ihkab? Või hoopis valgeid öid ja suvesoojust? Sõprust? Perekonda? Täiskasvanuikka jõudmist? Võib-olla midagi sootuks muud, kuid sellegipoolest on ju soov tunda end täiesti vabana igaühele tuttavalt südamelähedane.
13.-29. novemberini toimus Eestis juba 19. korda PÖFF ehk Pimedate Ööde Filmifestival. Tegemist on festivaliga, mille eesmärgiks on tutvustada Eesti publikule maailma kino. Paides näidati selle raames viit filmi. Mina käisin vaatamas Soome filmi "Olla vaba". Tegemist on muusikaliga ning kuulda sai mitmeid rütmikaid soomekeelseid laule. Mulle pole soome keel kunagi kõige ilusama keelena tundunud, küll aga olid need laulud väga head ning mõjusid filmile just nagu kirss tordile. PÖFFi kodulehel iseloomustatakse filmi nii: „See on hoogne muusikal, mis räägib loo Seljanimelisest noorest naisest, kelle muretu kommuunielu näib lõppevat, kui tema kauaaegne kallim teeb ettepaneku kolida Helsingi kesklinnast äärelinna päris oma majja. Selline elu, millest nii mõnigi unistab, ei ole aga Selja jaoks ning rõõmsa ootuse asemel tunneb ta hoopis väikekodanlikustumise kombitsaid. Asjalood lähevad veelgi keerulisemaks, kui Selja avastab ühel hommikul oma ukse tagant 16-aastase Leo, kes on tulnud linna oma bioloogilise emaga kohtuma ning vajab paariks päevaks öömaja." Esialgu ei tutvusta Selja Leod teistele kui oma poega, lõpuks tuleb see aga välja. Kuna nad said omavahel väga hästi läbi ning kodus olid Leo ema ja isa lahku minemas, siis otsustas ta, et kõige parem oleks tal hoopis Selja juurde kolida. Tal oli juba isegi kodu võti olemas, aga siis said vanemad sellest mõttest teada ning loomulikult keelasid selle ära. Kuna Leo elus toimus järsku liiga palju asju ning ta ei suutnud seda kõike enam hoomata, siis juhtus temaga õnnetus. Selles süüdistati Seljat ning nad ei tohtinud enam kohtuda. Selja kolis oma kallimaga äärelinna ning üritas oma elu jälle joonele saada. Kuid kuna ta oli hingelt siiski kurb, korraldasid tema kallim ning vanad korterikaaslased koos Leoga talle ja emale toreda jõuluõhtu, kus koos söödi, lauldi ning tantsiti. Niimoodi film lõppeski.
Mõtisklus
LITTERA
5
Paide hariduse saatus KAAREL Siimut
M õned aastad tagasi
küttis Paides kirgi debatt riigigümnaasiumi teemadel. Poliitikud tõid pea iga päev välja uusi mõtteid, kuhu ja kuidas u u s ko o l i h o o n e s i s s e seada. Jõuti lausa eskiiside ja 3D mudelite koostamiseni, ent ministeeriumilt ei olnud t o l l a l v e e l sajaprotsendilist jah-sõna tulnud. Pärast rohkem kui kahte aastat debatte allkirjastas Paide linnavolikogu esimees Peeter Saldre 24. augustil 2015 haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga riigigümnaasiumi rajamise lepingu, mille kohaselt alustavad gümnasistid uues riigigümnaasiumis õpinguid 1. septembril 2018. Samal ajal, kui r a j a t a k s e riigigümnaasiumi, on linnal vaja läbi mõelda põhihariduse andmise süsteem.
Ka põhikoolidega on suured dilemmad: kas saada võimalikult suur majanduslik kokkuhoid või tagada inimestele mugavus ning emotsionaalne side koolimajaga, kas linnas peaks olema üks suur või kaks väikest põhikooli, kus on õpilastel parem õppida, kuidas kasutada toetusi, mis koolivõrgu ümberkorraldamiseks riigilt saadakse? Pärast kuudepikkust
kaalumist on jäänud kolm tõsiseltvõetavat varianti. Neist esimese, variant A all mõeldakse olukorda, kus suuremaid ümberkorraldusi ei toimu. Nii jääks meie kui ka ühisgümnaasiumi majja 1.-9. klasside õpilased. Selle plussiks on kahtlemata emotsionaalne pool. Nii õpilastele, õpetajatele kui ka vilistlastele on tähtis oma kooli tunne. Samuti oleks selle variandi puhul tagatud kõigile kodulähedane kool. Negatiivse poole pealt tuleb tõdeda, et majanduslik kokkuhoid oleks pikemas perspektiivis tunduvalt väiksem, kuna mõlema koolihoone ülalpidamine võtab linnalt üle 200 000€ aastas. Teiseks, variant B-ks nimetatakse ümberkorraldust, kus säilivad kaks koolihoonet, milles õpivad mõlemas 1.-9. klassi õpilased, kuid kahte maja juhiks üks direktor. Peab tõdema, et antud variant ei leidnud toetust kummagi kooli hoolekogus. Majanduslikult hoitaks kokku ühe koolidirektori palga jagu raha, ülejäänu jääks samaks. Kolmas ja viimane variant C kujutab ühte kahe majaga kooli, millest ühes (praeguses ühisgümnaasiumi majas) õpiksid näiteks 1.-3. klassi lapsed, keda on Paides umbes 200, ning teises majas kõik ülejäänud õpilased (ca 650). Olemuselt on see sarnane Türi koolivõrgu korraldusega, kuid Paide miinuseks oleks kahe kooli vaheline liialt suur vahemaa, mistõttu tekkiks lastel uude majja minnes ka uue kooli tunne. Ühisgümnaasiumi hoone
sobivusest algklasside lastele räägib ka ümbritsev keskkond: maja taga on suur park, olemas on staadion. Majandusliku poole pealt ei oleks ikkagi võimalik suurt kokkuhoidu saavutada, kuna endiselt oleks vaja naaberkoolile hoonet, et see sobiks algklasside lastele. Idee tasandil on visioonid palju põnevamad. Kooli hoolekogus ristiti variandiks E versioon, kus jääks kogu põhikool meie majja. Kahjuks aga ei mahuks kõik 850 õpilast meie hoonesse õppima ning vajaks juurdeehitust. Võimalus selleks ju tegelikult on: ehitada täis praegune galerii osa, lisada C-korpusele üks korrus ning teha juurdeehitus ka B-korpusele kooli sisehoovi poole. Majanduslik võit sellise lahenduse puhul oleks üsnagi suur. Nüüd aga miinustest: koolis, kus vahetunnis istumiskohta ei leia, ei ole hea õppida. Samuti oleks linnas vaid üks kool, mis võib peavalu valmistada algklassilaste vanematele. Kaoks oma kooli tunne ning PÜG vilistlastele armsaks saanud kool: kooliga seonduvad emotsionaalsed väärtused on inimeste jaoks väga tähtsal kohal. Seega on linnal vaja lähikuudel otsustada, kas jätta oma inimesed mugavustsooni ning saavutada väike rahaline võit või muuta Paide linna koolikorraldus t totaals elt, riskides inimeste pahameelega, kuid saades suure rahalise võidu.
LITTERA
Intervjuu
6
Eesmärgistatud tulevikuplaanid STELLA Themas
Kätlin Piirimäe -
ambitsioonikas Paide Gümnaasiumi vilistlane, kes suudab tasakaalukalt põimida omavahel hariduse ning tippspordi. Arvestades seda, kui palju on tulevikulootus juba jõudnud saavutada, võime olla kindlad, et sihid ja eesmärgid tõusevad igal aastal järjest kõrgemale. Kätlin, hiljuti oli alles Sinu 20. sünnipäev. Palju õnne koolipere poolt! Kuidas on Sinu elukäik kulgenud pärast kooli lõpetamist? Suur-suur aitäh! Pärast kooli lõpetamist olin kindel, et edasi õppima ei lähe, kuid septembris muutsin siiski oma meelt ning nüüd õpin Järvamaa Kutsehariduskeskuses keskhariduse baasil väikeettevõtlust. See, et ma lõpuks ikkagi edasi õppima minna otsustasin, ei tähenda seda,et ma oleksin spordiga lõpparve teinud. Kui osata oma aega planeerida, jõuab nii õppida kui ka tipptasemel treenida. Kuidas õnnestusid Sinu katsed pääseda Rio de Janeiro olümpiamängudele? Millised on eesmärgid ning unistused seoses prestiižikal võistlusel osalemisega? Hetkel ei ole mul õnnestunud Rio de Janeiro OM normi küll täita, aga töö selle nimel käib iga päev. Suurim eesmärk ja unistus seoses OM-iga oleks seal
võistlemine. Läbi ajaloo ei ole Eestimaa südamest, Järvamaalt, just kõige suurem osalejate arv esinenud olümpiamängudel. Kas kodupubliku toetus ning olemasolu on nüüd veelgi olulisem? Kodupubliku toetus on alati väga oluline. See tunne, mida ma olen kogenud kodupubliku ees võisteldes ja nendelt toetust saades, ON kirjeldamatult võimas.
"Kui osata oma aega planeerida, jõuab nii õppida kui ka tipptasemel treenida" Rändame natukene aastates ning maandume päeva, mil võitsid Euroopa juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Meenuta, millised olid Sinu emotsioonid ning meeleolu, kui olid pälvinud koha pjedestaalil. See päev jääb mulle vist elu lõpuni meelde. Kõige emotsinaalsem olin ma kuuenda ehk viimase tõukevooru alguses, olin küll oma kolmandas voorus tõugatud tulemusega kolmandal kohal, kuid selja taga käis selline madin, ja nagu teada on, siis taganttulijal on alati eelis. Teadsin, et minu tulemus ei ole veel nii kõrgest klassist, et keegi seda ületada ei suuda, kõndisin närviliselt mööda puhkeplatsi, käed puusas, ringi. Kui aga oli
kuuenda tõukevooru 5. tõukaja ehk neljanda koha omanik oma soorituse teinud ning tabloole ilmus tulemus, mis jäi minu omale alla, oli see kergendus. Olin tõukejärjekorras järgmine. Sportlase soorituse jaoks antav minut oli jooksma hakanud, kui äkitselt nägin täpselt enda ees, umbes 30 m kaugusel peaaegu tervet Eesti koondist, kes karjus:" Kätlin,Kätlin...!" Nende kaasaelamine vallandas minus tohutu energiavoo ning järsku eneselegi uskumatult lendas kuul kõvasti üle 16 meetri joone ja tulemuseks mõõdeti 16.80! Tulemust ja kohta teada saades ei saanud ma veel arugi, mis toimunud oli. Tõmbasin endale Eesti lipu ümber ja tulin staadionilt tulema. Alles pärast autasustamist pjedestaalilt maha astudes sain ma tegelikult aru, millega ma olin hakkama saanud, reaalsus jõudis koos pisaratega kohale. Kirjeldamatu tunne! Aktuaalselt on meedias kajastatud kriitikat riigi vähese initsatiivi üle toetamaks noori tulevikulootusi rahaliselt. Kui oluline on Sinu jaoks kodukoha või riigi panus? Kodukoha või riigi panus on minu jaoks ülioluline, sest ma tean nii palju noorsportlasi, kes peale keskkooli jätavad oma sportlaskarjääri katki, sest puuduvad vajalikud finantsvahendid või pole neil aega enam töö kõrvalt edasi treenida.
Intervjuu LITTERA
on edasiviiv jõud Kodukoha või riigi panus noorsportlastesse aitaks vähendada treeninguga ja elamisega seotud probleeme ning laseks sportlstel keskenduda rohkem treenimisele. Kui palju oled Sa mõelnud sellise iseenesest loomuliku küsimuse peale, et ükskord tuleks ikkagi kandideerida ülikooli ning omandada erialane kõrgharidus? Mida aeg edasi, seda rohkem ma sellele mõtlen, kuid olen arvamusel, et ülikooli pole kunagi hilja minna. Kui ma tean täpselt, mida ma soovin ülikoolis õppida, siis kindlasti seda ka teen. Millise pildi sooviksid värvida oma elust ning tegemistest selleks ajaks, kui oled 35aastane? Milline on Kätlin aastal 2030? Aastal 2030 on Kätlin edukas olümpiavõitjast pereema, kes on kõrgelt haritud, juhib edukalt oma rajatud firmat ning ei lõpeta enesetäiendamist, samuti on Kätlinil juba selja taga fenomenaalne sportlaskarjäär ning ta tunneb rõõmu oma lastest ning ilusast elust. :)
Kätlin Piirimäe kuuli tõukamas
7
8
Osaluskohvik
LITTERA
Osaluskohvikus osalejad arvavad KAAREL Siimut
Kaarel Siimut (12.a) Seekordne osaluskohvik meeldis mulle korralduse poolest väga, sest kohal oli palju noori, kellel oli palju erinevaid mõtteid. Hea oli ka see, et eksperdid olid tõepoolest oma ala spetsialistid ja juhtisid arutelu kindlakäeliselt. Sel aastal oli nii teemasid, mille käigus kiskus arutelu tuliseks, kui ka teemasid, mille kohta ekspertidelt peamiselt m o n o l o o g v õ i motivatsioonikõne tuli. Käisin osaluskohvikus ka eelmisel aastal ning arvan, et eelmise aasta teemad olid veidi asjalikumad. Seekord meeldis mulle eriti arutelu juba äraleierdatud pagulasküsimuse üle, kuna lõppkokkuvõttes haris see kõiki saalisviibijaid. Huvitav oli ka hindamissüsteemi arutelu, kus jõudsime järeldusele, et algkooliõpilastele peaks kehtestama kujundava hindamise. Samas olime laudkonnaga ühel nõul ka selles, et hindamist ära kaotada ei tohi, kuna see annab võimaluse inimesi omavahel võrrelda. Ilma selleta oleks tööturul konkurents täiesti segamini paisatud. Ootan huviga juba järgmise aasta osaluskohvikut ning loodan kindlasti osaleda.
Dianne Aalde (12.a) Minu arvates on igati tervitatav, et on üritus, mis toob ühe laua taha häälekad noored ja
kogemustega täiskasvanud, vestlemaks ühiskondlikult teravatel teemadel. Isiklikult oleksin ma sel üritusel näha tahtnud rohkem gümnasiste. Minu laudkond koosnes suuresti põhikooli õpilastest, kes eriti kaasa ei rääkinud. Samas on hea see, et kui mõne aja pärast nende mõtetele tuleb lisaks ka julgus need välja öelda, teavad nad sellisest üritusest, mis neil seda võimaldab. Minule pakkus kõige rohkem teema "Rändlus", kus arutlesime (eba)tolerantsuse ja vabadusega kaasneva vastutuse üle. Kõlama jäi mõte: "Me peaksime olema sallimatud sallimatuse vastu.". Sisukas vestlusring kujunes ka teemal "Välismaale tööle". Jõudsime seisukohani, et Eestist minnakse ära, sest siin on raske oma karjääriga algust teha. 20ndates noorelt oodatakse 40aastase kandidaadi kogemust. Teema "Mind ei huvita põlvkonna" juures kerkis esile paradoksaalsus, et ühest küljest on meie ühiskonnal mure virtuaalmaailmas elavate noorte pärast, kuid teisest küljest avaldatakse riigi tasandil survet Interneti kasutamise osas. Mitmed teenused on muutunud kas täielikult või osaliselt pilve-teenusteks ja räägitakse e-õppe kasulikkusest ja selle juurutamise vajalikkusest. Märkimist vääriks ka kindlasti Alo Aasma juhitud teema "Sihikindlus viib edasi", kus küll vestlusringi ei
tekkinud, kuid selle eest saime 20 minuti pikkuse sütitava motivatsioonikõne. Täielikult läbi kukkunuks nimetaksin mina teemat "Haridus. Kas me õpime hinnete või teadmiste pärast?" Mingisugust arutlust hinnete või teadmiste pärast õppimise üle välja ei kujunenudki. Selle asemel üritas terve 20 minutit lauas olenud ekspert meid veenda oma seisukoha õigsuses.
Samuel Ehman (8.b) Käisin osaluskohvikus esimest korda ning emotsioonid olid vaid positiivsed. Vestluse viis väga põnevalt ja õpetlikult läbi valimisteema ekspert Arto Saar, kes on JärvaJaani vallavanem. Põhirõhk oli vanusepiiri langetamisel kohalike omavalitsuste valimistel 16. eluaastale ning arutleti tuliselt selle üle, kas noorte otsus on teadlik või mõjutatud. Arutelud ja tulised vaidlused laiendasid mu silmaringi nii mõneski valdkonnas. See laud meeldis mulle enim, sest just mina olen see noor, kes järgmise aasta sügisel läheb kuueteistaastaselt v a l i m a . Nii väljakutsuv polnud minu jaoks aga teema nimega "Põlvkondade sidusus". Võibolla oli asi lihtsalt meie lauas, aga arutelu kohe ei sujunud ega sujunud.
LITTERA
Osaluskohvik
9
Ekspert rääkis ja rääkis ja 20 minutit venis ja venis. Pauside ajal sai suu magusaks teha maitsvaid suupisteid süües ja mõnusat muusikat kuulates. Minu arvates on noortele sellised üritused väga arendavad, need suurendavad silmaringi ning kujundavad maailmavaadet. Järgmisel aastal soovin kindlasti osaluskohvikus osaleda!
Kaisa Eslas (12.b) Minu lemmikteemaks oli haridus. Rääkisime sellest, kas õpilased õpivad hinnete või teadmiste jaoks. Arutati ka k u j u n d a v a hindamisesüsteemi laiemat kasutusele võttu ning üldse viiepalli skaalal hindamise lõpetamist. Meie grupis oli ka Paide linnapea Siret Pihelgas ja abilinnapea Ülle Leesmaa, kes jagasid kogemusi oma laste näitel. Enamik noori arvas, et nad õpivad hinnete nimel, sest koolis on tempo kiire ning töid palju. Pakuti välja hinnete asemele panna vaid protsentuaalne hinnang ning anda rohkem õpilasele tagasisidet tema töö kohta. Samuti oli minu jaoks huvitav valimiste teema ,,Valimine. Teadlik otsus või mõjutatud tegevus?'' Seda teemat viis läbi Arto Saar, kes on ise ka Järvamaa poliitikas tegev. Keskendusime enamasti kohalike omavalitsuste volikogude valimistele, sest
Osaluskohviku laudkonnad sellest aastast on KOV valimistel hääleõiguslikud ka 16-aastased noored. Minu grupis olid üksikud saanud juba valimas käia, kuid enamik siiski arvas, et neid on raskem mõjutada ning teevad teadliku otsuse. Samas ei saanud ka väita, et kedagi üldse kuidagi mõjutada ei saaks. Ebameeldivaks osutus immigrantide teema ,,Rändlus. (Eba)tolerantsus millal lõpeb vabadus ja algab vastutus?''
Ebameeldivaks tegi selle teema minu jaoks see, et teema ekspert pidas dialoogi asemel justkui monoloogi. Noorte soov oli rääkida ja arutada nii heast kui ka halvast, aga eksperdi soov oli noori üles kutsuda pagulasi toetama ja avasüli vastu võtma.
10
Arvamus
LITTERA
Eesti Õpilasesinduste Liidu BIRGIT Sitska
20.-22.
novembril ei jäänud Paide Gümnaasium nädalavahetuseks tühjana seisma, vaid täitus tublide õpilasesindajatega kogu Eestist, kes saabusid pidama sügisest üldkoosolekut (edaspidi ÜK). ÜK on Eesti Õpilasesinduste Liidu (edaspidi EÕEL) üks suursündmustest ning see toimub kaks korda aastas. Seekordne ÜK oli eriline selle poolest, et üle pika aja o l i k o h a l 9 / 1 0 liikmeskoolidest. See andis võimaluse muuta EÕELi Põhiseaduse hääletamine põhikirja ning seda võimalust ka kasutati. Piduliku avapaugu koosolekule andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi oma häid soovitusi täis kõnega. Seejärel tegid kokkutulnud noored rongkäigus tiiru peale Paide linnale. Tagasi kooli jõudes olid EÕELi avaliku poliitika valdkonna liikmed ette valmistanud näidendi aktuaalsel koolikiusamise teemal. Üheskoos publikuga muudeti stseene nii, et koolikiusamine nendest kaoks. Järgnevalt suunduti erinevatesse töörühmadesse, kus arutati näiteks alla 18-aastaste valijate võimaluste ja ka digipöörde üle. Kui kõik olid piisavalt ajusid ragistanud, ootas ees meeleolukas õhtuprogramm. Delegaadid said osaleda erinevates telesaadetes. Näiteks „Su nägu kõlab tuttavalt", „Me armastame Liitu" ja „Jumal tänatud, et sa siin oled!".
Kõige tipuks toimus tervele aulas saade „Nädalalõpp Liiduga", kus külalisteks olid ÜK peakorraldajad Britt ning Laura. Sellega sai päevakavas olnud punktidele kriipsu alla tõmmata ning delegaatidel oli vaba aeg. Tudulates (klassiruumid, kus delegaadid magasid) mängiti maffiat, musitseeriti ja räägiti niisama juttu. Aulas kestis tantsupidu varaste hommikutundideni. Teise päeva hommikuäratuseks olid armsad laulud tuntud m u l t i k a t e s t n i n g korraldusmeeskond viis läbi lustaka hommikuvõimlemise. Hommiku ja lõuna sisustasid kolm ametlikku osa, kus delegaadid arutlesid 2016. aasta tegevusplaani ja eelarve üle. Alustati ka põhikirja muudatuste arutamisega. Järgnes söök.
Siinkohal tahaks tänada meie kooli kokatädisid, et nad olid nõus kogu nädalavahetuse näljaseid noori toitma. Toidud olid tõesti maitsvad! Peale lõunasööki toimusid delegaatidele erinevad funtöötoad. Igaüks sai valida endale sobivaima ja seal paar lõõgastavat tundi veeta. Õhtupoolikul toimus veel üks ametlik osa, kus kinnitati muudatustega põhikiri. Seejärel tehti intervjuu järgmisel päeval EÕELi juhatusse kandideeriva Järvamaa neiu Annela Tammistega. Väsitav päev seljataga, oli kooli koridorides tunda ärevust, sest ees ootas ÜK kõige põnevam osa: teemapidu. Seekord olid teemaks „Näljamängud". Kohal olid nii tänavalapsed, kapitooliumi i n i m e s e d , E ff i e , K a t n i s s , President Snow ja paljud teised.
11
Arvamus
LITTERA
XXXIII üldkoosolek
Rongkäigu algus Õhtuprogramm oli ka sobiv aeg peakorraldajate tänamiseks. Peakorraldajad olid teinud meeletu töö ning noored nautisid koos oldud aega. Kui nii-öelda ametlik õhtuprogramm läbi sai, hakkas tööle DJ ja tantsiti ennastunustavalt uue päeva koidikuni. Kolmas päev algas meeleoluka äratusega, seekord mängiti raadiost legendaarseid laule. Näiteks „The final countdown" ja „Never gonna give you up". Seejärel hommikusöök, siis kiire tagasisidering tudulates ja suundutigi juba ametlikku ossa.
Grupipilt kostüümides Viimase päeva esimene ja ka ainus ametlik osa seisnes juhatuse kolmanda liikme valimises. 146 mandaadist anti 135 häält Annela poolt. Kui tähtsad otsused tehtud, oligi aeg lahkumiseks. Asjad pakiti kokku, klassiruumid seati korda ning vahetati veel viimaseid muljeid. T ä n a t i k õ i k i , n i i korraldusmeeskonda kui ka Paide Gümnaasiumit, kes usaldas noorte kätesse koolihoone.
Koos lauldi liidu laulu ning kõigile kalliks saanud „Tsirkust". Seejärel toimus väljas suur pildistamine ning lahkumise aeg oligi käes. Kallistused, viimased lubadused ja soovid ning lehvitavad noored suundusid bussidesse, mis üle Eestimaa laiali vurasid. Nädalavahetus oli meeletult väsitav, kuid täis uskumatult palju erinevaid häid emotsioone. Ootan juba põnevusega kevadist üldkoosolekut, et kõike seda uuesti kogeda!
LITTERA
"Must alpinist"
on uus Eesti mängufilm, mille stsenarist ja režisöör on Urmas Eero Liiv. Film põhineb reaalselt aset l e i d n u d sündmustel, millele on pisut vürtsi juurde lisatud. Film räägib Nõukogude Eesti kuuest tudengist k o o s n e v a s t talvematkagrupist, kes on läinud Siberisse Burjaatja mägedesse matkama. Esialgset gruppi ei saada täis ja nii juhtub koos matkama kamp poolvõõraid inimesi, kelle taustad ja ettekujutus seiklusest on e r i n e v a d . Omavahelised lahkhelid aina suurenevad. Matka lõpupoole jääb aga kadunuks grupi juhiks olnud Olle. Teda tulutult otsides otsustab ülejäänud grupp laskuda mäe jalamil asuvasse
Film
külasse, et sealt abi kutsuda. Abi sealt aga ei saada ja j ä r g n e b mõistusevastaste sündmuste rida. Ma olin kinosaalist sisse astudes valmis pettuma, sest ma läksin seda filmi vaatama väga kõrgete ootustega. Minu õnneks filmi lõppedes pettumust aga ei järgnenud. Film pakkus hoopis kõvasti mõtteainet ja jättis tugeva emotsiooni. Eriti meeldis mulle näitlejate valik ja näitlejatöö, igaüks neist mängis oma rolli väga hästi välja. Kogu selle tunni ja 40 minuti jooksul suudeti niivõrd hästi pinget üleval hoida, et ma pidin endale iga natukese aja tagant meelde tuletama, et kinosaali tool ei ole stressipall, mida pigistada.
Kui tõesti üritada tunnetada ja mõista, mida asjaosalised selle kõige keskel
12
läbi elasid, ei jäta see film kindlasti kedagi külmaks. Siiski on grupp, kellele ma ei soovitaks seda järgmisele seansile vaatama tormata. N e n d e k s o n nõrganärvilised. Filmi on sisse segatud ka hulgaliselt õ u d u s f i l m i sugemeid. Pean tunnistama, et kuulun ise ka ühe jalaga nõrganärviliste hulka ja ma olin sunnitud veel mitu päeva pärast kinos käiku pidevalt õhtul oma s e l j a t a g u s t kontrollima, et ega Olle seal pole. Oli kuhjaga põnevust, seiklust ja pisut õudust, pakkus m õ t t e a i n e t , kinoelamust ja jättis tugeva emotsiooni. Minu jaoks oli see üks parimaid Eesti filme, mida viimasel ajal näinud olen, ja soovitan kõigil vaatama minna, kelle jaoks pisut õudust probleemiks ei ole.
12
DIANNE Aalde
Lapsesuu Mis on fantaasia? Jane-Ly 1A: Fantaasia on see, kui sa midagi mõtled. Keidi 1A: Fantaasia on lill. Simo 1A: Fantaasia on mõte, mängude mõte. Alina 1A: See tähendab lillat värvi. Kes on pedagoog? Sandra 1A: Pedagoog on arst. Hanna Maria 1A: Pedagoog on õpetaja. Angela 1A: Pedagoog on õpetaja. Marta 1B: Pedagoog on inimene. Mida tähendab lause „ Elu on lill"? Kätlin 1A:Et sul on palju pidusid. Raidu 1A: Tähendab, et elu on lahe. Mariken 1A: Et taevas on ilus. Emma 1B: See tähendab, et on ilus. Huvi tundis DIANA Mäesalu