dets2017

Hind: 0.50€

Littera

Detsember 2017 Paide Gümnaasiumi ajaleht

Foto: Germo Aabla

Littera soovib rahulikku jõuluaega!

LITTERA

Arvamus

2

JUHTKIRI Ka meie Littera toimetus on jõululainel ning kostitab lugejaid heade jõulusoovidega.

Seekord pakume lugemiseks ka tõsisemaid teemasid: noortemanifestist ja noortekonverentsist. Saab lugeda ka endise Littera toimetaja Kristofer Jürisoo mõtteid; A. H. Tammsaare läheneva sünniaastapäeva lävel on paslik rääkida ka tänastest „matsidest“ ja „vurledest“.

9. klassile pakume Samuel Ehmani mõtteid sellest, mida teha pärast põhikooli lõpetamist ja milline on elu GAGis. Vaatame ka tagasi Paide Gümnaasiumi ajalukku: tänase gümnaasiumi loomist meenutavad Lorina Kukk ja Ene Airik; piltides piilume varasematesse aegadesse. Novembris toimus ka traditsiooniline töövarjupäev, mõned mõtted sealtki.

TOIMETUS Peatoimetaja: Berta Kaleva Küljendajad: Joonas Piir, Kristjan Mill Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Victoria Kondas, Andriana Lomakina, Damaris Ly Tambla, Carmen Toomet, Teisi Unt, Meeri Kätriin Voolaid, Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk, Sten Perillus

Mõtteid Eestimaa noorte manifestist Sten Perillus Noorte poolt Riigikogule üle antud Eestimaa noorte manifest keskendus neljale teemale: haridus, noorte ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Eesti loodus ja elukeskkond.

Haridus on kindlasti üks atraktiivsemaid teemasid

kõigi noorte jaoks, see on meile kohustuslik ning mõjutab meie igapäevaelu väga palju. Eesti Haridussüsteem on üks maailma parimaid. PISA testides oleme aasta-aastalt aina kõrgemal kohal, kuid oleme jätnud unarusse õpilase motiveerituse omandada uusi teadmisi. Noored tajuvad, et kool keskendub liiga faktiteadmistele, sellest tulenevalt on ka õpikoormus väga suur.

Külastanud ise nii Türgi, Kreeka kui ka Prantsusmaa haridussüsteeme, siis võin julgelt väita, et nad jäävad meie faktiteadmistele alla, kuid seal pole probleemi sellega, et õpilased ei ilmu kooli. Vastupidi, õpilased veedavad koolis aega kuni lapsevanema tööpäeva lõpuni. Muidugi ei saa me võrrelda meie ja välja toodud riikide hindamissüsteeme, kuid võiksime nendelt õppust võtta.

Eestimaa noorte manifesti koostajate sõnul on ühiskondlik aktiivsus noorte seas madal. Eestis on väga palju häid näiteid, kus noorte seas on väga popp olla aktiivne, kuid on ka piirkondi, kus pole ilmselt ka mitte “nuusutatud” kodanikuaktiivust.

Mina arvan, et Eestis on piisavalt palju aktiivseid noori, probleem on aga nendes noortes, kes käivad ringi n-ö ”kõrvaklapid peas”. Leian, et noorel peaks olema teadmised, kuidas Eesti riik töötab või näiteks, kes on meie praeguses võimuladvikus.

Väga palju on manifestis räägitud ka lõimumisest, eelkõige rahvustevahelist lähenemisest. Ilmselt pole mitte kellelegi uudiseks, et Eesti elab väga palju vene rahvustest kodanikke. Eesti ühiskond on juba paarkümmend aastat proovinud integreerida vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi Eesti ühiskonda.

Noorte manifesti koostajate sõnul on selle “maja nurgakivi” hea eesti keele oskus juba noorest east. Paljusid probleeme meie ühiskonnas tekitabki just keelebarjäär. Sobivaim vorm ei ole just koolis võõrkeelt õppida, vaid sootuks minna vahetusõpilaseks mõnda riiki, kus antud keelt räägitakse.

Noored toovad välja, et meie elukeskkond on kõige haavatavam. On näha, et meie ei usu enam Eesti puutumata loodusesse. Maapäeva liikmed leiavad, et eekõige tuleks noorte seas teha teavitustööd. Noored peavad hakkama mõtlema sellele, et nende lapsed ja lapselapsed tahavad Eestis elada.

Suured muutused algavad väikestest asjadest!

LITTERA

Töövarjupäev

Meeleolukas töövarjupäev Meeri Kätriin Voolaid Andriana Lomakina: Olen juba ammu moe vastu suurt huvi tundnud ja tahtsin, et ka minu töövarjupäev oleks sellega kuidagi seotud. Minu varjutatavaks sai moedisainer Perit Muuga. Juba alguses stuudiosse sisenedes sattusin väga mugavasse atmosfääri ning juba esimeste tundide möödudes sain kinnitust, et moelooja töö pole vaid toolil istumine ja õmblemine.

Selles on palju enamat. Koos valmistusime Tallinna Õpetajate Majas toimuvaks Mezzogalaks. Lauljad kandsid Perit Muuga moeloomingut ning vaheajal toimus moeshow, kus modellide seas astusid lavale ka lauljad ise. Olen väga õnnelik, et sain Peritit natuke lähemalt tundma õppida ja et ta oli nõus mind nii meeleldi vastu võtma, sest see kogemus andis mulle juurde tohutult palju erinevaid teadmisi moemaailmast, hulgaliselt energiat ja teotahet.

Andriana Lomakina ja moedisainer Perit Muuga Sten Perillus ja Andre Tuul: Varjutasime koos Riigikogu liiget Tanel Talvet. Päeva alustasime kell 10.00, mil algas Riigikogu istung. Riigikogu saadikule omaselt me ei viibinud kogu istungi kohal, vaid suundusime Taneli n-ö kontorisse, kus tema oma saadiku tööd ka teeb. Rääkisime tema peamistest töökohustustes ja kõige hingelähedamast teemast, milleks on maaelu. Päeva lõppedes tegi Tanel ka meile ekskursiooni parlamendihoones.

Meeri Kätriin Voolaid: Minu otsus minna töövarjuks telesaate „Pealtnägija“ kaasautori Kristjan Pihli juurde tuli väga ootamatult temaga juhuslikult septembris kohtudes. Ettekujutus päevast oli hoopis midagi muud kui päriselt. Äratus oli sel päeval pool kuus hommikul ehk tavapärasest tunduvalt varem.

Kiirustasin bussile ning juba kell kaheksa olin Tartus. Seejärel tuli teha päeva esimene intervjuu, kohe sain ka seal muidugi ülesande, nimelt grimeerida veidi intervjuueritavat. Peale seda tuli võttebussiga Tallinna kiirustada, sest ees oli ootamas pikk päev ning veel lausa neli kohtumist/intervjuud. Kokkuvõttes nägin ära, kuidas päriselt üks saade valmib ning selle telgitaguseid. Päeva lõppedes tegime telemajas tuuri ning sattusin sinna väga põneval ajal, nimelt nägin saate „Ringvaade“ salvestust. Kohtusin seal ka väga huvitavate inimestega ning muidugi „Pealtnägija“ meeskonnaga. Oli põnevust täis päev!

Eliise Randmaa: 16. novembril toimus töövarjupäev, mille raames käisin varjutamas Estonian Business Schooli turundusjuhti Helen Siimsenit. Päev sai alguse varajase stardiga Paidest Tallinna, kooli sisenedes võtsime suuna esimesel korrusel asuvate kabinettide poole. Päev oli vaheldusrikas, esimeseks tööülesandeks oli üle vaadata Soome koolides jagatav brošüür. Jälgida tuli, et kiri oleks korrektses soome keeles ning et kaardi väljanägemine vastaks kooli mainele. Järgmisena toimus koosolek, kus arutati kevadel toimuvat tänuüritust, kuhu on kutsustud ligi 300 inimest, otsiti uusi lahendusi peopaigaks ning arutati catering´i teenuseid. Kell 12.00 läksime Radissoni hotelli 24. korrusel asuvasse restorani, kus toimus ärilõuna Radissoni turundusjuhiga. Seal muljetati eelmistest koostööprojektidest ja arutati järgmise aasta sündmusi. Päev lõppes kahe turundusalase loenguga.

Carmen Toomet: 16. november algas minu jaoks väga aktiivselt. Kell 11 sain oma varjutatavaga kokku Ülemiste Sportlandis ja 11.04 olin ma juba Timberlandi photoshoot`il. Nimelt olin ma varjuks Sportlandi sotsiaalturundusjuhile, töötajate seas tuntud ka kui Sportlandi sotsiaalmeediakuninganna. Lisaks oli meil kohtumine ühe potentsiaalse töötajaga Balilt

3

LITTERA

4

Arvamus

ning lõpuks, kui suundusime Sportlandi ja Nike´i kontoritesse, pandi mind kirjutama postitust Sportlandi Facebooki lehele. Ühesõnaga, kõigil tulevastel varjudel soovitan valida varjutatatav just sellest valdkonnast, kuhu süda kutsub. Ainult nii on edukas päev garanteeritud.

Keily Purde: Minu töövarjupäev sai alguse 29. novembril, õigest kuupäevast küll pea kaks nädalat hiljem, aga no mis seal ikka. Leidsin enda jaoks huvitava varjutatava juhuslikult. Arvasin alati, et arhitekti töö on igav kontoris istumine ja arvuti jõllitamine.

Lõpuks sain kinnitust, et nii see pole. Minu hommik algas varakult. Pidin olema kella 9ks Tallinnas, kust mind võttis peale arhitekt Kairi Kirt-Ende ja oligi esimesele kohtumisele minek. Koht, kuhu jõudsime, oli äärmiselt tagasihoidliku välimusega, aga niipea kui ukse avasime, avanes suur nahka täis tuba. See firma tegeles nahast sisustamisega, kõik, mida hing ihkab nahaga katta, nemad teevad selle tõeks. Järgmine sihtpunkt oli teises linna otsas järgmiseks aastaks valmiv Viimsi spordikompleks, kus nägin, kuidas lepingu vastuvõtmine toimub, milliseid punkte on vaja läbi arutada ning kellega koostööd teha. Inimesed olid seal väga sõbralikud ning mind võeti kui oma.

Päev kulges suheldes erinevate koostööpartneritega ning kui viimaks jõudsime kontorisse, kus paratamatult tuleb ka natuke olla, oli mu ettekujutus taas teistsugune. Seal oli suhtlemine, elurõõm ja vaim sees. Ei tekkinud muljet, et oleks kuskil büroos. Kui tulevikus peaksin selle elukutse valima, saan ma öelda, et tutvus Urmas Sõõrumaaga on mul igatahes olemas ning sealt saan ma alati abi. Pean siinkohal mainima, et kohati võis jääda vale mulje arhitekti tööst, sest igal vabal hetkel leidsime end taas kuskil kohvikus nautimas kuuma kohvi ja mõnd hõrgutist. Minu päev lõppes Rahvusraamatukogus, kus isegi mina, null vene keele oskusega gümnasist, sain sõna sekka öelda. Olen rohkem kui rahul, et tegin sellise valiku, kui saaksin, läheksin iga kell uuesti ning edasine õppesuund on minul igatahes olemas.

Internetikaubandusel on kaks tahku Berta Kaleva

Tänapäeval, mil internetipõhine teenindus on jõudnud haripunkti, on ka internetikaubandus üha leviv trend. Kuigi see on mugav ning iga aastaga muutub üha turvalisemaks, on siiski kitsaskohad, millest ei saa mööda vaadata.

Internetikaubanduse mugavus ning kiirus on just need aspektid, mis tõmbavad inimesi üha rohkem selle poole. Kui inimene tellib endale internetist kleidi ning see paari päeva pärast kohal on ja sobib selga valatult, siis on suur tõenäosus, et see inimene tellib uuesti. Tõsi, see oli mugav ning vastas inimese ootustele. Lisaks on tihtipeale internetis suurem valik.

Võib juhtuda, et poodi minnes seda toodet pole, mis sulle meeldib, kuid internetis on see olemas. Sellisel juhul on väga mõistlik see endale tellida.

Alati ei lähe kõik aga nii libedalt. Eriti võib tekkida tõrkeid, kui tellida välismaalt, näiteks Ameerikast.

Toote teekond on nii pikk, et seda on raske ette kujutadagi ning seetõttu on mõistetav, miks tuleb ette probleeme. Lisaks sellele, et tarnega võib esineda konarusi, võib toode olla näiteks kahjustatud, ebakvaliteetne või vales suuruses. Sellistes olukordades, kus tellitakse tundmatult või välismaiselt lehelt, tuleb olla hoolikas, et toode oleks tagastatav.

Internet on täis põnevaid ning uusi asju, mis vajaksid kõik avastamist. Siiski tuleb olla mõistlik ning teha otsuseid targalt. Internetis on see õige või vale otsus ainult ühe kliki kaugusel.

“Soovin, et kõik tunneksid jõuluajal rõõmu oma lähedastest ja perest ning ei pööraks liialt tähelepanu kinkidele.”

Berta Kaleva

“Soovin, et inimesed pööraksid sellel pimedal ajal rohkem tähelepanu ümberringi olevatele inimestele eriti liikluses ning hooliksid teistest.

Hoidke lähedasi!”

Meeri Kätriin Voolaid

LITTERA

Sündmus

Noortekonverents Lahe Koolipäev Kaarel Vene Kolmapäeval, 29. novembril olid viis meie kooli õpilast, Heidy Heleen Trug, Damaris-Ly Tambla, Eliise Peržinski, Kaarel Vene ning Christian-Marcus Ott entusiastlikult kell 6.55 Paide keskväljakul valmis võtma suunda Nordea kontserdimajale, kus toimus selleaastane noortekonverents Lahe Koolipev, mis kandis nime Meie Vabadus. Mis saab olla üks lahe koolipäev ilma sekeldustega, niimoodi ka siis sellel aastal.

Esiteks suutis üks õpilane ennast sisse magatada, aga see probleem oli 15 minutiga lahendatud ning hullu ei olnud midagi. Teine probleem oli aga bussiga, mis jäi õigesse bussipeatusesse hiljaks kõigest tunnikese.

Aeg läks kui lenneldes ning peagi oligi buss kiriku ees. Valdavalt on ikkagi bussis olnud väikene jutuvada, kuid varasest kellast tingitud enamik bussist magas. Kõige rohkem kadestan neid inimesi, kes tulevad Lahedale Koolipäevale rongiga, kuna nemad saavad juba hommikul vara õige elamuse kätte ja sisse elatud. Olgu selleks siis puupüsti entusiastlikke noori täis vagun või rongkäik Balti jaamast Nordeani.

Tallinas ootasid meid juba tavalised ummikud ning suurem ootusärevus. Buss leidis kiiresti koha ning juba sai joostes panna läbi Solaris keskuse Nordeasse. Kontserdimaja uste avanedes oli suur üllatus, et kohapeal väikesel laval laulavad meie oma kooli vilistlane Paula Kivimäe ning sõbranna, Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Sabine Krais koos kaaskonnaga. See tekitas hea tunde, et omad on ikkagi kohal! Kiirelt sai registreeritud ning hommikupuder söödud. Juba kõlasidki saali kutsuvad gongid ning noortekonverentsi esimene blokk saigi alguse.

Kõige esimesena saime kuulda Andres Kõpperi e Nöepi laulu „Rooftops“, millele kõik 1500 kohal olnud noort püsti olles kaasa laulsid. Võimas! Sellele järgnes huvitav vestlusteema vabaduse ning elu kohta. Teisena kuulasime geneetik Riin Tamme elulugu ning kolmandana saime kuulda Kristel Kruustüki edulugu tema firmast. Vahepausil oli aeg korjata ka templeid, et süüa lõunat (mida tegelikult teha ei jõudnud) ning kuulata ka head muusikat. Juba kõlasidki kutsungikellad ja oli aeg liikuda saali.

Teine blokk algas Tõnis Niinemetsa meeleoluka esinemisega ning tema vabaduse kuulamisega.

Edasi saime teada keskkonnakaitsja Kadri Kalle toitumisnippe ning kuidas hoida loodust ja ennast pidevalt liikuvas maailmas. Viimasena kuulasime „Plekktrummi“ saatejuhi Joonas Hellerma edulugu, kuidas ta ikkagi on jõudnud sinnamaani, et igal esmaspäeval astub ta otse-eetrisse tuhandete vaatajate ette.

Eliise Perzinski, Heidy Heleen Trug, Damaris Ly Tambla, Kaarel Vene noortekonverentsil Kolmas blokk algas Rasmus Puuri ning tema Vanalinna Hariduskollegiumi orkestri etteastega, millele järgnes ka tema eduloo kuulamine. Puuri esinemine lõppes vabatahtliku lavale kutsumisega, kellele õpetati algul selgeks 1500pealise koori juhatamine, kuid kui see oli selge, siis tema üllatuseks sai ta juhatada sedasama orkestrit, millega Rasmus Puur sissejuhatuse tegi. Võimas oli veel see, kuidas kogu Nordea laulis kaasa „Mesipuud“. Äge! Pärast Puuri oli aeg välja kuulutada selleaastased head eeskujud. Õnneks leidus nende hulgast ka omasid, Järvamaa noori, ehk Hea Eeskuju nominendid olid Hannes Linno ning Laura Lepik Koerust ja Johanna Tuisk Paidest. Inspireeriva lükke andis ka selleaastase Hea Eeskuju laureaadi Kristo Jesse lugu tema eeskujust olemisest.

Aeg oli ka edasi liikuda viimase esineja Tanel Padari juurde, kes samuti oma elust rääkis. Terve päeva jooksul olid ka esinejate vahel üllatusesinejad, näiteks Teadusbuss, Noortebänd 2017 võitja Rainer Ild ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi bänd Arg Part.

5

LITTERA

6

Etendus

Lõpetuseks tuli lavale Ott Lepland, kelle lugu „Kuula“ lõpetas kogu ürituse efektse konfetisajuga. Sellest pikast jutust võis jääda mulje, et Lahe Koolipäev ei ole nii lahe koht, sest pead ainult kuulama. Pole see põrmugi nii. Iga esineja ei räägi tavalist moodi loengut, vaid ikkagi rohkem noortemeelsemalt, et ka meile see meeldiks ning oleks huvitav kuulata. Võrreldes eelmise aastaga jäi selleaastane üritus rohkem silma esinejatega, aga oleme ausad, igal aastal peaks Lahe Koolipäev olema ülivõrdes, kuna minu arvates peaks iga Eesti noor vähemalt ühe korra olema sealosaline.

Ja veel paneks ma üritusele ka parema nime: Mega Koolipäev!

mind külmaks. Ka etenduse asukoht, Solarise keskuses asuv Apollo kino, oli minu jaoks ebameeldiv.

Idee esineda kinos on iseenesest hea, kuid kesklinnas asuvas kaubanduskeskuses mitte.

Samuti oli etendus veniv. Iga teema, mis esile kerkis, püsis liiga kaua ning muutus ajapikku igavaks. Näiteks Puutini sireen eakatele, mis alguses küll võttis muigele, kuid kestis liiga kaua ning muutus lõpuks tüütuks. Autorid ei osanud stseene teha lühidaltt ning tabavalt. Etendus kestis kokku kaks tundi, millest 20 minutit oli vaheaeg, mis minu arvates oli täiesti ebaoluline. Vaatamata sellele, et piletid on tihti välja müüdud ning saal rahvast täis, siis mina seda vaatama minna ei soovita. Etendus näitab selgelt seda, et ükskõik kui head on näitlejad, loeb siiski sisu.

Noortekonverents Lahe Koolipäev

Tramp ja Puutin Victoria Kondas Kaks suurriigi võimsat presidenti on sattunud kokku arutamaks maailma tuleviku üle. 31.oktoobril Apollo kinos esietendunud „Tramp ja Puutin“ on komöödia, mis kutsus mind huviga vaatama. Käisin seda vaatamas 10. novembril, kuid oleksin võinud enne piletite ostmist teha eeltööd ning jätta minemata.

Etendus räägib meie maailma võimsamate valitsejate kohtumisest ning maailma asjade üle arutamisest. Idee teha sellisel teemal komöödia on väga hea ja ka antud näitlejad mulle meeldisid, kuid paraku ei osanud etenduse autorid kasutada ära selle teema võlu ning Jan Uuspõllul ja Peeter Ojal ei olnud peale välimuse mingit seost Vladimir Putini ja Donald Trumpiga. Etenduses ei olnud minu jaoks ühtegi kohta, mis oleks mind pisarateni naerma ajanud, kuid seda ma just sellelt etenduselt ootasin. Mõni naljakam koht küll oli, kuid

Tramp ja Puutin “Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust, et tuba ning õu saaks täis armastust.”

Andriana Lomakina

LITTERA

Olemuslugu

Kristofer Jürisoo: Ma võitlen surmani selle eest, et pitsa peale ei käi ananass!

Carmen Toomet Kristofer Jürisoo on Paide Gümnaasiumi 91. lennu vilistlane. Usun, et eelmainitud noormees ei jäänud meie koolis käidud aastate jooksul kellelegi märkamata, sellise aktiivsuse ja entusiasmiga ei ole ju võimalik varju jääda. Hetkel käib Kristofer ülikoolis ja tööl ning selle kõrvalt jõuab veel tegeleda sotsiaaltööga ja olla osake Noorte Meediaklubi juhatusest.

Lisaks oskab ta anda nõu nii artikli kirjutamisest, kohvi joomisest kui ka pitsakattest.

Oled Paide Gümnaasiumi vilistlane. Nimeta üks asi, mis on jäänud kõige rohkem meelde seoses selle kooliga?

Minu jaoks on PG puhul vast kõige vingem see, et kõik on kuidagi lähedased. Sa tead valdavalt kõiki ja üldiselt saad ka suure enamusega hästi läbi. Sinna juurde käivad ka õpetajad, kellega tekib tihtipeale lausa sõpruse laadne suhe. Muidugi tuleb säilitada ka professionaalset piiri, aga üldiselt on PG õpetajad maru toredad ja vastutulelikud. See on eriti väikelinna koolide juures hästi mõnus. Lisaks pakkus PG minu jaoks hästi palju huvitegevuse võimalusi. Rahvatants, õpilasesindus ja segakoor on vaid mõned paljudest näidetest, mida kooli ajal ja peale tunde teha saab. Igav polnud pea kunagi ning saadud kogemused ja tutvused on üllatavalt palju kasuks tulnud.

Mida läksid peale gümnaasiumi õppima? Miks?

Kohe peale gümnaasiumi lõpetamist läksin ajakirjandust õppima. Seda mõjutas suures osas Littera ning Noorte Meediaklubi meedialaagrid, mis jätsid tõsiselt põneva mulje. Pärast ühte aastat otsustasin aga ajateenistusse minna ning tegin sotsiaaltööd Tartu Laste Turvakodus. Tundsin, et oli aeg natukene mõelda ja midagi muud teha. Mitte et ajakirjanduse õppimine ei olnud põnev. Pigem tundsin, et professionaalselt ma sinna maailma ei pruugi sobida. Lisaks pole ma tähtaegadega kuigi suur sõber, õpetaja Rohtma teab kindlasti, millest ma räägin!

Sotsiaaltöö avas üllatavalt palju uksi ning näitas maailma hoopis teisest küljest. Niinimetatud roosad prillid kadusid pea kohe eest.

Peale seda aastat tegin suvel uued katsed inglise keele ja kirjanduse ning sotsiaaltöö erialale. Sotsiaaltöö õppekavast jäin paari punktiga välja, kuid inglise keeles olin täitsa kindlalt vastu võetud.

Keeled on mind huvitanud päris pikka aega, seega see tundus hea valik ning praegu olen täitsa rahul.

Ajakirjandusega tegelen siiani edasi, kuid natukene vabakutselisemas vormis.

Kuidas sattusid meedialaagri juurde? Mitu korda oled ise osalenud?

Meedialaagrist kuulsin esimest korda õpetaja Rohtma kaudu. Küljendasin ja kirjutasin sel ajal Littera jaoks, mille raames Rohtma arvas, et taoline kogemus oleks mulle arendav. Nagu alati, oli tal absoluutselt õigus ning sellest ajast peale olen laagrites osalenud ja sestap olen nüüd ka NMK (Noorte Meediaklubi) juhatuses. Pean Ülle Rohtmad siiralt tänama, et äratas minus sellise huvi ajakirjanduse ning kirjutamise vastu! Ma oleks sinu nõu ja jõuta edasi liikunud täiesti sihitult. Laagrites olen nüüd osalenud vast 11 korda, täpselt ei mäleta, mingi hetk läks lugemine täitsa sassi.

Kes on sinu lemmikajakirjanik? Miks?

Hmm… see on alati hea küsimus. Eesti ajakirjandusmaastik on hetkel meeldivalt pungil noortest ja professionaalsetest ajakirjanikest. Paljud neist on ka lähedased sõbrad, kuid jään sel korral nii-öelda klassikute juurde. Piret Kooli on minu jaoks üks silmapaistvamaid olnud. Tema artiklid on puhas maagia. Ta oskab inimesi intervjueerida nii, et toob välja nende kõige tundelisema poole. Kuidagi suudab Piret Kooli suhestuda inimestega sellisel viisil, et ta saab oma küsimustele alati oodatud vastuse, ükskõik kui isiklik küsimus ka poleks.

Kui võidaksid lotoga miljon eurot, siis mis sa teeksid sellega?

Esiteks, ma ei võidaks eales lotoga. Parim, mis ma saavutada olen suutnud, on vist 25 krooni, mille ma kunagi „Summ“ lotoga võitsin. Kuid kui kunagi fortuuna tõesti naeratab ja ma selle miljon eurot võidaksin, siis läheksin otsekohe reisima. Esmalt Nepaali, Uus-Meremaale, Lõuna-Koreasse (võib-olla ka Põhja, kui lubatakse), kusagile Aafrikasse ja siis Iirimaale. Võib-olla lendaks üle Atlandi kah, aga eks näis. Mingi osa rahast annaks vanematele, las lustivad ka vahelduseks. Suure osa annetaks kas vähekindlustatud peredele või vaimse

7

LITTERA

8

Olemuslugu

tervisega tegelevatele organisatsioonidele. Kui midagi alles jääb, siis jätaks selle tulevikuks hoiule.

Meedialaagri lehest ElvanGeelium saab lugeda, et jood palju kohvi, mõni päev koguni 6 tassi. Mis on olnud kõige pikem aeg ilma kohvita viimase aasta jooksul?

Ma kahjuks täpset aega ei tea, millal ma ilma selle imejoogita olin. Häguselt tuletan meelde, et kevadel mingi hetk olin täitsa pool kuud kohvist justkui võõrutusravil. Keskendusin sel ajal vist rohkem veele. Gümnasistidel soovitan hakata kohviga sõbraks saama, ülikoolis läheb tarvis, eriti öösel. Need ööd saavad olema pikad ja kohv on justkui elueliksiir, uskuge mind.

Mis on sinu pick-up line?

Naersin täitsa mitu minutit seda küsimust lugedes, sest ma olen kergelt öeldes katastroof taoliste asjade puhul. Ma üldiselt võlun teist osapoolt oma sarkasmiga ja halbade naljadega (see lause on juba omaette nali). Kui ma peaks midagi valima, siis „Tere! Sa tundud tore!“ on parim, mida ma suudan välja mõelda.

Tegelikult mul on komme inimestega lugusid jagada, mida on jalaga segada, eriti neid piinlikke. Üldiselt see töötab või neil hakkab lihtsalt hale.

Kohe on käes 2018. aasta. Mis on sinu lubadused ja ootused?

Ma olen neid lubadusi endale aastaid teinud. Kas ma olen neid ka täitnud? Valdavalt mitte. Pigem üritan käia vooluga kaasas ja vaadata, mis teele satub. Samal ajal võiks end kokku võtta ja kodu tihedamalt koristada. Oleks tore, kui õppimisega saaks alati kenasti hakkama. Kui tõsisemalt rääkida, siis üks ootus ja plaan oleks minna 2018. aasta sügisel Iirimaale Erasmuse raames vahetusüliõpilaseks. Kui taoline võimalus on, siis oleks patt sellest keelduda.

Kui saaksid valida ainult ühe toidu, mida terve elu sööd, siis mis see oleks?

Pitsa! Vaieldamatult. Imeline toit, millele saad peaaegu kõike peale panna ja see ikka maitseb imeliselt.

Rõhutan sõna „peaaegu“, kuna teatud asjad sinna kohe üldse ei kuulu. Näiteks ananass või maasikad.

Ma võitlen surmani selle eest, et pitsa peale ei käi ananass. Kes teisiti tunneb, kirjutage mulle ja ma parandan teie maailmapilti. Ma võiks pitsa täiuslikkusest rääkida tunde, ausalt. Pitsa lihtsalt on nii paganama isutav!

Kas hetkel töötad kuskil? Kui jah, siis kus?

Sügisest alates töötan Tartu kohviteegis Säde. Teen kohvi, kokteile, teenindan jne. Kooli kõrvalt on hetkel täitsa sobilik ja natukene saab raha elamiseks.

Kes Tartu satub, hüpake läbi! Hea kohv ja minu tagasihoidlik seltskond garanteeritud!

Kristofer Jürisoo

“Mina soovin kõigile jõuluks mõnusat kodusoojust ja soovi aidata ka teistel saada osa oma kodusoojusest, sest jõulud on täpselt see aeg, kus peaks silmad tõmbama kingikotilt ning märkama endast nõrgemaid!”

Carmen Toomet

LITTERA

9

Arvamus

Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Berta Kaleva 30. jaanuaril möödub 140 aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. Sel puhul mõtleme igikestvatele teemadele.

Kaduv mats ning laiutav vurle on üha süvenev nähtus.

Võsastuva maaelu taga ei ole enam matsist jälgegi.

Samal ajal sirutab vurle oma käsi ning peidab ennast linnastuva maailma taha.

Harilik mats Tammsaare aja tähenduses oli Andres, keda iseloomustavad kõige paremini sõnad töökus ja sihikindlus. Eks sellel ajal oli pere toitmiseks ning maa harimiseks kasu matsist, kes härra ees ei kummardanud ning alati selja sirge hoidis. Vastukaaluks Andresele kui harilikule matsile tõi Tammsaare Pearu, kes täitis vurle rolli suurepäraselt. Ei pidanud ta eriti lugu põllutööst ega peremehe kohustustest. Tema meelispaigaks erinevalt Andresest oli kõrts, kus saksatoas tundis ennast tõelise mehena. Pendeldavaid Pearusid on tänapäeval eriti palju ilmunud. Põhjuseks on globaalne linnastumine, kus matsile justkui enam kohta pole.

Matsi ning vurle üheks peamiseks erinevuseks on nende eluviis. „Tõe ja õiguse“ peategelaste konfliktide põhjuseks oligi see, et mats ning vurle nägid maailma erineva nurga alt. Näiteks seisis Andrese ja õiguse vahel üks laiutav vurle Pearu, kelle parimateks sõpradeks olid vassimine ning ebaõiglus. Andres pidas oluliseks peret ning maatööd. Tema jaoks oli maa viljakus ning pere suurus auküsimus. Vara üles, hilja voodisse oli Andrese mentaliteet. Seevastu Pearu Andrese elustiili ei jaganud. Töö oli tema jaoks teisejärguline. Praalimine, joomine ning lõbu olid eelisjärjekorras. See oligi nende suurimaks erinevuseks. Ega vurle tänapäeva maailmas eriti oma rolli muutnud ole. Pidutsemine ning elu nautimine on primaarsed ning sellest nõiaringist välja murda on keeruline.

Matsi jaoks on tulevik perspektiivitu. Pole kellelegi üllatuseks, et hääbuv maaelu justkui neelab matsid endasse ning kirjutab nad elu stsenaariumist välja. Võimust on võtmas laiutav vurle, kelle ülekaal ühiskonnas rikub tasakaalu. Kui teoses polnud pearulik vurlelus veel probleemiks, siis nüüd riivab kontrast juba silma.

Mida teha? Kas juurida vurlelus ühiskonnast välja?

Ilmselt pole see võimalik, nimetagem seda siis paratamatuseks. Kuid ehk tuleks kõne alla andreseliku matsluse kasv. Ehk peaks meie riik pöörama pilgud viljaka maa poole, mis juba ammu peremeest ootab. See võiks lahendus olla küll.

Kui vaadata tagasi Vargamäele, ei riiva silma vurle ning matsi vastuolu, sest oli tasakaal. Tänapäeval aga on probleemiks laiutav vurle, kuna harilik mats on hääbumas. Arvan, et sellised laiaulatuslikud probleemid puudutavad kogu ühiskonda ning selles võitluses tasakaalu eest peaksid osalema kõik.

Anton-Hansen Tammsaare

“Jõulud on imede ja rahu aeg. Hinnake selle aja võlu ja väärtustage enda ümber olevaid inimesi ning soovin kõikidele rõõmurohkeid ja ilusaid pühi.”

Victoria Kondas

LITTERA

Intervjuu

Mida teha pärast 9. klassi?

Teisi Unt Seekord räägib oma kogemustest ja elumuudatustest Samuel Ehman, kelle nimi on kindlasti paljudele tuttav. Samuel on kümnenda klassi õpilane, kes pärast põhikooli lõppu Tallinna elama ja õppima asus. Ta on olnud alati asjalik ja tegus noormees ning püüelnud alati parima suunas. Olnud tegus klassivanem, õpilasesinduse liige ning leidnud aega ka muusika, rahvatantsu ja õppimise jaoks. Selles küsitluses räägib ta meile, miks ta kooli vahetas ja kuidas tal siiani läinud on. Kui oled põhikoolilõpetaja, on see lugu sulle kindlasti asja eest lugemiseks.

Mis ajendas sind peale põhikooli lõppu kooli vahetama?

Olen alati seiklushimuline olnud. Juba päris mitu head aastat olin selle peale mõelnud, kas peale põhikooli lõppu minna või mitte. Mõlemal olid omad plussid ja miinused. Aktivistina püüan ma alati ennast proovile panna, nii ka sellel korral ja otsustasingi Tallinna kooli tulla.

pole klasse, vaid on astmed, nagu on Skandinaavias ja paljudes teistes suurriikides). Juba siis saime omavahel tuttavaks ja sõbrunesime. Mulle endale suureks üllatuseks valis enamik neist mu esimesel koolipäeval klassivanemaks ning senini on kõik koolipäevad meil väga lõbusad olnud.

Mis nõuandeid annaksid üheksandikele, kes kaaluvad kooli vahetust? Üheksandikud! Otsustage, väärtustades seda, mis teil kodukohas olemas on. Mõelge, kas te olete ise valmis täiesti uueks keskkonnaks, homme tuled kooli ja mitte kedagi ei tunne, kas oled valmis ennast täiesti nullist teistele tõendama. Mina tegin oma otsuse väga läbimõeldult ja olen sellega ka väga rahul. Tehke Teie ka! Lycka till!

Kuhu kooli läksid ja miks just sinna?

Läksin Gustav Adolfi Gümnaasiumisse. GAGi kasuks tuli kindlasti rootsi keele õppesuund, kus ma praegu õpin. Samuti koolis olevad võimalused muusikaga tegelemiseks - mängin pilli GAGi estraadiorkestris ja puhkpilliorkestris ning laulan segakooris.

Ja muidugi luges ka koolis vaimsus.

Kus plaanid tulevikus elada/õppida?

Mõtteid on palju, midagi kindlat ei ütle. Ülikooli sooviks minna välismaale, võimalusel Skandinaaviasse, et oma rootsi keele oskusi praktiseerida. Samas ei välista ma absoluutselt õppimist Eestis. Elama ei hakka ma kindlasti jäädavalt ühe koha peal, pigem elaks ja reisiks koos oma tööga. Mingi aja kindlasti ookeani taga USA-s.

Oled sa kahetsenud, et lahkusid?

Ei, veel ei ole.

Kuidas sõbrunesid uute klassikaaslasega?

Mul on tõsiselt vinge klass, nagu eelminegi! Augusti lõpus toimus meil tutvumispäev, kus osalesid kõik uue gümnaasiumi esimese astme õppesuunad (meil proovitakse juurutada gümnaasiumis süsteemi, kus

Samuel Ehman

10

LITTERA

Õpetaja meenutab

Tagasivaade gümnaasiumi algusaegadele Andriana Lomakina Paide Gümnaasium tähistas hiljuti oma 108. sünnipäeva. Väikese tagasivaate gümnaasiumi algusaegadele ja tänapäevale tegid õpetajad Lorina Kukk ja Ene Airik.

Oma esimesi mälestusi meenutas Lorina Kukk järgmiselt: „1992. aasta septembriks oli suur eeltöö ära tehtud – õppekavad koostatud, sümboolika valitud, isegi lipp oli valmis. Ma ei mäleta enam seda, kes täpselt mida tegi, aga mäletan, et olid lõputud koosolekud, rühmatööd, plaanide pidamised. Kõik õpetajad olid väga õhinal, igaüks püüdis anda endast maksimumi, et Paide Gümnaasium saaks parim. Ja siis toimus kirikus lipu õnnistamine. Mina olin abiturientide klassijuhataja, minu õpilased olid liputoimkonnas, oli uhke tunne küll sellest, et kõik-kõik on uus septembrikuus.“

Paide Tütarlaste Gümnaasiumi lõpupilt 1913. aastast Foto: Rainer Eidemiller Muutustest, mis on toimunud gümnaasiumis aastatel 1992-2017 räägib ta järgmiselt: „Algusaastatel oli tohutult palju valik- ja vabaaineid, näiteks soome keel, ladina keel, filosoofia, õpioskused (psühholoogia alused), kujutav kunst, loomade etoloogia. Õpilased said ise õppeplaanid kokku panna, mõnel oli 9. või 10. tund, mille tarbeks nad tulid kooli tagasi. Õppeaasta lõpus toimusid õppepraktikad erinevates asutustes ja/ või lausa metsas. Reaal- ja humanitaarharude õppekavad erinesid suuresti, oma keemia kohta saan öelda, et reaalharus oli 7 kursust ja humanitaarharus 4 kursust kolme aasta peale. Toimus tsükliõpe – ühte ainet oli nädalas 5-6 tundi ja niiviisi toimus 7 nädalat, siis ained vahetusid. Mõnele see meeldis väga, sest korraga oli vähem aineid õppida.

Nüüd on põhimõtteliselt sama olukord, lihtsalt tegevused on teised – rahvatants, koorid jms.

Minu jaoks on oluline see, et õpilased tegelevad paljude asjadega ja teevad seda edukalt.

Igasugune tegevus arendab noori ja muudab nad iseseisvamaks.“

Tütarlaste Gümnaasiumi õpetajad 1910ndatest Foto: Rainer Eidemiller 3 sõna iseloomustamaks Paide Gümaasiumi: innovaatilisus, kaootilisus, tulemuslikkus. Õpetaja Ene Airik meenutab: „Meie kool sai gümnaasiumi nimetuse esimeste koolide hulgas Eestis. See ei tulnud lihtsalt nime muutmisega, nagu hiljem juhtus, vaid me esitasime haridusministeeriumile taotluse ja pidime koostama põhjalikud ainekavad gümnaasiumis õpetatava sisu avamiseks. Olime õpetajatena õhevil neid tehes ja koos läbi arutades. „Meeldejäävaid hetki on PG-aastatel olnud mitmeid, kuid üks eredamaid minu jaoks oli C korpuse valmimine ja uue inglise keele klassiruumi saamine. Varem olid võõrkeelte tunnid klassides, kuhu oli vahele ehitatud vahesein, mille taga toimuv oli kõik kuulda ja õpilastel oli vähe ruumi istumiseks, astumisest rääkimata. Uued klassid C korpuses sisutati uue nägusa mööbliga ja neisse mahtus keelerühm vabalt tegutsema,“ ütles Ene Airik.

Airik iseloomustab Paide Gümnaasiumi järgmise kolme sõnaga: usaldusväärne (hariduse andmises), koostööaldis (õpetajate ja õpilaste vahel) ja esinemislembene (laulmises, tantsimises, võimlemises, luuletuste lugemises).

11

LITTERA

12

Film Svingerid

Berta Kaleva Svingimine pole olnud kunagi nii lahe. Seda tõestab suurepäraselt film „Svingerid“. Võiks öelda, et film on suunatud pigem keskealistele, kes vajavad oma igapäevaellu midagi vürtsikat. Samas ei olnud ka minul kui nooremal inimesel midagi halba selle filmi kohta öelda. Filmi sisuks on lihtsalt öeldes seks.

Filmi aluseks on kaks paari, kes tahaksid proovida svingimist ehk teise paarilisega vahekorda oma kaaslase nähes.

Indrek (Jan Uuspõld) ning Elen (Elina Purde) on rikas paar, kelle sugueluga on kõik hästi. Siiski vajaks Indrek vaheldust ning tema ongi asja algatajaks, olles üles pannud kuulutuse, kus ta enda ning Eleni välja pakkus. Samas tunneb Tiina (Elina Reinold), et tema ja Andruse (Ago Anderson) voodielu on väikeses korteriuberikus ammu soiku vajunud. Nii et ta otsustab võtta puhtjuhuslikult ühendust põnevusnäljas Indrekuga, kes kohe on nõus kampa lööma. Algul kohmetuna tundunud olukord muutus kiiresti alkoholi abile ja vabale õhkkonnale lõbusamaks. Eriti sujus Eleni ja Andruse vahel, kes oleksid kunagi isegi alatari ette jõudnud, nagu hiljem selgus.

Erinevalt nendest ei juhtunud Indreku ja Tiina vahel midagi, kuigi ürituse algatajateks olid just nemad.

Peale mõningast vestlemist said nad aru, mis Eleni ja Andruse vahel oli kunagi olnud. Indrek ennast sellest häirida ei lasknud, seevastu ei suutnud Tiina oma raevu taltsutada, nii et lendama hakkasid toolid ning kallis loomanahk lõpetas leekides. Üritus lõppes kiirelt ning mõlemad paarid justkui sukeldusid uuesti oma argiellu. Erinevus oli selles, et nüüd säras Eleni sõrmes see briljantsõrmus, mida ta nii kaua oli ihanud. Kogu südmuste keerise käigus rullus veel lahti ühe homopaari suhete sasipundar, kuhu trügis kena süütuna näiv neiuke kõrvalrõdult ning lõi kõikuma ühe mehe senini kindla orientatsiooni. Siiski ei suutnud ta suhet purustada ning meeste piinlikult steriilne elu jäigi puutumatuks.

Eestlaste piinlikkus seksi-teema suhtes teeb silmad ette ilmselt paljudele teistele riikidele. Seetõttu oligi ilmselt hea, et režissööriks palgati keegi „väljastpoolt“. Läti režissöör Andrejs Ekise jaoks ei olnud antud filmi teema midagi uut, sest saatuse tahtel oli ta seda filmi juba kord varem teinud. Nimelt on „Svingerite” puhul tegu eestikeelse uusversiooniga samanimelisest Läti filmist, mis 2016. aasta sügisel Läti kinodesse jõudes pea kõik kohalikud vaatajarekordid purustas.

Mina soovitaksin seda filmi kõigile, kes vähemalt pimedas kinosaalis ei punasta, kui teemaks tuleb seks.

Ilmselt räägitakse mõne aasta pärast sellest filmist kui ühest Eesti populaasemast.

“Jõulude ajal olgem südamlikud ja hoidkem lähedasi. Esmalt aga leidkem hingerahu ja armastagem iseenesest.”

“Jõulud on imeline aeg! See ime sünnib aga meist endist, kui oleme natukene lahkemad, sõbralikumad ja rõõmsamad kui tavaliselt. Imelisi ja meeldejäävaid jõule teile kõigile!”

Teisi Unt

Damaris Ly Tambla