Littera mai 2015

HIND 0.50€

Littera Mai 2015

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

ÕNNITLUS KAARLILE 2. KOHA SAAVUTAMISE EEST SAATES „Rakett 69"

2 JUHTKIRI Taas kord on käes aeg, mil juuni hakkab vaikselt teatepulka mailt üle võtma. Selja taha on jäämas mitmete kuude pikkune õppimisperiood ja suvi on juba silmapiiril terendamas. Hoiad käes selle õppeaasta viimast Litterat.

Selles numbris saad lugeda maikuus aset leidnud teaduslahingu kohta. Lisaks vaatavad 10ndikud tagasi oma e s i m e s e l e gümnaasiumiaastale ja 12ndikud muljetavad oma kahest esimesest eksamist.

Ees ootavad kolm vaba kuud pakuvad head võimalust maailma avastada, kuid selles numbris toob YFU teieni võimaluse tuua aastaks maailma endale otse koju, loe lähemalt lk. 6-7

Juhtkiri

DIANNE Aalde

Neile, kellele 2015. aasta juunikuu tähistab haridustee ühe etapi lõppu, soovib Littera toimetus, et tuul, mis teie tiibu kannab, ei raugeks, kuniks te olete oma eesmärgid saavutanud, ja et teie lend kulgeks piisavalt kõrgelt, et ühelgi pilvel ei oleks võimalust teie päevi varjutada.

Eriline tänu Margitile peatoimetamise eest, Kristoferile küljendamise ja humoorikate lugude eest, Mariellele, Kadrile, Jannele põnevate lugude ja katsetuste eest, Marile huvitavate intervjuude eest.

TOIMETUS Küljendaja: Martin Nõulik Peatoimetaja: Margit Kattai Korrektor: Ülle Rohtma Toimetus: Henry Vool, Kaarel Siimut, Dianne Aalde, Kaisa Lütt, Egelyn Oja

LITTERA

MARGIT Kattai

Hea õpetaja peamiseks omaduseks ei ole pelgalt oskus edastada lihtsalt ja arusaadavalt teadmisi. Õpetamise kunstis on midagi sügavamat. See puudutab oskust süüdata õpilases fantaasia, panna ta kahtlema ja arutlema, tekitada temas uudishimu ning sügavat tahtmist otsida ja avastada.

Ma ei arva, et pingutus, vaev ja uudishimu tärkamine on jäigalt ja möödapääsmatult seotud vaid õpilase meelisainega. Õpetamise kunst jääb oma tähenduselt samaks, õpetamise kunsti valdava karakteri omadused jäävad samaks ja ehk sõltub neist omadustest veel rohkem, kui me arvata oskame. Igal koolipäeval näen enda ees erinevaid õpetajakaraktereid nad erinevad nii oma mentaliteedi, kogemuste, taju kui tunnetuse poolest. Minu ümber on palju tõeliselt häid õpetajaid. Puhas rõõm. Ent iga õpilane näeb seda üht kiirgavat eredamalt ja meeldejäävamalt.

Uurimistöö

3

LITTERA

Uuurimistöö DIANNE Aalde

Näpunäiteid üheteistkümnendikelt: Kaks pikka kaitsmisi täis neljapäeva on läbi ja üheteistkümnendikkude kogemustepagas on jälle mõnevõrra kogukam. Nüüd oleme piisavalt kompetentsed jagama näpunäiteid, kuidas võtta uurimistöödest maksimumi.

Iga algus on raske, nii ka uurimistööga alustamine ja teema valimine.

Selle valiku tegemisel pidage kindlasti silmas, et teie tööl oleks väljund, näiteks mõni konkurss.

Teiseks on muidugi tähtis, et valitud teema teid huvitaks, siis läheb ka töö kirjutamine libedamalt. Kolmandaks, valige teema, mis teile lõpptulemusena ka midagi muud peale hinde annaks. Ehk on teil mõni valdkond, mis väga huvi pakub, kuid mis on siiani teie jaoks jäänud nn mustaks maaks, nüüd on hea võimalus antud valdkonda süübida. Teema valikul püüdke oma võimeid adekvaatselt hinnata, liiga suur tükk ajab suu lõhki.

Järgmiseaastased konkursid, mis uurimistöid ootavad:

Näpunäited:

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss.

Konkursile oodatakse looduseja keskkonnateemalisi töid. Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadile INEPO. Samuti võtavad konkursi tulemusi arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.

1. Alustage töö tegemist varakult.

Tõsi, te jõuate peaaegu esitamiskõlbliku töö kokku kirjutada ka paari kuuga, kuid protsessi käigus tekib teil palju uusi mõtteid, hilja alustades jääb nende realiseerimiseks aega väheks.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss. Õpilaste teadustööde konkursi eesmärgiks on julgustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. Töid oodatakse neljast valdkonnast: naturalia, realia, socialia, humaniora. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja premeeritute hulgast valitakse välja Eesti esindajad mitmetele rahuvusvahelistele konkurssidele.

Järvamaa noorte koduuurimiskonverents. Järvamaa muuseumi korraldatud konverents ootab töid koduuurimise valdkonnast.

Parimatele on välja pandud ka preemiad.

2. Õppige teiste vigadest. Tutvuge ja analüüsige varem valminud töid, mis teie teemaga haakuvad.

3. Töö vormistamisel ajage näpuga juhendis järge ja tehke täpselt nii, nagu see teha käsib. Korrektsest vormistusest tuleb arvestatav summa punkte.

4. Kui töö on valmis, laske see üle vaadata mitmel inimesel, nii tulevad välja vead, mida te ise tähele ei pruugi panna.

5. Tehke kaitsekõne valmis paar päeva enne kaitsmist ja visake sellele aeg-ajalt pilk peale, sedasi toimides ei pea te kaitmisel kartma, et kõne meelest läheb ja et paberis

liialt kinni olete.

LITTERA

Teadusrindel

4

Teadusrindel KAAREL Siimut

Reedel, 15. mail, sõitis bussitäis meie kooli noori Ta r t u s s e , k u s t o i m u s Te a d u s l a h i n g 2 0 1 5 finaalvõistlus.

Eesti Maaülikooli Spordihoone oli tulvil õpilastest, kes olid viimasel ajal näinud vaeva uurimistöö tegemisega.

Samuti oli kõigil kaasas paras ports fänne, kes pidevalt kaasa elasid. Spordisaalis tegutses ka Teaduskorrus, kus sai osaleda erinevates töötubades, kusjuures esindatud olid nii AHHAA keskus, ,,Rakett 69'', Tartu observatoorium jpt. Kõigil huvilistel oli võimalik teleskoobiga päikest vaadata, uurida mikroskoobiga kivimeid,

testida oma mälu ning proovida kätt mõnede ,,Rakett 69'' viimase hooaja ülesannete lahendamisel.

Teaduslahing on Eesti Maaülikooli korraldatav võistlus, mille raames leiavad 7.-9. klasside õpilastest koosnevad kolmeliikmelised võistkonnad lahendusi erinevatele teaduslikele ülesannetele.

Paide Gümnaasiumit esindas finaalis võistkond koosseisus Ege Paberit, Germo Aabla ja Martin Tammiste.

Kohapeal jaotati võistlus kaheks osaks, millest esimeses pidid võistkonnad lahendama neli ülesannet. Iga ülesande lahendamiseks oli aega 30 minutit. Lahendamise tegi erilisemaks ka see, et igas punktis

pidid lahendajatel seljas olema vastavad riided. Ege, Germo ja Martin tõmbasid selga nii laborikitli, metsamehe varustuse kui ka ohutusvestid. Ülesannete raames pidi tegelema nii füüsikaliste, majanduslike, bioloogiliste kui ka matemaatiliste probleemidega, kuid nagu alati, tuli ka siin kasuks loogiline mõtlemine. Näiteks pidid võistkonnad mõistma puupakkudest salakirja, valmistama ise käbi eostest preparaadi ning gradueerima dünamomeetri. Lihtrahva keeles tähendab see seda, et dünamomeetrile tuli peale joonistada skaala.

Teaduslahing 2015 suurest superfinaalist võttis osa 15 võistkonda: eelvoorude võitjad. Võistlus koosnes kahest osast: praktiliste ülesannete lahendamisest ning uurimistööde kaitsmisest posterettekannete ja nn „liftikõnedega“.

Järvamaad esindanud meie kooli 9. klasside õpilased tegid huvitava uurimistöö kuldservikute koolilaboris kasvatamise võimalustest ning said kõrgeid punkte teaduspostri ning südika kaitsmise eest.

Kokkuvõttes saavutasid Paide Gümnaasiumi õpilased 120,25 punktiga 8. koha. Võitja oli Põlva Ühisgümnaasium 158 punkiga Saarema Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva Põhikooli ees.

Teadusrindel

5

LITTERA

on konkurents tihe

KAAREL Siimut

Ülesannete vahepeal lahutasid meelt ,,Rakett 69'' v õ i s t l e j a d A r n o l d Re i n j a Joosep Henrik, kes tutvustasid vaatajaile lahedaid füüsikalisi nähtusi.

Kõik soovijad said proovida kätt ka mõnes ekraaniltnähtud ülesandes.

Poisid korraldasid võistluse nii Hanoi torni kastide ladumises kui ka nööriluku avamises. Lisaks demonstreerisid nad kui tugev on lainepapp ning näitasid veel paari duellides nähtud ülesannet. Ülalkorrusel sai AHHAA

keskuse masinaga oma mälu testida ning etteantud tükkidest kuupi kokku panna.

Seejärel naasti tõsisemate tegevuste juurde. Nüüd oli aeg kõigil meeskondadel kaitsta oma uurimistööd auväärt žürii ees.

Kõik 15 võistkonda olid kuid näinud vaeva, et koostada töö, mille teemad varieerusid putukate majutamisest kuni õpilaste lugemiskiiruse uurimiseni. Meie kooli trio nägi vaeva seente kasvatamisega erinevatel substraatidel ehk kasvupinnastel. Seeni üritati kasvatada saepurul, heinal ja ilma

südamikuta tualettpaberirullil.

Järeldati, et kõige võimsam substraat on saepuru, kuid näidati, et ka tualettpaberile kasvasid ilusad seened.

Pealtvaatajate arvates oli žürii väga kiuslik ja küsis raskeid küsimusi, millele vastamisega võistlejad tihti hätta jäid. Siiski võime väita, et Ege, Germo ja Martini töö kaitsmine oli üks parimaid.

Kokkuvõttes võitis Põlva Ühisgümnaasiumi trio, kuid ka meie võistlejatel läks superhästi, sest kogemus taolise uurimistöö kirjutamiseks on hindamatu.

6

YFU LITTERA

Reisimine kodust Ruth ja Margit

Tänapäeval on võimalik reisida ka kodust lahkumata: tuleb koju võtta vahetusõpilane välismaalt.

Vahetuspereks olemine t ä h e n d a b p a l j u meeldejäävaid seiku ja maailmapildi avardumist.

Oma kogemusest YFU Eesti vahetusõena räägivad Ruth ja Margit.

Ruthi igatsus õe järele Minu pere on juba teist korda järjest vahetuspereks. Ma olen terve oma elu elanud koos ema, isa ja kolme vennaga. Selle tõttu oli mul unistus, et mul oleks õde, kellega riidekomplekte valida ja öö läbi maailma asjadest rääkida. Tänu YFUle on mul olnud võimalus kogeda, mis tunne on elada koos õega.

2013/2014 kooliaastal sain omale õekese Saksamaalt, kelle nimi on Victoria, kuid kõik k u t s u v a d t e d e Vi c k y ' k s .

Temaga oli tore erinevaid teemasid arutada ja kõikjal

koos käia. Ma sain talle patse punuda, tema aga oli mulle moenõustajaks. Me saime väga lähedaseks ja suhtleme siiamaani väga tihedalt. Suvel käisin tal isegi külas ja tema pere võttis mind vastu nagu oma last.

2014/2015 aastal on meie peres Haruka Jaapanist. Temaga on huvitav rääkida Jaapani noorte elust, mis väga paljuski meie õpilaste tegemistest erineb.

Harukaga käime koos rahvatantsuringis. Tal tuleb Eesti tantsude esitamine päris hästi välja ja omalt poolt õpetas ta ühe jaapani tantsu.

Vahetusaasta alguses pidin õdedega suhtlema inglise keeles ja sellest oli väga suur kasu minu inglise keele oskuse arendamisele.

Mina omalt poolt püüdsin neid aidata eesti keele õppimisel.

Abivahendiks oli isegi minu vana aabits. Kuigi vahetuslapsed pidasid eesti keelt väga raskeks, rääkisime juba jõulude ajal eesti keeles.

Kuigi ma ise pole vahetusõpilane olnud, on tänu vahetusõdedele minu maailmapilt avardunud. Ma näen Eestit teistmoodi. Näen kui sõbralikud ja lahked võivad inimesed olla või kui kaunis meie loodus tegelikult on.

Samuti olen aru saanud, et maailm on tõeliselt väike.

Lennukiga saab vaid mõne tunniga Saksamaale ning tänu internetile oleme õdedega pidevas kontaktis.

LITTERA

YFU

7

lahkumata Minu esimene kokkupuude YFUga oli 2013. aasta sügisel, kui endised vahetusõpilased käisid koolisYFUst rääkimas.

Ma olin teemast kohe huvitatud ning hoidsin end edaspidi YFU tegemistega kursis. Järgmisel kevadel, paar kuud enne uute vahetusõpilaste saabumist oli paljudele veel pere leidmata.

Rääkisin oma vanematele, et võiksime vahetuspereks hakata.

Pärast mõningast kaalumist olid nad nõus ja nii saabuski augustis meie perre Marie.

Algul suhtlesime inglise keeles, aga Marie tahtis eesti keele selgeks saada ja õppis kiiresti.

Jõuludeks oli tema eesti keel juba nii hea, et võisime inglise keele päris kõrvale jätta. Üks huvitav seik keeleõppest – kuigi Mariele meeldib väga küpsetada, ei tahtnud talle kuidagi meelde jääda sõna „jahu“.

Marie soovib kogeda oma vahetusaastal võimalikult paljut, ta proovib alati iga uut toitu ning teeb kaasa kõik üritused nii m e i e g a k u i o m a klassikaaslastega. Marie on esmapilgul veidi tagasihoidlik, kuid tegelikult väga avatud,

lõbus ja abivalmis. Me jagame tuba ning šokolaadi, aeg-ajalt jagab Marie mulle ka oma teadmisi ning annab järelaitamistunde matemaatikas :). Meil on ka palju selliseid hetki, kus lihtsalt naerame, kuigi tegelikult midagi naljakat ei olegi, näiteks Conchita Wurstverivorst.

Olin üllatunud, kui palju erinevusi on kahe riigi koolisüsteemide vahel, Saksamaal toimub õppimine hoopis teisiti kui siin. Samuti õpilase korrale kutsumine - kui Saksamaal õpilane klassist välja saadetakse, peab ta ukselinki all hoidma, et õpetaja näeks, et korrarikkuja ukse tagant ära pole läinud.

See on uskumatu, et keegi võib nii lühikese ajaga omaks saada.

Soovitan kõigil vahetuspereks hakata, see on väga väärtuslik ja erakordne kogemus.

Y F U E e s t i o n mittetulundusühing, mis on tegutsenud alates 1992. aastast.

Sellest ajast on välismaale vahetusaastale läinud 1254 Eesti keskkoolinoort ja Eestisse tulnud 345

vahetusõpilast välismaalt.

Augustis saabub Eestisse 30 noort 8st erinevast riigist üle kogu maailma: Jaapanist, Saksamaalt, Šveitsist, Taist, Tšiilist, Tšehhist, Mehhikost ja Belgiast, kes vajavad vahetusperet. Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.yfu.ee/pere Vahetuspereks olemine on elamus!

8

Eksamid

LITTERA

Esimesed riigieksamid KAISA Lütt

K una õppeaasta on lõppemas, on aeg käes kaheteistkümnendike lõpueksamiteks.

Eesti keele ja inglise keele eksamid on tehtud, jäänud on veel teha matemaatika.

Sain õpingute vahel küsitleda mõnda gümnaasiumi lõpetajat.

Uurisin, kuidas on siiani eksamid tundunud, mis emotsioone on eksamid tekitanud ja mis o o t u s e g a n a d matemaatikaeksamile lähevad.

Mari Mikson Enne eesti keele eksamit oli närv sees, sest soov oli teha see positiivselt. Pärast eksamit oli aga kerge pettumus, sest ükski teema polnud minu jaoks sobilik.

Enne inglise keele eksamit aga enam nii närvis polnud, sest teadsin, et see väga hästi ei lähe ja seetõttu oli ka pärast pettumus väiksem.

Matemaatikaeksamile lähen ootusega, et ülesanded on lihtsad, sest

see eksam on minu jaoks olulisim.

Signe Jäetma Eesti keele eksamil närvi ega ärevust polnud. Pärast eksamit oli kergendus, et üks on seljataga. Inglise keel oli raske, kuid loodan parimat. Matemaatikat kardan kõige rohkem, kuna pole selle ainega just sina peal ja tunnen ennast väga ebakindlana. Aga aega veel on ja eks tuleb tuupida nii palju kui võimalik.

Hanna-Liisa Kuusik Enne eesti keele eksamit olin rahulik. Korratud oli piisavalt ja enam polnud võimalik midagi teha.

Pärast eksamit oli küll selline kahtlane tunne, et paar asja võisin valesti teha. Kirjandi puhul loodan, et teemast väga mööda ei pannud. Inglise keele eksamile läksin enesekindlalt, kuid tegelikult oli see oodatust raskem. Kuulamise osa oli suhteliselt keeruline.

Pärast eksamit ei olnud enam kindlat tunnet. Ma arvasin, et see on kõige

kergem eksamitest.

Proovieksam oli väga kerge sellega võrreldes.

Matemaatikaks hetkel õpin palju, loodan, et selleks ajaks on midagi ikka kahe kõrva vahele jäänud.

Kätlin Piirimäe Eksamite ajal tundeid eriti ei olnud, sest olen harjunud pingega. Siiani on kõik eksamid tundunud üsnagi rasked, võrreldes eelnevate aastatega.

Eksamitel olid üsna aktuaalsed teemad, mis leiavad igapäevases meedias pidevalt kajastust, n a g u n ä i t e k s riikidevahelised suhted v õ i n o o r t e internetisõltuvus.

Matemaatikaeksamiks ei sea ma mingeid ootuseid, vaid proovin kõik vajaliku piisavalt selgeks õppida,et hea punktisumma kätte saada.

Eksamid LITTERA

9

on läbi E l i s T h e m a s Kui 9. klassis oli enne eksameid ärevustunne sees, siis seekord tundus asi kuidagi lihtsamini minevat.

12 aastat oleme ju eksamiteks õppinud, nüüd jäi üle vaid oskusi õigesti r a k e n d a d a .

Eesti keele eksam oli palju raskem kui proovieksam, kuid mina siiski väga hätta ei j ä ä n u d . K õ i g e keerulisemaks osutus teemavalik, kui see oli tehtud, läks ka ülejäänud eksam suhteliselt ladusalt.

Inglise keele eksam ei tundunudki väga hull, vähemalt minu jaoks, kuid suuline osa on siiski veel ees.

Pärast eksami ei olnud erilist pingelangusmomenti, et sai eksamiga ühele poole, tunne oli pigem selline, nagu oleks tunnis kirjandi pidanud kirjutama või inglise keelsed kuulamisülesandeid lahendama Tänavused eksamid tundusid suhteliselt keerulised, võrreldes eelmiste aastate omadega.

Tähtsamateks teemadeks oli ühiskond ja rahvuslus ning eetika. Matemaatikaeksam on ainus, mille jaoks ma kõige rohkem valmistun, kuna see on mu kõige nõrgem ala, kuid midagi uut õppida on nüüd juba natuke

hilja, eks tuleb siingi loogiline mõtlemine mängu panna ja anda endast kõik.

J a n n e R i h e Enne eesti keele ja inglise keele eksamit ei olnud närvi sees. Aega oli ju piisavalt, et kogu gümnaasiumi ajal ammutatud teadmised paberile panna. Suulise inglise keele eksami eel oli küll närv korralikult sees, kuid pärast valdas mind kergendustunne ning toimus suur pingelangus.

Nii palju, kui olen ka teistega arutanud, on siiani pea kõik öelnud, et eksamid ei ole olnud just kergete killast.

Eesti keeles ei olnud minu jaoks ühetegi sellist kirjanditeemat, millest kirjutades end väga enesekindlalt oleksin tundnud. Inglise keel oli minu arvates raske.

Kirjutamise osa oli jõukohane, aga tekstid üsna keerulised. Eesti keele eksamil oli väga laialdane teemakäsitlus. Lisaks eesti keele ja ühiskonnaõpetuse teadmistele olid tähtsal kohal ka ajaloo- ja bioloogiateadmised.

Eksamites käsitletavad teemad olid üsna päevakajalised. Inglise keeles kirjutasime näiteks

esseed nutiseadmete kasutamise eelistest ja probleemidest klassiruumis.

Väga kõrgeid ootusi ma matemaatikaeksami jaoks seadma ei hakka. Üritan lihtsalt konsultatsioonidest veel viimast võtta ning eksamil endast parima anda.

Gümnaasiumi lõpueksamid jagunevad riigieksamiteks ja koolieksamiks. Riigieksamid toimuvad kord aastas kevaditi üle Eesti ühel ja samal päeval .

Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama kolm kohustuslikku r i i g i e k s a m i t : eesti keeles või eesti keeles t e i s e k e e l e n a m a t e m a a t i k a s v õ õ r k e e l e s Võõrkeele riigieksami saab õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena saab õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid ning valida B1- või B2-taseme eksami. Inglise keele riigieksam mõõdab keeleoskust B1- ja B2t a s e m e l .

Riigieksamitööde ülesandeid valmistavad ette ja eksamitöid hindavad komisjonid, kes tegutsevad Sihtasutuse Innove juures .

10

Tagasivaade

LITTERA

Tagasivaade sügisesse 10.KLASS

Oli

1. september, kõik astusid lõbusasti koolimaja poole.

Olin siin ka varem käinud, aga siis ei teadnud, et saan selle kooli õpilaseks. Vaatan ringi, näen tulevasi kaasõpilasi. Neid on 30!

Uskumatu! Eelmises klassis oli vaevu kümme. Olin närvis ja ka hirmul. Kool tundus suur, aga sõbralik.

Alles siis, kui direktor pani mulle pähe koolimütsi, tundsin end ametlikult selle kooli õpilasena. Edasi algas lõpmatu õppimine. Alguses tundus kõik uus ja huvitav, siis harjusin. Nüüd olen nagu kala vees. * Uude kooli tulek oli üsna hirmutav.

Kõik uus septembrikuus!

Pärast esimest aastat võin väita, et siin on isegi pisut lihtsam kui põhikoolis.

Ometi on küllaltki palju stressi, kuid vähem tunde ja õppimist kui üheksandas.

Kõige meeldejäävamad

hetked on seotud rebaste ristimise, Kilingi-Nõmme sõprusklassi ja võimlemispeoga. Ootan juba huviga, mis järgmisel aastal saama hakkab. * 10. klass on peaaegu seljatatud, kolmandik gümnaasiumist peaaegu läbi. Julgen väita, et on raske. Saaksin kodus magada, aga ema käsib igal hommikul kooli tulla, et vabatahtlikult keskharidust omandada.

Kunagi kindlasti tänan teda igahommikuste äratamiste eest.

Va j a n s u v e , e t p u h a t a ajaloost, matemaatikast, keemiast ning ajurakke hävitavast füüsikast.

Loodan väga, et kunagi võetakse vastu seadus, mis lubab üheksa aastaga omandada ka kesk- ja kõrgharidust. See vähendaks stressi ja muid tervisehädasid.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kool on masendav ja X klassi ma enam ei kordaks.

* Minu esimene eesti keele tund ESIMESES pingis möödus värisedes. Põhjus oli imelihtne – õpetaja Ülle Rohtma.

Paljud õpilased olid maalinud mulle pildi kurjast ja karmist nõiast, kes nõiub mu hinded koledateks kahtedeks.

Esimestes tundides ei julgenud ma pinginaabrile ühtegi sõna öelda, ka tema kartis.

Tasapisi kartus vaibvus ja hakkasin tundides sõna võtma.

Nüüd, kui esimene gümnaasiumiaasta on lõpusirgel, on peas teine pilt – eesti keele õpetaja on nagu iga teine õpetaja, kes tahab, et tunnis õpitakse ja mõeldakse kaasa, et kodus vähem õppida oleks. Mida sellest loost õppida? Esiteks seda, et esmamulje on petlik, ja teiseks, et ei tasu uskuda jutte inimesest, keda te ei tea.

LITTERA

Meenutused

11

Meenutused vanematelt HENRY Vool

Teadagi kirjutati nõukogude ajal passid käsitsi. Kui ema sõber Meeri Peetsi oma passile järele läks, siis tule välja, et ta nimi on Muri. Lugeja võib ise ä r a a r v a t a , m i s perekonnanimeks sai.

Minu kõige kohutavam läbielamine oli kevadel, pidime tegema peale kooli tööd: lehmi lüpsma ja loomadele toitu ette panema, kui töö tehtud, siis pidid hilja õhtul õppima hakkama. Kui ema hommikul lauta läks, hakkasin riidesse panema, kui kolme kilomeetri kaugusele kooli jõudsin, siis avastasin, et olin ainult alusriiete väel. Pidin koju tagasi kõndima.

I s e g i v a n a s t i o l i koolikiusamist.

Meie, vaesed kolhoosi lapsed, käisime koolis ka rikkamate alevilastega. Peaaegu igal hommikul seisid alevilapsed klassi uksel ja kui meie tulime sisse, hakkasid meid tõukama ja tindiga määrima. Ühel päeval peale kooli võtsime kamba kokku ja kaevasime lillepeenardesse augu, kui alevilapsed välja tulid, siis võtsime nad kinni ja lükkasime mudasesse auku. Järgmisel päeval meid tundi ei lastud, kästi koos vanematega tulla. Õpetajad olid alati rikaste poolt, kuna nad tõid neile asju ja kingitusi. Oli 1958. aasta.

Kui ma noorena Räpinas elasin ja koolis käisin, siis olid seal tänavatel pikad postid, mille otsas olid ruuporid, millest räägiti uudiseid ja teateid.

Lapsesuu Mida tähendab sõna astronoom Erik:,,See, kes lendab kuule."

Eerik:,,Uurib kuud."

Ralf:,,Teeb teadust."

Heleri:,,Uurib planeete."

Keity-Marleen:,,See, kes teeb kosmoselaevu."

Martin:,,Käib planeetidel."

1 9 6 1 . a a s t a l len d a s J u r i Gagarin kosmosesse. Kui ma seda kuulsin, sai mõistus lihtsalt otsa, kuidas saab keegi üldse minna Maa pealt nii kõrgele ja veel Maale ring ka peale teha, Maa on ju kõige suurem asi, mis olemas, see on lihtsalt võimatu!

Seisin posti all ja olin lihtsalt hämmingus.

Noorena tahtsin ma väga saada lakk-kingi, kuid raha ei jätkunud.

Kuid mõte tuli, tegin oma kalossid veega märjaks ja käisin nendega ringi. Kindlasti arvas keegi, et mul ongi kingad jalas!

LITTERA

Kooli vaim

12

Kätte on jõudnud lõpusirge No

nii, viimased pingutused on jäänud ja ongi jälle õppeaasta läbi.

Nagu kombeks, saan mina minna rahulikult kolmeks kuuks suveunne, et sügisel oleksin jälle aktiivsust täis lugude kirjutamisega meie koolilehte. Seekord ongi mul teile üks suur palve, mida tahaksin teiega jagada ja loodan, et õpilaste pead on ikka nutikust täis ja saate mind aidata.

Minu suur probleem on selles, et ma olen aastatega või lausa aastakümnetega oma pärisnime ära unustanud. Kurb aga tõsi, olen püüdnud seda saja imenipiga meenutada, aga lootusetult. Nüüd tahaksingi välja kuulutada suure nimekonkursi, et õpilased mulle uue nime mõtleksid. Pika suvega tuleb kindlasti palju omapäraseid nimesid pähe

ja kirjutage need üles, sest juba sügisel küsin neid teilt.

Eile kondasin päev otsa keldris ringi ja avastasin palju uusi asju.

Kõige lahedam leid on vana raadiomakk, mida terve päev otsa remontisin. Õhtul, täiesti juhuslikult, sattusin kuulama Kuma raadiost tulevat noortesaadet „Skräss“.

Enda üllatuseks leidsin sealt väga paljude tuttavate Paide Gümnaasiumi õpilaste nimesid. Kuna abituriendid hakkavad kooli lõpetama ning põrutavad seitsme tuule poole, siis valiti saatesse kandideerijate seast välja viis uut saatejuhti.

Kusjuures nendest kolm olid meie oma kooli 10. klassi õpilased. Tegelikult oli päris raske sellest noorte jutust seal aru imsaada, sest ega mina seda tänapäeva

slängi ja ingliskeelseid sõnu ei mõista. Nüüd on vähemalt kolmapäevased õhtud vana raadiomakiga sisustatud.

Kell hakkab lähenema juba keskööle ja mina hakkan heietamist nüüd vaikselt kokku võtma, sest homne päev on jälle tegevust täis.

Ah jaa, korraks välgatas m õ t e k a m e i e abiturientidest, keda ma koolis vahel ringi siblimas näen. Olen märganud, et nende näo toon ei ole enam endine, täitsa lilla juba.

Eks seda närvitsemist on aastast aastasse ikka palju olnud .

Igatahes soovin kõigile abiturientidele palju edu, ja ilusat suvevaheaega kõigile .

Teie kooli Vaim

HEAD SUVEPUHKUST! KOHTUME SÜGISEL!