Littera veebruar 2016

HIND 0.50€

Littera Veebruar 2016

Minu Eesti on nagu üks lepatriinu täpp, sest Eesti ongi ju üks täpp Euroopa kaardil.

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Minu Eesti on nagu pikk rännutee, mida mööda kõndides avastad aina uusi ja põnevamaid asju.

Mida kaugemale kõnnid, seda rohkem ilu ja huvitavaid asju leiad.

Gregori 5.a

Steven 4.b

Eesti on küllalt väike, et loodusõnnetused meid üles ei leiaks, aga samas küllalt suur, et kaardil olla.

Miko 5.b

Minu Eesti on nagu vapper rüütel, kes on igast vallutajast lõpuks võitu saanud ja vabaks rabelenud. Eesti ja vabadus on lõpuks kokku saanud ja nii see jääb.

Ma arvan, et mõnes keeles tähendabki Minu Eesti on nagu lill, sõna Eesti vabadust. vahel see õitseb, aga vahel ei õitse.

Maivo 5.a

Eesti on nagu lumehelves, sest on väike, armas ja puhas.

Asko 4.a

Letisia 6.a

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

2

Juhtkiri

LITTERA

Minu Eesti

TOIMETAJA VEERG STELLA Themas

Kooliaeg on jõudnud kujundlikku punkti, kus kliima on karge ja jäine, kus gümnaasiumi esimene aste on jõudnud kohaneda uute süsteemide ning reeglitega, kus üheteistkümnendikel on gümnaasiumist möödas täpselt pool kohustuslikust ajast ning kus abiturenditel on jäänud vaid viimased 2 kuud.

Veebruarikuus jõuab ka Eesti Vabariik punkti, mis sai alguse 24. veebruaril 1918. Ehkki tänaseks on teada, et iseseisevust saime maitsta ainult 1941. aastani, mil toimus Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt.

Järgmised 50 aastat olime sunnitud tundma võõrvägede hingamist kodumaal. Eesti Vabariik võttis 1991. aastal vastu otsuse, et me ei kuulu enam NSV Liitu. Sellest ajast saati oleme säilitanud suveräänsuse, üritanud hoida solidaarsust nii kodanike kui riigi vastu. Naiivne oleks väita, et iga päev on olnud taevas sinine ning muru roheline, kuid teisalt peab tunnistama ning ühtlasi ka tunnustama Eesti Vabariigi edukat toimist. Eriti nüüdisajal, kui suurriigid on kaotamas kodanike usaldusväärsust ning pannud kõhklema ka turvatunde osas, suudab meie kodumaa, Eesti, säilitada selle mäsleva maailma kõrval turvalisuse, ning mis kõige tähtsam - kodutunde. Palju Õnne, Eesti Vabariik 98!

Hoiate käes 2016. aasta esimest Litterat, mis on külvatud üle erinevate tegemiste ning toimetustega: palju põnevaid üritusi, ettevõtmisi ning isegi välisreise.

Traditsioonilised uue aasta lubadused on kindlasti kajastatud. Loomulikult sellepärast, et aasta pärast kontrollida, kas need pidasid paika.

Veendumus, et väga paljud õpilased mäletavad Sander Laursonit, meie endist aktivisti, peab vist paika.

Tema tegemiste ning mõtteterade najalt on kokku kirjutatud olemuslugu.

Postimehe otsusega sulgeda anonüümsed kommentaariumid, on Littera saanud kirjutamisainet ning otsinud välja huvitavaid tähelepanekuid kommentaaride seast.

Mõnusat lugemist

„K

õik, mis on hea ja armas, ei pea olema uhke ja kaugele näha. Eesti on nagu metsmaasikas: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida, ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kodu, meie Eesti ongi me metsmaasikavälu.“ Nii ütles president Toomas Hendrik Ilvese Eest Vabariigi aastapäeva kõnes 2013. aasta veebruaris. Kõik, mida me õnneks vajame, on käeulatuses, tuleb ainult märgata, ütleb see.

Eesti on küllalt väike, et loodusõnnetused meid üles ei leiaks, aga samas küllalt suur, et kaardil olla. Miko 5.b Eesti on nagu lukustatud aardekirst, aarde nägemiseks pead oskama seda avada. Kevin 6.b Meil pole õiget suve ega talve, aga meil on metsi ja loomi, vilju maas ja puus ja kõige rohkem on meil rahu. Karl 6.b Eesti on nagu kevadhommik – ilus ja rahulik. Kristjan 6.b Eesti on nagu üks väike kala suurte kalade ringis – ujub alati paremuse poole, kuid suuremad jõuavad alati enne kohale. Kenzo 6.a Eesti on nagu hubane kodu. Sa oled siia alati oodatud ja sulle tulevad vastu rõõmsad inimesed. Kristofer 6.a Eesti on nagu kilpkonn, sest kui keegi ründab meie maad, siis kaitseme seda kõigest väest. Andero 6.a Eesti on nagu mustikas, sest Eesti on väike ja talvehommikuti väheke pime. Kristelle 6.a

TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Henry Vool Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Dianne Aalde, Kaarel Siimut, Birgit Sitska, Martin Nõulik, Brigita Palmi, Kaisa Lütt, Liisa Volkova, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Seinoja

LITTERA

Mõttevälgatusi z-põlvkonnast DIANNE Aalde

3 Kuidas on muutunud reisimise tähendus?

MARTIN Nõulik

Noore inimesena tunneme vajadust reisida, näha Me oleme esimene põlvkond, kes on üles kasvanud Internetiga. Me oleme harjunud saama infot kiiresti ja seda veel kiiremini edasi saatma. Pikad jutud on meie jaoks liialt pikad, et neid üldse rääkimagi hakata.

Meil on tõsiseid raskusi süveneda teksti, mis on pikem kui pool lehekülge. Seda sellepärast, et uudiste lugemise all mõtleme me pealkirjadega tutvumist ja raamatu lugemise all lühikokkuvõtte sirvimist.

Me eelistame suhelda kõikvõimalikes sotsiaalmeedia kanalites. Näost näkku vestlus paneb meil põlved värisema.

Me ei jõua oma toimetustega alati õigeks ajaks valmis, sest ühenduse pidamine meid ümbritsevate võrgustikega võtab omajagu aega.

Kuid kõigest hoolimata on meis peidus tohutu potentsiaal, sest mitte ühelgi põlvkonnal pole olnud nii suurel hulgal võimalusi kui meil. Küsimus on selles, kas me suudame need võimalused üles leida ja enda jaoks tööle panna.

maailma ning avastada uusi paiku, kuid tänapäeval on seoses poliitilise olukorraga muutunud reisimine erinevaks, võrreldes seda 5 aasta tagusega, muutunud on turvalisus, ning see tekitab ka meis mõtlemise koha, kas tasub minna kohtadesse, kus on toimunud vägivallaakte.

Eestis pole talviti võimalust võtta päikest või nautida sooja lõunamaist tuult, mis liigutaks õrnalt juuksesalke, või nautida väljas terrassil külma smuutit. Selle tõttu tekkis idee minna kuskile, kus on soe, päike ja võimalus ujuda. Minu sihtkohaks sai Egiptus, kus ma olen ka eelnevalt käinud mitmeid kordi, kuid seekord oli reis absoluutselt erinev, põhjuseks võib tuua viimasel ajal toimunud sündmused, näiteks terrorismiakt Pariisis.

Reis sai alguse Tallinna lennujaamast, kus oli juba tavapärasest rangem kontroll, kogu pagas otsiti hoolikalt läbi, samuti kontrolliti ka meid üle, et ei oleks midagi kahtlast või midagi keelatut kaasas. Lend iseenesest oli rahulik ning jõudsime tervena sihtpunkti. Lennukist maha tulnud, oli ees järgmine kontroll, et midagi kahtlast riiki sisse ei toodaks, kuid reaalsuses selleks poleks võimalust olnud, sest Tallinna lennujaama kontroll oli juba piisavalt range. Turismibussiga lennujaamast väljudes nägin sootuks erinevat vaatepilti, tänavatel oli AK-47-ga relvastatud turismipolitsei ning punktid, kus kontrolliti ka bussi alt, et keegi ei oleks sinna pommi või muud selle taolist paigaldanud. Õnneks ei leitud sealt midagi. Tänavapildis tundus ülejäänu rahulik, vähe turiste ja palju kauplejaid. Hotelli juures oli tänav piiratud politsei poolt, toimus järjekordne kontroll, mis oli muutunud juba üsna tüütuks, sest hotelli sisenedes tuli samuti läbida turvaväravaid.

Seitsme päeva jooksul tekkis peas palju küsimusi, kas tõesti on olukord nii hull? Sellele saime vastuse alles viimasel päeval, kui oli juhtunudki reaalne intsident viis kilomeetrit eemal Bella Vista hotellis, kus pussitati kolme turisti. Kui me sellest Hurghada lennujaamas kuulsime, võttis tõesti seest kõhedaks, see oleks vabalt võinud olla ka meie hotellis, kuid hoolimata sellest saime õigeaegselt lennuki peale ja täie elu ja tervise juures koju.

Sama sihtkohta külastasid oktoobrikuus ka minu sõbrad, keda võib nimetada õnnesärgis sündinuks, sest nende lennuk, võttis eelmisel ööl vene turistid peale, et teha üks lend enne nende lendu. See lennuk ei jõudnudki kohale. Meedia põhjal tuli välja, et lennuk lasti alla või paigaldati sinna pomm, mille põhjustajaks peetakse Süüriat.

Kes plaanivad tulevikus võtta ette reise sellistesse sihtkohtadesse, kus on midagi taolist juhtnud, võiks teadvustada seda, mis võib ees oodata ning kas on 30 kraadi ja soe tuul ning huvitavad kultuuripaigad on seda väärt, et seada oma elu ohtu. Siiski ma arvan, et sarnane intsident võib ka siinsamas kodumaal juhtuda, kas või Tallinnas.

4

Rootsi reis LITTERA

Projekt ROUTE JÜRI Kaugerand

Paide

gümnaasiumi noored kogesid õuesõpet Rootsi moodi.

mütoloogiasse, kunstiajalukku ja arhitektuuri. Samas oli avatud ka Ingrid Bergmani lavateed tutvustav näitus.

2016. aasta alguses toimus järjekordne Erasmuse projekti ROUTE õppereis – Paide gümnaasiumi kaks õpetajat ja kolm õpilast külastasid seekord Rootsit, täpsemalt Lidingö saarel asuvat Hersby Gümnaasiumit.

Projekti eesmärk on (taas)avastada õppimisvõimalusi väljaspool klassi ning õppida teiste kogemustest.

Projekti raames osalesid õpilased tundides ja esitasid oma varasematel reisidel tehtud mulla ja veeuurimuste tulemusi. Koos tehti ajurünnak – mis ohustab merd ja kuidas merd „ravida“. Vee tervise tähtsustamine on üks projekti lisaeesmärkidest, seepärast on ka mitmed õpilaste uurimused ja miniprojektid sellest lähtuvatel teemadel.

Paide Gümnaasiumi õpilaste Robin Oja, Johanna Laura Trugi ja Frank Gennert Osula arvates oli nädala jooksul tegevust palju.

Võõrustamine peredes oli külalislahke ja südamlik. Robini võõrustajad olid andnud varjupaiga ka kahele Süüria pagulasele.

Rootsi õpilastel olid ROUTE projekti raames ja koostöös Skanseni looduspargiga valminud uurimused karude käitumise kohta ja lõbustuspargi mägiraudteed mõjutavate füüsikaliste jõudude kohta.

Portugal esitles kokkuvõtvat postrit kahe esimese projektikohtumise kohta Portugalis ja Eestis. Oma osaluse eest ROUTE projektis pälvisid nad riikliku tunnustuse.

Vaatamata talvisele külmale said kõik projektis osalejad teadmisi, sportlikke ja kultuurilisi kogemusi õues õppimisest.

Esimest korda proovida jääkeeglit ning uisutamist, kogenumad mängida saalihokit ja jäähokit.

Algajaid uisutajaid õpetasid kaks rootsi õpilast, kes ise olid päris osavad iluuisutajad. Johannale meeldis eriti jääkeegel, „mis jäi kõige paremini meelde, kuna polnud seda varem mänginud ja see oli lõbus.“ Samal päeval külastati veel ka Millesgardeni muuseumit ja skulptuuriparki. Väga toreda giidi saatel toimus ekskursioon

Skanseni vabaõhumuuseumi ja sealset loomaaeda külastati ka kohtumise käigus, kus õpilastel oli võimalus loomi uurida.

Programmi „Lovelife“ käigus said õpilased ülevaate erinevate organismide peibutuskäitumisest ja võrdluseks toodi ka inimese erinevad käitumisavaldused.

Oma laborid on õpilaste ja koolide jaoks avanud Stockholmi Ülikooli juures asuv spetsiaalselt õpilastele suunatud uurimiskeskus, kus noored saavad

ise tutvuda eri teadusharudega, kasutada moodsaid vahendeid ja aparaate, mis muidu kuuluvad vaid ülikooli või mõne riigiasutuse valdusesse, kuhu õpilastel pole kerge ligi pääseda.

Sellega on loodud väga tõhus asutus ülikooli ja gümnaasiumi ühenduslüliks. Õpilasi juhendavad seal valdavalt ülikooli tudengid. Just selle keskuse külastus kujunes reisi huvitavamaks osaks.

Bioloogiaõpetaja Merike Einma „Kõige põnevam oli kindlasti DNA analüüsimine kriminalistika töötoas, kasutati professionaalseid vahendeid DNA määramiseks“. Franki ja Robini arvates oli „mõrvajuhtumi“ lahendamine väga äge. Ringkäigul biotehnoloogia laborisse tutvustati ka õppimisvõimalusi Stockholmi Tehnikaülikoolis, näha sai erinevaid katseseadmeid.

Reisi viimasel päeval pidasid õpetajad nõu, kuidas ühtse metoodika järgi igas partnerkoolis teostada kohaliku veekogu veevaatlust ja arutati vaatluslehe sisu üle.

Aprilli algul toimuvaks Kreeka Pireuse kooli külastuse ajaks tuleb projektis osalevate koolide õpilastel läbi viia uurimistöö oma kodukoha veekogu kohta ja valmistada ette „Teistmoodi koolipäev“ oma koolis, mis viiakse läbi kooliaasta lõpul looduses ja välitegevustesse lõimitakse erinevaid õppeained.

LITTERA

Rootsi reis JOHANNA-LAURA Trug

R

eis rootsi algas minu jaoks suurte ootustega, kuna kui välismaalased meil külas käisid, oli see väga lahe nädal. Aga kahjuks pean tunnistama, et minu ootused siiski ei olnud tegelikkus.

Kuna minu võõrustajal oli mingi suur eksam tollel nädalal, siis ta kogu aeg õppis kodus ja ma väga ei näinudki teda. Aga perekond oli väga külalislahke ja tore. Mis mulle kõige enam meeldis selle reisi juures?

Kindlast jääkeegli mängimine. See oli niivõrd lahe kogemus. Mäng on tegelikult väga raske, aga esimese korra kohta sain päris hästi hakkama. Samuti meeldis mulle väga käia Stockholmi ülikoolis ja seal lugeda DNAd. Me mängisime, et olime uurijad, kes pidid mõrva lahendama. Mõrvariks oli jälle naine ja selle peale öeldi: "It's always the wife". Meie välismaalaste seltskond oli tõesti parim, mida tahta. Kõik olid aktiivsed, jutukad ja saime omavahel väga hästi läbi.

Suhtleme nendega siiamaani

PG 7.b klassi võistkond teaduslahingus

Teaduslahing täies hoos

5 Teaduslahing KAAREL Vene

28

. jaanuaril toimus Paide Gümnaasiumi aulas Teaduslahingu Järva- ja Raplamaa eelvoor. Teaduslahingu korraldajad on Eesti Maaülikooli üliõpilased projekti „Elus t e a d u s “ r a a m e s . Ko h a l e t u l n u d 1 4 võistkonnast oli Järvamaalt seitse ning meie koolist välja pandud 3 võistkonda. 9.b ja 8.b ühendvõistkonnas olid Stella-Mai Rebane, Martin Männi ja Heigo Tornik. 8.a võistkonnas olid Liisi Sulbi, Peeter Virk ja Ramon Väli. 7.b võistkonnas olid minuga koos Heidy Heleen Trug ja Martin Leotoots.

Päev algas registreerimisega – kõik võistkonnad said endale ühesuguse kujundusega nimesildid. Seejärel kuulati korraldajate tervitussõnu ja võistluse reegleid.

Kõik kuulatud, laudade taha istutud, oligi aeg hakata ülesandeid lahendama. Kokku tuli lahendada viis ülesannet, milleks anti aega 20 minutit ülesandele.

Kõigepealt pidime kompimise teel ära tundma, mis toiduaine on õhupalli sees, millega saime suurepäraselt hakkama. Järgmises ülesandes pidime määrama samblaid etteantud teksti järgi ning tegema õigest samblast herbaariumi. Sellega saime samuti suurepäraselt hakkama. Kolmandas ülesandes pidime määrama valgustugevust läbi pudelite ja erinevate paberite. Sellega saime järjekordselt suurepäraselt hakkama, aga neljas ja viies ülesanne olid juba raskemate killast ning ausalt öeldes põrusime nendega täielikult. Neljas ülesanne nägi ette seda, et pidime voltima veepommi origaami tehnikas ning sellega määrama, kui palju on kausis vett. Põrusime juba veepommi voltimisega... Viiendas ülesandes tuli tegeleda kanalisatsioonitoru skeemiga ning matemaatilisi valemeid kasutades arvutada millegi jaoks midagi. Skeem jooksutas ajud täielikult kokku ja juba heliseski lõpusignaal. Õnneks oli see viimane ülesanne. Kui võistlus läbi, täitsime veel tagasisidelehe, saime väiksed meened ning lasime ennast pildistada fotoseina taustal. Kuna punktide kokkulugemine võttis aega, siis tulemusi kohe teada ei saanudki, need avaldati Teaduslahingu kodulehel nädala pärast. Meie võistkond saavutas Järvamaa arvestuses neljanda koha, sellega olime kaheksandikest ja üheksandikest paremad. Võitjaks tuli Türi Põhikooli võistkond Molekulid, kes esindavad Järvamaad Tartus superfinaalis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga lõbus päev ja loodetavasti pole järgmise aasta ülesanded väga rasked..

LITTERA

Intervjuu

6

Intervjuu Sander Laursoniga KELLI Seinoja

Sander

L a u r s o n , ke s lõpetas aastal 2013 Paide Gümnaasiumi, on nüüd väga edukas inimene.

Tema energia ja aktiivsus ei kulu kunagi, alati oli ta täis rõõmu ja sära. Meie kooli vilistlane on osa võtnud paljudest projektidest, mida ta meile kõigile, tulevastele tudengitele, soovitab.

Sander vastas mitmetele küsimustele, et rohkem aimu saada temast, gümnaasiumi ajast ning nüüdsest elust.

Mida tegid peale Paide Gümnaasiumi lõpetamist edasi?

Peale Paide Gümnaasiumi lõpetamist suundusin Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus alustasin ehitusinseneri eriala omandamist. Täpsemalt spetsialiseerusin hoonete ehitusele ja projekteerimisele.

Kas oled rahul sellega, mis valisid?

Olen väga rahul oma valikutega nii eriala kui ka kooli osas.

Tallinna Tehnikakõrgkool on üks

vanimaid ja hinnatumaid rakenduskõrgharidust pakkuvaid koole Eestis, viimaste statistiliste uuringute kohaselt oli meie lõpetajate tööhõive koguni 98%.

TTKs on viis erinevat teaduskonda ja 13 erinevat õppekava, kust kõigil on võimalik omale valida sobiv praktiline eriala. Mina otsustasin ehitusteaduskonna ja hoonete ehituse kasuks, sest olin varasemalt selles sektoris tegelenud ning mind paelus ehitus tervikuna.

Gümnaasiumi ajal olid väga tegus inimene. Millega tegelesid?

Kes mäletab, see mäletab... Olid väga toredad ajad, osa sai võetud kõikidest võimalikest tegevustest ja üritustest. Hindan kõrgelt kõiki saadud kogemusi, mis Paide Gümnaasium mulle pakkus.

Kuigi koolipingis polnud ma kõige püsivam ning viieline ma ka polnud, siis tänasel päeval hindan kõige rohkem väljaspool kooli saadud kogemusi. Tänu koolivälistele tegevustele avastasin enda isikupära ja tegevused, mida mulle teha meeldis. Soovitan soojalt kõigil

noortel osa võtta kõigest, millest vähegi võimalik, sest tänasel info- ja tehnikaajastul on kõige olulisemad tutvused ja kogemused.

Mida igatsed kooli puhul kõige rohkem?

Kui aus olla, siis igatsen gümnaasiumiaega tervikuna.

Tallinnasse on kokku tulnud kogu Eesti pealt tohutul hulgal noori, nendega vesteldes olen aru saanud, et Paide Gümnaasium pole üldsegi nii depressiivne ja igav, kui esmapilgul tundus.

Mäletan, kuidas ootasin seda viimast lõpukella, et saaksin viimaks ometi suurde linna ja alustada oma karjääri. Mind hämmastas see, kui vestlesin ühel l õ u n a p a u s i l o m a kursusekaaslastega ja m e e n u t a s i m e o m a keskkooliaegu, siis minu lood hämmastasid neid ning silmanurgast oli märgata ka kadeduse märke. Julgen väita, et Paide Gümnaasiumis on parimad t i n g i m u s e d ü h e l e ambitsioonikale gümnasistile, pean silmas nii hariduslikku kui ka huvitegevuslikku poolt.

Intervjuu

LITTERA

7

Kui ülikooliõpinguid alustasin, siis mäletan, et olin alati parimate seas, kui gümnaasiumis sain napilt Daire Krabi matemaatika tunnis 3 kätte, siis ülikoolis olin puhas viieline, seega tervitused Dairele!

Kas sulle meeldis korraldada Linnameeskonna mänge?

Paide Linnameeskonnaga alustasin tegevust juba 11. klassis, kui peatreener Meelis Rooba kutsus mind meeskonnale appi. Arvan, et see oli väga hea väljakutse, pannes mind proovile juba veidikene kõrgemas liigas.

Alustasin tol ajal Paide LM kodumängudel helindamisega ning arenesin seal kiiresti, meeskond arenes koos meie korraldustiimiga.

Sa käisid mitu aastat järjest Ameerikas. Mida sa seal tegid ja kuidas sulle meeldis?

Ameerikas olen käinud juba kahel korral tudengite suveprogrammi Southwestern Advantage raames, mis ühtlasi on ka tänaseks populaarseim tudengite suvetöö programm Eestis. Meie töö seisneb selles, et käime ukselt uksele Ameerika peredele hariduslikke raamatuid müümas. Programmi eesmärk on arendada tudengites erinevaid eluks vajalike oskusi, sh ettevõtlusi. Otsus minna USAsse oli parim valik, mis ma noore kogenematu tudengina teha sain, tänu sellele programmile olen arendanud endas oskusi, millest varasemalt vaid unistada oskasin.

Sander Laurson Kust tuli sul see idee?

Idee tuli tänu ühele teisele tudengile, kes varasemalt oli programmis osalenud ja kes aitas mul kandideerida, seega, kui alustate õpinguid ülikoolis ja on soov ennast arendada, reisida ning saada uusi tutvusi, võtke minuga julgelt ühendust.

Milliseid elukogemusi see sulle andnud on?

Olen õppinud, kuidas saavutada oma eesmärke ning liikuda oma unistuste suunas. Programm on andnud mulle ka suurepärase suhtlemis- ja juhtimisoskuse ning rahvusvahelise tutvuste pagasi.

Tänasel päeval tegeleme iga päev ettevõtluse ja tudengite koolitamisega, meie ülesandeks on muuta tudengid iseseisvaks ning aidata neil saavutada oma eesmärke.

On sul juba ka ideid mida teha peale ülikooli?

Nagu ka gümnaasiumis, tegin ma paljusid tegevusi kooli kõrvalt, siis tänasel päeval jätkub kõik sama stsenaariumiga ning siht on selge.

Miks oodata ülikooli lõpuni, et siis alustada sellega, mida tõeliselt teha meeldib, kui on võimalik teha seda kohe. Kes teeb, see jõuab! Mulle on alati huvi pakkunud kõik ehituse ja kinnisvaraga seonduv, seega alustasin tööd ärikinnisvara maaklerina Eesti suurimas kinnisvaraettevõttes, edasi liigun kinnisvara investorina. Kellel huvi investeerimise ja ettevõtluse valdkonnas ning soovib abi ülikoolide valimisel, siis võite minuga julgelt ühendust võtta, aitan suurima heameelega oma paidekaid!

8

Aabitsapidu

LITTERA

Aabits sai läbi BIRGIT Sitska

20. jaanuari hommikul võis kooli koridorides kohata nii eesleid, p õrs aid, reb as eid k u i paljusid teisi loomi. Seda sellepärast, et meie kooli kõige väiksemad õpilased olid selgeks saanud kõik tähed ja läbi lugenud kõik lood oma 1. septembril saadud aabitsast.

Abituriendid, kes olid tähtsa päeva puhul end mõneks loomaks riietanud, võtsid oma väiksed sõbrad vastu suure aplausiga. Peo avasid aabitsast inspireeritud etteasted, mille kandsid ette meie peo noorimad.

Neid sketše oli väga tore vaadata, sest meenusid enda 11 aasta tagused koolitunnid sedasama aabitsat lugedes. Seejärel moodustasid 12. klasside poisid oma kehadega erinevaid tähtesid, mida väikesed pidid ära arvama.

Kuna tähed olid nii ilusasti selgeks õpitud, käis see neil väga kähku. Abituriendid olid ette valmistanud veel ka näidendi naerise välja tõmbamisest, mis pakkus lastele palju nalja. Peale pikka naeru küsisid 12. klasside tüdrukud veel mõned mõistatused ning kõik koos mängiti erinevaid ringmänge.

12.klassi õpilased kuulamas

Algklassiõpilased näitlemas Lõpetuseks jagasid vanemad õpilased noorematele ka tunnistuse aabitsa läbimise kohta

ning iga suur kinkis oma väikesele sõbrale armsa mälestuseks pildi esimesest koolipäevast.

LITTERA

11. klassi mõtteid

9

Poolteist aastat Paide gümnaasiumis EGELYN Oja KAISA Lütt BRIGITA Palmi Paide Gümnaasiumi 11. klass on ületanud ekvaatorijoone.

Palusime noortelt, et nad jagaksid meiega oma seniseid kõige meeldejäävamaid hetki.

Egelyn Oja: Mulle meenuvad selle pooleteist aasta jooksul kõige rohkem erinevad üritused, mida oleme klassiga korraldanud. Kuigi me käime iga päev tundides ja koolis, siis sellest pole väga midagi meelde jäänud.

Just ürituste kaudu ilmuvad silmade ette erinevad mälestushetked, pildid ja emotsioonid. Esimese asjana tuleb kohe pähe abiturientide ärasaatmispidu, mille teemaks oli kolhoos. Kogu klass otsis juba nädalaid enne lahedaid nõukogudeaegseid dekoratiivseid mööbliesemeid aulasse ning selle aja riideid. Peo päeval käis terve aja suur kokkamine ja ettevalmistamine, sest õhtul istuti söögist lookas valgete linadega laua taha koos abiturientidega.

Sellised suured ettevõtmised ja koosviibimised liidavad klassi üheks ning seda on hea meenutada ka kunagi paari või paarikümne aasta pärast.

Ke l l i S e i n o j a : M i n u p a r i m m ä l e s t u s o n o l n u d võimlemispidu, eriti sellel aastal, kui korraldasin ise üritust, mis tuli oodatust parem. Meelde jääb pikaks ajaks meelde kindlasti ka see, kui mind valiti klassi kõige sõbralikumaks tüdrukuks.

Brigita Palmi: Üheks kõige meeldejäävamaks hetkeks

on siiani olnud rebaste retsimine.

Ootan ka ise juba huviga sügist, et saaaksime hakata tulevasi kümnendikke retsima. Samuti mõlgub mul meeles võimelmispidu, mille me tänu suurele vaevale võitsime.

K a i s a L ü t t : Meeldejäävamad mälestused on seotud võimlemispeoga, millle me 2 aastat järjest oleme võitnud.

Stella Themas: Minu jaoks on gümnaasiumiaeg ääretult kiiresti lennanud. Eriti 11. klass, mille lõpuni on ka juba jäänud lühikesed 4 kuud. Millised on minu meeldejäävaimad hetked?

Kindlasti vahetusõpilaste vastuvõtmine ning nendega programmi läbiviimine. Selline kogemus avardas silmaringi, arendas keeleoskust ning boonusena tutvutsin veel uute inimestega, kellele me nüüd aprillikuus ka külla sõidame.

Raske on välja tuua üksikuid hetki. Kõik kooliüritused, mida oleme korraldanud 93. lennuga, on minu jaoks meeldejäävad, sest selleks, et midagi ellu viia, on vaja ühtsust, üksmeelt ning pingutust.

Selliste tegemiste kaudu oleme suutnud muuta klassi üheks "suureks pereks" ning selline teadmine muudabki kogu gümnaasiumiaja meeldejäävaks.

J o e l Õ i s p u u : Gümnaasiumi esimeses poolest on kõige meeldejäävam mälestus rebaste ristimise laagrist.

Merit Köster: Ma usun, et kõige meeldejäävamat hetke polegi veel olnud, vaid see hetk

alles tuleb. Arvatavasti saab selleks meie lõpuaktus, kus me loodetavasti terve klassiga seisame/istume kultuurimaja laval, saame kätte oma lõputunnistused. Üks parimaid hetki oli meie esimene võit võimlemispeol, kus kõik nägid vaeva ja see tasus ennast ära.

Ulla-Riin Müller: Kõige meeldejääamat on mul meeles võimlemspidu, mille meie klass kinni pani. Tore oli sellest peaaegu terve klassiga osa võtta. Meil on üldse väga kokkuhoidev ja tore klass.

Av e l i i s Ve s k i m ä e : Meeldejäävamad hetked on seotud retsimise ja öökooliga.

Patricia Troost: Üks meeldejäävamaid hetki oli vahetusõpilaste külaskäik, sest õppetöö oli tavapärasest teistmoodi. Peale selle toimus veel palju erinevaid üritusi ja seltskondlikke koosviibimisi.

Kristjan Kurim: Poolteist aastat gümnaasiumis on läbitud, ehk siis ekvaator on ületatud ning selle aja jooksul on Paide Gümnaasiumis palju toredaid ja lõbusaid hetki olnud. Üks esimesi, mis mulle meelde tuli, oli 2015. aasta võimlemispidu, see oli esimene kord, kui ma osalesin oma klassi võimlemiskavas ja kohe tulime ka esimeseks, see on kindlasti üks hetk, mis mulle seni viidetud ajast gümnaasiumis on eredalt meelde jäänud.

10

Arvustus

LITTERA

Mees, kes jäi ellu

M

" ees, kes jäi ellu" on M i c h a e l P u n ke samanimelise raamatu põhjal põhinev tõestisündinud karm seiklusfilm, mille režissööriks on Alejandro González Iñárritu. Filmi keskmes on ühe mehe võitlus ellujäämise nimel ning inimhinge erakordne jõud. Ameerika kaardistamata metsikul kõnnumaal langeb karusnahakütt Hugo Glass karu ohvriks ning teda jäetakse kaaslaste poolt surema. Glass peab j a g u s a a m a kujuteldamatutest takistustest, mille hulka kuulub ka tema usaldusaluse John Fitzgeraldi reetlikkus.

Toeks tahtejõud, alustab Glass teekonda läbi jäise põrgu, mille teises otsas ootavad kättemaks ja loodetav lunastus.

film tugevam, jõulisem.

Filmis saab nautida erakordset mängimisoskust järgmiste näitlejate poolt: Tom Hardy, Leonardo Dicaprio, Domhnall Gleeson, Will Poulter, Lukas Haas, Kristoffer Joner. Film on 3 Kuldgloobuse võitja (Parim draamafilm, meespeaosatäitja ja režissöör) ja kandideerib 12 Oscarile!

Filmi vaatamisel tundusid mulle mõned kohad täiesti ebareaalsed. Näiteks Hugo Glass jäi ellu pärast halastamatut grisli rünnakut, kus ta sai hulganisti surmavaid haavu. Kuid tuleb märkida, et grimmeerija on teinud suurepärase töö, haavad olid väga tõepärased. Samuti stseen, kus Glass ujub haavatuna jäises vees, tuleb veest välja ja pole üldse sinine, lihtsalt soojendab käsi ning ongi korras. Kõige rohkem aga avaldas mulle muljet loodus. Selles filmis oli see esitatud kogu oma metsikuses. Tänu loodusele on

Mis puutub aga peategelasse, siis Glass on hingeliselt ja füüsiliselt väga tugev mees, kes kaotas oma poja ning januneb kätte maksta. Kättemaks ongi see, mis aitab tal jääda ellu vaatamata karmile loodusele.

Filmi lõpus, kui Glass on reeturi leidnud ning too küsib, kas kättemaks teeb teda õnnelikumaks või toob poja tagasi, saab Glass aru, et see ei paranda midagi, kuid ta tunneb seletamatut kergust Fitzgeraldi tapmisest.

Ja kuigi hetketi oli film küllaltki võigas, on see kahtlemata vaatamist väärt. Laitmatu näitlejate mäng, kaunis metsik loodus, intrigeeriv süžee - kõik see loob erakordse õhustiku filmi vaatamisel ja tugev mulje ei kao ka pärast tiitrite lõppu.

DIANA Mäesalu

11 Sportlikud saavutused II koht 6.-9. klasside saalijalgpallis Paide Gümnaasiumi 6.-9. klassi poiste võistkond saavutas 19.01.2016 E-piima spordihallis toimunud maakonna saalijalgpalliturniiril II koha. Võistkond mängisid Karl Valge, Marten Lehtsaar, Rene Peržinski, Gervin Ansi, Siim Aer, Rait Õlge, Ramon Väli, Hans Artur Ehman ja õpetaja Ahto Salum

I koht saalijalgpallis 02.02.2016 toimus E-piima spordihallis Järvamaa koolinoorte 4.-5. klasside saalijalgpalli turniir.

Võistlustel osales 9 võistkonda maakonna erinevatest koolidest. Meie kooli võistkond koosseisus Kermo Uusleer, Sten-Erik Tamme, Simon Usar, Tavor-Robert Kivilo, Egert Suits, Egert Ninep, Rait Kohk ja õpetaja Ahto Salum saavutasid I koha!

II koht võrkpallivõistlustel 05.02.2016 toimusid E-piima spordihallis Järvamaa koolide 10.-12. klasside karikavõistlused võrkpallis.

Võistlustel osales 5 võistkonda. Meie kooli võistkond koosseisus Melani Adrat, Liisa Volkova, Kert Piirimäe, Kristo Kams, Maikel Viidermets, Marten Jõesaar saavutasid II koha!

I koht korvpallis Paide Gümnaasiumi võistkond koosseisus Mark Robin Kirss, Romet Sõõrd, Markus Müller, Roger Jõesaar, Rene Peržinski ja Rene Münzer osalesid 10. veebruaril Koigis Järvamaa 6.-9. klasside korvpalliturniiril. Võistkond saavutas I koha.

I koht jalgpallis Noormeeste võistkond koosseisus Kristjan Kurim, Geir Samuel Voolaid, Frank Gennert Osula, Sander Paalpere, Kristo Mikk ja Johannes Jürisson osalesid 11. veebruaril Paides Järvamaa 10.-12. klasside jalgpalliturniiril. Võistkond saavutas II koha.

Võiskonda valmistas ette ja viis võistlustele õpetaja Ahto Salum

Sport

LITTERA

Repliik KAAREL Siimut

1.veebruarist

keelas Postimees oma veebilehel artiklite anonüümse kommenteerimise võimaluse, olles seega esimene Eesti perioodikaväljaanne, kes sellise otsuse vastu võttis. Sarnast plaani on juba paar aastat pidanud ka Eesti Rahvusringhääling. Tuleb tunnistada, et vihakõnelaadset ja üdini pessimistliku tooniga kirumist, salgamist ja enese välja elamist kohtab kommentaariumites väga tihti. Olen kuulnud isegi spekulatsioone, et erinevatel poliitilistel jõududel on palgatud inimesed spetsiaalselt mürgiste kommentaaride postitamiseks. Olen huvi tõttu üsna sage internetikommentaaride lugeja ning pean tõdema, et head ja halvemat huumorit kohtab Postimehes nüüd vähem. Siinkohal toon välja ühe parima kommentaari, mida viimasel ajal Õhtulehest ja Postimehest (enne kommentaariumi sulgemist) leidnud olen.

Pealkiri: Televaataja kahtlustab lotofirmat kokkumängus Lõik artiklist: «Ma vaatasin väga hoolega loosimist, kuid ma ei saa kuidagi aru, miks saatejuht piletit võttes ei näita selle numbrit kaamerasse, vaid läheb sellega komisjoni juurde, kes väidetavalt otsivad piletinumbrit,» kirjutas Den za Dnjomi lugeja. Ta pidas võidunumbri varjamist väga kummaliseks.

«Inimene saaks ju kohe vaadata oma piletilt järele, kas ta võitis või mitte. Aga praegu on asi ebaaus, sest pole teada, kelle numbrit otsitakse,» kirjutas ta.

Viking Loto aastalõpu loosimise üks osa on ka kõne võitjale. Ajalehe poole pöördunud naisele jääb arusaamatuks, miks on kõik võitjad olnud eestlased.

Tema vaatab saadet juba teist aastat ja seni pole olnud ühtegi vene keeles rääkinud võitjat. «Ilmselt on see kõik ebaaus. Kas tõesti keegi seda ei kontrolli?» küsib lehelugeja.

Humoorikas kommentaar: (refereeritud kujul) Jah, kõik eestlased ja üldse kogu Eesti on välja mõeldud selleks, et venelasi diskrimineerida..

12

LITTERA

Minu Eesti Milline on meie Eesti, kas me märkame ta väärtusi? 3.-6. klasside õpilased panid kirja oma mõtted.

Eesti järved on kui sinavad silmad. Maarja Liis 3.a Eesti loodus on ilus ja turvaline kui ema süli. Sigrid 3.a Eesti keelel on ilus kõla, ilusam veel kui mere müha.

Grethel 3.a Eesti keel võib kõlada nagu väga suur ja ilus muusika.

Robin 3.a Eestimaa on väike nagu lepatriinu, aga tugev nagu mees, sest siin elavad tugevad inimesed. Mihkel ja Erik 3.b klass Minu Eesti on nagu väike soe süda, sest Eesti on üks mõnus ja rahulik koht. Laura 4.b Minu Eesti on nagu sipelgas, sest see on nii väike. Kevin T. 4.b

Minu Eesti on nagu valgustatud akendega maja, need aknad on Eestimaa inimesed ja kui ma lähen sinna majja, siis olen ma seal õnnelik. Sirja 4.c Minu Eesti on nagu jalgpall, sest nad mõlemad on omapärased, ümmargused, ilusad ja väga sarnased. Tavor 4.b Minu Eesti on nagu õun. Sa ootad ja jälgid, kuidas ta kasvab ja küpseks saab. Õun muudab oma värvi, ta võib olla magus, mahlane, aga ka hapukas. Karolina 5.a

12

Minu Eesti on nagu väike tüdruk, kuldsete kiharate ja sügavsiniste silmadega. Ta on küll väike, aga suure südamega, valmis vastu astuma kõigele, mis vaenulik ja valelik. Kristel 5.a Minu Eesti on nagu pikk rännutee, mida mööda kõndides avastad aina uusi ja põnevamaid asju. Mida kaugemale kõnnid, seda

rohkem ilu ja huvitavaid asju leiad. Gregori 5.a Minu Eesti on nagu vapper rüütel, kes on igast vallutajast lõpuks võitu saanud ja vabaks rabelenud. Eesti ja vabadus on lõpuks kokku saanud ja nii see jääb. Ma arvan, et mõnes keeles tähendabki sõna Eesti vabadust. Maivo 5.a Minu Eesti on nagu merikarp.

See on küll väike, aga ilu täis ja kallis sellele, kelle oma see on. Kaspar 5.a Minu Eesti on nagu liivatera teiste suuremate liivaterade seas. Maakaarti vaadates pole Eestit üldse näha, aga ometi on ta minu meelest kõige sätendavam liivatera teiste hulgas, omapärane ja haruldane just oma looduse poolest. Robin 5.a Eestimaa on meie südames.

Me elame Eestimaal, meie pere, sugulased ja sõbrad on siin. Kermo 5.b

Õpilasfirma The Notebook Õpilasfirma tooteks on vene keele abimärkmikud, kus on lahti võetud ja ära seletatud kõik vene keele käänded nii eesti kui ka vene keeles. Tegemist on õpilastevahelise koostööga, kus 12. klassi õpilane Sille Midt otsis ja kasutas erinevaid infoallikaid ning koostas nende abil vene keele abimärkmiku põhja. ÕF The Notebooki tegi selles parandusi, kaanetas ja hakkas turustama. Tagakaanel on ka erinevate suurte firmade reklaamid, näiteks Järva Tarbjate Ühistu, Paide Linnameeskond jpt. Kujunduse ja trükkimise eest hoolitses AS Kuma.

Juhendajaks on Elbe Metsatalu ning firma mentoriks SEB Paide kontori juhataja Katre Soppe. Firma eesmärgiks on muuta keeleõppija elu lihtsamaks!

Toodet on võimalik tellida, kirjuta Facebooki lehe sõnumitesse või kui võta ühendust ÕF The Notebooki liikmete Egelyn Oja, Stella Themase, Frank Gennert Osula või Aleks-Marten Alatarega. Ühe vihiku hind on 3 eurot. Vaata ja vajuta meeldib meie Facebooki lehele! www.facebook.com/abimarkmik