HIND 0.50€
Littera APRILL 2017
PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT
Paide Gümnaasiumi lemmik "Pattern on pattern”
2 JUHTKIRI
MoeP.A.R.K 2017
STELLA Themas
Ü
kskord neelab Päike ikka maakera. Maailm ei ole soovitehas. Just need mõtted jäid mind kummitama pärast
filmi „Süü on tähtedel” vaatamist.
Filmi
peategelasteks olid Hazel Grace ja Augustus, kes olid alles 18-aastased, kuid vähirakkude kiire levik oli nende kahe noore saatuse juba otsustanud. Olenemata sellest, et see lugu oli kellegi väljamõeldis, mis filmiti üles koos professionaalsete näitlejatega, puudutas see reaalset elu kuidagi liiga ligidalt. Me muretseme liialt selle üle, mis tegelikult ei olegi üldse nii oluline, või soovime saada just neid asju, mis tühjendavad oluliselt meie rahakotti, ehkki ei rikasta meid vaimselt. Need
STELLA Themas 18.03.2017 toimus Paide Kultuurikeskuses üleeestiline moe-show, kus oli esindatud nii noorem, vanem kui ka tudengite vanuserühm. Žüriisse kuulusid sel aastal Anu Kikas, German Pinelis, Mammu Maria Tammeorg, Anne Vetik ja Mikk Kask. Õhtujuhtideks olid Stella Themas ja Geir Samuel Voolaid. Sel aastal valis ka Paide Gümaasium oma lemmiku ning selleks oli Laura Viia kollektsioon “Pattern on Pattern”. Tulemused 2017. aastal: Noorem vanuserühm: 1) Natali Koppel "Kristiine” 2) Lotta Meet "Jersey” 3) Meeli Kombe "Ilme”
kaks noort tundsid rõõmu igast hingetõmbest, mida järgnev päev neile kinkis. Mitte kellelegi meist ei ole antud tõotust, et meid ei taba ükski haigus ega õnnetus ning just seetõttu tulekski pöörata tähelepanu väärtustele, mis pealtnäha
Vanem vanuserühm: 1) Mairo Seire "Folie” 2) Mirjam Kalmann "Häpiest” 3) Anna Karakjan "Parelleelreaalsus”
tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tegelikult oleme sammu kaugusel nende kaotamisest.
Tudengid: Laura Viia "Pattern on Pattern”
2017. aasta esimese väljaandega on küll läinud veidikene rohkem aega, ent oleme püüdnud seda kokku panna hoolikalt ning läbimõeldult.
Meie kooli noored on vahepeal käinud
rahvusvahelistel võistlustel: Andriana Lomakina osales Bulgaarias iludusvõistlusel ning Rene Peržinski võttis osa trikiratturite paradiisist Simple Sessionist. Samuti saate lugeda väga aktuaalsel teemal arutlust, mis puudutab muutuvat koolisüsteeemi. Kirjandushuviliste jaoks on Litteras retsentsioon raamatust “Suletud uste taga”. Loomulikult ei piirdu ajaleht ainult nende teemadega, aga mõned põnevamad teemad jätan juhtkirjas avaldamata ning lasen Teil avastada. Elamusterohket lugemist!
TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Marti Kingisepp Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Berta Kaleva, Andriana Lomakina, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Talimaa, Kelli Seinoja, Carmen Toomet, Meeri Kätriin Voolaid,Kaisa Lota Niit, Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk
MoeP.A.R.K 2017 korraldusmeeskond
3
LITTERA
Malle Nööp, särtsakas ja särasilmne õpetaja KIRKE Pärn
V
eebruaris pidas õpetaja Malle oma esimest suurt juubelit. Selle tähistamiseks korraldas ta vägeva sünnipäevapeo - kontserdi, kus esinesid kõik tema laulu- ja tantsurühmad. Neid on päris palju! Et neid kõiki juhendada, töötab Malle varahommikust hilisõhtuni, intervjuugi temaga sai tehtud õhtul kell kümme. Kas kontsert läks planeeritult? Jaa. See läks mul suurepäraselt. Kõik esinejad olid supertublid. Kes aitasid sul seda pidu korraldada? Seda aitasid korraldada Paide meeskoor, segarühm Vallatsi, Paide Kultuurikeskus, Paide Gümnaasium ja Helen Trug. Kas sa tantsid ise ka mõnes rahvatantsurühmas? Praegu ma ei tantsi. Olen kõikidel juhendaja. Kas sa oled kauem tantsinud või laulnud? Vist ilmselt laulnud kauem. Miks sa otsustasid õpetajaks hakata ja miks sulle see töö meeldib? Väga raske küsimus. See lihtsalt juhtus nii. Kuna mulle meeldis laulda ja tantsida, siis ühel hetkel ma olingi õpetaja. Väga tore töö! Kaua sa oled olnud õpetaja ja kaua sa oled õpetanud Paide Gümnaasiumis? Paide Gümnaasiumis olen olnud ikka üle kümne aasta. Üldse olen ma õpetaja olnud peaaegu kolmkümmend aastat. Kas sul jääb töö ja ringijuhtimise kõrvalt vaba aega ka? Väga vähe. Millega sulle veel peale laulmise ja tantsimise tegeleda meeldib? Mulle meeldib käsitöö, aias toimetada, teatris ja kontsertidel käia, magada. Palju õnne, õpetaja Malle! Ole ikka sama särtsakas ja sõbralik!
Paide meeskoor
Väikesed õnnitlejad laval
4
LITTERA
Pähetuupimisest enam ei piisa EMILY Bollverk
A
lbert Einstein on öelnud: „Igaüks on geenius, aga kui sa hindad kala tema võime järgi puudel ronida, elab ta terve elu uskudes, et ta on loll.“ Maailmas ei ole ühtegi kahte täpselt samasugust aju, seda kinnitavad teadlased ja vanemad kelle on kaks või rohkem last, kuid senine koolisüsteem on mõõtnud meid ühtse mõõdupuuga. Paar aastat tagasi tehti Euroopa tööandjate seas põhjalik uuring, ilmnes, et tänapäeva isiksus, keda tööturul oodatakse, peab olema eelkõige loov, paindlik, hea suhtleja, koostööaldis, meeskonnamängija, ta peab suutma ideed algusest lõpuni teostada, samuti peab ta olema kriitliselt mõtlev. Aga sirgetes pingiridades istudes materjali pähe õppimine ei soodusta eneseväljendust, suhtlemist, meeskonnatööd. Haridus - ja teadusministeerium on mõistnud, et on viimane aeg hakata Eesti õpilasi nende tulevikuks valmistama. 2014. aastal võttis ministeerium vastu elukestvaõppe strateegia. See paneb paika kõige olulisemad hariduseesmärgid aastani 2020. Kaalukama osa sellest moodustab muutunud ehk iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus. Aastaks 2020 peaks see olema rakendatud kõigil haridustasemetel. Mis on muutuv õpikäsitlus täpsemalt? Selle keskpunktis on õpilane oma individuaalsete oskustega. Kui siiamaani on peamine rõhk olnud akadeemilistel teadmistel, siis nüüdsest on rõhk sellel, et areneksid ka õpilase isikuomadused, koostööoskus, suhtluspädevus ning oskus kujundada adekvaatne enesehinnang. Kuna ühiskond muutub ja tööstusühiskonnast
toimub üleminek teadmusühiskonnale, ei ole enam mõistlik anda õpilastele ette faktipuru ja hunnikute viisi valemeid, vaid pigem baasteadmisi ja praktilisi oskusi neid rakendada. Muutnud koolis oodatakse õpilaselt suuremat aktiivsust ja praktilist tööd, mitte teadmiste pähe õppimist, vaid nende avastamist. Seisukoht, et õpetaja on kõige targem ja õpilased ainult kuulavad, mida õpetaja räägib, peab jääma minevikku. Õpilasele tuleb anda võimalus võtta oma õppimise eest vastutust, et ta ise leiaks viisid, kuidas määratud õpitulemusteni jõuda. Mõtlemisviis, et head hinded ja pähe õppimine garanteerib tulevikus edu, on vanaks jäänud. Üha enam rõhutatakse osalust ja rühmatööd. Muidugi ei tähenda see loengulisuse ära kadumist, kuna õpetajal on siiski vaja õpilastele ka teavet edastada. Lisaks õpikeskkonnale muutub ka hindamine. Kujundlik hindamine on eelkõige tagasiside õpilastele, ja nii pole see vaid algklassides. Rõhku pannakse sellele, mida õpilane oskab, mitte sellele, mida ta ei oska. Lihtsalt vigade hindamise asemel peab õpetaja hindama õpilase edusamme, tema arengut. Kujunav hindamine ei välista numbrilisust, neid võib põimida, kuid praegune viiepallisüsteem ei ole enam mõistlik. Tegelikkuses on see ju kolmepallisüsteem, kuna üks ja kaks on negatiivsed hinded. Kõik hakkab peale muidugi juhist, sest tema valib personali, suunab ja innustab õpetajaid ja loob kooli visiooni, laiema pildi. Juhtkond peab suutma luua sobiva koolikkeskonna. See peab olema hea õpilastele, aga ka õpetajatele, sest ka nemad peavad saama enda loovust ning ettevõtlikust rakendada. Siiamaani on olnud neil õpik ees, mis on öelnud,
mida millal teha. Nüüd võib õpetajal alguses keerulisemgi olla. Kuidas on õpikäsitlus muutnud Paide gümnaasiumis, Littera uuris seda kooli õppelajuhatajalt Kersti Kertsmikult. Kuidas hindate muutuvat õpikäsitlust, kas peate seda vajalikuks? Muutuv õpikäsitlus on kindlasti vajalik. Üks kõige tähtsamaid asju selle juures on, et erinevalt praegusest peab õpilane hakkama ise rohkem vastutust võtma. Vastutus ei saa olla ühepoolne, vaid peaks olema osapoolte vahel ära jagatud. Milliseid muutuva õpikäsitluse põhimõtteid on rakendatud Paide Gümnaasiumis? Väga palju on asi ikka seotud ainekavadega, kehaline kasvatus on kõige rohkem ajale jalgu jäänud. Praegune kehaline kasvatus on spordialadekeskne, tegelikult peaks ta minema liikumiskeskseks, see peaks pakkuma liikumise rõõmu. Kitsamaid spordialasid saab arendada väljaspool kooli. Õpetaja peab õpitavat rohkem päriseluga siduma. Mõni õpetaja on sellega kaugemale jõudnud kui teine. Milliseid muudatusi on plaanis teha tulevikus? Nii õpilased kui ka lapsevanemad ootavad ikkagi praegu hindeid, mina näen, et esimeses kooliastmes võiks olla hinnete asemel hinnangud. Kuigi praegu ma ei kujuta seda ette. Keeruline on ka märkide, näiteks naerunägude abil õiglast hinnangut anda.
5
LITTERA
Teadusteater Valeri (3b) sai teada, et kui Kutsume ka teisi üles enda uusi pudelisse auk teha ja korki peal t e a d m i s i j a o s k u s i hoida, siis vesi ei tilgu välja. Marek koolikaaslastele näitama. Oleks (3b) õppis ära uue sõna – ju tore, kui meist suuremad pindpinevus. Teelele (3b) meeldis õpilased teeksid meile huvitavaid õhupallikatse ja Kristiina (3b) tunde. jaoks oli süsihappegaasikatse huvitav. Lisetele, Laurale ja Helery, Triinu, Angela, Asko, Õpetaja Taimi juhendamisel oli Gretele (3a) meeldis kõige enam Marek ja Steven 5.a klassist ette valmistatud hulgaliselt laualambikatse. huvitavaid katseid. Kirke ja Kirsi, aga ka Helery ja Triinu näitasid õhupalliraketti. Selles katses liikus õhupall tänu õhu survele mööda nööri. Remo Rico, Marek ja Aleksei näitasid katse „Ära ava korki“, kus veepudelist tilkus vesi ainult siis välja, kui seal polnud vaakumit. Asko ja Steven tekitasid vaakumi küünla abil. Egert näitas laavalampi ja demonstreeris sellega vedeliku tihedust. Randolf ja Patrick näitasid, kuidas sooda reageerib äädikale ja tekitasid vulkaani. Andrian ja Ade-Briana näitasid uppumatut muna. Anne Maria ja Kasandra tegid katse kukkuva õunaga, mis näitas seda, et raskemad esemed kukuvad otse alla. Kevin Teder tekitas pindpinevust, Keily-Marleen ja Angela panid pipraterad Anne Maria ja Kasandra näitavad, kuhu kukuvad erineva raskusega esemed. põrkama. Tavor-Robert ja Roomet Angela ja Keily-Marleen põrgatavad staatilise elektriga piprateri. tegid katse, mille nimi oli „Nähtamatu süsihappegaas“. 5.a ja 5.b klassi õpilased näitasid kolmanda klassi õpilastele teadusteatrit ehk loodusõpetuse tunnis õpitud ja harjutatud katseid, mis selgitavad seda, kuidas ja miks meie ümber midagi toimub.
Pärast katsete vaatamist said pealtvaatajad ise pindpinevust tekitada, lastes veepiisku 20sendise mündi peale. Õpetaja Riinale ja Helile meeldis teadusteater väga ja nad leidsid, et ise katse tegemine oli tore. Nad arvasid ka, et selliseid asju võiks rohkem koolis olla.
Tavor-Robert ja Roomet katsega "Nähtamatu süsihappegaas”
6
LITTERA
Koolikiusamise ohver
M
arsella Orr ja Merrit Rattur arutlevad, kuidas toime tulla koolikiusamisega ja kust ohvrid abi saaksid. Kiusamine on koolides suur probleem. Õpilastele peab selgeks tegema, et vale on kiusata endast erinevaid ja nõrgemaid. Kas koolikiusamine on suurenemas või vähenemas? Koolikiusamine on vähenenud, kuna seda ei ole enam nii palju märgatud ning meedias ei ole samuti sellest palju juttu olnud. Samas ei saa väita, et see oleks täiesti kadunud, sest kõik juhtumid ei jõua meediasse. Milliste võtetega võib õpilane oma eakaaslast kiusata? On võimalik nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Näitena võiks tuua ühe tütarlapse loo, kus teda kiusati vaimselt. Ta käis alles põhikoolis ning tema arvamused ei ühtinud teistega, tekkis konflikt oma klassikaaslastega, kes teda eriti ei aktsepteerinud. Teda hakati norima ja heideti ette, et tal ei ole samasugune arvamus, mis tema klassikaaslastel. Koolikiusamine on algklassides väga tõsine teema. Mida teha, kui näha pealt kiusamist? Oleneb olukorrast. Lapsed kipuvad kiusama füüsiliselt (tõukavad, lükkavad, peksavad vms). Kindlasti tuleks sekkuda ja anda ohvrile tugevamat toetust,
rääkida õpetajale, lapsevanemale või kellelegi muule usaldusisikule. Mida teha ohvri rollis olles? Ohver kindlasti tõmmaku nendest inimestest eemale ja suhelgu inimestega, kes ei ole kiusajatega ühes pundis. Viga, mida tehakse, on see, et puudutakse tihedamini koolist, et mitte sattuda kiusajatega kokku. Tolle tütarlapse loost tuli välja, et see ei olnud parim viis – hinded langesid, õppematerjal ei saanud tihipeale selgeks. Muidugi hakatakse end kaitsma sellega, et ähvardatakse kiusajaid, kuid seegi ei ole kõige targem tegu, kuna sellega võib kiusamist süvendada. Kui mängus on füüsiline kiusamine, siis arvatavasti tuleks sellest rääkida kohe oma vanematele. Aga kui olla kiusaja? Kiusaja rollis olles kindlasti uuritakse välja, mis on ohvri nõrgad küljed, kust saaks teda haavata. Käiakse pinda, pressitakse asju välja. See kehtib muidugi vaimse kiusamise korral. Mis puutub füüsilisse kiusamisse, siis arvatavasti hakatakse ohvrit tõukama, togima või peksma. Koolikiusamist on üritatud vähendada erinevatel meetoditel. Mis oleks kõige efektiivsem(ad)? Kindlasti aitaks seda vähendada koolikiusamise teemal rääkimine nii kodus kui ka koolis (just
algklassides), sest mida nooremalt see selgeks tehakse, seda paremini peaksid lapsed selle vastu võtma ja võib-olla sellega saakski kiusamist v ä h e n d a d a . Te i s e k s o l e k s julgustada last sel teemal rääkima, kui ta tunneb, et tema klassikaaslased või koolikaaslased on tema vastu. Kui õigel ajal rääkida, leitakse kiire lahendus ning võib-olla ei hakatagi teda kiusama. Kuidas koolikiusamine muudab õpilase elu? Kui pidevalt elada mõttega, et kui kooli minna ja keegi jälle midagi ütleb halvasti, siis enamjaolt ei taha ohver käia koolis, puudub palju, et ta jumala eest ei peaks minema sinna õudusunenäkku. Kuid puudumistega kaasneb õpitulemuste langemine, ohver muutub väga haavatavaks, õppimisega järje peal olla on üsna keeruline. Nimetatud tüdruku loo näitel võib ohver muutuda närvilisemaks ja v i h a s e m a k s . Te m a l o o kõrgpunktiks oligi see, kui ta iga väiksemagi asja peale vihastas, sest oli väsinud vaimsest kiusamisest ja õpingute järje peale saamisest. Kuidas mõjutab õpilast ja tema elu see, kui koolikiusamine lõppeb? Kindlasti hakkab õpilane rohkem koolis käima, saab ilusti järje peale ja on õnnelikum, kuna teab, et teda enam ei mõnitata. Tal tekib huvi hakata inimestega suhtlema ning ta tunneb, et
7
LITTERA
ja kuidas sellega toime tulla lõpuks saab ta olla jälle tema ise ja teha rahulikult oma tegemisi.
psühholoogi nõuandeid, peaks kõigega kenasti toime tulema.
Aga mida võivad ohvrid mõelda ja tunda?
Kuidas koolikiusamine noorte psüühikat mõjutab?
Kindlasti nad mõtlevad, et nad ei taha nende kiusajate nägusid näha ja üldse nendega kokku puutuda. Samuti võivad nad tunda seda, et peaaegu kogu maailm on nende vastu ja nad ei pääse sellest nõiaringist välja. Teadmatus on üks inimese suurim hirm, mis võib süvendada mõtlemist sellele, et ohver ei saa olla tema ise ning teda ei taheta siia ruumi - ta oleks nagu pagulane võõras riigis. Psühholoogi juurest on paljud inimesed vaimset abi saanud. Kas ohvritele soovitada seda või mitte? On räägitud palju sellest, et pöördutakse psühholoogi poole, kuna inimesed ei suuda või ei saa enda vaimse eluga hakkama. Ka mainitud tüdruk käis seal ning tegelikult need soovitused, mis talle anti, parandasid tema olukorda mõnevõrra. Ta ise on öelnud, et alguses ei tahtnud eriti neid kuulda võtta, kuna tema jaoks tundusid need mõttetud, võibolla ka sellepärast, et ta on kangekaelne ja oli väga ettevaatlik kõikide suhtes, kellega ta rääkis. Ometi võib selle tüdruku jagatud kogemusest öelda, kui oma mured ära rääkida, on seegi juba ühe suure koormuse langemine ning kui veel võtta kuulda
Oleneb inimesest. Kui inimene on tugeva iseloomuga, siis on tema psüühilised kahjustused väiksemad, kui aga inimene on nõrk, võib juhtuda, et ta tõmbubki eemale. Temast saab erak. Millise jälje see ohvrite tulevikule jätab? Jällegi oleneb sellest, kuidas ja kaua on inimest kiusatud. Kui tal on vedanud ja teda on kiusatud nii nagu seda tüdrukut, siis ega eriti jälgi ei jää. Mõni õrnem jälg võib-olla jääb, näiteks reageeringud erinevatele teemadele. Kuid on väga võimalik, et inimene ongi erak ja jääbki selleks, kui teda on ikka täie rauaga kiusatud. Kas inimene, keda on kiusatud kunagi algklassides, võib sellepärast muutuda tugevamaks? Raske öelda. Ehk millegi suhtes muututakse tugevamaks, näiteks ei reageerita enam igasugustele lausetele, mis on mõeldud halvustavalt. Ohvreid saavad aidata paljud inimesed. Mida saaksid vanemad teha, et lapsi aidata? Vanemad peaksid julgustama oma last sellest rääkima ja teda mitte hätta jätma. Nad võiksid
välja selgitada, mis põhjusel last kiusatakse ja rääkida temaga asjad selgeks. Aga õpetajad? Õpetajad peaksid samuti õpilasi julgustama, rääkima neile, miks ja kuidas kiusatakse ning kes kiusab. Võiksid üldiselt rääkida koolikiusamise teemal. Selge. Kas on veel mõni soovitus, mida võiks teada? Mitte karta rääkida – ehk leitakse kiire lahendus ja probleem ei muutugi väga tõsiseks. Jagatud mure teeb inimese enesetunde veidi paremaks.
8
LITTERA LITTERA EMILY Bollverk
S
Ka kooli kõrvalt saab oma unistusega tegeleda
tina-Eliza Sild on 17-aastane neiu, kes tuleb küll väikesest linnast, kuid on suurte unistustega. Nii nagu paljud väikesed tüdrukud on ka tema unistanud modelliks saamisest. Nüüd läheneb ta samm-sammult selle unistuse teostumiseni. Millest kõik alguse sai?
Jah, olen isegi mõelnud minna disaini või moesuunda edasi õppima. Õpinguid tahan kindlasti peale gümnaasiumi lõppu jätkata, kuid samas tahaks ka kuskil agentuuris töötada, see on veel mõtlemisaineks. Kui oleks võimalus modellinduse eest ka raha teenida, oleks väga lahe, kuid ma olen nõus seda ka edaspidi hobikorras tegema, sest see meeldib ja on minu jaoks olulisem kui raha. Arvan ka, et alustasin modellindusega liiga hilja, et endale nime teha ja puhtalt selle alaga kuskile kaugele jõuda. Mida varem alustad, seda lihtsam on. Vanus loeb modellinduses väga palju. Aga kindlaid plaane veel pole isegi selleks aastaks, eks näis, kui tekib ka sel aastal võimalus osaleda MoeP.A.R.Kil, siis oleksin kindlasti huvitatud. Kui saaksin kuskile agentuuri tööle, oleks väga lahe saada näiteks EMAsse, tean palju väga edukaid modelle, kes sealt on tulnud. Sõprade hulgas modelle ei ole, aga välismaa modellide seast on küll üks eeskuju, Gigi Hadid. Ta on väga omapärane ja huvitav.
Väiksest peale unistasin modelliks olemisest ja tihti tegime emaga photoshoot’e. Tõsisemaks muutus asi eelmisel aastal. Nägin Facebookis kuulutust, et otsiti Paide huviringi fotograafia tundi modelli. Ema soovitas minna ja nii otsustasingi. Tahtsin professionaalsemat kogemust. Eelmisel aastal osalesin ka MoeP.A.R.Kil, kuhu sain samuti Facebooki kaudu. See oli mu esimene moe-show. Alguses oli päris hirmus, sest kingad kippusid jalast ära tulema, kuid tegelikult oli emotsioon vägev. Kollektsioon “Must joon“, millega ma osalesin, oli ka minu arvates kõige parem, kuid oleksin olnud nõus kandma ükskõik mida. Järgmine vägev kogemus oli Tradehouse’i moe-show, kus olid kohal Kui teadlik oled sa oma riideid valides, kui palju jälgid trende, mida Euroopa tippjuuksurid. moelavadel näha? Milline kogemus on olnud kõige Arvan, et oluline on see, et riided oleks meeldejäävam? Raske öelda, kuid pigem on alati mugavad, kuid jälgin ka moodi ja seda, lemmikud moe-show’d. Neid ma eelistan mis moelavadel on. Eestis ei ole palju photoshoot’idele, Moe-show’del näevad valikut. Kui midagi on moes, siis ainult inimesed sind otse, see on nii mõnus seda müüaksegi. Kuid kui see mulle tunne. Parim kogemus oligi MoeP.A.R.K, endale ei meeldi, siis katsun leida midagi, mis andis indu juurde. Peale show’d mis on mugav. Endale olen proovinud kirjutasid meikarid ja kollektsiooni autorid riideid ka ise valmistada, kuid see pole mulle, et olin väga tubli ja et nad ei v ä g a õ n n e s t u n u d . I s e o l e n k a saanudki aru, et esimest korda laval olin. kritseldanud mudeleid, rohkem naiselikus Ainuke halb mälestus on ühelt kooli moe- stiilis kleite. show’lt, kus ma ei saanud enne proovi teha ega lava läbi käia. Lõpuks tulin lavalt Kas kooli kõrvalt on piisavalt aega valelt poolt maha. See oli väike feil, aga modellindusega tegeleda? midagi hullu õnneks polnud . Te a n , e t a i t a s i d k l a s s i l P a i d e Päevad on küll väga pikad, kuid võimlemispeo jaoks kostüümid teha. koolitöödeks leian ikka jaksu, kool on Kas ka disain ja kostümeerimine kindlasti hetkel tähtsam. Pean tõdema, et olen vahepeal pärast raskeid päevi teinud pakuvad sulle huvi? kella üheni öösel koolitükke, et mitte
maha jääda. Samas on oluline leida kuldne kesktee. Ja minu arvates on asi seda väärt. Arvan, et kui tegeled kooli kõrvalt millegagi, läheb ka koolis paremini. Pole nii suur stress ja saad tegeleda sellega, mis sind tegelikult huvitab. Kuidas suhtuvad su vanemad sellesse, et tegeled modellindusega? Vanemad on õnneks väga toetavad. Iga kord, kui kuskile on vaja minna, siis ikka aitavad. Tahavad, et kõik hästi läheks. Usun, et neil poleks midagi selle vastu, kui tegeleksin tulevikus ka ainult modellindusega, kuid tean, et tahan edasi õppima minna. Oled oma eluviisi modellinduse tõttu muutnud? Jah, toitumist olen hakanud rohkem jälgima, katsun tervislikumalt toituda. Üritan jooksmas käia, vahel tuleb välja, vahel mitte. Mõnikord tuleb ka jõusaali treeninguid ette. Kus sa näed ennast tulevikus? Tööd on üldjuhul ikka Paidest väljaspool, tavaliselt Tallinnas. Sõit võtab palju aega, tihtipeale peab juba kaheksast hommikul linnas olema ja väga keeruline on jõuda, kuna bussid sõidavad harva ja sõitma peaks hakkama juba kuuest. See on päris väsitav. Tallinas oleks hea, sest siis oleks kõik käe-jala juures. Peale gümnaasiumi lõppu plaaningi kolida Tallinna. Olen mõelnud ka välismaa peale, väga lahe oleks minna näiteks Prantsusmaale või Inglismaale, aga eks see veel selgub. Kindlaid plaane veel ei ole ja võtan modellindust rohkem hobikorras ja natuke vabamalt. Samas tahan kindlasti kunagi jääda paigale ja luua pere, aga olen veel noor ja selleks kõigeks on veel aega. Stina-Elizaga ajas juttu Emily Bollverk
9
LITTERA LITTERA
Lady Universe 2017 ANDRIANA Lomakina Minu teekond ülemaailmsel iludusvõistlusel algas sellest, kui mõned kuud pärast Princess of Estoniat minu national director küsis, kas tahaksin minna Bulgaaria pealinna Sofiasse Lady Universe võistlusele. Kaua otsustamise peale aega ei kulunud, olin nõus.
võtted, proovid show’de jaoks, oma maa esindamine ajakirjanduses ja teles. Iga päev pidime kella kaheksaks hommikul välja nägema värsked, olema valmis suhtlema publikuga ja 24 tundi ööpäevas naeratama. Toimus kohtunikele esinemine, talendivoor, rahvuskostüümide show ja suur Enne võistlust pidin end ka ette finaalshow, mis omakorda koosned valmistama: lasin õmmelda kleidid, k o k t e i l i k l e i d i - , r a h v u s k l e i d i - , andsin mitmeid intervjuusid erinevatele ajakirjadele, ajalehtedele, käsisin pildistamistel ning otsisin võistluseks kõike muud vajalikku.
õ h t u k l e i d i - n i n g bikiinivoorust. Top 5 hulka kahjuks seekord ei jõudnud, kuid konkursil osalemine oli mulle igati kasulik, kuna sain palju uusi tutvusi, mis elus kindlasti kasuks tulevad. Sain ka huvitavaid pakkumisi, näiteks Istanbuli, Itaaliasse ja Las Vegasesse Mrs. and Ms. Earth Pageant võistlusele.
Rahvusvoor
Pildistamisvoor
17. veebruar kell 5 hommikul olin lennujaamas nädalaseks võistluseks valmis. Lend möödus ühe ümberistumisega ja Sofiasse jõudsin sealse kella järgi 13.00. Vastu võttis mind lennujaamas üks korraldajatest, kes juhatas mind tellitud bussini, kus kohtusin juba mõne osalejaga, kes olid Ukrainast, Krimmist, Usbekistanist. Siis viidi meid hotelli, kus suur show aset leidis. Iga päev toimusid pildistamised, heategevuslikud õhtud, Finaal
10
LITTERA
B. A. Paris „Suletud uste taga“ DIANA Mäesalu
Mis teha, kui oled abiellunud pulmi algab õudusunenägu. abielu asemel on tegemist eduka advokaadiga, kelle Jack osutub psüühiliselt täiusliku õudusunenäoga, veetleva välimuse taga haigeks inimeseks, kellele kus on käimas pidev kassipeitub tõeline psühhopaat? m e e l d i b p i i n a t a n i n g hiire mäng, kes on kavalam, Kuidas kaitsta oma nooremat s i s e n d a d a i n i m e s t e s s e kas vang või vangistatav. õde hirmsa tuleviku eest? hirmu. Nüüd tuleb Grace`il Need küsimused kerkivad kiiremas korras mõelda välja M u l l e i s i k l i k u l t m e e l d i s üles B.A.Parise
esimeses plaan, kuidas päästa ennast r a a m a t v ä g a . S e e o n õde mehe küüsist, kirjutatud lihtsas keeles,
romaanis „Suletud uste taga“
ja oma
.
kuid paraku ei osutu see selles on pinget. Kohati on
K u i 3 2 - a a s t a n e G r a c e kergeks.
teos hirmus, isegi võigas.
kohtab intelligentset ja
Raamat pakub suurel hulgal
nägusat Jack Angelit, tundub Raamatu eripära seisneb mõtteainet. Miks inimesed ei talle, et tema salajasem selles, et see on kirjutatud n ä e p e a l i s p i n n a s t unistus on täitunud. Tuntud kahes ajas. Üks peatükk k a u g e m a l e ? K u i v õ r d advokaat näitab varjamatut toimub olevikus ja kohe m õ j u t a v a d i n i m e s e e l u huvi naise vastu ning teda ei järgmine jutustab sellest, mis lapsepõlves läbi elatud häiri see, et Grace hoolitseb on juba toimunud. Peatükk sündmused? Kui palju võib oma noorema õe Millie´ eest, peatüki järel lammutatakse kedagi usaldada? Usun, et kellel on Downi sündroom. l a i a l i t ä i u s l i k u l t k o k k u iga inimene leiab midagi Varsti pärast tutvumist palub sobitatud puslet, kus iga tükk s e l l e s p s ü h h o t r i l l e r i s . Jack naise kätt. Grace on o n e e l n e v a k ü l g e k i n n i Soovitan. õnnelik, kuid kohe pärast naelutatud, kuid täiusliku
11
LITTERA
Paidekaid ei tõmmanud kinno Eesti film „November“
Kaameraga käis ringi Emily Bollverk
Paide kultuurikeskus 9. veebruaril kell on 19:55, filmi „November“ alguseni on jäänud viis minutit. Vaikus kultuurimaja ümber ei viita kuidagi sellele, et kohe hakkab linastuma Eesti kõige uuem mängufilm.
Piletimüüja saab töö ajal tegeleda ka muude asjadega.
Piletikontrolöridel on peaaegu vaba päev.
Enne seansi algust on kinosaalis natuke alla kolmesaja vaba koha, nii nagu Paide kinos on tavaks saanud.
Kultuuritempel on kohale meelitanud vaid üksikud inimesed.
LITTERA 10
12
LITTERA Tagasivaade võimlemispeole
BERTA Kaleva, ANDRIANA Lomakina
Paide Gümnaasiumis on juba aastaid korraldatud võimlemispidu, kus kogu kool saab näidata oma tantsuoskust ja loovust. See sündmus on üks aasta tähtsamaid ning ettevalmistused selleks on suured. Proovid algasid juba septembris. Proove tehti nii päeval kui õhtul. Samuti pandi rõhku ka kostüümidele ja välimusele ning konkurents oli suur. Sain ka ise sellest osa, kui minu klass seal samuti osales ning saavutas oma vanuseastmes 2. koha. Uurisime neljalt õpilaselt muljeid. Kõik nad osalesid liikumispeol ning lisaks käisid ka Koolitantsul.
- Mulle meeldis rohkem koolitants, seal oli see, et sa juba tead, mida teha, et hästi läheks. (Anne Maria) - Mulle meeldis üritustest kõige rohkem Koolitants, sest seal meil ei läinud nii palju sassi kui võimlemispeol. (Karmen) - Võimlemispidu oli see, mis oli meile meelepärasem, sest üritus oli paremini organiseeritud ning esinesime siiski oma inimestele. Lisaks oli rahvahulk suurem, mis andis esinemisvaimu suuresti juurde. (Liili)
Mis tunded valdasid esinemistel ja proovidel? Mida õppisid võistlustest? - Alati ei pea võitma, et teada saada, et teie kava on ülilahe. (Angela Tamm 5.a) - Võistlustelt õppisin, kui sa tahad võita, siis sa pead esiteks tahtma võita ja sul peab olema kõvasti emotsioone. Seal, kus peab olema kuri, seal oledki hästi kuri. (Anne Maria Vaher 5.a) - Õppisin võistlustest seda, et peab palju harjutama ja olema kogu aeg proovides kohal. (Karmen Danjuk 5.a) - Kindlasti saadi juurde julgust ning enesekindlust suure rahvahulga ees esinemiseks. (Liili Filippov 11. klass) Kumb üritus meeldis rohkem, kas võimlemispidu või Koolitants? - Koolitants, sest seal tuli kava paremini välja, aga võimlemispeo tulemusega jäin paremini rahule. (Angela)
- Alguses arvasin, et sellest kavast ei saa asja, aga lõpptulemus oli siiski väga hea. (Angela) - Kui ma laval olin, oli see nii hea tunne. Sa lihtsalt teed seda, mida oled õppinud ja tahad teha. (Anne Maria) Kui ma lavale astusin, oli mul tunne, et ma ei saa hakkama sellega, aga pärast ma ütlesin mõttes endale, et ma saan hakkama ja saingi. Proovides oli natuke lihtsam, aga ikkagi natuke väsitas. (Karmen) Enne esinemist, nagu ikka, valdasid kõiki ootusärevad emotsioonid ja mõni oli ka veidi kartlik, kuid üldiselt ikka ootasid kõik juba lavale minekut ja esinemist. (Liili)
Kas tulemustega jäite rahule? -Jah, ma jäin võimlemispeo tulemusega rahule. (Angela)
-Paide Gümnaasiumi võimlemispeol võitsime ja läksime Koolitantsule. Sealt oleksime võinud edasi saada, aga vähemalt oli meil tore. (Anne Maria) -Mina jäin tulemustega rahule. Minu arvates tegime väga head koostööd ja see on kõige tähtsam. (Karmen) -Tulemused ei olnudki tegelikult niivõrd tähtsad. Põhiline oli see, et andsime endast parima ja nautisime seda, mida tegime ning finaali pääs ja publiku lemmiku tiitlid olid lisaboonused. Seega võib öelda, et jäime ise väga rahule. (Liili) Võib öelda, et selline pikk traditsioon on kõikide jaoks oluline. Loodame, et see jätkub ka tulevikus. Kui üritus on selline, mille nimel on õpilased valmis oma igat vaba hetke kulutama, võib öelda, et on leitud asi, mis neile tõeliselt meeldib. Samuti hoiame pöialt 11. klassile, kes pääses Koolitantsu finaali, mis toimub 1.-2. aprillil Paide kultuurikeskuses. Palju edu neile!