Littera november2016

HIND 0.50€

Littera NOVEMBER 2016

PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Palju õnne meile kõigile kooli sünnipäeval!

Olemuslugu JUHTKIRI

2

Raamatumüüja seiklused Ameerikas

STELLA Themas

EGELYN Oja

T

Meie kooli vilistlane Alex Bindevald sai võimaluse minna suveks Ameerikasse ukselt uksele raamatuid müüma. See on tudengite seas väga populaarne, sest nii on võimalik maailma näha, keelt praktiseerida ning head raha teenida. Hetkel jookseb ka kinodes film "Ameerika suvi", mis põhineb ühe Eesti noormehe tõestisündinud lool Ameerika Ühendriikides raamatuid müües. Mina tegin Alexiga intervjuu, kus ta rääkis oma igapäevaelust ning seiklustest läbi oma kogemuste.

aas on käes see aeg, kui looduses toimuvad

maagilised muutused. Meie esimene

naispresident on öelnud: ”Iga aed kasvab rohtu,

kui seda ei hoia ega hoolda.” Selle lause õigsuses kahelda ei ole vaja ning selline printsiip kehtib ka ajalehe toimetamise juures.

Sellepärast oleme sel aastalgi juurde napsanud mitmeid uusi ja usinaid kirjutajaid, kel on põnevad mõtted ning puhanud vaim. Värske hingamine ajalehetoimetuses on alati kasulik tegur, sest sel viisil saame tuua uusi mõtteid ja arvamusi. Seetõttu on ka esimese lehe ilmumine veninud kauemaks kui tavaliselt.

Kuhu ja miks on 92. õpilased pärast lõpetamist edasi siirdunud, saate lugeda selle aasta esimesest väljaandest.

Noorte seas on üsna populaarne käia suviti Ameerikas raamatuid müümas. Kõlab küll lihtsana, aga tegelikult on selline ettevõtmine palju rohkem kui lihtsalt “lust ja lillepidu”. Oma seiklustest teisel pool maakera jutustas Litterale Alex Bindevald,

kes on samuti Paide

Gümnaasiumi lõpetajate nimekirjas.

5. oktoobril tähistati Paide Gümnaasiumis õpetajate päeva. See päev on alati elamusterohke nii abiturentidele kui ka õpetajatele: pedagoogid saavad võtta osa huvitavatest väljasõitudest ning õpilas-õpetajad saavad panna end proovile õpetaja rollis. Selle tähtpäeva kirkamad hetked on kõik kokku kogutud ja kajastatud selles Litteras.

Järgmisel pühapäeval algab jõuluootus. Littera toimetus soovib kõikidele ilusat advendiaega!

TOIMETUS Peatoimetaja Stella Themas Küljendajad: Marti Kingisepp Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Berta Kaleva, Andriana Lomakina, Diana Mäesalu, Egelyn Oja, Kelli Talimaa, Kelli Seinoja, Carmen Toomet, Meeri Kätriin Voolaid,

Räägi natukene sellest, kuidas sa said üldse sellise võimaluse, et minna Ameerikasse raamatuid müüma?

Võimaluse sain siis, kui kohtasin puhtjuhuslikult Tallinna bussijaamas meie kooli endist vilistlast Tõnn Lutsu ning temaga rääkides hakkaski huvi tekkima. Pool aastat enne oligi selge, et selle suve veedan Ameerikas ning ma asusin Katre Kelleri tiimi Kakuke ja hakkasin tööle Southwestern Advantage-s Winged+ organisatsioonis.

3

Olemuslugu LITTERA

Raamatumüüja seiklused Ameerikas Kuidas nägi välja su igapäevane elu Ameerikas raamatuid müües?

Igapäevane elu oli väga rutiinne. Ärkasin hommikul kell 6.50-6.59 üles, jooksin külma duši alla, panin tööriided selga ja suundusin breakfast place'i. Veel meeldis mulle hommikuti lugeda motiveerivat raamatut OG Mandino "The Greatest Salesman in the World".

Seejärel tegin endale kaardi, kuhu lähen, kuhu oli tagasi kutsutud ja keda eelmine päev kätte ei saanud. Siis kindlasti tuli kõne veel managerilt, kes süstis motivatsiooni ja andis näpunäiteid.

Va h e p e a l s õ i m e hommikust, kus alguses olid muna, peekon, röstsai ja pannkoogid ning hiljem saime Sausage McMuffinid Macist. Seejärel liikusime oma HQ liikmetega söögikohast välja parklasse ja tegime exeksi ehk põhimõtteliselt tantsisime, nagu kedagi poleks meie ümber, hirmust ülesaamiseks, mis tekib

võõraste otsa vaatamisel.

Peale seda liikusime oma turfi, kus esimene koputus pidi olema hiljemalt 8.59.

Astud siis esimese ukse taha ja koputad, astud kolm sammu tahapoole, paned koti natuke endast ettepoole ja keerad külje ukse poole ja hoiad pöialt, et keegi tuleb ust avama. Ja nii kuni kella 12.00-ni, millal on lõunapaus.

Lõunapausi söögiks on eelneval õhtul valmis tehtud karbike, kus oli tavaliselt wrap, õun, banaan, erinevad müslibatoonid ja pähklid.

Peale lõunapausi, mis kestis umbes 5 minutit, läksin uuesti koputama.

Kell 17.00 on gravy aeg, mil sõin oma õhtusöögi ning peale seda läksin koputama uuesti neid uksi, mis päevalal ei avanenud, sest paljud inimesed siiski töötavad päeval. Tööpäev lõppeb kella 22.00 paiku, siis suundusin oma HQ(elukoht)-sse, kus tegin valmis toidu järgmiseks päevaks, lugesin oma müügiteksti, pesin ja

magama. Kell 22.59 peavad olema tuled kustu.

Räägi oma lahedast kogetud seiklusest.

Ma arvan, et minu jaoks kõige põnevam seiklus töötamise ajal oli siis, kui koputasin ühele uksele, kust tuli välja vanemas eas naine ja kutsus mind sisse.

Tutvustasin talle oma raamtuid ning suutsin ka mõned maha müüa. Pärast nägin õues üht vanemat Ford Mustang Cabrioletti ja küsisin, kas ta viiks mind sõidule. Selle peale vastas vanadaam, et aga palun, istu rooli ja teeme ühed tiirud linna vahel. Nii saingi esimest korda Ford Mustangiga sõita, mis oli nii mõnus tunne. Samal päeval kohtasin vanaema, kellel oli 42 lapselast. Ta rääkis mulle pika loo oma elukogemustest ning andis näpunäiteid raamatute müümiseks. Tööväliselt oli kõige põnevamaks seikluseks kindlasti Panama Beachile sõitmine ja sealt sõit Nashville, kus toimus treeninglaager.

LITTERA

Raamatumüüja seiklused Ameerikas

Milline oli see Ameerika maailm: inimesed, linnad, söögid, seadused?

Mis mind kõige rohkem hämmastas sellel reisil, oli see, kui avatud ja toredad inimesed on Ameerikas ning samuti ilm võib vahetuda sekundi pealt.

Ise töötasin Idaho osariigis, kus suvel jooksul tuli umbes kaks korda vihma ja pidevalt oli t e m p e r a t u u r i k s 9 0 - 11 0 Fahrenheiti ning täielik kuivus.

Kokkuvõtteks rohelust väga polnud ja muru kasteti vihmutitega, aga samas olid seal väga suured mäed, no ikka mäed, mitte künkad nagu meil Eestis. Sõiduteed on ka palju laiemad, selle võrra on ka autod laiemad. Linnad on väga suured, aga samas ei pruugi seal olla väga palju elanikke.

Ise töötasin Twin Fallsis ja Meridianis, mis on väga suured linnad, ning lisaks Emmeti ja New Plymouthi väikelinnades.

Söögikohad on neil erinevad, nad kutsuvad tavalist söögikohta ka restoraniks. Vesi on täiesti tasuta. MacDonaldsis on Eestiga võrreldes teine menüü ja juua saad ise endale valada pidevalt. Käisin kuulsas poes Walmartis, mis on huvitav selle poolest, et asjad on seal üldjuhul odavad ja kui sulle midagi ei meeldi, siis viid eseme tagasi ja saad raha tagasi või saad uue eseme.

Seadustest nii palju, et alati võib teha parempööret, isegi kui fooris on punane tuli.

Müümiseks linnas pead taotlema linnavalituses endale tööloa, peale seda käid politseijaamas, näitad ennast ja annad teada, et hakkad tegelema raamatute müümisega. Pärast seda

võetakse sõrmejäljed ja täidad ankeedi.

Sõpradega oli meil ka väike challenge, kus pidime asju koguma. Kui näiteks ütlesid perele, et meil käib selline võistlus, siis kindlasti lahkusid mingi esemega näpus. Ise kogusin suve jooksul hästi palju erinevaid palle, siis umbes 12 nokamütsi, mis on ameeriklaste seas väga populaarsed, šoti klaase, erinevaid õnnetalismane, jooga matte, ehteid jne.

Kui sul oleks võimalus veel minna, siis kas sa teeksid seda?

Kui mul oleks võimalus uuesti minna, siis kindlasti läheks, sest see on nii elu muutev kogemus. Sellist kogemus ei saa tudengina mitte kusagilt ning ka palk on kolme kuu peale väga hea. Sa oled terve päeva üksinda, keegi ei saa sind aidata peale sinu enda.

See töö õpetab, kuidas tulla toime oma emotsioonidega, sest väga tihti tekivad mõtted kojuminekust ning keegi ei osta mitte midagi ja juba kümnendat korda on sind pikalt saadetud. Nii tekib küll tunne, miks ma teen seda tööd?

4

Õnneks alati, kui mõni probleem tekkis, oli lahendus järgmise ukse taga. Näiteks võin tuua selle, et mu rattal läksid pedaal ja sadul katki ja ma koputasin järgmisele uksele ning minu õnneks tuli pereisa uksele, kes oli juhuslikult mehaanik. Pereisa leidis mulle uue istme ja keevitasime rattale pedaali tagasi. Lahendus leidub alati järgmise ukse taga. Ise kahjuks sel suvel minna ei saa, kuna koolis on vaja teha tööpraktika informaatikas ja järgmise aasta lõputöö vajab alustamist ning peale seda ootab sõjavägi.

Millise kogemuse see suvi sulle andis?

Saan inimestega rohkem läbi ja ei karda enam inimesi. Enne suve ma ei julgenud võõrastega rääkida või üldse juttu alustadagi, nüüd enam seda probleemi pole. Kindlasti aitab mind ka see töö schedule ehk ma tõusen ikka varakult üles ja lähen varem magama.

Samuti loen hommikuti raamatuid, nagu "How successfull people think" ning "3 things successfull people do", mõlemad on kirjutanud John C.Maxwell. Õhtuti loen D a n i e l G o l e m a n i "Keskendumist", samuti käin hommikuti külma duši all ning jooksmas hommikuti ja õhtuti.

Kahjuks mõned sõbrad on ainult suve jooksul kadunud, kuid muidu oli see väga inspireeriv kogemus.

5

Arvamus

LITTERA

Miks noored ei loe?

DIANA Mäesalu Õpetajad kurdavad, et õpilased ei loe enam raamatuid. Isegi kohustuslik kirjandus jääb avamata.

Sellega aga kaasneb väike sõnavara, oskamatus erinevaid tekste mõista ja neid analüüsida ning eneseväljendusoskus jääb samuti kesiseks. Kõik need oskused, mis on vajalikud ühele inimesele, ja mitte ainult koolis, vaid ka edaspidises elus.

Praegune generatsioon on s ü n d i n u d tehnoloogiaajastusse. Tehnika on muutunud inimeste elu lahutamatuks osaks. Tänu tohutule arengule on noortel võimalus suhelda inimestega, olles nendest kilomeetrite kaugusel, ja olla kursis maailma asjadega, mis kõik asuvad

käeulatuse kaugusel. Võib-olla selles ongi probleem? Noored on harjunud, et kõik on nii ruttu ja kergesti kättesaadav, et nad ei viitsi kulutada oma aega lugemisele ja nii jäävadki raamatud riiuli peale tolmu koguma.

Või siis ei suuda raamatud enam köita noorte meeli kogu selle infopuhangu keskel.

Telefon, mis on muutunud õpilaste jaoks üheks tähtsamaks asjaks, sisaldab ju nii palju huvitavaid programme, r a k e n d u s i n i n g suhtlusvõrgustikke, et see jätab kirjanduse lihtsalt varju.

Ta v a l i s e k s o n m u u t u n u d vaatepilt koolimaja koridorides, kus õpilased istuvad ninapidi oma telefonides, laikides järjekordset pilti või toksides sõbrale sõnumit. Harukordne,

KELLI Seinoja

kui sa näed, et nutiseadme asemel on käes raamat. Nii veedavadki noored suurema osa ajast virtuaalmaailmas, tundmata huvi ega puudust raamatute järele.

Raamat ei ole aga lihtsalt kaante vahel olev tekst, vaid see on miski, mis laiendab silmaringi, rikastab oluliselt sõnavara ja pakub võimalust arutleda erinevatel teemadel. Ühele võib raamat anda inspiratsiooni, teisele aitab leida lahendust mõnele probleemile.

Igaüks saab leida raamatu, mis hakkab temaga lõpuks kõnelema. Raamat annab palju rohkem, kui esmapilgul võib tunduda.

Seepärast, leia see aeg, haara raamat, loe ning saa uusi elamusi!

Lapsesuu

Kes on meie kooli rebane?

rebaste rets.

Marko: Rebane on see, kellel on

Kes on meie koolis abiturent?

sügisel pidu, kus nad peavad

Leene: Elevant

naljakaid asju sööma. Neid

Ingeri: Abiõpetaja, kes annab

valmistatakse ette kõrgkooliks.

väljakutseid.

Alandra: Maskott

Elis: Mina arvan, et abiturent on orav.

Eliis: Rebasenägu

Marko: Abiõpetaja

Kaspar K: Need, kellele tehakse

Kaspar K: Abiturent on see, kes

tempe.

viimasena sööklast lahkub, peab

Kaspar E: 10. klass on rebane. Neil on

kausi ära viima.

LITTERA

Küsitlus

Kuidas suhtute ellu väikelinnas?

BERTA Kaleva hel reedesel päeval käisin Paide linnas ringi ja küsitlesin inimesi teemal, mis on Eestis olnud alati aktuaalne. Nimelt tahtsin teada, kuidas suhtutakse ellu väikelinnas, mida võiks väikelinnades muuta ning mis meelitab suurlinna kolima.

Ü

74-aatane Elle-Imbi, kes pingil ilusat ilma nautis, avaldas oma arvamust: „Väikelinnadesse suhtun väga hästi, sest siinne elu on alati turvalisem ning parem ja mõnusam kui suurlinnas.“ Elle-Imbi ei osanud tuua midagi konkreetset välja väikelinna elu muutmise kohta. Suurlinna meelitaks teda ainult pere.

Järgmine vastaja oli 79aastane naine, kes suhtub väikelinna ellu rahuldavalt.

Tema jaoks on siinseks probleemiks siiski töökohtade puudus, kuid nendib, et sellele probleemile lahendust leida on keeruline. Suurlinna ei meelita teda miski. Kui, siis oleks ta nõus kolima Tartusse, mis on rahulikum miniversioon Tallinnast.

32-aastane ehitaja Mart aga eelistab suurlinna. Tema jaoks on elu väikelinnas igav ja emotsioonitu. Ta on ka ise pärit väikelinnast, kuid hiljem kolis suurlinna. Mis puudutab väikelinnade probleemi, siis

arvab Mart samuti, et töökohad on tõeline kitsaskoht. Linna meelitas teda suurem kaubavalik ja avaram tööpõld.

45-aastane Marju naudib elu väikeses linnas. Just seetõttu, et liiklus on hõre.

Tema seisukohalt võiks väikelinnades olla rohkem teatreid, mida vabal ajal külastada, sest enda sõnul on ta suur kultuurihuviline.

Suurlinnade puhul tõi ta välja ühe plussi - ühistransport.

67-aastane endine t e e t ö ö l i n e To i v o e l a b väikelinnas, kuid ihkab suurde linna. Sinna meelitab teda kirju seltskond ehk rohkem suhtlemisvõimalusi.

Väikelinnade puhul on tema arvates suureks miinuseks ühistransport, mille sõidugraafikud on kohati väga halvad.

Ka meie kooli õpilased avaldasid arvamust väikelinna elu kohta.

Egelyn ütleb: „Elu väikelinnas on väga igav ja üksluine. Kogu noore inimese elu tiirleb ainut kooli, kodu ja trenni ümber, sest siin ei ole mingit võimalust midagi muud teha.“ Lisaks toob Egelyn välja ka selle, et väikestes linnades pole ülikoole, mistõttu seavad paljud noored koolilõpetajad sammud suurde linna.

Väikelinnade plussiks peab

tema odavamaid eluasemeid ning head ja rahulikku elu, mis meelitavad vanemas eas inimesi väikesesse linna.

Stella arvates on noore inimese jaoks oluline leida sobiv koht, kus ennast nii hariduses kui ka karmil tööturul teostada. „Põhjus, miks noored otsustavad tõmbekeskuste kasuks, ongi võimaluste rohkus, mida suurlinnad endas hoiavad ja järjest rohkem juurde koguvad,“ lisas Stella lõppu.

Kelli arvab, et kõik jääb selle taha kinni, et väikesel linnal pole pakkuda neid väljakutseid, mis on suurtel linnadel. Selle all peab ta silmas kõrg- või ülikoole.

Lisaks on tema arvates ka suurem tööpõld otsustavaks teguriks.

Peamisteks probleemideks väikelinnade puhul olid siiski töökohtade vähesus, ülikoolide puudumine ja halvad ühistranspordi sõidugraafikud.

6

7

Meenutus

LITTERA

Paide Gümnaasiumi 92. lennu elukäik pärast lõpetamist KELLI Talimaa

A

eg on lennanud linnutiivul, eksamid ja keskharidus jäänud selja taha. Värskelt lõpetanud vilistlased on alustanud oma elu suurima peatükiga - tuleviku loomisega. Igal lõpetajal oma lugu ja käidud tee, omad võidud ja kaotused, mured ja rõõmud.

Sellest kirjutavad abituriendid juba ise pikemalt.

Kaarel Siimut, kuldmedalist

Mis oli Sinu plaan, mida peale kooli lõppu teha? Mis viis sind selle mõtteni?

Esialgne plaan kujunes mul tegelikult välja viimase kahe gümnaasiumiaasta jooksul.

N i m e l t t a h t s i n m i n n a Ta r t u Ülikooli materjaliteadust õppima.

Alguse sai see mõte Raketisaatest ning küpses kuni lõpetamiseni.

Kas see on see, millega ma kogu elu tegelen? Usun, et kindlasti mitte, aga füüsikat ja keemiat õppides kujuneb välja huvitav

arusaam maailma toimimisest.

Millega hetkel tegeled?

Arvan, et kõige õigem sõna mu praeguste tegemiste kirjeldamiseks oleks „õpin“, sest juba esimesel nädalal sain aru, et siin läheb andmiseks. Seda mitte seepärast, et minu senised teadmised kuidagi lünklikud oleks, vaid seepärast, et loengutes ei pingutata selle nimel, et igaühele asja selgeks teha. Ometigi tunnen ma, et see, mida teen, on huvitav ning ma tahan seda järjest rohkem teha ning selle kohta enam õppida.

Mida jääd Paide Gümnaasiumist kõige enam igatsema?

Tüüpiline vilistlase vastus sellele küsimusele on koolitoit. Nüüd ma saan aru, miks kõik seda ütlevad.

Kui gümnaasiumis tehakse sulle söök valmis ja tuuakse kindlal kellaajal kaussidega veel laualegi, siis veidi liialdatult öeldes peab tudeng oma toitu ise jahtima.

Lisaks sellele nõuab harjumist tunduvalt suuremas kollektiivis õppimine. Näiteks kõrgema matemaatika loengus on korraga 4 5 0 t u d e n g i t n i n g programmeerimises ca 300 tudengit.

Mis on Su tulevikuplaanid edaspidiseks?

Lõpetada ülikool ning õppida võimalikult palju seda, mis mind

huvitab. Tohutu nauding on käia ainult oma lemmiktundides, ilma et peaks vahepeal mingi igava ainega tegelema.

Ku i d a s e k s a m i t u l e m u s t e g a rahule jäid? On see mõjutanud Sinu praegust elu?

No ütleme, et saab paremini, sest eesti keele eksamis läks kümmekond punkti kaduma.

Mate eksamiga võib rahule jääda ja inglise keelest oli mul tegelikult juba ammu üsnagi ükskõik.

Eksamitulemused olid minu jaoks pehmelt öeldes ebaolulised, sest ülikooli sissesaamises olin ma kindel juba 11. klassis, kui esimese eritingimuse täitsin. Praegused a b i t u r i e n d i d , j ä t ke j ä r g n e v meelde: umbes tuleva aasta juuli l õ p u k s o n t e i l o m a eksamitulemustest täiesti savi.

Vähemalt minu ja suure osa lennukaaslaste jaoks see nii oli.

Kas soovitad tulla õpilastel Paide Gümnaasiumisse õppima?

Igal juhul! Ma õpin praegu Tartu Ülikoolis, Eesti parimas ülikoolis f ü ü s i k a , ke e m i a j a materjaliteaduse erialal, kus ligi poole kursuse tudengid on Hugo Treffneri gümnaasiumi vilistlased.

Esimese kuu põhjal võin julgelt väita, et Paide gümnaasiumi ja Hugo Treffneri taseme vahe ei ole sugugi suur, kõik sõltub ikkagi

LITTERA LITTERA

Meenutus

8

Paide Gümnaasiumi 92. lennu inimesest endast. Seepärast soovitangi ma kõigil, kes praegu põhikoolis või gümnaasiumis käivad, võtta õpingutest viimast ja panna kõige rohkem rõhku just nendele ainetele, mis teile enim meeldivad. Käige kõigil olümpiaadidel, kuhu teid vähegi lastakse või kuhu te minna tahate, sest iga kogemus on kulla hinnaga.

Kes oli Sinu lemmikõpetaja?

Väga raske küsimus, sest igal õpetajal on omad tugevad ja nõrgad küljed. Gümnaasiumiajast on mulle oma kustumatu mälestuse jätnud õpetajad Ülle Rohtma, Daire Krabi, klassijuhataja Silva Jürisoo, Elbe Metsatalu ning Lorina Kukk.

Nüüdseks, olles kooli lõpetanud, oleksid tahtnud midagi teisiti teha?

Tagantjärele oleks ju võinud mitte pingutada nendes ainetes, mis mind absoluutselt ei huvitanud, ning uurida iseseisvalt süvitsi aineid, mis mind huvitasid. See oleks mulle tõenäoliselt tähendanud aga kuldmedalist ilmajäämist, mis on ikkagi veidi ka au küsimus. Usun, et võtsin ka koolivälisest elust suhteliselt maksimumi, kuigi 11. klassis tulnud mõttepoega minna rahvatantsu tantsima, ma ei

realiseerunud. Tartus on mind praeguseks kutsutud vist ca kolme rahvatantsurühma (Helen, ole rahulik, ma ei läinud ).

Kati Sepp

Mis oli Sinu esialgne plaan, mida peale kooli lõppu teha? Mis viis sind selle mõtteni? Esialgne plaan oli minna Balti Filmi ja Meedia kooli filmikunsti õppima, kuna olin tele/filmimaailmaga varasemalt tuttav ning see oli väga köitev minu jaoks.

Millega hetkel tegeled?

Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikoolis Euroopa ja rahvusvahelist õigust ning kooli kõrvalt käin tööl ka St. Patricksis.

Kuna keskkooli viimased 2 aastat teadsin kindlasti, et tahan õppida õigusteadust ja tundsin selle vastu huvi, siis olen praeguse erialavalikuga enam kui rahul ning tunnen, et olen õiges kohas.

Mida jääd Paide Gümnaasiumist kõige enam igatsema?

Klassijuhatajat Marist ning Dina Ressarit. Need kaks õpetajat tegid

keskkooliaastad hulga meeldivamaks.

Mis on Su tulevikuplaanid edaspidiseks?

Tulevikus näen ennast kindlasti t ö ötamas õ igus alal, t äps elt riigiprokurörina. Tuleva viie aasta eesmärk on midugi omandada magistrikraad õigusteaduses.

Ku i d a s e k s a m i t u l e m u s t e g a rahule jäid? Üldiselt võib rahule jääda.

Eksamitulemused ei ole nii määravad kõikidel erialadel, nii et need ei ole mõjutanud mind suurel määral.

Kas soovitad tulla õpilastel Paide Gümnaasiumisse õppima?

Jah, sest Paide Gümnaasium on lihtsalt parim kool Järvamaal.

Vaadake tulemusi õppetöös, huvitegevuses jne.

Kes oli Sinu lemmikõpetaja?

Elbe Metsatalu. Tema teadmistepagas on hindamatu ning oli suurepärane võimalus õppida vabariiklikult tunnustatud majandusõpetaja käe all.

Nüüdseks, olles kooli lõpetanud, oleksid tahtnud midagi teisiti teha? Õppinud inglise keelt põhjalikumalt, sest nüüd ma näen, et tänapäeval ei ole ilma keeleoskuseta midagi peale hakata.

9

Meenutus

LITTERA LITTERA

elukäik pärast lõpetamist Sigmar Allik

Mis oli Sinu esialgne plaan, mida peale kooli lõppu teha? Mis viis sind selle mõtteni?

Esialgu oli mõte käia ära ajateenistuses, et sellega ühele poole saada. Kartsin, et ilmselt pärast kõrgkooli enam ei viitsi. See asi jäi aga mõningatel arusaamatutel põhjustel katki.

Pärast seda plaanisin õppima hakata Eesti Lennuakadeemias.

Aga jõle tihe rebimine oli minu soovitud erialale ning ka see jäi katki.

Millega hetkel tegeled?

Hetkel õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis autotehniku erialal ning samal ajal töötan Omnivas kullerina. Samuti ootan vastust Formula Student Team Tallinnast nende meeskonnaga liitumiseks.

Mida jääd Paide Gümnaasiumist kõige enam igatsema?

No kohe kindlasti jään igatsema kooli sööke. Need olid ikka üle kõige. Kindlasti sooviks e-kooli

tagasi. Kõik oli nii lihtne. Praegu ma isegi ei saa aru, mis mul tegemata jääb või mis mu hinded on. Moodle keskkond on ikka keeruline küll. Ja absoluutselt jään igatsema meie klassijuhatajat Maris Raudseppa ning Helen Trugi, kes mind tagant utsitasid, et ma oma asjad õigel ajal ära teeks.

Hetkel ei taha nagu keegi öelda, et kuule tee need joonestamised ja asjad ära.

Mis on Su tulevikuplaanid edaspidiseks?

Tulevikuplaanid on hetkel sellised, et lõpetaks hea meelega kooli ära nii, et sealt välja ei visataks.

Juttude põhjal pidi sealt välja langemine olema kergem, kui Daire Krabi kontrolltööd. Ja uskuge mind. Kui ikka õppida viitsid ja tunnis kaasa mõtled, siis on matemaatika lihtne.

Ku i d a s e k s a m i t u l e m u s t e g a rahule jäid?

Eksamitulemustega ei jäänud absoluutselt rahule. Teeks uuesti ja paremini. Mõjutanud on see nii palju, et kui ma oleksin saanud kõikide eksamite tulemused vähemalt 90 punkti, siis oleksin saanud Lennuakadeemiasse sisse.

Aga nii palju vaeva ma ka nüüd näha ei viitsi.

Kas soovitad tulla õpilastel Paide Gümnaasiumisse õppima?

Kui õpilased reaalselt õppida

tahavad, siis loomulikult.

Matemaatikas saab jube hea põhja alla. Hetkel lausa naudin TTKs tahvli ees olemist. Kõik tundub nii lihtne. Aga kui õppida ei viitsi ja tahad Paide Gümnaasiumisse minna ainult paberi pärast, siis seda saab ka mujalt ja palju kergemalt.

Kes oli Sinu lemmikõpetaja?

Ei olnudki otseselt lemmikut. Kõik olid omamoodi toredad ja huvitavad. Ei tohtinud lihtsalt halba listi saada. Aga kindlasti sooviksin välja tuua Jüri Kaugeranna filmimaitse. Kõik filmid, mida me vaatasime, olid meeletult huvitavad.

Nüüdseks, olles kooli lõpetanud, oleksid tahtnud midagi teisiti teha?

Kindlasti. Oleksin võinud rohkem õppida, asjad õigel ajal ära teha n i n g s a m u t i t u n n i s r o h ke m tähelepanelikum olla. Päris ausalt ka. Mul ei oleks kunagi häbi olnud minna Heleni ruumi uksel olevat lehte vaatama. Aga päris tõsiselt.

Gümnaasium on veel kerge.

Kõrgkoolis tõlgite terve klassiga töö ülesande eesti keelest inimlikku eesti keelde. Õppige, õppige, õppige ja tehke asjad õigel ajal ära. Endal on kergem.

Huvitavat

LITTERA

10

V klassi õpilastel on koolis huvitav Kirke Pärn ja Ade-Briana Nurk ui te arvate, et Paide

K

Gümnaasiumis on igav õppida, siis te eksite. 5. klassid on käinud juba mitmel põneval ekskursioonil. Nagu näiteks Paide tehisjärve ääres veeorganisme uurimas ja püüdmas, Sagadi looduskoolis ja muuseumis, Järvamaa muuseumis ajalugu avastamas.

Möödunud teisipäeval käisime Tallinna linnamuuseumis ja Eesti lastekirjanduskeskuses.

Kuna 5. a klass külastas Eesti lastekirjanduskeskust juba kevadel, käisid nemad hoopis Nukumuuseumis.

Tallinna linnamuuseumis oli meie teemaks „Kui ma elaksin 500 aastat tagasi“. Meile tutvustati keskaegset eluolu.

Selleks, et paremini kohastuda, pidime riietuma samuti keskaegselt.

Me küsitlesime kaasõpilasi, kuidas neile päev meeldis, arvamused kõlasid nii: Remo-Rico sai teada, kuidas elati, riietuti ja toituti keskajal.

Anne Maria sai teada, et oli väga vähe toidunõusid.

Keitlinile jäi meelde, et oli vähe toitaineid ja toitu ning lastele anti alkoholi.

Angelale ja Rebecale meeldisid otsimis- ja arvamismängud.

Arvamismängus pidime kinni seotud silmadega ära arvama,

millised esemed meile kätte anti.

Anne Maria arvas, et ta nägi keskaegsetes riietes õudne välja, aga Rebecale jällegi meeldisid vanaaegsed riided.

Evelina ja Andrian said teada, mida ja miks tegid timukad keskajal, Egert aga seda, mis oli keskaja ravimites teistmoodi kui tänapäeval.

Eesti lastekirjanduskeskuses õppisme, et iga inimene on erinev ja seda tuleb austada.

Evelinale meeldisid tervitusmängud, kus me pidime ütlema ennast tutvustama

liigutuste abil.

Egert sai teada, et sõpra ei valita välimuse järgi.

Andrian sai teada, et iga inimene on erinev nii seest kui väljast.

Gerritile ja Evelinale meeldisid pildid, kus oli üks vähihaige tüdruk enne ja pärast ravi.

5.a klass valmistas Nukumuuseumis liikuva kehaosaga varjunukke.

Anne Maria arvas, et tema tigu oli väga lihtne meisterdada.

Keitlini meelest oli kruvi puu sisse keerata raske.

Loodame, et meid ootavad ees uued ja põnevad seiklused.

11

Meenutus

LITTERA

Minu õpetajate päev KELLI Seinoja

S

ellel aastal õpetajate päeval olin mina Anneli Ninep, kellele kuulub esimene klass. 5. oktoobri hommikul oli mul suur närv sees, kuna mõtlesin, kas tegin ikka õige otsuse, et õpetada esimest klassi, et äkki ma ei saa hakkama.

Klassi jõudes vaatasid kõik väikesed suurte silmadega ja olid üllatunud, miks õiget õpetajat ei tulnud ja miks mina neile tunde annan. Kuna esimese klassi pisidel on palju energiat ja alati midagi rääkida, siis päeva lõpuks väsitasid nad mind ikka ära.

Põnev oli vaadata seda mõtlemist, kui näiteks matemaatikat tegime või õppisime loodusõpetuses, millised on varred, õied ja juured.

Päeva lõpus meie kui abituriendid tegime õpetajatele ka tunde, et nende teadmisi kontrollida. See, kuidas õpetajad oskasid mängida väga hästi seda, kuidas õpilased käituvad ja räägivad, tuli neil väga hästi välja.

Minule kui ka klassikaaslastele jäi väga hea mälestus sellest päevast. Sai tundma õppida natukene teisi õpetajaid, kellega iga päev kokku ei puutu.

12

LITTERA 10

LITTERA

Rauno ja muusika ANDRIANA Lomakina

Paide Gümnaasiumi 10. klassi õpilase Rauno Jüristo suureks kireks on muusika. Muusika vastu tundis ta huvi juba väiksena, kuid rohkem hakkas sellega tegelema siis, kui läks 7-aastaselt Paide Muusikakooli.

Tema sõnul olid esimesed aastad huvitavad, aga siis tekkis tüüpilise koolilapse mure, et pidi ema tahtel kohal käima.

Muusikakool on nüüdseks l õ p e t a t u d , k u i d muusikapisik on ikka Raunol sees. Ta käib kahes kooris ja tegeleb koos Sander Paalperega DJndusega, ehk enamikul

nädalavahetustel käivad nad klubides esinemas ja vahelduseks teevad ka mõnel kolmapäeval KeskEesti TRE Raadios klubimuusika saadet.

Rauno sõnul on parimateks mälestusteks kõik esinemised, kuna alati on saanud palju nalja ning tekkinud meeldejäävaid mälestusi, kuid eraldi tõi ta välja Weekend festivalil esinemise.

R a u n o s e n i s e s muusikakarjääris on tekkinud ka palju piinlikke olukordi, kui näiteks kõrvaklapid on kukkunud puldi peale ja terve laulu

nässu keeranud. Üks huvitavamaid kordi on olnud siis, kui esinemiseks polnud toodud pulti, ehk nad pidid 2 tundi YouTube´ist laule laskma tema telefoni netiga.

Kindlaid tulevikuplaane Rauno täpselt öelda ei o s k a . Ta v a a t a b gümnaasiumi käigus, kuidas diskori elu välja kujuneb. Hetkel proovib ta 100% pühenduda sellele, et saaks välja lasta esimese laulu Clubmusic Takeoveri poolt. Rauno sõnul on see väga lõbus elustiil ja ta soovitab seda kõigile.