Kooli sünnipäeva eri 2014

HIND 0.50€

Littera PAIDE GÜMNAASIUMI AJALEHT

Igal koolipere liikmel tasub teada, tunda kooli rolli suurust elus.

Käies koolis garanteeritud ei ole ainult pagas teadmist, oskust.

Olles keskel koolimelu, aitab selle sisu kujundada sinu enda pilti maailmast ja tõest.

Kui et lapseeas ei taju, märka, tunne palju rohkelt küpsust, kogemust ja tundmist ümbritsevas tomimisest annab sulle kool ja elu koolis.

Saab siis omajagu vanust, üha rohkem hakkad hindama ta väärtust, panust.

Mõistad, et on tähtis näha koolielu rõõmu, võlu, leida aega, mahti, taas et tulla kokku.

Margit Kattai

Littera toimetus õnnitleb kooli pidupäeva puhul!

2 JUHTKIRI J uba paistmas sügise lõpp, õpilased on koolitöösse täielikult sisse elanud ja intensiivne õppimine on täies hoos. Üha külmemaks muutuvad sügisilmad on küll karmid ja näpistavad, aga see ei takista Littera toimetusel artiklite kallal nohistamist.

Seekordses lehes ilmuvad artiklid on sõnumiks, et varsti-varsti on meie kooli sünnipäev ja vilistlased saavad taas kokku!

Lehest saab lugeda mõne kõige värskema vilistlase ettevõtmistest ja tegemistest. Ka mõtiskleme kooli sünnipäevast ja toome teieni arhiivist kogutud vanu naljakaid pilte õpetajatest ja õpilastest. Äsja olid tantsude, laulude esitamisega ja kommikorjamisega ametis ka mardisandid, siit ka mõtisklus mardipäevast.

Ka kultuursem pool ei puudu selles väljaandes: lühikest filmiretsensiooni saab lugeda viimasest Ilmar Raagi mägufilmist „Ma ei tule tagasi” ja eesti rahva vanasõnu läbi lapsesuu. Lehest leiab ka huvitava viktoriini, mille lahendamisel saab igaüks auhinna!

Ja kuna õpetajate päev on vajunud vaikselt unustuste hõlma, siis värskendame teadmist seekord sel kujul, et toome teieni pilte ja loo õpetajate tegemistest sel päeval.

Veel muudki! Loe ikka, muidu jääd ju ilma.

Ilusat sünnipäeva!

TOIMETUS Peatoimetaja: Margit Kattai Korrektor: Ülle Rohtma Küljendaja: Kristofer Jürisoo Toimetus: Egelyn Oja, Henry Vool, Kaarel Siimut, Kadri Sibul, Janne Rihe, Marielle Kleemeier, Dianne Aalde, Kaisa Lütt

Gümnaasium

LITTERA

Palju õnne, Paide Gümnaasium!

MARI Mikson

Paide Gümnaasium tähistab

29. novebril oma 105. sünnipäeva. Paide Gümnaasium on teinud oma tööd läbi aastate südamega.

Kool sai alguse Posti tänavalt, kus asus Paide Tütarlaste Gümnaasium. Edasisel teel on ta kandud mitmeid nimesid.

1992. aastal taastati Paide Gümnaasium ja seda nime kannab asutus tänaseni.

Paide koole kollitab uus reform, mis kaotaks koolid ja liidaks nad üheks ehk linn saaks omale riigigümnaasiumi. Arvatakse, et lõpetanud õpilasi see uuendus ei puuduta, kuid nii see ei ole.

Vi l i s t l a s e n a l ä h e b m e i l e samamoodi korda Paide Gümnaasiumi tulevik, sest kool on igale õpilasele oluliseks saanud. Olgugi et vahel on raske, mäletame alati kooliteed, sest 12 aasta jooksul kogume väga palju.

Mul ei lähe kunagi meelest minu 1. klassi astumine. See päev siiani silmade ees. Oma parima sõbrannaga saime kõige ilusamad tüdrukud meid aktusele viima ja kui uhked me olime, et saime suurte tüdrukute sõpradeks. Terve aasta, kui nad veel Paide Gümnaasiumis

õppisid, saime neid üllatada väga tihti, sest viisime neile igal võimalusel komme. Tahtsime nii väga olla nende sarnased ja nende suurused ja nüüd, kui see aeg on käes, siis tahaks ajas tagasi minna ja nautida veel seda rõõmsat lapsepõlve.

Paide Gümnaasiumist lahkudes jään kõige rohkem igatsema oma esimest klassijuhatajat Tiia S a g a r i t . Ta o n p a r i m klassijuhataja keda soovida, ta hoiab oma klassi täpselt nagu oma lapsi. Kuue aastaga, mil ta oli meie klassijuhataja, õpetas ta meile väga palju. Ta pani meid mõtlema nagu suured inimesed, samas pakkus meile õppetöö kõrvalt palju meelelahtust, mis tõi välja meie ülemeeliku lapsemeelsuse. Ta teab täpselt, mida lapsed tahavad ja kuidas neid motiveerida paremini õppima. Aitäh Tiiale, et ta pakkus meile ja pakub edaspidi teistele meeldejäävat kooliteed.

Paide Gümnaasium on ideaalne kool, kus alustada oma eluteed.

Paide Gümnaasium annab head võimalused õpinguteks, samal ajal pakkudes palju erinevaid huvitegevusi. See on kool, kus tehakse tööd südamega.

Õnnesoovid

LITTERA

3

Õnnesoovid Littera toimetuselt!

KAAREL Siimut Peotäis tarku mõtteid, suutäis sooje sõnu, soovib sünnipäevaks koolipere!

EGELYN Oja e nn ks! d õ lju va ai Pa ipäe liaast si. n p i sünid koo äis la mus la a at Ilus maj vaid e vast. ja eldi päe Me igast

ne liht e ja i g in i iss e m ikul s midag l o p m b n ium l hom See o t oma l s a a a . e su n g b üm hvas i voori riline, a jook a G t v ja de ra ie Pai kuhu al väl usa ni he päe eda on un la ja, as sü ma ärastlõ see on mese ooni j stat. ! ini aa tsi t, lp iga isema itada t emo a 105 aasium eril et tek rineva ha jub ümn G e e m või met tnud t Paide küm suu õnne, ju Pal

KRISTOFER Jürisoo KAISA Lütt

Pärast 9. klassi otsustasin ma jääda edasi Paide Gümnaasiumisse. See oli lihtsalt kõige loogilisem minu jaoks. Ma sain endale kindla põhja alla ning ma ei näinud põhjust, miks oleksin pidanud kusagile mujale kooli minema. Kõik mu sõbrad ja mälestused on siin ning lisaks veel mingi faktor, mida ma täpselt nimetada ei oska. Palju õnne PG! DIANNE Aalde

Palju õnne, Paide Gümnaasium! Soovin, et igal uuel tarkusepäeval su read täienduksid uute entusiastlike ja õpihimuliste õpilastega ja et vilistlased leiaksid ikka ja jälle vaid heade mälestuste saatel reipal sammul tee su koridoridesse.

4

Tagasivaade

LITTERA

Vanu pilte Toimetuse liikmed läksid ühel reede hommikul kooli arhiivi ja lappasid vanu pilte. Toome teienigi mõne huvitava leiu.

JANNE Rihe, KADRI Sibul

Joondu..., valvel... – algab kehalise kasvatuse tund Kuldmuna laureaadid. Ainult viitele õppijad. Vaata hoolega. Keda tunned?

Sportlikud ja rõõmsameelsed neiud. Kas tunned kedagi?

Ahto Mäeots võtab vastu auhinda

LITTERA

Tagasivaade

5

kooli arhiivist Järjekordne aktus - loe loosungit!

1.b klassi õpilane Toivo Saukkonen (1981)

Õp. Anne Pajupuu oma klassi ees

6

Õpetajate päev

LITTERA

Me ise ilu tegijad -

LORINA Kukk

Reede, 3.oktoober

kell 7.30 kohusetunne tõukab ja sunnib – mine, mine – tunnid algavad kohe. Surun seekord minekutuhina maha ja teen ühe kohvi veel – pean püsima kodus –, õpetajate päev ju ning nii vara ei oota mind keegi. Mõttes sõitlen end – täitsa saamatu, ei oska vaba hommikuga midagi peale hakata.

Kõik, enam ei suuda kodus püsida, hakkan minema, vaja veel poest läbi minna, et osta asendusõpetajale tänutäheks „energiataastaja“.

Selveris kohtan kolleege, kellel sama eesmärk ja sama suund.

Rõõmustame jällenägemise üle ning seame sammud Laia tänava poole. Samas suunas liigub teisigi kolleege ning polikliinikust tulnud uudishimulik linnakodanik küsib hämmeldunult, et kas Paide Abituriendid on otsustanud sellel Gümnaasium kolib juba Laiale päeval koolis ise kõigega toime tänavale ära, sest nii palju õpetajaid tulla ning meid oodatakse Paide liigub selles suunas. Kas uus Huvikeskuses. linnalegend on sündinud?

Huvikeskuse fuajeesse kogunenud seltskond tervitab igat saabujat rõõmuhõisetega ning Huvikeskuse juhiabil Merle Rüütlil on pisut tegemist, et end kuuldavaks teha.

Eks mõjutab teda teadmine, et paljud on tema endised õpetajad ja tema laste praegused õpetajad – no kuidas sa nende peale ikka häält tõstad. Pisut edvistamist, kuid siiski tekitavad õpetajad ühe suure ringi ning käskluse „kolmeks loe“ peale moodustub kolm seltskonda, kellel on siht silme ees: kaunid kunstid – siit me tuleme.

LITTERA

Õpetajate päev

7

õpetaja meenutus õpetajate päevast Luige joonistamine, keraamikatöö ning karpide valmistamine – see on meie tänase päeva meisterlikkuse näitamine. Ei ole lihtne olla õpilase rollis, sest kui ise ei tea, kuidas täpselt teha, siis peaks küsima. Aga kuidas sa küsid, kui pinginaabrid tegutsevad rõhutatult tarkade nägudega ja sa oled ainuke, kes aru ei saa? Ah, küsija suu pihta ei lööda ning tark küsib ja areneb, rumal jääb vaikides veel lollimaks.

Nii sai küsitud ja üle küsitud, silm muutus täpsemaks, käed kindlamaks, hirm saamatuse ees kadus ning aeg läks lennates.

Ilusate asjade loomine muudab hinge kaunimaks ja keskpäevaks oli igaüks oma taiese üle uhke.

Savitööd jäid viimistlemist ootama, aga luiged ja karbid võeti kaasa, et nendega koolimajas enne aktust uhkustada. Etteruttavalt olgu öeldud, et savitööde tegijad uhkustasid oma viimistletud valmis töödega pärast vaheaega.

Ilus päev oli. Mõni õpetaja sai kinnitust, et on käelises tegevuses ikka veel osav, mõni avastas, et ilu loomine ei olegi ülejõuline pingutus, aga kõik olid ühte meelt selles, et lihtsuses peitub geniaalsus. Nii hingesoojendav oli end andekana tunda.

Aitäh teile, abituriendid, selle ilusa päeva eest.

Aitäh teile, Huvikeskuse õpetajad, et võtsite julguse kokku ja saite õpetajate seltskonna ohjamisega hakkama.

8

Mõtted LITTERA

Mõtteid puust ja sugupuust Lapsepõlves pidasin ühte

puud oma maakodus erilisemaks kui teisi. Tollal ma ei mõelnud palju sellele, mis tähendus sel puul minu jaoks on, kuid sellegipoolest pidasin vajalikuks seal otsas iga päev ronida või ta all istuda. Nüüd on hea sealt mõõda kõndida ja meenutada.

Lugesin hiljuti: „Puu on kasvamise, suremise ja taasärkamise võrdkuju, igihaljas puu kehastab surematust.“ Kui õpetasin oma peagi 6-aastaseks saavat sugulast sugupuud joonistama, oli tema esimene küsimus: „Miks puu?“ Kohe ei osanud ma vastata, sest see tundus iseenesestmõistetav.

Artiklist leidsin mõtte, mis oleks õige seda kirjeldama: puu sümboliseerib kasvamist, kehastab surematust. Nii on ka suguvõsa puhul – tuleb peale üha uusi põlvkondi ning ahel jätkub.

Kui oleme harjunud sellega, et puu annab meile eelkõige õunu, siis tegelikult on puul ajaloos palju sügavam tähendus. Puu on märk, maa ja taeva märk, tugevuse ja jõulisuse sümbol.

MARIELLE Kleemeier

On palju inimesi, kes võtavad

loodust, selle ilu ja sealt t u l e n e v a i d o h t e iseenesestmõistetavalt.

Oleme küll üles kasvanud pea et looduse keskel, aga ei märka kõike seda võimast ja elujõulist, mis ta meile pakub. Ürgsete uskumuste kohaselt on puud kõiksuse võrdkujuks – maa ja taeva märk. Maa ja taevata ei suudaks olla ükski inimolend.

Sama mõte on kantud ka puule ja seda mitmes erinevas varjundis.

Kiviajal oli puu toitu ja varju pakkuva Ema võrdkuju. Kindlasti tuleb puust rääkides esmalt meelde sugupuu ehk suguvõsa puu. Oles sa mõelnud, miks on meie suguvõsa kogumile antud nimetus sugupuu?

Puu on ühtehoidmise võrdkuju.

Tema oksad on omavahel seotud ja paiknevad koos, mis loob paralleele ühtehoidv

MARGIT Kattai

Film

LITTERA

9

JANNE Rihe

„Ma ei tule tagasi“ on Ilmar Raagi uusim film, mis on valminud Eesti, Venemaa, Valgevene, Kasahstani ning Soome koostööna. Film on üles võetud vene keeles ning vene nätlejatega. „Ma ei tule tagasi“ on pälvinud mitmeid auhindu tähtsatel filmivestivalidel nii Venemaal, Ameerikas kui ka Hollandis.

Film räägib Anjast, kes on edukas õppejõud ning endine l a s t e k o d u kasvandik.Valesüüdistuse tõttu on ta sunnitud politsei eest põgenema ning teesklema

kodutut last. Varjupaigas viibides tutvub ta Kristinaga, kes lööb Anja plaanid segamini ning kellega Anja võtab ette hulljulge teekonna Kasahstani, Kristina vanaema juurde.

Imekspandav on keskse t e g e l a s e A n j a ümberkehastumisvõime. Ühel hetkel käitub ta kui täiskasvanu: ta on iseseisev, romantilistes suhetes endast oluliselt vanema mehega, kellega ta unistab pere loomisest. Teisel hetkel käitub ta vastutustundetu lapsena: põgeneb politsei eest, selle asemel et süüdistuse tagamaid seletada, ning ähvardab korduvalt hüljata abitu

Kristina osatäitja Viktoria Lobatševa

K

r

i

s

t

i

n

a

.

Kuigi tundub, et lõpuks leiab Anja rahu ning jääb paikseks, on filmi lõpp siiski lahtine ning laseb igal vaatajal ise otsustada, kuidas lugu lõppeda võiks.

Filmi süžee paistab pealtpoolt lihtne, kuid seestpoolt on see palju keerukam. „Ma ei tule tagasi“ jutustab vaatajatele inimliku ning kõneka loo sõprusest, armastusest, üksindusest ja elu ettearvamatutest keerdkäikudest. Film näitab ehedalt, kui palju agressiivsust ning hoolimatust on ühiskonnas ning kõikjal meie ümber.

10

Vilistlased LITTERA

Tagasivaade Teatavasti on õpilaste elu ikka kiire ja tegemisi täis ning seega pole minulgi väga palju aega oma mälestustes sobrada, sest töö utsitab tagant ning loengutes tuleb keskenduda ja hoolega õppejõudu kuulata, sest suhtekorraldaja üks olulisi omadusi on oskus kuulata, nagu ülikoolis siiamaani on õpetatud. Küll aga olen ennast mõnikord tabanud loengu ajal umbes selliselt mõttelt: „ Appiiii, mu selg jääb kangeks selle pika istumise peale, aga vot gümnaasiumis oli ikka mõnus - kogu aeg olid erinevad tunnid ja kestsid ainult 45 minutit“.

Lisaks sellele, et praeguste loengutega võrreldes ( millest mõned kestavad üle kolme tunni) olid gümnaasiumi tunnid ikka väga lühikesed, igatsen ka heas mõttes rutiini - iga nädal oli sama tunniplaan, mis lõpuks kulus juba nii pähe, et võisid kinnisilmi ühest klassiruumist teise jalutada. Tallinna Ülikoolis jooksevad tudengid iga seitsme nädala tagant ringi nagu peata kanad - küll ei leita õigeid auditooriume üles, küll eksitakse ära, ja tegelikult - vahel on ka seda päris tore vaadata.

Aga nii nagu kümnendasse klassi tulles tahtis gümnaasiumielu harjumist, on ka ülikooliga. Üks erinevus gümnaasiumi ja ülikooli vahel on iseseisva töö harjumus. Kui gümnaasiumis on iseseisvad tööd pigem lühemad, siis ülikoolis on iseseisva töö osakaal palju suurem, samuti tuleb väga palju ka lugeda (see pidavat olema nii kõikide erialadega, vähemalt teised tudengid räägivad).

Praegu võin julgelt väita, et ülikoolis on küll alguses raske, aga siiski ääretult tore. Olen rahul ka oma erialavalikuga, suure tõenäosusega olen endale leidnud ala, mis mind ka tulevikus tõeliselt huvitab. Kuid samas jätsid kustumatu mälestuse ka gümnaasiumiaastad - alates koolitundides olemisest kuni näiteks rebaste ristimiseni välja ning kõik muu sinna vahepeale jääv. Tahaksin kõikidele gümnasistidele meelde tuletada: nautige gümnasisti elu ning võtke neist kolmest aastast nii palju, kui võtta annab! Pärast on neid aegu ülikoolis tõeliselt lahe meenutada.

Palju õnne sünnipäevaks, meie armas Paide Gümnaasium, ning ilusat pidupäeva!

Marit Talunik

Vilistlased

LITTERA

11

gümnaasiumiaastatele (90. lend) Õpime Aarhusi ülikooli Herningi õppehoones rahvusvahelist äri. Kool on väga kõrgel tasemel ning õppejõududeks on antud regiooni vaieldamatud tipud (QS World Ranking 96. koht). Lisaks tänavu novembrist alustas ülikooli juures ka tööd Standfordi ülikooli Peace Innovation Lab. Erialaliselt on väga suur rõhk pandud just teoreetilisele lähenemisele. Esimesel semestril õpime organisatsioonilist käitumist, majandusmatemaatikat ja -statistikat ning äriökonoomikat, mis koosneb Taani majandusest ja mikroökonoomikast. Kokku alustas õpinguid 71 üliõpilast, järele on jäänud umbkaudselt 40.

Esimesed kolm kuud Taanis on olnud väljakutseterikkad, oleme pidanud harjuma uut sorti bürokraatiaga ning kõrge hinnatasemega. Elame koos iirlasest kursusekaaslasega ülikoolilinnakus kahetoalises korteris. Sisseelamine on olnud ladus, kuna eeltöö õppima tulemiseks oli põhjalik. Kool on 5minutilise jalutuskäigu kaugusel, jõusaal 2 minuti kaugusel, lähim pood 15 minuti kaugusel ning kesklinn 30minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Lisaks õpingutele käib Ragnar mängimas jalgpalli Herning Fremad klubi juures ning mina käin mängimas ameerika jalgpalli Herning Hawksi meeskonna juures.

Rainer Lusmägi Õpin praegu Tartu ülikoolis kirjandus- ja kultuuriteadusi, täpsemalt keskendun etnoloogiale. Kuigi mu esimene valik oli psühholoogia ja olin kooliaasta alguses natuke löödud, et jäin napilt alla piiri, siis nüüdseks olen ma isegi tänulik, et läks nii. Võtan järgmisel aastal psühholoogia kõrvalerialaks.

See on ülikooli juures väga hea variant: isegi kui kardad, et võid natuke erialaga mööda panna, siis ei ole hullu, sest oled siiski koolisüsteemis sees ja saad nüüd ilma katseteta erialasid juurde võtta. Minuga koos on filosoofiateaduskonnas ka veel Marilin Tumanski ja mõnes loengus olen silmanud ka endist toimetajat Kristin Kikerpilli.

Mul on väga hea meel, et tegelesin koolilehega, see on andnud mulle arusaama, et ei tasu karta inimestega suhtlemist, ja samuti on meil kõik õppejõud väga naerusuised ning nooruslikud. Eriti meeldib ülikoolis olek kindlasti aktivistidele, sest üritusi ja ettevõtmisi on meeletult palju. Ausalt öeldes ei ole ma sellel aastal veel ühestki üritusest osa võtnud ja juba olen nendest väsinud.

Ja ei pea ka kartma, et õppida on väga palju, mul on nädalas ainult 11 tundi ja igal nädalal jääb vähemalt üks neist ära. Ja kui eriala on sinu jaoks huvitav, siis on õppida ka põnev. Kõikidele introvertidele ütlen, et ei pea üldse muretsema ka selle pärast, et keegi ei taha sinu sõber olla. Üldiselt on nii, et kõik, kes õpivad sama eriala, on ka üpris sarnased ja küll keegi ikka jutustama tuleb.

Muidu on ülikoolis äge ja ei tasu ka üleliia muretseda.

Hegely Klaus

12

Mardipäev

LITTERA

Mardipäeva disko MARGIT Kattai

K ätte on jõudnud selle aasta viimane sume sügiskuu ja kõiki meid lummanud kirju aastaeg on kaotanud oma võimsad värvid ja looduse ilu on tasa loojunud. Linnud on lennanud soojematele maadele, aga meie ei pääse.

Mis muud jääb meil üle, kui võtta vastu närviliselt uksele koputav karge talv.

Ehkki ilmad on minemas üha külmemaks ja ninad tatisemaks, kiputakse sellest hoolimata novembrikuus ikka õue ja toa vahelt jooksma. Aga loomulikult! Novembrikuu on ju Kadride ja Martide kuu. Nagu igal aastal, nii oli ka tänavu mardipäeva-eelselt näha vuntsilisi karvkasukates marte siin ja seal külast külla, toast tuppa jooksmas. Loodan, et ikka lasite külmast kangeks külmetanud küüntega sandikesed tuppa sooja? Mina ka! Kahju hakkas vaesekestest.

Külmast võetud sandid ei suutnud ukse taga kogu laulusalmigi korralikult lauldud. Kohe nii pakasest kanged olid teised.

Kutsusime siis emaga kaugelt ja

külmalt maalt tulnud rändurid tuppa ootuses mõnd regilaulu kuulda. Aga kus sa sellega! Mis sa nüüd! Meil ju 21. sajand. Kes neid regilaule enam laulab!

Tänapäeva mardisantide repertuaari kuuluvad ikka need popimad lood ja laulu juurde käivad ka kaasaegsemad nüansid. Nii me siis kuulasime kahe tantsiva mardi esituses Ott Leplandi „Tunnen elus end” ja vaatasime kuidas kolmas efektselt taskulambiga teiste kohal välgutas. Meil oli muidugi nalja kui palju.

Tundub, et mardisandid olid otse klubist tulnud.

Kui diskoga oli soe ihusse saadud, järgnes luuletuste lugemine. Sedagi esitust ei saanud võrrelda 5-10 aasta taguste mardisantide esinemisega. Ninad nutitelefonides, lugesid kõik kolm mardisanti üksteise järel salmikesi talveluuletusest.

Nutitelefonidest lugemise tõttu jäi küll ilmekusest puudu, aga luuletus ise oli sellegipoolest ilus! Kuigi põhiline stsenaarium ei kujutanud endast kuidagi kommetepärast mardirituaali, siis traditsioonilised õnnesoovid siiski ei puudunud.

Kui kommid käes, soovisid

väiksed mardisandid ikka karjaõnne ja karjaõnne. Aga mis sest karjaõnnest ikka. Ajad on ju muutunud. Sõnastagem see pigem siis juba tööõnneks. Ehk on koolielus ja armastuseski õnne vaja!

No jah. Eks me igaüks ise tea, kui kiivalt kinni hoida vanadest ütlustest ja kommetest, viisidest. Samas näen, et uue aja uususe segunemine või isegi asendumine traditsiooniliste kommetega on vältimatu.

Tahes-tahtmata muudab uus pealetulev põlvkond need kombed n-ö rohkem omaseks e h k t ä n a p ä e v a g a sulanduvamaks. Sellest hoolimata on tore kuulata lapsi laulmas ja vaadata neid entusiastlikult tantsimas. Pole tähtis, kuidas ja mida. Tähtis on hoopis see, et tahe käia ja teha on säilinud. On näha, et lapsed tunnevad ikka rõõmu ukselt uksele käimisest ja kuniks seda õhinat, tuhinat ja rõõmu on, jätkub sellest ka mardisantide vastuvõtjatele. Minule jätkus.

Nüüd ei jõua kadripäeva ära oodatagi. Võtame siis kõik ilusti valgeis linastest kleidikestes kadrid ka vastu ja hindame neil laulu-, tantsuoskust!

LITTERA

Luuletused

Enese sees Maailma piiritu piiratus on ümber ja sees meis endis.

Et laulaks keegi valjusti.

Et tantsiks keegi hoolimata, kus päike paistab paremini, ei iial oska teada, ihata ja tahta.

Kui saaks vaid proovida sa teisel poolgi vett, kas õnn on parem, kehvem...

Vaata tõtt sa!

Enda sisse, ümber enda teiste sisse paiska teadmist, et kus iganes ei oleks inimhing, on rahu meie endi teha.

MARGIT Kattai

Vaata, avasta ja kuula Kui käid neid teid ja radu, mööda tuhandeid ja sadu, pead eksima nii tegudes kui teel, et leida õiget sihti, suunda.

Kuid ära peatu, nukrutse, vaid vaata, avasta ja kuula, on siin ja seal me ümber tarkust, teadmist, teisi inimhingi.

Armasta ja õpi, olla parem teiselgi sa aita.

Kogemuste võrra kosu, seadmaks mõtted, sihid paika.

MARGIT Kattai

13

14

Õnnesoovid

LITTERA

1.a laste soovid oma kooli 105. sünnipäevaks Soovin sulle palju edu ja 105 aastase rõõmu!

Meribel Lehemets

Head sünnipäeva ja head ja suurt torti!

Rasmus Rooba

Soovime sulle ilusaid aastaid!

Mona ja Magnus Raidvere

Soovin sulle head sünnipäeva ja et palju lapsi tuleks koolimajja!

Hanna Hiob ja Karolin Assin

Soovin sulle, kallis gümnaasium, palju õnne ja häid aegu!

Laura Sild

Palju õnne ja palju õpilasi!

Danel Tasso

Soovin sulle palju, palju õnne ja edu ja rõõmu!

Liis Margaret Tamme Palju õnne armas, kallis kool, kõige kallim oled sa kogu ilma peal!

Greete Getriin Osolin Palju õnne sünnipäevaks ja palju õppimisi!

Petra Cassandra Laaneoks

Palju õnne sünnipäevaks ja heasi õpilasi!

Hanna Maria Vilms Soovin sulle head järgmist 105 aastat ja soovin sulle tugevust!

Steven Isak Tambla

LITTERA

Õnnesoovid

15

(6.a klass) PAIDE GÜMNAASIUM - see on...

Parimad ja positiivsed Agarad ja andekad Inspireeritud ja imelised Distsiplineeritud ja detailsed Ehtsad ja erilised Globaalsed ja geniaalsed Üllatavad ja ülitegusad Mõtlikud ja mõnusad Naeratavad ja nutikad Abivalmid ja asjalikud Ausad ja avatud Suurepärased ja sõbralikud Innukad ja intelligentsed Usinad ja unistavad Moodsad ja mõistlikud INIMESED

Kooliskäimine on nagu Eesti lipp, mis klassiaknast paistab, algus on hele ja lihtne, aga siis läheb järjest raskemaks…

Paide Gümnaasium on kui päriselu sotsiaalvõrgustik, kuhu me igaüks oma jälje jätame.

Kool on nagu söök ja jook – ilma selleta lihtsalt ei saa!

Meie kool on nagu ookean, kus kümbled haridusmeres, mõni ujub seal pinnal, mõni sukeldub sügavamale, aga mõni vajab päästerõngast.

Meie 105aastane kool on nagu mõnus vanaisa oma õpilastele. Tal on jutte, mida jutustada, ja tarkusi, mida jagada. Ta toob valgust meie päeva, kui seda ei ole. Eks ta on mõnikord tüütu ka, kuid las ta olla…

Meie kool on nagu igapäevane laulupidu.

Meie kool on nagu kosmos, kust tuleb uusi tähti Eestimaa taevasse.

Meie kool on nagu galaktika igasuguseid asju täis – siin on teadmisi ja mõtteid, unistusi ja mälestusi, mis säravad kaugele nagu tähed maailmaruumis.

Varia

16

LITTERA

Vanasõnu uues kuues 4.c klassi õpilased murdsid päid. ,,Hallpead austa, kulupead kuula.'' – Elerin ,,Igal oinal oma sarv.''- Veiko ,,Hallpead austa, kulupead kaitse.'' – Lisete

,,Hirmul on suured oinad.'' – Robin

,,Üheksa korda mõõda, üks kord vaata.'' – Elerin

,,Kes ei tööta, see sööb.'' – Simon

,,Parem üheksa sõpra, kui üks vend.'' – Indrek

,,Parem üheksa sõpra, kui üks pea.'' – Lisette

,,Igal oinal oma pesa.'' – Lisete ,,Igal oinal oma laut.'' – Karlis

,,Igal oinal oma saba.'' – Eerik

,,Heal lapsel mitu pead.'' – Egert

,,Üheksa korda mõõdad, üks kord loed.'' – Indrek

,,Heal lapsel mitu südant.'' – Hannaliisa

,,Üheksa korda mööda, üks kord pihtas.'' – Simon

Sünnipäeva viktoriin I.Mis oli kooli kõige esimene nimi?

II.Kes oli Paide Gümnaasiumi direktor aastatel 1989-2005?

III. Mitu õpilast lõpetas 90. lennu?

IV. Mis on koolilaulu „Mäletad“ refrääni esimese rea sõnad?

V. Kui vanaks saab kool tänavu?

VI.Mis aastal rajati kool?

VII.Mis aastal lõpetas kooli esimene lend?

VIII.Mitu õppelajuhatajat on olnud koolis kokku?

IX.Mitu direktorit on olnud alates aastast 1924 kuni praeguseni?

X.Mis aastatel viimati rekonstrueeriti koolihoone?

Auhinnaks rõõmus meel ja uhkus oma tarkuse üle!!!

5. 105-aastaseks, 6. 1909.aastal, 7. 1925. aastal, 8. 18, 9. 17, 10. 2006-2010 1. Paide Tütarlaste Gümnaasium, 2. Peeter Putk, 3. 32 õpilast, 4. „Paide ja kool, sõbralik hool...“,