Programmi Eduko uudiskiri nr 1

1

Uudiskiri nr 1

Uudiskiri

nr 1 06/2012

Koostöine doktoriõppe eelkool / lk 12-13 Õpetajakoolitaja tagasi koolis / lk 18-19

Tallinnas arutati väljakutsuva koolikäitumise probleeme / lk 6-9

2

Sisukord

Uudiskiri nr 1

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Head lugeja, teie ees on esimene programmi Eduko uudiskiri.

Lühiuudised ..................................................................... 4-5 Tutvustame Eduko büroo meeskonda, ilmus TEPE konverentsi kogumik, Eduko nõukoda sai uue koosseisu

Professor Bill Rogersi meistriklass ........................... 6-9 Eduko büroo kutsel viibi märtsis Eestis Austraalia haridusnõustaja professor Bill Rogers.

Ilmus käitumisjuhtimise käsiraamat .......................... 10 Eesti keeles ilmus raamat “Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat”.

Piltuudis .............................................................................. 11 Õpetajahariduse infoboks haridusmessil Intellektika 2012.

Koostöine doktoriõppe eelkool ................................ 12-13

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga.

Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

Tallinna ja Tartu Ülikooli koostöös toimub doktoriõppe eelkool.

10 küsimust Eduko doktorandile ............................ 14-15 Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Anna-Liisa Jõgi.

Innovatiivsed ideed õpetajakoolituses .................. 16-17 Tutvustame kolme uudset ideed õpetajakoolituse esmaõppes.

Õpetajakoolitaja üldhariduskoolis ........................ 18-19 Tartu Ülikooli õppejõud Piret Kärtner stažeeris kuu aega üldhariduskoolis.

Pedagoogilise praktika mudelid ............................. 20-22 Eduko raames piloteeritakse uuenduslikke praktikamudeleid.

Eelteade ............................................................................... 23 Augustis toimub uuringute suvekool.

SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396

Uudiskiri nr 1

Toimetaja veerg

3

Toimetaja veerg Teie ees on esimene programmi Eduko uudiskiri, mis jõuab lugejateni vähemalt kolm korda aastas. Uudiskirjaga soovime teid hoida kursis programmi edusammudega, aga ka laiemalt arengutega Eesti õpetajakoolituses.

Monika Maamägi Eduko koordinaator, uudiskirja toimetaja Esimest uudiskirja kokku pannes tabas mind rõõmus tõdemus – lugejatega on jagada enam, kui uudiskirja maht seda võimaldab. Teisalt on see aga mõistetav, arvestades programmi mahtu ja tegevuste mitmekesisust.

Aastatel 2009-2014 suuname haridusteaduse ja õpetajakoolituse erinevate valdkondade arendusse 5,1 mln eurot.

Toetame õpetajakoolitust pakkuvates kõrgkoolides järgmisi valdkondi (lisatud % programmi eelarvest): • haridusteadlaste järelkasvu (19%); • uuringute ja analüüside läbiviimist (26%); • õpetajakoolituse õppekavade arendamist (13%); • õpetajakoolituse õppejõu-

dude arengut (19%); • õpetajakoolituse juhtimissüsteemide tõhustamist (4%); • õpetajakoolituse populariseerimist (18%).

Ajaliselt on käes programmi tegevuste elluviimise põhiaastad, algusaegade käivitamisraskused on möödas ja arendustööd täies hoos.

Eduko on tema partnerid Eduko uudiskiri valmib tihedas koostöös meie partnerkõrgkoolidega: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

se, et astume koos partneritega ühte jalga.

Uudiskirja ootame panust meie kõikidelt partneritelt – see on meie ühine häälekandja. Jagage oma mõtteid ja ettepanekuid laiemalt tutvustamist väärivatest tegemistest oma kõrgkoolides.

Programmi Eduko uudiskiri jõuab lugejateni vähemalt kolm korda aastas.

Hea on nentida, et kõik partnerid, kelle poole pöördusime, soovisid oma kogemusi ja tegemisi esimeses uudiskirjas jagada.

See annab meile kindlustunde jätkamiseks ja teadmi-

Foto: Terje Atonen

Uudiskirja saajatega saate liituda programmi Eduko koduleheküljel http://eduko. archimedes.ee

Lugejate tagasisidet ja ettepanekuid ootan meiliaadressil monika.maamagi@archimedes.ee.

Head lugemist ja libedat sulge kaastöödeks!

4

Lühiuudised

Uudiskiri nr 1

Eduko büroo töötajad (vasakult) Teibi Torm, Liis Revell, Monika Maamägi ja Ene Palgi.

Foto: Terje Atonen

Eduko büroo meeskond Eduko büroos koordineerivad programmi tegevusi tegevjuht, 2 koordinaatorit ja raamatupidaja.

Teibi Torm vastutab programmi juhtimise eest, koordineerib doktoriõppe ning õpetajakoolituse juhtimise ja kvaliteedi hindamise arendamise tegevusi.

Monika Maamägi vastutab programmi kommunikatsioonitegevuste eest, koordineerib uuringuid ja õpetajakoolituse populariseerimise tegevusi.

Liis Revell vastutab õppekavaarenduse tegevuste elluviimise eest, koordineerib õpetajakoolituse esmaõppe

Ilmus TEPE konverentsi kogumik Õpetajaid koolitavate ülikoolide võrgustiku (TEPE) 4. aastakonverentsi ettekannete põhjal koostatud kogumikus analüüsitakse õpetajahariduse erinevaid tahke.

Kogumiku toimetajad on Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikool) ja Erika Löfström (Helsingi Ülikool).

Kui soovite paberkandjal kogumikku, andke oma soovist teada meiliaadressil monika.maamagi@archimedes.ee.

Kogumiku elektrooniline versioon on leitav aadressil: http://eduko.archimedes.ee/ files/TEPE%20kogumik.pdf

õppekavade arendust ja õpetajakoolituse õppemetoodika ja -sisu uuendamist.

Raamatupidaja Ene Palgi menetleb elluviija ja partnerite väljamaksetaotluseid ning nõustab programmi partnereid abikõlblikkuse küsimustes.

Uudiskiri nr 1

Lühiuudised

5

Eduko uus nõukoda pidas programmi tulemusi heaks Programmi Eduko nõukoja uue koosseisu töös osalevad Eve Eisenschmidt (TLÜ), Martin Hallik (TÜ), Merle Rihma (TPS), Margus Pärtlas (EMTA), Liina Siib (EKA), Kalle Tammemäe (TTÜ), Urve Vool (SA Archimedes) ja Vilja Saluveer (HTM).

Uues koosseisus kohtus nõukoda esimest korda 07.05.2012. Päevakorras oli ülevaade programmi Eduko tulemustest aastatel 20092011 ja programmi 20132014 prioriteetide kooskõlastamine.

Aastatel 2009-2011 on Eduko programmi eelarvekasutus olnud hea ja nüüd, kus programm on poole peal, on kasutatud 45% eelarveva-

henditest, seega on haridusteaduste ja õpetajakoolituse toetamiseks suunatud 2,2 mln eurot.

Kõik programmi tegevused on käivitunud. Näiteks toetatakse 7 kasvatusteaduste doktorandi õpinguid, kokku on rahastatud 17 uurimisrühma tööd. Õppekavaarenduse valdkonnas on valminud pedagoogilise praktika analüüs ja didaktikakeskuste võrgustiku visioon, koolitatud on sadu õpetajakoolitajaid.

Samuti on valminud Tallinna ja Tartu Ülikooli õpetajakoolituse juhtimissüsteemi analüüs, milles toodud muudatusettepanekud on leidnud rakendamist.

Õpetajakoolituse populariseerimist on toetanud Hea õpetaja kuu ja raadiosaade “KoolOn” .

Samas tõstatasid nõukoja liikmed ka küsimuse, kuidas saavutada programmiga veel tugevam kvaliteedinihe haridusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas.

Nõukoda kooskõlastas iga alategevuse prioriteedid aastateks 2013-2014, sealhulgas kooskõlastati otsus alustada didaktikakeskuste e-keskkonna arendamisega. Prioriteedid kinnitavad lõplikult SA Archimedes rakendusüksus ja Haridus- ja Teadusministeerium Lisainfo aadressil: http:// eduko.archimedes.ee/programmist/juhtimine

Eduko nõukoja liikmed (vasakult) Martin Hallik, Urve Vool, Liina Siib, Eduko tegevjuht Teibi Torm, Vilja Saluveer, Kalle Tammemäe, Eve Eisenschmidt, Margus Pärtlas ja Merle Rihma.

Foto: Andrus Sarv

6

Meistriklass

Uudiskiri nr 1

V천imsad vahendid k채itumise haldamiseks klassiruumis

Professor Bill Rogers.

Foto: Raivo Juurak

Uudiskiri nr 1

Sel kevadel alustas Eduko õpetajakoolituse õppejõududele suunatud meistriklasside sarja, mille avas 13. märtsil toimunud meistriklass „Ebakohase käitumise tagajärjed“. Meistriklassi külalisesinejaks oli Austraalia haridusnõustaja professor Bill Rogers.

Lauri Tankler Lisaks meistriklassile andis Bill Rogers Tallinnas kahesajaliikmelisele auditooriumile kahepäevase seminari ning eestikeelsena ilmus ka tema raamat „Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat“.

Eduko programmi toel välja antud Bill Rogersi raamat käitumisest klassiruumis pakub tõhusaid, tuttavaid ja lihtsasti rakendatavaid meetodeid nii alustavatele kui ka kogenud pedagoogidele. Kas need ka õpilaste käitumist parandavad, sõltub aga, nagu ikka, õpetajate omavahelisest koostööst.

Märtsi keskel oma tihedasse töögraafikusse Eesti jaoks aega leidnud Bill Rogers on tegelikult üks väga omapärane tegelane, kes mõjub koolitustest osavõtvatele õpetajatele haruldaselt – tema vanus ja kogemus annavad jutule

Meistriklass kaalu juurde vanemate pedagoogide silmis, samal ajal aga sisuliselt nõustudes nooremate õpetajate põhimõtetega.

Põlvkondadevaheline side on justkui automaatselt loodud.

Rogersi põhisõnumid on lihtsad – õpetaja peab olema järjepidev, autoriteetne ja samal ajal õpilast mõistev ning empaatiline. Väga olulisel kohal tema silmis on õpetajate omavaheline koostöö ning kooliterviklik lähenemine käitumisele klassiruumis ning ebakohase käitumise ta-

7

Rogers on oma pikaaegse karjääri käigus jäänud praegusekski tööle mentor-õpetajana, kui­gi ümber maailma loengute pidamine käitumisjuhtimise ja distsipliini teemadel jätab sellekski vaid veidi aega. Siiski on see praktika andnud talle võimaluse järjest muutuvas maailmas, järjest muutuvate õpilaste puhul olla pidevalt kursis ja pidevalt täiendada oma näidetepagasit.

Seda tõestas ka mitme õpetaja tagasiside Rogersi loengute järel – vaid näited Õpetaja peab olema (ning kinnitus selle kohta, järjepidev, autoriteetne et igal pool ja samal ajal õpilast on erinevad mõistev. lahendused, mitte kindlad valemid) gajärgedele. Rogersi mõjusus annavad klassiruumi juhtiteemale lähenedes tuleb välja mist õppima tulnud õpetajale selle kaudu, milliseid näiteid kindluse, et tegemist pole pelta kasutab ja kuidas ta oma galt teoreetikuga, kes kusagilt sõnumit edasi annab. kaugelt ja kõrgelt nõu andma 2010. aastal esmakordselt on tulnud. ilmunud raamat „Käitumine Ja seda on näha ka mõne klassiruumis. Tõhusa õpeta- teema puhul, mida Rogers mise, käitumisjuhtimise ja oskab sõnastada paremini kui kolleegitoe käsiraamat“ jõu- nii mõnigi tegevõpetaja – see dis sel aastal raamatukogu- ongi tema töö olnud. Taktikadesse ja internetti eestikeel- line eiramine (lühiajaline täsena. Raamatut lugedes on helepanu nõudmise eiramine aga vist vähe neid õpetajaid, üldise töörahu nimel), hookes ei leiaks sealt tuttavat si- mamisaeg (aeg antud õpilasetuatsiooni või käitumismust- le oma käitumist korrigeerida rit. ilma silma peal hoidmata)

8

Meistriklass

või ka aja mahavõtmine (teise õpetaja toetamine sellega, et kutsuda ta fabritseeritud eesmärgil korraks õpetajate tuppa ning anda talle hingamisruumi) annavad märku, et Rogersil on olemas võime tasakaalustada ideoloogiat praktiliste näpunäidetega.

Muidugi on siin alati lõks – need õpetajad, kes tahavad oma klassiruumides õhkkonda parandada ja kasutada Rogersi raamatus toodud meetodeid, põrkuvad tihtipeale selle vastuseisu peale, et ülejäänud õpetajad koolis kohtlevad õpilasi ikkagi oma sissejuurutatud meetodite järgi edasi ning positiivset muutust ei tule. See on samuti üks taolistest praktikute muredest – ma ju võin siin kuulda küll väga toredaid asju, aga reaalsus on teine.

Rogers ise ütles pärast oma meistriklassi ja kahepäevast seminari Tallinnas sel kevadel, et see mure tuli välja ka

Uudiskiri nr 1

Austraalia haridusnõustaja Bill Rogers esinemas Eesti õpetajatele Tallinna Ülikoolis.

Foto: Liis Revell

et õpetaja, kellel on klassiga probleeme, ei jääks üksi. „Tihtipeale nad kardavad, et neid peetakse seetõttu kehvadeks või saamatuteks,“ Bill Rogers suudab selgitas ta. „Ja paljud ei tasakaalustada lähe selle tõttu ideoloogiat praktiliste oma murega näpunäidetega. õppealajuhataja või kellegi teise juurde abi küsima.“ koolitatavate endi suust ning Ja nii jäävadki paljud õpeeestlased pole ainukesed, kes tajad üksi oma plaanidega neid mõtteid mõtlevad. Tema tegeleda murettekitavalt käisõnul on oluline aru saada, tunud õpilastega, sest teistel

pole kas huvi aidata või kardab õpetaja seda plaani üldse avalikustada.

Nii nagu loengus, on ka raamatus toodud välja eraldi koolitervikliku lähenemise mõtteid – mida Eesti koolides on kindlasti paljude õpetajate arvates keeruline juurutada.

Aga see ei pea algama alati direktorist või õppealajuhatajast.

See võib tähendada ka lihtsalt seda, et sina ei ole see õpetaja, kes kolleegi murest kuuldes ütleb: „Aga minu juures on ta normaalne.“ See võib alata ärakuulamisest,

Uudiskiri nr 1

Meistriklass

Bill Rogers ilmestab seminari oma joonistustega, millest mõnedki valmivad seminari käigus.

kokkuleppest kahe õpetaja vahel, kes üksteise klassist riiukukkesid ära noppima tulevad või ka abist individuaalse käitumisplaani kokkupanekul.

Kogu sellest teemast rääkides kõlab Bill Rogers lihtsustatult öeldes väga eluterve suhtumisega – ta räägib nagu ta teaks neid õpilasi, kellega minul on probleeme olnud.

Ta oskab vaadata veidi kaugemale käitumisest vaid klassiruumis, küsides laste puhul ka nende sotsiaalset tausta, vanemate olukorda, tervise ja toitumise mõju.

Nõndasamuti mõjub ta ka oma raamatus klassiruumi juhtimisest rääkides – mida elutervema suhtumisega sa tegelikult oled õpetajana,

seda rohkem sa eeskuju andes ja sotsiaalseid rolle mudeldades arendad ka õpilastes taolisi käitumismalle.

Kuna klassiruum on meie jaoks veel siiani üks kõige olulisem koht, kus toimub õppimine, on erakordselt tähtis õpetajal omada neid vahendeid, millega õpilaste ebakohast käitumist juhtida ning arendada.

Rogers ei ole selles valdkonnas kaugeltki ainuke autor või koolitaja, keda lugeda/ kuulata, kuid on kahtlemata üks nendest, kelle nõuanded on üllatavalt hästi rakendatavad Eesti väga erineva tasemega koolide õpilaste puhul.

Oluline on ikkagi see, et õpetajad peaks omavahel koostööd tegema, nagu tee-

9

Foto: Raivo Juurak

vad ühise eesmärgi poole pürgijad kõigis muudes valdkondades.

Meistriklasside sari Meistriklass on praktiliste kogemuste saamise ja vahendamise koht, mille vilju on võimalik edasises õppetöös kasutada.

Meistriklasside sari jätkub sügisel teemadega “Klassi kui grupi psühholoogilise arengu juhtimine” (koolitajad Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velström) ja “Õpilase ealised arenguvajadused ja nende arvestamine õppimise juhtimisel klassis” (koolitaja Koidu Tani-Jürisoo).

10

Uus raamat

Uudiskiri nr 1

Foto: Liis Revell

Eesti keeles ilmus Bill Rogersi raamat „Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat” Suhted õpilaste ja õpetajate tab mõista laste probleemvahel ning nende kvaliteet se koolikäitumise tagamaid määrab ära kooli mikroRaamat pakub juhiseid, kliima, õppimise ja õpetakuidas luua üksteisest mise edukuse. hooliv, positiivne ja Paraku näitoimiv õpikeskkond. tavad mitmed Eestis läbiviidud uuringud, et koolirõõmu tunneb alla ning pakub samas õpetajale poolte õpilasest ning suhted selgeid, praktiliselt läbiprooõpetajate ja õpilaste vahel ei vitud võtteid töös ebakohase ole alati kõige paremad. käitumisega,” selgitab Tallin“Bill Rogersi raamat ai- na Ülikooli kasvatusteadus-

te instituudi dotsent Katrin Poom-Valickis. “Raamatus toodud näidetes tunneb ilmselt iga õpetaja ära oma klassi väänikud ning leiab kindlasti ideid, kuidas edukamalt õpilaste käitumist juhtida.” „Käitumine klassiruumis“ on ülimalt kasulik lugemisvara nii õpetajaks õppijatele kui ka töötavatele pedagoogidele.

Raamatu elektrooniline versioon on leitav aadressil: http://eduko.archimedes.ee/ files/K%C3%A4itumine%20 klassiruumis.pdf

Uudiskiri nr 1

Piltuudis

11

Õpetajahariduse infoboks haridusmessil Intellektika 2012 10.-11. veebruarini 2012 Tartus toimunud haridus- ja infomessil Intellektika oli teist korda üles seatud Eesti õpetajahariduse infoboks.

Infoboks koondas programmi Eduko eestvedamisel

Eesti kõrgkoole, kus on võimalik õpetajaks õppida.

Kohal olid Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Pedagoogiline Seminar.

Messipäevade jooksul tutvustati huvilistele õpetajaks õppimise võimalusi kõikides nendes kõrgkoolides.

Lisainfo aadressil: http:// eduko.archimedes.ee/populariseerimine

Fotod: Maiki Voore

12

Doktoriõpe

Doktorikooli eelkoolis osalejad Tartus.

Uudiskiri nr 1

Foto: Mario Mäeots

Kahe kõrgkooli koostöine doktoriõppe eelkool aitab teha teadliku valiku Kaks aastat on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös ESF programmi Eduko toel läbi viidud haridus- ja kasvatusteaduste doktoriõppe eelkooli.

See on seminaride sari, mis aitab teha õpinguteks teadliku valiku.

Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum, doktoriõppe eelkooli eestvedaja Neljal seminaril räägitakse, mis on doktoriõpe ja doktoritöö, milliste uurimisvaldkondadega tegeldakse, kes on juhendajad ja kuidas koostada

uurimisprojekti või kirjutada Vastavalt Tartu ülikoolis teadusartiklit. Äli Leijeni ja Aivar Otsa eestSeminarid on korraldatud vedamisel läbi viidud uurinvideokonverentsina Tartu, gule astub haridusteaduste Tallinna ja Pärnu vahel – töö- doktoriõppesse kaht tüüpi kohustustega hõivatud ini- õppijaid – osa on eelnevad mesed saavad võimalikult kodu lähedal Eelkooli idee sündis ülevaate nii soovist toetada Tartu kui ka teadlikumat sisenemist Tallinna Ülikoolis toimudoktoriõppesse. vast.

Eelkooli viivad läbi kahe kõrgkooli pro- õpingud äsja lõpetanud ja fessorid ja teised teadlased- teised teinud lõpetamise järel õppejõud, kuid seminarides pikemat aega näiteks koolisaab kasulikku infot ka dok- tööd. torantidelt. Äsja lõpetanute varasemas

Uudiskiri nr 1

õppes pole enamasti olnud lähemat kokkupuudet teadustööga ja nn intervallidega õppijatel ei ole sageli aimu sellest, mida doktoriõpe täna tähendab ning kes ja millist teadustööd ülikoolis teeb.

Eelkool aitab luua vajaliku ülevaate ja kontaktid, et alustada doktoriõpinguid kiiremini ja lõpetada õppekava suurema tõenäosusega nominaalajaga.

Käesoleval aastal said eelkooli läbimise tunnistuse 30 osalejat, kuid üksikuid seminare külastas veel üle kümne huvilise.

Kuivõrd kahte ülikooli võetakse õppima vaid kümmekond valdkonna doktoranti, siis on eelkool hea ettevalmistus sisseastumiseks, aga

Doktoriõpe võimaldab ka kohe aktiivsemalt teadustööle pühenduda.

Eriti oluline on see neile, kel eelnevatest õpingutest rohkem aega möödas. Näiteks võib eelkooli osalejate seast leida kogemustega õpetajaid, koolijuhte ja ministeeriumitöötajaid, kes kaaluvad doktoriõpet kui huvitavat väljakutset.

Eelkool jätkub ka järgmisel aastal Kogutud tagasiside näitab, et seminarid vastavad osalejate ootustele, võimaldavad aktiivselt osaleda ja saada vastused pea kõigile küsimustele.

Või nagu üks osaleja kirjutas: „Aitäh, hea on seminaril

13

istuda, kuulata doktoranti ja mõtiskleda, kas ja milleks mul seda doktorantuuri vaja on. Aitab endas selgusele jõuda, mis selle seminari eesmärk ongi.“ Saadud tagasiside ei näita veel küll mõju kaitsmise efektiivsusele, kuid innustab ülikoole siiski jätkama.

Jätkamisotsuse tegemiseks ja tagasiside põhjal edasiste eelkooli arendusplaanide tegemiseks on kavas eelkooli läbiviijate ja eelkooli läbimise järel doktoriõppesse vastu võetud doktorantide seminar sügisel.

Rohkem infot eelkoolist leiab aadressilt http://www. pedagogicum.ut.ee/et/eduko/doktorikooli-eelkool

Kaardistatakse haridusteaduse valdkonna doktoriõppe tulemuslikkust mõjutavad tegurid Äli Leijen, Aivar Ots Eduko toel viiakse Tartu Ülikooli Pedagogicumis läbi „Haridusteaduse valdkonna doktoriõppe uuring“, mille põhjal kaardistatakse doktoriõppe tulemuslikkust mõjutavad tegurid ja koostatakse meetmed tulemuslikkuse parandamiseks. Uuringut viivad läbi Äli Leijen, Aivar Ots, Liina Lepp, Mari Karm ja Margus Pedaste.

Uuringus on vaatluse all doktoriõppe tulemuslikkuse seosed doktorantide poolt õpingute käigus kogetava rahuloluga ning juhendajate juhendamispõhimõtted ja -praktikad.

Uurimistulemused viitavad, et võrreldes teiste erialade doktorantidega võib täheldada suhteliselt pikemaks kujunevat õpingute käiku ja ka erinevusi rahulolus mõnede juhendamistegevuste osas.

Lähtuvalt sellest on haridusteaduse doktoriõppe õppekorraldust otstarbekas muuta paindlikumaks nii õppekorralduslike lahenduste mitmekesistamine kui ka õpingutes osalemisele ja uurimistööle suunatud toetuste kasutatavuse osas.

Uuring valmib aastatel 2010-2014, vahearuandega on võimalik tutvuda siin: http://www.pedagogicum. ut.ee/et/eduko/tulemused

14

Doktorant

Uudiskiri nr 1

10 küsimust Eduko doktorandile Anna-Liisa Jõgi Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant, töötab Eduko uuringugrandis ÕPIÕPE Miks astusid haridusteaduse doktorantuuri?

Olen haridusteaduste, õppimise, õpetamise ja kooliga laiemalt tegelenud kogu oma tööalase elu.

Doktorantuur oli järgmine üsna loomulik samm ning olin väga õnnelik, kui professor Eve Kikas mind oma uurimisgruppi kutsus.

Milline on õnnelik doktorant?

Doktorant on õnnelik siis, kui professor on õnnelik.

Professor on õnnelik siis, kui doktorant kirjutab ja avaldab artikleid.

Tõsisemalt rääkides – õnnelikul doktorandil on toetav töögrupp, meeleolukad kaasdoktorandid, ülikoolipoolne tugi administratiivsetes ja majandusküsimustes ning

mis põhiline – elevusttekitavad uurimisküsimused.

Mida naudid teadustöö juures?

Naudin vabadust ja kohustust mõelda, värvikaid diskussioone, õigete vastuste puudumist, vajadust kogu aeg metoodiliselt edasi liikuda ning kolleege, kellelt on väga palju õppida ning kellega on seejuures väga lõbus koos töötada.

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist?

Kaasjuhendaja välisülikoolist (dots Marja-Kristiina Lerkkanen, Jyväskylä Ülikool) annab võimaluse vaadata enda tööd natuke kõrvalt ja kasutada teiste kõrgkoolide teadmisi, kogemusi ning vahendeid.

Millest tunned doktorantuuris enim puudust?

Kasvatusteaduste doktoriõpingute poole pealt tunnen puudust väljakutsuvatest kursustest, eelkõige metoodika alastest. Mõnel hetkel olen tundnud ka soovi olla kaasatud instituudi töösse.

Nüüdseks osalen erinevates TLÜ arendus- ja koostööprojektides, kus saan piisavalt oma õpetamiskogemust rakendada ning juhendamisja õppekavaarendamise oskusi arendada.

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri?

Ma ei ole veel nii kaugele mõelnud. Üsna kindel on, et ma jään ühel või teisel moel seotuks õppimise, õpetamise ja koolielu korraldamisega.

Doktorant

Uudiskiri nr 1

Milline oli Sinu viimane erialane lugemiselamus?

Doktorandi stereotüübile vastavana on mu laual ja laua ümber kuhjad lugemist vajavatest raamatutest ja artiklitest, lisaks muidugi ohtrad materjalid arvutis. Õpetajakoolitust puudutavatest raamatutest lugesin viimati Jere Brophy „Motivating Students to Learn“.

Mu enda töö seisukohalt valgustab mind praegu ja ajab segadusse korraga Geoff Cummingi „Understanding the New Statistics – Effect Sizes, Confidence Intervals, and Metaanalysis“.

Kaastudengi soovitatud Dan Ariely „Predictably Irrational“ on tore õhtune lugemine, mis seostub oma lustlikul viisil päevatööga.

Mida tuua teistele eeskujuks Eesti õpetajakoolitusest?

Läbisin ise õpetajakoolituse üle kümne aasta tagasi ning

mäletan juba sellest ajast meeletut diskussiooni õpetajakoolituse reformimise teemadel, kusjuures enamik väitlejatest nõustus sellega, et reformi on tarvis. Õpetajahariduse juurde tagasi tulles nägin, et üht-teist on küll muutunud, aga diskussioon on sama.

Ma arvan, et võrreldes mõnede teiste maadega on meie üliõpilaste eeliseks võimalus käia praktikal ning saada kutseaasta programmi kaudu tuge esimesel tööaastal.

Samuti on meil õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide paljudes teaduskondades tugeva traditsiooniga ainedidaktika osakonnad.

Millised muudatused oleksid vajalikud õpetajakoolituses? Õpetajakoolitus peaks olema üliõpilaste jaoks atraktiivsem ning suuremat väljakutset pakkuv. Õppeained ei tohiks olla

15

„kattuvad“ ning ainealane õpetus peaks olema toetatud tugeva psühholoogia ja üldkasvatusteadusliku teadmisega. See, mida üliõpilane õpib, peaks omama tema jaoks tähendust juba sel hetkel.

Minu arvates on kõige tähtsam mõista, et Eesti üldhariduse jaoks on hädavajalik, et õpetajakoolitus kaasajastuks kiiresti.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Töötan TLÜ psühholoogia instituudis teadurina, osalen erinevates TLÜ koostööprojektides teiste haridusorganisatsioonidega, natuke katsun läbi õpetajate koolitamise ja rakendusuuringute hoida kätt üldhariduskoolielu pulsil ja toimetan mittetulundusühingus Inimeseõpetuse Ühing.

Tööst ja õppimisest vabal ajal naudin oma pere seltskonda ja teen Kärdlas Jaburatekülas peenart.

Eduko uuringugrant ÕPEÕPI Anna-Liisa kirjutab oma doktoritööd Eduko rahastatud uuringugrandis “Eesti õpetajate õpikäsitlused ja õpetamispraktikad ning nende seosed õpilaste arengu ja õppimisega” (ÕPEÕPI).

Tema doktoritöö teemaks

on “Algklasside õpilaste ebaedu vältimisele suunatud eesmärkide ja sotsiaalsete oskuste areng ning seos õpitulemuste vältiva käitumise ja õpetajate õpetamisstrateegiatega”.

Grandihoidja on Tallinna

ülikooli professor Eve Kikas, uuring kestab 01.09.201031.08.2014, grandi eelarve on ca 224 000 eurot.

Uuringu tutvustus aadressil: http://eduko.archimedes. ee/doktoriope-ja-uuringud/ rahastatud-uuringud

16

Innovatiivsed ideed

Uudiskiri nr 1

Innovatiivsed ideed õpetajakoolituses Programm Eduko on ligi 41 500 euroga toetanud innovatiivseid ideid õpetajakoolituse esmaõppe arendamiseks. Konkurssidel toetati projekte, mis loovad uue kvaliteedi õpetajakoolituse esmaõppe õppekavas või õpetajahariduse atraktiivsuses.

Monika Maamägi Projektides hinnati idee laiemat mõju ja uudsust, samuti oli määravaks idee jätkusuutlikkus ning rakendatavus pikemaajaliselt.

Kõikide innovatiivsete ideede konkursside võiduprojektidega saab tutvuda aadressil: http://eduko.archimedes.ee/oppekava-ja-didaktikakeskused/konkursid

Eripedagoogiline nõustamine Projektijuht Merit Hallap, Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna lektor Projekti raames käivitati ülikoolipõhise eripedagoogilise nõustamise harjutuskabineti töö.

Harjutuskabinetis praktiseeris 24 eripedagoogika magistriõppekava tudengit, neid juhendas kuus õppejõudu. Üliõpilased nõustasid 41 last koos vanema(te)ga.

Nõustamisel tegeles üliõpilane lapsega 40-60 minutit, õppejõud vaatles koos vanema(te)ga kõrvalruumist läbi klaasi nende tegevust.

Seejärel liitusid vanem(ad) ja õppejõud üliõpilase ja lapsega ning arutati läbi, mida lapse arengu kohta võis esi-

algse uurimise põhjal öelda ning mida järgmisel korral veel uurida.

Pärast vanema ja lapse lahkumist arutasid üliõpilane ja õppejõud läbi üliõpilase tegevuse: mis õnnestus, mida peaks edaspidi arvestama, teisiti tegema. Üliõpilaste tagasisidest ilmnes üldine rahulolu sellise õppetöövormiga. Märgiti, et kogemus suurendas oluliselt enesekindlust ja arusaamist, mis tugispetsialistina töötades ees ootab. Samuti meeldis neile võimalus vaadelda teisi tudengeid nõustamas, mille käigus sai häid ideid oma töö planeerimiseks.

Lisainfo: http://eduko.archimedes.ee/uudised/eripedagoogiline-noustamine

Meisterõpetaja meistriklass Projektijuht Madis Lepik, Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi dotsent Eestis tegutseb palju suure kogemustepagasiga novaatorlikke matemaatikaõpeta-

jaid. Paraku lähevad sageli koos õpetajaga pensionile ka tema välja töötatud metoodikad ja metoodikat toetavad õppevahendid – puudub süsteem ja keskkond novaatorlike metoodikate edasiandmiseks alustavatele õpetajatele.

Projekti raames valmistati ette ja käivitati matemaatikaõpetajate tasemeõppes meistriklasside kursus, mis tutvustas õpetajakoolituse üliõpilastele suure kogemustepagasiga pedagoogide novaatorlikke lähenemisi.

Uudiskiri nr 1

Innovatiivsed ideed

Meistriklasse andsid matemaatikaõpetajad Eva Tšepurko, Allar Veelmaa ja Agu Ojasoo. Meistriklassi kursusel osales 14 õpetajakoolituse üliõpilast – tulevast matemaatikaõpetajat.

Õpetajate novaatorliku metoodikaga tunde filmiti ja saadud materjal töödeldi õppevideoteks, mille põhjal saab innovatiivseid metoodikaid tutvustada õpetajakoolituses ka edaspidi. Valminud kuus

17

tunnivideoga DVDd on kättesaadavad Tallinna Ülikooli matemaatikaosakonnas.

Lisainfo aadressil: http:// eduko.archimedes.ee/uudised/loppenud-innov-ideedeprojektid

Lasteaia meediakasvatuse õppejõu „tööriistakast“ Projektijuht Kristi Vinter, Tallinna Pedagoogilise Seminari meediaõppejõud Projekti raames valmis õppematerjal lasteaiaõpetajaid koolitavatele meediakasvatuse õppejõududele.

Meediakasvatuse õppejõu „tööriistakast“ sisaldab 10 alateemast koosnevat õppefilmi ning alateemade juurde kuuluvaid analüüsijuhiseid.

Analüüsijuhised sisaldavad filmiklippides nähtavate

Õppefilmi peaosatäitjad tööhoos.

õppetegevuste lühikirjeldusi, praktilisi ülesandeid, soovitusi ja juhiseid ning teoreetilisi lähtepunkte edasiseks analüüsiks. Õppefilmi eesmärk on näitlikustada lasteaiaõpetajate meediakasvatuse kursusi ning luua sisend temaatilisteks loenguaruteludeks ja analüüsiks.

Näitlikustamine on meediakasvatuse puhul eriti oluline põhjusel, et tegemist on Eesti haridusruumis uue

valdkonnaga ning õpetajatel puudub senine kokkupuude meediakasvatusega.

Projekti käigus koolitati välja viis tegevõpetajat, kes on võimelised meediakasvatust õpetajakoolituses lahtiste tegevustega näitlikustama (8 tundi baaskoolitust).

Lisainfo aadressil: http:// eduko.archimedes.ee/files/ Innovaatiline%20idee%20 l%C3%B5pparuanne%20 K%20%20VInter%202011. pdf

Foto: Kaire Kollom

18

Kogemus

Uudiskiri nr 1

Stažeerimine kulub ära igale õpetajakoolitajale Piret Kärtner pani ennast õpetajana proovile Ülenurme Gümnaasiumis.

Võimalust üldhariduskoolis õpetajana töötada pakkus Eduko programmi konkurss „Õpetajakoolituse õppejõudude stažeerimine haridusasutustes“.

Piret Kärtner Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakonna õppejõud Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakonna metoodika õppejõuna olen üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendanud kümmekond aastat.

Enne Tartu Ülikooli tööle tulekut töötasin küll 18 aastat õpetajana, ent mõni aasta tagasi panin tähele, et kool ja õppijad on muutunud. Sellest tärkas soov end koolieluga uuesti kurssi viia, ning seda eelkõige valmistamaks oma üliõpilasi paremini ette kutsetööks.

Kooli valida oli lihtne – tahtsin õpetada koolis, kus käivad tavalised piirkonna õpilased. Ülenurme Gümnaasiumi kasuks otsustasin, kuna olen sealseid õpetajaid

varem koolitanud ja juhendanud Ülenurmel töötavaid „Noored kooli” õpetajaid.

Esimene nädal oli väsitav Olin koolis kokku kuu aega ja igal nädalal andsin ühe õpetaja asemel tunde. Mul oli võimalus õpetada 6.-12. klassi õpilasi. Rühmas oli kuni 15 õpilast. Esimesel päeval vaatlesin tunde, aga juba järgmisel hakkasin õpetama.

Päris esimene nädal oli väsitav, sest harjuda tuli uute asjadega. Näiteks tundus 45-minutiline tund väga lühike ja esimesed tunnid planeerisin üle. Samuti tuli

Foto: Erakogu

panustada klassi haldamisse – proovida õppijate tähelepanu köita, oma tähelepanu jagada, veenda õppijaid paarides ja rühmades töötama jms.

Aga nädala teises pooles hakkasid asjad laabuma: õppisin paremini ja tõhusamalt planeerima ning sain sina peale õppematerjalidega.

Lapsed on muutunud julgemaks Mind üllatas, et õppijate suuline keeleoskus on märkimisväärselt paranenud, kuid kirjutamisega on lood halvenenud – käekiri on

Uudiskiri nr 1

sageli raskesti loetav ja õigekirjavigu tehakse päris palju. Õpilased on muutunud julgemaks ja oskavad end väljendada, nende sõnavara on mitmekesine ja hääldus hea.

Gümnaasiumiklassid on tõsised ja motiveeritud ning valmis iseseisvalt ka pikemat aega tegutsema. Üheks suuremaks töövõiduks oli, kui 12. klassi poiss tuli tundi õpiku ja töövihikuga pärast seda, kui ta oli juba nädalaid väitnud, et on need ära kaotanud.

Mida ma stažeerimisest õppisin?

Stažeerimine oli õpetlik ja kulub aeg-ajalt ära kõigile õpetajakoolituse õppejõududele – see annab meile juurde usaldusväärsust.

Mina lähen hea meele ja tundega ikka ja jälle kooli tagasi.

Minu repertuaari on lisandunud uusi näiteid illustreerimaks osaoskuste arendamist või keeleteadmiste süvendamist.

Kuna olen aastaid õppematerjale ka retsenseerinud, siis oskan anda soovitusi „I Love English” õpikusarja autoritele õppematerjalide kasutaja vaatenurgast.

Ilmselt oli kõige olulisem kogemus teadasaamine, et

Kogemus ma tulen ikka toime ja olen õpetajana muutunud süsteemsemaks, põhjalikumaks ja tolerantsemaks.

19

• Tundide planeerimise juures tuleks rohkem tegeleda ajaplaneerimisega, sest ka tegevõpetajad planeerivad tihti oma tunde üle ning Stažeerimine annab neil ei jää tunni lõpus enam õpetajakoolituse aega koduse õppejõule juurde ülesande seleusaldusväärsust. tamiseks või tunni kokkuvõtmiseks.

Stažeerimisest ins- • Õppijate iseseisvumise pireerituna valmis õp- temaatika on olulisel kohal peaine „Inglise keele uues õppekavas ning teema õpetamise metoodika“ tuleb sisse tuua ka didaktika täiendatud ainekava. ainekavasse. Tänane kool on veel liialt õpetamise/õpeta• Klassi haldamise temaa- ja-keskne ja tihtipeale pole tika sai mõned aastad tagasi õpetaja valmis loobuma oma didaktika ainekavast välja juhtivast rollist klassi ees. võetud, kuna teemat käsitleSeepärast on vaja ka tuletakse teistel kursustel. Teema vastele õpetajatele teadvustuleb ainekavasse uuesti sisse tada õpetaja rolli muutumise tuua ja kasutada rohkem juh- vajadust 21. sajandil. Samuti tumite analüüse. tuleb rõhutada ja õpetada uu• Tundide planeerimise rimistööde tegemise oskust teema juures tuleks eraldi inglise keele tundides. põhjalikult vaadelda võõr- • Väga oluline on õppida keeletunni erinevate etappide töötama eritasemel õppijate(sissejuhatav tegevus, oman- ga, kuna kõiki õppijad tuleb datu aktiveerimine, eesmärgi õpitegevustesse kaasata ning püstitus, uue materjali esitus, pakkuda nõrgematele õppiarusaamise kontrollimine, jatele vajalikul määral toeuue materjali kinnistamine, tust ja tugevamatele vajalikul tundi kokkuvõttev tegevus) määral väljakutset. sisu ja tegevusi.

Tutvu põhjalikumalt aineÜliõpilastele tuleb pakkuda kavasse tehtud muudatustega rohkem tundide planeerimise aadressil: http://eduko.arcpraktikat enne koolipraktika himedes.ee/uudised/stazeealgust. rimine-kartner

20

Praktika

Uudiskiri nr 1

Eduko raames sünnivad uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid Kuidas pedagoogilist praktikat õpetajakoolituse üliõpilaste õppimise jaoks veel paremini ära kasutada? Püüame leida vastust sellele küsimusele Eduko programmi konkursi „Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid õpetajakoolituse esmaõppes” raames.

Tiina Pauklin Konkursile on tänaseks mudelid esitanud neli ülikooli, uuenduslikke praktikamudeleid soovitakse piloteerida 13 õppekava raames. Konkurss on suunatud 2-aastase õpetajakoolituse magistriõppe õppekavade arendamiseks.

Konkursi kaugemaks eesmärgiks on pilootide põhjal formuleerida ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile õpetajakoolituse õppekavade pedagoogilise praktika põhimõtete kujundamiseks ning praktikakoolide (harjutuskoolide) mudeli loomiseks Eestis.

Praktikakoolide mudeli väljatöötamine ja rakendamine on üks osa Vabariigi Va-

litsuse tegevusprogrammist 2011-2015.

Konkursikorralduse üheks oluliseks aluspõhimõtteks on konkursil osalejate toetamine ja motiveerimine praktikamudelite väljatöötamise etapis.

Näiteks kaasati tagasisidestamise protsessi väliseksperdid Soomest, Singapurist, Uus-Meremaalt ja Inglismaalt ning 12.04.2012 toimus rahvusvaheline seminar praktikamudelite tutvustamiseks.

Lisaks rahvusvahelisele seminaripäevale toimus eraldi seminar konkursil osalejatele, kus kohtuti välisekspertidega ja jagati ideid praktikamudelite arendamiseks.

Välisekspertide soovituslik tagasiside tõstatas küsimusi kõrgkoolide ja praktikaasutuste koostöö korraldamise põhimõtetest ja sellest, kuidas koostöös paremaid tulemusi saada, kuivõrd see on praktika kasuteguri tõstmisel kriitilise tähtsusega ning täna on selles valdkonnas arenguruumi.

Lisaks tõstatas Singapuri esindaja prof Silvia Chong

kvaliteedijuhtimise teema õpetajakoolituses ning ärgitas mõtlema, mida antud kontekstis praktika kvaliteedi all silmas pidada.

Ta soovitas mõelda juba enne praktikamudelite piloteerimise algust, kuidas teha arendusprotsessi käigus kindlaks, et oleme saavutanud soovitud tulemuse ning millised on tõendid, mis seda kinnitavad, et liikuda arendusprotsessiga soovitud suunas.

Konkursi eesmärk Konkursi eesmärgiks on piloteerida uuenduslikke mudeleid, mis tooksid kaasa kvalitatiivse muutuse esmaõppe üliõpilaste kutsealases ettevalmistuses ning kõrgkoolide ja praktikaasutuste koostöös.

Konkursi võitjad juunis 2012.

selguvad

Praktikamudelite piloteerimise aeg: 2012-2014 Toetusfond: 110 000 eurot

Uudiskiri nr 1

Praktika

21

Pedagoogilise praktika analüüs tõi esile mitmed kitsaskohad Teibi Torm Praxis analüüsis kuues õpetajaharidust pakkuvas kõrgkoolis 15 õppekava pedagoogilise praktika korraldust ja finantseerimismudeleid.

Analüüsist väärib esiletõstmist järgmine: • praktika rahastamine on kõrgkoolides sageli läbipaistmatu, näiteks tasustatakse juhendajaid vaadeldud tundide eest, kuid eeldatakse, et

juhendaja vastutaks praktika eest laiemalt; • praktikat korraldavate osapoolte rollid ei ole alati täpselt määratletud, mistõttu oleneb praktika kvaliteet sageli juhendaja enda arusaamadest praktika juhendamise kohta; • õpetajakoolituse teooriat ja praktikat õpingute käigus sageli ei seostata, seda eriti juhul, kui on üks praktikaperiood õpingute lõpus.

Konkursi raames soovime leida lahendusi, kuidas rahastamist läbipaistvalt organiseerida, osapoolte rollid ning teooria ja praktika selgelt seostada.

Uuring annab sisendit riiklikku praktika arendamise kavva, milles kõrgkoolid lepivad kokku praktika arendamise ühistes seisukohtades.

Lisainfo: http://eduko.archimedes.ee/uudised/praxisepraktika-analuus

Õpetajakoolitus: rohkem ja paremat praktikat Raivo Juurak tõi Õpetajate Lehe artiklis „Õpetajakoolitus: rohkem ja paremat praktikat“ (20.04.2012) välja sõnumid, mis talle rahvusvahelisest seminaripäevast kõlama jäid.

Tallinnas toimus Eduko rahvusvaheline seminar, kus rõhutati praktika tähtsust õpetajakoolituses.

Ettekandeid pidasid ja töötubasid juhtisid Viive-Riina Ruus, Pille Slabina ja Maarja Mänd Eestist, Erja Syräläinen Soomest, Jacques van der Meer Uus-Meremaalt, Sylvia Chang Singapurist, Kerry Jordan-Daus Inglismaalt ja Tom Russell Kanadast.

Russell pidas oma ettekande Skype’i kaudu ja rõhutas, et õpetajakoolituse kvaliteet ei parane enne, kui praktika moodustab õppest 30-40 protsenti. Seejuures pidas Russell üsna mõttetuks vaatluspraktikat, märkides, et vaatlejana samastub üliõpilane pigem õpilase kui õpetajaga.

Kohvipausi ajal rääkisime praktikast Tallinna ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveriga. Tema arvas nagu Russellgi, et õpetamine ongi samavõrd praktiline tegevus nagu jalgrattasõit, mida ei saa vaadeldes ära õppida. Vaatlusi ja teooriatki läheb rattasõidul vaja alles siis, kui tasakaalu hoidmine juba selge.

Harjumuse segav jõud Russell tõdes, et põhimõtteliselt on kõik õppejõud nõus, et praktikat peaks rohkem olema, kui aga selle osatähtsust suurendatakse, siis protestitakse.

Russell tõi näite 1990. aastatest, kui Queensi Ülikoolis saadeti kõik uued üliõpilased kõigepealt kuuks ajaks koolidesse tunde andma (nagu meil kartuleid võtma).

Russellile see süsteem meeldis, kuid paljusid tema kolleege ärritas, et üliõpilased esitasid neile palju praktilisse kooliellu puutuvaid küsimusi, millele professorid ei osanud oma teooria põhjal vastata,

22

Praktika

ja varsti pöördutigi sisseharjunud süsteemi juurde tagasi.

Russell märkis, et harjumuse jõud ongi suur takistus õpetajakoolituse uuendamisel, ja soovitas sellest jagu saamiseks lugeda näiteks Charles Duhiggi raamatut

silangemist” ilmselt toimunud.

Praktika suure osakaaluga ülikoolid on siiski olemas.

Kerry Jordan-Daus Inglismaalt tutvustas Canterbury Christ Churchi Ülikooli õpetajakoolitust, kus õpitakse osaliselt või täielikult töökohapõhiselt, Õpetajapraktika osaliselt ka suurim probleem abiõpetajana.

Eestis vason puudulik tagasiside tab sellele munoorele inimesele. delile „Noored kooli” programm. Paraku „Power of Habit” (2012). tunnistas programmi kooliTa rõhutas, et kogemused tusjuht Pille Slabina, et neil on need, mis aitavad õpetaja kipub hoopis teooriat väheharjumusi ja käitumist muu- seks jääma. ta, mitte teoreetilised loengud.

Hindab Et loeng ei mõju, seda märgati juba 1970. aastatel ka kaasüliõpilane Eestis. Tollal uurisid Heino Uus-Meremaa Otago ÜlikooLiimets ja Ülo Vooglaid, kui li prof Jacques van der Meer paljud noored õpetajad üli- märkis, et õpetajapraktika koolis õpitud uusi põhimõt- suurim probleem on, et noor teid koolis rakendavad. Sel- inimene ei saa oma eksimuste gus, et vaid mõned üksikud. kohta piisavalt tagasisidet. Ülejäänud ütlesid, et neile Lahenduseks pakkus ta meeldib õpetada nii, nagu rühmana tegutsemist – nii nende õpetaja neid kunagi ülikoolis kui ka koolipraktiõpetas. kal. Ta toonitas, et rühmas Russelli järgi oli probleem saab praktikant tagasisidet uute meetodite liiga väheses paljudelt, mitte ainult menpraktilises harjutamises. Kui torilt, kusjuures kaaslaste tapraktikat oleks olnud 30-40 gasiside on teravam ja ausam. protsenti õpetajaks õppimise Paraku paljud noored lausa ajast, poleks niisugust „taga- vihkavad rühmana õppimist.

Uudiskiri nr 1

Van der Meeri arvates on põhjus selles, et üliõpilastele ei selgitata, mida rühmana õppides harjutatakse: koostööd, üksteise abistamist, vastastikust sallivust – iseloomuomadused, mida on tänapäeva konfliktiderikkas maailmas väga vaja.

Ta toonitas, et üliõpilased peaksid kogu õpetajakoolituse vältel rühmadena õppima, siis võtavad nad selle meetodi ka üldhariduskooli kaasa.

Uus-Meremaal toimib kollegiaalne õpe nii ülikoolis kui ka üldhariduskoolis väga hästi ning see on selle maa ülikooli ja üldhariduskooli tublisti demokratiseerinud.

Viimane mood on, et praktikatunnid salvestatakse nutitelefoni, pannakse YouTube’i ja analüüsitakse seda siis rühmana interneti kaudu.

Uurisin paarilt konverentsil osalenud õppejõult, kuidas nad rühmana õppimisse suhtuvad. Nad ütlesid, et annavad oma üliõpilastele rühmatööd küll, aga lisasid, et muid meetodeid peab ka kasutama, sest üksinda saab samuti olukordi analüüsida.

Nad ei arvanud, et rühmakaaslaste tagasisidel oleks eriline väärtus, kui sul endal pea töötab. Küllap sellise individualistliku hoiaku taga kollegiaalne õppimine meil toppabki.

Eelteade

Uudiskiri nr 1

23

UURINGUTE SUVEKOOL Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa 23.-24. august 2012 / koht täpsustub

Olete oodatud osalema haridusuuringute suvekooli, mida viib läbi professor Aaro Toomela.

Suvekooli sihtrühmaks on programmide Eduko ja Primus partnerkõrgkoolide töötajad, kes tegelevad haridusuuringutega.

Finantseerimise taotlemine muutub teadlase jaoks järjest olulisemaks. Kuna finantseerijad võivad mõnikord olla teaduskauged inimesed, siis on toetuse taotlemine tihedalt seotud rahastajale või tellijale mõistetavate argumentide esitamisega. Suvekoolis analüüsitase teoreetiliste ja rakendusuuringute taotlemist ning selle sisulisi ja mittesisulisi tahke.

Suvekoolis käsitletavad teemad: • Uuritava probleemi või teema leidmine: Mida ja “mida” ma tahan teada saada?

• Finantseerija leidmine: Miks ja “miks” ma tahan seda teada saada?

• Uuringu metoodika planeerimine: Kuidas ja “kuidas” ma saan teada seda, mida tahan?

• Milliseid tulemusi ja milliseid “tulemusi” ma ootan?

• Taotlus kui tervik Lisainfo programmi Eduko kodulehel: http://eduko.archimedes.ee/uudised/uuringute-suvekool-2012

Suvekooli korraldavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad programmid Eduko ja Primus.

24

http://eduko.archimedes.ee

Uudiskiri nr 1