Eduko uudiskiri nr 5

1

Uudiskiri nr 5

Uudiskiri

nr 5 11/2013

Doktoriõppe analüüs/ lk 6-7 TÜ ja innovatsioonikoolide koostöö/ lk 12-13

TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse avamine/ lk 19-21

2

Sisukord

Uudiskiri nr 5

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Sündmusterohke sügis õpetajakoolituses.

Lühiuudised ..................................................................... 4-5 Kooliteemaline tõsieluseriaal “Üheksandikud”.

Doktoriõppe analüüs..................................... ................. 6-7 Valminud on mahukas doktoriõppe analüüs.

Täienduskoolitused õpetajatele...................................8-11 Ülevaade õpetajate täienduskoolituste esimesest ja teisest taotlusvoorust.

Innovatsioonikoolid..................................................... 12-13 Taru Ülikooli innovatsioonikoolide võrgustiku tegevused on täies hoos.

10 küsimust Eduko doktorandile............................. 14-15

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga.

Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

Vastab Tartu Ülikooli doktorant Annela Liivat.

Haridusuuringute konverents ECER ...................... 16-18 Septembris toimus Istanbulis Euroopa haridusuuringute konverents.

SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn

Piltuudis.......................................................................... 19-21 TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse avamine.

Eelteated ........................................................................ 22-23 Jenny Mooni avalik loeng ja meistriklass, haridusuurijate infopäev.

eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396

Uudiskiri nr 5

Toimetaja veerg

3

Toimetaja veerg Teie ees on selle aasta kolmas uudiskiri, mis heidab pilgu sügisestele ettevõtmistele õpetajakoolituses ja kajastab põnevamaid sündmusi, mis haridusvaldkonnas viimasel ajal toimunud või lähiajal tulemas on.

Maarja Karjaherm Eduko büroo koordinaator, uudiskirja toimetaja

toimunud ja toimumas õpetajate täienduskoolitused. Novembri lõpus külastab Eestit dr Jenny Moon, kes viib läbi avaliku loengu ja meistriklassi refleksiivsest õppimisest.

Detsembris toimub aga infopäev haridusuurijatele, kus tutvustatakse võimalusi haridusuuringute rahastamiseks.

Kõikidest ülalmainitud tegevustest saab lähemalt lugeda käesoleva uudiskirja lehekülgedelt. Üheks peamiseks märksõnaks tänapäeva õpetajakoolituses on innovatsioon, mis

Sügis on nii Eduko büroos kui ka ülikoolides traditsiooniliselt üks tihedamaid tööperioode. Nii on ka käesÜheks peamiseks oleva aasta septembrist märksõnaks tänapäeva detsembrini õpetajakoolituses on toimumas palinnovatsioon. ju huvitavat, millest käesolevas uudiskajastub meie käesolevas kirjas juttu teeme.

Oktoobris algas ETV ekraa- uudiskirjas: TÜ innovatsioonil uus koolielu kajastav tõ- nikoolide võrgustik, TLÜ Hasieluseriaal “Üheksandikud”, ridusinnovatsiooni Keskuse innovatsioonist mille valmimist toetab Eduko avamine, ECER-i konverentsil. programm. Telesaatele järgneb vestlusring Vikerraadios, kus võtavad sõna hariduseks- 2014. aasta perdid. Oktoober oli ka hea prioriteedid õpetaja kuu, mille eesmärk 2014. aasta Eduko progoli ikka õpetajate väärtustamine ja tänamine. Program- rammi prioriteedid on prakdidaktikakeskused, mi 7. tegevuse raames on tika,

Foto: Liisa Lumiste

paindlikud võimalused ja populariseerimine. 2014. aasta on programmi viimane aasta, mil peaksid valmima ja lõplikult teoks saama kõik programmist rahastatud algatused ja arendused. Programmi tulemusi tutvustame Eduko lõppkonverentsil, mis toimub 13. juunil 2014. Konverentsile on oodatud kõik, kes on huvitatud haridusuuringutest ja õpetajakoolituse arengutest.

Eduko varasemaid uudiskirju saab lugeda Eduko veebilehel http://eduko.archimedes.ee/uudiskiri. Samal lehel on võimalik ka uudiskirjaga liituda. Lugejate tagasisidet ja ettepanekuid ootame meiliaadressil maarja.karjaherm@archimedes.ee.

Soovime kõigile lugejatele meeldivaid lugemiselamusi ja ilusat sügise jätku!

4

Lühiuudised

Uudiskiri nr 5

“Üheksandikud”

Foto: ERR

“Üheksandikud” näitab koolielu seestpoolt 12. oktoobril alustas ETV-s uus koolielu-teemaline tõsieluseriaal „Üheksandikud“, mis jälgib ühe klassi arengut terve õppeaasta vältel.

Sarja keskmes on Kuristiku Gümnaasiumi 9. klass. Tagasihoidlike õpitulemustega klassi ees vahetatakse välja viie aine (eesti keel ja kirjandus, matemaatika, inglise keel, bioloogia, kehaline kasvatus) õpetajad. Noorte ette astuvad nn super-õpetajad,

kelle missiooniks saab eeloleva õppeaasta vältel klassi õpitulemusi oluliselt parandada.

See annab noortele, kel enne polnud lootustki edasi õppimiseks, võimaluse astuda kas gümnaasiumi või kutsekooli.

Saatesarja eesmärgiks on väärtustada ja populariseerida õpetaja kutset, tõsta au sisse õppimine; suurendada õpilaste enesekindlust ja usku oma tulevikuväljavaadetesse; tutvustada koolielu ja koolis

toimuvat avalikkusele lähemalt ning ärgitada ühiskonnas debatte kooliharidusest ja õpetajate rollist meie elus.

Sari „Üheksandikud“ jõuab ETV ekraanile 12 järjestikusel laupäeval kell 20.00. Telesaatele järgneb vestlussaade Vikerraadios kell 21.05. Rohkem infot leiab “Üheksandike” Facebooki lehelt. Tele- ja raadiosaate valmimist toetab Eduko programm.

Valminud on uus õppematerjal Eduko konkursi „Õppematerjalide väljaarendamine õpetajakoolituse esmaõppes“ raames valmis õppematerjal „Ajalooõpetus ja -pildid“. Õppematerjal on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi, kutsekooli ja täiskasvanute gümnaasiumi õpetajatele ja

õpilastele ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja õppekava üliõpilastele. Õppematerjal on 10-osaline audiovisuaalne materjal koos töölehtede ja pildipangaga.

Koostatud materjal on kättesaadav siin: http://www. eays.edu.ee/aja/index.php/

ajalooopetus/ajalugu/oppematerjal-ajalooopetus-ja-pildid-eduko. Õppematerjali autorid on Mare Oja, Tiina-Mall Kreemi, Liis Reier ja Raimo Jõerand.

Materjali retsenseeris Kaido Orula.

Uudiskiri nr 5

Lühiuudised

5

Eduko lõpukonverents toimub 13. juunil 2014 Oleme paika pannud Eduko lõpukonverentsi kuupäeva, milleks on 13.06.2014.

Konverentsile on väga oodatud kõik, kes on huvitatud haridusuuringutest ning õpetajakoolituse arengutest.

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada programmi raames perioodil 2009-2014 toimunud arendustöö tulemusi ning võimaldada oluliste teemade käsitlemist erinevate huvigruppide vahelises

diskussioonis. Pika päeva jooksul on võimalik osa võtta erinevatest töötubadest. Konverentsi kava on täpsustamisel, kuid saate kuupäeva juba enda kalendritesse märkida.

Toimus Eduko konkursi „Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid õpetajakoolituse esmaõppes“ vahehindamine Eduko konkursi „Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid õpetajakoolituse esmaõppes“ raames toimus 13. augustil nelja uuendusliku praktikamudeli vahehindamise koosolek, kus lisaks mudelite tagasisidele koguti ka sisendit edasisteks tegevusteks praktika arendamisel.

Eduko programmist rahastatakse nelja uuendusliku praktika mudeli piloteerimist

kolmes ülikoolis, mis tooksid kaasa kvalitatiivse muutuse nii esmaõppe üliõpilaste kutsealases ettevalmistuses kui ka kõrgkoolide ja praktikaasutuste koostöös.

Praktikamudelite hindamise eesmärgiks oli anda tagasisidet mudeli toimimise kohta ning sisendit muudatuste tegemiseks.

Mudeleid hindasid prof Erja Syrjäläinen ja Riitta Jyr-

Oktoober oli hea õpetaja kuu Juba viiendat aastat järjest tähistasid koolid ja lasteaiad üle Eesti oktoobris hea õpetaja kuud.

Hea õpetaja kuu eesmärk on väärtustada õpetajate tööd ja tänada meie õpetajaid.

Hea õpetaja kuu on hea võimalus nii õpilastel, lapsevanematel kui ka teistel õpetajaid kiita ja neile tun-

nustust avaldada läbi erinevate aktsioonide ülikoolides ja koolides-lasteaedades üle Eesti ning seeläbi väärtustada haridust terves ühiskonnas.

Sel aastal liitus hea õpetaja kuuga ligi 100 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Hea õpetaja kuu saab teoks Eduko programmi toel.

hämä Helsingi ülikoolist, Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikoolist ja Martin Hallik Tartu Ülikoolist.

Lisaks hindamisele toimus diskussioon, mille eesmärk oli sisendi kogumine sügisel 2013 Haridus- ja teadusministeeriumi juures alustavale praktika põhiprintsiipe väljatöötavale töörühmale.

Praktikamudelite vahearuanded on leitavad siit.

6

Doktoriõpe

Uudiskiri nr 5

Valminud on doktoriõppe analüüs Aastatel 2009-2012 viidi Eduko programmi toel Tartu Ülikooli poolt läbi mahukas doktoriõppe analüüs, mille tulemusi käesolevas artiklis lühidalt tutvustame.

Tiina Anspal Eduko büroo tegevjuht Üheks Eduko programmi eesmärgiks on doktoriõppe arendamine ning järelkasvu tagamine. Selleks, et teha teaduspõhiseid otsuseid, viisid partnerid läbi mitmeid doktoriõppe analüüse. Neist mahukam ja pikajaalisem oli aastatel 2009-2012 Tartu Ülikooli poolt programmi toetusel läbi viidud doktoriõppe analüüs. Analüüsi käigus küsitleti Tartu ja Tallinna Ülikooli doktorante ning nende juhendajaid, valimisse kuulusid haridusteaduse kõrval ka loodusteaduslike erialade doktorandid ja juhendajad, kes kaasati võrdlemaks kas ja kuidas haridusteaduse valdkonna doktoriõpe eristub teisest, nii publitseeringute kui lõpetamise efektiivsuse osas traditsiooniliselt edukaks peetud valdkonnast.

Analüüsi põhjal võib öelda, et haridusteaduse doktorandid on enamasti küpsemas

eas ja täiskohaga töötavad pereinimesed. Paljud töötavad õpingute ajal täiskoormusega, sellest õppejõu, teaduri või õpetajana ligi pooled.

Ligi pooled kasvatavad vähemalt üht last ning töö- ja pereelu ühitamine doktoriõpingutega on pidev väljakutse.

Lisaks ajaressursile mõjutab doktorantide edasijõudmist ka rahalise toetuse puudumine, mis on osaliselt tingitud õppijate osakoormusega õppimisest, mille tulemusena ei saada õppetoetust, ning riigieelarveliste õppekohtade vähesusest valdkonnas üldiselt.

Ettepanekud Analüüsi läbiviijad teevad ettepaneku, et haridusteaduse valdkonnas võiks lisaks praegusele süsteemile võimaldada osakoormusega riigieelarveliste õppekohtade loomist, kus doktoranditoetust makstaks vastavalt õppes osalemise koormusele, mida omakorda oleks võimalik muuta semestri kaupa. Seda võimalust peaks toetama ka teised toetused, mille eesmärgiks on rahvusvahelise teadlaskogukonna liikmeks kujunemise soodustamine. Samuti aitaks suurema integratsiooni saavutamine doktorantide erinevate tegevussfääride vahel,

Foto: Maarja Karjaherm

uuringud tegevussfääri jaoks olulistel teemadel, õpingute osaline rahastamine töösfääri poolt, millega loodetavasti kaasneb tööandja suurem toetus doktoriõpingute läbimiseks. Üks olulisemaid eeldusi doktoriõppes edasijõudmiseks ning lõpetamiseks on juhendamine ja doktorandi toetamine laiemalt, nii erinevate toetuste kui teadusprojektidesse kaasamise kaudu.

Intervjuud juhendajatega tõid välja mitmed vastuolud ja erinevused ka juhendajate arvamustes mis on üldse teadustöö, millise kvaliteediga ajakirjades peaks teadusartiklid ilmuma ja kas viimastel aastatel ühe tihedamalt kasutust leidev kvalitatiivne uurimismeetod on ikka teaduslik. Ühe metodoloogilise vaate pooldajad võivad olla teistsu-

Uudiskiri nr 5

guste lähenemiste eelistajate töö suhtes võrdlemisi umbusklikud. Nii juhendajad ise kui analüüsi koostajad leiavad, et juhendajate arusaamade üksteisele lähemale viimist peaks igati soodustama, üheks heaks võimaluseks on osalemine erinevates sisseastumis-ja kaitsmiskomisjonides, mida ka praegu tehakse.

Õppeprotsessid Palju erinevusi võib leida doktoriõppe protsessis. Kui haridusteaduse doktorantide juhendad osundavad, et esimesed aastad kuluvad õppekava läbimisele, siis loodusteaduste valdkonnas asutakse enamasti kohe laboris doktoritööga seotud ülesannetega tegelema. Väga vähestel haridusteaduse valdkonna doktorantidel on võimalus osaleda mõne teadusrühma töös, kuigi käesoleval programmiperioodil on selliseid võimalusi loodud ja haridusteaduse valdkonnas võetakse juhendatavaid õppima ka nendele teemadele, mis juhendaja enda teadustööga väga selgelt ei haaku.

Hiline alustamine tingib enamasti omakorda ka hilise lõpetamise. Teadusartikleid kirjutatakse enamasti juhendaja ja doktorandi ühistöös, aga mitte ühise uurimisrühmana, mis on väga levinud loodusteaduste valdkonnas

Doktoriõpe

7

oleks selge, millises ulatuses tuleb doktorandil õpingutele pühenduda, kuivõrd tegevust õppija ja uurijana on võimalik rahaliselt toetada ning kuidas saab juhendatav oma toimetulekuviisi õpinguteks kohandada. Analüüsi koostajad teevad ettepaneku, et doktoritööga mitteseostuval ametikohal võiks töötada kuni 0,5 töökoormusega.

Toetada tuleks individuaalse juhendamise kõrval doktorantide kaasamist uurimisrühma regulaarsetel teadusseminaridel või ka sarnaste huvidega doktorantide tugirühmade loomist, mis pakuks doktorantidele võimalust saada Palju erinevusi võib teadmisi ja tagasisidet, praktiseeleida doktoriõppe rida uurimistööprotsessis. alaseid oskusi, ning aitaks samas tagada rühmas leks tegelikult on või peaks tegutseva juhendaja pideva informeerituse ja huvi juhenolema, on omaette küsimus.

Abi võiks olla juhendata- datava tegevuse osas. Hea on vate võtmine ainult sellistele tõdeda, et nii Eduko progteemadele, mis ühtivad antud rammist viimased 3 aastat rajuhendaja uurimisteemade hastatud doktoriõppe eelkool ja -huviga; juba sisseastu- ning mitmed doktorikooli miseks põhjalikum doktori- tegevused siin juba arendustöö kavandi läbitöötamine ja võimalusi pakkunud on ning doktorandi tegevuseks või- arendustöö toimub.

Analüüsi raportid on kättemaldatavate ressursside planeerimine, mis soodustaks saadavad siin: http://www. kiiremat lülitumist uurimis- pedagogicum.ut.ee/et/edutegevusse ja aitaks tagada ko/tulemused. sellega edasiliikumise õpingute jooksul, et juba alguses ning mis võimaldab doktorandil tuge saada ning enamasti olla rohkem kui kolme nõutud teadusartikli autorite seas ning jõuda kaitsmiseni kiiremini. Intervjuud katkestajatega näitasid, et ei ole sugigi erandlik kui doktorant on jõudnud neljandale ehk viimasele õpinguaastale ilma, et ta oleks üldse oma doktoritööga alustanud või on tegelenud väga vähe. Ja kuigi doktorant oli õpingutes mahajäämist näidanud juba mitmel aastal, ei kaasnenud sellega mingeid samme tema järje peale aitamiseks. Millised võimalused ülikoolil sel-

8

Doktoriõpe

Uudiskiri nr 5

Kevad, suvi ja sügis õpetajate täienduskoolitustel Sügis kulgeb Eduko programmi seitsmenda tegevuse raames toimekalt, kuna valdav enamus esimeses taotlusvoorus rahastatud koolitustest toimub käimasoleval semestril. Ülle Altnurme Eduko büroo koordinaator Septembrikuu tõi endaga kaasa ka õpetajate täienduskoolituste teise taotlusvooru. Perioodiks 01.01.2014 – 31.05.2015 on õpetajate

täiendusõppele kavandatud enam kui 1,2 miljonit eurot. Ülikoolidelt on laekunud taotlused 211 pedagoogide täienduskoolituse rahastamiseks kogumaksumusega enam kui 2 miljonit eurot.

Novembrikuu jooksul avaldatakse rahastatavate koolituste nimekiri ning detsembris-jaanuaris algab neile koolitustele registreerumine.

Prognooside põhjal on teises taotlusvoorus rahastatavatel koolitustel võimalik osaleda ligikaudu 4000 õpetajal.

Esimese taotlusvooru koo-

Tallinna Ülikooli koolitus “Andekas õpilane koolis” Paides

litustele registreerumine kulges tempokalt. Mõnele popimale koolitusele pääsesid vaid need, kes tegid valiku esimestel tundidel peale südaööd, mil nimekirjad avati. Kevade ja suve jooksul on tunnistused välja antud 17 õppegrupil, millest kolmel täiendasid õpetajad oma teadmisi robootikast. Nende jaoks toimus koolitus õigel ajal, sest sügiseks oli nii mõnelgi osalejal plaan avada oma esimene robootika ring.

Foto: Monica Sakk

Uudiskiri nr 5

Tartu Ülikool

Täienduskoolitus

kursused algavad novembris.

Lõppenud kursuste tagasisiTartu Ülikoolis toimunud des on täiendõppekeskuse jukoolituste tagasiside on õpe- hataja Ene Käpa sõnul osaletajate täienduskoolitus- ja jad ühtviisi kõrgelt hinnanud kutseaasta keskuse juhataja nii koolituste sisu ja õppeAnne Raami hinnangul ol- jõudude valikut kui ka üldist nud väga positiivne ja kor- korraldust. Rõõmu teeb see, raldajaid innustav. Õpetajad, et huvi kursuste vastu on kes on osalenud koolitustel suur - rühmad komplekteerutervikuna, on väga rahul, vad kiiresti, seejärel on huvilistele antud võimalus registreeruda Teise taotlusvooru ootelehele. koolitustel on võimalik Koolituste osaleda ligi 4000 korraldajate poolne palve õpetajal. on, et õpetajad selgitaksid enne praktilise poole pealt on neile registreerumist välja, kas oluline, et kõik on tasuta. Sa- koolitusel osalemine töömas on probleemkohaks, et päevadel (ja sellega seonduv osad õpetajad võtavad kooli- tundide asendamine) on võitusi liiga kergekäeliselt – kui malik. kõik on tasuta, on väga kerge ka poole pealt loobuda, mitTehnikaülikool te kohale tulla või viimasel hetkel otsustada, et ei tule Tallinna Tehnikaülikooli ja niimoodi võtta ära kohad Eduko koordinaatori Reet tõelistelt soovijatelt. Selle Neudorfi sõnul ootavad probleemiga seisavad paraku õpetajad eriti rakenduslisilmitsi kõik Eduko koolituste ke ainete puhul koolituselt korraldajad. võimalust uute teadmiste-oskustega seonduvate ülesannete praktilist läbitegemist.

Tallinna Ülikool Kuigi veebist võib kätte saaTallinna Ülikoolis on täna- da mitmesuguseid materjaseks kaks kolmandikku esi- le, väärtustatakse koolituste meses taotlusvoorus rahas- puhul kõrgelt seda, kui saab tuse saanud kursustest juba õppejõu juhendamisel üleslõppenud või alanud, mõned andeid lahendada ning on

9

võimalus küsida ja saada nõu selle käigus tekkivate probleemide osas. Siiski on nii mõnelgi koolitusel osalejal olnud tegemist kodutööde tähtaegse esitamisega. Koolituste õppejõud on õppureile toeks olnud, pidamata täpset arvet kontakttundide üle – tehakse ju seda, mis mõlemale poolele meeldiv ning innustav.

EMTA Augustikuus toimus esimene sessioon kahel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 2014.a maikuuni kestval koolitusprogrammil, millest üks on suunatud lasteaia ning teine üldhariduskoolide muusikaõpetajatele.

EMTA täienduskoolituskeskuse juhataja, dotsent Ene Kangroni sõnul viiakse koolitusi läbi koostöös Kitarrikooliga ning nende raames arendatakse mänguoskusi akustilisel kitarril – pillil, millest huvituvad õpilased igas kooliastmes. Tänu õppejõud Kristo Käo väljatöötatud õppematerjalidele on õpetajatel kursuse lõppedes võimalik mänguoskusi iseseisvalt edasi arendada. Mõlema koolitusprogrammi esimese sessiooni väga positiivse tagasiside põhjal võib öelda – tegemist on rikastavate ning oodatud koolitustega.

10

Täienduskoolitus

Uudiskiri nr 5

Mõtteid Tartu Ülikooli koolitustel osalenud õpetajatelt Sain nüüd lõpuks aru, mis need väärtused on. Seni olid need olnud lihtsalt sõnad, mis tuli õppekavasse kirjutada.

Sain kindlust ja tuge koolitusel viibivatelt kaaslastelt, et meil kõigil on rühmas käitumishäiretega lapsi. Õppisin veelkord aktiivset kuulamist, mida pean oluliseks ning mida on vahetevahel keeruline järgida. Probleemi sõnastamise ja eesmärgi püstitamisel sain palju näpunäiteid, mida sain oma rühmas konkreetse lapsega harjutada. Õppisin ka, et tulemus ei pruugi kohe saabuda, vaid see kõik vajab aega ja järjekindlust.

Uus meetod, kuidas lastekollektiivis koostööd tehes tulla toime häirivalt käituvate lastega, see on proovimist väärt! Erinevaid teemasid käsitledes oli äratundmist ja meeldetuletamist nagu suhtlemisoskused, väärtused, eneseanalüüs jne. Väga olulised olid teiste erinevad kogemused ja mõtted, mida jagati. Aitäh teile!

Praktilised harjutused andsid väga palju mõtteid erinevate valdkondade lõimimiseks. Hea, et ise sai kõik reaalselt läbi teha, mitte ei jäänud kirjanduse ega jutu tasemele.

Sain teada, et ka koolitustel

Tallinna Ülikooli koolitus “Andekas õpilane koolis” Paides

on võimalik teemasid integreerida (valdkondade kasutamine). Tänu sellele olid päevad huvitavad ja mitmekülgsed. Õppisin endasse vaatama, oma MINA analüüsima. Meeldis filosofeerida, eriti „unistuse“ ja „soovi“ teemadel. Sain juurde kindlust. Suur AITÄH kõigile õppejõududele.

Selline kogemuse on ääretult vajalik, see avab silmad ka nendes asjades, milles oli ehk kahtlus, ja annab kinnitust, et suudad veel palju. Sain taas kinnitust, et õpetajad ja TÜ õppejõud on fantastiline rahvas!!! Suured-suured tänud! Jõudu Teile! Aitäh!

Uute kohtumisteni!

Foto: Monica Sakk

Uudiskiri nr 5

Täienduskoolitus

11

Arvamus: Tallinna Ülikooli koolitus “Andekas laps koolis” Ivi Kukk, Paide Gümnaasiumi õpetaja Õpetaja olen olnud kakskümmend aastat ja kogu aeg ennast täiendanud. Kuna koolidel on alati rahadega kitsas, otsime tasuta koolitusi. Hästi palju pakutakse ainealaseid koolitusi - kogenud õpetajal neid enam vaja ei ole. Kui silmasin koolituste loetelus pealkirja “Andekas laps”, siis kohe ma ei otsustanud selle koolituse kasuks.

Kõigepealt lõin lahti kursuse kirjelduse ja vaatasin, et väga head koolitajad! Minu jaoks oli see argument, et sellised korüfeed olid kokku saadud!

Väga hea kirjeldus oli, mis mind köitis: uuemad arengupsühholoogilised käsitlused, andeka lapse vajadused - see temaatika oli minu jaoks huvitav. Kuigi andekus klassifitseerub hariduslike erivajaduste alla, siis igapäevaelus on ikkagi niimoodi, et me rohkem pühendume käitusmiraskustega, õpiraskustega või mõne puudega õpilastele ja andekad jäävad tagaplaanile. Tulin koolitusele lootuses, et teada saada, kes see andekas laps siis õieti on. Minu arusaam andekusest oli: see viieline korralik õpilane, kellel on mingid silmapaistvad

si. Kuuendas klassis tulevad esimesed olümpiaadid, kuhu saab õpilasi suunata ning ainekesksus tuleb paremini esile. Murekohaks oli just see, et kas ma neljandas klassis saan aru, et õpilane on andekas ja kas ma teen kõik endast oleneva, et anne avalduks, et ma toetaks seda õigel hetkel. Kuigi Eesti kool on väga suure sammu edasi astunud, tunnen igapäevaelus, et ma jaksan tegeleda nö keskOotasin koolituse mise õpilasega. Kuigi ma praktilist poolt - kuidas ei taha ainult õpetajana saaksin seda „keskmärgata andekat last. mist õpilast“ õpetada, vaatamata oma nud sõitma. Nende jaoks, pingutustele tunnen tihtipeakes pidid Paidesse sõitma, le, et tunni üldosa ikkagi kesma arvan, et võimalus tulla kendub neile. Selleks, et arevaatama mõnda teist kohta, neda, tuleb koolitusi läbida, teist kooli, linna, see võiks valida endale need teadlikult, ikkagi olla positiivne. Kui me saada uusi nõuandeid- mida räägime regionaalpoliitikast, teha, kuidas teha. Täna tuli siis tegevuste keskustesse vii- neid juba väga-väga palju! mine on tegelikult oluline. Ja Kõik need leheküljed Interkui seda veel teadlikult tehak- netist, mida kasutada abiks, se, on mul selle üle hea meel. lisakirjandus, millega tutvuOotasin koolituselt praktilist da veel kodus iseseisva tööpoolt - kuidas mina õpetajana na! Õpetajaks olemine on üks saaksin märgata andekat last, pidev enesearendamine, ilma et ma maha ei maga tema ei saa küll! Muidu jäädki oma arendamist, potentsiaali. keskpärasel tasemel keskpäÕpetan II kooliastme õpila- rast halli massi kasvatama! võimed ning töötahe. Suure jahmatusega sain teada, et teinekord võib andekas õpilane olla hoopis hüperaktiivne ja saadagi diagnoosiks hüperaktiivsuse. See oli väga arendav! Ka koolituse koht oli valikul oluline - oma kodulinnas! Õppejõud kipuvad koolitama ainult suurtes keskustes, see oli väga meeldiv üllatus! Hommikul andsin veel kaks tundi ära, ei pida-

12

Innovatsioonikoolid

Uudiskiri nr 5

Kuidas läheb innovatsioonikoolidel Aasta alguses kuulutas Tartu Ülikool välja innovatsioonikoolide konkursi, mille tulemusena valiti maikuus 110 kandidaadi seast välja 23 innovatsioonikooli ja 34 innovatsioonisõpra.

Raili Allas TÜ pedagoogilise praktika arendusjuht Hedi-Liis Toome TÜ innovatsioonikoolide koordinaator

Suvine koolitus Voorel.

käivad üliõpilased praktikal üle nädala ühel päeval kogu kaheaastase õpinguteperioodi vältel, et täita praktikaülesandeid ja kohtuda oma mentorõpetajaga. Mentorõpetaja toetab üliõpilase arengut aruteludes, kus analüüsitakse koolis toimuvat ja ülikoolis õpitut ning seostatakse teoo-

Väljavalitud koolid, lasteaiad, huvikool ja hariduskeskus moodustavad koos Tartu Ülikooliga innovatsioonikoolide võrgustiku, mille eesmärk on edendada Eesti õpetajaharidust ja tuua muutusi Eesti haridusellu. Üheks oluliseks innovatsioonikoolide Innovatsioonikoolide ja –sõprade võrgustiku eesmärk rolliks on toeon edendada Eesti tada üliõpilasi pideva õpetajaharidust. pedagoogilise praktika läbimisel. See on Tartu Ülikooli õpetajakooli- ria ja praktika.

Esimesed üliõpilased läksid tuse uus praktikavorm, mis viib üliõpilased kooli juba kooli praktikale juba 6. sepesimestel õpinädalatel. Edasi tembril. Oktoobris alustasid

Foto: Tartu Ülikool

oma õpinguid ja praktikat ka avatud ülikooli üliõpilased.

Erinevad koolitused Selleks, et toetada mentorõpetajaid nende uues rollis, pakub Tartu Ülikool õppeaasta jooksul innovatsioonikoolide ja innovatsioonisõprade meeskondadele (nii õpetajatele, tugispetsialistidele kui ka kooli juhtkonnale) erinevaid koolitusi. Koolituste eesmärk on tutvustada uuenenud õpetajakoolitust ja anda ülevaade sellest, mida üliõpilased ülikoolis õpivad. Esimene kahepäevane koolitus toimus juba augustikuus Voore Külalistemajas, kus osales üle 150 innovatsioonikoolide võrgustiku liikme. Sellel koolitusel

Uudiskiri nr 5

Innovatsioonikoolid

anti osalejatele põgus ülevaa- mise teemasid, mida õpetade uuenenud õpetajakoolitu- takse üliõpilastele kevadsese järgmistest teemades: õppe mestril. Samuti on koolitused kavandamine, õppija areng, planeeritud jaanuarisse ja õpetaja suhtlemisoskused, märtsisse. Aasta lõpetab inrefleksioon ning õpetaja iden- novatsioonikoolide foorum titeet ja juhtimine. 18. sep- juunis.

Lisaks praktika läbiviimitembril toimus koolitus „Täiskasvanud õppija toetamine“, sele on innovatsioonikoolide kus osales 90 innovatsiooni- võrgustiku eesmärk teha ka kooli õpetajat, kellest suur Mitmed hulk on juba innovatsioonikoolid on alustanud või kohe alustavalmis jagama oma häid mas mentoripraktikaid ja kogemusi. na. Koolituse teemadeks olid täiskasvanud õppija toetamine ning õppe-, teadus- ja arendustöö mentorlus. Koolitajad Einike alast koostööd. Võrgustikul Pilli ja Mari Karm keskendu- nähakse tähtsat rolli õppeõppemasid täiskasvanud õppija oma- kavaarenduses, päradele ja õppemeetoditele terjalide koostamises, uute ning õppemotivatsioonile. õppemeetodite ja vahendite Marge Kimmel, Pille Villems kasutuselevõtul ning esma- ja ja Anne Raam tõid välja men- täiendõppe läbiviimises. See, torluse kitsaskohad ja pak- millises konkreetses rollis tekusid välja võimalusi, kuidas hakse iga innovatsioonikooli neid ületada. Kogu koolitu- ja innovatsioonisõbraga koossest jäi kõlama, kui oluline on tööd, lepitakse ühiselt kokku. tekitada võrdne dialoog üliõpilase ja tema mentori vahel Ühised eesmärgid ning jääda hinnangutevabaks Alates septembrist külastab ja toetavaks.

Taolisi koolitusi on planee- Pedagogicumi meeskond inritud kogu õppeaastaks. Ok- novatsioonikoole, et arutada, toobri koolivaheajal toimus milliseid ühiseid eesmärke ja koolitus, kus tutvustati IKT tegevusi võiks lisaks praktikavahendite kasutamise võima- le ja Tartu Ülikooli poolt korlusi õppetöö läbiviimisel ja raldatavatele koolitustele eelerivajadustega õppija toeta- seisvaks aastaks planeerida.

13

Nende kohtumiste tulemusel lepitakse iga innovatsioonikooliga õppeaastaks kokku 3-4 prioriteetset tegevust, millega ühiselt tegeletakse.

Näiteks on mitmed koolid näidanud üles huvi teaduskoostööks, mille väljundiks on kaasjuhendamised (ülikooli õppejõud on kaasjuhendajaks kooli uurimistööle ning õpetaja ülikooli bakalaureuse- või magistritööle) ja konkreetselt kooli enda väljapakutud probleemide lahendamine ülikooli magistri- ja bakalaureusetöödes. Mitmed innovatsioonikoolid on valmis jagama oma häid praktikaid ja kogemusi ning pakkuma vastavateemalisi koolitusi teistele innovatsioonikoolidele. Samuti on innovatsioonikoolidel suur huvi kogemuste vahetamise vastu, mis esmatasandil saab toimuda üksteise külastamise kaudu.

Töörühmad Lisaks eelpooltoodule luuakse innovatsioonikoolide hulgas erinevaid väiksemaid töörühmi ning huvigruppe, kes saavad tegeleda näiteks valdkonnale spetsiifiliste küsimuste ja probleemidega ja vajaliku õppevara arendamisega. Nimetatud töörühmad kaasatakse kindlasti ka jaanuaris valmiva didaktikakeskuse tegevusse.

14

Doktorant

Uudiskiri nr 5

10 küsimust Eduko doktorandile Annela Liivat Tartu Ülikooli kasvatusteaduste doktorant, töötab Eduko uuringugrandis ÕPA

Miks astusid kasvatusteaduste doktorantuuri?

Tahtmine õppida ja saada targemaks: seostada, kogeda, uurida, mõista hariduse mõistet teaduslikul tasandil. Olen olnud loov praktik: õpetaja, õppealajuhataja; arendanud aastaid õpetajate täienduskoolitust Tartus. Filoloog, pedagoog, andragoog.

2010 aastal tekkis võimalus teha koostööd Eesti väljapaistva haridusteoreetiku professor Edgar Krulliga ja olla tema juhendatav; uurida huvitavat ja rasket teemat – õppetunnis toimuvat.

Milline on õnnelik doktorant?

Me oleme kõik erinevad. Meil on omad eesmärgid. Minu

eesmärk on seatud sisemisel tahtel. Hea õnnetunne tekib minus siis, kui olen ise rahul ja minuga ollakse rahul. Kui oskan kirjutada ja selgitada arusaadavalt. Kui doktorandi individuaalplaani kohaselt tema seatud eesmärgid täituvad, on ju kõik hästi! Ja ka siis on hästi, kui suudame lahendada tekkinud ajaplaneerimatust, ületada eluprobleeme.

Mida naudid teadustöö juures?

Olen kirjutamas monograafiat. Naudin nii tööprotsessi kui tulemust: otsin ja leian oma uurimisteemaga seoseid läbitöötatud kirjandusest või artiklitest. Tulemuseks valmib lõik, millegi lõpetatus.

Naudin, et olen saanud osaleda konverentsil Ameerikas

2012 ja et teen teadustööd Soomes 2013. Laiendan silmaringi, tutvun huvitavate inimestega erinevatest kultuuridest.

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist?

Minu kaasjuhendajaks on prof Eero Tapani Ropo Tampere Ülikoolist. Tema on rikastanud mu mõtteid just Soome hariduse eduteguritest, pikaaegsetest õpetajakoolituse traditsioonidest ja üliõpilase kui algaja õpetaja identiteedikasvu protsessist.

Olen eriti tänulik, et saan viibida reaalses praktikakooli keskkonnas ja koguda kvalitatiivseid uurimisandmeid.

On tekkinud konstruktiivne meeskond: kaasjuhendaja, ainedidaktik ja mentor ning

Uudiskiri nr 5

üliõpilased.

Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimisrühma liikmena?

Esimestel doktorantuuri aastatel täitsin peamiselt õppekava aineid. Haridusteadusmaailma seosed tekkisid tasapisi. Uurimisrühm on suur tugi, eriti kui on kujunenud usalduslik suhe. Hea on teada saada, et kaasdoktorandid jagavad su arvamust ning saad kinnituse oma mõtetele.

Meie uurimisrühma teemad moodustavad terviku.

Millest tunned doktorantuuris enim puudust?

Doktorant on tipptasemel ennastjuhtiv õppija. Alati võiks olla enam aega ja rahalisi vahendeid.

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri?

Doktorantuuri lõppemisega ei lõpe õppimine. Soovin jääda haridusvaldkonda ja olla veel parema ning teaduslikuma lähenemisega õpetaja/ koolitaja. Unistan oma koolist, aga seda on veel vara avalikustada.

Milline oli viimane erialane lugemiselamus?

Viimased kuud olen rohkem lugenud psühholoogia-alast kirjandust: „Psühholoogia

Doktorant uurimismeetodid“ (2013), mis tutvustab psühholoogiateaduse meetodeid ja „Intelligentsuse psühholoogia“ (2011), kus on palju erinevaid vaatenurki inimese vaimsetest võimetest. Ühendavaks jooneks on veendumus, et usaldusväärne teadmine peab olema tõenduspõhine.

Millised muudatused oleksid vajalikud õpetajakoolituses?

Elame juba suurtes muutustes - meil on toimumas innovatsioon õpetajakoolituses: didaktikakeskused ja –laborid; innovatsioonikoolid.

Kõrgkool on ikka soovinud paremini siduda teooriat praktikaga, kuid ühiskond ootab peale kõrgkoolilõpetamist valmis professionaalset õpetajat. See pole võimalik.

On vaja aega. Kasvab tudengi õpetamiskogemuse tähtsus ja sotsio-konstruktivistlik meeskonnas õppimine.

Peaksime olema tolerantsemad erinevate õpikäsitluste suhtes ja avatumad nende kasutamisele. Õpetamine on teaduspõhine looming. Minu uurimisteema on seotud õpetajakoolituse pedagoogilise praktikaga, kus algaja õpetaja vajab tuge mõtestatud tunnianalüüsis. Õpetaja analüüsib enda tegevust tunnis eelkõige õpilaste psühholoogilistest õpiprotsessidest läh-

15

tuvalt. Õpetaja oskus on neid protsesse toetada, soodustada ja kindlustada õppimine.

Teooriast kõrgkoolis ei saa saada mehhaaniline õpetamine. Tudeng peab mõistma ja aru saama teooria ja praktika seostest – tunnikorralduse taga on sisu.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Käesoleval hetkel ma ei tööta, vaid olengi pühendunud doktorantuurile. Hindan kõrgelt pereväärtusi. Mul on täiskasvanud, töötav poeg ja 7. ning 1. klassis õppivad tütred.

Olen pidevalt seotud haridusega! Kuulun MTÜ juhatusse ja korraldan koolitusi. Mul on suur sõpruskond. Õpin soome keelt, suhtlen inglise ja vene keeles.

Annela kirjutab doktoritööd Eduko uuringugrandis “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” (ÕPA) ning tema doktoritöö teema on “Tunnianalüüsioskuste arendamise võimalusi pedagoogilisel koolipraktikal”. Ülevaade uuringu eesmärkidest ja eeldatavatest lõppväljundidest asub aadressil: http://eduko.archimedes.ee/ doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud.

16

Konverents

Uudiskiri nr 5

Innovatsioonist Istanbulis: haridusuurijate konverents ECER Septembri esimeses pooles, mil Eestigi uudistesse jõudsid ärevad teated Istanbulist, kus taaskord leidsid aset rahutused ning rahvas ja politsei möllasid tänavatel, toimus Bahçeşehiri Ülikoolis üsna rahumeelne, kuid samuti suuri rahvamasse haarav üritus – haridusuuringute konverents ECER 2013.

Konverentsi reklaamplakat.

Maarja Karjaherm Eduko büroo koordinaator 10.-13. septembrini toimunud Euroopa haridusuuringute konverentsi korraldab Euroopa Haridusuuringute Ühendus (European Educational Research Association ehk lühidalt EERA). EERA ühendab haridusuurijaid rohkem kui 20 Euroopa riigist, et edendada haridusuurijate koostööd rahvusvahelisel tasandil, soodustada haridusuurijate dialoogi riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega ning levitada haridusuuringute tulemusi.

ECER-i näol on tegemist iga-aastase konverentsiga, mis koondab haridusuurijaid ja teisi haridusteadusega

lähedalt seotud sihtgruppe üle Euroopa ja kaugemaltki.

Istanbulis oli koos üle 2500 inimese rohkem kui 30 riigist. Eestist olid esindatud nii Tallinna kui ka Tartu Ülikooli haridusuurijad. Konverentsi toimumiskohaks oli Bahçeşehiri Ülikool, mis pakub kõrgharidust üle 14 000 üliõpilasele kuues erinevas teaduskonnas. Ülikool asub maalilise koha peal Istanbuli südames otse Bosporuse väina kaldal, Euroopa ja Aasia piiril.

Lisaks inspireerivale keskkonnale ja seltskonnale, oli väga põnev ka selleaastase konverentsi peateema: innovatsioon ja loovus haridu-

Foto: Maarja Karjaherm

suuringutes. Innovatsioon on viimasel ajal väga popp sõna pea igas eluvaldkonnas, nii ka haridusteaduses. Euroopa Liit seisab silmitsi väljakutsega tagada liikmesriikide jätkuv majanduslik areng ja inimeste sotsiaalne heaolu.

Nii oodataksegi haridusuurijatelt, aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadlastelt lahendusi, kuidas arendada loovust ja innovatsiooni hariduses, et õpetada tulevastele põlvedele oskust loovalt ja innovaatiliselt mõelda ning tegutseda.

ECER-i peaesinejateks olid Lene Tanggaard Pedersen Aalborgi Ülikoolist Taanis, Hasan Simşek Bahçeşehiri Ülikoolist Türgis, Riel Miller

Uudiskiri nr 5

UNESCO esindusest Prantsusmaal ja Morwenna Griffiths Edinburghi Ülikoolist Suurbritannias. Teemad jagunesid peaesinejate vahel stereotüüpselt – naised rääkisid loovusest ja mehed innovatsioonist.

Professor Tangaard tutvustas tema enda välja töötatud loova õppimise mudelit, mille koostamisel lähtus ta varasemates uuringutes leitust, et ainult loovate õpetamismeetodite kasutamise abil saab õpilast suunata loovalt õppima, kuid viimast ei ole varem põhjalikult uuritud. Morwenna Griffiths rääkis aga loovuse olulisusest kogu õpetaja karjääri vältel. Nimelt väidab ta, et kuna kontekst, kus õpetaja õpetab, muutub pidevalt, siis peab õpetaja olema suuteline kohanema ning seda saab ta teha tänu loovuse kasutamisele oma töös.

Prof Simşek arutles haridusteaduses jätkuvalt õhus oleva probleemi ehk selle üle, kas ja kuidas ühendada haridusuuringute teooriat ja praktikat ning kuidas hinnata haridusuuringute tulemuste efektiivsust. Kõige innovaatilisemal teemal võttis sõna aga Riel Miller, kes püüdis kuulajaid panna juurdlema selle üle, kuidas võiks tulevik, sh tulevikuharidus välja näha väljaspool raame, mil-

Konverents les oleme harjunud mõtlema.

Nii võib olla üks võimalus, et vabaneda olemasolevatest ebaefektiivsetest mudelitest, küsida endilt, mida me õpime tulevikust.

17

süsteem.

• Algajad õpetajad peaksid esimestel aastatel õpetama ka teiste õpetajate klasse erinevates koolides.

Algajatele õpetajatele on vaja rohkem tagasisidet, et nad Aktuaalsed teemad saaksid rohkem ja paremini Kuna korraga toimus pal- oma tunde analüüsida.

Refleksioon õpetajaju paralleelsessioone, mis • koolituses on oluline teema, puudutasid väga erinevaid kuid praegu on veel lahtisi teemasid haridusteaduses, aspekte, mis vajavad arutelu: siis keskendus Eduko deleerinevad arusaamad refleksigatsioon neljale valdkonnale, mis ka Eesti õpetajaharidu- ooni tähendusest, lõhe teooses hetkel vägagi aktuaalsed ria ja praktika vahel, puuduv on: algaja õpetaja ja men- süvaarusaam refleksioonist torlus, õppekavade kvaliteet, õpetamisest, ebakõlad individuaalse ja kollektiivse refleksiooni vahel, tugevamad seoAlgajatele õpetajatele sed refleksiooni on vaja praegusest ja identiteedi vahel, refleksiooni suuremat riiklikku emotsionaalsete tugisüsteemi. aspektidega arvestamine. Peamised küsimused refleksiooni õpetamises on: kuidas refleksioon õpetajahariduses refleksiooni selgesõnaliselt ja –töös ning Euroopa Liidu uus raamprogramm Horizon (kõigile arusaadavalt) ja de2020. Järgnevalt toon välja tailselt õpetada; kuidas reflekmõned olulisemad kõrva jää- siooni hinnata; kuidas saada aru, kas refleksioon on töönud mõtted konverentsilt.

• Algajatele õpetajate- tanud; kuidas õpetajad oma le on vaja praegusest suure- tööd reflekteerivad? Õpetajakoolituse ülimat tugisüsteemi, mis on riik- • õpilaste digitaalne kogemuslikult organiseeritud ja pakub tevahetamise koht võiks olla uutele õpetajatele piisavalt kohustuslik (nii kirjutamine tuge, on põhjalik ja sisukas. kui lugemine) üliõpilastele, Algajatele õpetajatele on tähtsaim kolleegide tugi, mentor- õppejõududele ja mentorõpe-

18

Konverents

tajatele. Uuringud on näidanud, et üliõpilastele selline formaat meeldib.

• Õppekavade kvaliteedi tagamiseks on vaja õppekavade hindamisel kasutada õigeid kvaliteediindikaatoreid. Indikaatorid ei saa olla universaalsed, need sõltuvad kohalikest haridustingimustest ja õppekava nõuetest.

• Horizon 2020 raamprogrammi oodatakse haridusuuringuid valdkondadest nagu haridus ja innovatsioon; kaasamine, hindamine ja digitaalne kirjaoskus, globaalsed õppekavad; migratsioon ja multikultuursus; muutuvad piirid ja väljakutsed haridustöötajate töös; haridus, tervis ja heaolu; hariduse standardiseerimine; haridus ning teadmiste

ringlus; haridussüsteemide ja –poliitika keerulised muudatused; mitteakadeemiliste õpimeetodite tagajärjed. Ülaltoodud teemadega olid seotud mitmete Eesti haridusuurijate ettekanded, kus tutvustati Eduko uuringugrantide ÕPA ja ÕPPEKAVA tulemusi. Eesti haridusuurijatele sai osaks ka üks tunnustusavaldus – Triin Lauri Tallinna Ülikoolist ja Kaire Põder Tallinna Tehnikaülikoolist said auhinna eelmisel aastal Càdizis toimunud ECER-il tehtud parima ettekande eest.

Haridusuuringute minevik, olevik ja tulevik

Uudiskiri nr 5

roopa haridusuurijate aasta tippsündmusega, mis pakkus põhjalikku ülevaadet Euroopas viimasel ajal tehtud haridusuuringutest ning andis aimu sellest, kuhu haridusteadus pikemas perspektiivis võiks liikuda.

Kuigi selliseks mölluks nagu tänavatel konverentsil ei läinud, tekkis siiski elav diskussioon mitmetes küsimustes, mis mõjutavad tulevikku Euroopa haridusmaastikul.

Juba aasta pärast kohtutakse ECER-i konverentsi raames Portugalis Portos, et jätkata arutelu eksistentsiaalselt olulisel teemal, milleks on Euroopa haridusuuringute minevik, olevik ja tulevik.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ECER-i näol oli tegemist Eu-

Konverentsi peaesineja Riel Miller rääkimas tulevikuteadusest ja Bugs Bunny’st.

Foto: Maarja Karjaherm

Uudiskiri nr 5

Piltuudis

19

Avati Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskus 13. septembril avati Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskus.

Avamisel osalenud said osa võtta erinevatest töötubadest

ja kuulata haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, TLÜ rektor Tiit Landi, arendusprorektor Eve Eisenschmidti ning keskuse vastselt ame-

tisse asunud juhi Mati Heidmetsa sõnavõtte. Lisainfo ja rohkem pilte leiab Haridusinnovatsiooni Keskuse kodulehelt http://www.tlu.ee/hik.

HIK juht Mati Heidmets selgitamas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, TLÜ rektor Tiit Landile ning TLÜ Kasvatusteaduste instituuti direktor Kristi Vinterile keskuse visiooni.

Foto: Raivo Juurak

Kunstide Instituudi direktor Orest Kormašov keemialaboris ikooni restaureerimas.

Foto: Raivo Juurak

20

Piltuudis

Keskuse juht Mati Heidmets planeerimas koostööd Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Toomas Kruusimägiga.

Foto: Raivo Juurak

Uudiskiri nr 5

Lillesülemi ulatab Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste.

Foto: Raivo Juurak

Ühes interaktiivsetest klassiruumidest sai jälgida videot “Innovaatiline alusharidus.

Foto: Raivo Juurak

Uudiskiri nr 5

Avamisel osalenutel oli koos tehnoloogialabori didaktik Aron Lipsiga võimalik CNC pingil HIK logo valmistada.

Foto: Kristjan Madalvee

Piltuudis

21

Koostöist õppimisrõõmu pakkus osalejatele puutetundlik laud.

Foto: Raivo Juurak

Avamisel kirjutati alla 3aastane koostööleping Embassy of Educationiga, kes hakkab uudseid keeleõppe lahendusi pakkuma HIK Ideeaidas.

Foto: Kristjan Madalvee

22

Eelteade

Uudiskiri nr 5

LOENG JA MEISTRIKLASS Jenny Mooni loeng ja meistriklass refleksiivsest õppimisest Jenny Mooni loeng „Kuidas on kogemusest õppimine seotud mõtlemise kvaliteediga?”

Loeng toimub 19. novembril algusega kell 16.15 Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituudi auditooriumis Näituse 2-102. Loengust toimub videoülekanne Tallinna Ülikooli ruumi T-416 (Narva mnt 25).

Loengu fookuses on väide, et oluline tegur kogemusest õppimisel on õppija mõtlemise kvaliteet. Loengus tutvustab Jenny Moon oma käsitlust refleksiivsest õppimisest ja kriitilisest mõtlemisest. Loeng on mõeldud kõigile, kes on seotud õpetamise, õpetajakoolituse, hariduse juhtimise ja professionaalse arenguga.

Loengule saab registreeruda siin.

Jenny Mooni meistriklass: interaktiivne koolitus refleksiivsest õppimisest Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid: refleksioon ja refleksiivne õppimine; harjutus, mida teha õpilastega, et tutvustada refleksiivse õppimise ideed ja refleksiivse õppimise mõiste sügavust; harjutus epistemoloogilise arengu kohta, mis rõhutab refleksiivse õppimise kvaliteeti; diskussioon õppimispäevikute kasutamise üle; refleksiivse õppimise (või õppimispäevikute) hindamine.

Toimumisaeg: 20.11.2013, algusega 10.30 Toimumiskoht: Dorpat konverentsikeskus, seminariruum Parrot (Turu 2, Tartu) Osalejate arv: 15 Töökeel: inglise keel (ilma tõlketa) Meistriklassi saab registreeruda kuni 13. novembrini aadressil liisa.lumiste@archimedes.ee.

Lisainfo Jenny Mooni ning tema loengu ja meistriklassi kohta Eduko programmi kodulehelt.

Loeng ja meistriklass on kõigile osalejatele tasuta. Meistriklassi ja loengu korraldamist Eduko programmi raames toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Uudiskiri nr 5

Eelteade

23

HARIDUSUURIJATE INFOPÄEV Haridusuuringute välisrahastuse võimalused Infopäeva eesmärk Infopäeva eesmärk on tutvustada haridusuurijatele võimalusi, kuidas taotleda uuringute läbiviimiseks välisrahastust. Infopäeva peateema on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise raamprogramm Horisont 2020.

Horisont 2020 programmi tutvustab ja korraldab vastavasisulise töötoa Euroopa Haridusuuringute Assotsiatsiooni (EERA) esindaja Peter Gray. Veel tuleb juttu Euroopa Liidu tõukefondidest ning teistest rahastusvõimalustest. Sõna võtavad ka Eesti Teadusagentuuri ja SA Archimedese esindajad.

Toimumisaeg ja -koht Infopäev toimub 9. detsembril kell 10.30-13.30 Dorpati konverentsikeskuses, seminariruumis Parrot (Turu 2, Tartu). Tallinnast tulijad viib hommikul Tartusse tellitud buss.

Sihtrühm Infopäevale on oodatud kõik, kes seotud haridusteaduse ja haridusuuringutega.

Registreerumine ja lisainfo Infopäevale saab registreeruda kuni 4. detsembrini aadressil maarja.karjaherm@ archimedes.ee. Kui tulete Tallinnast, siis märkige registreerimissoovi juurde, kas olete huvitatud tellitud bussi kasutamisest.

Lisainfo ja täpne päevakava avaldatakse peagi Eduko programmi kodulehel.

Infopäeva korraldamist Eduko programmi raames toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

24

http://eduko.archimedes.ee

Uudiskiri nr 5