Programmi Eduko uudiskiri nr 2

1

Uudiskiri nr 2

Uudiskiri

nr 2 09/2012

Uuenduslikud praktikamudelid / lk 9-13 Väärtuskasvatus õpetajakoolituses / lk 26-28

Tegevõpetaja kaasamine õpetajate koolitusse / lk 20-21

2

Sisukord

Uudiskiri nr 2

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Kõik on uus septembrikuus!

Lühiuudised ..................................................................... 4-5 Tallinna Pedagoogiline Seminar ühines Tallinna Ülikooliga, õpetajakoolituse arutelu toimub Riigikogus novembris, didaktikakeskuste e-keskkonna eestvedaja on selgunud

Pedagoogiline praktika ................................................. 6-8 Ülevaade pedagoogilise praktika lähiaja arengusuundadest.

Uuenduslikud praktikamudelid ................................ 9-13 Tutvustame nelja uuenduslikku praktikamudelit.

Õpetajakoolituse populariseerimine ...................... 14-15 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia algatus Muusikalaboratoorium.

Noorte õpetajate suvekool ......................................... 16-17

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga.

Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

Seekordse suvekooli teemaks oli õpipädevus.

Tegevusuuringu projekt ............................................. 18-19 Lõppes tegevusuuringu metoodikat tutvustav koolitussari.

SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn

Tegevõpetaja õpetajakoolitajana ............................ 20-21 Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Toomas Jürgenstein juhendas üliõpilasi.

10 küsimust Eduko doktorandile .......................... 22-23 Vastab Tartu Ülikooli doktorant Regina Soobard.

Uuringute suvekool .................................................... 24-25 Augustis toimus ESF programmide Eduko ja Primus ühine suvekool.

Väärtuskasvatus õpetajakoolituses ....................... 26-28 Tutvustame analüüsigrandi VÄÄRTUSED tulemusi.

Eelteade .............................................................................. 29 Novembris toimub järjekordne meistriklass.

eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396

Uudiskiri nr 2

Toimetaja veerg

Toimetaja veerg

Muudatused Eduko büroo meeskonnas

Septembrikuu toob sel aastal endaga kaasa mitmeid uuendusi – Eduko programmil on senise kuue asemel viis partnerit, Eduko büroo alustab suures osas uue meeskonnaga, ka Tartu Ülikoolis võttis teatepulga üle uus programmijuht.

Tere tulemast kõikidele uutele liitujatele Eduko perre!

Monika Maamägi Eduko uudiskirja toimetaja

3

Foto: Terje Atonen

September on ka viimane aeg alustada 2013. aasta tegeSeptembrikuus on paslik vuskava ja eelarve ettevalmisvaadata tagasi ka selleaastastusega. tele tegemistele.

Maikuus kinnitas nõukoja 31. mai 2012 seisuga oleme uus koosseis järgmise aasta kasutanud 29% aastaeelartegevuskava prioriteedid ja vest – oleme õpetajakoolitueelarve, mida tutvustasime juunikuus Eduko partnerkõrg31. mai 2012 seisuga koolide koordinaatooleme kasutanud ritele. Dokumendiga 29% aastaeelarvest – saab tutvuda aadressil http://eduko.arckokku 348 112 eurot. himedes.ee/koordinaatorile Partnerite 2013. aasta tegese arengut toetanud 348 112 vuskava ja eelarve I versiooni euroga. esitamise tähtaeg on 5. oktooVõime igati rahul olla, kuna ber 2012. oleme planeeritud tegevusi ja Jõudu ja jaksu aktiivseks kulutusi teinud prognoosidepanustamiseks Eduko tegega võrreldes 90% ulatuses. vuste elluviimisel ning indu Jätkame samas tempos! uueks õppeaastaks!

Juulikuus oli viimane tööpäev senisel õppekavaarenduse koordinaatoril Liis Revellil, kes suundus elama Inglismaale.

Temalt võttis teatepulga üle Liisa Lumiste, kes alustas augustis tööd programmi tegevuste 3, 4 ja 5 koordinaatorina. Liisa on lõpetanud Tallinna Ülikoolis klassiõpetaja eriala.

Pärast kuuajast töötamist arvab Liisa, et: „Õpetajahariduse õppekavaarenduse tegevuste koordineerimine on suur ja põnev väljakutse. Planeeritud tegevused annavad olulise panuse õpetajakoolituse arendamisse ja minu jaoks on oluline olla üks osa selles protsessis“.

Septembrist suundus lapsehoolduspuhkusele programmi kommunikatsioonitegevuste, uuringute ja õpetajakoolituse populariseerimistegevuste koordinaator Monika Maamägi.

Tema tööülesanded võtab 11. septembrist üle Maarja Karjaherm.

Eduko büroo töötajate tegevusvaldkonnad ja kontaktandmed on leitavad aadressil http://eduko.archimedes.ee/ kontaktid

4

Lühiuudised

Uudiskiri nr 2

Tallinna Pedagoogiline Seminar ühines Tallinna Ülikooliga 27. augustist 2012 on Tallinna Pedagoogiline Seminar Tallinna Ülikooli kolledž – ametliku nimega Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar.

“Tallinna Pedagoogilise Seminari ühinemine Tallinna Ülikooliga seab Eesti Euroopa haridusmaastikul esiridadesse – nüüdsest toimub Eestis õpetajakoolitus vaid ülikoolides,“ ütles Tallinna

Ülikooli rektor Tiit Land.

Tallinna Pedagoogilise Seminar rektori Koit Nõlvaku sõnul säilitab Tallinna Pedagoogiline Seminar Tallinna Ülikooli kolledžina oma tugevused – õppekavad, akadeemilise võimekuse ning lõpetajate maine tööturul.

Juurde loodetakse saada lisaressursse rahvusvahelistumiseks ja arendustegevuseks.

Seoses ühinemisega on Eduko programmil nüüdsest üks partner vähem – kokku viis partnerit.

Olenemata ühinemisest jätkub kõikide Tallinna Pedagoogilise Seminari planeeritud tegevuste elluviimine.

Programmiga seotud koordineerimine hakkab toimuma Tallinna Ülikooli kaudu.

Kultuurikomisjon toob õpetajakoolituse riiklikult tähtsa küsimusena Riigikokku novembris Juunis 2012 toimus Riigikogu kultuurikomisjoni avalik istung, mille teemaks oli õpetajakoolituse hetkeseis, probleemid ja ootused.

Juunikuise avaliku istungi videosalvestist on võima-

lik vaadata aadressil http:// www.riigikogu.ee/index. php?id=173588&parent_ id=169304 Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Angelika Bergi kinnitusel on

kultuurikomisjonil kavas ette valmistada õpetajakoolituse kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus novembrikuus.

Uudiseid Tartu Ülikoolist Juulist suundus uuele ametipostile senine Tartu Ülikooli Eduko programmijuht Maarika Muuga. Maarika jätkab tööd Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuses Socialia.

Tema tööülesanded võttis augustikuust üle Ines Kerikmäe. Tasub tähele panna, et Eduko programmijuht töötab nüüdsest ülikooli peahoones Ülikooli 18, ruum 117.

Reedel, 7. septembril 2012 valiti Eduko programmi Tartu Ülikooli poolne juht, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja kohusetäitja Margus Pedaste tehnoloogiahariduse professoriks.

Eduko büroo õnnitleb Margus Pedastet professoriks valimise puhul!

Margus Pedaste Foto: Erakogu

Uudiskiri nr 2

Lühiuudised

5

Selgusid kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimad Selleaastasel kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil tunnistati õpikute kategooria parimaks programmi Eduko toel välja antud õpik „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas“. Õpiku autoriteks on Maia Muldma (TLÜ), Jelena Nõmme (TÜ Narva Kolledž), Maire Kebbinau (Integratsiooni Sihtasutus MISA) ja Urve Aja (TÜ Narva Kolledž).

Konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts. Konkursi eesmärgiks on kasvatusteadusliku uurimistöö väärtustamine ja tunnustuse avaldamine parimate tööde autoritele erinevates kategooriates.

Kogumiku esimene osa annab ülevaate erinevatest kultuurikäsitlustest ja tutvustab õpetamisstrateegiaid mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks.

Raamat on veebis kättesaadav aadressil http://issuu. com/eduko/docs/mitmekultuuriline_opikeskkond_1

Kogumiku teine osa keskendub praktilisele toimetulekule mitmekultuurilises õpikeskkonnas, toetudes seejuures ühele levinumale metoodikale – keelekümblusmetoodikale.

Raamat on veebis kättesaadav aadressil http://issuu. com/eduko/docs/mitmekultuuriline_opikeskkond_2

Didaktikakeskuste e-keskkonna eestvedajaks on Tallinna Ülikool Didaktikakeskuste e-keskkonna hange kuulutatakse välja 2012. aasta sügisel.

Loodav e-keskkond peaks koondama Eestis kõikide erialavaldkondade didaktikaalase infovahetuse, sh metoodilised materjalid, ja soodustama didaktikaga tegelevate inimeste koostööd.

Didaktikakeskuste e-keskkond on üks osa didaktika-

keskuste võrgustikust. Didaktikakeskuste võrgustik taotleb haridusteaduse ja õpetajakoolituse uuendamiseks ressursside koondamist ja õpetamise valdkonna kvaliteedi tõstmist.

Tänaseks on Tallinna Ülikoolis tööd alustanud didaktikakeskuste e-keskkonna projektijuht Priit Tammets, kes koordi-

neerib e-keskkonna loomise protsessi.

Didaktikakeskuste e-keskkond otsib endale head nime, hetkel on välja pakutud eDidaktikum.

Kõik nimepakkumised ja arvamused on oodatud Priit Tammetsi meiliaadressil priit.tammets@tlu.ee.

6

Praktika

Uudiskiri nr 2

Pedagoogilise praktika lähiaja arengusuunad Õpetajaid koolitavate kõrgkoolide koostöös ja Eduko programmi toel valmis pedagoogilise praktika arendamise kava. Kava on aluseks arendustööde planeerimisel ja annab ülevaate pedagoogilise praktika hetkeseisust, tulevikuvisioonist ehk hea pedagoogilise praktika tunnustest ja kõrgkoolide ühistegevustest praktika arendamisel.

Teibi Torm programmi Eduko tegevjuht Pedagoogilise praktika kavas on ära toodud Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs, mille käigus kaardistati pedagoogilise praktika korraldus ja finantseerimine.

Analüüsi ja teoreetiliste seisukohade pinnalt lepiti kõrgkoolide koostöös kokku hea pedagoogilise praktika tunnused. Tunnused kirjelda-

vad nelja arenguvaldkonda, mille keskmes on olukorra loomine, kus üliõpilased saavad pedagoogilise praktika käigus rohkem tagasisidestatud ja teooriaga seostatud praktikat.

Sealjuures on praktikaasutustel (nt koolid, lasteaiad, muuseumid) suurem vastutus pedagoogilise praktika läbiviimise ees, praktikaasutused tegutsevad partneritena, kus praktikakorraldajad ja juhendajad on koolitatud ning vastavalt panusele tasustatud.

Kuna märkimisväärne osa õpetajahariduse edendamisel sõltub pedagoogilise praktika arendamisest, siis on õpetajaid koolitavates kõrgkoolides juba praegu käimas arutelud, et taasmõtestada praktikaasutuste ja kõrgkoolide rolli õpetajate koolitamisel.

Võtmemuutusena nähakse praktikaasutuste oluliselt suuremat kaasatust ja vastutust õpetajakoolituse korraldamisel.

Edasisteks ühistegevuseks on valitud kolm prioriteetset tegevussuunda.

Kõigepealt praktikaasutuste ja kõrgkoolide ühtsete õppimis- ja õpetamiskogukondade loomine, mille sisuks on kogukonna tekkimist ja kujunemist toetavad selgelt määratletud koostööraamid, millest lähtudes kannavad osapooled ühist vastutust

Kõrgkoolide prioriteedid pedagoogilise praktika arendamisel 1. Praktikaasutuse ja kõrgkooli ühtse õppimis- ja õpetamiskogukonna kujundamine.

2. Praktikajuhendajate töö sisu ja mahu määratlemine.

3. Praktika eesmärkide ja kutseoskuste parem seostamine ning praktika hajutamine.

Praktika

Uudiskiri nr 2

praktika eesmärkide elluviimise eest.

Näiteks võiks praktikat juhendavatest õpetajatest saada selgema staatusega õpetaja-õppejõud, kellel on laiem vastutus praktika eest,

Kolmandaks prioriteediks on õppetöö korralduse parendamine, kus teooria ja praktika oleksid omavahel praktiliste ülesannete kaudu tihedalt seotud, praktika algaks esimesel semestril ja

Soovime luua olukorra, kus üliõpilased saavad rohkem tagasisidestatud ja teooriaga seostatud praktikat. ning samas ligipääs kõrgkooli koolitustele ja arenduspotentsiaalile.

Teiseks prioriteediks praktikaasutuste rolli suurendamisel on läbi rääkida töö sisu, maht ja sellega seoses ka tasustamine.

toimuks läbivalt õpingute jooksul.

Kokkuvõtteks peavad kõrgkoolid oluliseks eelnimetatud eesmärkide poole liikumist.

Prioriteetide täitmiseks ja laiemate muudatuste algatamiseks peetakse vajalikuks koostööd ja kokkuleppeid

7

erinevate sihtrühmade vahel nagu kõrgkoolid, Haridus- ja Teadusministeerium, KOVid, haridusasutused jne.

Järgmiseks konkreetseks sammuks on osaleda sügisest 2012 Eduko töörühma töös, mille käigus pakkuda 2013. aasta kevadeks välja, kuidas korraldada praktikaasutuste suuremat kaasatust õpetajakoolitusse.

Eelnev on seotud ka sooviga panustada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2011-2015 nimetatud eesmärki luua 2013. aastal nn harjutuskoolide kontseptsioon.

Järgnevalt ülevaade kõrgkoolide lähiaja tegevustest pedagoogilise praktika arendamisel.

Tartu Ülikool Margus Pedaste, Pedagogicumi juhataja kt Tartu Ülikooli pedagoogilise praktika arendamise tegevuskavas eristatakse kolme valdkonda: praktika väärtustamine, juhendamise kvaliteedi tõstmine ja praktikakorralduse tõhustamine.

Käesoleva õppeaasta prioriteetseid tegevusi vaatleme üle-eestilisel ja ülikoolispetsiifilisel tasandil:

• Koostöös teiste õpetajaid koolitavate kõrgkoolide, HTM-i ning KOV-idega soovime ümber mõtestada praktikaasutuste ja ülikoolide rollid ning neist lähtuvad osapooltele esitatavad kvaliteediootused ja töömahu.

Sealjuures peame oluliseks, et juhendajate rollide ja miinimumnõuete arendamine toimub kooskõlas uue õpetaja kutsestandardi koostamisega.

• Ülikoolispetsiifilisteks esimesteks ülesanneteks on praktika eesmärkide, õpetaja kutseoskuste ja erinevates õppeainetes õpitava seostamine konkreetsete ülesannetega pedagoogilisel praktikal ning praktika rahastamise läbipaistvuse suurendamine.

Pikemalt Tartu Ülikooli pedagoogilise praktika arendamise kavast http://www.pedagogicum.ut.ee/et/praktika

8

Praktika

Uudiskiri nr 2

Tallinna Ülikool Inge Timoštšuk, pedagoogilise praktika keskuse juhataja Oleme välja töötanud kolm arengusuunda, millega soovime tegeleda: õppekavad ja õppeprotsess (nt kõigi õpetajakoolituse kutseõpingute õppeainetesse lisatakse töö-

keskkonnaga seotud praktilised ülesanded), õppejõud ja organisatsioon (nt juhendamisalase täiendusõppe läbiviimine) ning uuringud (nt praktika kohta küsitud tagasisidet analüüsitakse teaduslikke meetodeid kasutades).

• Loome aineõpetajatele võimaluse alustada õpetajaprak-

tikat juba bakalaureuseõppes. Üliõpilastel on võimalus osaleda kursusel „Õpetaja kutsesse sissejuhatav praktika“.

• Õpetajaks õppijate õpetamisega seotud praktiliste tegevuste maht suureneb.

Pikemalt: http://www.tlu. ee/?LangID=1&CatID=6228

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Maaja Mänd, alushariduse ja täiendusõppe osakonna vanemmetoodik Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava on rakenduskõrghariduse õppekava, mistõttu on praktikal selles suur osakaal.

Hetkel on üheks suuremaks väljakutseks praktika lähijuhendajate (õpetajad laste-

aedades) koolitamine, uute praktikalasteaedade leidmine ning koostöö tugevdamine.

Seega oleme prioriteediks seadnud kõrgkooli ja praktikaasutuste toimimise ühtse kogukonnana ja harjutuslasteaedade võrgustiku loomise.

Olulisemad ülesanded on lisaks eelpool toodule: • Kaugõppe praktika korralduse ja juhendamise analüüs,

sest 2013 kevadel lõpetab esimene kursus, kes õppis uute praktikakavade järgi.

• Uute kõrvalerialade (lasteaia haridustehnoloog ja lasteaia liikumisõpetaja) praktika korraldamine.

• Elektroonilise praktikapäeviku kasutusele võtmine.

• Videovaatluste kasutamine praktika analüüsimisel.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kristi Kiilu, koolimuusika instituudi juhataja Käesoleval õppeaastal käivitub EMTA ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia magistriõppe ühisõppekava muusikapedagoogikas. Seetõttu tegeleme intensiivselt pedagoogilise praktika ühtsete aluste väljatöötamisega.

• Tihendame koostööd praktikaasutustega. Siiani on see institutsiooni tasandil olnud formaalne, küll aga on koolipoolsed praktikajuhendajad olnud kaasatud õppekava arendusprotsessi ja neilt tulnud tagasiside on oluline sisend didaktika ainele.

• Toetame tudengite kogukonnatunde tekkimist. Sel-

leks planeerime enam tegevusi koostöös muusikaõpetajate liiduga.

• Alustame regulaarsete praktikaseminaridega praktikaperioodil. Lisaks kohtumistele otsime võimalusi veebiplatvormi kasutamiseks igapäevaste õpetamiskogemuste jagamiseks kaastudengitega.

Uudiskiri nr 2

Praktikamudelid

9

Algas nelja uuendusliku praktikamudeli piloteerimine Eduko programmi kaudu piloteeritakse ajavahemikus september 2012 kuni juuli 2014 uuenduslikke mudeleid praktika korraldamiseks õpetajakoolituse esmaõppe magistriõppe õppekavadel Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

Teibi Torm programmi Eduko tegevjuht Pedagoogilisel praktikal on võtmeroll õpetajate kutsealases ettevalmistuses.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis pedagoogilise praktika analüüs (2012) tõstis esile, et praktikaasutustele on pandud suured ootused õpetajate kutsealaseks ettevalmistuseks, kuid osapoolte rollid ja ülesanded ei ole alati selgelt kokku lepitud. Seetõttu võib

juhtuda, et kutsealane ettevalmistus on kohati erineva tasemega ning ei kasuta ära kogu ülikoolide ja praktikaasutuste koostööpotentsiaali.

Uute lahenduste leidmiseks viidi Eduko raames jaanuarmai 2012 läbi “Uuenduslike pedagoogilise praktika mudelite konkurss”. Konkursil otsustati toetada nelja uuenduslikku lahendust.

Iga mudel sisaldab esiteks praktika uudset korraldamist, nt praktika ja teooria ainekursuse seostamist, praktika korraldamist läbivalt kogu õpetajakoolituse õppekava jooksul jne. Teiseks, oluliselt suuremat koostööd ülikoolide ja praktikaasutuste vahel praktika planeerimisel, rakendamisel ja arendamisel.

Kahe õppeaasta jooksul arendatakse piloteeritavaid ideid pidevalt. Kõikide projektide lahutamatuks osaks

on arendusuuring, millega uuritakse uuenduste mõju ning tehakse vastavad muudatused praktikakorralduses.

Piloodid on oluliseks teetähiseks kogu õpetajakoolituse õppekava uuenduste katsetamisel, praktikamudel ei ole vaid õpetajakoolituse praktikaaine(te) ümberkorraldamine – see on kogu õppekava ümbermõtestamine lähtuvalt praktika rolli muutusest.

Järgnevalt lühiülevaade iga praktikamudeli kohta.

2012-2014 piloteeritakse 4 uuenduslikku pedagoogilise praktika mudelit 3 ülikoolis koostöös 17 praktikaasutusega.

10

Praktikamudelid

Uudiskiri nr 2

Pedagoogiline praktika praktikakoolides ehk P3 Kirsti Kislenko, Tallinna Ülikooli teadur, õpetajakoolituse õppekavade arendusjuht Projekti eesmärgiks on piloteerida uut loodusainete õpetajakoolituse praktikamudelit füüsika-, bioloogia-, geograafia- ja keemiaõpetaja (kõrvaleriala) õppekavadel.

Uut praktikamudelit ajendas välja töötama hetkel koolis praktikal viibitava aja ebapiisavus, mille tõttu omandavad üliõpilased ebapiisava koolikogemuse enne tööle asumist.

Samuti soovime toetada iga üliõpilase praktikal osalemist lähtuvalt tema eelistustest ja isiklikust eripärast.

Praktikamudeliga katsetatakse alljärgnevaid uuendusi: • praktika pikendamine ja hajutamine – üliõpilased viibivad regulaarselt koolikeskkonnas, sh esimesed kolm semestrit toimub praktika ühel päeval nädalas ning neljandal semestril kuus nädalat järjest; • uute praktikaainete väljatöötamine – üliõpilane alustab vaatlejana vaatluspraktikal, seejärel toimub õpetaja assistendi praktika ja edasi partnerõpetaja praktika;

• praktikaainete integreeri- tega välja kujunenud koosmine – põhikooli, gümnaa- töö kontekstis uuenduslisiumi ja kõrvaleriala prak- kuks lähenemiseks koolide tika toimub partnerõpetaja kaasamine ülikooli õppekapraktikas paralleelselt ning vaarendusse ning üliõpilasainedidaktika-alased ained tele tagasiside andmine õpeseotakse nii ajaliselt kui ka si- taja-mentori ja õppejõudude suliselt koolipraktikaga. koostöös.

Piloodi elluviimiseks on Kuna koolisüsteemis ekmoodustatud laiapõhjaline sisteerib vajadus õpetaja asmeeskond, kuhu kuuluvad sistendi järele, võtsid koolid Tallinna Ülikooli üliõpilased, üliõpilaste pikema praktikapeametoodik, õppeassistent, perioodi idee hea meelega üldkasvatusteaduslike aine- vastu. Viimane andiski tõuke te ja ainedidaktika õppejõud õpetaja assistendi praktika ning Rocca al Mare Kooli, väljatöötamiseks.

Tallinna Ühisgümnaasiumi, Tallinna Saksa Koolisüsteemis Gümnaasiumi, eksisteerib vajadus Viimsi Keskkooli, õpetaja assistendi Tallinna Reaalkooli, Kohila järele.

Gümnaasiumi ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õppealajuhaÕpetaja assistendina viibib tajad ja õpetaja-mentorid. üliõpilane koolis ühe semestKoostöö kõikide kaasatud ri jooksul ühe päeva nädalas. osapoolte vahel toimub arut- Tema ülesanneteks on näiluskoosolekute ja ühissemi- teks õuesõppe läbiviimine, naride käigus, kus luuakse õppetöö diferentseerimine koostööna üliõpilaste prak- jne, aga ka väikeses mahus tikaplaanid, tunnivaatluste iseseisev õpetamine. tagasisidemaatriks ja uus 2012.-2013. õppeaastal on praktikajuhend. Üheskoos üheks peamiseks eesmärgiks redigeeritakse didaktikaaine- üliõpilaste vaatlus- ja õpetaja te ainekavasid ning iga prak- assistendi praktika läbiviitikaperioodi lõpus toimuvad mine praktikaasutustes ning ühisseminarid. koostöö käivitamine erinevaLisaks on praktikaasutus- te osapoolte vahel.

Uudiskiri nr 2

Praktikamudelid

11

3 in 1 – praktikakogukonnapõhine kolmesuunaline kunstiõpetaja pedagoogilise praktika mudel Annely Köster, Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kunstipedagoogika osakonna juhataja Projekti eesmärgiks on piloteerida praktikakogukonnapõhist kunstiõpetaja magistriõppekava pedagoogilise praktika mudelit.

Eesti Kunstiakadeemia kunstiõpetaja üliõpilased on reeglina tugeva kunstnikuidentiteediga tegevkunstnikud.

Magistriõpingute jooksul toetatakse õpetajaidentiteedi kujunemist ja selle loomulikku sulandumist tegevkunstniku minapilti.

Praktikamudeliga katsetatakse alljärgnevaid uuendusi: • kolme eritüübilise osapraktika seostamine omavahel ja teooriaainetega – omavahel seotakse üldhariduskooli, huvikooli ja muuseumipedagoogika praktika; • praktikakogukonna loomine – õppejõudude, üliõpilaste ja tegevõpetajate kogukonnas koostatakse praktika juhendamise kvaliteedi- ja käsitluspõhimõtted, viiakse läbi seminare ja koolitusi, pakutakse veebituge. Võrgustiku liikmed vastutavad ühiste

väärtuste kujundamise ja nendel baseeruvate tegevuste praktikasse rakendamise eest.

Kunstiakadeemia ja praktikaasutuste praktikakogukonna liikmeteks on akadeemia

• Vastutuse võtmine – tahame ja julgeme võtta vastutust, oleme motiveeritud panustama ühise eesmärgi nimel.

• Hooliv koostöö – märkame ja oleme koostöövalmid, vahetame adekvaatset infot ning arvestame üksteisega probVäga oluliseks peame leemide lahendamisel. ühiste väärtuste • Loov reeglipärarakendamist praktika sus – tegutseme läbiviimisel. paindlikult, avatult ja riskivalmilt kokkulepitud piires, et tudengid ja õppejõud ning saavutada kõigi osapoolte, sh Pelgulinna Gümnaasium, kooliõpilaste, loovuse areng Tallinna Ühisgümnaasium, praktika tulemusel.

Viimsi Keskkool, Rocca al 2012.-2013. õppeaasta peaMare Kool, Sally Stuudio mine eesmärk on praktikakokunstikool ja Eesti Kunsti- gukonna tugevdamine ja kõimuuseum. gi tegevuste väärtuspõhine Väga oluliseks uuenduseks joondamine läbi ühiste koopeame praktikakogukonna lituste ja töötubade. Samuti ühiste väärtuste rakendamist kahe osapraktika – muuseukogu praktika läbiviimisel: mipedagoogika ja huvikooli • Loovus – loome teadlikult praktika – väljatöötamine tingimusi loova ja kriitilise ning piloteerimine. mõtlemise arenguks ning Suurimaks väljakutseks hindame eelkõige nutikaid, saab olema praktikavajadusinnovaatilisi ja eesmärgipä- tega arvestava õppekorralduraseid lahendusi. seni jõudmine nii akadeemias • Üksteiselt õppimine – ot- kui ka praktikaasutustes. sime koos sisukaid lahendusi, jagame kogemusi ja teadmisi ning oleme pidevas õppivas olekus.

12

Praktikamudelid

Uudiskiri nr 2

Õpetaja kutseõpingute lõimitud praktika ja teooria Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikooli pedagoogilise praktika keskuse juhataja Projekti käigus piloteeritakse praktikamudelit Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekava raames, kus teoreetilised õpingud ja praktika on lõimitud uuel moel.

Praktikamudeliga katsetatakse alljärgnevaid uuendusi: • praktikaülesannete mitmekesisemaks muutmine ja mahu suurendamine – praktikaülesannetesse lisanduvad uuenenud riiklike õppekavade üldosa rakendamisele suunatud tegevused, ülesannete täitmine toimub nii mitmenädalastel iseseisvatel õpetamispraktikatel kui ka paralleelselt teoreetiliste ainetega individuaalse tegevuskava alusel. Praktiliste ülesannete osakaal suureneb senisega võrreldes 1/3 võrra; • individuaalse juhendamise mahu suurendamine – kuna ülesannete maht suureneb, siis suureneb ka üliõpilaste koostöö tegevõpetajatega; • ainedidaktika kursuste hindamissüsteemi muutmine – hindamise üheks komponendiks saavad praktiliste tööde eest saadud hinnangud.

Tallinna Ülikooli ja praktikaasutuste meeskonda kuuluvad ülikooli õppejõud ning Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi matemaatikaõpetajad.

Nendes koolides on tulemuslikult juhendatud Tallinna Ülikooli erinevate erialade praktikat ning tehtud väga head tööd matemaatikahariduse edendamisel. Seetõttu usume, et õpetajate otsene kaasamine tagab praktilise koolitegelikkuse ning parimate praktikate väga hea kajastamise esmaõppes.

Lisaks saavad lõpphinde üheks komponendiks praktiliste tööde eest saadud hinnangud.

Ainedidaktika kursuste raames valminud üliõpilase praktilistest töödest koostatakse õpimapp, mille sisu analüüsitakse üliõpilaste, õpetajate ja õppejõudude koostöös iga semestri lõpul. Õpimapp sisaldab praktilist eeltööd põhipraktikaks, nt tundide konspektid, õppetöö individualiseerimise võimalused, hindamisjuhendid, näitvahendid jms. Seejuures peame väga oluliseks õpetajate osalemist õpimapi praktiliste ülesannete Ainedidaktika aine väljatöötamises. lõpphinde üheks Algaval õppekomponendiks peavad aastal on meie olulisemaks eessaama praktilised märgiks käivitaülesanded. da projektimeeskonna ladus ja eesmärgipärane Praktika mahu suurenda- töö ning kaasata tegevustesse miseks täiendatakse ainedi- kõik sellel aastal matemaatidaktika kursusi õppejõu ja kaõpetajaks õppima asuvad õpetajate koostöös indivi- üliõpilased. duaalsete praktiliste töödeUsume, et algava õppeaasga. Individuaalseid praktilisi ta lõpuks on üliõpilased väga ülesandeid viiakse läbi prak- hästi ette valmistatud oma tikakoolis tegevõpetajate ju- esimeseks pikemaks iseseishendamisel, kelle juures toi- vaks õpetamispraktikaks. mub ka hilisem põhipraktika.

Uudiskiri nr 2

Praktikamudelid

13

Harjutus- ja praktikakooli võrgustik Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja kt Projekti käigus piloteeritakse uuenduslikku praktikamudelit TÜ põhikooli mitme aine õpetaja õppekava raames.

Piloteeritav mudel seab esikohale koostöise õppimis- ja õpetamiskogukonna tekkimise ning taotleb praktikavormide ja ülesannete mitmekesistamist praktika ja teooria sidususe suurendamiseks.

Praktikamudeliga katsetatakse alljärgnevaid uuendusi: • praktika aja pikendamine ja hajutamine – praktika toimub läbi magistriõpingute nelja semestri; • uute praktikaainete väljatöötamine – erinevaid praktika osasid on seitse, nt klassivarjupraktika, aineõpetajapraktika jne; • praktika läbiviimine valdkondlikes gruppides – üliõpilased täidavad suure osa ülesandeid 2-3-liikmelistes gruppides: võõrkeeled, loodusained, eesti keel ja kirjandus, kus lisaks põhivaldkonnale võib üliõpilane valida ühe õppekavasuuna valdkonnaväliselt; • gruppides toimuva juhendamise mahu suurendamine

– igat valdkondlikku gruppi juhendab läbi magistriõpingute püsiv mentor-juhendaja, lisaks kaasatakse veel üks mentor ülikoolist ja vajadusel ka koolist; • koostöise õppimis- ja õpetamiskogukonna loomine – kavandatud on aktiivne suhtlus seminaride ja koolituste kaudu projektimeeskonna ja üliõpilaste vahel.

Tartu Ülikooli ja praktikaasutuste õppimis- ja õpetamiskogukonna liikmeiks on üliõpilased, õppejõud ning Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Descartes’i Lütseumi õpetajad.

Projekti raames on põhikooli mitme aine õpetaja õppekavalt valitud 10 üliõpilast, kes läbivad õpingud erinevalt kehtivast õppekavast.

Testgrupil on praktika maht 24 EAP ja kontrollgrupil 18 EAP. Testgrupil haju-

tatakse praktika läbi magistriõpingute nelja semestri (vt joonis), teistel on see ühes osas.

Peamine erinevus test- ja kontrollgrupi vahel ei ole mitte praktika mahus vaid sisus, kus vaatlejast areneb läbi praktika iseseisev õppetöö läbiviija.

Magistriõpinguid toetavad üle nädala toimuvad mentoriarutelud, praktikaga seonduvad seminarid ja ülikoolis toimuvad praktikumid, mille analüüsifaasis osalevad ka koolipoolsed juhendajad.

Piloodi tulemuslikkuse korral on kavas muuta õppekava, suurendades praktika mahtu magistritöö arvelt, sest praktikaülesannetesse integreeritakse uurimistöö komponendid, mis võimaldavad osaliselt saavutada magistritöö õpiväljundeid.

Joonis. Pedagoogilise praktika erinevad osad.

14

Populariseerimine

Uudiskiri nr 2

Lähemal suurele muusikale!* Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituut on alates 2010. aastast korraldanud Eduko programmi toel Muusikalaboratooriumit.

Kristi Kiilu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhataja, Muusikalaboratooriumi eestvedaja Muusikalaboratoorium on kohtumispaik muusikaõpetajatele, (muusika)õpetajakoolituse üliõpilastele ja õp- Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendid Muusikalaboratooriumis omaloomingut salvestamas.

Fotod: Kristi Kiilu pejõududele ning võimalikele uutele üliõpilaskandidaatidele õpetajakoolituse popula- des toimunud rütmimuusika ras hoidmist ja kasutamist riseerimiseks ja kogukonna- ansambli töötuba, mida viib käsitles hääleseadja Vilja Sliläbi tuntud muusik ja õppe- ževski. tunde kasvatamiseks.

Kolme aasta jooksul on jõud Teet Raik koos muusitoimunud kümme erineva kapedagoogika tudengitega. Uued õpetamissaladusi sisuga õpipäeva, millel on Helisalvestamise metoodikad osalenud üle 300 Populaarseks ja harivaks ka huvilise.

Kolme aastaga on töötavatele muusikaõpetaMuusikalaborajale on osutunud erinevad tooriumi lahutamaMuusikalaboratooliikumise ja improvisatsiooni tuks osaks on muriumis osalenud üle töötoad, mida on läbi viinud sitseerimine – seda 300 huvilise.

EMTA dotsent Monika Pulletehakse nii rütmirits ning tudengid Teele Utt ja kui ka rahvamuusiKaja Kaus. ka instrumentidel, Viimane neist tõi välisõpinsamuti käsitletakse erinevaid on uuritud elektronmuusika muusikainterpretatsioonilisi stuudio õppejõudude Malle gutelt kaasa J.-E. Dalcroze’i Maltise ning Raul Aani eest- muusikakasvatuslikud ideed, küsimusi.

Osalejate suure huvi tõttu vedamisel. Õpetaja põhilise mis siiani Eestis laiemat käon kõikides laboratooriumi- töövahendi – hääle – töökor- sitlemist pole leidnud.

Uudiskiri nr 2

Dalcroze-rütmika lähtub arusaamast, et rütm on muusika põhielement ning kõikide muusikaliste rütmide läte peitub inimese keha loomulikes rütmides. Meetodi tutvustamine muusikaõpetajate kogukonnale on olnud väga oluline.

Sinasõbraks häikimisega Muusikalaboratooriumis said osalejad lähemalt tutvuda kaasaegse improvisatsiooni ühe suuna hääleimprovisatsiooni ehk häikimisega.

Häikimises avastatakse hääle kasutamise erinevaid võimalusi ning ühendatakse laulmisele, deklamatsioonile ja näitlemisele omaseid jooni koostöises loomingulises

Populariseerimine protsessis. Hääleimprovisatsiooni kasutatakse aktiivselt nii kontsertlavadel kui ka muusikapedagoogilisetel eesmärkidel klassiruumis.

Häikimise on loonud EMTA dotsent Anne-Liis Poll ning seda tutvustati laboratooriumis Ivi Rausi eestvedamisel.

Järgmine Muusikalaboratoorium ootab huvilisi novembris. Täpsem info www.ema.edu.ee.

Tudengiklubi Lisaks Muusikalaboratooriumile tegutseb EMTA-s Eduko toel tudengiklubi, mille eesmärk on populariseerida õpetajakoolituse õppekavu bakalaureuseõppe tudengite seas.

Õppejõud Teet Raik (paremalt teine) bändi ohjamas.

15

Tudengiklubis toimuvad artueluõhtud erinevatel muusikaõpetajakoolitusega seotud teemadel. Näiteks arutlesid Eesti ja Rootsi muusikaõpetajakoolituse sarnasuste ja erisuste üle Malmö Muusikakõrgkooli rütmikapedagoogika tudeng Sophie Falkenström ning EMTA tudeng Kaja Kaus, kes viisid üheskoos läbi ka rütmika pedagoogika töötoa.

Muusikaõpetajakoolituse oluliseks osaks professionaalse õpikeskkonna kõrval on kogukonnatunde tekitamine – seda eesmärki täidavad suurepäraselt nii Muusikalaboratoorium kui ka tudengiklubi. *Lähemal suurele muusikale! on Muusikalaboratooriumi tunnuslause.

16

Noored õpetajad

Uudiskiri nr 2

Tee õpioskusteni – kross või ringrajasõit?

Augustikuu viimasel nädalal toimus järjekordne noorte õpetajate suvekool, sedakorda Nelijärvel. Tallinna Ülikool on Eduko programmi raames korraldanud juba kolmel aastal oma tööalast karjääri alustavatele õpetajatele õppeaastat sissejuhatava koolituse mõnel päevakohasel ning alguses ehk keerulisena tunduval teemal.

kud tulemuslikuks õppimiseks.

Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent, suvekooli korraldaja

Koolituse käigus sai iga õpetaja analüüsida õppijate õpioskuste arenemist just oma õppeaine kontekstis ning otsida võimalusi õpioskuste õppimise ja õpetamise teadvustamiseks igapäevatöös. Ühiselt leiti, et tundes õpioskuste omandamist takistavaid uskumusi, saab püüda neid muuta; et huvi tekitamine ainetunnis on mitmetahuline ning pidevat tööd nõudev protsess; et õpioskuste arendamisega tegelevad kõik õpetajad, kuid erinevus on õpioskuste omandamise teadvustamises. Õpioskuste õppimine ja õpetamine on märkimisväärselt mõjusam, kui õpetaja

Seekordne suvekool kandis pealkirja „Tee õpioskusteni – kross või ringrajasõit?“ ja keskendus ühele olulisemale õpitulemusele, milleni õpilased koolis jõudma peavad – õpipädevusele. Suvekooli juhtisid Tallinna Ülikooli doktorandid Kati Aus ja Anna-Liisa Jõgi.

Suvekooli eesmärgiks oli arutada noorte õpetajatega, millised hoiakud ja uskumused on õpipädevuse omandamise eelduseks ning millised kognitiivsed ja metakognitiivsed õpioskused on vajali-

Püüan algaval õppeaastal õpilastele rõhutada, et võimed on arendatavad, ning kui tahta ja uskuda, on kõik võimalik.

neid teadlikult suunab ning õpilane neid teadlikult õpib.

Noored õpetajad pidasid koolituse kõige intrigeerivamaks osaks võimekuse ja õppimisega seotud uskumuste teemat, millele igapäevaselt koolis ehk niipalju ei mõelda.

Koolituselt lahkuti nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt põhjendatud tõdemusega, et õpilane, kes usub, et võimekus on fikseeritud ning õppimisest ei ole eriti midagi tolku, ei saa ka väga tulemuslikult õppida, ning sama kehtib õpetajate ja õpetamise kohta.

Õppisin, et tegelikult olen õpioskusi varjatud kujul ka varem oma tundides õpetanud, kuid on tõhusam, kui pööran sellele ka õpilaste tähelepanu.

Tagasisides toodi välja vajadus korraldada just noortele suunatud koolitusi, mis arvestavad noorte veel värskete teoreetiliste teadmistega ning

Uudiskiri nr 2

aitavad neil oma praktilist kogemust teoorias lahti mõtestada.

Leiti ka, et üldpädevuste arendamisele suunatud koo-

Noored õpetajad

märkide ja koolisüsteemi võimaluste üle õpilaste arendamisel ja arengut soodustava keskkonna loomisel.

Ehkki koolitusel hoiti küll akadeemilist joont, andsid kaks koosveedetud päeva Meie töö on noortele ka üldist väärtuslik ja meie indu ja usku oma teha on nii mõndagi! töö ja tegemiste vajalikkusesse, hoidsid n-ö silmad säralitused, kus teooria on ühen- mas: „Meie töö on väärtuslik datud praktilise töö ja selle ja meie teha on nii mõndagi!“ analüüsiga, peaksid olema Omavaheliste kogemuste pikemad ning andma ehk va- vahetamise foonil ja koolitahepeal võimaluse omandatut jate toetusel sai kinnitust nii koolitundides rakendamas mõnigi positiivne laste arenkäia. guvõimalusi toetav uskumus, Lisaks konkreetsetele mis pahatihti mittetoetavas õpioskustele sai põlevilsilmi keskkonnas kõikuma võib arutatud kooli üldiste ees- lüüa.

Noored õpetajad suvekoolis.

17

Nii näiteks lahkusid kõik noored õpetajad Nelijärvelt teadmisega, et julge hundi rind on rasvane, õpioskuste arendamiseks tuleb järjekindlalt ja teadlikult tööd teha, ning et ka üldpädevustena omandatavad õpitulemused vajavad õpilaste seas pidevat teadvustamist.

Püüan algaval kooliaastal õpilastele rohkem teadvustada, mida nad igas tunnis ning iga ülesandega õpivad ja arendavad.

Foto: Katrin Poom-Valickis

18

Tegevusuuring

Uudiskiri nr 2

Õppejõudude koolitus: tegevusuuringut avastamas Eduko programmi toel läbi viidud tegevusuuringu projekti eesmärgiks oli arendada õppejõudude oskusi tegevusuuringuna koostatud magistritööde juhendamisel ja suurendada tegevusuuringu metoodika kasutamist õpetajakoolituses.

lahendada õpetaja igapäevatöös ette tulevaid probleeme teaduslikke meetodeid kasutades.

Tegevusuuringualaseid magistritöid on Eestis seni kaitstud üksikuid ning teadmisi, kuidas sedalaadi töö uurimisprotsessi kavandada, läbi viia ja juhendada, on samuti vähe.

Rõhutades õpetajakoolituKatrin Poom-Valickis, se õppekavades õpetaja kui Jaana Taar, Regina uurija rolli oma professioReinup Tallinna Ülikool, tegevusuu- naalse arengu ja igapäevatöö arendamisel, on vaja tuleringu projekti eestvedajad vastele õpetajatele anda kaaTegevusuuringu koolitus sa ka vastavad teadmised ja korraldati õppejõududele oskused. Tegevusuuring ehk eelkõige seetõttu, et paljud action research just seda võiõpetajakoolituses õppijatest maldab.

Projektis osales üheksa õptöötavad tegevõpetajatena ja pejõudu ja kuus üliõpilast magistritöö raames oleks üliTallinna Ülikoolist, Haapsalu Tegevusuuring ehk Kolledžist, Tartu Ülikoolist ja Vilaction research jandi Kultuurivõimaldab arendada akadeemiast ning õpetaja kui uurija rolli. kaks tegevõpetajat. Kokku juhendati viite magistritööd, mille kaitsmised õpilastel palju kasulikum uutoimuvad 2012. aastal. rida ja arendada enda isiklikÜhistel koolitustel õpiti ku praktikat kui teiste oma. tundma tegevusuuringu looTegevusuuringu metoogikat ja ülesehitust ning tedika kasutamine võimaldab

gevusuuringu juhendamise eripära.

Koolitus oli kavandatud selliselt, et paralleelselt teadmiste omandamisega tegevusuuringu metoodikast oli õpitut võimalik juhendamisprotsessis koheselt rakendada. Õppejõud väärtustasid õpitut kõrgelt ning rõhutasid, et õppimist toetas võimalus koolitusel õpitut koheselt praktikasse rakendada. Õppejõudude tagasiside näitas, et koolituse käigus kujunes kindlustunne ja tekkisid kontaktid, et tulevikus tegevusuuringuga edasi tegeleda.

Käesolev projekt oli esimene samm tegevusuuringu põhimõtete tutvustamiseks ja juurutamiseks õpetajakoolituses ning vajab jätkamist.

Tule koolitusele!

Soovime Tallinna Ülikoolis 2012/2013. õppeaastal alustada uue tegevusuuringu juhendajate rühmaga, kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo: Katrin PoomValickis, katrinpv@tlu.ee

Uudiskiri nr 2

Tegevusuuring

19

Küsisime projektis osalenutelt, millised on nende muljed Haapsalu Kolledži algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht: Oma kogemusele tuginedes julgen soovitada kõigile õppejõududele, kes puutuvad kokku lõputööde juhendamisega – osalege projektis, te õpite palju ja saate veelgi kompetentsemaks!

Ja parim kogu protsessi juures oli see, et ma sain koos üliõpilasega õppida! Super!

Kärt Kask, Jõhvi Gümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja: Minule kui õpetajale oli selline koostöö väga oluline ja vajalik, hea on teada, et sul on igapäevatöös kõrval keegi, kellega koos mõelda ja planeerida.

Projekti käigus uurisime teemat, mis on mulle õppeprotsessi seisukohalt väga tähtis ja eluline. Eelkõige tekkis mul aga tahtmine koos edasi tegutseda.

Meliita Proosa, Haapsalu Kolledži tudeng: Pärast esimest koolituspäeva Rakveres leidsin, et tegevusuuring on tõepoolest huvitav ning sobib minu ideedega. Samas pean tunnistama, et mingil hetkel tekkis minus ka vastumeelsus – mõnele probleemile otsisin lahendust kauem, kui olin eeldanud, mõni tundus lausa lahendamatu.

Nii need mured ja rõõmud vaheldusid. Kõhklusi sel teel jagus. Minu soovitus üliõpilastele olekski, et alati tuleb kõhklustest hoolimata edasi astuda!

Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi dotsent Tiina Elvisto: Minu jaoks oli kõige väärtuslikum eelkõige see, et õppejõududel oli võimalus arutada uurimuse läbiviimist samm-sammult oma kolleegide ja üliõpilastega, kuulata kogenud uurijate poolt esitatud erinevate tööetappide lahtiseletust, saada toeks kirjalikke materjale.

Tegevusuuring on hästi sobiv uurimismeetod tegevõpetajatele ning õppevahendite väljatöötajatele oma töö mõtestamiseks.

Projekti raames koostas Helsingi Ülikooli dotsent Erika Löfström eestikeelse tegevusuuringualase juhendmaterjali.

“Tegevusuuringu käsiraamatu” eesmärgid on: • aidata mõista tegevusuuringu olemust, sh selle kulgu, uurimismeetodeid ja andmete kogumist; • anda tegevusuuringust huvitatud üliõpilastele põhiteadmised sellest, kuidas alustada tegevusuuringu kava koostamist; • pakkuda juhendajatele ülevaadet tegevusuuringu kava võtmeelementidest, et neil oleks võimalik üliõpilasi algusest lõpuni juhendada.

“Tegevusuuringu käsiraamat” on kättesaadav veebiaadressil http://issuu.com/ eduko/docs/tegevusuuringu_kasiraamat

20

Kogemus

Uudiskiri nr 2

Kogemus: tegevõpetaja kaasamine õpetajate koolitusse Toomas Jürgenstein võttis Eduko konkursil “Tegevõpetajate kaasamine kõrgkooli õppetöösse” vastu väljakutse õpetada Tartu Ülikooli ainekursusel “Usundiõpetuse metoodika” dr Olga Schihalejevi tudengeid.

Ta viis läbi seminarid teemadel “Koostöö teiste ainetega”, “Töö andekate lastega” ning “Uurimistöö juhendamine”.

Toomas Jürgenstein Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Oma esimeseks eesmärgiks seadsin dialoogi saavutamise üliõpilastega. Tegevõpetajana soovisin hoiduda üliõpilastele sisendamast mingitki laadi muutumatuid seisukohti stiilis “kuidas asjad koolis tegelikult on“.

Vastupidi, lootsin tekitada avatud arutelu, mille käigus oleksin valmis ka enda pedagoogilisi seisukohti korrigeerima ning oma harjumuspärastesse töömeetoditesse midagi lisama või midagi neist eemaldama.

Mulle näib, et eriti olulised on kokkupuuted tudengitega

Toomas Jürgenstein

õpetajatele, kes on koolis oma ainevaldkonnas üksi (näiteks matemaatikas, võõrkeeles jne on koolis tavaliselt mitu õpetajat, kes saavad omavahel mõtteid vahetada).

Usuarusaamade mitmekesisus Teiseks üritasin eelkõige vaatlemiseks valitud tundide abil luua tudengitele võimalikult reaalse pildi gümnaasiumiklasside usualastest arusaamadest.

Tahes-tahtmata tekivad tudengitel sõltuvalt seltskonnast, kus nad liiguvad, tea-

Foto: Erakogu

tud üldistused sellest, kuidas ümbritsevad inimesed religiooni mõistavad.

Mulle näib, et gümnaasiumiõpilaste hulgas ette tulevad huvid, usulised tõlgendused, suhtumised jne on mitmekesisemad, kui paljud tudengid seda eeldavad.

Samas peaksid end tulevikus õpetajaametiga siduvad üliõpilased väga erinevate ja sageli kriitiliste arusaamadega klassi ette minekuks valmistuma.

Näidete analüüs Kolmandaks üritasin tudengitega analüüsida mõningaid

Uudiskiri nr 2

Kogemus

näiteid, probleemiasetusi tulles aega, enne kui ta teiste ning küsimusi, mida klassi ees ainete kokkupuutepunkte julkasutada. geb kombata.

Küllap toimub hea õpetaja Näidete analüüsi juures puhul pidevalt oma õpetus- püüdsingi ma tudengitele meetodite, küsimuste ja näi- pakkuda ideid religioossete detevaramu täiustamine ning nähtuste seostamisest muude küllap pole võimalik neid näi- aladega. teid teistel õpetajatel niisama lihtsalt üle võtta.

Kooliõpetaja ja Siiski oleks tudengite kokkuviimine hea, kui tööd oli värskendav ning alustav õpetaja omaks „tagatasloodetavasti kasulik kus“ vähemalt mõlemale poolele. teatud hulka tunnis töötavaid skeeme, millega õpilastes huvi äratada ning Analüüsisime sellel teemal nende mõtlemises seoseid te- minu rohkem kui kümne aasta kitada. tagust näidet IT-maailma ning Nõnda oli mu program- religiooni võrdlusest: „Kuidas mi oluliseks osaks ka teatud siis ikkagi võiks väliselt vaid hulga minu poolt kasutatud tehniliseks vahendiks oleva konkreetsete näidete ja prob- arvutimaailma taga näha täleemipüstituste analüüs. napäevast religiooni. Alguseks Üheks valdkonnaks, kus võiks tuua rida esmapilgul tõenäoliselt algajal õpetajal mänglevaid paralleele: kirikuon raske, on koostöö teiste pea - Bill Gates, Eesti piiskop õppeainetega. Ehkki on ilmu- - Linnar Viik, reformaator nud paljuski ainetevahelisele Linus Thorvalds, kirik - interlõimingule pühendatud vald- netiklass või e-punkt, altar või konnaraamatud nii põhikoo- ikooninurk - arvuti, piht või lile1 kui ka gümnaasiumile2, hingehoid - jututuba, ketser läheb algajal õpetajal tööle häkker, usuhull - arvutisõltlane, arvutiguru nimetuse kasu1 Põhikooli valikaine USUNDIÕPEtuselevõtt viitab religiooniga TUS; http://www.oppekava.ee/ index.php/P%C3%B5hikooli_valikaine_ seose tunnetamisele.“3 USUNDI%C3%95PETUS Ning tudengid esitasid hul2 Valdkonnaraamat gümnaasium USUNDIgaliselt leidlikke ettepaneÕPETUS; http://www.oppekava.ee/index. php/Valdkonnaraamatud_g%C3%BCmnaasi um_USUNDI%C3%95PETUS

3 Jürgenstein, Toomas. Tänapäeva kirikupea Bill Gates. Õhtuleht, 17. august 2000.

21

kuid, kuidas seda näidet kaasajastada ning iPadi ajastusse tuua.

Õpetamise eesmärk Ning viimaks püüdsin rõhutada, et metoodika ning detailidega tegeledes ei lastaks silmist õpetamise üldist eesmärki.

Soovitasin üliõpilastel sõnastada selline eesmärk enda jaoks meeldejäävalt või valida selleks mõni mällu süüviv tsitaat.

Mulle lähedane eesmärgi sõnastus, kus ilmneb religioosse hariduse mõju mõtlemisele ja mille olen võtnud Hermann Hesse „Siddharthast“, meeldis ka tudengitele: „Kord kui Kamasvami talle selgeks teha püüdis, et kõike, mida Siddhartha oskab, on ta õppinud temalt, vastas Siddhartha: „Säästa mind sellistest naljadest! Sinult olen ma õppinud, kui palju maksab korv kala ja kui palju protsente võib nõuda väljalaenatud rahalt. Mõtlemist ei õppinud ma sinult, armas Kamasvami, seda võiks sa parem minult õppida.““ Kokkuvõtteks võin öelda, et kooliõpetaja ja tudengite kokkuviimine oli värskendav ning loodetavasti kasulik mõlemale poolele.

22

Doktorant

Uudiskiri nr 2

10 küsimust Eduko doktorandile Regina Soobard Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse doktorant, töötab Eduko uuringugrandis LOTEGÜM Miks astusid haridusteaduse doktorantuuri?

Doktorantuur oli loomulik valik pärast magistriõpinguid.

Magistriõppes õppisin geograafiaõpetajaks ja tundsin soovi tegeleda haridusvaldkonna küsimustega põhjalikumalt. Samuti huvitavad mind rahvusvahelised suundumused loodushariduses.

Doktorantuur annab mulle võimaluse tegeleda kõige sellega, mis mind teaduses hetkel huvitab.

Olen juba gümnaasiumi lõpetamisest alates teadnud, et ma soovin jõuda doktoritöö kaitsmiseni mind huvitavas valdkonnas.

Milline on õnnelik doktorant? Õnnelik doktorant teab, mis

on tema eesmärk teadustöö tegemisel ja kuhu ta tahab välja jõuda.

Ta oskab planeerida oma aega nii, et lisaks teadustööle jääb aega ka iseenda ja oma pere jaoks. Õnnelikul doktorandil on toetav uurimisrühm.

Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimisrühma liikmena?

Uurimisrühma liikmeks olek annab väga hea aluse edaspidiseks teadustööks Eestis ja välismaal.

See annab kindlustunde, et igale tekkivale probleemile on lahendus ja alati on võimalus pöörduda kogenuma kolleegi poole mistahes tööalases küsimuses.

Tunnen, et minu kolleegid toetavad mind.

Mida naudid teadustöö juures?

Naudin pidevat arengut iseendas ja oma teadustöös.

Hindan ka teadustööga kaasnevat vastutustunnet ja võimalust ise oma aega planeerida.

Millest tunned doktorantuuris enim puudust?

Minu jaoks on doktorantuur pakkunud mitmeid võimalusi ennast teostada.

Eriline tänu kuulub Eeduko programmile – osalen programmi finantseeritavas uurimisprojektis, mul on doktoritöö tegemiseks toetav uurimisrühm, kaasjuhendaja välisülikoolist ja võimalus läbida osa õppeajast välisülikoolis.

Uudiskiri nr 2

Kõige selle taustal ei tunne ma puudust millestki, mis puudutaks doktorantuuri korralduslikku poolt ja doktoritöö tegemiseks vajalikke tingimusi.

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist?

Koostöö välisjuhendajaga (prof Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist) on andnud eelkõige rahvusvahelisust minu teadustööle.

Olen saanud tagasisidet tehtud tööle ja soovitusi edaspidiseks. Vastastikustel külaskäikudel oleme pidanud maha pikki vestlusi minu doktoritöö teemal.

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri?

Pärast doktorantuuri olen kindlasti ka edaspidi seotud loodusteadusliku haridusega ja jätkan sellel teemal teadustööd.

Doktorant Kavatsen ennast täiendada ka järeldoktorantuuris välismaal.

Milline oli viimane erialane lugemiselamus?

Minu viimane erialane lugemiselamus oli Patrick Griffini, Barry McGaw, Esther Care’i “Assessment and Teaching of 21st Century Skills”.

Selles raamatus on põhjalikult kirjeldatud õpilasele vajalikke kompetentsusi, mida peab kujundama loodusainete tundides. Need kompetentsused on vajalikud hakkamasaamiseks kiiresti muutuvas majandus- ja elukeskkonnas.

Raamatu artiklid põhinevad teadustööl.

Sellest raamatust on otseselt kasu minu teadustööle, mis on seotud gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete määratlemisega läbi erinevate kompetentsuste.

23

Millised muudatused oleksid vajalikud õpetajakoolituses? Õpetajakoolitus peab olema lisaks praktiliste oskuste kujundamisele ka teadustööpõhine.

Minu arvates võiks õpetajakoolituses enam kasutada nii õpetajate kui ka õpilaste kohta tehtud teadustööde tulemusi.

Uurimistöid tehakse erinevates valdkondades ja nende tulemused peaksid jõudma kindlasti ka õpetajakoolituse esmaõppesse.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Lisaks doktoritöö tegemisele osalen aktiivselt uurimisrühma igapäevatöös ja õpetajakoolituses.

Septembrist jätkan õpinguid ka Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis Tartus.

Eduko uuringugrant LOTEGÜM Regina kirjutab oma doktoritööd Eduko rahastatud uuringugrandis “Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumilõpetajate karjäärivaliku mõjutajana” (LOTEGÜM).

Uuringugrandi hoidja on Tartu Ülikooli professor Miia Rannikmäe, uuring kestab

01.09.2009-31.03.2014, grandi eelarve on ca 167 000 eurot.

Uuringu tutvustus aadressil http://eduko.archimedes. ee/doktoriope-ja-uuringud/ rahastatud-uuringud

Regina doktoritöö teemaks on “Gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse monitooring”.

Tema juhendajaks on prof Miia Rannikmäe ja kaasjuhendajaks prof Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist.

24

Uuringute suvekool

Uudiskiri nr 2

Kriitiline sissevaade tänapäeva teadus- ja rakendusuuringute rahastamisse 23.-24. augustil 2012 toimus ESF programmide Eduko ja Primus toel professor Aaro Toomela koolitus “Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa”.

Koolitusel osalesid haridusuuringutega tegelevad Eduko ja Primuse partnerkõrgkoolide töötajad.

Äli Leijen Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi vanemteadur Kahepäevase koolituse sissejuhatuses näitas Aaro Toomela kuivõrd oluline on tänapäeva akadeemilises maailmas mitmesuguste formaalsete kriteeriumite täitmine, nt publikatsioonide arv ja kategooriad, viidete arv, H-index, rahastatavate projektide arv.

Samuti tõi ta välja mitmesuguseid negatiivseid tendentse, mis liigselt jäikade ja formaalsete kriteeriumitega kaasuvad. Kriitilisest vaatenurgast käsitles Toomela ka

Fotod: Monika Maamägi

teadus- ja rakendusuuringute hindamis- ja rahastamisprotsessi.

jekti ning koolitaja ja osalejate senised kogemused uurimisprojektide kirjutamisel.

Suvekoolis käsitleti kriitilisest vaatenurgast ka teadus- ja rakendusuuringute hindamisja rahastamisprotsessi.

Koolituse käigus analüüsiti üksikasjalikult Eesti Teadusfondi poolt rahastatavate projektide hindamiskriteeriume.

Kriteeriumite sisu aitasid avada koolituse kodutööna hinnatud kolm uuringupro-

Süsteemikriitilise sissevaate kõrval avas Aaro Toomela teadus- ja rakendusuuringute sisulisi nõudeid ning tutvustas uurimisküsimuse ja uurimismetoodika funktsioone ja põhikriteeriume.

Uudiskiri nr 2

Uuringute suvekool

Teiste teemade seas arutles professor Toomela põhivoolu ja kõrvalvoolu metoodikate üle sotsiaalteadustes ning esitas mitmesuguseid kriitilisi tähelepanekuid psühholoogia ja kasvatusteaduste põhivoolu metoodikate kohta, nt tutvustas P. C. M. Molenaari kriitikat grupikeskmise ja selle rakendamise kohta.

Uurimismetoodika kirjeldamist käsitledes näitas Toomela, kuidas tihti eksitakse korrektse uurimisobjekti valikul, nt inimeste hoiakuid uuritakse massimeediat analüüsides (nt jututoad, ajaleheartiklid), käitumise asemel uuritakse arvamusi, sekkumise mõju asemel uuritakse arvamusi, teiste rühmade asemel uuritakse tudengeid, koolide toimimise taset uuritakse väljundnäitajate alusel, käitumise põhjusi uuritakse

inimeste teadvustatud arvamuste alusel (intervjuu, ankeet). Uurimismetoodika kõrval käsitleti ka uurimistulemuste ja järelduste prognoosimist.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et kirjeldatud kahepäevane koolitus oli omanäoline ja väärtuslik mitmetasandilise

25

käsitluse tõttu. Ühelt poolt analüüsiti kriitiliselt olemasolevat süsteemi ja teiselt poolt püüti leida võimalusi, kuidas olemasolevas puudustega süsteemis kvaliteetsemaid teadusuuringuid läbi viia ja nendeks rahastust taotleda.

26

Analüüs

Uudiskiri nr 2

Õpetajate väärtuskasvatusalase pädevuse arendamine õpetajakoolituses Programmi Eduko raames on valminud Tartu Ülikooli eetikakeskuse analüüsiprojekt “Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses”.

Katrin Velbaum Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Eesti hariduse üheks suureks väljakutseks on liikumine teadmistekeskselt koolilt väärtuspõhisele koolile. Õpetajate tegevuse eesmärgiks ei tohiks olla ainult teadmiste andmine, vaid ka isiksuse kujunemise toetamine. Üha enam saadakse aru, et lisaks heale teadmiste tasemele vajab Eesti noor põlvkond just kriitilise mõtlemise, analüüsimise ja probleemilahendamise ning koostööoskust.

Seoses põhikooli ja gümnaasiumi uute riiklike õppekavade rakendumisega on väärtuste teema ja väärtuskasvatus tõusnud üldhariduskoolis tähtsale kohale Õppekava eeldab, et õpetajad oleksid valmis toimima

teadlike väärtuskasvatajatena, käsitlema väärtusi läbiva teemana ja integreerima väärtusi aineõpetusse. Õpetajalt oodatakse väärtuspädevust – oskust reflekteerida enda ja teiste (õpilaste, kaastöötajate, lastevanemate) väärtushoiakute ja -hinnangute üle, võimet korraldada arutelu väärtuste üle, suutlikkust märgata ja analüüsida koolikultuuris avalduvaid väärtusi ning

koolituste hetkeseis väärtuskasvatuse alal; • katsetada üht või mitut meetodit, mille abil saaks õpetajakoolitust muuta selliseks, et tulevased õpetajad saaksid ülikoolist kaasa suurema väärtuskasvatusalase pädevuse.

Selleks viidi läbi järgnevad analüüsid: • õpetajakoolituse õppekavade analüüs, fookusgrupi intervjuud programmijuhti-

Uuringu käigus toodi välja peamised kitsaskohad ja tuvastati väärtuskasvatuse hariduse head praktikad. väärtusarendust koolis teadlikult suunata.

Programmi Eduko finantseeritud Tartu Ülikooli eetikakeskuse analüüsiprojekt „Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses” (oktoober 2009-oktoober 2011) seadis endale kaks sisulist eesmärki: • kaardistada Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õpetaja-

de ja praktikajuhendajatega ning intervjuud õppejõududega ja õpetajakoolituse tudengitega; • õpetajakoolituse tudengite väärtuskasvatusalase pädevuse testimine koolipraktika käigus – koostati kursus väärtuskasvatuse analüüsimiseks koolipraktika ajal ja korraldati standardiseeritud kaheosaline küsitlus nii väärtus-

Uudiskiri nr 2

kasvatuse kursusel osalenute kui ka teiste õpetajakoolituse tudengite seas enne ja pärast koolipraktika sooritamist.

Uuringu käigus toodi välja peamised kitsaskohad ja tuvastati väärtuskasvatuse hariduse head praktikad.

Uuringu tulemused Uuringu üldine järeldus oli, et õpetajate tegevust väärtuskasvatuse valdkonnas on nii õpetajakoolituse õppekavades kui ka sisulises õppetöös veel vähe silmas peetud ning kajastatud on üldjuhul üksikuid väärtuskasvatuse aspekte.

Kõige enam on õppekavades esindatud õpetaja kutseeetika ning mõnel juhul ka õpetatava valdkonna eetika.

Pedagoogilise praktika ainekavades on Tallinna Ülikoolis kajastatud ka tegevus klassijuhatajana, paljudes Tartu Ülikooli praktika ainekavades ei ole klassijuhatajatööd esile tõstetud. Samas on klassijuhataja väärtuskasvatuse võtmeisik. Õpetajakoolituse õppejõududega tehtud intervjuud näitasid, et kuigi arusaam väärtuskasvatusest on erinev, ollakse küllaltki ühel meelel selles osas, et väärtuskasvatust viiakse läbi oma õppetegevusega nii teadlikult kui ka

Analüüs teadvustamata. Põhiline instrument seejuures on õppejõu isiklik eeskuju, nii otseses mõttes kui ka õppeformaadi tähenduses.

Intervjuudest koorus välja, et väärtuskasvatuse peamise eesmärgina nähakse seoste tekitamist erinevate nähtuste vahel ning faktide mõtestamise ülesannet. Info ja faktid on kõige kergemini omandatavad emotsioonidega seotud viisil ja väärtused on kaheldamatult emotsionaalselt laetud.

Koolipoolsete praktikajuhendajate fookusgrupi analüüsist tuli välja, et senine praktikaformaat ei ole väärtuskasvatuslike pädevuste arendamisele suunatud.

Praktikajuhendajad kinnitasid vajadust tihedama kaasamise järele ülikoolipoolsesse praktikajuhendamisse.

Samas mööndi, et koolipoolsete juhendajate ülekoormatus koolitööga seab kaasamisele omad piirangud.

2009. aastal loodi kursus „Väärtuskasvatus kooli kontekstis”, et katsetada, kas praktikante toetav aine suurendab väärtuskasvatusalast pädevust. Projektis kutsuti üles osalema erinevate õpetajakoolituse erialade üliõpilasi nii Tartust kui ka Tallinnast.

Kursuse käigus valmisid väärtuskasvatuse portfooliod, mida kasutati õppe-metoo-

27

“Väärtuskasvatus õpetajakoolituses” Projekti raames koostas Olga Schihalejev metoodilise vahendi “Väärtuskasvatus õpetajakoolituses”. Õppematerjal viitab valdkondadele, mida on oluline õpetajakoolituses käsitleda, et täita väärtuskasvatusega seotud ülesandeid.

Materjal on suunatud õppejõududele, kes tegelevad tulevaste õpetajate ettevalmistusega, peamiselt ainedidaktikutele ja koolipraktika juhendajatele. Õppematerjal on kättesaadav aadressil http://issuu. com/eduko/docs/vaartuskasvatus_opetajakoolituses

28

Analüüs

dilise materjali väljatöötamisel. Portfooliod sisaldasid näidiseid koolikonteksti analüüsist, tudengite analüüsi väärtuskasvatuse tegemisest aineõppes – mis õnnestus, mis mitte ning miks. Portfoolioid analüüsides jäi silma, et kõige vähem osatakse praegu koolides toetada õpilaste arutelu väärtuste üle.

Standardiseeritud küsitlused Tartu Ülikooli tudengitega viidi läbi enne praktikale minekut ja vahetult pärast praktika lõppemist. Lisaks võrreldi aines „Väärtuskasvatus kooli kontekstis” osalenud üliõpilaste hinnanguid teiste praktikal osalenud tudengite arvamustega.

Uuringus osalenutel paluti nii eel- kui ka järelküsitluses hinnata semantilise diferentsiaali meetodil erinevaid

Väärtuskasvatuse põhiinstrument on õppejõu isiklik eeskuju. õpetaja omadusi bipolaarsete sõnapaaride abil.

Väärtuskasvatuse aine läbinud tudengid nägid õpetaja rolli väärtuskasvatuses vähem „moraalipolitseina“, kel on monopol „õigete väärtuste“ üle – mitte ükski neist ei

arvanud, et väärtuskasvatus oleks kindlasti eelkõige „õigete väärtuste õpetamine“ või „õigete väärtuste kontrollimine“, kusjuures ainet mitteläbinute hulgas oli taolise seisukoha väljendajaid umbes neljandik.

Ettepanekud Uuringu tulemustest järeldusid järgmised ettepanekud: 1. Pöörata õpetajakoolituses tähelepanu õpetaja kui väärtuskasvataja rolli teadvustamisele ja väärtuskasvatusalaste pädevuste arendamisele.

2. Õpetajakoolituses tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata tulevaste õpetajate dialoogi- ja eneseanalüüsioskuste kujundamisele.

3. Õpingute jooksul tuleb arendada tulevaste õpetajate eneserefleksiooni oskust ning kolleegidelt (ja ka juhendajatelt) tagasiside saamise ja andmise valmisolekut ja oskuseid.

4. Võimaldada õpetajakoolituse üliõpilastel omandada alusteadmised väärtustest, väärtuskasvatusest ja väärtuskasvatuse metoodikatest ning oskused analüüsida ja kujundada koolikultuuris avalduvaid väärtusi.

Uudiskiri nr 2

5. Integreerida väärtuskasvatusalased ülesanded koolipraktikasse.

6. Õpetajakoolituse õppekavade täiendamine peaks olema pidev protsess ning toimuma paralleelselt riiklikes õppekavade, kutsestandardi jt normatiivdokumentides tehtavate muudatustega ning neid isegi ennetades.

7. Koolipraktika kontseptsioon vajab üldisemat väärtuskasvatusalast läbimõtlemist.

Eduko analüüsigrant VÄÄRTUSED Grandihoidja oli Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop, analüüs kestis 01.10.2009-01.10.2011, grandi eelarve oli ca 26 000 eurot.

Grandiprojekti täitjad olid filosoofiakandidaat Jüri Ginter, professor Margit Sutrop, doktor Halliki Harro-Loit, doktor Tiiu Kuurme, doktor Olga Schihalejev, magistrid Nelli Jung, Maili Karindi, Andu Rämmer, Mari-Liisa Parder, Külliki Seppel, Mats Volberg.

Analüüsigrandi aruanded ja valminud materjalid on leitavad aadressil http://eduko. archimedes.ee/doktoriopeja-uuringud/rahastatud-analuusid

Uudiskiri nr 2

Eelteade

29

MEISTRIKLASS Kooskõlaline klass: klassi kui grupi juhtimine 27.-29. november 2012 / Rahvusraamatukogu nurgasaal

Olete oodatud osalema meistriklassis, mille viivad läbi Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velström.

Meistriklassid on avatud kõigile õpetajakoolituse õppejõududele ja didaktikutele, kes otsivad uusimat teavet ja meetodeid, millega oma seminarides erinevaid õpetajahariduse teemasid praktiliselt käsitleda. Meistriklass on kogemuste vahetamise koht, mis annab võimaluse aruteludeks ja õppimiseks tegevuslike meetodite kaudu.

Koolituse eesmärgiks on luua aktiveeriv ja arendav õpikeskkond, mis võimaldab osalejal: • teadvustada ja analüüsida õpetaja rolli grupiprotsessi juhtijana koolis ning õppejõu võimalusi grupiprotsessi teadlikuks juhtimiseks seminarides; • reflekteerida omaenda kogemust grupiliikme ja -juhina; • harjutada grupi juhtimiseks vajalikke suhtlusoskusi; • arutleda noore õpetaja arenguvajaduste üle grupiprotsessi suunajana ja käitumise juhtijana klassis; • leida viise õpetaja kui grupijuhi teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks oma seminarides.

Koolituse põhiteemad on: • sissejuhatus klassi kui grupi psühholoogilisse arengusse ja selle teadlikku juhtimisse; • sõltuvusfaasi iseloomustus ja õpetaja kui grupijuhi võimalused selle läbiviimiseks; • koolispetsiifilised ülesanded ja tegevused sõltuvusfaasis; • konfliktifaasi iseloomustus ja vastupanu ilmingud; • grupijuhi hoiakud ja suhtlemisoskused konfliktifaasi läbimiseks ning käitumise juhtimiseks grupis; • eraldumisfaas ja koostööfaas kui produktiivsed grupi arenguetapid; • koostööoskused ja nende harjutamise võimalused.

Lisainfo ja registreerimine kuni 13.11.2012 programmi Eduko kodulehel http://eduko.archimedes.ee/uudised/meistriklass-grupi-juhtimine

30

http://eduko.archimedes.ee

Uudiskiri nr 2