Programmi Eduko uudiskiri nr 3 by Programm Eduko

Uudiskiri nr 3

nr 3 Uudiskiri 01/2013

Põhikooliõpetaja identiteet / lk 6-9 Oktoober oli hea õpetaja kuu / lk 14-15

Õpetajakoolituse valikkursuste projektid / lk 10-11

Sisukord

Uudiskiri nr 3

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Uuel aastal uue hooga!

Lühiuudised ..................................................................... 4-5 „KoolOn“ taas Kuku raadios, toimus haridusanalüüside infopäev, õpetajaharidusest Riigikogu Kultuurikomisjonis, meistriklass õpetajakoolitajatele.

Põhikooliõpetaja identiteet .......................................... 6-9 Kokkuvõte analüüsi „Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad omadused“ tulemustest.

Õppekavaarendus ........................................................ 10-11 Tutvustame kaht õpetajakoolituse valikkursuste projekti.

Piltuudis .............................................................................. 12 Õpetajahariduse infoboks Teeviidal.

Õpetaja kogemus ............................................................... 13 Inspireeriv kogemus muusikaõpetajana.

Hea õpetaja kuu ........................................................... 14-15

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga. Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn

Ülevaade hea õpetaja kuu tegemistest.

Õpetajahariduse ideede kohvik ............................... 16-17 Ideede kohvikud Tallinna Ülikoolis toovad kokku õpetajakoolituse tudengid ja õppejõud.

10 küsimust Eduko doktorandile ........................... 18-19 Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Vadim Rõuk.

Eelteade ......................................................................... 20-21 Eduko aastakonverents toimub 31.01.-01.02.2013.

eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396 Toimetaja: Maarja Karjaherm Küljendaja: Monika Maamägi Esikaane foto: Danel Türk

Uudiskiri nr 3

Toimetaja veerg

Toimetaja veerg Jaanuar on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast ja plaane uueks aastaks. Eduko teeb seda aastakonverentsil, mis toimub 31. jaanuarist 1. veebruarini Sagadi mõisas Lääne-Virumaal ja kuhu on oodatud kõik programmi partnerid (vt lk 20-21). Maarja Karjaherm Eduko uudiskirja toimetaja 2012. aasta sügis oli Eduko büroos sündmuste- ja muutusterohke. Büroo koosseis vahetus peaaegu täielikult. Augustis liitus Edukoga Liisa Lumiste, kes vastutab tegevuste 3, 4 ja 5 eest, septembris võttis Maarja Karjaherm üle tegevused 2 ja 6 ning novembris naasis lapsehoolduspuhkuselt tegevjuhi kohale Tiina Anspal. Tartu kontoris jätkab Eduko raamatupidajana Ene Palgi. Oktoober oli hea õpetaja kuu, Kuku raadios alustas taas haridussaade „KoolOn“, novembris tutvustati õpetajaharidust noorte infomessil Teeviit. Oktoobris viidi läbi Eduko programmi Euroopa Kontrollikoja audit. Auditi tulemused olid positiivsed, kuid tähelepanekuid, mille-

ga tulevikus arvestada, siiski tehti. Sügisel lõppesid analüüsid „Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad omadused“, „Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid“ ning „Kooli õppekava arendamine ja rakendamine“. Õnnitleme grandihoidjaid Margus Tõnissaart, Jaan Mikku ja Pille Kõivu ning nende uuringumeeskondade liikmeid edukalt lõpule viidud analüüside puhul ja täname neid seeläbi panustamast õpetajaharidusse! Ühtlasi õnnitleme Eduko grandis „Üleminek eestikeelsele õppele: edulood ja

Foto: Erakogu

http://eduko.archimedes.ee/ programmist/aastaaruanded. Alanud on programmi viimane täismahus aasta. 2013 prioriteetidest võiks mainida jätkuvaid arendustegevusi uuendusAlanud on like pedagoogilise praktika mudelite programmi viimane ja didaktikakeskustäismahus aasta. tega seoses. Antud teemad on ka Eduko konverentsi fookuväljakutsed“ tegutsevat Katri ses. Lisaks jätkame haridusRaiki, kes sai Aadu Luukase teaduse toetamist läbi käimissioonipreemia laureaa- masolevate haridusuuringute diks. ning panustame ülikoolideKokkuvõtvalt võib öelda, sisesesse ja -vahelisse kooset meil oli edukas aasta ja töösse. eelarvet oleme täitnud hästi. Eduko soovib kõigile progPraegu on käes aastaaruan- rammi partneritele alanud de koostamise aeg. Lõplik aastaks palju häid mõtteid ja aastaaruanne läheb veebrua- jätkuvat tegutsemisindu hariris üles Eduko veebilehele dusmaastikul!

Lühiuudised

Uudiskiri nr 3

Haridussaade „KoolOn“ alustas taas KUKU raadios Eduko programmi, Eesti kõrgkoolide ning KUKU raadio koostöös alustas möödunud aasta oktoobris taas uut hooaega saatesari “KoolOn”, mis keskendub hariduse, teadmiste ning koolieluga seotud teemadele. “KoolOn“ jõuab raadioeetrisse neljandat aastat järjest, kuid seekord uue saatejuhiga. Saatejuht Rein Pärn lahkab koos saatekülaliste-

ga aktuaalseid ja põnevaid haridusteemasid ning edastab olulisemaid haridusuudiseid. “KoolOn” on KUKU raadio eetris laupäeviti kell 17. “KoolOni” saated on kättesaadavad ja järelkuulatavad aadressilt http://podcast. kuku.ee/saated/koolon/. Lisainfo: http://eduko.archimedes.ee/koolon.

Infopäeval tutvustati Eduko haridusanalüüside tulemusi 14. novembril 2012 toimus Tartus Eduko infopäev, kus tutvustati augustis ja septembris lõppenud haridusanalüüside tulemusi. Infopäeva alustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk analüüsiga „Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid“. Seejärel andis Miia Rannikmäe ülevaate uuringu „Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumilõpetajate karjäärivaliku mõjutajana” vahetulemustest. Kenn Konstabel tutvustas analüüsi “Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad omadused”, mille tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda käesoleva uudiskirja järgmistel lehekülgedel.

Pille Kõiv Tartu Ülikoolist ja Maria Erss Tallinna Ülikoolist rääkisid aga kooli õppekava arendamise ja rakendamise analüüsist. Analüüsitulemusi kuulama ja nende kohta oma arvamust avaldama oli kogunenud arvestatav hulk haridusuurijaid ja lihtsalt huvilisi, kelle vahel

tekkis esitluste järel ka elav diskussioon. Infopäeva modereeris Tartu Ülikooli kasvatusteaduste instituudi juhataja Jaan Kõrgesaar. Analüüside terviktekstid on kättesaadaval Eduko veebilehel http://eduko.archimedes. ee/doktoriope-ja-uuringud/ rahastatud-analuusid

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustamas analüüsi tulemusi. Foto: Maarja Karjaherm

Uudiskiri nr 3

Lühiuudised

Õpetajahariduse tõhustamisest Riigikogu Kultuurikomisjonis Õpetajakoolituse praktikaasutuste töörühm kohtus 8. oktoobril 2012 Riigikogu Kultuurikomisjoni liikmetega. Kohtumise eesmärk oli tutvustada Kultuurikomisjonile võimalusi õpetajahariduse tõhustamiseks. Töörühma liikmed andsid ülevaate praktikasüsteemi hetkeolukorrast, tutvustasid hea praktika tunnuseid ning tegid ülevaate töös olevast neljast praktikastsenaariu-

mist. Peale töörühma esitlust toimus arutelu praktika arendamise teemal. Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must rõhutas teema olulisust ning väljendas komisjoni huvi praktikavaldkonnaga tegelemiseks. Komisjon peab tähtsaks praktika hajutatust ja mitmekesisust (erinevad praktika tüübid, kooliastmed, suurusega koolid, regioonid).

Praktikaasutuste stsenaariumite töörühm alustas tööd septembris 2012. Töörühma eesmärgiks on töötada ajavahemikus september 2012 kuni juuni 2013 välja õpetajakoolituse praktikaasutuste stsenaariumid. Töö käigus valmivad 3-4 erinevat stsenaariumi või valikuvarianti, mis kirjeldavad erineval viisil kõrgkoolide ja praktikakoolide rolli õpetajakoolituses.

Koidu Tani-Jürisoo meistriklassis õpiti klassi kui grupi juhtimist 27.-29. novembrini 2012 toimus Rahvusraamatukogus Koidu Tani-Jürisoo meistriklass „Kooskõlaline klass: klassi kui grupi juhtimine”. Koolituse eesmärgiks oli suurendada teadlikkust klassi ja õppegrupi psühholoogilise arengu faasidest ning teadvustada ja analüüsida õpetaja rolli grupiprotsessi juhtijana koolis ning õppejõu võimalusi grupiprotsessi teadlikuks juhtimiseks. Meistriklassis osalenutel oli ka võimalus reflekteerida omaenda kogemust grupiliikme ja -juhina ning harjutada grupi juhtimiseks vajalikke suhtlemisoskusi.

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi lektor Mare Tuisk jäi koolitusega väga rahule: „Olen alati Koidu koolitusi nautinud, eelkõige nende aktiivset kaa-

Rühmatöö meistriklassis.

samõtlemist ja tegutsemist võimaldava ülesehituse tõttu. Koidu kursustest jäävad jäljed nii mõtlemisse kui ka tegudesse - nii ka seekord!“

Foto: Liisa Lumiste

Analüüs

Uudiskiri nr 3

Õpetajate identiteeti kirjeldavad omadused ja tegevused Eduko programmi toel viis Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus aastal 2011 ja 2012 läbi õpetajate kutseidentiteedi uurimuse. Lisaks autoritele osalesid uuringus Anita Kärner, Kärt Saarsen, Aire Leppik ja Kalev Saar. Margus Tõnissaar grandihoidja, Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Kenn Konstabel Tartu Ülikooli teadur Kutseidentiteedi uurimine on väga populaarne ja õpetajat uuritakse selles valdkonnas kõige enam (Bejiaard et al., 2004). Samal ajal Eestis on seda viimastel aastakümnetel suhteliselt vähe tehtud.

Puuduvad uuringud, kus ning kuidas sind teiste poolt identiteeti oleks käsitletud nähakse. Selline identiteedi kompleksse nähtusena, mis käsitlemine võimaldab uurion seotud õpetaja teisUurimus võimaldas teada te psühholoogiliste saada, milliste omaduste seisunditega ja tegevustega seostavad nagu rahulõpetajad oma ametit. olu ja enesetõhusus. Eriti vähe on neid, kus hinnatakse ka õpila- muse läbiviijate arvates pase perspektiivi ja võrreldakse remini hinnata, kuidas Eesti seda õpetajate enesekohaste õpetaja identiteet läheb kokvastustega. ku kutsele esitatud ootuste ja Identiteet on keeruline nõuetega. kontseptsioon, mille defineerimiseks on väga palju erine- Meetodid vaid teooriaid. Me juhindusime määratlu- Uurimuses kasutati andmesest, mille kohaselt on õpeta- te kogumiseks fookusgrupija identiteet seotud omadus- intervjuu ja ankeetküsitluse tega, mida ta peab oluliseks meetodit. Kaheksas fookusgrupis paja väärtustab, mida tema luti III kooliastme õpetajatel arvates õpetaja peab tegema ja õpilastel kirjeldada õpetaja ja toetama (Taylor, 1989)

Uudiskiri nr 3

kutsele olulisi omadusi, tegevusi ja uskumusi. Tulemuste põhjal pandi kokku küsimustik ja 188 õpetajat andsid oma arvamuse selle kohta, millised omadused, uskumused ja tegevused kirjeldavad nende arvates kõige paremini Eesti õpetajat. Lisaks küsiti, kuidas need omadused lähevad kokku tema enda omadustega ja kui palju neil on aega nimetatud tegevuste jaoks. Kvalitatiivselt hinnati oluliste omaduste ja tegevuste kokkulangevust õpetaja kutsestandardiga. Need õpetajad, kes soovisid, said tagasisidet õpilastelt ja said teada, kui palju õpilased näevad temas kutsele oluliste omaduste esinemist ja kui heaks peavad nad õpetaja enesetõhusust. Lisaks vastasid õpilased õpetaja kutsele oluliste omaduste kohta üldiselt. Kokku osales uurimuses 1642 õpilast. Õpetajad täitsid ka mõned psühholoogilised testid, mis võimaldasid hinnata nende tööga rahulolu, enesetõhusust, väärtusi, isiksust jne. Uurimus oli mahukas ja kõiki, ka kõige olulisemaid tulemusi, ei ole võimalik siin esitada. Me tutvustame põgusalt küsitluses osalenud õpetaja identiteediga seotud omadusi ja tegevusi, aga põhjalikumad ülevaated koos

Analüüs aruteludega ilmuvad peatselt teistes ajakirjades. Õpetajad ja õpilased kirjeldasid õpetajale omaseid omadusi ja tegevusi kõigepealt fookusgruppides. Õpetajate vastustes domineerisid omadused, mida võiks liigitada suhtlemise ja enesekontrolli valdkonna alla („tahtmine

gitaks oma ainet nii, et kõik õpilased saaks aru“; „ei kiirustaks teemaga edasi, kui paljud õpilased ei ole veel aru saanud ehk ei oleks jäigalt ainekavas ja tööplaanis kinni“; „tunneks kaasaegset elu ja tuleks laste tasandile“. Neid kirjeldusi lugedes, tundub, et tunnid on laste

Õpetajate vastustes domineerisid omadused, mida võiks liigitada suhtlemise ja enesekontrolli valdkonna alla. suhelda ja teiste keskel olla“, „järjekindlus“, „nõudlikkus enda vastu“, „kannatlikkus“, „rangus“ jne). Enesekontrolliga üsna lähedalt oma aine vastu ja huumorimeel. Samuti mainiti loomingulisust.

Õpilaste ootused õpetajale Laste ootustes õpetajale esines palju enam ainealasele ja metoodilisele pädevusele suunatud omadusi: „suudaks tunde hästi ette valmistada“; „näitlikustaks teemat filmi, video, internetimaterjaliga“; „korraldaks temaatilisi väljasõite“; „armastaks ja tunneks hästi oma ainet, nii et oskaks vastata õpilaste küsimustele ja tuua elulisi näiteid“; „sel-

jaoks igavad, neis on vähe vaheldusrikkust. Samuti tundub, et lapsed sooviksid näha enam õiglasi ja rõõmsameelseid õpetajaid, kes ei kardaks ennast avada ja kohtleksid lapsi individuaalsemalt: „oleks huumorimeelega ja saaks sõbralikult probleemidest jagu“; „oleks mõistev ja õiglane“; „tunneks õpilase arengu vastu huvi“; „annaks õpilasele tagasisidet, nt kodutöö, rühmatöö jmt kohta“; „suhtleks ka õpilastega isiklikult, mitte ainult kogu klassiga korraga“; „tooks näiteid enda kogemustest ja elust“; „looks klassis õppimiseks heatahtliku atmosfääri“; „oleks usaldusväärne“; „oleks positiivse suhtumise ja õpetamise viisidega“.

Analüüs

Ilmselt ootavad lapsed, et õpetajad looksid turvalisema tunde läbi distsipliini („suudaks end kehtestada nii, et teda tunnis kuulataks ja oleks võimalik õppida“; „paneks reeglid kindlalt ja kõigile võrdselt paika“) ja õpetajates oleks näha vaimustust ja huvi oma töö vastu („tahaks töötada lastega“; „töötaks koolis missioonitundega“). Õpilaste kirjeldused õpetaja negatiivsete omaduste kohta sarnanevad eelpoolöeldule – jätkuvalt on peamised teemad suhtlemisoskus ja professionaalne käitumine: „õpetajad suhtuvad oma töösse ükskõikselt, teevad tunnid formaalselt ära, ei anna ülesannete täitmisele tagasisidet“; „omavad vähe ainealaseid teadmisi, nagu enne tundi alles oleks vajaliku materjali läbi lugenud“; „on vähese empaatiavõimega, ei arvesta õpilaste probleemidega“; „on liiga autoritaarse hoiakuga, ei lase õpilastel oma arvamust avaldada“; „on tunnis distantsi hoidvad, aga väljaspool tunde, näiteks huviringis on nagu sõbrad“; „räägivad tunnis teemavälist mõttetut juttu“; „panevad õpilased iseseisvat tööd tegema ja ise tegelevad millegi muuga (täidavad e-kooli, loevad meile vmt)“; „lubavad endale asju, mida õpilastele ei lubata (nt tunnis telefo-

Uudiskiri nr 3

niga rääkida)“; „karistavad tele palju enam vihjeid õpetakontrolltööga“; „karistavad jate didaktilistele oskustele ja kollektiivselt, kuigi on üks või kokkulangevusi õpetaja kutpaar õpilast süüdi“. sestandardis mainitud omaÜldiselt langesid fookus- duste ja tegevustega. gruppide käigus mainitud Valdavalt nõustusid küsiomadused kokku kutsestan- mustikele vastanud õpetajad dardis kirjeldatud nõuetega. nende omaduste ja tegevusSiiski tuli fookusgruppidest tega, mis fookusgruppides välja kirjeldusi, mis eristusid kirjeldati. Samuti leidsid kõik selgemalt kutsestandardis õpetajad, et nende endi käikirjeldatud õpetaja nõuetest. tumises kõik need omadused Näiteks nimetasid Õpetajad hindavad enda õpetajad huumoritööga hakkamasaamist meelt, kuküllalt heaks ja lapsed on raasi, kirge, sellega nõus. loomingulisust. Õpilased nimetasid veel oma välimuse eest esinevad. Võib olla ei saakski hoolitsemist, usaldusväär- see teisiti olla? sust, positiivsust, elukogemuBrown ja McNamara (2011) se jagamist. näiteks leiavad, et enda positiivsena esitamine identiteedi Küsitlustulemused uuringutes varjab tihti teatud ärevusi ja identiteedi tõeline Küsitlused suurema valimi omadus ongi varjatud ja otsehulgas näitasid, et õpetajad selt mitte hoomatav. Sellisel hindavad enda tööga hakka- juhul saame me aimu õpemasaamist küllalt heaks ja tajate erinevatest identiteeti lapsed on sellega nõus. määravatest hoiakutest, kui Laste hinnangud on aga vaatame nimetatud omadustagasihoidlikumad õpetajate te ja tegevuste pingerida. suutlikkuse osas tunnis korda Näiteks, alustades kõisäilitada, ainet selgitada, eri- ge tähtsamast, on viis kõige ti lastevanematega koostööd olulisemat omadust õpetaja teha. ameti juures õpetajate arvaIlmselt seetõttu esines õpi- tes enesekontroll, usalduslaste fookusgruppide käigus väärsus, õiglus, enesekehteskirjeldatud ootustes õpetaja- tamine ja järjekindlus. Eriti

Uudiskiri nr 3

tähtsad on need omadused nooremate õpetajate arvates. Võrreldes reaalainete õpetajatega peavad humanitaarainete õpetajad olulisemaks huumorimeele olemasolu ja loomingulisust. Kuigi enamuse omaduste puhul leiavad õpetajad, et neil on need omadused vähemalt mõnevõrra olemas, ei küündi nad enda arvates ideaali lähedale. Seega on õpetajad tegelikult isegi tagasihoidlikud. Eriti suured on erinevused ideaali ja enda vahel omaduste osas seal, kus on vaja lapsi või enda emotsioone kontrollida. Faktoranalüüs näitab, et õpetaja kutse jaoks kirjeldatud olulised omadused laaduvad laiemalt kolme teemasse: koostöövalmidus; rangus ja distsipliin; tasakaalukus. Õpetajate tööga rahulolu on seotud õpetaja suurema koostöövalmiduse väärtustamisega; töötasuga rahulolu kannatlikkuse väärtustamisega. Koostöövalmidust väärtus-

Analüüs

tavad õpetajad leiavad enam aega paljude valdkondadega tegelemiseks; ranguse ja enesekehtestamise väärtustajad administratiivseteks ülesanneteks; tasakaalukuse

nad neid tegevusi ka kõige olulisemaks õpetaja kutse juures. Tegevus, mida peetakse kõige vähemtähtsaks ja mis on ka ainus tegevus, mille jaoks jääb aega isegi üle, on Õpetajate tööga rahulolu s e o t u d on seotud õpetaja suurema administkoostöövalmiduse ratiivsete ülesannete väärtustamisega. täitmisega. Meie uuväärtustajad õpilastega indi- rimus võimaldas teada saada, viduaalseks tegelemiseks. milliste omaduste ja tegeViieks kõige olulisemaks te- vustega seostavad õpetajad gevuseks õpetaja ameti jaoks oma ametit. See, mille alusel nimetasid õpetajad andekate õpetajad omadusi ja tegevusi lastega tegelemist, erialast järjestavad, võimaldab kirjelenesetäiendamist, õpiraskus- dada erinevaid õpetaja identega lastega individuaalset te- titeedi tüüpe, mis määrab ragelemist, kasvatusprobleemi- hulolu ja enesetõhusust. dega tegelemist ja õpilastega Õpetajate ja õpilaste erineindividuaalset vestlemist. vus kirjeldab veidi erinevaid Huvitav, et õpetajate hin- ootusi, milline õpetaja peaks nangul on neil just nende olema. Õpetaja enda ootuste tegevuste jaoks ebapiisavalt erinevus ideaalist räägib meie aega, võib olla ka sellepärast, arvates aga võimalikust kooliet need on ajamahukad, kuid tusvajadusest või õpetaja töö oluliseks peetavad tegevused. ümberstruktureerimise vajaVõib olla sellepärast peavad dusest.

Eduko analüüsigrant (PÕHIDENT) Programmist Eduko rahastatud analüüsigrant “Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad omadused” (PÕHIDENT) kestis 30.09.2011-29.09.2012.

Analüüsigrandi hoidja oli Margus Tõnissaar (Tartu Ülikool), grandi eelarve oli ca 20 000 eurot.

Analüüsigrandi tutvustus ja lõpparuanne on leitavad aadressil http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-analuusid

Õppekavaarendus

Uudiskiri nr 3

Konkurss “Valikkursuste õpetajate ettevalmistamine esmaõppes” Eduko programmi üheks eesmärgiks on toetada partnerkõrgkoolides õpetajakoolituse esmaõppe õppekavade arendust, et õpetajatest kujuneksid kutsealaselt pädevad ning tööks ja enese arenda-

miseks motiveeritud õpilaste õppimise toetajad. Antud tegevuse raames kuulutati välja konkurss „Valikkursuste õpetajate ettevalmistamine esmaõppes“, mille kaudu toetati mitmeid õppe-

kavaarenduse ja valikkursuste projekte. Järgnevalt tutvustame lähemalt kaht konkursil osalenud projekti.

Majandusõpetuse ja ettevõtlusõpetuse valikainete õpetajate ettevalmistamine Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes Raul Eamets, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor, projekti vastutav täitja Meie eesmärk oli välja töötada majanduse alane valikmoodul nendele bakalaureuseõppe tudengitele, kes saavad mingil kujul õpetajakoolitust. Valikmooduli maht on 24 EAP ja me eeldame, et mooduli läbinud tudeng on võimeline gümnaasiumi tasemel õpetama majandusõpetuse ja ettevõtlusõpetuse ainet. Moodulisse kuuluvate ainete valikul lähtusime sellest, et ained peavad katma kõik GRÕK-is olevad majandus- ja ettevõtlusõppe teemad. 24 EAP suurune mooduli maht kooskõlastati ka teiste avalik-õiguslike ülikoolidega,

kus õpetajate ettevalmistami- väljatöötamisse kaasatud ka sega tegeletakse või kus võib praktikuid, kes aitasid etteolla potentsiaalne huvi tule- võtluse aluste aines materjale vikus ettevõtluse või majanduse Ainete väljatöötamisse õpetajaid välja koolitada. on kaasatud ka 24 ainepunkti praktikuid. koosneb 15 ainepunktist kohustuslikest ainetest, kuhu kuuluvad traditsioonili- testida ning ülesandeid välja sed mikro- ja makroökonoo- töötada. mika ning ettevõtluse poole Osaliselt on kursuse materpealt ettevõtluspedagoogika jale testitud ka gümnaasiuning ettevõtluse alused. mites, näiteks on TÜ majanLisaks on veel 9 ainepunkti dusteaduskonna õppejõud ulatuses võimalik valida va- lugenud loenguid nii Treffnelikainete seast endale meele- ri Gümnaasiumis kui ka Tarpärased ained, nt avaliku sek- tu Kommertsgümnaasiumis. tori ökonoomika, turundus, Täpsema info vastava varahvusvaheline majandus, likmooduli kohta leiab marahandus jne. jandusteaduskonna koduleLisaks majandusteadus- heküljelt http://www.mtk. konna inimestele on ainete ut.ee

Uudiskiri nr 3

Õppekavaarendus

Moodul “Uurimistööde alused” õpetajakoolituse tudengitele ning tegevõpetajatele Tallinna Ülikoolis Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadmussiirde koordinaator, projekti vastutav täitja TLÜ Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskus valmistas ette mooduli “Uurimistöö alused”, mis toetab õpetajate või õpetajaks õppivate üliõpilaste uurimistööde planeerimise, läbiviimise ja hindamisega seotud pädevuste kujunemist ja arendamist. Moodul on aktuaalne hiljuti uuendatud ja jõustunud RÕK-i tõttu, mis soosib ja eeldab õpetajatelt uurimusliku ja probleemipõhise õppetegevuse rakendamist erinevate teemade käsitlemisel. Samas õpetajad, kes on enamasti harjunud esitlusliku õpetamisviisi ja individuaalse õppimisega, vajavad abi ja nõu uudsete meetodite rakendamisel. Mooduli väljatöötamises osalesid ekspertidena Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Kunstiakadeemia, kes andsid väärtuslikku tagasisidet väljatöötatud moodulile. Juuresolev joonis kirjeldab, milliseid õpiväljundeid kolm kursust arendavad. Mooduli maht on 14 EAP ning sinna

kuuluvad järgmised kursused: a) Uurimismeetodid (4 EAP); b) Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika (4 EAP); c) Uurimistööde juhendamine gümnaasiumis (6 EAP). Hetkel on moodul pakkumisel tasemeõppes, kuid juba on päevakorras mooduli ettevalmistamine tegevõpetajatele. Tasemeõppes rakendus käesoleval õppeaastal nii uurimismeetodite kui andmeanalüüsi kursus ning hetkel

Moodul “Uurimistöö alused”.

on märgata kattuvust kahe kursuse vahel, mis puudutab kvantitatiivset andmeanalüüsi, mistõttu läheb uurimismeetodite kursus taas pisut muutmisele. Kursus “Uurimistööde juhendamine gümnaasiumis” rakendub järgmisel õppeaastal ja loodetavasti on selleks ajaks lihtsam pakkuda mooduli kursuseid üleülikooliliselt kui valikaineid (mitte vabaaineid), et lihtsustada kõikide üliõpilaste võimalust osaleda mooduliga seotud kursustel.

Autor: Kairit Tammets

Piltuudis

Uudiskiri nr 3

Õpetajahariduse infoboks Teeviidal Noorte infomessil Teeviit oli taas väljas “Õpi õpetajaks” boks, kus tutvustati, kuidas ja miks õppida õpetajaks. Teeviit toimus 29.11.01.12.2012 Tallinnas. Huvilistele tutvustasid õpetajahariduse õppekavasid ja õpetajaametit üliõpilased.

Jagati infomaterjale õpetajaks õppimise võimaluste kohta Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks õpetajakoolitusega tutvumisele said huvilised

täita kutsesobivusteste. Messil jagati ka „Õpi õpetajaks“ sümboolikaga meeneid. Loodame, et nii mõnigi messi külastanud abiturient on järgmisel aastal juba õpetajaks õppijate ridades!

Fotod: Liisa Lumiste

Uudiskiri nr 3

Kogemus

Inspireerivad kogemused muusikaõpetaja tööst Eduko konkursi „Õpetajakoolituse õppejõudude stažeerimine haridusasutuses“ raames töötasin 2011.-2012. õppeaastal Tallinna Inglise Kolledži esimeste klasside muusikaõpetajana. Kristi Kiilu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Koolimuusika Instituudi juhataja Taotlesin koolis stažeerimist, et saada kogemusi tänapäevasest koolikeskkonnast ning rakendada õpingute ja väliskogemuste käigus saadud teadmisi reaalses õpetamissituatsioonis. Omaette eesmärk oli täiendada muusikaõpetuse didaktika ja praktika valdkonda, katsetades ja arendades kaasaegseid muusikatehnoloogilisi õppemeetodeid. Terve õppeaasta jooksul algasid teisipäevad ja kolmapäevad minu jaoks elavalt ja emotsionaalselt, sest õpetajatöö kõige suurem erisus õppejõutööga võrreldes on emotsionaalsete tasandite niivõrd erinev vahe – vähemalt esimestes klassides on see nii. See energia, mida

õpilastele ära annad ja ka väikekandlega saatmiseks sealt vastu saad on kordades sobivate laulude kogumik ja suurem kui üliõpilasi õpeta- praktilise musitseerimise kädes või muu arendustööga siraamat II-III kooliastmele. tegeledes. Muusikapedagoogika üliTeisalt tekitas see ka suu- õpilaste jaoks andis minu rema vajaduse jälgida oma stažeerimine hea võimaluse igapäevast režiimi, sest puh- külastada järjepidevalt muukamisel ja taastumisel näis sikatunde. Kinnistus idee olevat oluliselt suurem kaal. pedagoogilisest praktikast, Ma arvan, et just sealt puges mis algaks võimalikult vara mu loengutesse teema õpeta- ja seda väiksemate ülesanneja eneseressursside taastami- tega nagu üksikute tunniosase tähtsusest ja korrapärasest de läbi viimisega. Viimane režiimist vältimaks läbipõle- annaks tudengile enam aega mist. Töötamine üldhaSaadud kogemus riduskoolis tõi esile oli innustav ning RÕK-i rakendamise komplitseerituse pilelamusi pakkuv. liõppe kasutamises klassiruumis ja hindamises. Vastavate arenkatsetada ja kinnistada oma dustega oleme EMTA-s juba pedagoogilisi oskusi järkjärtegelema asunud. gult ning tagaks turvatunde Magistritööde raames jät- ja positiivse kogemuse prakkame ka muusikapedagoo- tiseerimisel. giliste uuringutega. Hetkel Saadud kogemus oli invajab selles vallas vaagi- nustav ning elamusi pakkuv. mist pilliõpe klassiruumis, Tõenäoliselt ei olnud tudensh plokkflöödi kasutamine gid kuulnud minult varem nii muusikaõpetuses, mis on sütitavaid kõnesid õpetajatekitanud spetsialistide seas kutse õigustuseks. teravaid küsimusi. Tänan Edukot võimaluse Koostööst kooli muusi- eest ning TIK-i usalduse ja kaõpetajatega kasvas välja toetuse eest. reaalne vajadus koostada

Populariseerimine

Uudiskiri nr 3

Oktoober oli hea õpetaja kuu Õpetaja olla on uhke ja hää?! Nii kõlas 2012. aasta hea õpetaja kuu avaseminari vestluspaneeli pealkiri Miina Härma Gümnaasiumis. Osalejad jõudsid ühisele järeldusele, et nii see tõesti on. Siiri Evard Hea õpetaja kuu projektijuht Õpetaja elukutse ongi midagi väga erilist ja selle üle tasub uhke olla. Rääkigu kibestunud, mida tahes, ja kirjutagu ajalehed järgmistest kooliprobleemidest, kuid õpetaja peaks ringi käima pea püsti. Juba neljandat aastat oktoobris toimunud hea õpetaja kuu püüab selleks oma panust anda. „Õppeaasta algus on hea aeg mõelda, mida saaks koo-

Hea õpetaja kuu avaseminar Miina Härma Gümnaasiumis. Pildil haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. Fotod: Silver Gutmann

hariduse väärtustamise kuu ka palju laiemalt terves ühiskonnas.” Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada kõike seda, mida õpetajad igapäevaselt teevad ning öelda neile

Neli teemanädalat

Hea õpetaja kuu on hariduse väärtustamise kuu ka palju laiemalt terves ühiskonnas. lis teha teisiti ja paremini,” selgitas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov. “Hea õpetaja kuu on

Tänaseks päevaks on õpingud ja kursused võimaldatud igas vanuses ja huvidega inimestele. Peaasi on enda soov südamega seda tööd teha, sest ilma ei saa.

selle eest: „Aitäh!“. Seeläbi loodame tõsta õpetaja elukutse populaarsust ja ehk on tulevikus kasvõi mõni entusiastlik ja võimekas pedagoog juures.

Hea õpetaja kuu jaguneb neljaks teemanädalaks. Kuna 2012. aasta erifookuseks oli koostöö, siis sõnastati ka nädalad sellele vastavaks. Esimene nädal, mille võib kokku võtta pealkirja „Õpetaja ja kool“ alla, keskendus koostööliikidele, millega õpetaja oma koolis kokku puutub. Ühist tööd tuleb teha nii õpilaste kui õpetajatega. Samuti ootavad juhtkonnad

Uudiskiri nr 3

Populariseerimine

järjest suuremat huvi selle vastu, et õpetajad annaksid panuse kooli juhtimisse.

Siinkohal võis arutleda, kas üldisemalt ühiskonna ja õpetajate väärtused langevad kokku. Neljandal nädalal 2012. aastal rõhutati õpetajat ise õppija rollis. Õpetaühines hea õpetaja jaks saab hetkel Eestis kuuga 326 kooli ja õppida viies suures lasteaeda. kõrgkoolis ning nende andmed on nüüdsest ära toodud ka õpetajaTeisel nädalal tegeleti õpe- kuu kodulehel. taja ja lapsevanema koostööga. Mitmetes liitunud koo- Rekordarv lides toimus sel ajal avatud tunde, mida vanemad külas- osalejaid tada said. 2012. aastal ühines hea Kolmas nädal käsitles õpe- õpetaja kuuga läbi kodulehe taja ja ühiskonna koostööd.

www.opetajakuu.ee 326 kooli, lasteaeda ja muud õppeasutust. Need liitujad lõidki hea õpetaja kuu sisu, lisades teistele vaatamiseks ja uurimiseks oma põnevaid sündmuseid. Üritusi pandi kirja üle 250 ning anti seeläbi ideid ka teistele. Järgmiseks aastaks kogunes mitmeid mõtteid ka üldise hea õpetaja kuu korralduse suhtes ja loodetavasti saab see olema võimsam ja kaugemale silmapaistev kui seni. Kiitust ja tänu ootavad õpetajad aga aasta läbi.

Hea õpetaja kuu avaseminar Miina Härma Gümnaasiumis. Pildil hea õpetaja kuu projektijuht Siiri Evard ja paneeldiskussioonil osalejad.

Populariseerimine

Uudiskiri nr 3

Õpetajahariduse ideede kohvikud toovad tagasi vaba arutelu Tänasel tulemusnäitajate, projektide ja kiirustamise ajastul ei tohiks unustada vaba akadeemilist arutelu. Samuti ei tohiks alahinnata inimestega kohtumist ja vaba suhtlemist, mis on läbi aegade olnud õppe- ja teadustöö ning loomingu aluseks lääne kultuuriruumis. Edvard Ljulko Tallinna Ülikool, ideede kohvikute algataja Alates 2011. aasta sügisest on õpetajahariduse ideede kohvikud Eduko toel just sellist arutelu võimalust pakkunud Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilastele ja õppejõududele. Kord või kaks kuus kolmapäeviti toimuvates kohvikuvestlustes kuulatakse sissejuhatavat ettekannet päevakajalistest haridusprobleemidest, -arengutest või -uuringutest, millele järgneb ühine avatud arutelu, kus kõik osalejad on võrdsed osalejad. Kohvikut käivitama viis mind isiklikult tõdemus, et meie instituudi üliõpilastel

Ideede kohvikus õpetajahariduse üle arutlemas.

ja õppejõududel ning koostööpartneritel on jagada palju rohkem, kui me kuuleme ainete raames.

Põnevad teemad ja esinejad

Fotod: Erakogu

aastat ning võtnud erinevaid valikaineid, polnud ma neist pooltest isegi kuulnud. Ilmselgelt ei olnud ma ainus. Nii jääb õppejõududel potentsiaal koostööks ja üliõpilastel võimalus enese täiendamiseks märkamata. Oleme koos doktorant

On professoreid, kes on oma nišis maailmatasemel tipud; Kohvik on kohtumisõppejõude ja üliõpilasi, kellel on paik, kus ideed ja väga huvitavad inimesed saavad uurimisteemad; vabalt ringi liikuda. inimesi, kellel on uudsed lähenemisviisid – ja kuigi ma olin instituudis Gertrud Kasemaa, üliõpijuba selleks ajaks neljandat lasnõukogu KÜN esime-

Uudiskiri nr 3

Populariseerimine

he Reivo Maasika ja teiste abiga toonud kohvikutes arutluse alla õpetajate tegutsemisvabaduse tänapäe-

Kohvik on kohtumispaik, kus ideed ja inimesed saavad vabalt ringi liikuda. Arutelu algab peale juba ruumi sisse astumise hetkest, juhtutakTänasel tulemusnäitajate, se kokku projektide ja kiirustamise kolleegi või sõbraga ja ajastul ei tohiks unustada räägitakse vaba akadeemilist arutelu. sellest, mis hetkel hingel. vaste õppekavade raames, Peale pool tundi või väinfotehnoloogia hariduses hemgi kestvat ettekannet läning põlvkondadevahelised heb vestlus edasi juba teemaerinevused, üliõpilastööde kohastel radadel, seostades tegemise ja juhendamise, hu- linnulennult kuuldut, enda vihariduse mõju, improteatri kogemusi ja kasvatustegelikvõimalused, noorte õpetajate kuses toimuvat. kogemuse ja teisigi teemasid. Nii mõnigi kord olekski

Järjekordne õpetajahariduse ideede kohvik Tallinna Ülikoolis.

vestlus jäänud kestma, kui argimured nagu varsti suletav lasteaed poleks kedagi tagant kiirustanud.

Plaanid tulevikuks Oleme õppinud ka kogemustest – kõik teemad ei ole olnud populaarsed ning raske on olnud leida kõigile sobivat aega ja ruumi. Plaanime tuua kohviku kella 18 või 16 pealt tulevikus kella 14ks, et osaleda saaks rohkem õppejõude. Samuti loodame tulevikus anda üliõpilastele võimaluse saada erialaselt harivas tegevuses osalemise eest ka ainepunkte. Mingi tulemusnäitaja võiks ju sellist olulist enesetäiendamist ka tõestada.

Doktorant

Uudiskiri nr 3

10 küsimust Eduko doktorandile Vadim Rõuk Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi doktorant, töötab Eduko uuringugrandis ÕPPEKAVA Miks astusid haridusteaduse doktorantuuri? Ajalugu oli selline eriala, millega eelkõige soovisin tegeleda, see on köitnud mind põhikoolist alates, mõned artiklid on mul juba keskkooliajast. Omamoodi kaalukeeleks sai ka grandiprojekt, milles osalen. Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimisrühma liikmena? Uurimisrühm on eelkõige selline meeskond, kus saab kõike arutada ja kus sünnivad uued ideed ning lähenemised. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite puhul on alati kõike parem koos teha, see annab palju juurde nii andmete arvukuse kui ka nende läbitöötamise seisukohalt.

Kindlasti ka tagasiside ja vanemate kolleegide nõu ning kontaktid on olulised. Mida naudid teadustöö juures? Naudin vaimustust, mis tekib, kui avastad kas uusi või nendega seostuvaid juba olemasolevaid teadmisi. Milline on õnnelik doktorant? Arvan, et sellise tunde toovad enda kirjutatud read mõnes eelretsenseeritavas ajakirjas. Millest tunned doktorantuuris enim puudust? Tunnen puudust ajast, kus saaksin rahulikult väitekirja teksti kirjutada ja sel eesmärgil uurimistööd teha. See aeg tuleb paratamatult

leida, kuid see on keeruline muude kohustuste tõttu. Siin on oluline aega õigesti planeerida ja prioriteete seada. Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist? Mul on olnud see eelis, et kaasjuhendaja Tamperest ja pikalt ka USA ülikoolides töötanud professor Tero Autio töötab juba mõnda aega meie ülikoolis. Räägiksin aga oma viimasest kogemusest. Viibisin kuni 2012. aasta lõpuni DoRa stipendiumiga Londonis. Sealne Institute of Education on maailma üks juhtivaid selle eriala esindajaid. Mul oli väga hea koostöö haridusajaloo professori Gary McCulloch´iga. Seal on selline kord, et iga

Uudiskiri nr 3

kohtumine juhendajaga dokumenteeritakse. Lisaks väitekirja tekstile tuli kirjutada lühiülevaateid professori soovitatud kirjanduse peatükkidest. Selline nõudlikkus mulle väga meeldib, see tuleb kindlasti tulevikus kasuks. Mida plaanid teha pärast doktorantuuri? Jätkata tööd arhiivmuuseumis, kuid võrreldes tänasega rohkem uurida ja avaldada. Mulle meeldib tegeleda üliõpilastega, kursusi lugeda, aga ka juhendada nii uurimistöö kui ka arhiivmuuseumist vajalike allikate leidmise seisukohast - seda sooviksin samuti senisest enam teha. Sooviksin jätkata ka tegelemist teadusprojektidega. Milline oli viimane erialane lugemiselamus? Doktorant ei pea olema ainult kursis oma teemakohase kirjanduse ja vastavate tippaja-

Doktorant kirjade artiklitega, vaid teadma, mida üldiselt tema erialal kirjutatakse. Näiteks, missugused artiklid ilmuvad jooksvalt minu eriala ajakirjades (eelkõige History of Education ja Paedagogica Historica). Selle kõrvalt muuks lugemiseks nii lihtsalt aega ei leiagi. Millised muudatused on vajalikud õpetajakoolituses? Õpetajakoolituse küsimustega ma igapäevaselt ei tegele. Minu erialaks on eelkõige haridusajalugu, aga ka õppekavaajalugu ja selle arendamine. Uurimisrühmas tegeleme ka põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga. Leian aga, et ülikoolis tuleb tulevastele õpetajatele eelkõige õpetada faktide seostamist ja arutlemist, ja seda mitte magistrikursuse raames, vaid kohe algusest. Sel juhul mõistab tulevane õpetaja paremi-

ni, et ülikooli haridusajaloo kursused on mõeldud selleks, et osata teha järeldusi tänapäeva osas ja aru saada, mida on ajaloost õppida. Millega tegeled lisaks doktorantuurile? Vean ühte projekti, mille tulemiks on Eesti, Läti ja Leedu haridusajaloolaste ühine monograafia sündmustest Balti riikide hariduses pärast 1940. aastat. Seoses sellega on tekkinud väga hea koostöö Läti Ülikooliga Riias ja Klaipeda Ülikooliga Leedus. Raamatu ilmumine on ajastatud käesolevasse aastasse, mil Riias toimub rahvusvaheline haridusajaloo püsikonverents. Lõpetuseks sooviksin aga hoopis seda, et haridusteadusse ja õpetajakoolitusse tuleks rohkem mehi. Mõelgem sellele, kes olid valdavalt õpetajad ja direktorid veel 100 aastat tagasi ja missugune on see jaotus praegu!

Eduko uuringugrant ÕPPEKAVA Vadim kirjutab doktoritööd Eduko rahastatud uuringugrandis “Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreetiliste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul” (ÕPPEKAVA).

Grandihoidja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Rain Mikser, uuring kestab 01.09.2010-30.09.2014, grandi eelarve on ca 256 000 eurot. Vadimi doktoritöö teemaks on “Aastatel 1980-2010 kehtinud Eesti üldhariduskoolide

riiklike õppekavade kontseptuaalne alus ja rakendusväärtus koostajate ning õpetajate hinnangul”. Tema juhendajateks on dots Maria Tilk ja vanemteadur Rain Mikser, kaasjuhendaja prof Tero Autio (Tampere Ülikool).

Eelteade

Uudiskiri nr 3

EDUKO AASTAKONVERENTS Innovatsioon õpetajakoolituses 31.01.-01.02.2012 / Sagadi mõis

Head Eduko partnerid! Olete oodatud Eduko aastakonverentsile, millega soovib Eduko büroo tänada oma partnereid meeldiva koostöö eest ja pakkuda võimalust arutleda üheskoos õpetajakoolituse võtmeküsimuste üle. Oodatud on kõik Eduko programmi tegevustes osalevad õpetajakoolituse õppejõud, haridusuurijad ja teised programmiga seotud inimesed. Selle aasta konverentsi põhiteemaks on „Innovatsioon õpetajakoolituses“, millel on kolm olulist fookust: •

Didaktikakeskused. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool tutvustavad oma didaktikakeskuste (viimases Haridusinnovatsiooni keskus) kontseptsiooni ja tegevusi. Kutsume osalejaid sel teemal kaasa mõtlema ning koostöövõimalusi leidma.

•

Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia tutvustavad uuenduslikke praktikamudeleid, mida alates käesolevast õppeaastast piloteeritakse. Tutvustusele järgneb arutelu.

•

Innovatsiooni ergutamine. Lühikoolitus annab valiku ideid ja tööriistu innovatsioonile kaasa aitamisel. Konverentsil toimub ka konkursi „Aasta tegijad 2012“ võitjate tunnustamine. Konkursile saab kandidaate esitada Eduko veebilehel: http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents/aasta-tegija-2012 Lisainfo ja registreerimine kuni 23.01.2013 Eduko veebilehel: http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents

Uudiskiri nr 3

Eelteade

AJAKAVA Neljapäev, 31.01.2013 13.00-13.45 Osalejate saabumine, lõuna 13.45-13.55 Avasõnad. Eduko tegevjuht Tiina Anspal 13.55-15.20 I plokk. Didaktikakeskus ja/või innovatsioonikeskus? Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad 15.20-15.30 Virgutuspaus 15.30-17.15 II plokk. Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid - mis need on? Eduko partnerid 17.15-17.40 2013 ja 2014 olulised tegevussuunad. Eduko büroo 18.30- Õhtusöök ja meelelahutuslik programm, aasta tegijate 2012 tunnustamine Reede, 01.02.2013 9.00-12.30 III plokk. Valik ideid ja tehnikaid innovatsiooni ergutamiseks. Sisal dab kohvipausi. Mare Pork 12.30-12.45 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine. Tiina Anspal 12.45-13.45 Lõuna ja lahkumine

AASTA TEGIJAD 2012 Konverentsil toimub ka konkursi „Aasta tegijad 2012“ võitjate tunnustamine. Tunnustamist väärt on inimene või inimeste rühm, kes on innustav ja pühendunud eestvedaja, pakub välja ja viib ka ellu uut kvaliteeti loovaid koostööalgatusi. Kandidaati iseloomustab eesmärgipärasus ja läbimõeldud planeerimine, mis on aidanud saavutada tulemusi programmi prioriteetsetes valdkondades. Kandidaate võivad esitada nii kõrgkoolid kui ka üksikisikud. Kandidaate saab esitada kuni 23.01.2013 Eduko veebilehel http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents/aasta-tegija-2012

http://eduko.archimedes.ee

Uudiskiri nr 3