38
ILU JA TERVIS
Päike, õhk, vesi ja spaad ka Piilume korraks ajalukku ning meenutame Tiit Kase abil, kuidas sai alguse Pärnu nüüdseks ilmakuulus kuurort.
rn
u
Po
s ti m
e e s / S c a n pi x
1889. aastal otsustas Pärnu linnavalitsus kogu suvitusala ja kuurordi arendamise uutele alustele viia. Kujundati välä ja ravikuurordi aren/P o gusuunad ja -põhimõtn i l l F o t o : M ailii s O ted. Linna tellimusel valmis Pärnu parkide ja alleede rajamise ning laiendamise plaan. 1890. aastal alustas tööd uus moodne supelasutus, samal aastal kanti Pärnu Venemaa keiserlike kuurortide nimistusse. Esimene ametlik tunnustus hoogustas kuurordi arengut veelgi. Suvituselu koondus järjest enam Rannaparki ja sellega piirnevatele aladele. 19. sajandil suplesid mehed ja naised eraldi. Selleks olid merre teineteisest sündsale kaugusele rajatud supelsillad. Sildadel paiknevate supelonnide kasutus ja meresuplus olid tasulised. 19. sajandi lõpus olid supelsakste kasutuses ka hobustega merre veetavad supelonnid. 1904. aastast hakati Pärnus pakkuma raviotstarbelist alasti päikese- ja õhuvannide võtmise võimalust. Selleks piirati planguga osa supelasutuse kõrval olevast rannaalast. Sõjaeelse perioodi kõige edukamaks hooajaks kujunes 1908. aasta, mil Pärnus viibis ligi 2500 suvekülalist. Aastatel 1889–1915 oli esimene teadlik, sihipärane ja järjekindel Pärnu kui kuu-
rortlinna väljakujunemise ning teadvustamise, tunnustuse ja tuntuse saavutamise periood. Linnavalitsuse püstitatud ambitsioonikas eesmärk – luua Pärnust eeskujuliku heakorra ja euroopaliku teeninduskultuuriga munitsipaalomandis toimiv ravikuurort – sai esimese maailmasõja eel teoks. Sealt see kõik siis algas. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et Pärnus võib pea igal sammul kohata mõnda tänapäevast spaad või veekeskust, kus saab sulistada, saunas lõõgastuda ja kõikvõimalikke raviprotseduure võtta. Kui end mõnes spaakeskuses lõdvaks lased ja sealt sada korda tervemana väljud, siis peagi meeles, et see kõik pole tekkinud tühjalt kohalt – selle taga on nüüd juba üle 130 aasta kogemusi.
