Mis on kinnisvaraarenduses muutunud viimase viie aastaga?

Mis on muutunud viimaste aastatega korterite turul, jättes kõrvale hinnatõusu? Mida ootavad tarbijad arendajatelt, uutelt arendustelt ja linnapildilt ning kui suurt rolli mängib selle kõige juures rohepööre? Meie küsimustele vastavad eksperdid kinnisvaraarendusettevõtetest Reterra Estate ja Hepsor.

TEKST: Gerli Ramler FOTO: Shutterstock

Reterra Estate’i arendusjuht Krista Koppel nendib, et viimase viie aastaga on muutunud kinnisvaraarenduse tsükli pikkus. „See tähendab, et kuna kehtestatud detailplaneeringuga arenduskinnistute maht on kahanenud ja uusi detailplaneeringuid ei tule nii kiiresti juurde, on arendajate jaoks muutunud oluliselt aja perspektiiv,“ selgitab ta. „Pikale venivate detailplaneeringute ja ehitusloa menetlusprotsesside tõttu on praegu keeruline prognoosida, millal on võimalik alustada kinnistul arendustegevust. Ilmselgelt on muutunud ka see, et arendajad peavad tegema arenduse kinnistute omandamise kokkuleppeid varasemas staadiumis ja võtma seetõttu ka suuremaid riske, kuna potentsiaalne arendusmaht ega selle realiseerimise aeg pole selge.“

Teise suure muutuse on toonud kaasa roheteema.

„Roheteema väljendub kinnisvaraarenduses suuresti energiatõhusas projekteerimises ja ehituses, päikesepaneelide lisamises kortermajade katustele ja elektriautode laadimispunktide rajamises. Üldiselt liigub aga ka kinnisvaraarenduse valdkond sarnaselt teistega üha enam jätkusuutlikuma energia kasutamise ja materjalide taaskasutamise suunas ning üha enam muutub ka kinnisvaraarendamise protsessis oluliseks CO 2 jalajälje hindamine,“ räägib Koppel.

Hepsori juhatuse esimees Henri Laks ütleb samuti, et võrreldes viie aasta taguse ajaga pannakse kinnisvaraarenduses oluliselt rohkem rõhku nii energiatõhususele, keskkonnasäästlikkusele kui ka rohelisele mõtteviisile ja seda nii ehitusmaterjalide kasutuse osas kui ka hoonete tehnosüsteemide lahenduste mõttes.

Ta möönab, et Hepsor võttis rohelise mõtteviisi enda südameasjaks juba kümmekond aastat tagasi. „Meie esimene rohelise mõtteviisi ärihoone aadressil Sõpruse puiestee 157 valmis juba aastal 2014. Praeguseks ole - me arendanud neli rohelise mõtteviisi ärihoonet, mille puhul saab peamiste energiatõhususe lahendustena välja tuua maakütte ja jahutuse, vihmavee kasutuse, päikesepaneelid ning energiatõhusust toetavad arhitektuursed lahendused.“

Aastatega on keskmine korteri suurus uusarendustes vähenenud Uute korterite arendamisel on Koppeli hinnangul olulisteks märksõnadeks nutikad läbimõeldud planeeringud ja optimaalsed korterite suurused. „Vähetähtis ei ole ka avatus ilmakaarte suhtes. Oluline on elamispinna avarus ja valgusküllasus. Kindlasti on viimastel aastatel energiakriisi tõttu kasvanud inimeste teadlikkus kinnisvara ülalpidamiskulude osas ja oskus sellele ka juba ostuhetkel tähelepanu pöörata.“

Reterra Estate’i müügiarendusjuht Kaspar Markus lisab, et optimaalne planeering on väga oluline nüanss, millele arendustes senisest rohkem rõhku pannakse. „Sisuliselt hoone iga ruut - meeter on hoolikalt läbi mõel dud. Nii välditakse hilisemat tarbetult suurte üldalade kütmist ja suudetakse elupindade lõpphinnad hoida mõistlikul tasemel. Aastatega on keskmine korteri suurus uusarendustes vähenenud. Kui varem leidis kolmetoalisi kortereid ka 100 m2 tuuris, siis praegustes projektides sellist toodet enam naljalt ei leia. Eks siin mängib eelkõige rolli praegune ruutmeetrihind, mis ebaproportsionaalselt suurtel korteritel lõpphinna paigast nihutab.“

Ta lisab, et rõhku pannakse rohkem ka arenduse presenteerimisele, visuaalsele poolele ja arhitektuurile. „Elukondlikes arendustes on jätkuvalt müügiargumentideks terrassi või rõdu olemasolu, avarad aknad ja palju loomulikku valgust, jalgratta või lapsevankri hoiustamiskoht, elektrisõidukite laadimispunkt, säästlik küttelahendus. Tähtsad on atraktiivsed siseviimistluspaketid ja turundusmaterjalid ning koduostja on teadlikum kui kunagi varem. See tähendab, et arendajad peavad suutma pakkuda teatavat paindlikkust lisatoodete valikus, viimistlusmaterjalide kombineerimisel, planeeringu muutmisel jne.“

Tähtsaks on muutunud kodu ümbritsev keskkond ja rohelus

Arenduste võtmekohaks on saanud funktsionaalsete rekreatsioonialade olemasolu – ostuotsus võib jääda selle taha, kui hästi on arenduses lahendatud puhke- ja mängualad, haljastus ning parkimine. Üha enam küsitakse Markuse sõnul targa kodu lahenduste kohta, mis võimaldab protsesside automatiseerimise kaudu reguleerida kliimat, turvalisust jms, mis suurendavad energiasäästlikkust ja hoiavad kokku aega.

Innovatiivselt ja keskkonnasõbralikult uuelt kodult oodatakse loomulikult ka energiatõhusust ning madalaid kommunaalkulusid, päikesepaneele hoonete katusel ja elektriautode laadimise võimalust.

Laks nendib, et arendajad pööravadki aasta-aastalt järjest enam tähelepanu hooneid ümbritsevale keskkonnale ja linnaruumile, et rajada inimväärsemat keskkonda. „Väga oluliseks peetakse, et hooneid ümbritsev linnaruum ja hoonete hoovialad oleks läbimõeldud ning põhjalikult planeeritud, et hoovis ja kodude ümber oleks tegevusalad nii lastele kui ka täiskasvanutele ning seal oleks mõnus ja turvaline aega veeta. Kindlasti oodatakse hoonete ümber ka rohkem rohelust.“

Ta lisab, et innovatiivselt ja keskkonnasõbralikult uuelt kodult oodatakse loomulikult ka energiatõhusust ning madalaid kommunaalkulusid, päikesepaneele hoonete katusel ja elektriautode laadimise võimalust. Ka tema toob välja, et järjest enam hinnatakse turvalisi jalgrataste hoiustamise ruume ja hobiruume, kus saaks jalgratast parandada või suuski määrida.

Mis on muutunud linnapildis?

Laksi sõnul peetakse kodu valikul tähtsaks head logistilist asukohta, et koju ja kodust sihtkohta liikumine oleks võimalikult kiire ja mugav nii ühistranspordiga, rattaga kui ka jalgsi. Samuti, et vaba aja veetmise võimalused, näiteks metsarajad ja pargid, oleksid mugavas kauguses ning iga -