2022. aasta lõpupäevadel läksid omavahel raksu maailmakuulus kliimaaktivist Greta Thunberg ja ultraparempoolne influencer Andrew Tate. Suunamudija uhkustas sellega, et tema kollektsiooni kuulub 33 erinevat sportautot – Bugattist Ferraride ja Lamborghinideni –, mis kõik meeletus koguses CO2 emiteerivad. Thunberg vastas taolisele kekkamisele üsna peenelt, viidates sellele, kuidas nii paljude autode omamine viitab tihti pisikesele peenisele. Tate vastas, Thunberg lisas õli tulle, kogu vaidlusest tuli üks suuremamahulisem jama. Kes ei mäleta, trükkige need kaks nime otsingumootorisse ja viige ennast kurssi!
Mainitud vaidluse sisu ja lõpptulemus ei ole siinses kontekstis absoluutselt olulised, mis aga on oluline, on see, et maailmas leidub siiani palju inimesi, kellele rikkus tähendab selle pidevat eksponeerimist. Madal laup ja väike meheuhkus?
Kust tekib selline pidev soov oma materiaalsest edust märku anda? Enamasti viitab see ehk puudusele lapsepõlves, alaväärsuskompleksile, mitte liiga suurele lugemusele või hari -
dusele. Vahel aga sellele, et ühiskond nõuab edu ja staatuse väljendusena mingit markerit … krooni peas, kuldkella käel, autot tagumiku all …
Skaala teises otsas on inimesed, kes jälestavad rikkuse näitamist nii väga, et sõidavad elu jooksul vaid ühe autoga, eelistavad vähe kulutada, elavad spartalikult, kuigi võimalused lubaksid enamat. Jällegi jälg lapsepõlvest, programmeeritud suhtumisest rahasse, hirm jätta kellelegi priiskamisega halb mulje. Heaks näiteks on siin IKEA hiigeledukaks juhtinud Ingvar Kamprad, kes on lausa öelnud, et „olen kitsi ja tunnen selle üle uhkust!“. Nagu alati, siis ideaal paikneb kuskil nende kahe suhtumise vahel: arenenud ühiskonnas ei kardeta raha, kuid seda ka ei eksponeerita. Raha annab võimaluse mugavaks eluks, muretsemisest pääsemiseks. Rahakust näidatakse aga näiteks metseenluse, heategevuse, kunstikogumise, hariduse kaudu.
Rikkus rikkuse pärast on nonsenss, nagu ka rikkuse pidev eksponeerimine.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee Trükk: AS Printall
Kui öelda, et tulevane Saudi Araabia kuningas prints Mohammed bin Salman
Al Saud sündis kuldlusikas suus, on seda vähe öelda. Ta sündis kuninglikku miljardäride perekonda ja on maailmas tuntust kogunud nii seletamatute mõrvalugude kui ka pillava kulutamisega. Heidame pilgu planeedi ühe rikkaima mehe ülevoolavale elustiilile ja vaatame, mis toimub Lähis-Ida kinnisvaraturul.
Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock
Kes on Mohammed bin Salman Al Saud?
37-aastane kroonprints võtab Saudi Araabia kuningatrooni üle oma isalt, 87-aastaselt kuningalt Salman bin Abdulaziz Al Saudilt. Prints on vastuoluline poliitiline kuju, keda on mitmeid kordi seostatud mõrvadega. Kuulsaim juhtum kätkeb endas Saudi Araabia ajakirjaniku hukkamist, mille tellis CIA andmetel just Mohammed Salman. Samuti on printsi süüdistatud Jeff Bezose (Amazoni asutaja, kelle vara väärtuseks hinnatakse 125 miljardit dollarit) telefoni häk-
Prints on vastuoluline poliitiline kuju, keda on mitmeid kordi seostatud mõrvadega.
kimises. Need süüdistused lükkas Saudi Araabia ümber kui absurdsed.
Hoolimata vastuolulisest kuvandist naudib Saudi prints külluslikku elustiili. Pole saladus, et mees kulutab impulsiivselt – näiteks on ta tuntud sellega, et ostab ühte ja sama luksuseset hulgi. Miks osta üks Ferrari, kui saab osta kümme!?
Mohammedi kogusse kuulub 500 miljonit dollarit maksev luksusjaht, 450 miljonit dollarit maksev Leonardo da Vinci maal „Mona Lisa“ ja kõigest 300 miljonit dollarit maksev villa Prantsusmaal.
Saudi Araabia kuningapere ilmselt jõululaua taha ei mahu – see koosneb 15 000 inimesest. Kogu kuningliku suguvõsa varade väärtuseks hinnatakse 1,4 triljonit dollarit. Loomulikult kuulub lõviosa sellest printsile.
Saudi Araabia kuningapere ilmselt jõululaua taha ei mahu – see koosneb 15 000 inimesest.
Printsile ja tema isale kuulub lugematul hulgal paleesid, mis on tuntud kui marmorlossid. Üks konkreetne palee on ainult väliskülaliste vastuvõtmiseks ja ajal, mil seda väisas USA endine president Obama, sai maailm teada, et näiteks salvrätikarbid on palees puhtast kullast. Nii nagu ka mitmed toolid ja muud aksessuaarid. Lisaks sellele omab Saudi kuninglik perekond losse, paleesid ja villasid Šveitsis, Inglismaal, Marokos, Prantsusmaal jne.
Kust see raha tuleb?
Prints Mohammedile kuulub Saudi Araabia riiklik naftaäri Aramco, mida hinnatakse üheks maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks – pärast börsile minekut hinnati ettevõtte väärtuseks kaks triljonit dollarit. Jah, see on suurem kui mis tahes tehnoloogiahiid USAst. Suurem kui Microsoft, Google, Facebook, Amazon või Apple.
Kui Aramco 2019. aastal avalikule börsile sisenes, pidasid lääne pangad selle väärtust esialgu tagasihoidlikumaks kui kaks triljonit. Hoolimata sellest oli ettevõtte käive esimese üheksa kuuga 68 miljardit.
Millele veel raha kulub?
Mohammed Salman paistab isegi Lähis-Ida rikaste seas oma pillavate kulutamisharju -
Toome välja seitse põhjust, miks Katari kinnisvaraturg on maailma üks võimsamaid.
1. Katari SKP on inimese kohta maailma kõrgeim – 2020. aastal oli see 139 000 dollarit.
2. Iga kuues Katari elanik on miljonär.
3. Juba 2005. aastal hakati Kataris valmistuma naftavarude lõppemiseks, kuigi see ei saa otsa järgnevad 400 aastat.
4. Katarit peetakse Lähis-Ida kõige avatumaks riigiks, eelkõige just usuvabaduse mõistes.
5. Katar on alates 2019. aastast kinnisvaraturgu järjest rohkem ka välismaalastele avanud.
6. Kinnisvarahinnad on võrreldes muu maailmaga mõistlikud.
7. Katari maksusüsteem on võrreldes lääne ühiskonnaga oluliselt inimesesõbralikum.
mustega silma. Ta armastab kuldniitidega riideid, vääriskividega sõrmuseid, luksusjahte, helikoptereid, haruldasi maale ja mida kõike veel.
Mees naudib ka haruldasi maitseid ja räägitakse, et tema maitsemeel on kõrgelt arenenud. Kusjuures pidusöömingute planeerimiseks on printsil eraldi kulinaariaekspertidest koosnev meeskond.
Allikas: youtube.com/@9figurelifechannel
Printsi üheks hobiks on luksusjahtide kollektsioneerimine.
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Tugitool Eames Lounge Chair
Eamesi tugitool on üks 20. sajandi olulisemaid disainilahendusi, mida on kirjeldatud kui „erilist pelgupaika kaasaegse elu pingete eest“. Abikaasadest disainerite tiim Charles ja Ray Eames seadsid tooli välja mõeldes endale ühe lihtsa eesmärgi: mugavus. Ja selle eesmärgi nad ka täitsid. Tänu enneolematule käsitööle ja rangele tähelepanule detailidele on sellest toolist saanud lemmik kodudes üle kogu maailma. Esimest korda 1956. aastal müügile tulnud ikooniline tugitool koos tumbaga sai alguse disainerite soovist luua tool, millel oleks „hästi kasutatud pesapallikinda soe ja hubane välimus“. Eamesi lounge -tooli on alates selle tutvustamisest maailmale pidevalt toodetud, mis tõestab, et see on tänapäeval sama aktuaalne kui 1956. aastal.
Modernismi üks huvitavamaid suhtumisi vormi on püüdlus selguse ja lihtsuse poole. Noguchi kohvilauad on suurepärane näide sellest. Laual ei ole ühtegi varjatud osa, see koosneb vaid kolmest komponendist, mis on kõik tervikuna nähtavad – klaasplaadist ja kahest omavahel ühendatud puidust jalast. Nii on Noguchi kohvilaud erakordne vormi ja funktsiooni harmoonia. Laua looklevad jooned viitavad disainer Isamu Noguchi taustale skulptorina ja seda on isegi iseloomustatud kui „skulptuuri, mis on mõeldud kasutamiseks“.
Arco põrandavalgusti lähteülesanne oli lihtne: luua laelamp, ilma et peaks muretsema juhtmete ja nende ühendamise pärast. Tulemuseks on täiuslik näide sisu ja vormi kooskõlast: raske marmorist alus, kaarjas teraskael ning vabalt rippuv lambipirn ja -kuppel – kõik need kokku loovad objekti, mis on nii lihtne kui võimalik ning täidab täielikult oma ülesande. Milanost pärit vendade Castiglionide disainitud Arco lamp on väidetavalt inspireeritud tänavavalgustusest. Alates selle loomisest 1962. aastal on seda lampi lõpmatu arv kordi jäljendatud, mistõttu võib olla lihtne öelda, et oled seda juba miljon korda näinud, kuid omal ajal oli algne disain pöördepunktiks, mis muutis valgustuse disaini igaveseks.
Barcelona tool on üks viimase sajandi paremini äratuntavaid sisekujunduselemente ja modernistliku liikumise ikoon. Sellest õhkab lihtsat elegantsi, mis kehastab autori Mies van der Rohe kuulsaimat põhimõtet „vähem on rohkem“. Barcelona tool on ehk tema kõige ikoonilisem mööblitöö. Inspiratsiooni selle disaini jaoks sai ta Egiptuse ja Rooma klapptoolide X-kujust ning selle eesmärk oli ülendada need tagasihoidlikud disainilahendused kuningliku trooni vääriliseks. Tool valmis 1929. aasta Barcelonas toimunud maailmanäituse Saksa paviljoni jaoks ja kuigi paviljoni tarbeks valmistati vaid kaks Barcelona tooli, võeti see disain kasutusele. Tool sai nii populaarseks, et seda toodetakse alates 1929. aastast siiamaani.
1923. aastal Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kuulsa Soome arhitekti Eliel Saarineni poeg Eero Saarinen sündis Soomes, kuid asus disaini õppima uue kodumaa tuntud disainerite juures ja saavutas seal ka kuulsuse. Tema disainitud mööbliesemetest on tuntuimad 1950ndate lõpus valminud toolid ja laud seeriast Tulip. Seda lauda disainides seadis Saarinen omale eesmärgiks kõrvaldada „kole, segane ja rahutu maailm“ laudade alt. Tulemusena sai maailm näha elegantseid ja ajatuid sisutuselemente, mis olid omal ajal teedrajavad.
Allikad: vogue.com, highsnobiety.com, hunker.com
Laud Tulip
Need autod siin pole sugugi ainsad mugavustega maastikumasinad, aga kui tõelist luksust vaja, siis seda neist leiab ja jääb ülegi.
Meeldib kohe: kohutavalt lõbus sõita, maasturi kohta jahmatavalt mugav, tõeline Aston Martin
Võiks olla etem: võrreldes paljude
teistega oma suuruse kohta metsikult kallis
Nagu ikka, kaubamärgi vaimustuses
loodavad paljud, et iga Aston Martin on omas klassis üks parimaid sõidukeid
maamunal, kuid ausalt öeldes pole see enamjaolt tõsi. Brändi stiil ja seos tuntud Briti spiooniga on inimeste peades paras taak, mis ei lase autol ja selle kuvandil luua oma päris tähendusmaailma. Kuigi mitmed mudelid pole olnud just tippteosed, eriti interjööri poolest, tuleb mainida, et DBX sinna ritta kuidagi ei kuulu. Küünikud, kes ootavad autolt kohmakust ja ülepingutatud luksust, mida ehib embleem kapotil, peavad pettuma. DBX-i juhtimine on puhas rõõm tänu ühele maailma parimatest roolisüsteemidest, mis seni tehtud. Maastur pakub samasugust pika otsa mugavust nagu Aston Martin GT. Jah, hind on hull, aga kuna räägime parimatest maasturitest, on numbrite mainimine kohatu.
Land Rover
Range Rover
Meeldib kohe: kuninglik sõidukogemus, peen kõrgmood interjööris, saadaval ka pistikhübriidina
Võiks olla etem: suhteliselt kitsas kolmas istmerida
Range Roveri mudelivalik
läbis eelmisel aastal värskenduse, mis tugevdas briti positsiooni parimate luksusmaasturite nimistus. Pikendatud teljevahe võimaldab
lõpuks kasutada kolmandat istmerida ja sillutab tasapisi teed nii pistikhübriidi soliidsemale sõiduulatusele kui ka täiselektrilisele Range
Roverile, mis jõuab meieni juba järgmisel aastal. Kuigi maastur, on see üks parimaid luksussõidukeid, pakkudes igas kübemes mugavust, kindlust, stiili ja küllust, mida ongi oodata tippkvaliteediga autolt. Eriti kui hinnasilt on kuni kuuekohaline. Üks asi veel, panipaikade rohkus ja nutikas paigutus annab silmad ette enamikule maasturitele.
Meeldib kohe: kõrgstiilis sisustatud kabiin, täiskasvanukõlblik kolmas istmerida, suurus
Võiks olla etem: mitte nii kõrgtehnoloogiline kui Escalade, kobakas kere pärsib juhitavust ja manööverdusvõimet Navigator Black Labeli mudelisse on lihtne armuda. Tõeliselt eriline! Ja kui hind on sulle üks staatuse sümboleid, siis kindlasti üks ihaldusväärsemaid valikuid autode puhul. Modernne sisekujundus on šikk, reisijate ruum tohutu, rikkalikust funktsionaalsusest ei maksa rääkidagi. Lincoln on maanteel rafineeritud liikleja. Kuigi endiselt hiiglaslik ja mitmes mõttes üsna veoauto, suudab Navigator vabalt hoida kohta maailma kõige luksuslikumate maasturite seas.
Mercedes-Benz G
Meeldib kohe: vaata vaid välimust, äärmine maastikuvõimekus, laitmatu interjöör, ebareaalne sooritusvõime
Võiks olla etem: mõningaid kompromisse nõudev juhitavus maanteel, kabiini ruumikus, no ja muidugi kütusekulu
Kas G-klassi ostab ratsionaalne inimene? Muidugi mitte. Absoluutselt mitte. Selle Mersu disain ja tehnika on veider segu uuest ja vanast koolist, mille tulemuseks on korraga nii askeetlik kui ka külluslikult luksuslik auto. Mugav metslane maastikul, kuid samas pisut tülikas maanteel. G-l on ka pilkupüüdev hind, mis kõvasti kõrgem kui Mercedese GLS-klassil, mida võiks eelistada igaüks, kes vähegi liita ja lahutada oskab. Kuid võta näpust! Maailm on täis neid, kes ei loobu G-klassist, sest auto on lahe ja ehe. Nagu Saksa Range Rover, aga lihtsam ja vastupidavam.
Mercedes-Benz GLS
Meeldib kohe: ilus interjöör, laitmatut Saksa inseneritööd
õhkub kõigest, mitmekesine mudelisari, ohutus
Võiks olla etem: pisut segane
kasutajaliides
Mercedes GLS on nii palju ruumikam ja ilusam kui paljud kolmanda istmereaga luksusmaasturid, püsides tänu sellele mugavuse otsijate linnaauto valiku tipus. Masin suudab rinda pista nii Range Roveri kui ka Navigatoriga, rääkimata teistest. Jõudluse janus tasub piiluda topeltturboga V8 mootoriga GLS 580 suunas, millel aiste vahel 483 hobust.
Allikas: Car and Driver
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Kingisaaja on kõige tähtsam
Kui rääkida armsale inimesele kingituse tegemisest, siis väärisehteid ainult enda maitse järgi kinkida on juba paarkümmend aastat disainehete maailmas tegutsenud Karini arvates pisut isekas.
„Valikut tehes tuleb ikka parimal moel kingisaaja peale mõelda, esmalt ka veidi luuret teha. Mina ise kindlasti teeks,“ soovitab ta.
„Kingitus võib olla kas klassikaline või moodsalt trendikas, peamine on, et ehe oleks ajas väärtust hoidev. Ja kui on soov kindla peale välja minna, siis muidugi teemant.“
Hetkel on ehetemaailmas tähelepanu all kombineeritud stiilidega ehk eri ajastute hõngu kandvad ehted ja uudsete materjalikombinatsioonidega disainehted. „Mulle tundub see lähenemine väga huvitav, valmistan ka ise meelsasti ehteid, mida saab erineval viisil kombineerida.“
Ehtedisaini valdkonnas toovad Karini meelest saabuva trendimuudatuse ootuse esimesena kohale just käekellad, kus kasutatavad uudsed materjalid leiavad koha ka ehete loomisel. „Ent kui on soov kinkida mõni klassikalisem randmeehte, siis võib selleks olla ka käevõru sarjast Cartier LOVE. Mõeldud nii meestele kui ka naistele ja seda juba aastast 1969, mil esimene Love lansseeriti.“
Põnevad kombinatsioonid
Moes pole mitte ainult stiilidega mängimine, vaid ühte liidetakse ka täiesti uskumatuid materjale.
„Eriti pilkupüüdvaid lahendusi näeb siis, kui on kombineeritud vääriskivi ja nahka, vääriskivi ja puitu. Ehete disainis trendivad tõepoolest üllatavad materjalikombinatsioonid.“ Gemmoloog jälgib suure põnevusega,
Tekst: Eve Kallaste Fotod: Karine Parras juveelistuudio, Assouline
kuidas kolleegidest tippdisainerid on kokku pannud modernsed materjalid ja klassikalist väärtust kandvad kivid. „Näiteks mõjuvad uskumatult erakordselt vineerplaatide sisse kuldkrappidega kinnitatud suured vääriskivid. Teemant annab väärtuse, vineerplaat disaini – väga põnev! Sellised ehted võivad näha välja üpris tagasihoidlikud, kuid nende väärtus võib ulatuda sadade tuhandete eurodeni.“
„Jälgin põnevusega, kuidas juveeliarmastajad pakutavaid ekstreemseid stiile vastu võtavad. Näiteks pross, kus suur ametüst tavaliste maakivide vahel – jälle väga julge kom -
binatsioon.“ Karini kõige uuemas liinis Carbon on Carbon moodustavad kauni kombinatsiooni karbon ja teemant. Varasemates materjalikombodes on liidetud agate/jet ja kuld (Iceberg Rings) ning keraamika (Simple Rings).
Hoolimata sellest, et gemmoloog peaks justkui vaid naturaalseid vääriskive kõrgelt hindama, usub Karin Parras, et tulevikukivi on hoopis laboriteemant. „Mina mõtlesin esimest korda laboris kasvatatud teemandi peale aastal 2015 ja nüüd töötan nendega juba kolmandat aastat. Ka maailma kõige tuntumad laboratooriumid (GIA, IGI, EGI) hindavad ja aktsepteerivad laboriteemanti nagu
Märgilisemad disainid on jõudnud näiteks popikoon Madonna kaela (ripats Dagger kingiti Madonnale 2007. aastal toimunud Tallinna kontserdi ajal) ja kaunistama luksusautot Rolls-Royce (Rolls-Royce Silver Ghosti 110. aastapäeva tähistamiseks loodud signatuuride kollektsiooni eksponeeriti Londoni Saatchi galeriis).
naturaalset – samad keemilised, optilised, füüsikalised omadused.“
Karbon ja keraamika
Karin on võlutud erinevate materjalide koosmängust, eriti kõnetavad teda karbon ja keraamika.
„Need kaks on sellise hooga esile kerkimas, et materjale on hakatud juba ka abielusõrmuste jaoks valima. Aga kui rääkida kingitusest, mis võiks kesta läbi aja, siis minu kui gemmoloogi jaoks on selle kestvuse tagajaks ikka vääriskivi. On selleks rubiin, safiir, ametüst, merevee pärl või teemant, kas panen vääriskivi alumiiniumisse või kulda, see on juba maitseküsimus. Samas, ka kulda töödeldakse juba nii, et pealispind mõjuks uudselt.“ Ja tõesti, mõne trendika ja värviküllase ehte puhul, mille Karin klaaskapist vaadata toob, ei tunne kohe äragi, et tegemist on kullaga. „Meie maja üks kõige toredam toode on hetkel minu meelest must karbon kas siis roosa või valge kullaga – ka siin on tegemist kombineeritud stiilide ja materjalidega.“
Elegantselt lihtsaid sõrmuseid, mida Karin hetkel enim disainib, saab omavahel variatsiooniküllaselt kombineerida, luues kas säravama või tagasihoidlikuma tulemuse. Lisada saab sarnases stiilis kõrvarõngad või randmeehte.
Juhtub ka, et ei kingitagi kohe valmisehet, vaid valitakse näiteks esmalt välja kivi ja seejärel sünnib ehtedisaineri ja kingisaaja koostöös otsus, mille sisse kivi pannakse. Ka olemasoleva kihla- või abielusõrmuse saab näiteks karbonist sõrmusega moodsamaks muuta.
„On väga äge, kui ehtedisain suundub natuke piiridest välja. Üllatused on alati head.“
„Kallile inimesele tehtav kingitus võiks olla püsiväärtusega, olgu selleks siis vääriskivide ja väärismetallidega ehted või miks mitte hoopis disainkell.“ Hinnatud gemmoloog ja ehtekunstnik Karin Parras tutvustab disainehete trende ning jagab soovitusi kingivalikuks.Kaubamärgi Karine Parras keraamika ja teemantidega sõrmuseid saab omavahel kombineerida. Unisex-sari Carbon on Carbon on trendikas ja mänguline. Karine Parras Iceberg – Agate Rubiin vineeri sees Maakivide ja ametüsti koosmäng Karine Parras Heartbreaker Karine Parras Iceberg – Black Jet
Forbesi 2021. aasta maailma miljardäride nimekirjas
figureerivad 2755
nime on omandanud bakalaureusekraade
üle kogu maailma, alates Al-Azhari
ülikoolist Egiptuses kuni Zhejiangi tehnikaülikoolini Hiinas.
Toimetas: Uku Adrian Ilves
Fotod: Shutterstock
Samas leidub nimekirjas ka neid, kes ei ole kõrgkoolis käinudki või lahkusid sealt enne diplomi saamist, nende hulgas paar Harvardi ülikoolist väljalangenut, kes kuuluvad maailma viie rikkaima inimese hulka: Bill Gates ja Mark Zuckerberg. Rikaste ülikoolilõpetajate puhul domineerivad Ameerika Ühendriikide ülikoolid, kus mõned paistavad rohkem silma kui teised. Samuti tuleb tähele panna, et päris kõikide miljardäride hariduse kohta ei õnnestunud Forbesil infot leida.
1. Harvardi ülikool
Cambridge’is Massachusettsi osariigis asuv eraõiguslik ülikool paikneb 29 miljardäriga nimekirja tipus. 29 miljardärist 17 kogusid oma varanduse finants- ja investeerimissektoris, näiteks legendaarsed Winklevossi kaksikud Cameron ja Tyler ning Goldman Sachsi endine tegevjuht Lloyd Blankfein.
Harvardi kaks rikkaimat bakalaureuseõppe vilistlast tegutsevad aga teistes sektorites. Los Angeles Clippersi omaniku Steve Ballmeri 68,7 miljardi dollari suurune varandus pärineb ajast, mil ta oli Microsofti eesotsas, samas kui Brasiilia investeerimispankur Jorge Paulo Lemannil on 16,9 miljardi dollari suurune netoväärtus tänu nutikatele tehingutele toidu- ja joogitööstuses – tema ettevõtte portfell sisaldab osalusi ettevõtetes Anheuser-Busch InBev ja Kraft Heinz.
2. Pennsylvania ülikool
Rohkem kui pooled Pennsylvania ülikooli miljardäridest vilistlastest said bakalaureusekraadi kuulsast Whartoni koolist. Philadelphia asutus oli stardiplatvorm kahele tänapäeva kõige lärmakamale miljardärile: endisele presidendile Donald Trumpile ja Elon Muskile, kelle osalus Teslas ja SpaceX-is aitas tal tõusta maailma miljardäride nimekirjas teisele kohale.
3. Stanfordi ülikool
Stanfordi ülikooli võib pidada idufirmade tõeliseks kasvulavaks, seda eriti viimastel aastatel. Carvana, DoorDash, Nubank, Robinhood ja Zillow – kõik ühel või teisel moel tehno -
loogiaga seotud ettevõtted. Nende asutajate hulka kuuluvad kolumblane David Velez, kes ehitas Nubanki maailma kõige väärtuslikumaks digipangaks, aga ka Baiju Bhatt ja Bulgaarias sündinud Vlad Tenev, kelle komisjonitasuta kauplemisplatvorm Robinhood oli jaanuaris GameStopi lühiajalise turu keskmes.
4. Yale’i ülikool
Yale’i bakalaureuseõppe vilistlaste hulka kuuluvad näiteks John, Valerie ja Victoria Mars ning samuti naftapärijad Lee, Edward, Robert ja Sid Bass. 2018. aastal tegi Edward Bass ülikoolile 160 miljoni dollari suuruse kingituse Peabody muuseumi renoveerimiseks.
5. Mumbai ülikool
Mumbai ülikool on üks maailma suurimaid ülikoole ja ainus väljaspool USA-d asuv esikümnesse pääsenud ülikool. Kõik peale nelja miljardärist vilistlase on oma varanduse pärinud, sealhulgas Aasia rikkaim miljardär Mukesh Ambani, kes juhib Reliance Industriesi konglomeraati, mis tegeleb nafta, gaasi, naftakeemia ja telekommunikatsiooni alal. Mukesh Ambani ja tema vend Anil päri -
sid vara oma isalt, kuid Mukesh on varandust oluliselt laiendanud; ta on 2021. aasta nimekirjas kümnendal kohal. Erandiks on rikkuselt järgmine Mumbai vilistlane Uday Kotak, kes asutas ühe India suurima erasektorisse kuuluva panga ja juhib seda.
6. Cornelli ülikool
Cornelli mitmekülgsete miljardäridest vilistlaste hulka kuulub endine Citigroupi juht Sandy Weill, ülikooli meditsiinikooli nimekaim, erakapitali titaan Robert F. Smith, kelle järgi nimetati 2016. aastal keemiatehnoloogia kool, ja tarkvaraettevõtja David Duffield, kes andis eelmisel aastal 5 miljonit dollarit, et asutada stipendiumifond COVID-19 pandeemia ajal hädas olevatele bakalaureuseõppe üliõpilastele.
7. Lõuna-California ülikool
Los Angelese ülikooli miljardäride hulka kuuluvad kaks filmitegijat, kes on lõpetanud Lõuna-California ülikooli filmikunsti kooli: „Tähesõdade“ looja George Lucas ja Brasiilia režissöör Walter Salles, kes on ühe oma kodumaa vanima pangandusperekonna pärija. Ülikooli rikkaim vilistlane on Marc Benioff, pilvetarkvara hiiglase Salesforce’i tegevjuht, kelle väärtus on 8,4 miljardit dollarit.
8. Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT)
Pooled MIT-i miljardärid pärisid oma varanduse, teiste seas Koch Industriesi tegevjuht Charles Koch ja tema vend William Koch. Charles ja David Koch laiendasid tohutult Koch Industriesi nafta- ja söekonglomeraati, mille nad pärisid oma isalt Fred Kochilt. Isehakanud miljardäride hulka kuuluvad veel näiteks matemaatik Jim Simons, kelle 24,6 miljardi dollari suurune varandus pärineb riskifondi Renaissance Technologies asutamisest, Dropboxi kaasasutaja ja tegevjuht Drew Houston, BeiGene’i tegevjuht John Oyler ning krüptofirmade Alameda Research ja FTX asutaja Sam Bankman-Fried.
9. Columbia ülikool
Wall Streeti kesklinnas asuv ülikool on alma mater 11 miljardärile, kelle varandusest üle poole pärineb finants- ja investeerimissektorist. Nende hulka kuuluvad riskifondide juhid Daniel Loeb ja Noam Gottesman, kes on kooli hoolekogu aseesimees.
10. Princetoni ülikool
Ülikooli lõpetanud miljardäride hulka kuuluvad näiteks Gapi jaemüügipärijad John, Robert ja William Fisher ning endine Google’i tegevjuht Eric Schmidt, kes andis kaks aastat tagasi ülikoolile avalikustamata summa, et ehitada uus arvutiteaduste hoone, mis peaks valmima 2026. aastal.
Allikas: forbes.com
Harvardi ülikooli ajalooline hoone Cambridge’is Massachusettsis Stanfordi ülikooli Hooveri torn
Ilmselt on paljud märganud või tundnud, et pikk ja pime talv on jätnud nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele oma jälje. Tihti on lahendus palju lihtsam, kui esmapilgul võib tunduda. Paljudele võib üllatuseks tulla, et regulaarse massaažiga on võimalik ennetada ja parandada paljusid ebameeldivaid terviseseisundeid. Luksuslik massaaž on lihtsam kui kunagi varem. Vaid mõne hetkega on võimalik nautida endale meelepärast massaaži – istuge lihtsalt massaažitooli ja unustage kogu ümbritsev. Juba paljud eraisikud ja kollektiivid on liitunud massaažitool.ee perekonnaga. Regulaarne massaaž aitab hästi järgmiste seisundite korral.
Austraalias tehtud uuringus selgus, et pärast massaaži langes aju parema esiosa aktiivsus – see on osa, mis kontrollib meie negatiivseid emotsioone – ja nihkus vasakule esiosale, mis vastutab meeleolu ning stressi reguleerimise eest. Kui stressihormoonide tase on kehas madalam, siis on immuunsüsteemil lihtsam erinevate haigustekitajatega toime tulla. Seega on massaažitool väärt abimees terve püsimisel, iseäranis talvehooajal, kui viirused on eriti aktiivsed, et nõrgestada meie immuunsüsteemi.
Kui keha on stressis, võib teie immuunsüsteem olla nõrgenenud, muutes teid haigustele vastuvõtlikumaks. Kuna massaaž mõjub lõõgastavalt ja stressi vähendavalt, aitab see kaasa paremale immuunsüsteemi toimimisele. Seega, kuigi massaaž iseenesest ei hoia
haigusi ära, võib see aidata luua tingimused, kus keha saab end paremini kaitsta. Kõik tänapäevased massaažitoolid on varustatud mitme lõõgastava programmiga, kuid kõige eesrindlikum neist on Nakahamo Siri Galaxy.
Massaaž on eriti vajalik inimestele, kes peavad töötama pidevas sundasendis. Massaaž aitab lõõgastada ülakeha lihaseid ja vähendada istuvast eluviisist tekkinud pingeid. Peavaludel üldiselt ja eriti migreenil võib olla lihaspinge komponent. Vähendades või kõrvaldades lihaspingeid, võivad parimad massaažitoolid aidata vähendada peavalude sagedust ja intensiivsust. Massaažitool aitab leevendada ka karpaalkanali sündroomi.
Me kõik tunneme või oleme mingil perioodil oma elus tundnud, et elutempo on kiire. Tihti avaldub see lihaspingetena erinevates kehapiirkondades, eriti kaelas ja õlgades. Selle pinge tulemusel võib sümpaatiline närvisüsteem (SNS), mille ülesanne on reageerida pingele ja ohule, tekitada reaktsioone. Selle tulemusel tõuseb vererõhk ja sageneb südame löögisagedus. Kõrge vererõhk (nimetatakse ka hüpertensiooniks) suurendab paljude haiguste, sealhulgas südamehaiguste, insuldi ja elundite, nagu neerude, kahjustuste riski. See käivitab parasümpaatilise närvisüsteemi (PNS), mis eksisteerib SNSi mõju leevendamiseks. Teisisõnu, parimad massaažitoo -
lid aitavad teie keha uuesti tasakaalu viia ja aitavad kaasa tervislikumale vererõhule ja südame löögisagedusele. Nüüdseks on tehnika areng jõudnud nii kaugele, et mõned massaažitoolid on varustatud ka vere hapnikutaseme ja vererõhu mõõtjaga, üks selline on VIP A10 Grand.
Parandab unekvaliteeti
Unetust võib põhjustada keha ülestimuleerimine, nutiseadmed, vaimse tervise probleemid, ravimid jne. Kuid pideva unetuse põhjus on väsimus ja kurnatus. Massaažitool on unetuse ületamiseks hea abimees. Nakahamo Classic Eleganti massaažitoolil on automaatprogrammide seas rahustav ja uinuda aitav massaažiprogramm, mis kätkeb endas lõõgastavat ning rahulikku massaaži mõningate liigutavate elementidega. Programm kasutab masseerimisel mudivaid elemente ringjate liigutustega, mis on kombineeritud õhkpatjadega.
Kindlasti olete pärast pikka ja väsitavat tööpäeva tundnud, et selja- ja kaelalihased on pinges ja kanged. Seda seetõttu, et olete pidanud terve päeva veetma sundasendis istudes või pidanud tegema rasket füüsilist tööd. Kasutades regulaarselt massaažitooli, on võimalik vähendada pingeid ja valu neis piirkondades. Massaaž aitab kaasa lihaste paremale toonusele, mis omakorda aitab parandada rühti ja kehahoiakut. Paljudel massaažitoolidel on spetsiaalsed programmid venitamiseks, üks eesrindlikumaid mudeleid on VIP Ironman.
USAs tehtud uuringu tulemused näitavad, et massaaž aitab erksana püsida ja ärevust vähendada, paremini magada, pinget taluda ning entusiasmi tagasi saada. Parimad massaažitoolid on varustatud ka eelnevalt salvestatud automaatprogrammidega, mis aitavad püsida erksana, neist on VIP A15 Cosmopolitan tipptegija.
Massaažitooli testnädal
Meil on mitu massaažitoolide mudelit, mida saate ajavahemikul 01.–28.02.2023 tellida nädalaks koju või kontorisse vaid 49 euro eest. Kõigi mudelitega on võimalik tutvuda meie salongis Tallinnas aadressil Tähetorni 21b. Tere tulemast!
www.massaazitool.ee
Nakahamo Siri Galaxy
VIP A10 Grand
Nakahamo Classic Elegant
VIP Ironman
võimalus kuni veebruari lõpuni! Telli valitud massaažitool koju või kontorisse vaid 49 euro eest.
Bordeaux kui väärisveinide esiisa ja alustala on kvaliteetse punaveinina kanda
kinnitanud alates
12. sajandist, kui Lääne-Prantsusmaa piirkonnast pärit nektareid Inglismaa kuningas Henry II pulmas serveeriti. Jõudes aga tänapäeva, siis tasub vaid veinivõõrale inimesele mainida ühes lauses sõnu investeerimine ja vein ning vastu kõlab vaid üks sõna: Bordeaux.
Ometigi on just selle veinimaailma lipulaeva kohale kerkinud tormipilved ja pidurdamatud kahtluslaviinid – kas Bordeaux’ Grand Cru Classé veinid on ikka veel mõistlik investeering või pigem prantslaste ülespuhutud ja ülehinnatud rudiment?
Millest on tingitud kahtlusvarjud?
Olgugi et viimased kolm Bordeaux’ aastakäiku on tituleeritud legendaarseks triloogiaks (kunagi varem pole kolmel järjestikusel aastakäigul olnud nii kõrgeid hinnanguid), leiab esimese murekoha juba pudeli sildilt. Kui veel 90ndate parimatel aastakäikudel seisis sildil alkoholitase
12,5%, siis viimastel aastakäikudel on tavapärane kohata numbrit 14,5%, mis viitab märkimisväärsele stiilimuutusele.
See pole tekkinud sisemisest progressiivsusest, vaid kliimasoojenemise tagajärjel, mille tulemusel on päikest ja sooja rohkem ning marjade optimaalne suhkrutase saavutatakse liiga vara. Samal ajal on marjad oma fenoolselt küpsuselt veel kibedad ja toored. Sellel põhjusel toimub „Merlot’“ korjeaeg endiselt septembri keskpaigas ja „Cabernet’de“ korjeaeg oktoobri alguses, kui tanniinid, antotsüaniinid ja paljud teised maitseid kandvad ühendid on marjas küpseks saanud.
Selleks ajaks on suhkrukogus marjades aga juba liiga suur. Tulemuseks on domineeriva marjasusega, madala happesusega ja kõrge alkoholiga punaveinid, mille alkohoolsus ja marjasus pehmendavad Bordeaux’le omaseid kõrgeid ja karme tanniine. See meenutab rohkem Uue Maailma 5–10-aastase arengupotentsiaaliga igapäevaveine kui 30–50-aastase potentsiaaliga elegantseid, balansseeritud ja nüansirohkeid Bordeaux’ tippe.
Kas Bordeaux’st on saanud igapäevane lauavein?
Siinkohal tasub teha paar sammu tagasi ja analüüsida olukorda laiemalt. Meenutame aastat 1976, mil toimus kurikuulus Pariisi hindamine (komisjon andis pimedegustatsioonil hindeid Bordeaux’ ja California kultusveinidele), kus võidu tõid koju just USA marjasemad ning alkohoolsemad veinid. Tulemustest vapustatud žüriiliikmed põhjendasid olukorda sellega, et USA veinid olid küll joomisküpsed, kuid jäid arengupotentsiaalilt märgatavalt Bordeaux’ omadele alla. Niisiis korraldati 2006. aastal uus hindamine, kus hinnati täpselt samasid veine ja tulemused olid veel ülekaalukamalt USA veinide kasuks kaldu.
Kindlasti ei tohiks unustada asjaolu, et paljude praeguste Napa Valley kultusveinide, näiteks Opus One’i ja Screaming
Eagle’i valmimise juures on olnud just Bordeaux’ önoloogid. See tõestab, et teadmisi ja oskusi praeguse kliimamuutusega toimetulemiseks on piisavalt. Üks mõjukamaid neist on Pomerolist pärit önoloog Michel Rolland, kelle teadmised muudavad iga veinimaja käekäiku, kes mehe teenuseid osta jaksab. Hea näide on viienda kasvu Château PontetCanet, mis enne 1999. aastat pälvis kriitikutelt vaid keskpäraseid hinnanguid –parimatel aastatel 90–92 punkti. Pärast Rollandi palkamist 99. aastal on 90–92 punkti olnud halvimad hinded ja PontetCanet on praegu investorite seas üks populaarseim Bordeaux’ investeerimisvein.
Statistika näitab, et 2010. aastal moodustas Bordeaux pea 70% järelturu tehingutest. Praeguseks on see number langenud umbes 40% peale. Kas võiks teha kiire järelduse, et Bordeaux on uppuv laev? Tasub arvesse võtta, et tehingute arv on mitmekordistunud ja Bordeaux’ roll investeerimisportfelli paigutuses on muutunud. Selle asjaolu kujunemise suurimad arhitektid on olnud Itaalia ja Burgundia veinid, mis on viimasel kümnendil teinud kohati krüptorahale omaseid hinnatõuse. See on omakorda turule meelitanud ka
palju klassikalisi investoreid. Seejuures on Bordeaux jäänud tugevalt hoidma turu kolmandikku ja muutunud veiniportfelli stabiilseks nurgakiviks.
Bordeaux’ tehinguid vaadates on selge, et enamik neist tehakse joomisküpsete aastakäikudega või en primeur ostetud ja äsja pudeldatud veinidega. Statistilist mängu mängides ei ole aina väheneva saagikuse juures ülipikk arengupotentsiaal positiivne aspekt, sest enne joomisküpsuse saavutamist tehakse tehinguid paarikümne aasta vältuses minimaalselt. Samas tõestab see statistika, et küps Bordeaux on endiselt suures nõudluses, kuid turgu domineerivad veinid, mis on nauditavad ka noorelt ja n-ö teismeeas: Toscana, Burgundia ja Champagne.
Peamised järelturu hinda mõjutavad tegurid on esiteks kriitikute hinded (seejuures on märgilise tähtsusega ka kriitikute järelhindamised, mis võivad mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt) ja teiseks konkreetse aastakäigu kogus turul. See peegeldub kenasti ka järelturu hindades, kus viimase aasta hinnakasvu on eest vedanud Champagne, mis juuakse suures osas paari aasta jooksul pärast turule saabumist. Seetõttu on šampanja investorite silmis kiire teenimise allikas.
Vastukaaluks on Bordeaux üks stabiilsema hinnaga piirkondi, mis esimese kümne aasta jooksul pakub vaevu inflatsiooni ületavat hinnamuutust ja hakkab ära tasuma alles 20–25 aasta pärast – selges korrelatsioonis Bordeaux’le omase joomisaknaga. Samas hakkab Napa Valley veinide tarbimine juba viie-kuue aasta pärast, pakub nii väga ühtlast (12–14%) aastast hinnatõusu ja teeb suuremaid hinnahüppeid alles 30 aasta pärast.
Bordeaux’ renessanss
On selge, et praeguses maailmas peavad asjad olema järjest kiiremad ja kasumlikumad ning see väljendub ka väärisveiniturul. Elutempo kiirenemine aga tähendab ka paratamatult Bordeaux’ senise „tasa ja targu perfektsuseni“-stiili langust. Jätkates vanadel
Mõni aasta tagasi – täpsemalt 2018. aastal – müüdi oksjonil pudel Prantsusmaal Burgundias asuvas Romanee-Conti veiniapellatsioonis 1945. aastal valmistatud punast veini 470 000 euro eest. Pudeli alghind oli oksjonile sättides „vaid“ 27 000 eurot, mis aga tõusis mõne pakkuja erilise huvi tõttu 17 korda. Kui minna aga Burgundiasse kohale, siis saaks seda veini, mida valmistati 73 aastat tagasi vaid 600 pudelit, hoopis teise hinnaga – 16 000 eurot.
Oksjon on ühelt poolt väga aus viis millelegi hinna määramiseks – huvi rallib hind. Kuid tihti veavad seda hinnatõusu kaks-kolm ülihuvitatud ostjat, mitte suurem sootsium. Mitte mingil juhul ei näita sellised hinnad veinide puhul aga seda, mis on pudelis tegelikult sees.
„Asukoha, veinimõisa, brändi ja veinimeistri renomee, viinamarjapõllud, aastakäik, kliima erisused, veini vanus,“ mainivad Eesti tippsommeljeed Kadri Kroon, Marko Mägi ja Igor Sööt kui ühest suust neid põhjuseid, mis veini hinda mõjutavad. Kuid miks on siis nii, et üks pudel veini maksab 10 ja teine 10 000 eurot?
Kui jätta korraks kõrvale kulud, mis on seotud pudelite transpordi, aktsiisi, ladustamise, registreerimise ja pakendamisega, siis olulisimateks püsikuludeks, mis hinda mõjutavad, on veinide puhul viinamarja kasvatamine, tammevaatide kasutus, tööjõud. Suurimad hinnatõstjad on aga alati piirkond, kus vein on toodetud, ja sellest tekkiva nõudluse suurus, pakkumise vähesus. Ühesõnaga, kõige suuremat hinnatõusu pakub see, kas vein läheb kellelegi korda. Martin Hanson radadel, näeksime järjest vähem Bordeaux’ veinidega kauplemist, mis toodangu mahtude juures ei suudaks veinimõisasid ära elatada.
Seevastu näeme järjest enam Bordeaux’ veinide moderniseerimist. Ajalooliselt aastaringsete sademetega piirkonnas on kliima soojenemine muutnud vihmahood perioodiliseks. See võimaldab orgaanilisi ja biodünaamilisi praktikaid viljeleda. Kui siiani on Bordeaux’ terroir ’i mõistes olnud tähtsaimaks elemendiks veinimõis, siis rohelisematest praktikatest tulenev mineraaliderohke pinnas on lõpuks toonud fookusesse ka pinnaste eripära, mis mujal Prantsusmaal on terroir ’i mõiste tähtsaim element.
Kuigi praegu püsivad kriitikute hinnangud punaveini joomisvalmiduseks veel kahekümne aasta lähedal, siis järelhindamistel saavad „joomiseks valmis“ hinnanguid järjest nooremad aastakäigud ja see hakkab järgmisel kümnendil ka järelturgudel Bordeaux’le elu sisse tõmbama. Lisaks tuleb lõpptarbijal järjest tihedamini valida samas hinnaklassis mitmesaja-aastase ajalooga 2nd Grand Cru Classé ja paarikümneaastase tegevusajaga vähetuntud Super-Toscana veinide vahel.
Kas Bordeaux’ viimased aastakäigud on sobilikud kiirelt konsumeerimiseks? Jah, oma stiililt on nad joomiskõlblikud juba noorelt. Kas sellepärast on nad kaotanud investeerimis- ja arengupotentsiaali? Vastupidi – see muudab Bordeaux’ trendikamaks ja varasem tarbimine kutsub esile varasema hinnatõusu, mis toob omakorda kaasa ka investorite tähelepanu.
Samamoodi nagu magus šampanja muutus vähetähtsaks nišitooteks, peame ka madala alkohoolsuse ja jõrmide tanniinidega Bordeaux’ga vähehaaval hüvasti jätma. Bordeaux on tegemas taassündi, mille stiil sarnaneb suuresti Napa Valley kultusveinidega. Seetõttu tasub viimaste aastakäikude arengupotentsiaali ja järelturu käitumist prognoosida samuti just Napa veinidele toetudes.
Artikkel võitis 2022. aasta sügisel Kalev Kesküla nimelise veiniajakirjandusauhinna essee eripreemia.
Tartust pärit rahvusvaheliste suusaürituste korraldaja Kunnar Karu, kellele mägedes turnimine on hobi, plaanis Everestile jõuda juba oma 100. tipuna. Nüüd leiab mägironija, et mitte mingil juhul ei olnud ta toona valmis sellist katsumust ette võtma. Praegu
arvab Karu, et maailma kõrgeim mäetipp pole mitte seiklusrikka karjääri kulminatsioon, vaid üks sihtmärk pikemal teekonnal.
„Hetkel vaatan oma aprillis algavale ekspeditsioonile otsa kui põnevale katsumusele, mitte kui elumuutvale suursündmusele. Selge on see, et Everestil käimine on võimas elamus ja suurepärane saavutus. Samuti annab see minu hobile selge hinnangu, määrab ära minu väärtuse selles mägironijate klannis. Kuid mingil juhul ei saa pidada Everesti mingiks lõpupingutuseks. Mul on käia veel paljudes mägedes,“ räägib Karu. Idee, mis on hetkel koorunud juba teatavaks eesmärgiks, on saada kirja kõikide kontinentide kõrgeimad tipud. Puudu on hetkel veel Okeaania ja Antarktika, need „vöö vahele“ saada on plaanis vastavalt 2024. ja 2025. aastal.
Matkamisega peaaegu 20 aastat tagasi alustanud Karu on alati tundnud tõmmet ekstreemsete spordialade poole. Enamasti sel -
liste poole, kus saab suurel kiirusel mäest alla sõita. Mäest üles minek tundus mehele alguses täiesti ebanormaalse tegevusena. Kuid ühel väikesel matkal Alpides 2005. aastal jäi pisik külge ja mida aeg edasi, seda suuremaks mäed muutusid, seda pikemaks läksid seiklused, seda tehnilisemaks muutus ronimine. Mägironija korraldas aastaid koduseid Tartu maratoni üritusi, liikus siis rahvusvahelise sarja Worldloppet juurde, kuid tegeleb nüüd pigem Ski Classicsi võistlustega. Matka- ja ronimisharjumus tekkis sellest, et ei tahtnud ürituste korraldamise vahele jäävatel päevadel niisama aega surnuks lüüa.
Nüüd on mehel vallutatud ümardatuna nii 400 erinevat tippu paljudes kohtades maailmas. Enim loomulikult Euroopas, Kesk-Aasias, kuid ka Lõuna-Ameerikas ja mujalgi. Rohkem
tahaks Karu veel ronida Aasias ja Okeaanias, kus ta pole peaaegu üldse käinud. Samas ei sea mägironija tippude arvu ega ka nende tippude kõrgust eraldi eesmärgiks.
„Vaatan mägedele otsa ikkagi ka selle pilguga, et kus on ilus matkata. Panen rõhku sellele, kellega koos matkan, ja ka sellele, kus ma veel käinud ei ole. Kõrgus pole eraldi eesmärk. Pealtpoolt 6000 meetrit hakkavad asjad niikuinii suhteliselt keeruliseks ja piinavaks minema. Saan Everestil seda kõrgust, lund, külma ja tuult kogu raha eest,“ mainib Karu.
Everest kui eksklusiivne
eesmärk
Karu ütleb, et Everestile ronimisel on kaks äärmiselt rasket etappi: esiteks mittefüüsiline ettevalmistus, mis tähendab ekspeditsiooni jaoks raha leidmist, paberitööd ja igasugust korraldamist. Teine raske moment on see, kui tuleb kuu aega mägedes erinevatel kõrgustel aklimatiseeruda. Täpsemalt tähendab see seda, et minnakse kuuks ajaks mäele ja pendeldatakse mõnepäevaste vahedega erineva kõrgusega laagrites.
„Mehed, kes on nii pikkadel ronimistel käinud, räägivad, et just see on raskeim osa. Kõik jutud saavad kiiresti räägitud, siis hakatakse rääkima teiste jutte ja lõpuks mõeldakse neid lihtsalt välja. Kõik selleks, et lihtsalt hulluks ei läheks. Ronimine ise on põnev ja pole midagi nii raske: olengi ju selleks seal, et ronida. Kõik see muu tundub raske,“ muheleb Karu.
Ligi 50 000-eurone eelarve Everesti ekspeditsiooniks on peaaegu koos ja nagu Karu ütleb, siis nüüd enam tagasiteed ei ole. Raha
peab selliste tiputõusude tarbeks olema palju, kuid veelgi olulisem on see, millise tasemega ronijaga on tegemist. Öeldakse, et Everestile viiakse ka jalutud kohale, Karu soovib aga võimalikult palju ise oma mäkketõusuks ära teha. Nii on mees liitunud just sellise ekspeditsiooniga, kus baaslaagrites ei oota ees püstitatud telk ja soe tee, kõik tuleb ise teha.
„Hetkel on koos seltskond, keda saab usaldada, kellel on kõigil sama tase, sama ettevalmistus ja ka mõtteviis. Tunnen end selles osas hästi, et mark tõotab tulla tõsine ja professionaalne,“ mainib Karu.
Jaanuari keskel tuli ka uudis, et soomlastest seiklejad Mikko Vermas ja Tero Teelahti suusatasid ilma välise abita tandemina lõunanabale. Vermas pääses sellest hetkest aga ülieksklusiivsesse klubisse, kuhu kogu maailmast kuulub temaga koos nüüd vaid üheksa inimest. Just nii paljud on jõudnud nii põhjakui ka lõunanabale ja roninud Everesti tippu. Miks ei võiks see olla ka Karu järgmine eesmärk: kümnes mees selles klubis.
„Mulle meeldib mõte sellest, et on pikk plaan ja mingid eesmärgid. Kas ma nüüd just need nabad võiksin ette võtta, kuid miks ka mitte. Vaatame, kuhu ja kuidas asjad edasi kujunevad. Minu ehk kõige olulisem reegel on see, et tegevuses peab olema rõõmu, rahulolu ja tahtmist. Kui ma hakkan mägedes käima vaid sellepärast, et ma oskan seal käia, et pakutakse raha matka korraldamise eest, siis ma lõpetan ära ja leian mõne muu tegevuse,“ ütleb Karu.
Hetkel mehel aga silm särab ja soov matkata on suur. Vestluse jooksul ütleb mägironija korduvalt, et õpib pidevalt midagi uut, igalt mäelt ja retkelt.
Tekst: Martin Hanson Fotod: Kunnar Karu Mägironija Kunnar Karu Denali esimeses laagris
