100 aastat Metsa- ja Põllumajandust (august 2024)

MARJATALU

PEAB

MAJANDAMA PAINDLIKULT

Lk 24–25

Maarja Paomees: kõrge piimatoodang on karja heaolu näitaja

Lk 13–15

Metsaseaduse muudatused järgivad kliimaeesmärke

Lk 28–29

Kadri-Aija

Viik: metsaomanikke peaks rohkem usaldama

Lk 33–35

29. august 2024

Eesti Metsa- ja Põllumajandust 100 aastat

on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lehe

Maaettevõtja on harjunud nii heitliku ilma kui ka poliitiliste üllatustega

Ükskõik kui targaks inimesed saavad ja kui suurepärast tehnoloogiat nad ka ei kasutaks, ilma ikka päris sajaprotsendiliselt ette ennustada ei osata. See on muutuja, mis suudab alati üllatada.

Ehkki meie kodukohta peetakse ilmastiku mõttes vaikseks nurgakeseks, kus aastaajad rahulikult vahelduvad, saame järjest rohkem tunda ekstreemseid olusid. Kui päike paistab, siis kõrvetab korralikult ja põhjustab põuda, kui vihmavalingud valla pääsevad, siis ikka nii, et kõik on vee all. Kui vihma või päikese eest saab minna varjule, siis põllu- ja metsamees on ilma meelevallas ja ilm mõjutab tema töö tulemust väga suurel määral.

Aga maamees on kord juba jonnakalt visa ja jätab meelde õpetunnid, mis ilmataat on korraldanud. Kui juba aastaid on suved olnud põuased, tuleb kasvatama hakata põuakindlamaid taimi. Kui üks kultuur ikaldub, tuleb lisaks kasvatada teisi, sest miski ikka lõppkokkuvõttes saaki annab.

Eks sama lugu ole ka poliitikaga, mille ootamatute pööretega on põllu- ja metsamehed juba harjunud. Kui hakatakse riiklikku kliimapoliitikat ellu viima, tuleb sellest

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse

osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

leida oma võimalused. Kui lisatakse makse ja piiranguid, on vaja ka nendega kuidagi toime tulla.

Ajad on kitsad ja ebakindlust ühiskonnas rohkesti. Paljud maaettevõtjad tunnistavad, et soovi ja potentsiaali laienemiseks ning investeerimiseks oleks, kuid senikaua kui poliitikud pole konkreetselt välja öelnud, mis hakkab saama kliimapoliitikaga, ei riskita otsuseid teha. Samuti ei soosi investeerimist majanduse habras seis ega kõrged intressid.

Selgete otsuste puudumine ahistab ka metsamehi. Vaidlused metsa majandamise ja looduskaitse teemadel on muutunud juba tüütavaks, kuid tõde pole neis selgunud. Küllap peab veel mööduma aastaid, enne kui inimestevaheline usaldus taastub.

Kõigest hoolimata on rasked olud ja pidevad kriisid kasvatanud maaettevõtjaist visad tegijad, kel maailmatasemel tulemusi ette näidata. Nii näiteks on meie lüpsikarjaga, mis on siinse kontinendi kõige produktiivsemate hulgas. Visa töö, aastakümnetepikkune kogemus, nüüdisaegne tehnoloogia ja ääretu pühendumus iseloomustavad nii piimakarjakasvatajaid kui ka maaettevõtjaid üldisemalt.

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetajad: Kaire Puumets-Sõber, Jolana Aru

Trükk: Printall

Põllumees on harjunud muutlike ilmadega.

Põllumehed loodavad sellelt aastalt paremaid tulemusi

Kui eelmisel aastal tegi põud põllumeestele kõvasti liiga, siis tänavu kipuvad päris kenasti kasvanud saaki vähendama suve teisel poolel alanud vihmahood.

PRIA andmetel kasvab teravilja tänavu kokku 386 546 hektaril, sellest veidi üle 13% moodustab mahevili. Teraviljadest kasvatatakse tänavu kõige rohkem nisu (178 446 ha), otra (98 616 ha), kaera (50 997 ha) ja rukist (18 601 ha). Suvivili moodustab teravilja pinnast 44% ja talivili 56%. Suurem osa nisu pinnast on talivilja all (80%), samal ajal kui odrakasvatuses domineerib suvioder (68%). Aasta varasemaga võrreldes on taliteravilju külvatud vähem ja suviteravilju rohkem. Õli- ja kiukultuure kasvatatakse kokku 68 480 hektaril. Sellest pinnast moodustab enamuse raps ja rüps, mis ulatub 63 212 hektarini. Sellest omakorda 79% on talirapsi ja -rüpsi all. Rapsi ja rüpsi pind on võrreldes 2023. aastaga 21% vähenenud, kahanemine tuleneb talirapsi ja -rüpsi olulisest vähenemisest. Mahedate õli- ja kiukultuuride osakaal ulatub 11%-ni.

Kaunvilja pind ulatub tänavu 65 556 hektarini, sellest enamuse moodustab põldhernes (52 039 ha) ja põlduba (10 943 ha). Kaunvilja pinnast pea 12% moodustavad mahekultuurid.

Kartuli kasvupind on väiksem kui kunagi varem Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Kartuli pikalt kahanenud kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Kartulit kasvatatakse 3200 hektaril, millest arvestuslikult 250 hektarit kuulub kodumajapidamistele. Veel kümme aastat tagasi kasvatati kartulit pea kaks korda suuremal pinnal ehk 6300 hektaril, 20 aastat tagasi

aga koguni viis korda suuremal pinnal.

Maasikate kasvupind on tänavu 530 hektarit, mis on 5% väiksem kui eelmisel aastal. Viljapuu- ja marjaaedade pind on 3900 hektarit ehk 2% väiksem ja avamaaköögivilja kasvupind 1650 hektarit ehk 5% suurem kui mullu. Suurenenud on söögipeedi ja muude vähem levinud köögiviljakultuuride pind.

Maikuu külmad ööd ja kuumad päevad tegid põldudele kahju Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule ja põllutöödele. Mai alguse öökülmad kahjustasid põlde ja viljapuid, samal ajal kui kuu teises pooles esinenud

kuumus kiirendas taimekasvu ja soosis putukate tegevust. Maikuu oli keskmisest soojem, päikesepaistelisem ja oluliselt sademetevaesem. Maad niisutavad sademed saabusid hoovihmadena alles kuu viimastel päevadel ja sedagi mitte kõikjal. Mai algas 12 päeva kestnud öökülmaperioodiga. Virumaal esines öökülmi lisaks ka 21. ja 22. mail, mil Rakvere lähedal asuval

talirapsipõllul mõõdeti ööpäeva miinimumtemperatuuriks taimiku kohal õhus –1,7 kraadi. Kokku oli öökülmi mais sõltuvalt asukohast Põhja-Eestis 6–10 ja Lõuna-Eestis 2–10. Kõige külmem öö oli 9. mail, mil külmad ulatusid mõnes kohas –7 kraadini, kahjustades nii talirapsi kui ka nisupõlde. Rohkem said kannatada Lõuna-Eesti põllud, kuna seal oli taimiku areng paar nädalat PõhjaEestist eespool. Saaremaal esines öökülmi kokku neljal ööl, 11. ja 12. mail mõõdeti ühel rukkipõllul alla kolme külmakraadi. Külmad ei rõõmustanud ka aednikke, sest viljapuude õied ja ilutaimed said kahjustada. Kuu esimeses pooles valitsenud jahedam periood pidurdas taimede kasvu, kuid kuu teine pool oli kuum, mis kiirendas taimede kasvufaase. Rapsi õitsemise aeg jäi lühikeseks ja rukki loomine toimus kiiresti. Soe ilm soosis ka putukate tegevust. Need, kellel rapsi hävimise tõttu ei olnud vaja hiilamardika tõrjet teha, pidid võitlema uba ja hernest ründavate kärsakatega.

Taimekaitsetöid segas kuumus koos tuulega. Üle 25 soojakraadiga päevi, mil taimik oli kuuma-

Kevadiste põllutööde ajal valitses põud.

FOTO: SVEN ARBET

stressis, oli mais üle Eesti 13–17. Katkematu aktiivne taimekasvuperiood algas 12. mail. Aktiivseid taimekasvupäevi oli sõltuvalt põllu asukohast 23–26. Kuumus mõjutas ka mullatemperatuure, tõstes soojakraade kuu teises pooles ülemises, bioloogiliselt aktiivses mullakihis üle 20 kraadi, mis häiris mullas taimikut toetavaid protsesse. Mai alguses oli mullas taimedele ja külvidele piisavalt vett, ent kasvavate taimede veevajaduse ja sademete puudumise tõttu vähenes mullavesi kõikjal peaaegu kuu lõpuni, põhjustades kuu teises pooles põuda. Põllutöid saatsid põuastel põldudel suured tolmupilved. Kuu viimaste päevade valikulised hoovihmad muutsid PaulTechi mullavee kaardi laiguliseks. Oli kohti, kus vee hulk mullas tõusis jõudsalt, ja kohti,

kus ei tulnud piiskagi. Samas imes kuiv maa ja põuas taimik hoovihmast saadud vee kiiresti endasse, kuid alumisse, 20 cm sügavusse kihti vesi ei jõudnud. Mõnel pool ei suutnud põld tugevat sadu vastu võtta ning vesi hakkas voolama, kandes pinnast ja tärganud taimi kaasa. Taliviljapõldudel tekkisid aga tänu pinnast hoidvatele juurtele samas olukorras lombid.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse üha vähem Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümber arvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umb rohutõrjevahendid 72%, seenhaiguste tõrjevahendid 16%, kasvuregulaatorid 10% ja putukatõrjevahendid 1,4%. Võrreldes 2022. aastaga vähenes kasvuregulaatorite ja seenhaiguste tõrjevahendite turustamine, vähesel määral aga suurenesid putukatõrjevahendite kogused. Pärast eelneva aasta vähenemist

Kuu esimeses pooles valitsenud jahedam periood pidurdas taimede kasvu, kuid kuu teine pool oli kuum, mis kiirendas taimede kasvufaase.

kasvas 2023. aastal turustatud umbrohutõrjevahendite kogus. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis turustatud taimekaitsevahendite absoluutkogused suhteliselt väikesed. Näiteks müüdi 2022. aastal kolme olulisimat taimekaitsevahendite rühma (umbrohutõrjevahendeid, seenhaiguste tõrjevahendeid ja putukatõrjevahendeid) Prantsusmaal 64 000, Hispaanias 54 000, Saksamaal 45 000 ja naaberriigis Lätis 1400 tonni. Eestis turustati 2023. aastal neid kolme rühma kokku 644 tonni. Kasutusel oleva põllumajandusmaa pinna kohta müüdud taimekaitsevahendite kogustega oli 2022. aastal esikohal Malta 9,4 kg-ga, järgnesid Küpros 8,2 kg-ga ja Holland 4,9 kg-ga hektari kohta. Lätis oli turustatud kogus 0,92 kg, Eestis aga 0,72 kg hektari kohta.

TEEME TÖID:

• salvkaevude valmistamine

• veetrasside ehitus

• pumpade paigaldus

• kanalisatsioonitrasside ehitus

• salvkaevude puhastamine ja remont

• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus

Kartuli kasvupind

18 AASTAT KOGEMUST

Silohoidlate parandus ja lekete peatamine

Betoonpindade kaitse ja parandus

Basseinide hüdroisolatsioonitööd

Vanade /uute keldrite hüdroisolatsioonitööd

Injekteerimine (veelekete peatamine)

Vanade tuletõrjemahutite rekonstrueerimine

Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid soojustusele ja päikesepaneelide paigaldusele

Alates 2024. aastast kehtib Eestis uus katuseehitusreeglite ehk lamekatuste standard EVS 920-5:2023, mis sisaldab mitmeid uusi mõisteid, materjale ja paigaldustehnoloogiaid. Standard esitab põhjalikumaid nõudeid aurutõkkele ja soojustusele, sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning päikesepaneelide paigalduse nõudeid.

„Nagu kõik muu meie ümber, on aastate jooksul oluliselt muutunud ka nõuded ehituskvaliteedile ning materjalidele. Nii oli senine, 2015. aastal välja tulnud lamekatuste esimene standard jäänud juba selgelt ajale jalgu,” räägib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige, lamekatuseid ehitava katusefirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala. Kui OÜ Evari Ehitus enam kui 30 aastat tagasi lamekatuste paigaldamisega alustas, joondusid ehitajad Kala sõnul toona pigem nõukogudeaegsete normidest ja standarditest. „Ehk kuna materjali nappis ja kvaliteetseid materjale polnudki tegelikult saada, ei pööratud katuste soojustusele eriti suurt tähelepanu. Seda polnud ka otseselt vaja, sest hoonete kütmiseks vajalik kütus oli odav ja seda jagus,” meenutab ta. 1990. aastatel hakati vaatama lääne poole ja mõisteti, et isegi meist soojemas kliimas on katustel soojustust üle kolmandiku rohkem, rääkimata soojustusmaterjali kvaliteedist. Lamekatuste ehitamisel hakati Eestis aluseks võtma naaberriigi Soome katuseehitusnorme. Kuid oli selge, et Eesti vajab kohalikke olusid arvestavaid oma enda katuseehitusreegleid.

Algas põhjalik eeltöö normide ühtlustamiseks ja nõuete loomiseks ning nii ilmus Eesti esimene lamekatuse standard aastal 2015. „Nüüd, 9 aastat hiljem valmis standardi uuenenud ja tunduvalt mahukam versioon, kus on lisaks sisu süstematiseerimisele ja ülesehituse loogilisemaks muutmisele täpsustatud ja lisatud termineid ning jooniseid ning tehtud parandusi ning antud põhjalikumaid selgitusi varasematele nõuetele,” tutvustab Kala. „Kui katuseehituses järgitakse kaasaegseid standardeid, võib tellija olla kindel, et tema ehitis saab kvaliteetse ja kauakestva katuse. Standard aitab ka erinevatel osapooltel nagu projekteerija, ehitaja, tellija ja järelvalve leida ühest dokumendist nõuded ning soovitused heade lamekatuselahenduste ehitamiseks. ”

Standard esitab senisest selgemad nõuded aurutõkkele ja soojustusele ning käsitleb põhjalikult bituumen-, plast- ja kummirullmaterjalist katused, samuti vedelplastikust, pööratud, käidavad, liiklusega koormatud, haljasehk rohekatuseid. Sealjuures on täiesti uued standardi osad kummirullmaterjalid, vedelplast ja pindpaigaldised. Standard määratleb, kui kaua peab hoone kestma, rõhutades vajadust valida vastavalt sellele materjalid. Samuti toonitab standard uuesti üle lamekatuse tavapärase kalde, milleks on vähemalt 1:40, ning lubatud kõrva-

lekalde, mis on kuni 5 mm meetri kohta. Suur muutus toimus soojustusega seonduvas: polüstüreenplaatide maksimaalne suurus lamekatustes kasutamiseks on mitte enam kui 1250x1500 mm ning soovitatavalt 1250×1000 mm. Survetugevusega seonduvalt on loodud koormusklassid, millest erinevatel juhtudel lähtuda. Eraldi käsitletakse PIR-plaatide ja nende lõikamisega seonduvat. Täpsustatud on mõisteid difusioon, õhutus ning tuulutusruum. Sademevee äravooluga seonduvalt on kõigi tavapäraste kanalisatsioonisüsteemides lubatud kokku-lahku käivate liidete asemel katusetarindi sisestes horisontaalsüsteemides keevitatud liited, liited survevõi pressklambritega või muhvliide katuselehtriga ühendamiseks. Lisaks on täpsustatud katuselehtri asetsemise sügavus/madaldus.

Standard sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning pindpaigaldiste, sealhulgas päikesepaneelide paigalduse nõudeid. Päikesepaneelide lamekatusele paigaldamise üks olulisem element nii katuse paneelide kavandamisel, projekteerimisel, paigaldamisel kui ka ohutul hooldamisel on kukkumiskaitsesüsteem ja/või piirded. Paigaldades päikesepaneele servast kaugemale kui 3 meetrit on vajalik rajada kukkumist takistav süsteem ehk pollar/tross lahendus. Servale lähemale kui 3 meetrit päikesepaneele paigaldades on oluline ühemeetrise piirde abil rajada kukkumist ennetav süsteem. Lisaks elektriga seotud küsimustele on veelgi enam fookuses ka katusel viibimise turvalisus, katusematerjalide tööiga ning muud olulised tegurid.

Lamekatuseks nimetatakse kokkuleppeliselt katuseid, mille kalle on 1:10 või sellest väiksem, ja need on üldjuhul kaetud rullmaterjaliga või muu katkematu hüdroisolatsiooniga. Standard EVS 920-5:2023 on mõeldud juhindumiseks lamekatuste paigaldajatele, üldehitajatele, materjalide tootjatele, projekteerijatele, arhitektidele, ehitusjärelevalvele, ekspertidele ja lõpptarbijatele

Eestis on loodud standardid enamikele katusematerjalidele ja -tüüpidele, tutvu ka nendega!

OÜ Evari Ehitus kontor-ladu Tartumaal. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

Tartu Ülikooli IT keskus Delta Tartus. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

Kõrveküla Põhikool Tartumaal. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

Kaubanduskeskus Eeden Tartus. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

TEEME ERINEVAID TÖID ÜLE EESTI JA KA SOOMES

• Põllumajanduslik ehitus (karjalaudad, hoidlad vms)

• Kaeve- ja planeerimistööd ekskavaatoriga Cat 315

• Pinnase vedu traktoriga

• Võsalõikus giljotiiniga, materjali väljavedu, hakkepuidu purustamine

• Metsakraavide kaevamine

• Maapinna mätastamine

• Metsamaast haritava maa rajamine, kändude juurimine jne

• Betoonitööd

Baltstar Grupp OÜ | Kalda tn 5, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Baltstar Grupp OÜ | Tel 5660 6675 (Kalmer, ehitus) | Tel 5674 9277 (Stevel, masinateenus) www.baltstargrupp.ee

Piimanduse edu alus on sihikindel töö

Üks valdkond, mille üle väikeses Eestis võib uhkust tunda ja üle ilma kuulsust koguda, on meie lüpsikari. Rekordiline piimatoodang ja produktiivsed karjad pole sündinud üleöö, vaid on mitme põlvkonna pingsa töö tulemus.

Suve hakul avaldas Euroopa Komisjon raporti, kus seisis, et Eesti piimaveiste tootmisnäitajad on Euroopa Liidus ühed kõrgemad. Piimakoguselt lehma kohta on Eesti teisel kohal ja jääb alla vaid Taanile. Eesti tulemus ei ole juhuslik, vaid selline pingerida on olnud juba viimased viis aastat.

Selle tulemuseni on arenetud järk-järgult, pöörates tähelepanu mitte ainult kogustele, vaid ka piima koostise parandamisele.

Piimatootmine on Eestis üks olulisemaid põllumajandussektori valdkondi, moodustades põllumajanduse kogutoodangu väärtusest rohkem kui veerandi ja loomakasvatustoodangust enam kui poole. 2023. aastal eksportis Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sektor hinnanguliselt 397 miljoni euro eest. Valdavalt on Eesti päritolu eksport orienteeritud EL-i siseturule, kus piima ja piimatoodete müük moodustas 23% ekspordikäibest EL-i riikidesse.

2023. aastal suurenes piima kogutoodang võrreldes eelneva aastaga 5%, see on vägagi märkimisväärne tõus, mis on toimunud mitmeid aastaid järjest. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas samuti 5%, seega on meie piimakarjade areng võrdlemisi ühtlane. 2022. aastal oli Eestis lehmade keskmine piimatoodang 10 628 kg lehma kohta, mis on võrreldes 2021. aastaga 144 kg võrra suurem. Selle näitaja järgi suurenes Eesti piimakarja toodang ühel aastal rohkem kui ühelgi teisel Euroopa riigi piimakarjal.

Eestis on juba ajalooliselt olnud väga head piimakarjad, ka Eesti looduslikud tingimused ja piimatootmisvõimekus on väga head.

Aretuse eesmärk on piima kvaliteet

Tõugude järgi võttes oli Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang 10 761 kg ja Eesti punasel tõul 9117 kg. Mõnedes piirkon-

Kuna karjade geneetiline väärtus on kõrge, siis tuntakse Eesti tõuloomade vastu järjest rohkem huvi kogu maailmas ja seegi annab farmeritele teenimiseks lisavõimalusi.

dades, näiteks Põlva- ja Järvamaa farmides, on lehmade piimatoodang jõudluskontrollialustes karjades koguni üle 11 000 kg lehma kohta aastas.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu suvisel üldkoosolekul kokkuvõtteid tehes ütles ühistu juhatuse esimees Taavi-Tanel

Bulitko, et kuna tulevikus hakatakse vaatama aina rohkem kuivaine toodangut piimas, siis on ka meil tõuaretuse tähelepanu fookustatud sellele. Ta lisas, et meie farmides toodetud piim on kvaliteetne. Somaatiliste rakkude arv, mis näitab karja tervist ja heaolu,

Eesti piimaveiste tootmisnäitajad on Euroopa Liidus ühed kõrgemad.

on Taaniga võrreldes Eestis madalam. See tulemus on näide Eesti põllumajandustootjate pühendumusest ja investeeringutest farmidesse ning lüpsitehnikasse.

Mis on edu saladus?

Piimakarjakasvatajad räägivad, et lehmade hea toodangu taga on põhiliselt kolm komponenti: aastatepikkune piimaveiste aretustöö, hoolikalt valitud ja koostatud söödabaas ning veiste heaolu ja tervisenäitajate paranemine.

Loomulikult ei saa öelda, et nüüd on tipp saavutatud ja enam pole kuhugi areneda. Tegelikult on arenemisruumi veel erinevates suundades. Näiteks tuleb teha jõupingutusi karja tervise, heaolu ja karjas püsimise osas. Samuti näevad loomakasvatajad võimalusi piima koostise parandamiseks, et selles oleks rohkem kuivaineid, rasva ja valku.

Kuna karjade geneetiline väärtus on kõrge, siis tuntakse Eesti tõuloomade vastu järjest rohkem huvi kogu maailmas ja seegi annab farmeritele teenimiseks lisavõimalusi. Tõuveiste eksport on elusveiste müügis kõige suurema lisandväärtusega.

„Piimatootmine on viimastel aastatel erakordselt palju muutunud. Et toota piima ja sööta, on vajalik taime- ja loomakasvatajate koostöö ning arusaam nii põllust kui ka loomast,“ sedastas Piimafoorumi sõnavõtus EPKK piimandustoimkonna juht Pilleriin Puskar.

Piimatootmine Euroopa Liidus

Statistika andmetel oli 2020. aastal EL-is ligikaudu 20 miljonit lehma, kusjuures ühe lehma kohta toodeti keskmiselt 7300 kg piima. Piimakari on kogu EL-is viimastel aastatel veidi vähenenud, samas piimatoodang lehma kohta on paranenud. Piima kogutoodang on EL-is hinnanguliselt umbes 155 miljonit tonni aastas. Peamised tootjad on Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Holland, Itaalia ja Iirimaa. Kokku annavad nad peaaegu 70% EL-i piimatoodangust.

Lehmade söötmisel saavad määravaks silo kogus ja kvaliteet, looma vatsatöö efektiivsus ehk see, kuidas loom sööta suudab väärindada, täpne söötmine vastavalt tootmispotentsiaalile, mitte ala- ega ülesöötmine, karja tervis ja heaolu, majanduslik tasuvus.

Parandada tuleks põhisööda seeduvust, toitainete ja energiatarbe katvust, kuivaine söövust, et põhisöödast saaks rohkem piima, milles on rohkem valku ja rasva.

Piima hind tundub ebaõiglane

Samal ajal kui meie farmides on saavutatud kõrge efektiivsus ja toodetakse kvaliteetset piima, on

siinsed kokkuostuhinnad teiste Euroopa Liidu maadega võrreldes ühed madalamad. Piimatootjad leiavad, et sõlmitud lepingud alla Euroopa Liidu keskmist pole Eesti piimatootjate suhtes ausad, sest konkureeritakse Euroopa ühtsel avatud turul.

Veel tunnetavad tootjad, et lisandväärtus tekiks sektoris ka siis, kui oleks rohkem ühistuid, mis tagaksid piimanduses stabiilsuse ja kindluse, sest ühistuline tegevus loob suurema eelduse piima kokkuostuhinna mõjutamiseks. Veel on oluline toorpiima efektiivne väärindamine lõpptoodanguks, sest ka praegu veetakse Eestist välja arvestatav kogus väärindamata toorpiima.

TALUTEENUSTE OÜ

• PAKUME TEHNIKATEENUSEID JA RENTI JUHIGA/ILMA

• KAEVE- JA PLANEERIMISTÖÖD

• TREILERVEOD

• SÕELUTUD MULLA JA LIIVA MÜÜK

• KALLURI, KAUBIKU, KERGHAAGISTE,VIBROPLAADI, MAAKIILU JNE RENTIMINE

Enamik kõrgetoodangulistest lüpsifarmidest on tehnoloogiliselt heal tasemel.

Eesti toodab märksa rohkem piima, kui sisemaiselt tarbitakse.

Kvaliteetne silo on kõrge piimatoodangu üks komponent.

Edukas piimatootmine nõuab tippvormi nii loomadelt kui ka inimestelt

Nüüdisaegses lüpsilaudas pisiasju ei ole. Kui kõik suured ja pisikesed komponendid töötavad koos nagu õlitatult, siis tulevad ka tulemused. Hummuli Agros nii toimitakse ja see on ka põhjus, miks farmi juhti Maarja Paomeest tunnustati eelmisel aastal parima lüpsikarjakasvataja tiitliga.

Meie aeg ei hellita hetkel kedagi ja toime tuleb tulla ühe kriisiga teise järel. Seda enam on imekspandav meie piimatootjate edulugu, sest on ju põllumajandus selline ala, mida lisaks maailmas toimuvale mõjutavad nii ilmastik kui ka poliitilised otsused. Ilmselt on paljudele inimestele päris üllatav, kuidas toimib üks tänapäevane tipptasemel lüpsilaut, mille juhtimiskeskus on nagu kosmosejaamas. Arvutid analüüsivad kõiki lehmi üksipulgi, saavad andmeid nende tervislikust seisundist ja piima koostisest ning teevad jooksvalt igale isendile sobiva söödaratsiooni. Suur tulemus koosneb pisiasjadest ja selleks, et tipus püsida, tuleb neid kõiki arvestada. Just see teebki nüüdisaegse farmitöö põnevaks ja väljakutseid pakkuvaks. Selles veendus ka Maarja Paomees, kui ta kümmekond aastat tagasi Hummuli suurfarmis tööle hakkas. Nüüdseks on Maarja Hummuli Agro juht ning ettevõttes on üle 2300 veise, neist veidi üle tuhande lüpsilehma, kes annavad aastas keskmiselt 13 415 kg ehk ühes päevas 42 liitrit piima. Märkimisväärsete

tulemuste eest omistati Maarja Paomehele eelmisel aastal Eesti parima lüpsikarjakasvataja tiitel ning tänavu on ta üks Maalehe aasta põllumehe tiitli kandidaat. Hummuli Agro on aga osa Eesti ühest suuremast põllumajanduskontsernist Agrone, kus haritakse põldu 13 000 hektaril ja kust tuleb iga neljas liiter Eesti piimast.

Piimatootmise kontsentreerumine on paratamatus, see on toimunud üle maailma. „Suurtel põllumajandusettevõtetel on mastaabiefekt,“ ütleb Hummuli Agro juht Maarja Paomees. Tema arvab, et just suurtootmine võimaldab piima toota

Piimatootmise kontsentreerumine on paratamatus, see on toimunud üle maailma. Suurtel põllumajandusettevõtetel on mastaabiefekt.

efektiivsemalt: „Suure ettevõtte tugevus seisneb mitmekülgsuses. Suures firmas on lihtsam kriise üle elada. Kui üks tegevusharu firma sees on surve all, aitavad teised hädast välja. Kui kaks aastat tagasi algas sõda ja kõik hinnad ülespoole sööstsid, siis saime hakkama seetõttu, et meil oli endal piisavalt sööta. Kui ostusöötade osakaalu vähendama pidi, tuli lehmadele pakkuda sellises kvaliteedis põhisööta, et piima tootmise potentsiaal ja tootmise kasumlikkus ei väheneks. Suurel firmal on rohkem

ka pädevaid spetsialiste, kes suudavad õigeid otsuseid vastu võtta.“

Põllumajandus on selline majandusharu, kus ettearvamatust ja ootamatusi on ohtrasti. Põllumees ei saa palju kaasa rääkida ei oma toodangu hinna ega ka sisendite osas. Samuti on tema ärimudelis üheks tegijaks ilm, mida kuidagimoodi muuta ei saa, kuid selle mõju on tohutu. Viimased paar suve on olnud väga põuased ja kummitama hakkas täielik söödapuudus.

Hummuli kandi künklikke heina-

maid ja viljapõlde räsis põud samuti karmilt. Käigult otsustati teha teraviljasilo ja sel moel sai karjale sööt varutud. Põuased suved on sundinud korrigeerima taimevalikut ja eelistama põuakindlamaid taimi, millel on sügavam juurestik. Seega aitab paindlikkus ja nutikus ka ilmastikuga toime tulla.

Suures firmas ei pea selliseid probleeme lahendama ainuüksi ühe farmi töötajad, keerulisel ajal on oluline koostöö, mis toimub kõigi grupis olevate farmide vahel.

Korralikult varustatud laudas on lehmadele kõik tingimused heaks eluks olemas, isegi paremad kui väljas, sest siin pole kunagi liiga palav ega külm, pole putukaid, vaid on tuttav ja turvaline keskkond.

Eesti on piimamaa Eestis on suurepärased võimalused ja tingimused piima tootmiseks, oleme juba ajalooliselt piimatootjad ja meil on selleks eelmiste põlvede kogemused. „Lisaks sellele oleme ka uuendusmeelsed ja õpihimulised ning valmis kaasa minema tehnoloogia uute saavutustega ja üle võtma teiste kogemusi. Nii käisime meiegi Ameerikas suuri piimafarme vaatamas ja sealt kogemusi omandamas. Ameerikas on 3000-pealised lüpsikarjad üsna tavalised. Nii suure tootmisüksuse haldamine nõuab väga täpset planeerimist ja neid kogemusi tasub ka meil üle võtta,“ kinnitab Paomees.

Viimasel ajal räägitakse palju loomade heaolust ja taastavast põllumajandusest, mille kohaselt peaksid loomad pääsema

Parim piimakarjakasvataja Maarja Paomees oma Hummuli piimakarjaga. FOTO:

Nüüdisaegses laudas juhivad arvutid nii lüpsmist kui ka söötmist.

Võimalusel lastakse ka suurtootmises loomi karjamaale.

suurtest karjalautadest karjamaadele, vabasse õhku jalutama ja portsjonkarjatamisega ühtlasi maapinna kvaliteeti parandama.

Maarja Paomehe sõnul käivad ka Hummulis tiined mullikad suvisel ajal karjamaadel: „Me karjatame neid seetõttu, et päike ja värske õhk on neile hea. Neil on varjualune ja piisavalt süüajuua, samuti ei pea nad lüpsile minema ja võivad niiviisi lihtsalt

olla. Aga ka korralikult varustatud laudas on lehmadele kõik tingimused heaks eluks olemas, isegi paremad kui väljas, sest siin pole kunagi liiga palav ega külm, pole putukaid, vaid on tuttav ja turvaline keskkond. Hummulis on lautu mugavamaks muudetud sinna paigutatud ventilatsiooniseadmetega, mis on varustatud udutajatega, see tagab laudas parema õhukvaliteedi. Lehmade asemetele on pandud madratsid,

Piimatootmises on väga oluline jälgida tehnoloogia arengut ja innovatsiooni. Farmil on tihe koostöö maaülikooli teadlastega ja osaletakse kõikvõimalikes projektides.

et loomadel oleks mugavam lamada.

Väljas karjatamisega kaasneks mitmeid küsitavusi, kasvõi see, et meil on veekaitsevöönd ja peaksime loomad mõnel aastaajal veekogudest nõutaval kaugusel hoidma. Samuti oleks meie kliimas üsna keeruline mobiilsete lüpsiplatside kasutamine,“ arutleb Paomees.

Ta lisab, et kogu põllumajandustootmist saab ökoloo-

gilisemaks muuta ka muul moel, näiteks mullasäästlikumaid maaharimisviise kasutades.

Piimatoodang on karja heaolu näitaja „Loomade heaolu üheks märgiks ongi hea piimatoodang. Stressis loomalt suurt piimatoodangut ei tule,“ kinnitab Paomees. Hummuli lehmade toitumist jälgitakse pidevalt ja ratsioon koostatakse vastavalt toodangule ning looma seisundile. Vajadusel antakse juurde lisaaineid, mis aitavad põhisööta paremini omastada ja muid vajadusi täita. Põhisöödaks on loomadel silo ja selle koostis on samuti väga oluline. „Valime hoolikalt taimi, mida silo sisse panna, samuti on ülitähtis tehnoloogia, kuidas taimi töödeldakse ja silo auku pannakse. Aga see ei ole enam üksnes loomakasvatuse teema, parima silo koostise nuputavad

välja ja teevad valmis taimekasvatajad. See on jällegi suure tootmisüksuse tugev külg, et saame igaüks teha seda, mida kõige paremini oskame,“ ütleb ta. Piimatootmises on väga oluline jälgida tehnoloogia arengut ja innovatsiooni. Farmil on tihe koostöö maaülikooli teadlastega ja osaletakse kõikvõimalikes projektides. „Meie veterinaar on maaülikooli teadlastega pidevas suhtluses, samuti saame tagasisidet ja soovitusi silo valmistamiseks ja sobivate konservantide leidmiseks. Viimati osalesime maaülikooli ja firma Anu Ait projektis, milles katsetati üleminekupiima väärindamise võimalusi. Oleks arukas kasutada kogu produkt ära vasikatele, see aitab neil tugevdada immuunsust ja üles kasvatada terved ja tugevad loomad,“ selgitab Paomees.

Parimate geenidega kari Hea piimatoodangu eelduseks on ka selektsioon. „Esmalt tuleks paika panna eesmärgid, millisena soovime oma karja näha näiteks kümne aasta pärast. Kui see plaan on olemas, tuleb hakata pulle valima. Tänapäeval on selektsiooniks õnneks head programmid, mis teevad selle valiku meie jaoks lihtsamaks. Lisaks sobivatele geenidele saame kasutada suguselekteeritud spermat, et saada lehmvasikaid.

Oleme viimasel paaril aastal oma karja kujundades teinud suuri geneetilisi muudatusi. Meie eesmärk on järjest rohkem saada lehmi, kes on tugevama tervisega ja kelle karjaspüsivus on pikem. Hetkel on see 2,2 aastat, kuid

soovime, et see oleks vähemalt kolm. Samuti on meile oluline, et piima kuivainesisaldus oleks suurem,“ sõnab karjakasvataja.

Rahulolevad töötajad –rahulolevad loomad

Kõrge tootlikkusega farmis pisiasju ei ole. Piimatoodang tuleb headest elutingimustest, täpselt paika pandud söödaratsioonidest, aga ka rahulikust, rutiinsest ja turvalisest õhkkonnast, sõbralikest töötajatest. „Kui inimesed on õnnelikud, siis on ka loomad rahul ja õnnelikud,“ arvab Paomees.

Hummuli asub suurematest keskustest kaugel, üsna Läti piiri ääres, ja hea tööjõud on siin kulla hinnaga. „Häid töötajaid leida ja hoida on suur väljakutse. Motiveerime neid igal võimalikul moel. Tööjõukulud tõusevad pidevalt, kuid ka sellega peame kuidagi hakkama saama. Panustame sellesse, et kogukond oleks elujõuline, et inimestel oleks siin mugav ja nad ei kipuks minema. Meil on

Piimatoodang tuleb headest elutingimustest, täpselt paika pandud söödaratsioonidest, aga ka rahulikust, rutiinsest ja turvalisest õhkkonnast, sõbralikest töötajatest.

56 töötajat ja väärtustame neid kõiki. Kõik saavad võrdselt jaanipäeva- ja jõulupreemiat, samuti toetame eriarstile pääsemist. Põllumajandus on nii optimeeritud, et iga inimene on oma kohal ülivajalik: vaid siis, kui kõik teevad oma tööd, saab masinavärk täiuslikult töötada.“

Eestlane on farmitööst võõrdunud ega suhesta end enam sellega. Paljud ei kujuta ettegi, millised tingimused on nüüdisaegses farmis. Siin läheb järjest rohkem vaja nutikaid inimesi, kes saavad hakkama ka tänapäevase automaatika ja digitaalse tehnoloogiaga.

Tulevikuplaanides on laienemine

Viimaste investeeringutena hangiti Hummuli farmi sõnniku separaatorid, söödapunkrid ning loomade jälgimisseadmed. Suuremaid investeerimisplaane on veel, kuid Paomehe sõnul hoitakse esialgu tagasi, sest hetkel on põllumajanduse tulevik väga ettearvamatu: „Piima hind on väga volatiilne, samas pole karta, et piima liiga palju oleks, seda juuakse kriisidest hoolimata ikka rohkem. Elame suhtelises teadmatuses – mis saab rohepöördest ja kas sellega kaasneb täiendavaid nõudeid. Rohepöörde eesmärk on ju hea ja õilis, aga mida konkreetselt tegema peaks, milliseid samme tuleks selleks astuda, ei ole veel paika pandud. See teeb ettevõtluse keeruliseks.“

Hummulis peetakse suuri plaane tootmise laiendamiseks, lausa piimakarja kolmekordistamiseks: „Meil oleks

võimalus laieneda kuni 3000 lüpsilehmani. Selline mastaap muudaks piimatootmise veelgi efektiivsemaks. Aga seni kui pangaintressid on väga kõrged ja majandusolukord muutlik, ei ole seda otsust veel teinud. Suure farmi juurde võiks rajada ka biogaasijaama, kuid ka selle sammu tegemiseks ei ole kindlust senikaua, kuni riik ei ole suutnud oma kliimapoliitikat konkreetsemaks muuta ja toetuste osas selgust tuua.“

Põllumajanduskontsern Agrone

Kontserni kuuluvad Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik AS, Miiaste Põllumajanduslik AS ja Eesti Muna OÜ Põlva maakonnas, Hummuli Agro OÜ Valga maakonnas ja Vändra AS Pärnu maakonnas.

Agrone harib Eestis ligi 13 000 hektarit põllu- ja rohumaid. Keskmiselt toodetakse haritavatel maadel aastas ligikaudu 32 000 tonni teravilja ja õlikultuure. Sööda- ja toidukultuuridest kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tritikat ja hernest.

Piimatoodang on aastas 65 000 tonni ja munatoodang 33 miljonit.

Baltic Vianco Trading OÜ Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE

Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE

TRANSPORDITEENUS

Lehmad oskavad mugavustest lugu pidada.

CLAAS – kombainide tootmise teerajaja

CLAAS on olnud aastakümneid üks peamisi teenäitajaid kombainide arendamise valdkonnas.

Alates 1936. aastast hakkas Saksamaal Harsewinkelis tegutsenud perefirma Euroopa viljakoristust tõhustama – kõigepealt ristvoolu põhimõttega niidukipeksumasinaga, lühendatult M.D.B. Suur edu saabus lõpuks 1946. aastal seeriaga SUPER, mida oli alates 1953. aastast võimalik tarnida ka lisamootoritega ja alates 1958. aastast hüdraulilise lõikeseadme ajamiga versioonina SUPER AUTOMATIC. Kogu maailmas turustati üle 60 000 seeria SUPER masina, millele leidus ostjaid isegi Kanadas ja Uruguays. 1953. aastal alustati edukalt iseliikuvate kombainide seeria HERCULES tootmisega, mis sai hiljem uueks nimeks SF. 1961. aastal tuli MATADOR GIGANT uue lõikelati laiusega kuni 6,0 m. 1960. aasta tähistab veel selliste tuntud nimede tulekut nagu SENATOR, COMET, COSMOS, CORSAR, MERCATOR, PROTECTOR ja COMPACT.

1972. aastal avas seeria nimega DOMINATOR uue ajastu, mis on kestnud juba üle 50 aasta. CLAAS kindlustas oma koha Euroopa turuliidrina, eelkõige seeriatega DOMINATOR 6 ja DOMINATOR 8, ning võttis kasutusele mitmeid uuendusi, nagu 3D-puhastus, AUTO CONTOUR-i lõikeseadme juhtimissüsteem ja MEGA viljapeksuseade. 1981. aastal turule jõudnud DOMINATOR CS (alates 1986. a COMMANDOR CS) kuulus tolleaegsete maailma võimsaimate kombainide hulka ning need olid esimesed masinad, mida tarniti alates 1987. aastast kummiroomikutega.

1995. aasta Agritechnica messil polnud murrangulise APS-hübriidtehnoloogiaga LEXION 480 üksnes messinael, vaid ka piiride nihutaja jõudluse, mugavuse ja elektrooniliste rakenduste vallas, mis juhatas sisse algava täppisviljeluse ajastu. Alates 1997. aastast on maapinda kaitsev TERRA TRAC-i alusraami

tehnoloogia seerial LEXION ja alates 2021. aastast ka TRION-i masinatel teinud võidukäiku kogu maailmas.

2013. aastal järgnes suur samm masinate nutikuse valdkonnas: CEMOS-i süsteemiga on CLAAS olnud sellest ajast saadik juhtpositsioonil kombainide automaatika vallas, mida on kinnitanud ka arvukad rahvusvahelised auhinnad. CEMOS-i süsteemi arendatakse ja laiendatakse pidevalt, lisades kombainidele ning tarvikutele täiendavaid protsesse ja seadmeid. CLAAS-i kombainide perekonna noorimad liikmed on seeriad TRION ja EVION, mis nägid ilmavalgust vastavalt 2021. ja 2023. aastal. Koos seeriaga LEXION moodustavad need ainulaadse toodete ja seadmete valiku, alates 205 hj viie puisturiga masinast kuni 790 hj lipulaevani LEXION 8900 TERRA TRAC, millel on APS SYNFLOW HYBRID-i süsteem. Kõik kolm seeriat võimaldavad viljapeksu tõhusust veelgi tõsta tänu DYNAMIC POWER-i mootori juhtimissüsteemile ja laiendatud CEMOS-i funktsioo-

nidele. Olenevalt vajadustest on saadaval tohutu lõikeseadmete valik – alates tavapärasest heedritest kuni ülimoodsate automatiseeritud VARIO heedrite ja CONVIO FLEX Draperini, millel on painduv noatera ning pööratav haspli regulaator.

Rohkem kui 500 000 edulugu:

Tugev kogemuste vundament ja valmisolek tulevikuks

Ligikaudu 100 000 DOMINATOR-i ja rohkem kui 75 000 LEXION-i kombaini moodustavad enamiku seni toodetud 500 000 CLAAS-i kombainist. SUPER ja SUPER AUTOMATIC (ligikaudu 65 000 masinat) ning EUROPA, COLUMBUS (kokku ligikaudu 60 000 kombaini) ja TUCANO (ligikaudu 35 000 masinat) on samuti CLAAS-i kombainide ülemaailmsele edule märkimisväärselt kaasa aidanud. Ent ka väiksemaarvulised seeriad, nagu COMMANDOR TERRA TRAC, on aidanud edu saavutada ning avaldanud olulist mõju praeguste CLAAS-i kombainide geneetikale. Selliseid omadusi nagu suurepärast sobivust erinevate põllukultuuride jaoks, vaieldamatut koristusjõudlust ja ületa-

matut tõhusust on aastakümneid kestnud arendustöö käigus kogu maailma klientide hüvanguks pidevalt optimeeritud ning need on kindlalt juurdunud iga uue CLAAS-i kombaini DNA-sse.

Automatiseerimine, abi ja andmehaldus: alates läbivoolu regulaatorist kuni CEMOS-i ja CLAAS connecti süsteemideni Asjaolu, et viljapeksu jõudlus on alates Euroopa esimesest kombainist MDB suurenenud, ei tulene üksnes riistvara edasisest arengust ega mootori võimsuse kasvust. Eriti viimase 25 aasta jooksul on automatiseerimine muutunud üha olulisemaks osaks tõhususe, tootlikkuse ja töötulemuste vallas. Läbivoolu regulaatori kasutuselevõtuga 1974. aastal alustas CLAAS elektrooniliste tööabivahendite integreerimist kombainidele. CEMOS, mis võeti kasutusele 2013. aastal ja on seejärel võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel messidel, tõi tõelise läbimurde: tänapäevani on seda pidevalt laiendatud, lisades täiendavaid funktsioone kombainidele ja lõikeseadmetele, mis võimaldab masinat optimaalselt ära kasutada, keskendudes täielikult maksimaalsele koristusjõudlusele – seda toetab kõikide CLAAS-i kombainide ainulaadne

sobivus erinevate põllukultuuride jaoks. CLAAS oli ühtlasi üks teerajajaid kombainide tootmisel täppispõllumajanduse rakenduste vallas. Alates 1991. aastast sai kokku siduda saagikuse andmeid ja GPS-i positsiooni andmeid ning alates 1996. aastast võimaldas LEXION isegi saagikust kaardistada AGROCOM MAP-i rakenduse kaudu, millele järgnes 1998. aastal telemeetriapõhine masinapargi haldus Combine Online’i rakendusega. 2005. aastal said LEXION-i kombainidest esimesed CLAAS-i masinad, mis varustati murrangulise TELEMATICS-i süsteemiga. Alates oktoobrist 2024 ühendatakse CLAAS-i kombainid uues CLAAS connecti süsteemis digitaalselt ülejäänud masinapargiga, operatiivjuhtimise ning CLAAS-i hooldus- ja müügipartneritega, mis avab uue peatüki digitaalse masinaja farmihalduse valdkonnas.

CLAAS-i põhimõte: midagi enamat kui lihtsalt masin Alates 1936. aasta esimesest kombainist kuni tänapäevani on CLAAS pakkunud oma klientidele igakülgset tuge. CLAAS-ilt kombaini ostes ootavad kliendid sellelt maksimaalset jõudlust ja tootlikkust tänu juhtivale tehnoloogiale ning optimaalsele toele.

Kasutajasõbralik tööpõhimõte, murranguline juhiabisüsteem ja tihe koostöö CLAAS-i hoolduspartneritega ei taga üksnes CLAAS-i kombainide maksimaalset jõudlust, vaid ka ainulaadset töövõimet kogu tööea jooksul. Tänu sellele tulevikku suunatud põhimõttele on CLAAS-i kombainid püsinud alati kasutusel väga pikka aega –mõnel juhul üle viie aastakümne. Äärmiselt madala iga-aastase väärtuse kahanemise tõttu on kõik CLAAS-i kombainide seeriad ja mudelid väga populaarsed, isegi juhul, kui need on kasutatud. Nüüdisaegsed juhiabisüsteemid, nagu CEMIS ja GPS PILOT, on tänapäeval sama olulised kui CLAAS MAXI CARE’i hoolduslepingud. Tänu laiale tarvikute valikule ja lihtsale üleminekule ühelt põllukultuuri tüübilt teisele on CLAAS-i kombainid igaks tööks ideaalselt varustatud. Sest viljakoristusel on vaja kiirust, mitmekülgsust ja kohandatavust – nagu ka kõrgeimat töökindluse taset. Need omadused on koondatud kõikidesse CLAAS-i kombainidesse, pannes aluse 500 000 eduloole. Just see peaaegu 90-aastane kogemus kombainide tootmise valdkonnas muudab lause „Valmistatud CLAAS-is” kindlaks tagatiseks.

Koresööt paneb piimatoodangule aluse

Meie piimakarja tipptasemel toodangu üheks edu alustalaks on sööt. Juba viimased kümme aastat on looma- ja taimekasvatajate tähelepanu all olnud silo ning selle väärtuslikumaks muutmine.

Loomakasvatusspetsialist Kadri Luhter kirjutab Baltic Agro kodulehel, et rohumaa roll on piimatootmises alati olnud kandev. Lehm on mäletseja, kelle põhisööt on karjamaarohi, silo või hein. Eestis on olnud aegu, mil koresööt ei olnud piimatootmises nii tähtis kui jõusöödad, aga selline teguviis mõjus laastavalt karja tervisele ning muutus kahjulikuks ka sisendite hindadest tulenevalt. Oleme jõudnud tagasi veendumusele, et koresööt on mäletsejale kõige loomuomasem ja olulisem. Tippkarjades on koresööda osakaal 50–60%.

Kuidas on nii, et toodame praegu suurema rohusööda osakaaluga rohkem piima kui

Oleme jõudnud tagasi veendumusele, et koresööt on mäletsejale kõige loomuomasem ja olulisem.

kümme aastat tagasi, kui kasutasime rohkelt jõusööta? Selleni on viinud nii heintaimede sordiaretus ja -valik, mõtestatud väetamine kui ka varasem niite alustamine.

Millist silo vajavad lüpsilehmad?

Esiti on piimatootjal vaja selgusele jõuda, mida ja kellele toodetakse. Lüpsilehmad vajavad eelkõige hea seeduvusega silo, lihtsustatult õigel ajal tehtud esimese niite silo, millel on suur energiaja proteiinisisaldus ning väga hea NDF-kiu seeduvus. NDF-kiud ongi mäletseja peamine energiaallikas. Oluline on teada, et hea seeduvusega silo söövad lehmad 10–15 protsenti rohkem.

Soovitused silo tootmiseks Kehva NDF-i seeduvusega on optimaalsest niiteajast kauem kasvanud taimik. Siis võib küll massi põllult rohkem saada, kuid selle toiteväärtus ja seeduvus on vähene. Nii peab söötmisel panustama rohkem jõusöödaga, mis lõppkokkuvõttes ei anna ikkagi

Silo valmistamisel on oluline taimevalik, väetamine ja niitmine.

nii head tulemust kui hea seeduvusega siloga ratsioon. Infot seeduvuse kohta saame, tehes siloanalüüse. Seda võidakse väljendada orgaanilise aine seeduvusena, NDF-kiu seeduvuse või ka D-arvuna, mis on kasutusel Soome süsteemis. Joonis 1 on ilmekas näide, kuidas silo seeduvus mõjutab piimatoodangut. EKM-piima kogus kasvab küll jõusööda koguse suurenedes, kuid kõrgeim toodangutase saavutatakse, kasutades suurima D-väärtusega silo. Söötmise seisukohalt on see tasuvaim piimatootmise moodus.

Mõtestatud väetamine

Lüpsilehma silo toodetakse intensiivse rohumaaviljelusega selleks valitud spetsiaalsetest sortidest ja mõtestatud väetamisega. Näiteks annab Itaalia raihein või üheaastane raihein puhaskultuurina võimaluse alustada esimest niidet väga vara. Järgnevad kõrreliste segud või ka liblikõieliste ja kõrreliste segud. Viimase puhul on keeruline leida sobivat niiteaega, sest liblikõieliste ja kõrreliste optimaalne niiteaeg saabub eri ajal. Liblikõieliste puhaskultuuridest silo kõrvale on alati vaja kas kõrreliste või maisisilo, vastasel juhul koormatakse looma organismi pideva liigse lämmastiku (karbamiid) väljutamisega piima ja uriini kaudu. Suurima NDF-i seeduvusega on vara niidetud kõrrelised, väikseima NDF-i seeduvusega lutsern ja punane ristik. Siiski ei peaks neist kultuuridest loobuma – ega saagi. Lisaks mulla rikastamisele

Lüpsilehma silo toodetakse intensiivse rohumaaviljelusega selleks valitud spetsiaalsetest sortidest ja mõtestatud väetamisega.

annavad liblikõielised hea proteiinisaagi ning söödetuna koos kõrreliste või maisisiloga on need väga hea lisa nii lüpsilehma kui ka noorlooma söödaratsioonis. Liblikõieliste puhaskultuuride puhul tuleb suurt tähelepanu pöörata sileerimisele. Neil on suur puhverdusvõime ning õiget käärimist ei ole lihtne saavutada. Lutsernisilo tegemisel on siiani andnud parimaid tulemusi orgaaniliste hapete kasutamine.

Mõtestatud väetamisega optimeeritakse toodangule tehtud kulutused. Ühekülgne väetamine, näiteks ainult sõnniku/ lägaga või lämmastikuga, jätab rohumaa nälga ning tulemuseks on taimiku kiire õitsemine ja vähene mass. Nii näib, et väetamine ei anna tulemust, sest toiteväärtus ja saak on soovitust väiksemad. Võtmesõna on siin antavate toitainete mitmekesisus ja tasakaal.

Kaaliumivajadus on jämedalt öeldes üks ühele lämmastikuga. Taime lämmastikukasutus on optimaalne, kui kaaliumifosfori omavaheline suhe on tasakaalus ja ka väävlit on piisavalt. Samuti on kõrreliste rohu-

maade väetamisel vaja silmas pidada magneesiumivajadust. Niisiis ei piisa ainult lämmastikust või ühekülgsest orgaanilisest väetisest, kui on soov saavutada vähese jõusöödakuluga suur piimatoodang.

Tasuvuse võti on maksimaalne kasu hektarilt Põllumaa on väga kõrges hinnas ning selle saadavus piiratud, maksimaalne kasu hektarilt on tasuvuse võti. Rohumaa saagikus 10 000 tonni kuivainet hektarilt

ei ole tänapäeval mingi ime, kuid eeldab siiski teadlikku tegutsemist. Baltic Agro ja Yara rohumaade väetamise tootmiskatses saavutati NPK-väetiste kasutamisel saagikuseks kuni 11 000 tonni kuivainet hektarilt. Väetamisega

MEIE TEENUSED

Toidu analüüsid

• köögiviljad ja taimsed tooted;

Tänaseks on Euro nsi ettevõtete võrgustik juhtiv analüütiliste teenuste pakkuja maailmas:

 rahvusvaheline laborite võrgustik, mis koosneb enam kui 900 sõltumatust ettevõttest ja millel on üle 900 labori 62 riigis;

 ca 62 000 töötajat;

 rohkem kui 200 000 analüüsimeetodit;

 üle 1 miljoni ruutmeetri laboripinda.

Igal aastal viiakse läbi enam kui 450 miljonit uuringut, et hinnata bioloogiliste materjalide ja toodete ohutust, identiteeti, koostist, autentsust ja puhtust. Pakutakse ka kliinilise diagnostilise testimise teenuseid.

Oleme maailma juhtiv toiduainete ja sööda testimise laborite ettevõte, mis kontrollib aktiivselt teile meelepäraste toitude ohutust. Olenemata sellest, kes on lõpptarb a, kinnitavad meie testid, kas tarnitav toit, vesi või sööt on ohutu, autentne ja õigesti märgistatud.

Eestis oleme tegutsenud alates 2022. aastast ja täna teeme koostööd kõigi suuremate toidu- ja söödatootjatega, lisaks riigiasutustega.

• joogid (alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid);

• seened;

• teravili ja teraviljatooted (jahu, tangud, leib ja kondiitritooted);

• toiterasvad;

Sööda analüüsid

• teravili ja sellest valmistatud tooted;

• rapsikook;

• lina;

• raps ahu;

• suhkrupeedikook;

• liha ja lihatooted;

• maitseained (vürtsid, magusained, kastmed jne);

• piim ja piimatooted;

• pähklid ja seemned;

• puuviljad ja marjad;

• kalad ja kalatooted.

• linaseemnekook;

• päevalillekook;

• sojajahu;

• puuvillaseemnekoogid;

• muud söödamaterjalid.

Põllumajandustoodete analüüsid

• nisu;

• tritikale;

• oder;

• rukis;

• kaer;

• tatar;

Vee analüüsid

• joogivesi;

• pinnavesi;

• põhjavesi;

• dialüüsi vesi;

Biokütuse testimine

• Küsi lisa!

• mais;

• riis;

• hirss;

• kaunviljad;

• õliseemned.

• heitvesi;

• basseini vee laboriuuringud.

võib pääseda söödanappusest või kasvatada siloreservi. Nii rohumaa kui ka silo kogust tuleks arvestada kuivaines, sest selles peituvad toitained ning ka söödaratsiooni koostatakse kuivaine järgi. Erineva kuivainesisalduse puhul on naturaalkaal oluliselt erinev. Väga hea seeduvusega silo kuivainet sööb lüpsilehm u 14 kg päevas. Olenevalt kuivainest võib see naturaalkaalus olla 47 kg (KA 30%) või 31 kg (KA 45%). Erinevus on väga suur!

Tasuvaks piimatootmiseks on vaja:

n mullale ja eesmärgile vastavaid heintaimesorte n mõtestatud väetamist –põldude kaardistamine ja toitainete tasakaalustamine n õiget niiteaega ja kiiret valmistamist – pigem varem kui hiljem. Vähem massi, kuid rohkem toitaineid. Silomaterjal kiirelt auku! n õnnestunud sileerimist –silohügieen ja lisandivalik! n luua reserv ja saavutada söötmises valikuvabadus –silo kogus!

Euro ns Labtarna pakub oma Eesti klientidele täisteenust, mis sisaldab järgmist:

 tasuta näidiste pealekorjet ja transporti meie laborisse (üle Eesti E–R);

 Euro nsi online-keskkonna kasutamist tellimuste esitamiseks ja reaalajas jälgimiseks;

 tasuta konsultatsioone ja lisainfot;

 väga laialdast analüüside spektrit koos erinevate meetoditega (üle 200 000 analüüsimeetodi);

 rahvusvahelist koostööd;

 parimat hinda Eesti turul.

Lisainfo saamiseks palume kontakteeruda: Henri Kuusk regioon uht tel 5837 6373 henrikuusk@euro ns.com

FOTO: WIHURI AGRI

FOTO: KARIN KALJULÄTE

Silotehnika uueneb, sest kõrgetoodangulised piimakarjad vajavad tipptasemel sööta.

Lüpsilehmade silo valmistamiseks kasutatakse spetsiaalseid taimekultuure.

KUIVAINE % Kuivainet Silot

Väetamine toob leiva lauale

Põldude väetamises ja väetamise põhimõtetes on viimastel aastatel toimunud pöördelised muutused. Jõutud on arusaamisele, et korraliku saagi saab vaid siis, kui taimi arukalt ja täpselt mineraalidega varustada.

Väetised ja väetamine pole senimaani lahti saanud negatiivsest varjundist, sest väetamist on peetud loodust saastavaks ja inimeste tervist kahjustavaks tegevuseks. Küllap on see maine pärit aastakümnetetagusest ajast, mil kolhoosipõldudele laotati lahkel käel väetist, mis pahatihti pinnasesse ja pinnavette jõudis.

Tänapäeval püütakse maheviljeluses taimi kasvatada vaid orgaanilise väetise abil ning mineraalväetisi vältides. Mahetoodang on küll hea ja õige, kuid maailm vajab toitu ja kogemused kinnitavad siiski, et ilma mineraalväetisi kasutamata pole võimalik tipptasemel saake saada. Kvaliteetset saaki saab ainult juhul, kui taimedel on piisavalt vajalikke toitaineid.

Rahvusvahelise Taimede

Toitumise Instituudi (IPNI) andmetel võib õige väetus koos tänapäevaste bioloogiliste kasvustimulaatoritega anda kuni 50% saagikuse tõusu, vale väetamisega võib aga kaotada kuni poole saagist. Seega on läbimõeldud ja mulla- ning toodanguanalüüsidel tuginev väetamiskava saagikuse ja taimekasvatuse tootlikkuse seisukohalt eluliselt tähtis.

Täppisväetamine on saanud normiks Tänapäeval on väetiste kasutamise põhimõtted varasemaga võrreldes põhjalikult muutunud. Iga graanul peab põllul taimeni jõudma ja mingit üleväljaväetust enam ei toimu.

Kui kaks aastat tagasi algas sõda Ukrainas, keelati Venemaa väetiste sissevedu Euroopa Liitu. Lisaks tõusis ulmelisse kõrgusse gaasihind, gaasi abil aga väetisi valmistataksegi. See olukord tingis ka väetiste hinna rekordtaseme, mis omakorda pani põllumehed raskesse seisu. Eesti turul sai peamiseks tegijaks rahvusvaheline väetisetootja Yara.

Võib öelda, et väetis on väga volatiilne toode, selle hinda mõjutavad nii gaasikui ka kütusehinnad.

„Ei saa öelda, et oleksime Eesti turul ainuvalitseja, kuid viimased aastad on välja selekteerinud sellised tootjad, kelle toodang ei kannata kriitikat. Oleme kindlasti kõige suurem väetiste tarnija Eestis, kuid see-eest võib Yara toodangu kvaliteedis kindel olla,“ selgitab Yara Eesti väetamisekspert Janne Ehte. Nüüdseks on küll väetiste hinnad oluliselt alla tulnud, kuid sõjaeelsele tasemele need

vaevalt enam kunagi jõuavad, sest selle aja jooksul on kõik sisendid kallimaks läinud. „Võib öelda, et väetis on väga volatiilne toode, selle hinda mõjutavad nii gaasikui ka kütusehinnad. Vaatame pingsalt praeguseid arenguid Lähis-Idas, sest sealne kriis võib hakata mõjutama energiahindu ja see omakorda väetiste lõpphinda,“ selgitab väetamisekspert. Ehte sõnul tähendab hinnatõus ka seda, et põllumehed on hakanud väetise kasutamisse kokkuhoidlikumalt suhtuma: „Rohkem on hakatud põllul toimuvaid tegevusi samm-sammult läbi mõtlema. Vanad asjad vaadatakse taas üle – kündmine, külvikorrad. Enam ei tehta kõike ühe väetamisplaani järgi, vaid väetatakse põllupõhiselt. Samuti vaadatakse, milliseid väetisi anti eelkultuurile, ja tehakse mullaproove, et mõista, milliseid toitaineid taimed antud põllul vajavad.“

Iga graanul peab jõudma taimeni Saagis ei saa järeleandmisi teha ja järjest sagedamini on vaja toime tulla ekstreemsete ilmaoludega ning kõige sellega peab arvestama ka väetades.

„Väetiste koostises enam jalgratast ei leiuta. Taimed vajavad lämmastikku, fosforit ja kaaliumit, kuid küsimus on selles, kuidas need elemendid saaks ühte graanulisse pandud õiges tasakaalus.

Teadlased teevad pidevalt uuringuid, kuidas toitaineid taimedele paremini omastatavaks muuta, lisatakse taimekasvu soodustavaid ekstrakte,“ selgitab ekspert.

Olemas on NPK-väetised, lämmastikväetised ja kompleks-

FOTO: YARA

väetised. Kui ühes graanulis on mitu erinevat elementi, saab väetise külvatud ühe korraga, see aga on juba selge kokkuhoid. Samuti on külvikud muutunud järjest laiemaks. Kui varem oli tehnoradade maksimaalne laius

32 meetrit, siis nüüd on juba 36 meetrit, mis samuti vähendab traktori sõitmist ja tallamist põllul. Väetise kvaliteeti näitab ka see, et seda saab lihtsalt ja probleemideta kasutada – see ei paaku klompideks ega lendu tuule käes.

Digiagronoomia astub järjest jõudsamalt põllumajandusse ja muudab tootmise efektiivsemaks, kuid nõuab põllumeestelt samal ajal ka digioskuste arendamist ja ajaga kaasas käimist.

Väetamine digitaalseks Tohutu suure arengu on teinud ka väetamise tehnika ja tehnoloogia. Kui varem pandi väetis külvikusse ja määrati üks norm kogu põllupinnale, siis nüüd saab põlde väetada vajaduspõhiselt. Selleks

tehakse põldudele digitaalsed kaardid, mille abil on võimalik väetada muutuvnormidega vastavalt põllu erinevate piirkondade vajadusele.

Selleks on välja töötatud näiteks Atfarmi-nimeline tarkvara, mille abil pildistatakse satelliidilt põldu ja antakse taimede biomassi järgi väetisekülvikule käske. Nii saavad taimed täpsemalt väetatud ja üheski põlluosas ei teki üleväetamist.

Võiks arvata, et säärane tehnika on väga kallis ja nõuab häid digioskusi, kuid tehnoloogia muutub järjest odavamaks ja on kättesaadav ka väiksemale ettevõtjale.

Digiagronoomia astub järjest jõudsamalt põllumajandusse ja muudab tootmise efektiivsemaks, kuid nõuab põllumeestelt samal ajal ka digioskuste arendamist ja ajaga kaasas käimist. Ka väetisetootja peab tegelema pidevalt teadus- ja uurimistööga. „Põllumajanduses pole kunagi nii, et kõik on täpselt teada. Pigem on kõik pidevas muutumises. Põllumajandustrendid muutuvad ilmastikuga käsikäes ja kogu aeg tuleb mõelda sellele, mis on hetkel põllumehele kõige olulisem, kuidas saaksime neid probleeme lahendada. Seepärast teeb ka näiteks Yara Eesti pidevalt Eesti erinevates paikades koostöös METK-i, KEVIL-i ja erinevate farmeritega põllukatseid. Tutvustame põllumeestele oma katsete tulemusi ja püüame koos leida lahendusi hetkel kõige põletavamatele probleemidele,“ selgitab Ehte. Väetiste tootmise tulevikusuund on tootmise ja logistika ökoloogiliselt puhtamaks muutmine ning tekkinud on mõiste green ammonia – väetised, mille tootmiseks on kasutatud taastuvenergiat. Ehte sõnul on oluline mõista, et väetis on üks osa toidutootmise ahelast, mille abil saab leiva lauale.

Tänapäeval lähenetakse väetamisele teaduslikult.

John Deere 740A topeltketastega multšival pneumokülvikul on suur jõudlus.

Kaart näitab taimekasvu erinevusi.

Mis juhtus Yaraga?

Tähelepanelikumad põllumehed on juba märganud, et alates 2024. aasta suvest on Yara väetiste maaletoojate ja edasimüüjate hinnakirjades toimumas muudatused. Nimelt ei tähistata YaraMila® NPK-toodete valemeid enam mitte oksiidides, vaid elementides. See muudatus on Yara algatatud projekti „Oksiid on element“ algus.

Miks me seda teeme?

Eestis müüdavatel väetistel on aastaid olnud kasutusel nii oksiidide- kui ka elementidepõhised tootenimetused. Lämmastikväetistel on nii lämmastik kui ka väävel olnud märgitud alati elemendina. NPK-toodetel on lämmastik kajastatud aga elemendina, fosfor ja kaalium oksiidina ning väävel ja magneesium „kuidas jumal juhatab“ – ehk osal tootjatel on need kirjas olnud oksiidina, osal elemendina. Kompleksväetiste pakenditel on kasutatud märgistust NPK(S), kuigi P- ja K-väärtused on tegelikult oksiidina. Korrektne oleks olnud sel juhul kasutada hoopis N P2O5 K 2 O (SO3). Tegelikult saab öelda, et väetisekottidel on aastaid kasutatud ebatäpseid märgistusi.

Miks me peaksime tegema pidevaid edasi-tagasi arvutusi oksiidilt elemendile ja jälle tagasi? Miks peab põllumees iga kord eraldi otsima toodete koostist ja sertifikaate, et veenduda, mis toodet ta ikkagi ostab ning põllule laotab?

Aastakümneid kestnud segadus Miks siis on Eestis kasutusel segadust tekitav väetiste märgistus? Põhjuse leidmiseks tuleb minna tagasi ajalukku. Nõukogude Liidu „viljastavatel aastatel“ olid Eestis kasutusel ainult oksiidid. Seda nii põllumajanduskoolide, tehnikumide ja ülikoolide õppeprogrammides kui ka majandites ja põldudel reaalselt väetisi kasutades. Üle kogu riigi kehtis sama süsteem, mis tulenes peamiselt maardlatest kaevandatavast fosforist ja kaaliumist, mille üle peeti arvestust oksiidina. Loomulikult oli siis lihtsam ka kasutatavate väetiste koguseid arvutada samuti oksiidina. Oli vähem kadusid (loe: varastamist) ja lihtsam arvestust pidada. Kui Eesti 1991. aastal iseseisvus, sisenesid meie turule Lääne väetisetootjad, kellest esimestena soomlaste Kemira ja norralaste Norsk Hydro. Mõlemal firmal ei jäänud sel hetkel üle muud, kui kohaneda turul juba olemasoleva süsteemiga – vaatamata sellele, et kõikides Põhjamaades märgistati tooteis olevaid toitaineid ainult elementidena. Uuele turule sisenemine ja sellest tingitud pakendite muutmine ning soovituste andmine põhjustas küll peavalu Lääne tootjatele, aga mitte kohalikele põllumeestele. Selguse

mõttes oleks hea lisada, et sarnane segadus on tegelikult endiselt kogu Euroopas. Ainukene regioon, kus on selgus majas, on Põhjamaad – siin kasutatakse kõikide toiteainete puhul tähistamiseks ainult elemente. Ka Kesk- ja Lääne-Euroopas on endiselt osa keemilisi elemente pakenditel oksiidina ning osa elemendina.

Miks muuta just nüüd, 30 aastat hiljem?

Agronoomiliselt pole olemas paremat aega muutusteks kui praegu. Viimaste aastate keerulised tingimused, kõrgemad sisendite ja madalamad saagihinnad on tinginud selle, et Eesti põllu mehed on hakanud järjest rohkem pöörama tähelepanu väetiste hindadele ning kasutatavatele kogustele.

Lähtudes sellest, mida konkreetselt üks või teine kultuur või muld vajab, on väetamise veelgi suurem täpsus tõusnud väga olulise tegurina päevakorda. Mulla tervis ja selle seisund on tähtsamad kui kunagi varem.

Oma mõju avaldab ka Euroopa Liidu poolt peale surutav rohepööre ja selle mõjul tekkiv surve väetamise vähendamisele. Meie ühine eesmärk on ju saavutada maksimaalne tulukus ehk ühe saagi tonni kohta kasutada nii vähe väetist, kui on optimaalne ja otstarbekas. Mitte ainult kultuuri-, vaid ka põllupõhine väetamine ning veelgi rohkem läbi mõeldud väetamise otsused on kõige aluseks. Minnes üle oksiididelt elementidepõhisele arvutusele, on üheks suuremaks argumendiks just selle lihtsus ja konkreetsus ning ühine arusaam, mis jätab vähem eksimisruumi. Samuti oleme me jõudmas uude ajastusse, kus paljud isad annavad oma põllud poegadele üle, ning uus generatsioon on veelgi rohkem jätkusuutliku ja taastava põllumajanduse suunitlusega. Noorema põlve põllumeestel puuduvad ka nõukogudeaegsed harjumused ja pigem kasutataksegi juba elementidepõhist arvestust.

Taimed ei vaja oksiide, vaid elemente!

Kui räägime taimede toitumisest ja väetamise normidest, siis millest me õigupoolest räägime?

Taimedele toitumiseks vajalike elementide N, P ja K andmisel ning saagi ja põhuga põllult ära viidavate toitainekoguste puhul peavad kõik põllumehed silmas pigem alati elemente. Mullas olevaid toitaineid kajastatakse enamikul juhtudel samuti just elementides. Väetiste puhul ostame ja laotame põllule ju taimedele vajalikke elemente. Me ei peida elemente oksiidide taha, vaid räägime asjadest lihtsalt ja mõistetavalt, nii nagu on!

Kas väiksem number on ikka vähem?

Paljudele põllumeestele võib nüüd segadust tekitada see, kui uuel pakendimärgistusel on väiksemad numbrid. Esmapilgul võib jääda mulje, nagu oleks Yara väetised kuidagi „lahjemaks muutunud“ ja põllul peaks nüüd kasutama suuremaid kulunorme. Pakendite sisu tegelikkuses ei muutu, muutuvad ainult toodete nimetused. Numbrid pakendil on nüüd küll väiksemad, kuid sisaldused on kajastatud reaalsetes elementides, mis teeb väetisevalemi lugemise ja hektari kohta antava elementide koguse arvestamise

Yara väetiste valik 2025. aastast:

Senised YaraMila® toodete nimetused Uued YaraMila® toodete nimetused

YaraMila® N P 2 O 5 K2O 10-13-25 (8.5) YaraMila® NPK 10-6-21 (3)

YaraMila® N P 2 O 5 K2O 10-24-24 (6.7) YaraMila® NPK 10-10-20 (3)

YaraMila® N P 2 O 5 K2O 18-11-13 (8.5) YaraMila® NPK 18-5-11 (3)

YaraMila® N P 2 O 5 K2O 21-08-12 (6.5) PRILL YaraMila® NPK 21-4-10 (3)

YaraMila® kloorivabad tooted

YaraMila® CROPCARE 8-12-22 (31.4) YaraMila® CROPCARE 8-5-19 (13)

YaraMila® CROPCARE 11-11-21 (26.0) YaraMila® CROPCARE 11-5-18 (10)

YaraMila® COMPLEX 12-11-18 (20.0) YaraMila® COMPLEX 12-4-10 (8)

kordades lihtsamaks. Samuti on edaspidi palju lihtsam süveneda erinevate riikide katsetulemustesse, sest üldjuhul on ka need kajastatud elementides – seda just eriti Põhjamaade regioonis.

Yara tooteportfell ja toodete uued nimetused Lisaks oksiidilt elemendile üleminekule on Yara tootevalikus veel teinegi muudatus. Meie sortimendist kaovad mitmed siiani kasutusel olnud NPK-väetised. Oleme valikusse alles jätnud kaks madalama lämmastiku- ja kaks kõrgema lämmastikusisaldusega toodet, samuti ühe kõrgema fosfori- ning ühe kõrgema kaaliu-

misisaldusega toote. Usume kindlalt, et alles jäänud Yara tooteportfelli seitsmest tootest leiab iga põllumees endale vajaliku.

Üleminekuperiood kestab paar aastat Uute nimetustega harjumine võtab aega, seega esialgu tulevad YaraMila® tooted müügile mõlemate väärtustega, nii oksiidides kui ka elementides – tulevikus ainult elementides. Põllumehele tähendab see, et vana kujunduse ja nimetusega tooted on reaalselt kasutusel ka 2025. aasta kevadel ja suvel, sest erinevate edasimüüjate ladudes võib veel mingeid koguseid olemas olla.

Hetkel plaanib Yara rakendada kaheaastast üleminekuperioodi, et kõik saaksid uute tootenimetustega harjuda.

Soovime kõikidele põllumeestele jõudu nende päevatöös ja kannatlikkust uute tootenimetustega harjumisel. Oksiid on element!

Pellet on CO2neutraalne kütus –kas on?

Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade –ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.

Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidu põhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku, mitte ei ole ses suhtes neutraalne.

Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO 2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et

räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on. Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest

tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelleti eelised:

CO 2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO 2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.

Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.

Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed. Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid. Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus. Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada. Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.

Aavo Isak, Pelltech OÜ

Aavo Isak, Pelltech OÜ

Marjatalu tugevus on mitmekülgsus

Marjakasvatus on valdkond, mis ei vaja väga suurt maa-ala ega investeeringuid. Kui on teadmised ja tahtmine, osutub ka väike ettevõte edukaks.

Suve lõpus podisevad Eesti kodudes moosipotid, sest küpsenud marjad-viljad vajavad talveks purkipanekut. Kui varem olid maasikad ja marjapõõsad igas koduaias, siis tänapäeval võib marjade kasvatamise usaldada asjatundjatele ning oma talvevarud marjatalust soetada.

Mulgimaal Tagamõisa ja Põrga külas asuvasse marjakasvatusettevõttesse Heamari oodataksegi inimesi endale ise marju korjama. Ettevõte asub mugavalt suure Valga-Pärnu maantee ääres ja inimesed kasutavad seda võimalust väga usinalt ära. Lisaks sellele saab niiviisi korraldada ka nn teeääre müüki. Selle kohta, mis talus parasjagu saadaval on, saab teavitusi sotsiaalmeedia kaudu.

Suve lõpul, mil maasikad on korjatud, kestab veel vaarikaaeg. Samuti kasvatatakse talus musti ja punaseid sõstraid, karusmarju, sinikuslapuid, ebaküdooniaid, arooniaid, musta leedrit, aga ka viljapuid ja kõikvõimalikke köögivilju.

Talu perenaine Liina Arus on ise osav marjakorjaja ega tee korjamisse pausi ka ajakirjani-

kuga juttu vestes. „Korjamine ongi kõige suurem käsitöö ja seetõttu ootamegi, et inimesed endale marju korjama tuleksid,“ ütleb naine.

Talu 30 hektarist on marjade all seitse hektarit. Seal on erinevas vanuses istandikke ja erinevaid kultuure. „Peame oma tugevaks küljeks mitmekesisust. Alati on võimalus, et mõni kultuur ikaldub, samas teised kasvavad hästi ja niiviisi saab kokkuvõttes midagi ikka. Kui me kasvataksime ainult vaarikaid, siis sel aastal oleksime kindlalt pankrotis, sest võib öelda, et kahel viimasel aastal on vaari-

Peame oma tugevaks küljeks mitmekesisust. Alati on võimalus, et mõni kultuur ikaldub, samas teised kasvavad hästi ja niiviisi saab kokkuvõttes midagi ikka.

kasaak ikaldunud. Vaarikapõõsad ei elanud talviseid tingimusi üle. See-eest saime korraliku saagi vaarika frigotaimedelt, mis on istutatud alles sel kevadel,“ selgitab Arus.

Ta lisab, et vaarikaaeg kestab veel augustikuuski, sest sügisvaarikas ‘Polka’ siis alles alustab. Nüüd on ainult mure, et suve lõpu vihmad võivad saagi rikkuda. Samas pole vajadust kasta ja taimed saavad piisavalt vajalikku niiskust, et talveks valmistuda.

Tööd nii palju, et ise ära teha ei jõuaks Heamari OÜ on pereettevõte, kus peale Liina saab tööd ka üks perepoegadest. Hooajalise tööjõuga on naise sõnul ikka rohkem probleeme kui kasu: „Lisaks sellele on meie tööjõumaksud väga kõrged ja töötegijale jagub raha nii vähe, et see enam tööd tegema ei motiveerigi. Kui tulumaks lähiajal veelgi tõuseb, muudab see olukorra veel keerulisemaks.“

Marjakorjamist mehhaniseerida pole ka mõtet, sest ettevõte on selleks liiga väike. Nii jääb Aruse sõnul üle võimalus tegeleda erinevate tootmisaladega ja üheks kasumlikumaks on ettevõttes näiteks marjapõõsaste paljundamine.

Marjad lähevad müüki väikeste koguste kaupa ja kui midagi müügist üle jääb, siis pannakse see

Vaarikahooaeg kestab sügiseni, mil peamiselt annab saaki sort ’Polka’.

FOTO: ANNI ÕNNELEID

Ehkki siinne mullastik on marjakasvatuseks veidi liiga happeline, oleme mulda parandanud ja happelisust vähendanud.

sügavkülma. „Kasutame kiirkülmutamist ja hoiame marju sügavkülmas talveni, kui need lähevad müüki. See aitab ka meie rahavooge hajutada, et talvelgi midagi sisse tuleks,“ ütleb Arus. Kui marjahooaeg läbi, jätkub ettevõttes töö taimede paljundamisega. Seda tööd jagub kevadest sügiseni, hilissügisel võetakse sõstardelt pistoksi ja valmistatakse ette maad uutele istandikele.

„Olen äriplaani koostanud nii, et tuleksime oma ettevõtte majandamisega ise toime, ja boonuseks on see, et tegelen sisuliselt oma hobiga. Marjakasvatus on asi, mis mulle tõeliselt meeldib, ja olen sellega tegelenud kogu elu,“ räägib talu perenaine. Enne oma äri alustamist töötas ta teadurina Pollis EMÜ aiandusuuringute keskuses ning on paljude marjakultuuride kasvatamist käsitlevate raamatute autor. Selle kogemuse pealt pole keeruline oma ettevõttega edasi minna.

Muidugi on oluline, et marjakasvatuseks oleks sobiv maa ja muud tingimused. „Meie põllud

on jagatud kahe talukoha vahel. Ehkki siinne mullastik on marjakasvatuseks veidi liiga happeline, oleme mulda parandanud ja happelisust vähendanud. Samuti peame jälgima sortide põuakindlust, sest siin küngastel on põuaoht suurem. Ühe talu lähistel on meil järv, kust saab kastmisvett võtta. Seetõttu on seal lähedal maasika- ja vaarikapõllud. Oskuslikult majandades saab siin marju kasvatada küll. Lihtsalt peab olema teadmisi, oskusi ja analüüsivõimet,“ lausub Arus.

Oma kogemusi jagab naine algajatele marjakasvatajatele nõustajana: „Marjakasvatajaid võiks Eestis olla rohkem, seega pole ka eriti konkurentsi. Kutsun huvilisi enda juurde, et näidata, kuidas mina teen, ja tutvustan erinevaid sorte. Huvilisi käib

päris palju ja ehkki kõigist neist marjakasvatajaid ei saa, leiab mõni ikkagi endale tegevusala. Marjakasvatus on populaarsemaks muutunud kogu maailmas.“

Rahulikult arenev ettevõte Heamari OÜ on kasvanud kaheksa aasta jooksul pisitasa ja see on Aruse arvates ka nende ettevõtte üks tugevus. „Me pole teinud väga suuri investeeringuid ja seega pole meil ka suuri kohustusi. Meil on ader, kultivaator, randaal ja kilepanemismasin, et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud. Samas on traktor juba vana ja vajaks välja-

vahetamist. Marjakasvatust eriti laiendada ei plaani, sest peamine ärisuund on ikkagi marjakultuuride paljundamine,“ selgitab ta. Kui hilissügisesed tööd tehtud, on marjatalus aeg puhata. „Talvel, kui tööd on enam-vähem tehtud, puhkan kohe mitu kuud ja saan tegeleda oma muude hobide, näiteks õmblemisega. Lähen lausa õmbluslaagrisse ja see annab mulle täieliku restardi, nii et kui tagasi tulen, on täiesti teine tunne. Samamoodi on tegelikult töö minu hobi, see aga tähendab, et ma ei teegi tööd, vaid tegelen oma hobiga,“ ütleb Arus.

MTech 2.0T tõstevõime 1000 kg 17 990 € + km

MTech 3.0T tõstevõime 1200 kg 17 990 € + km

MTech 4.5T tõstevõime 1600 kg 21 990 € + km

MTech 5.5T tõstevõime 2500 kg 23 990 € + km

Lai valik lisavarustust ja seadmeid Saadaval ka EURO 5 - Transpordiametis registreeritav

Tutvu lähemalt talutehnika.ee

OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Liina Arus töötas varem Polli Aiandusuuringute Instituudis teadurina ja on paljude käsiraamatute autor.

Sinikuslapuu annab marjadest kõige varem saaki.

FOTO: SVEN ARBET

FOTO: ANNI ÕNNELEID

• HOIUSED

• LAENUD

• NÕUSTAMINE FINANTS- JA MAJANDUSKÜSIMUSTES

• Veetrasside ja kanalisatsiooni ehitus

• Soojuspumba kollektorite paigaldus

• Septikud, biopuhastid ja mahutid

• Teede, parklate ehitus

• Puu- ja võsalõikus

REHVID

KÕIKIDELE MASINATELE

(autod, traktorid, laadurid, haagised jm)

Näiteks, uute rehvide hinnad koos käibemaksuga: Mtz82 ette/taha: 190/395 €/tk

T-40AM: 210/350 €/tk

T16/25: 75/210 €/tk

RS-09: 75/230 €/tk

Rehvid on koos sisekummidega.

Küsida võib kõiki rehve!

Asuvad Tartus.

Rehvide transport üle Eesti.

Hepmet OÜ on spetsialdiseerunud rahvusvaheliste ettevõtete allhangetele. Pakume kliendile vastavalt joonistele treimist ja keevitamist.

Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis.

Tel 503 9766

rain@redsom.ee www. redsom.ee

Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist - biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning on saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul

USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

• Valmistame tigu- ja kraaptransportööre

• Metallikonstruktsioonid Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel Mustmetallikeevitus

• Mahutid

• Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid, grillahjusid vastavalt kliendi joonistele

• Biopuhastid, septikud

• Paakhaagised

• Veemahutid multilift-raamil

• Jalgadel veemahutid

• tugevdatud klaasplastist veemahutid (2–20 m3)

• loksumisvastased vaheseinad

• UV-kaitsevärv

Lisad:

• küljeriiulid • täitmispump

• automaatjooturid • kastmissüsteem

Pikk 12, Väätsa, Järvamaa

Tel 5344 3556, 384 0605 info@plastekor.ee / www.plastekor.ee

*ENIM MÜÜDUD

SAEMATERJAL, VOODRILAUAD, TERRASSILAUAD, PÕRANDALAUAD JA

EHITUSPUIT.

Parima hinnaga puidumaterjal üle terve Eesti!

Külli Kambeki Puukool Viljandimaalt Pollist pakub suures valikus viljapuude ja marjapõõsaste istikuid:

www.mppuit.ee +372 528 2268 info@mppuit.ee

TRABIFLEX SEE ON HÜDRAULIKA

TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.

VÄGA SOODSAD HINNAD!

PAKUME laias valikus maaletooja hindadega hüdraulika pumpasid, jagajaid, bensiinikindlaid voolikuid, nipleid, klambreid, stutsereid, klappe, hüdraulikakraane, manomeetreid, silindrite mansette, tihendeid jne.

 Õunapuud

 Pirnipuud

 Ploomipuud

 Magus- ja hapukirsipuud

 Aprikoosipuud

 Perepuud

 Ilupuud

LÜHIKESED TARNEAJAD!

LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.

Hüdrojaamade komplekteerimine.

TULE JA KÜSI LISA!

LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!

Saadame kaupa ka kulleriga.

 Punase- ja mustasõstrapõõsad jt marjakultuurid

Tutvu taimede valikuga: kambek.ee Telli taimed: kylli.kambek@mail.ee tel 5698 0890

ASUME KEILAS Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930

Uuendatud metsaseadus toetab keskkonnaeesmärkide saavutamist

Sel suvel oodati metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadust. Muudatuste eesmärgiks on seatud toetada keskkonnaeesmärkide saavutamist ja ühiskonna ootustele vastavat keskkonnakasutuse tasustamist.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega on võtnud endale aastateks 2030–2050 mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas.

Ehkki metsaseaduse muudatused pidid jõustuma 1. juulil, pole neid siiski veel välja kuulutatud, küll aga jõustus keskkonnatasude seaduse muudatus. Uue valitsuskabineti moodustamise järel saadeti seaduse muutmise seadus valitsusse taaskord läbivaatamiseks.

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre kirjutab õppelehes Sinu Mets, et seadusemuudatusega võetakse looduskaitseliste piirangute alla 30% metsamaast, sest see on rahvusvaheline eesmärk, millega täidame maailma elurikkuse strateegiat ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

Tingimused püsimetsa majandamiseks Seaduses kinnistatakse püsimetsanduse mõiste ja seatakse tingimused metsa majandamiseks püsimetsana, kus kasvab erinevas vanuses puid ja mille vanust ei saagi üheselt määrata. Metsa uuenemine toimub loodus-

likult ja vajadusel puude istutust ja külvi kombineerides.

Püsimetsa kujundatakse ja hooldatakse valikraiega. Seega tuleb püsimetsa saamiseks kõigepealt üles kasvatada vähemalt kolm põlvkonda puid. Samas annab püsimetsa majandamine omanikule eelise teha metsa uuendamiseks valikraiet varem, ootamata ära, kuni kogu mets saab raieküpseks. See aga eeldab, et

seaduses oleks püsimetsandusega tegelemiseks ajaline piirang, näiteks vähemalt nelikümmend aastat. See hoiaks ära olukorra, kus mõni metsaomanik teeks nooremas metsas valikraiet ja lõpetaks siis püsimetsandusega tegelemise.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul on püsimetsaga tegelemine võimalus neile, kes soovivad oma metsas püsimetsanduse põhimõtteid praktiseerida, kuid tema arvates pole meie kliima selleks veel kõige sobivam, sest siinsed tugevad tormituuled võivad püsimetsa koosluse hävitada. „Meie kliima ei ole selleks veel kõige sobivam.

Püsimetsa kujundatakse ja hooldatakse valikraiega. Seega tuleb püsimetsa saamiseks kõigepealt üles kasvatada vähemalt kolm põlvkonda puid.

Uus metsaseadus toetab keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Püsimetsa uuenemine toimub looduslikult ja vajadusel ka istutades või külvates.

Ehk 50 aasta pärast, kui kliima on veelgi soojenenud ja laialehelised puud laiemalt levinud, on püsimetsandusel paremad väljavaated,“ kommenteerib Erik. Alternatiivne puit istandikest Metsaseaduse muutused puudutavad ka kasutusest välja jäänud põllumaa metsastamist. Nende istandike eesmärk on kasvatada kvaliteetset puitu ja seda mehaaniliselt väärindada. Lisaks aitavad need alad siduda süsinikku ja väärindada hetkel kasutusest väljas olevat põllumaad. Metsastamiseks sobivaid alasid on Eestis umbes 70 000 hektarit.

Istandikes toimetamiseks antakse omanikele üsna vabad käed, sest sellist ala ei loeta päris metsaks ja istandikes kasvav puit on justkui alternatiiv mujal kasvavale metsale. Seeläbi loodetakse ka raiesurve vähenemist metsades.

Ants Eriku sõnul on tegu hea ettepanekuga, sest kõige halvem, mida kasutusest väljas oleval põllumaal võiks teha, on nn euroheina niitmine. „Niitmisel kulutame fossiilkütuseid, hävitame heinas elavaid isendeid ja lõpuks tuleb heingi põletada. Istandikes metsaseadus ei kehti ja puude kasvu kiirendamiseks võib kasutada näiteks väetist, nii võib juba mõnekümne aastaga

Euroopa üldine poliitika ei võimalda metsast enam põlde teha, kuid taasmetsastatud maast on võimalik põllumaad teha.

saada sealt puitu, mida erineval otstarbel kasutada. Samas võib selle maakasutuse ka tagasi pöörata – kui tekib vajadus, saab sellise ala puudest tühjaks teha ja jälle põllumaana kasutusele võtta. Kui Euroopa riikides on paljuski metsad juba raadatud, siis Eestis on vastupidi, meil on kuni 50% pindalast kaetud metsaga. Euroopa üldine polii-

tika ei võimalda metsast enam põlde teha, kuid taasmetsastatud maast on võimalik põllumaad teha. Maailm muutub ja peame oskama olla nutikad ning paindlikud,“ arvab Erik.

Lageraielankide pindala väheneb Metsaseaduse muudatused puudutavad ka lageraielankide

pindala, vähendades mitme eraldise piires paikneva lageraielangi pindala seniselt seitsmelt hektarilt viiele. Ühe eraldise piires võib langi suurus olla ka üle viie hektari. Kehtima jääb kahehektariline pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübis.

Seadusemuudatus toob uuendusi ka metsaregistrisse. Investeerimisandmeid saab tulevikus registris uuendada eraldisepõhiselt ja seda võib teha omanik ise. Metsateatise esitamine muutub tasuliseks. Nii raadamise kui ka uuendusraiete eest peab tulevikus tasuma 30 eurot riigilõivu. Loa saamisel saab raietöid teha 24 kuu jooksul varasema 12

kuu asemel. Kehtima hakkab ka raadamistasu ja seda arvestatakse iga raadamisele mineva hektari kohta.

Kui metsaraieteatis on registreeritud, tuleb uue seaduse kohaselt enne töödega alustamist kümme päeva oodata. See annab võimaluse raietööde vaidlustamiseks.

Ants Eriku arvates lisab see vaid kogu protsessile bürokraatiat, raha- ja ajakulu ega muuda sisuliselt midagi: „Ooteajad ja kõik muud piirangud ning bürokraatia toob ainult kulu, millest keegi ei võida. Ametnikud saavad tööd juurde, kulud kannab metsaomanik, selle asemel võiks hoopis ametnike arvu vähendada.“

Lageraielankide pindala väheneb.

RMK müüb praegu viieaastaste raam- ehk kestvuslepingutega kuni 85 protsenti varutud puidust.

Kestvuslepingud ja nende abil ka kohaliku tööstuse areng on loonud koostöös ettevõtetega varem väärtusetuks peetud puidule piirkonna kõrgeima hinna.

Kas saame oma metsa eest ikka õiglast hinda?

Meie riigi suur väärtus ja ka tuluallikas on meie mets. Riigimetsa hooldamine ja sellelt väärilise tulu saamine on asetatud Riigimetsa Majandamise Keskuse õlule. Teema, kas ja kuidas tuleb RMK toime oma vastutusrikka ülesandega meie metsast maksimaalset tulu saada, on arvajad kahte leeri jaganud.

Juuli algul avaldas riigikontroll oma auditi, mis keskendus RMK puidumüügi kestvuslepingutele perioodil 2017–2022. Vastust otsiti küsimusele, kas RMK müügiprotsess on läbipaistev ja turuosalisi võrdselt kohtlev.

RMK müüb praegu viieaastaste raamlepingutega ehk kestvuslepingutega kuni 85 protsenti varutud puidust. Auditis leiti, et RMK sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppe reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müügiks turuhinnaga.

Analüüsis toodi välja, et 2017.–2022. aasta baasil müüs RMK kestvuslepingutega puitu kuni 30 protsenti madalama hinnaga avaliku enampakkumise hindadest.

RMK küsib kolm korda aastas ligi sajalt kestvuslepingu kliendilt kirjalikud pakkumised, mille võrdlemisel kujuneb ettevõtete konkurentsis turuhind.

Riigikontrolli hinnangul tuleks RMK-l soodustada puidumüügil konkurentsi ja sõlmida pikaajalisi kestvuslepinguid avalike enampakkumiste alusel. Lepingute sõlmimise ja muutmise süsteem peaks olema senisest selgem ning läbipaistvam.

Lahenduseks protsesside läbipaistvus Vastuseks sellele kriitikale kommenteeris RMK juht Mikk Marran sotsiaalmeedias, et protsesside läbipaistvamaks muutmisel on RMK oma tegutsemise käekirja juba muutnud ja selle muutmine jätkub. RMK kestvuslepingute protsessis osalemine on avatud kõigile puidutööstussektori huvilistele ja puitu müüakse kõigile lepingupartneritele avalike müügipakkumistega. See garanteerib, et RMK ei eelista kedagi ja teenib müüdavalt puidult parima hinna: „Teatud eksklusiivsuse tagab ainult see, et kestvuslepingute kliendid peavad olema täitnud kõik kohustused riigi ja RMK ees: arved ja maksud peavad olema tasutud korrektselt.“

Marran selgitab, et „RMK reastab kõiki pakkumisi kasumlikkuse eesmärgist just vahelaohinna, mitte kliendi pakutava hinna alusel“. See on väga oluline, sest tähendab, et RMK eesmärk riigile kuuluva loodusvara müügil

pole saavutada võimalikult suurt käivet, vaid just võimalikult suurt kasumlikkust.

RMK parima hinna arvutamise süsteemis puudub võimalus subjektiivsuseks. Süsteem on arendatud välja TTÜ abiga ning see teeb külma kalkulatsiooni, kuidas puit kõige väiksemate kuludega kõige paremat kasumlikkust tagavale kliendile viia.

Marran lisab, et RMK kliendid on juba aastaid pidanud maksma kõrgemat hinda kui nendega konkureerivad ettevõtted Soomes ja Rootsis. Pigem kostub puiduturult kurtmist, et RMK hinnad on liiga soolased.

Kõik ostjad on võrdsed Marrani sõnul ostavad kõik ettevõtted RMK-lt puitu turuhinnaga. Kestvuslepingu kliendid moodustavad pea 90% Eestis tegutsevatest puiduväärindajatest. RMK küsib kolm korda aastas ligi sajalt kestvuslepingu kliendilt kirjalikud

pakkumised, mille võrdlemisel kujuneb ettevõtete konkurentsis turuhind. Puitu müüakse kestvuslepingute protsessis etapiviisiliselt ning igas voorus müüakse puit kõrgeima pakutud hinnaga. Metsamaterjali müük on RMK jaoks olnud kõik 25 aastat alati kasumlik. Kasumit on suudetud teenida ka vähese nõudluse või madala turuhinna korral.

Lepingud on avalikud Käesolevast aastast on RMK ja puiduostjate lepingud avalikud, samuti lõpetati puidumüük vahendajatele. Kestvuslepinguga saavad RMK-lt puitu osta vaid need ettevõtted, kes väärindavad puitu Eestis, kusjuures eelistatakse neid, kes toodavad pika kestvusega tooteid. Seda kõike selleks, et riigimetsast varutud puidu töötlemisest sünniks riigile laiemalt rohkem kasu.

Lähtuvalt riigikontrolli ettepanekutest koostab RMK 2025.

Kestvuslepingud ja nende abil ka kohaliku tööstuse areng on loonud koostöös ettevõtetega varem väärtusetuks peetud puidule piirkonna kõrgeima hinna.

aasta juuliks analüüsi kestvuslepingute elektroonilise pakkumise keskkonna ehitamiseks. Digitaalsete lahenduste juurutamise käigus uuendatakse ka toimingute dokumenteerimisega seonduv. Lisaks sellele analüüsitakse võimalusi kestvuslepingute protsessi tingimuste muutmiseks. Riigikontrolli auditis jääb tähelepanuta kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investee-

ringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvule ja regionaalarengule. RMK on aga alati hoidnud fookuses ka puidumüügi süsteemi laiemat majanduslikku mõju. Puidutööstuse Liidu juht Janno Haidla ütles intervjuus ERR-ile, et kestvuslepingud ning nende abil ka kohaliku tööstuse areng on loonud koostöös ettevõtetega varem väärtusetuks peetud puidule piirkonna kõrgeima hinna. Ilma igasuguste kahtlusteta on Eestis kohapeal väärindatud puidu lisandväärtus kohalikule majandusele ning riigieelarvele kordi suurem kui tooraine sadamate kaudu Skandinaavia tööstustele müümine.

Ümbritsevatel turgudel, näiteks Lätis ja Soomes, on hinnad olnud vaadeldaval perioodil (2017–2022) madalamad kui Eestis. Teisisõnu, Eesti energiapuidu hinnad on ajalooliselt olnud 10–20 protsenti kõrgemad kui Lätis ja Soomes. Selle kõrval on oluline mõista, et erinevate hinnamehhanismide tulemused võivadki olla erinevad. Kui vaadata perioodi 2017–2022, siis on küttepuuturul jäänud sellesse perioodi kaks sündmust, mida pikaajalise lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik ette näha. Väga sajune 2018. aasta teine pool, mis tegi metsa ülestöötamise väga keeruliseks, ja Ukraina sõda keerasid puiduturu pea peale. Kogu ülejäänud perioodi on pikaajaline hind olnud pigem kõrgem kui lühiajaline oksjonihind. Haidla järeldab, et riigikontrolli üldistus, justkui oleks puitu olnud spot-turul võimalik kallimalt müüa, on tagantjärele tarkus, millega paraku pole suurt midagi peale hakata.

Eesti puiduhinnad on piirkonnas ühed kõrgemad.

FOTO: RAUNO VOLMAR

FOTO: TERJE LEPP

FOTO: VALLO KRUUSER

Sinu soojuse allikas!

Usaldusväärseim küttepuude pakkuja Eestis.

Pakume mitmekülgset küttepuude valikut, mis rahuldab igasuguseid eelistusi ja vajadusi.

Lahtised halupuud tagavad suurepärase õhuvoolu, sobides ideaalselt ahjudesse ja kaminatesse.

Kuivad halupuud põlevad hästi ja pikalt, tagades teie kodu soojuse ning vähendades tuleohutusriske.

Pliidipuud on mõeldud pliitide ja ahjude jaoks, pakkudes kiiret ja tõhusat kuumust.

• Rõhume kvaliteedile ja puukoormate puhtusele.

• Puud kliendile laotud kujul (täpsed kogused).

• Halupikkus ja jämedus vastavalt kliendi soovile.

• Pakume lisaks küttepuude lõhkumise teenust.

• Oleme alati valmis küttepuude kohta nõu andma.

• Era- ja ärikliendid, katlamajad, kõikvõimalikud hanked.

Ostame 3 m küttepuid

HALUPROFF OÜ

Raigu, Pargi, Lääne-Virumaa tel 5559 0853

tarmo.jarvamagi@gmail.com

Küttepuude hinnad sõltuvad toorme sisseostu hinnast. Seega muutuvad hinnad tihti.

Tunnustatud ekspert metsamasinate lintide alal

Eriilmelistes tingimustes metsamasinatega tööd tehes tuleb neile tagada korrektne haardumine ja minimaalne surve pinnasele. Võrus tegutsev Eesti ettevõte Lintexon pakubki roomikuid ja libisemisvastaseid kette ratasmasinatele: metsaveotraktoritest harvesterideni, veoautodest ehitusmasinate ja ATV-deni. Uus koostööleping maailma ühe suurema roomikutootjaga Clark Tracks paneb Eesti ettevõtte eksperdina ka maailmakaardile.

„Meie tootevalik sobib ideaalselt lisaks metsamasinatele ka rasketes tingimustes tegutsevatele raskeveokitele, põllumajandustraktoritele, pikamaaveokitele ja ehitusseadmetele.

Meie pakutavad lindid tagavad suurepärase jõudluse, suurema tootlikkuse ja töökindluse, samuti pinnase kaitse erinevatel maastikel ning üldise ohutuse töödel,“ räägib Lintexoni tegevdirektor ja asutaja Arli Lepp. Metsamasinad tulevad tehastest enamasti ilma roomikute ehk lintideta ja neid ostetakse vastavalt vajadusele juurde, et masin saaks töötada ka siis, kui pinnased on pehmed ja maastikud mägised.

2013. aastal Võrus asutatud Lintexon disainib, toodab ja müüb enda kaubamärgi Lintexon Tracks alt erinevaid metsamasinate roomikuid, lisaks sellele ollakse juba mitu aastat Baltimaades ka maailma ühe suurema roomikutootja Clark Tracks toodete edasimüüja. Kolmas ärisuund on ettevõttel aga roomikute hooldus ja taastamine, mis mahuna kasvab aasta-aastalt kiiresti.

„Meil on koostööleping Nordic Traction Groupiga ja lisaks roomikutele müüme edasi ka OFA rattakette. Võib tunduda imelik, et linditootja müüb edasi konkurentide tooteid, kuid tegelikult on kõik väga loogiline: müüme linte üle maailma, mis tähendab, et meil on väga erinevaid kliente. On neid, kes soovivad nii-öelda premium -toodet, milleks on Clark Tracksi lindid, kuid on

ka kliente, kes on hinnatundlikumad ja huvitatud meie kaubamärgist. Hinnad erinevad meie lintide ja maailma tipptootjate roomikute vahel ligi kolmandiku: meie roomikud maksavad alates 6000 eurot paar, Clarkil aga ligi 8000 eurot. Ühelt poolt on see riskide vähendamine, sest Clark Tracksi lindid on palju tuntumad ja kõrge kvaliteediga,“ selgitab Lepp ja lisab, et kuna kasutavad ka lintide taastamiseks tuntuma brändi varuosi, on ka loogiline nende muid tooteid edasi müüa.

Kogemus pärineb metsast

Veel üks oluline nüanss on see, et roomikutel ja roomikutel on väga suur vahe ka selles osas, millistesse metsadesse või töötingimustesse need on loodud. Lepp ütleb, et nende Eestis toodetud lindid on teistsuguse disainiga – laiemad labad, väiksemad „hambad“ –, kuna need pannakse masinatele

alla pehme pinnasega metsa või rabasse.

„Eestis on vaja selliseid linte, mis masinat kannaksid. Paljudes riikides, näiteks Tšehhis, Saksamaal või Rootsis, kus meil on samuti kliente, on vaja linte, millega saaksid masinad ohutult mäekülgedel ronida. Neil lintidel on küljes agressiivsed „hambad“, labad on kitsamad, et peaks raske koormaga masinat kaldel paigal,“ selgitab Lintexoni tegevjuht.

Lepp on ka ise lintide disainimise juures, kuna omab väga pikka kogemust metsatöödel ja teab täpselt, milliseid roomikuid on millisele masinale millisel töölõigul vaja. Näiteks disainis Lintexon rabas töötamiseks labad, mis on 1,2 meetrit laiad ja ulatuvad pikalt üle metsamasina rattalaiuse. Nagu tegevjuht ütleb, siis muutuvad ka Lintexoni labad pidevalt ja vastavalt sellele, kuidas uusi kogemusi saadakse.

Talvel on näiteks probleem, et kui kasutada lumega soos laia linti, siis koguneb ning jääb lumi lindi ja rehvi vahele kinni ning pole harvad juhused, kui lumi on sillad masinatel sedasi ära murdnud. Seetõttu tuleb labadele disainida nagad ja kiilusooned, mis lõhuvad selle kinni jäänud lume, viskavad selle lintide vahel välja ja nii püsib rehv puhas.

„Olen metsanduse ja metsamasinate valdkonnas tegutsenud kaua. Enne Lintexoni asutamist töötasin metsandussektoris viisteist aastat ning minu esimene

kokkupuude selle tööstusharuga oli töö minu isa metsandusettevõttes. Seal sain kogemusi metsa ostmise-müümise, ülestöötamise, metsamasinate hooldamise ja parandamise ning masinatega kauplemise vallas. Pikaajaline tihe kokkupuude metsatööstusega suurendas minu teadlikkust hea tehnoloogia tähtsusest, eriti vastupidavate masinalintide olulisusest. See andis mulle ka arusaama sellest, millised lindid sobivad kõige paremini igale maastikule ja masinatüübile,“ mainib Lepp ja lisab, et tänu nendele kogemustele ja teadmistele tekkis soov asutada oma ettevõte, mis toodaks professionaalseid linte mõistliku hinnaga.

Ettevõtte nimigi on valdkonnaga tihedalt seotud: nimi viitab firma asukohale Võrumaal ja tuleb võrukeelsest väljendist „Linte iks om“, mis eesti keeles tähendab „Linte ikka on“, mis aga viitab sellele, et „Meil on alati linte“. Tootmise kõrval ka lintide taastamine Lintexon on oma tehases võimeline tootma aastas 250 paari oma kaubamärgi linte ja see number kasvab aasta-aastalt. Nagu Lepp ütleb, siis on nende toodete kvaliteet läinud nii heaks, et kvaliteedi ja vastupidavuse osas ei jääda kuidagi alla maailma parimatele. Kvaliteet on aga puhtalt kinni kulumiskindluses: lindid peavad püsima terved ja töökindlad läbi aastate, sest kui lint metsas puruneb, võib töösei-

sakust tekkiv kulu olla kordades suurem sellest, mis on lintidesse investeeritud summa.

Lepp ütleb, et töökindluse tagamiseks ei saa toota linte suvalisest materjalist ja asjaolusid tundmata: metall peab olema karastatud, ei tohi kuskilt otsast mõraneda, külmas rabedaks muutuda ega murduda. Lintexonil on selles osas valus kogemus kuue aasta tagusest ajast, kui suvisel ajal toodeti suurem hulk linte lattu –ikka selleks, et saaks hooaja alguses hakata kohe müügiga pihta. Juhtus aga nii, et karastusahi näitas temperatuuri valesti ja karastas metalli üle. „Müüsime kõik lindid rõõmsalt maha, kuid need hakkasid metsatöödel kohe ka murduma. Taastasime ja asendasime neid nii kiiresti kui suutsime, klaarisime seda jama väga pikka aega. Kuid see on selline kogemus, millest oleme meeletult õppinud ja oma töökäike palju arendanud. Tundub, et oleme nüüdseks aga kõik „heastanud“ ja nii rahaliselt kui ka maine osas tagasi plussis,“ räägib Lepp. Maine taastumist näitab ka koostööleping Clark Tracksiga, millega tuntud roomikutootja tunnustas Lintexoni kui enda ametlikku partnerit – seda nii müügil kui ka lintide taastamises. Lepp ütleb, et lisaks tuntuma kaubamärgi toodete müügiõigusele Baltimaades on Lintexon nüüd ka ametlik lintide taastaja Soome, Rootsi ja Norra turu tarbeks. Linte taastatakse 100% Clark Tracksi varuosadega.

„Tegemist on kvaliteedimärgiga meile, sest igasugusele põlve otsas tegijale sellist lepingut ega tunnustust ei jagata. Olenemata mudelist või tootjast kuluvad maksimaalselt 2–3 aastaga lintidel sõlmed läbi ja need tuleb taastada. Regulaarse hoolduse korral kestavad kvaliteetsed roomikud maksimaalselt 3–4 renoveerimist. Võin tuua näite Eestist, täpsemalt Pärnumaal asuva Surju piirkonna kohta, kus on palju vesiliiva ja seal töötanud Olofsforsi lindid tulid meile neli kuud pärast ostu tagasi taastamisse. Kuna vesiliiv on kui liivapaber, sööb see üsna lühikese ajaga liigendid läbi ja need on vaja välja vahetada,“ selgitab tegevjuht.

Lintexon suudab pakkuda lintide taastamist kõige kõrgemas kvaliteedis, kuid on hindade osas vägagi konkurentsivõimeline. Turul ringi vaadates küsivad sama hinda ka need, kellel puudub maailmas tuntud kaubamärkide ametlik tunnustus. Kuna taastamiseks või ka remondiks on kõik vajalik pidevalt laos olemas, suudetakse pakkuda kiirust, mida paljud teised ei suuda.

„Klientidega suheldes võtame arvesse nii konkreetse masina eripära kui ka kliendi isiklikke eelistusi. Müüme ja toodame metsamasinate linte ning müüme kette igat liiki ratasmasinatele. Praegu turustatakse meie tooteid mitmes riigis üle maailma. Meie eesmärk on pakkuda klientidele parimat,“ räägib Lepp. Kuigi hetkel Lintexon veel näiteks tankidele linte ei tee, siis kunagi ei saa öelda „iial“: oskused ja ka teadmised on nende tootmiseks täiesti olemas. Tulevikus ongi plaanis lintidele ja roomikutele vaadata otsa pisut laiema pilguga.

„Pakume Eesti metsameestele päris eestimaist toodet ja seda mõistlike hindadega. Hea meel on, et meid on märgatud kui usaldusväärseid tegijaid ka maailma suuremate poolt. Oleme tänulikud ka oma klientidele, kes meile läbi aja truuks on jäänud,“ mainib Lepp.

Vaata lähemalt: www.lintexon.com

KADRI-AIJA VIIK: metsaomanikku tasuks rohkem usaldada

Metsakonsulent ja erametsaomanike

nõustaja Kadri-Aija Viik tunnetab, et metsaomanikud muutuvad järjest teadlikumaks ja häid metsamajandajaid tekib üha juurde.

Augustikuus saab Eesti metsandus rohkem tähelepanu, sest traditsiooniks on kujunenud erametsaliidu korraldatud konkurss parima metsamajandaja leidmiseks. See on üks võimalus tunnustada neid enamasti tagasihoidlikke inimesi, kes teevad iga päev oma metsas tublisti tööd, mille tulemuseks on parimal võimalikul viisil korraldatud ja heaperemehelikult majandatud metsad. Sel aastal osales konkursil kümme metsaomanikku, kes olid žürii tulekuks ette valmistanud rajad, et hindajad saaksid metsast ülevaate.

Hindajaiks olid kogemustega metsaspetsialistid ja üks staažikamaid nende hulgas oli Kadri-Aija Viik, kes on hariduselt metsamajandusinsener ning tegutseb metsandusalal juba kolm aastakümmet. Praegu on ta konsulent ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juht.

Tänavusel konkursil osalenud metsaomanike kohta leidub tal vaid häid sõnu: „Hea ja helge tunne on neis konkursimetsades jalutada. Nägime palju väga pühendunud ja töökaid inimesi, kes on samas ka väga õpihimulised. Metsas ei ole ju alati vaid õigeid või ainult valesid otsuseid, sest otsuste tulemused saavad selgeks alles aastate pärast. Paljud on metsaomanikuks saanud pooljuhuslikult päranduse teel ja pidanud end järkjärgult metsateemadega kurssi viima. Kui uurisin, kust nende metsandusalased teadmised pärit on, siis vastati enamasti, et õppepäevadelt.“

Kui 1990. aastad on meelde jäänud hoolimatute raiete ja röövliseaduste ajana, mil vastsed metsaomanikud tihtipeale petta said, siis nüüdseks on metsaomanikud Viigi sõnul kardinaalselt muutunud: „Omanikuks tuleb kasvada. 90ndatel olid metsaomanikud oma otsustamistes

Metsas ei ole ju alati vaid õigeid või ainult valesid otsuseid, sest otsuste tulemused saavad selgeks alles aastate pärast.

haprad, mindi kaasa äkitselt vallanud survega metsa raiuda ja müüa. Nüüd aga näen, et teadmiste hankimise kaudu on saadud targemaks, oma metsast ja selle tulevikust on kujunenud uus arusaam, ja ma ei kohanud küll kedagi, kes metsaomanikest oleks valmis oma metsast loobuma. Pigem mõeldakse hoopis järgmisele põlvkonnale, kellele võiks oma hästi hooldatud metsa edasi anda.“

Maaomanikke teeb nõutuks ka see, et piiranguid kehtestatakse ühepoolselt ja ilma omanikega nõu pidamata, isegi neid informeerimata.

Metsaomanikud ootavad nõustamist paberimajanduses

Eestis on umbes 104 000 metsaomanikku ja need, kel on oma metsa saatuse vastu huvi olemas, on koondunud regionaalsetesse metsaühistutesse. Metsaühistud aitavad ühiselt korraldada nii väikeomanike töid metsas kui ka puidu müüki, samuti korda seada paberimajandust ja teha taotlusi toetuste saamiseks. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, mille juht Kadri-Aija Viik on, tegeleb põhiliselt Pärnuja Viljandimaal samuti metsaühistute tegevuse korraldamise ja metsaomanike nõustamisega. Sageli tullakse küsima, millest üldse peaks oma metsas alustama, ja tuntakse huvi, kust saada vajalikke teadmisi.

„Viimasel ajal on kõikvõimalike piirangute ja bürokraatia hulk hüppeliselt suurenenud ja sellest ei suuda tavainimene enamasti end läbi murda. Nii ongi kujunenud, et praegu küsitakse kõige rohkem nõu, kuidas majandada piirangute alla sattunud metsi,“ selgitab ekspert. Viimases metsaseaduse paranduse redaktsioonis sätestatakse kolmandik metsamaast looduskaitseliste piirangute alla. Lisaks sellele on Pärnumaal palju piiranguid seoses Rail Balticu koridori tulekuga, metsise elupaikade laiendamise ja kaitserežiimi muutustega. Maaomanikke uutest piirangutest enamasti ei informeerita ja tihtipeale saab omanik neist teada alles tagantjärele, kui on teinud oma maal heauskselt midagi, mis sellele alale seatud tingimustega kokku ei lähe. Viik toob näiteks konkursil kuuldud loo keskkonnaametnike nõudest, et istutatud noored puud maha niidetaks, kuna need on istutatud valesse kohta, kus olevat puisniidu kaitseala. See aga loodi tagasiulatuvalt alles siis, kui noor mets oli sinna

Kadri-Aija Viik on metsamajandusinsener ja sel alal tegutsenud mitu aastakümmet.

FOTO: AGO TAMMIK

juba istutatud. Maaomanikke teeb nõutuks ka see, et piiranguid kehtestatakse ühepoolselt ja ilma omanikega nõu pidamata, isegi neid informeerimata.

„Ühest ja lõplikku kinnitust kõikide piirangute kohta on andmebaasidest ülikeerukas saada, kuna neid kihte neil kaartidel on väga palju ja nende mõistmine eeldab keskmisest suuremaid digi- ja andmetöötlusteadmisi. On juhtunud ka nii, et üks osapool on andmed võtnud ühest infokogust, kus kõik piirangud ei kajastu. Näiteks raius omanik enda metsast kaardi andmeid arvesse võttes puid, kuid neid müües selgus, et ostja oli andmed võtnud teiselt kaardilt, kus oli märge, et tegu on pühapaigaga,“ selgitab Viik praegust olukorda.

Ta lisab, et kui riik peab piiranguid vajalikuks ja kontrollimehhanismid on muudetud väga keeruliseks, siis peaks panustama ka koolitusele, et inimesed suudaksid selles olukorras oma asju ajada.

Teadmatus tekitab sunnitud käitumist

Järjest karmimaks muutuvad nõuded ja laienevad piirangud on tekitanud metsaomanike seas hirmu ja teadmatuse, mistõttu püütakse metsatükke kiiresti raiuda, kartuses, et järgmisel aastal võivad need juba kaitse all olla. See ei pruugi olla ka omaniku jaoks kõige sobivam lahendus, aga asjaolud on teda sundinud sellist otsust vastu võtma.

Uue korra kohaselt tuleb metsateatise eest tasuda 30 eurot eraldise kohta ja teatis hakkab

Parima metsamajandaja konkurss tõstab esile töökaid ja tublisid metsaomanikke, kelle töö väärib imetlust.

kehtima kümme päeva pärast otsuse tegemist. Piiranguvööndis nõutakse metsaomanikult keskkonnamõju hindamist, mis on väga keeruline protsess ja kestab vähemalt 17 kuud, maksab arvestuslikult 3000 – 30 000 eurot, muutes majandamise piiranguvööndis praktiliselt võimatuks.

„Riik otsib meil paaniliselt riigieelarves kokkuhoiukohti, aga bürokraatia vint on nii peale keeratud, see aga eeldab

Mets on minu jaoks alati teraapia ja selleks paigaks, kust saan energiat. Soovitan kõigil rohkem käia päris metsas.

ju kontrollivate ametnike lisandumist ja nende tööhulga suurenemist. Tegelikult on 90ndad möödas ja meid ei ole vaja nii kohutavalt palju kontrollida. Sisuliselt poleks metsateatist üldse vaja – kõik andmed on olemas metsa inventeerimisandmetes ja konsulent võiks anda soovituse, mida metsas oleks vajalik ja võimalik teha. Kui inventeerimisandmetes on näiteks lageraie lubatud, siis

metsaomanik võiks ise otsustada, kas ja millal see raie teha. Metsateatiste ja muu bürokraatiaga võiks tegeleda erijuhtudel, näiteks kaitsealadel,“ ütleb Viik oma seisukoha. Ta lisab, et metsakorraldus võiks kogu Eesti metsas olla eraldisepõhine. Praegu on see nii ainult poolel ehk riigimetsal. Eraldisepõhine metsakorraldus tähendab seda, et metsa inventeerimine toimub tegevus

põhiselt. Selleks, et majandada ühel hektaril, ei ole vaja inventeerida 49 hektarit metsamaad. Kui andmeid peale majandustegevust ka uuendada, on ülevaade hetkeseisust adekvaatne. Erametsas raie inventeerimisandmetes ei kajastu, sest neid andmeid uuendatakse umbes iga kümne aasta tagant, kui toimub uus inventeerimine. Kümne aastaga jõuab aga raiutud langile juba noor mets kasvada.

„Meie riigil oleks vaja rohkem julgust mõtlemises ja muidugi rohkem oma inimeste usaldamist. Kontrolli ja bürokraatia suurendamine võib tuua tulemuse, mis soovitule hoopis vastupidine on,“ möönab Viik.

Mets on teraapia Kadri-Aija Viigil on ka endal metsatükk, mida ta oma parimate teadmiste ja kogemustega majandab. „See on minu esivanemate kodu lähistel ja on nagu katselapp, kus näen, kuidas minu tehtud otsused on metsa kujundanud. Neid kogemusi saan siis ka vajadusel teistega jagada, kel samad probleemid lahendamist vajavad. Muidu aga on mets minu jaoks alati teraapia ja selleks paigaks, kust saan energiat. Soovitan kõigil rohkem käia päris metsas. Praegu näen, et paljudel tekib metsa sattudes hoopis hirm. Keskkonnaametnikele kurdetakse, et metsas liigub hirmsaid loomi, küll ilveseid, küll šaakaleid. Kõige hirmsam loom tundub olevat veel puuk. Mets ei olegi nii ilus, nagu pildilt või ekraanilt paistab, siin on pahatihti rohi põlvini ja nõgesed torgivad.“

Reaalsus võibki teinekord olla hoopis teistsugune, kui ekraanilt paistab. Metsandusest on pea kõigil oma arvamus ja nende vastandlikkus on paraku arvajad kahte lepitamatusse leeri jaganud. Metsamajandajate ja looduskaitsjate vaheliste erimeelsuste selgeks vaidlemiseks kulub ilmselt veel mitmeid aastaid ja elu ise näitab, kellel lõppkokkuvõttes õigus oli.

Erametsas raie inventeerimisandmetes ei kajastu, sest neid andmeid uuendatakse umbes iga kümne aasta tagant, kui toimub uus inventeerimine.

Kes maksab piirangud kinni erametsaomanikule?

Palju on arutletud ka selle üle, kuidas hüvitada metsaomanikele piirangute tõttu saamata jäänud tulu.

Metsaseadusega sätestatakse, et kolmandik metsamaast on kaitse all, sellega täidame justkui Euroopa Liidu vastavaid eesmärke. Tegelikkuses räägitakse aga Euroopa Liidus juba sellest, et piirangualused maad võiksid jääda 20% piiresse, rangelt kaitstavaid alasid on Euroopas keskmiselt 10%, meil aga 13%.

Praegu kehtivate seaduste järgi makstakse meil piirangute tõttu saamata jäänud tulu eest toetust. Toetus on aga selline summa, mille suuruse otsustab toetuse andja, ja selle väärtus ei pruugi saamata jäänud tulu üldsegi katta. Kui tegu oleks hüvitisega, siis tuleks see kohe ja täiel määral tasuda.

Viimasel ajal on kliimaministeeriumi tellimusel valminud maaülikoolis metoodika, mille järgi plaanitakse tulevikus hakata maaomanikele piirangute tõttu saamata jäänud tulu hüvitama. Metsaomanikud hindavad seda sammuks paremuse poole, sest seal on näiteks võetud tulu väärtuse arvestamisel aluseks maa viljakus: viljakal maal kasvavast metsast saaks kahtlemata suuremat tulu kui samal pinnal kasvavast rabamännikust.

Samuti oleks õiglasem, kui suurema kompensatsiooni saaks see, kellel on kaitse all raieküps mets, mitte aga see, kes on selle just maha raiunud.

Senine praktika on näidanud, et ka seda raha, mis praeguste sätete järgi peaks kompensatsiooniks minema, ei saada kätte, sest seda lihtsalt ei ole eelarves. Kompensatsiooniks on ette nähtud umbes 40 miljonit eurot aastas ja kompensatsioonisaajatest on tekkinud järjekord, mis iga aastaga üha pikeneb. Juba praegu on see veninud nelja aasta peale ja iga aastaga pikeneb veel nelja aasta võrra. Riigi võlg omanike ees ulatub juba 500 miljonini.

Üks lahendus oleks maade vahetamine ehk omanikule piirangutega maa asemele samaväärse maatüki andmine riigimaast. Kuna maadevahetusel on varasemast negatiivne maine, siis kardetakse korruptsiooni ja sellega ei julgeta edasi minna. Piirangutega metsamaa pindala on läinud nii suureks, et tekib küsimus, kas meie riigile on ikka jõukohane sedavõrd suurt looduskaitseala ülal pidada.

Mets oleks justkui meie kõigi oma, koht, kus saame jalutada ja metsa hüvesid nautida. Sellisel juhul peaksime need hüved ka koos kinni maksma. Hetkel aga tuleb see kõik omaniku arvelt ja seega toimub varade ümberjagamine.

Ants Erik, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

Mets on alati teraapia ja see paik, kust saab energiat.

FOTO: TANEL MEOS

FOTO: SVEN ARBET

Suurkiskjate arvukus kasvab, sõralisi jääb vähemaks

Keskkonnaagentuur avaldab igal aastal ülevaate Eesti metsade ulukiasurkondade seisundist ning annab küttimissoovitused. Sealt on leitav nii jahiulukite arvukus kui ka see, kuidas populatsioon on aasta jooksul muutunud.

Andmeid ulukiasurkondade kohta kogutakse väga erinevate meetoditega − nii iga-aastase riikliku seire raames kui ka jahimeeste abiga. Kui suurulukite kohta tehtavad ettepanekud on numbrilised, siis väikeulukite, näiteks rebase, kopra või nugise puhul on ära toodud soovitavate muudatuste suunad. Lisaks sellele leiab ülevaatest ulukiliikide juurdekasvuprognoosid ning küttimissoovitused, et oleks võimalikult vähe ulukite tekitatud kahjustusi, kuid samas oleksid asurkonnad kaitstud ja jätkusuutlikud.

Sõraliste arvukus langeb Andmed näitavad, et põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ning jääb 2024. aasta alguses 10 000 − 11 000 isendi juurde. Liigi juurdekasvu peegeldav vasikate osakaal oli vaatamata põdralehmade headele viljakusnäitajatele viimase 20 aasta madalaim, mis viitab suurenenud kisklussurvele.

Eriliselt paistab silma aga metskitse arvukuse langus Mandri-Eestis. 2024. aasta al-

guses hinnati asurkonna üldsuuruseks 65 000 − 80 000 isendit, mida on ligi 30% vähem kui aasta tagasi. Kui üldiselt võiks arvukuse ja asurkonna struktuuri põhjal siinse populatsiooni seisundi hinnata heaks, siis aastast aastasse juurdekasvu ületava kisklussurve tõttu (ilvese ja hundi mõju) on metskitse seisund MandriEestis halvenev. Seetõttu antakse soovitus selles piirkonnas metskitsede küttimisest üldjuhul loobuda.

Eriliselt paistab silma aga metskitse arvukuse langus Mandri-Eestis.

2024. aasta alguses hinnati asurkonna

üldsuuruseks

65 000 − 80 000 isendit, mida on ligi 30% vähem kui aasta tagasi.

Suurkiskjate arvukus kümnendi suurim

Meie suurkiskjatest on karu arvukus püsinud paari aasta lõikes stabiilsena, kuid jätkuvalt on soovitatav küttida karu eeskätt kahjustuste ennetamise eesmärgil. Esmajärjekorras peaks tegelema just korduvalt kahjustusi tekitanud ja ebatavaliselt julge käitumisega loomade ehk nn nuhtlusisenditega.

Hundi arvukus on taas oluliselt kasvanud: 2023. aasta sügisel oli kutsikatega hundikarju 39 ning soe üldarvukus vahemikus 350−400 isendit. See on ka viimase 25 aasta rekord. Hundi tekitatud kahjustuste hulk on võrreldes eelneva aastaga samuti olulisel määral suurenenud. Arvukuse langetamiseks on soovitatav hundi küttimis-

mahtu võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Meie ainukese kaslase ilvese arvukus on oluliselt suurenenud. Kui 2022. aastal saavutas ilvese arvukus taseme, mille juures saime tema looduskaitselise seisundi pärast kümneaastast vahet taas soodsaks hinnata, siis 2023. aastal tõusis pesakondade arv tasemele, kus võiks tema küttimist uuesti alustada. Erinevaid poegadega emailveseid eristati 2023. aasta vaatlustes kokku 102 ja üldarvukus oli sügisel 650−800 isendit.

Küttida võiks sadakond karu Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele

Karukahjude ennetamiseks toimivad väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutused keskkonnaamet osaliselt korvab.

juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra. Keskkonnaagentuuri seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukuse hinnata möödunud suve põhjal

jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900–950 isendit. Kuigi karude populatsioon väljendab Eestis stabiliseerumist, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks.

Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid. Kuigi keskkonnaameti esimesel poolaastal akteeritud karude tekitatud kahjude arvu järgi on kahjujuhtumeid selle aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem – 2023. aastal 108 ja sel aastal 67 –, näevad inimesed karusid jätkuvalt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse. Seega oleks mõõdukas jahipidamine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks.

Karud lihtsama elu otsinguil Sageli meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit. Seetõttu ei tohi metsloomale jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mis tõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutused keskkonnaamet osaliselt korvab.

Küttimismahtude määramisel hinnatakse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti. Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2023. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 89.

Karu on loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ja tema küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ja säilib soodne seisund.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni. Et karu küttimine on jahimeestele vägagi ihaldatud tegevus, näitab seegi, et juba augusti esimesel nädalal kütiti rohkem kui kolmandik terve hooaja küttimismahust.

Maakondlikud

karude küttimise limiidid 2024. aasta jahihooajal:

Harju, 8

Ida-Viru, 17

Jõgeva, 12

Järva, 10

Lääne-Viru, 14

Põlva, 2

Pärnu, 6

Rapla, 5 Tartu, 11 Valga, 2 Viljandi, 7

Põdrad maantee ääres.

Viimasel aastal on sõraliste, eriti metskitsede arvukus drastiliselt langenud.

Tänavu on plaanis küttida ligi sada karu.

Jahimeeste rajakaamerasse jäänud hundid.

METSAMASINATE LINTIDE MÜÜK

COMBY TRACK

Mõeldud metsatöödeks tihti vahelduva ja muutliku pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Mitmekülgsete omadustega lindid aitavad teil metsatöid teostada ka väga kiiresti muutuva pinnasega metsas.

CLT TRACK

Mõeldud metsatöödeks kuiva, kivise ja mägise pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 820, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse vedavusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga mägisel pinnal.

ECV KANDVAD LINDID

Maksimaalse kandevõimekusega.

Lindilabad pikkustes 1000, 1100 ja 1200 mm. Aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

ECV AGRESSIVE

Ülimalt kandvad ja ka suurpärase haardeomadusega.

Lindilabad pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse kande- ja haardevõimekusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

restored.ee

Võru maakond, Puiga küla, Tööstuse 8, tel 5802 7450, info@restored.ee

PK Oliver AS on 1993. aastal asutatud hakkpuidu tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Meie peamisteks klientideks on katlamajad ja koostootmisjaamad, kellele tarnime aastas ligikaudu 500 000 kuupmeetrit biokütust. Pakume oma partneritele usaldusväärset ja pikaajalist koostööd.

PK Oliver AS ostab virnastatud võsa ja raiejäätmeid Mandri-Eestis.

Kontakt: tel 521 9230 Logistik@pkoliver.ee

Forestry OÜ ostab KASVAVAT METSA, METSAMATERJALI JA HAKKEPUITU

tel 5663 8551, 5663 6076 info@forestryest.ee

forestryest.ee

Metsamajandusk avade koostamine

Tark metsaomanik alustab metsa majandamist ise, hea metsamajandamiskava on selle aluseks

Tel 5561 9004 | oliverkoitmaa@gmail.com | ww w.koitmaa.ee

AMI KOR

• KAEVE- JA PLANEERIMISTÖÖD

• VÕSALÕIKUS EKSKAVAATORIGA/ GILJOTIINIGA JA MATERJALI VÄLJAVEDU

• KILLUSTIKU JA LIIVA MÜÜK

• TRANSPORT POOLHAAKE/ SOOLOGA LÕUNA-EESTIS

TR OÜ ootab oma meeskonnaga liituma kogemustega

HARVESTERI ja FORVARDERI OPERAATORIT

Nõutav eelnev metsatöökogemus ja vähemalt B-kat juhiluba. Töökoht asub Rootsis.

TEL 5648 7816 / info@kervil.ee

Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont. Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus. Käsipumpade remont. Tel 5840 0240

l Kasvava ja langetatud võsa ning raiejäätmete ost l Metsakinnistute ja raieõiguse ost l Giljotiini ja väljaveo teenus

Lisainfo ja küsimused tel 503 5462 või kaido.leiten@amikor.ee

Metsahake OÜ ostab METSAKINNISTUID

KASVAVA METSA RAIET

KASVAVAT VÕSA

pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee

RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA

OSTAME: METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) RAIEÕIGUST KASVAVAT VÕSA PAKUME: METSARAIE KOMPLEKSTEENUST METSA HOOLDUSLEPINGUID METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST

MÜÜA

• ehituslikku saematerjali –erinevad pikkused ja ristlõiked, transpor t kokkuleppel

• sise- ja välisvoodrilauda, terrassi-, põranda- ja tuulekastilauda

• 30–60 cm küttepuid –lepp, kask, haab, okaspuu

VALMISTAME

erinevas mõõdus kaubaaluseid

Tel 5667 0688 • OÜ Kagumets

Treileri