Sinu plaan SÜNNITUSEKS

Samamoodi, nagu planeerid rasedust, võiks planeerida ka sünnitust – et kõik kulgeks võimalikult sinu soovide järgi. Mis on sünnitusplaan ja kuidas seda koostada?

Sünnitusplaanist ja selle kasulikkusest räägitakse nii erinevate sünnitusmajade perekooli loengutes kui ka paljudel teistel sünnitusteemalistel koolitustel. Kasu korralikust planeerimisest saavad lisaks sünnitajale ja tema tugiisikule ka ämmaemand ning muu haiglapersonal.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul on olemas kaks erinevat sünnitusplaani. Üks neist on selline, mille panevad paika meedikud ja mis puudutab seda, kas sünnitaja rasedus on kulgenud normipäraselt või mitte ning kas ees ootab n-ö normaalne sünnitus.

„Sellisel juhul toimib sünnitusplaan nii, nagu keha tööle hakkab. Vaatame ja jälgime ega sekku,“ selgitab ta. „Teine olukord on selline, kui ema või lapse tervisest tulenevalt tuleb teha mingisuguseid otsuseid, et saada parim sünnitustulemus. Kõige lihtsam näide siinkohal on olukord, kui on teada, et tuleb teha plaaniline keisrilõikus. Ka see on sünnitusplaani tegemine.“

Selles artiklis tuleb juttu sünnitusplaanist, mille sünnitajad, lootuses, et kõik ka plaanipäraselt läheb, ise endale koostavad. „See on selline sünnitusplaan, mille puhul sünnitaja mõtleb oma eesseisvale sünnitusele ning paneb kirja mõtted ja soovid, kuidas ta tahaks, et sünnitus kulgeks.“ Garantiisid anda ei ole paraku võimalik.

Millest alustada?

Sünnitusplaani tegema asudes on võimalik alustada oma mõtete

Kui Inimene

LIIGA PALJU

MURETSEB, ON TEMA STRESSITASE

PARATAMATULT

KÕRGEM. SEDA

KEERULISEM ON TAL koondamisest valgele paberile, kuid Ida-Tallinna Keskhaiglal on olemas ka näiteks juba eelkoostatud sünnitusplaan, mida sünnitajal on võimalik nõuandla ämmaemandalt saada. Mainitud plaan sisaldab koos selgitustega toiminguid, mis sageli sünnitajates küsimusi tekitavad – olgu selleks siis sünnituse esilekutsumine või mõne valutustamismeetodi, näiteks naerugaasi või epiduraalanalgeesia kasutamine. See aga ei tähenda, et

KA VALU TALUDA.

ITK-s sünnitav naine ongi kohustatud seda plaani kasutama, sest nagu öeldud, enda soovid ja eelistused võib ka vabas vormis paberile kirja panna.

Vivian Arusaar lausa eelistab selliseid plaane, sest siis on hästi näha, et inimene on sünnitusele tuleku läbi mõelnud ja saabub haiglasse usaldusega. „Olen oma praktika jooksul näinud väga palju erinevaid plaane ja ütleme nii, et mulle endale on hästi südamelähedased need A4-d, kuhu inimene on kirjutanud vaid need asjad, mis on tema jaoks tähtsad. Näiteks ühel sünnitajal oli eelmisest sünnitusest külmatunde kogemus, mistõttu palus ta, et kui ka sel korral peaks sama juhtuma, aidataks talle sokid jalga. Sellised siirad, soojad ja isiklikud soovid on need, mis tegelikult kõnetavad,“ selgitab ta.

Ämmaemanda sõnul tekitavad muret sünnitusplaanid, mis sisaldavad vaid tegevusi, mida sünnitaja endaga teha ei luba. „Inimesel on meeletu hirm, et sünnitusmaja tahab temaga ainult halba teha, ja see on muret tekitav ...“ Siiski, peamisena rõhutab ämmaemand, et isegi kui sünnitajal plaani ei ole, saab kenasti sünnitatud, sest ega plaan ju sünnita, vaid ikka naine. Sünnitoetajana tegutsev doula Freta Uusküla oma klientidega plaane koos ei koosta ja nimetab seda hoopis lihtsamalt soovide leheks, kuhu sünnitaja paneb ise kirja asjad, mis talle sünnituse jooksul tähtsad on. Sellegipoolest soovitab ta kindlasti plaani teha ja veenduda, et see ei oleks tehtud kamandavas või käskivas kõneviisis ega oleks ka liiga pikk. „Sünnitusplaani tehes koondab inimene oma mõtted või arusaamad, saab ise ka aru, mis see sünnitus tema jaoks olema peaks. Sünnitamine ei peaks olema selline „küll ma kuidagi ikka hakkama saan“ tegevus, mille järel ollakse pettunud. Lihtsam on mõelda asjad läbi, arutada ämmaemandaga ja saada tagasisidet. Nii on kindel tunne sees, et kõik inimesed töötavad ikkagi sinu heaks.“

Doula sõnul tuleks teha valik, kas kasutada juba eeltäidetud plaani või luua isiklik oma soovide järgi. „Paljudel on siiski sellised soovid, mida ei saa rahuldada linnukeste kasti tegemisega, vaid mis tuleb ise kirja panna. Kõik oleneb inimesest. Selge on ju ka see, et mõned naised ei teegi meelega mingeid plaane, mis võivad olla seotud erinevate hirmudega,“ lisab ta.

Teha epiduraal või mitte?

Nii nagu elus ikka, tuleb ka sünnitusel tihtilugu ette olukordi, kus kõik on plaanis küll korrektselt kirjas, aga elu teeb omad korrektuurid. Sünnitusel võib see olla seotud näiteks mõne valutustamismeetodi kasutuselevõtuga.

„Võime ju ka teha väga ägeda reisiplaani, aga kui lennuk välja ei lenda, läheb plaan luhta,“ toob Arusaar võrdluseks teistsuguse elulise stsenaariumi. „Võtame näiteks kodus sünnitamise. Elu on näidanud, et umbes 40 protsenti kodus sünnitajatest jõuab haiglasse just seetõttu, et nad soovivad tõhusamat valu leevendamist, kui oleks võimalik kodustes tingimustes pakkuda. Arvan, et see protsent on valutustamismeetodite puhul umbes sama ehk pea pooled, kes seisavad silmitsi sünnitusvaluga, saavad aru, et täna ei ole lihtsalt see päev, kus valuga ise toime tulen,“ sõnab ta. „Ma ei ole absoluutselt plaani tegemise vastu ja mulle väga meeldib, kui sünnitajad mõtlevad kõik läbi, käivad enne sünnitust ka koolitustel – kui aeg ja finantsid lubavad, soovitan võimalikult palju erinevaid läbi käia – , aga nii nagu me käitume stressisituatsioonides erinevalt, nii käitub keha ka sünnitusel erinevalt. Mõnel õnnestub oma keha paremini kontrollida, edukamalt lõdvestuda, aga teistel ei tule see nii hästi välja. Tuleb lähtuda olukorrast ja vajadusel oma tunnetele järele anda.“

Ka doula Freta rõhutab enda klientidele, et plaanist ei saa alati kinni hoida. „Me ei tea ju kunagi, kuidas sünnitus tegelikult läheb. Tihti võivad tulla mingisugused takistused ja sel juhul ei tohi plaani kinni jääda,“ paneb ta südamele. Hetkedel, mil sünnitajad oma varem paika pandud soovides vankuma löövad, käitub Freta nii, nagu enne oli naisega kokku lepitud. „Tavaliselt on meil need teemad eelnevalt läbi räägitud ja toimuvad vastavalt olukorrale. Sellist asja kindlasti ei ole, et kui naine enam midagi teha ei soovi või olukord nõuab hoopis varem planeerimata sekkumist, siis doula kuidagi piitsutama hakkaks. Doula töötab ikka naise heaks ja valikud on naise, mitte doula omad.“

Kõige kurvemad ongi ämmaemand Arusaare sõnul olukorrad, kus kodus on tugiisikuga kokku lepitud, et „kui mina murdun, siis sina seisad minu eest“. „Sel juhul läheb natukene aega, et reaalset pilti mõista. Ka tugiisikuid on erinevaid – mõnel on hästi keeruline kõrvalt vaadata, kui armastatud inimesel on raske valuga toime tulla, aga teistel on isalõvi sees. Eks siis tulebki mängu ämmaemanduskunst ehk katsume olla võimalikult diskreetsed ja diplomaatilised ning hoida peresuhted terved ja samal ajal anda soovitusi, mis oleks sel hetkel kõige õigem lahendus,“ jagab Arusaar. „Kindlasti tuleb mõista, et sünnitusmaja ei tööta sünnitaja vastu. Meie eesmärk on alati ühesugune: võimalikult vähe keha kahjustades ja sekkudes saada maksimaalselt hea tulemus. Aegajalt siiski tekivad olukorrad, kus lapse või ema seisundi tõttu peab aktiivsemalt sekkuma ja need otsused tulevad sünnitaja jaoks kiirelt. Väikese patsiendi puhul on meil iga sekund arvel.“

Võib juhtuda, et emad jäävad plaani nii tugevalt kinni, et kui läks teisiti, näiteks tuli teha keisrilõige, kiputakse seda endale ette heitma. Miks? „Kui üks noor naine jääb rasedaks ja tal on hea sõprusringkond, siis seal sõpruskonnas on kindlasti ka inimesi, kes innustavad, toetavad ja räägivad asjadest positiivselt. Aga igal rasedal on vähemalt kaks-kolm sõbrannat, kes korrutavad, kui jube on sünnitada.

Mõistetamatu, miks seda tehakse,“ hurjutab ämmaemand. „Rasedad võtavad ka sotsiaalmeediast infot sisse nagu käsnad ja seal käivad ka aeg-ajalt diskussioonid, et kas naine, kes on keisriga sünnitanud, on ikka päris sünnitaja. Need on lubamatud arutelud. Mina olen alati öelnud, et ei oma absoluutselt mitte mingisugust tähtsust, mil viisil ja milliste valuvaigistitega laps ilmale toodi. Tähtis on see, et laps on sündinud, ema ja isa ning teised lähedased on lapse jaoks olemas. Toetavad üksteist, kui seda vajatakse, ja täidavad vanemarolli nii, nagu peab ja lapsele turvaline on.“

Aga kui ma ei tea …

Kindlasti on ka neid sünnitajaid, keda on erinevate võimaluste nimekiri ja lähedaste vastuolulised nõuanded segadusse ajanud ning kes ei teagi täpselt, mida eelistada. Millest sel juhul alustada? „Tegelikult tuleb enamik sünnitajaid sünnitusele kirjaliku plaanita, aga see ei tähenda, et neil puuduksid vajalikud teadmised. Vähemalt mina ei ole oma karjääri jooksul selliseid sünnitajaid kohanud,“ ütleb Arusaar. „Eestis on raseduse jälgimise süsteem nii hea, et juba ämmaemandusnõuandlas käies annab ämmaemand info sünnituse kohta ja suunab sünnitajat ka sünnituseks valmistuma. Siiski, vahel jääb isegi mulje, et n-ö looduslapsena sünnitama tulles õnnestuvad sünnitused ehk isegi paremini. Valutaluvus ja sünnituse kulg on hästi palju seotud ka vaimse stabiilsuse ja heaoluga ning kui inimene liiga palju muretseb, on tema stressitase paratamatult kõrgem. Seda keerulisem on tal ka valu taluda.“

Millal haiglapersonal plaaniga tutvub? „Kui sünnitajal on kaasas haigla koostatud plaan, käib sellega tutvumine kähku,“ räägib Arusaar. „Kui patsient haiglasse saabub, tuleb tutvuda kogu tema looga alates rasedakaardist ja hetkeseisust kuni kõigi teiste paberiteni, mis temaga kaasas on. Muidugi on ka neid olukordi, kus sünnitaja jõuab haiglasse nii, et ta sünnitab praktiliselt kohe haigla uksest sisenedes. Sel juhul võib plaan vast tagaplaanile jääda ...“ 

MIDA SÜNNITUSPLAANI KIRJA PANNA?

Nõu annab Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht VIVIAN ARUSAAR.

Millised eelistused on sul ..valuga toimetulekul?..

Valu on tavaliselt see, mis nõuab sünnitusel kõige rohkem toetamist. Seetõttu tasub ära nimetada kõik erinevad võimalused, mida ollakse valmis kasutama. Kas see antud olukorras sobib või toimib, selgub ainult kasutamise käigus. Seda, kas üks valu leevendamise viis on piisav, ei saa varem paika panna. On küll ja veel juhtumeid, kus sünnitaja soovib esialgu küll vanni minna, aga tunneb end tegelikult seal nii ebamugavalt, et tahab kohe välja tulla. See, mis täpselt sobilik on, selgub praktika käigus, aga eelistuste loetelu on haiglapersonalile kindlasti abiks.

Kindlasti tasuks ka uurida, mida üldse konkreetses sünnitusmajas on võimalik teha. Olen näinud plaane, kus on soovitud näiteks nõelravi, aga sellist spetsialisti meil tegelikult pakkuda ei ole. Haigla võimalused ja sünnitaja soovid peaksid kooskõlas olema.

Soovid avanemisperioodi kohta

Sünnitusplaanis võiks olla info ka sünnituse stimulatsioonide kohta, näiteks kas sünnitaja on nõus lootevee põie avamisega või soovib oodata sünnituse esilekutsumisega võimalikult kaua. Enne tuleks aga tutvuda ka Eestis kehtivate ravijuhenditega, sest kui haiglapersonal peab minema nendega vastuollu, on väga keeruline sünnitajaga koostööd teha. Ravijuhendid on loodud selleks, et arvestatud oleks kõikvõimalikud riskid ja ema ning lapse tervis hoitud, aga eks me püüame ikkagi nende soovide ja eelistustega arvestada.

. Eelistused väljutusperioodi ajaks ..

Kindlasti tuleks kirja panna ka soovid väljutuse kohta, näiteks kas sünnitaja soovib, et teda juhendataks võimalikult palju, või eelistab ise sünnitusasendi või pressimise tempo valida. Tänapäeval ei kasutata sünnitusabi puhul enam aktiivset „võtame nüüd kopsud õhku täis ja pressime“ praktikat ja lastakse ennekõike kehal töö ära teha. Siiski on olukordi, kus tuleb sünnitajat natukene julgustada.

Konkreetsed hirmud ja mured

Kui sünnitaja märgib sünnitusplaani ära, millised on tema hirmud ja mured seoses sünnitusega, saab need enne haiglapersonaliga läbi rääkida.

.Vastsündinu protseduurid ..

Hea on kirja panna ka suhtumine vaktsineerimisse või geneetilistesse uuringutesse ehk kui neid ei soovita, tuleb seegi ära nimetada. Sel juhul on tervishoiutöötajatel siiski kohustus patsienti informeerida, kas ta ikka reaalselt teab, millest keeldub, ehk tegemist pole mitte informeeritud nõusoleku, vaid informeeritud keeldumisega. Vaatamata keeldumisele ei maksa pahandada, kui arst või ämmaemand soovib teema üle rääkida.

Kes on tugiisikud?

Kindlasti võiks nimetada plaanis ära ka tugiisikud, kes on sünnituse juures. COVID-kriis on praegu küll väikesed piirangud seadnud, aga varasematel aegadel oli võimalik ka sünnitoetaja kaasa võtta. On elementaarne, et ka tugiisikud räägivad aktiivselt plaani koostamisel kaasa. Ideaalis võikski olla nii, et koos käiakse sünnituseks ettevalmistavatel loengutel-koolitustel ja seejärel vaadatakse koos, mis sünnitusplaani kirja saab.

 Toidulisand foolhappe, vitamiinide B12 ja D3 ning joodiga.

 Raseduse planeerimisest kuni imetamisperioodi lõpuni.

 Pakendis 90 tabletti, jätkub kolmeks kuuks.

KASUTAMINE:

 1 tablett päevas söögi ajal koos vedelikuga.

Toodetud Saksamaal

Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee