Küsimustele

vastab doula Karita Mikko

Kaua juba doula tööd teete ja millal võtsite vastu esimese kodusünnituse? Mitu kodusünnitust kokku olete vastu võtnud?

Olen töötanud doulana alates 2006. aastast ja esimene kodusünnituse toetus jääb aastasse 2007. Kahjuks ei oska ma öelda, mitut kodusünnitust olen toetanud, kuid eks see arv jääb haiglas sünnituste toetamise ees tagasihoidlikuks. Üldse kokku olen toetanud pisut rohkem kui 500 sünnitust.

Millised on peamised olulised nüansid, mida peaks kodusünnitust plaanides arvesse võtma?

keskkond oli tõesti imeline – olin privaatselt omas kodus, koos inimestega, keda usaldan. Keha sai oma tööd teha, ühtegi rebendit ei tekkinud, ükski varasem õmblus lahti ei läinud. Kõik oli mõnus ja sujuv. Muidugi on iga sünnitus valus, aga tundsin end väga hoituna.“

KORRAGA TUNDSIN, ET MUL TULID VEED ÄRA.

Varsti tuli Karita. Seejärel Siiri, kes hakkas ettevalmistusi tegema. Karita aitas Pillel hingata. Sünnitegevus oli alanud ja muutus intensiivsemaks. Sai selgeks, et enam ei hakka nad kuhugi minema.

Pille kiidab kodusünnituse kogemuse puhul enim turvalist ümbrust ja enda valitud inimesi. „Kodune

Kui haiglas sünnitades on naisel võimalik valida erinevate valutustamismeetodite vahel, siis kuidas on sellega kodusünnituse puhul? Selgub, et sünnitusvalu kõrval maadles Pille veel ühe valuga. „Raseduse lõpus ei saanud ma hästi kõndida, sest laps vajus sügavale vaagnasse ja tekkis tugev lihasvalu. Sünnituse ajal oli see valu nii intensiivne, et ma ei saanud end ühtega teistpidi liigutada. See valu varjutas natuke sünnitusvalu. Vesi mõjus kogu kehale aga väga lõõgastavalt.“

Pisike ime sündis pool kaksteist õhtul, napid viis tundi pärast vete avanemist. Järgmisel päeval tuli ämmaemand Pillet ja last üle vaatama. Siis kohtusid väikevennaga ka pere teised lapsed. „Nad nii ootasid ja olid põnevil – ülihea kogemus terve pere jaoks,“ räägib Pille. 

Kodusünnitus on turvaline valik, kui on kinni peetud soovitustest, mis kodusünnitusega kaasas käivad. Kodus sünnitamise soov saab alguse naise enda soovist. Kodu ei tohiks olla lähimast haiglast kaugemal kui 30 kilomeetrit, naine ja laps peavad olema terved, rasedus hästi kulgenud ning ka eelnevad sünnitused võiks olla hästi kulgenud.

Kellele kodusünnitus sobib? Ja ka vastupidi, kellele mitte? Eestil on igal naisel õigus valida sünnitamise keskkond. On väga oluline, et soov sünnitada kodus tekiks sellise äratundmise kaudu, kus naine saab aru, millises keskkonnas ta tunneb end kõige turvalisemalt, kus ta suudab täielikult lõdvestuda ja lubada oma kehal sünnitada. Minu kogemuse põhjal ei sobi kodus sünnitamine naistele, kes teevad selle otsuse suurest hirmust haigla või meditsiiniliste protseduuride ees või näiteks sellepärast, et see tundub parajasti populaarne valik. Kodusünnitus on suurepärane valik, kui see on kaalutletud, sünnituseks on hästi ette valmistatud ja naine tunneb end oma kehas piisavalt turvaliselt, et sünnitada kodus.