Need 2 vitamiini ja mineraalainet VÕIKSID

Olla Lapseootel Naise

Toidulisandite Valikus

Laura Visnapuu , Nôgeli üks asutajatest

FOLAAT – MITTE FOOLHAPE – VÕIKS OLLA ESIMENE B9-VITAMIINI VALIK

Folaat ehk B9-vitamiin on rasedust planeerivatele ja lapseootel naistele väga tähtis vitamiin. Täiendav folaadi kasutamine suurendab lapseootel ema folaadi taset. Ema madal folaadi sisaldus on areneva loote neuraaltoru defektide tekke riskitegur. Kasulik toime saadakse folaadi päevase 400 μg lisakogusega vähemalt üks kuu enne ja kuni 3 kuud peale rasestumist.

Foolhape on B9-vitamiini sünteetiline vorm, mida saame toidulisanditest ja teatud B9-vitamiiniga rikastatud toitudest. Folaat on aga B9-vitamiini looduslik vorm. Toidust saadava folaadi, bioaktiivse folaadi ja sünteetilise foolhappe imendumine on väga erinev.

Bioaktiivne folaat on juba sellises vormis, mida organism suudab hästi omastada. Toidust saadava folaadi ja sünteetilise foolhappe omastamine on kehvem MTHFR ehk metüleentetrahüdrofolaadi reduktaasi nimelise ensüümi aktiivsuse tõttu. Teadusuuringute tulemused viitavad maksa tähtsusele kui võimalikule asukohale sünteetilise foolhappe bioaktiivseks folaadiks muutmise protsessis. Maksa võimekus foolhapet 5-MTHF-ks muuta ei ole aga kiita selle madala ja väga varieeruva dihüdrofolaatreduktaasi ensüümi tõttu. Selle tulemusel tekib lagundamata foolhape, mis kuhjub tasapisi organismi. Osal inimestel (ei ole üldse haruldane) on toidust saadava folaadi ja sünteetilise foolhappe muutumine bioaktiivseks vormiks puudulik MTHFR ensüümi võimekuse tõttu, mille määravad meie geenid. Seetõttu oleks alati hea eelistada B9-vitamiini puhul folaati.

FOOLHAPE (toidulisandid)

HALB OMASTATAVUS

FOLAAT (toidust saadav, nt rohelised köögiviljad)

DIHÜDROFOLAAT

TETRAHÜDROFOLAAT

LAGUNDAMATA FOOLHAPE

MTHFR

Miks müüakse siis apteekides peamiselt foolhapet? Foolhape on odav tooraine, soodsaima foolhappe preparaadi saad mõne euroga. Patenteeritud bioaktiivse folaadi kilohind on pilvedes ning folaadi toidulisandi tootjaid ei ole just palju. Kindlasti ka teadmised foolhappest ja folaadist on paljudel tootjatel puudulikud. Kuna folaati peame kasutama just esimese trimestri ajal ja planeeritud raseduse puhul on hea kasutada folaati ka enne rasedust, siis piisab täiesti 2–3 purgist. Seega ei lähe toodet koguseliselt hirmus palju vs. nt raud, mida on hea kasutada raseduse algusest sünnituseni ja ka peale sünnitust.

5-MTHF METÜÜLFOLAAT

B6 B12

RAUD, RAUD JA VEEL KORD RAUD

Raud väärib kindlasti rasedate seas rohkem tähelepanu ning õnneks näeme ka Eestis raua kasutamist järjest rohkem. Siiamaani on raua kasutamist edasi lükatud kuni hetkeni, kui hemoglobiin on piisavalt langenud, sest kardetakse raua kõrvalmõjusid soolestikule – peamiselt kõhukinnisust, mis on ka muidu rasedatel tavalisem. Kõige tähtsam on pöörata tähelepanu aga tootes kasutatud raua soolale, sest mitte kõik rauasoolad ei põhjusta sama kergelt kõhuvaevuseid. Rauddiglütsinaat on esimene valik madala ferritiini taseme ja hemoglobiini languse korral imikutest vanuriteni. Samuti esineb teadustöö põhjal laialt kasutatud raudsulfaadiga (nt Retafer) lausa 30% rohkem kõrvalmõjusid ning kasutatavad raua kogused on vähemalt 2 korda suuremad. Kõrvalmõjude korral jäetakse ka rauakuur tihti pooleli.

Superrauda soovitab Eesti Ämmaemandate Ühing ning see on enim kasutatud kodumaine raua toode lapseootel naiste seas. Superraud sisaldab 60 mg rauda hea imendumisega rauddiglütsinaadi vormis, mis on maole õrnem ning põhjustab harvem kõrvalmõjusid. Rauddiglütsinaat ei ole nii tundlik toidus sisalduvate ühendite suhtes, seega võib Superrauda kasutada ka peale kerget einet. Raua kasutamise ajal peaks vältima alati tee, kohvi ja rohkelt kaltsiumirikaste toodete kasutamist lausa 1 h enne ja 2 h peale raua manustamist. Kõigis Nôgeli toodetes on C-vitamiini sisaldus optimeeritud, mis tähendab seda, et C-vitamiini (loodusliku Acerola kirsijahu kujul) on just nii palju, et see aitab raual imenduda, aga mitte liiga palju, et see põhjustaks vaba rauda, mis on üks oksüdatiivse stressi põhjustajaid. See on üks suur viga, mida toidulisandite tootjad teevad. Arvatakse, et mida rohkem, seda uhkem. C-vitamiini ehk askorbiinhappe korral see ei kehti ning suured C-vitamiini kogused teevad koos rauaga karuteene. Kindlasti mitte juurde manustada C-vitamiini, kui raua tootes on see juba olemas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab rauda kasutada raseduse algusest alates. Meie soovitame kasutada rauda ka peale sünnitust, sest siis on parim aeg rauavarude täitmiseks – menstruatsioon suure tõenäosusega kohe ei hakka ning kõhubeebi enam rauda ära ei varasta. Ei ole üllatus, et lapseootel naiste rauavarude tase on juba enne rasedust madalvõitu (ferritiin <30 µg/l) – menstruatsioon, eelmised rasedused ja imetamised teevad oma. Rasedusaegne raua vajadus on 1300–1400 mg, mis on väga suur kogus rauda. Rauda vajame raseduse ajal punaliblede sünteesi (u 570 mg), raua kaotuse kompenseerimiseks naha, väljaheite ja uriini kaudu (u 270 mg), loote vajadus (200–370 mg), platsenta ja nabanööri vajadus (u 35–100 mg), sünnitusjärgne veritsus keskmiselt 500 ml (250 mg), 6 kuud imetamist (u 150 mg) ning lõpuks amenorröa ehk menstruatsiooni puudumine rauavarude taastumiseks (u 250 mg). Rauda vajame ka kilpnäärme hormoonide normaalseks moodustumiseks.

KALTSIUM – RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL

Kas teadsid, et vastsündinul on kehas umbes 30 grammi kaltsiumit, millest 99% on luudes? Lausa 70% sellest kaltsiumi kogusest transporditakse luudesse viimase trimestri ajal. Raseduse ajal imendub kaltsium paremini, sest D-vitamiini aktiivse vormi osakaal suureneb. Tähtis on saada raseduse ajal umbes 900 mg kaltsiumit päevas ning samuti on tähtis, et tulevane ema saab ka piisavalt D-vitamiini, milleks sobib 1200 IU päevas kui D-vitamiini tase on varasemalt korras. Madala tasemel korral võib kasutada 4000 IU mõned kuud ning siis tase uuesti kontrollida.

Kaltsiumi tasub raseduse ajal juurde kasutada, kui toidust saadavad kaltsiumi kogused ei ole piisavad. Samuti võiks kaltsiumi kasutada, kui raseduste vahe on lühike. Imetades kaotab keha keskmiselt 250 mg kaltsiumi igapäevaselt vaid imetamise tõttu. Imetamise ajal peaks kaltsiumi saama keskmiselt 900 mg päevas. Järjest rohkem näeme kaltsiumipreparaatides K 2-vitamiini. K 2-vitamiin aitab hoida luid normaalsetena ning sellel on tähtis roll kaltsiumi ainevahetuses.