Imetamise

Imetamine tundub kõige ürgsema ja loomulikuma tegevusena, kuid ometi kogevad paljud värsked emad sellega seoses erinevaid probleeme.Lääne-Tallinna Keskhaigla rasedusosakonna vastutav ämmaemand Katre Tiido viib sind selle teemaga aegsasti kurssi.

is teeb imetamise paljude naiste jaoks keeruliseks?

Imetamine on loomulik protsess, mis tugevdab lapse ja ema vahelist kiindumussuhet kõige loomulikumal viisil. Osal naistel võib imetamise alustamine olla keeruline. Põhjuseid selleks on erinevaid, näiteks võivad raskused imetamisel olla tingitud raskest sünnitusest, väsimusest või võimalikust ebakindlusest lapsega tegelemisel.

Väiksemate või suuremate tagasilöökide korral on väga oluline, et naine saaks vajalikku tuge ja julgustust, et jätkata rinnaga toitmist, sest peaaegu kõik naised on võimelised last imetama.

Millised on teie hinnangul kõige küsitumad küsimused ja suuremad murekohad, millega noored emad imetamisnõustajate poole pöörduvad?

Iga ema ja beebi on ainulaadne, imetamisega toetamisel ning nõu andmisel on tähtis lähtuda iga konkreetse pere soovidest ja vajadustest. Tihtilugu pöördutakse imetamisnõustaja poole selleks, et saada julgustust ja kinnitust, et kõik on hästi ning et laps saab piisavalt rinnapiima. Samuti aitab imetamisnõustaja kontrollida ja korrigeerida imemisvõtet.

Probleemidest esinevad sagedamini tundlikud või valulikud rinnanibud, rinnapõletik ja piimapais. Samuti saab imetamisnõustajalt nõu ja teadmisi, kuidas rinnapiima säilitada või kuidas last imetamisest võõrutada.

Mida võiks teada imetamise kohta juba enne beebi sündi? Kui palju on üldse võimalik enne eeltööd ära teha?

Väga oluline on, et naine viiks end imetamise põhiaspektidega enne lapse sündi kasvõi pisut kurssi. Selleks on olemas erinevad kirjandusallikad ja loengud, kindlasti puudutab imetamisteemat ka ämmaemand rasedusaegsetel visiitidel. Väga toredad on lapse imetamise teemalised perekooli loengud, kus pere saab osaleda ja vajadusel küsimusi esitada. Loengus näidatakse imetamisasendeid ja proovitakse neid läbi ka nukkude peal. See on hea võimalus omandada esmased praktilised oskused rinnaga toitmiseks.

Pärast sünnitust võib naisel olla palju segadust ja toimetamist nii enda kui ka lapsega, aga kui naine on end imetamisega juba eelnevalt veidi kurssi viinud, sujub lapse toitmine üldjuhul rahulikult ning loomulikult. Võtmerolli mängib naise enesekindlus ja usk enda oskustesse lapsega tegelemisel.

Kas rinnanibusid võiks imetamiseks kuidagi ette valmistada?

Imetamine on väga loomulik tegevus ja selleks ei ole vaja rinnanibude spetsiaalset ettevalmistust.

Soovitan naistele siiski sünnitusjärgseks perioodiks nibukreemi varuda. Olemuselt on tegemist rasvase kreemi või salviga, mis on abiks nibuala niisutamisel. Seda on hea kasutada pärast lapse toitmist – määrida kreemi nibualale ja lasta sel mõjuda, kuniks tuleb uus toitmiskord. Kuiv nahk on eriti tundlik, isegi kui imemisvõte on õige.

Mõnikord võib minna ka kuu, kuni laps õpib rinda imema. Miks on nii, et ühel ei ole sellega muret, kuid teisel kulub selleks aega ... Iga laps ja ema on ainulaadne ning seetõttu võivad ka imetamisprobleemide põhjused olla erinevad. Abiks on imetamisnõustaja, kes aitab lapse rinnale ja õpetab ka emale, kuidas imetamisega kodus jätkata.

Kas imetamisega seotud probleemid võivad olla ka psühholoogilised? Kas sünnitusjärgne depressioon või stress ja imetamisprobleemid võivad käia käsikäes?

Imetamisprobleemide

depressioon võib olla kerge tulema, kui imetamine ei õnnestu. Kuid imetamisprobleemid võivad esineda ka muudel põhjustel. Ükskõik mis põhjusel imetamine ei õnnestu, alati võib pöörduda imetamisnõustaja poole abi ja nõuannete saamiseks.

Kiire leevendus valulikele nibudele ja kuivale nahale

Imetamisprobleemide taga võib olla sünnitusjärgne depressioon või stress – ja ka vastupidi. Nagu eelnevalt viidatud, on imetamise õnnestumise juures väga oluline naise enesekindlus lapsega tegelemisel. Sünnitusjärgne stress või

Kui tihti peaks last rinnale panema? Alguses soovitatakse seda teha iga kolme tunni tagant ja mitte rohkem kui kakskümmend minutit järjest, et laps ära ei väsiks ... Loomulikult võib laps olla rinnal ka sagedamini kui iga kolme tunni järel. Lapsele võib rinda pakkuda igal võimalusel, eriti oluline on see esimestel elupäevadel ja -nädalatel: mida sagedamini on laps rinnal, seda kiiremini käivitub laktatsioon ehk rinnapiima tootmine.

Kui laps jääb pärast aktiivset rinnal imemist rahulikuks ja magama,

Purelan™ lanoliinkreem

Müügil 37g ja 7g

Kiire leevendus valulikele nibudele, kuivale nahale ja pragunenud huultele

100% looduslik ühe koostisosaga lanoliin

Beebile ohutu ei pea enne imetamist eemaldama

Rikkalik tekstuur loob naha pinnale kaitsekihi ja taastab seestpoolt

Ei ole lisatud lisaaineid, säilitusaineid ega lõhnaaineid

Purelan™ on loodud toetama rinnaga toitvaid emasid, leevendamaks nibude valulikkust ning kaitsmaks kuiva nahka, sest miski ei tohiks segada Sinu ja lapse ühise elu algust.

Dermatoloogiliselt testitud, hüpoallergeenne ja sobib tundlikule nahale

Eetiliselt hangitud, pärineb loomi säästvatest sertifitseeritud farmidest on ta kõhu täis saanud. Pärast väikest uinakut on ta jälle aktiivne otsima rinda ja avama suud. Siis on hea aeg talle uuesti rinda pakkuda.

Võib ette tulla, et beebi soovibki kogu aeg olla rinnal, sest see on ju temale kõige mõnusam ja turvalisem tunne ning koht. Ma ei toeta seda, et laps oleks kogu aeg rinnal ja kasutaks ema kui lutti. Ema saab aru, kui laps on rinnal aktiivne ja sööb, aga kui ta on aktiivse söömise lõpetanud ning jääb rinnale unelema, siis on soovitatav imetamine lõpetada – tavaliselt teeb laps seda ise, lastes rinna lahti ja jäädes rahulolevaks.

Rinnapiimatoidul vastsündinu sööb vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Eelistatud on imetamine nõudmisel ehk vastsündinu märguannetele reageerides. Märguanneteks on kehalise aktiivsuse kasv, sõrmede suu juurde toomine, suu matsutamine jms.

Esimesel ööpäeval võib vastsündinu vajada rohkem und. Igal ärkvelolekukorral on soovitatav lapsele rinda pakkuda.

Imetamiskordade kestust ei piirata, kui kaaluiive vastab füsioloogilistele normidele.

Millised on kõige õigemad imetamisasendid?

Iga naine valib imetamiseks asendi, mis on talle kõige mugavam. Tavaliselt toimub imetamine kas pikali või istudes. Oluline on, et laps ja ema oleksid üksteisele lähedal ja kontaktis. Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant, kõht on tihedalt kõhu vastu, suurendades lähedustunnet. Istuvas asendis imetamisel võiks kasutada toetuseks patja.

Kas nibukaitsmega rinda, lutti, pudelit võib pakkuda või rikub see imemisvõtte ära?

Kui imetamine sujub, ei ole vaja pakkuda lapsele lutti, pudelit ega nibukaitsmega rinda. Need on soovitatavad vaid kindlatel näidustustel.

Laps imeb pudelit tehniliselt teisiti kui rinda ja sellel on õigele imemisvõttele negatiivne mõju. Samuti on beebil pudelilutist piima palju lihtsam kätte saada kui rinnast ja laps harjub sellega kiiresti. Nii võib tal varsti kaduda huvi rinnast imemise vastu.