4 minute read
Moooi 20
from Disain (sügis 2021)
by Delfi Meedia
Chalice Vaip „Vedelad kihid“
Advertisement
S
21. sajandi disainimaailma üks olulisemaid märksõnu on Moooi. See hollandlaste Marcel Wandersi ja Casper Vissersi 2001. aastal asutatud firma lõi kohe läbi, suutes pakkuda ärksat ja stiilset esemete ampluaad.
TEKST: DISAINIKRIITIK KARIN PAULUS FOTOD: MOOOI
õna „mooi“ tähendab hollandlastele kaunist ja lisandunud „o“ on justkui väike krutski, mis sellele juurde on pandud. Just selline lähenemine on iseloomulik kõigile Moooi toodetele.
Uuematest tulijatest hakkab kohe silma hollandlase Claire Vosi vaipadeperekond „Vedelad kihid“ (2021), mille esteetika seostub värvide sulamise, aga ka mineraalide, kivimite, lindude, lilledega. Moooi proovibki välja tuua disainiparemiku, koondades kohati väga kuulsate tegijate töid, kuid välistab turvalise igavuse. Otse loomulikult pole tegu üksiku hundiga, sest eriti Itaalia ettevõtete kunstiline julgus on olnud laialt teada. Uuenduslikkus ja oskus üllatada pole aastate jooksul siiski kuhugi kadunud.
Horse Vaip „Eedeni aed“
Brändi üheks motoks on „Ootamatu tervitus“ ning missiooni on sõnastatud kui tahet teha keskkond ilusaks, inspireerivaks ja põnevaks.
Ühtne, niinimetatud firma stiil puudub ja nõnda on peetud pakutavat eklektiliseks. Seda ei saa siiski võtta kriitikana, sest koondatakse ju väga paljude eri autorite käekirju. Disainerite seas on mõistagi palju Madalmaade tegijaid, näiteks Jurgen Bey, Maarten Baas, Piet Boon, Richard Hutten, Bertjan Pot, Studio Job. Meeldivalt arvukalt on seega autoreid, kes pole ülearu palju teiste firmade tooteportfellides ja sestap pakuvad tõepoolest esteetilist vaheldust. Vaip „Taevalik“
Üks väljapaistvamaid nende seas on kaheldamatult Marcel Wanders ise. Praegu 58-aastane disainer saavutas tuntuse 1990. aastatel. Tema esimesi kuulsaid töid oli Droogile tehtud „Sõlmitud tool“ (1996), mis sisuliselt kujutab endast makrameetehnikas tooli, mis on epoksüvaiguga ära kõvastatud. Praegu on ta teinud Araabia jõukatele ohhetama ajavaid luksuslahendusi, mis on vormide ja mustrite muinasjutuline virvarr. Tema lähenemine on ülimalt postmodernne – ajaloo ja erinevate jutulõngadega seotud oma maailm, kus puudub koht tehnokraatial ning keskne on kujutlusvõime, mälestuskillud, romantika. Veidi suurustlevalt nimetab tema stuudio sellist lähenemist humanismi kaasaegseks renessansiks. Pigem näib, et fantastiliste elukatena on tagasi tulnud Madalmaade 17. sajandi kuldaeg, mil valitseti meresid ja rikastuti kolooniate abiga. Wandersi stuudio imeviguritest võib praegugi osta näiteks ulmelist valget vaasi „Muna“ (1997), mille ekstreemne portselanvorm saadi kondoomi topitud munade järgi. Ajaloohõnguline on aga 17. sajandil alguse saanud Delfti keraamikast lähtuv tootepere „Delfti sinised vaasid“ (2007), kus minevikust tuttavaid kaunistusviise, materjali ja nõutüüpe vabalt tõlgendatak-
se. Mööblist on siiani saadaval kuulus ja kummaline tool „VIP“ (2000) mille ratastele toetuvad jalad meenutavad alt laienevate säärtega pükse.
Mooois näeb huvitavat lopsakust teistegi töödes. Edward van Vliet seob traditsioonilisi materjale uute tootmisviiside ja tehniliste võimalustega ning graafilise disainiga. Kohati on ta šnitti võtnud ka Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia käsitööst. Tema kroonlühter „Karikas“ koosneb karikaid või trompetikujulisi lilleõisi meenutavatest klaasvormidest kerast. Väga võluvad on ka kaks ringikujulist vaipa – realistlike väikeste lilleõitega „Eedeni aed“ või vaip „Taevalik“ (mõlemad 2015), mis on tähtkujudega kaardi edasiarendus.
Sõna otseses mõttes rabavad imelikkusega ka 3D-kunstnik Andrés Reisinger ja tekstiilikunstnik Júlia Esqué, kelle tugitool „Hortensia“ (2018) koosneb umbes 30 000 roosast või hallist laserlõigatud kroonlehest, või siis saab alalhoidlikumalt valida mõne ontlikuma ja ilmselt ka lihtsamini puhastatava mööblikatte.
Samuti tehakse ikka veel koostööd Ljubljanas elava tootedisaineri ja sisearhitekti Nika Zupanciga, kes sai rahvusvaheliseks kuulsuseks Moooi kellukese moodi „Lolita“ lambiga (2008). „Kes kardab roosat? Minu kujutlusvõime jahib teadlikult naissoost arhetüüpe. Frivoolsed, kohati isegi naiivsed objektid on minu lemmikohvrid,“ on ta seda tööd kommenteerinud. Laelamp on saanud nüüdseks ka lauapealse kaaslase. Disainer peab oluliseks nii emotsionaalsust kui ka viimistletust ja sestap on ehk Elle USA iseloomustanud sellist stiili punk-elegantsina.
Seevastu briti arhitekti ja disaineri Umut Yamaci tööd on hoopis teise visuaalse keelega. Näiteks meenutavad tema valgustid paberist volditud linde.
Omalaadseks klassikaks on saanud Front stuudio realistlike loomaskulptuuridega camp-esemed (2006),
Lolita VIP Chair
millest kõige kuulsam on tohutu must hobune, kelle pead ehib lambikuppel (hetkel hind 5325 eurot). Marcel Wanders olla rootsi disainiduole Anna Lindgrenile ja Sofia Lagerkvistile öelnud, et tehke meile lamp, mida isegi vanaema sooviks. Esimene mõte oli teha midagi, mis on pärit otse loodusest ja muudetud mööbliesemeks. Wanders jäi rahule ja nii on ka paljudes büroodes, baarides, hotellides ruumi üheks kõige jõulisemaks aktsendiks justnimelt need ratsud, mida siis kas jumaldatakse või vihatakse.
Ühendavaks lüliks eri ooperitest pärit disainerite tööde puhul on originaalsus. Moooi pakub erilisi ja ilusaid asju, mida juba naljalt kõigil teistel ei ole. Nii pole ime, et ettevõtte disainerid on oma teostega kogunud kõikvõimalikke auhindu.
Lisaks laudadele-toolidele, vaipadele, lampidele, keraamikale pakutakse ka ruumilõhnastajaid ja seinakatteid ehk siis enam-vähem kõike, mida kodu kaunistamiseks vaja läheb.
Firma peakorter paikneb Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandi provintsis Bredas. Meile kõige lähem Moooi pood on Stockholmis, aga loomulikult on esinduskauplused ka Amsterdamis, Londonis, New Yorgis. Lisaks saab loomega peale veebipoodidele tutvuda ka kõikvõimalikel messidel.
Kahekümne tegutsemisaasta vältel on Moooi säilitanud värskuse ja mängulisuse, kuid oskuslikult suutnud seda kõike pakkuda labasusteta – täiskasvanud inimesele omasel viisil – ning ühendada eksperimentaalsust nõudliku tehnoloogiaga. Tulemuseks on seega tooted sellisele disainisõbrale, kes ei pelga värvi ega vürtsi. Ei minimalismile!