Glamuurne kodu art déco stiilis pilvelõhkujas

See uskumatult glamuurne kesklinnakorter Aafrika ainsas art déco stiilis pilvelõhkujas ühendab efektselt korteriomaniku armastuse moe, kunsti, ajaloo, Bauhausi stiili ja avalike ruumide vastu. Tegu on koduga, mis on täis erakordselt kauneid esemeid ja kuulub ühtlasi nii Kaplinnale kui ka perele, kes on seal ligi kümme aastat elanud ...

TEKST: KATE WILSON / BUREAUX.CO.ZA FOTOD: GREG COX / BUREAUX.CO.ZA TEOSTUS: SVEN ALBERDING / BUREAUX.CO.ZA PORTREE: INGE PRINS

Laureen Rossouw

S

ee on ilmselt kõige kuulsam korter Kaplinnas. Esiteks asub see kaheksandal korrusel Mutual Heightsis, umbes 1939. aastal ehitatud meistriteoses, mis on Aafrika ainus art déco stiilis pilvelõhkuja. Teiseks paistab korteri kahelt terrassilt ja maast laeni kõrguvatest akendest rabav vaade Laudmäele (Table Mountain). Peale selle oli endine büroohoone üks esimesi, mis muudeti südalinnas elamispinnaks ajal, mil keegi ei elanudki veel õieti linnas. Alates sellest, kui hoone võeti kümme aastat tagasi eluasemena kasutusele,

on seal elanud mitmed põnevad tegelased – rahvusvaheliselt tuntud disainigurudest kuni Hollywoodi näitlejateni. Hiljuti kasutati korterit ühes „Kodumaa“ osas Mandy Patinkini New Yorgi koduna. Seda kõike seetõttu, et 2005. aastal avastasid Mutual Heightsi Rossouwid, eelkõige Laureen Rossouw, talendikas sisekujundusnõustaja ja ajakirja toimetaja, kel on ainulaadne anne näha asju sügavamalt.

Tänu tema andele ostsid Laureen ja ta abikaasa Koos plaaniväliselt kolm korterit pärast seda, kui olid näinud hoone endist pangasaali, milles olid säilinud originaalsed lehtkullaga ja punasest marmorist sambad ning mahagonletid. „Tahtsin pärast hoone nägemist kohe sisse kolida,“ ütleb Laureen nüüd. Nad olid esimesed korteriostjad ja seetõttu aitasid hoone arhitektid neid korterite ühendamise ja sisekujunduse kohandamisega. Nende kodu muudeti kõrgete lagedega valgusküllaseks, 200 m2 suuruseks elupinnaks, mis meenutab nii raudteejaama kui ka Bauhausi stiilis võtteplatsi. „See oli imeline projekt ja võimalus,“ ütleb Laureen. „Niiviisi Aafrika linnas elada on olnud minu jaoks silmiavav kogemus.“ Ta järgis hoone ranget arhitektuuristiili ning kasutas tagasihoidlikku sisekujundust

ja värvipaletti, ent segas hulka veidi ekstsentrilisust ja huumorit. Metrooplaatide ja laborisugemetega vannitoad, Victoria-aegse seinakellaga lugemistuba/telekatuba, Swarovski kristallidest lühtriga elutuba ja poolkorrusel asuv üleni valge magamistuba, mis hõljub korteri kohal nagu pilv. „Bauhausi range stiil võib ka lõbus olla,“ ütleb ta oma lemmikperioodi kohta, „ent sellele vaatamata pole minu kodu kergemeelne. Igal asjal on otstarve.“ Laureen annab au hoonele: „Mul oli suurepärane kest. Isegi kui paneksid sellisesse eluruumi midagi koledat, oleks see siiski kaunis.“

Ja see ongi kaunis. Tõsimeeli. Kui siseneda korterisse koolimajale omase klaaspaneelidega tiibuksest, mis on esimene märk Laureeni kiindumusest avalike ruumide vastu, laiub sinu ees meekarva parkett. Paremale jääb põhiköök ja vasakule väikeköök, mida ta kutsub naerdes „juutide liha- ja piimaköögiks“. Mõlemad köögid on terase värvi olmeruumid, mis on esikust eraldatud klaasakendega, et

korteris oleks eraldiseisev „läbipääs“. „Ma ei tahtnud korterisse siseneda läbi köögi,“ ütleb Laureen. „Tahtsin end sisenedes väga eriliselt tunda. Mõtlesin sellele vahetpidamata kolm nädalat. Arhitekt poleks suutnud seda teha, aga ma armastan sellised probleeme lahendada.“

Pärast sissepääsu tuleb elutuba, mida Laureen kutsub „salongiks“. Seal on 50ndate stiilis tugitoolid, pruun sametdiivan, mis meenutab kallist taksikoera (kõik esemed on varem kasutatud), ja Laureeni disainitud lakkdiivanilaud, mis on lavaefekti loomiseks pandud kahe Tonic Designi kuldlauakese vahele. Nii kujunes ruum, mis on justkui loodud suursuguseks vastuvõtuks. „Mu isa oli hambaarst ja pärast selle toa valmis saamist ütlesin abikaasale, et see meenutab mulle isa operatsiooniruumi.“

Söögialal on veel väärtuslikumad esemed: vanarauapoest leitud kirikutoolid, Lõuna-Aafrika disaineri Gregor Jenkini puidust ja terasest söögilaud, klassikaline apteegikapp, mille peal on kohalike kunstnike maalid ja keraamika, ning kaunis prantsuse kummut originaalse puidumustri ja poolvääriskividest käepidemetega. Laureen pole tähelepanuta jätnud ühtegi tuba ega mööblieset. Peale sisekujunduse on Laureen alati ka moodi armastanud, mistõttu kaunistab ja dekoreerib ta kõike oma kodus sama suure hoolega nagu ennastki. Armastus ajaloo ja moe vastu mõjutab paljusid tema valikuid alates lühtritest, mis meenutavad talle „ema teemantprossi“, kuni „tema Buuri sõja aegsete sugulaste pruunikate fotodeni“ magamistoas. „Nad olid nii stiilsed,“ ütleb ta. „Isegi mehed kandsid kõrvarõngaid.“

Avaliku ruumi disain kan-

dub elutoa mõlemast terasraamiga klaasuksest vasakule peamagamistuppa ja paremale lugemistuppa/kabinetti/telekatuppa. Lugemistoa kujundus sai alguse seinale kinnitatud kahepoolsest raudteejaamakellast, mis on raamatutest pungil, laeni ulatuva terasest raamaturiiuli kõrval. „Tahtsin, et mu korter meenutaks elegantset raudteehotelli,“ ütleb Laureen. „Nägin ajakirjas pilti terasest poodiumi ja redeliga raamaturiiulist, mis sobis kokku minu ettekujutusega. Sellest sai minu korteri kujundusideede alus.“

Peamagamistuba jätkab seda stiili lihtsa eritellimusel valmistatud mööbliga, mida tasakaalustab jõuline lehtkullaga kaetud sein. Seda ootamatut kaunistust kutsub Laureen oma „Bollywoodi projektiks“. Peatsilaua asemel on kohaliku kunstniku kaks suurt mustvalget taimepilti ja öökappidena on kasutatud 50ndate ratastega joogikäru.

Ainuke kõrvalekalle senisest kujundusest on köökide ja sissepääsu kohal kõrguv iseäralik klaasseintega poolkorrus. Tegu on iga tüdruku unistuste magamistoaga, mis loodi Rossouwide nooremale tütrele Laurale. „Minu eesmärk polnud tütart poputada,“ rõhutab Laureen. „Klaasseinad olid ainuke sobiv lahendus. Tütre tuba vajas valgust ja vaadet, aga samas ka pri-

vaatsust.“ Ta siiski nendib, et valge vaip ei olnud lapse magamistoa jaoks ehk kõige praktilisem valik ...

Kui see pole Lõuna-Aafrika kõige kuulsam korter, siis on see kahtlemata kõige läbimõeldum, elegantsem ja meeldejäävam. See on täis kunsti, eritellimusel valmistatud disainilahendusi, originaalseid kollektsiooniesemeid. Tegu on muuseumiga, mis avaldab austust Koosi ja Laureeni suurtele armastustele: ajaloole, kunstile, sisekujundusele, raamatutele, nende lastele ning eelkõige nende päritolule ja linnale. „Armastan siin elada, sest tunnen, nagu oleksin osa Kaplinnast. Meie kodu ei kuulu ainult meile, vaid peame seda teistega jagama.“

Ja seda nad suuremeelselt tegidki.