e-ostmise ABC (kevad 2024)

Page 1

e-ostmise ABC

GRETE PAIA e-poe

loomisest: nÀrvirakke kulus kÔvasti

„Minu e-poe loomise ja e-kaubanduse teekond algas koroonapandeemia ajal. Esimest korda tekkis reaalne aeg oma pikaaegne plaan ette vĂ”tta ja seda pĂ€riselt ellu viima hakata.“

Lk 3–7

14. mÀrts 2024 E-ostmise ABC erilehe vÀljaandmist toetasid:
on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
VĂ€ljaande
AS
ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
VĂ€ljaandja: Delfi Meedia
Erilahenduste
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana aru TrĂŒkk: Printall
2 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | REKLAAM |

E-pood – pood, mis ei saa kunagi lĂ”plikult valmis

E-kaubanduses on konkurents muutunud ÀÀrmiselt tihedaks ja tarbija arvestab lisaks hinnale ka kauba kiire kĂ€ttetoimetamise ning ĂŒleĂŒldise ostukogemusega. Millised on aga â€žĂŒle leti“ asuvate e-poodnike enda kogemused ja lood?

„Klienditagasiside kuvamine, mida kogume automaatsete kĂŒsimustike kaudu pĂ€rast esimest ostu, on samuti vĂ”tmetĂ€htsusega, pakkudes vÀÀrtuslikku sisendit meie teenuste parendamiseks ja uutele klientidele usaldusvÀÀrset ĂŒlevaadet,” sĂ”nab Korilase e-poe tegvjuht Rosalin SĂŒld.

„Meie peamine eesmĂ€rk oli luua intuitiivselt navigeeritav veebileht, mis pakub kĂŒlastajatele kiiresti kogu vajalikku teavet,“ ĂŒtleb Korilase e-poe tegevjuht Rosalin SĂŒld Korilase kaubamĂ€rgi all pakutakse Saaremaa looduslikust toorainest, puhtaid toidulisandeid ja ekstrakte.

Korilase virtuaalne kauplus sai loodud koroonaperioodi ajal, mil tervisetoodete tarvitamise vastu kasvas huvi hĂŒppeliselt ning ostlemine muutus veelgi enam veebikeskseks.

„Meie e-poe loomise teekond algas vĂ€ledalt – kĂ”igest nĂ€dalaga oli esmane versioon ĂŒleval ja toimiv, kuigi kasutasime etteantud disaini, mis tĂ”i kaasa teatud piirangud,“ rÀÀgib SĂŒld.

„Esialgu polnud meie tootelehed nii informatiivsed, kui oleksime soovinud, ning mobiilikasutajate kogemus jĂ€i samuti alla ootuste.“

PĂ€rast esimest poolaastat katsetusi ja analĂŒĂŒsi otsustati e-pood arendada tĂ€iesti uuesti, sedapuhku professionaalsete arendajate kaasabil. Selle sammuga sooviti pakkuda paremat navigatsiooni ja kasutajakogemust. „Praeguseks on protsess olnud pidev ja arenev, ulatudes juba ĂŒle kolme aasta.“

NĂ€iteks on tulevikus plaanis lisada paindlikumaid maksevĂ”imalusi, nagu osamaksed vĂ”i „osta kohe, maksa hiljem“ skeemid. „Hetkel töötame parima lahenduse leidmiseks ning kavatseme selle funktsionaalsuse kĂ€ivitada kĂ€esoleva aasta jooksul.“

Eestist laia maailma

„Kuigi meie esmane eesmĂ€rk on teenindada koduturgu, tunnistame, et rahvusvaheline laienemine nĂ”uab sĂŒvenemist detailidesse, mis ĂŒletavad keelebarjÀÀre,“ ĂŒtleb SĂŒld,

kelle sÔnul on suurim Ôppetund olnud seotud e-poe rahvusvaheliseks muutmisega.

„Oleksime pidanud pĂ”hjalikumalt lĂ€bi mĂ”tlema e-poe funktsionaalsuse rahvusvahelistele turgudele laienemisel. Keelelisest kĂŒljest kaugemale vaatamine – turu nĂ”udmiste ja logistika kohandamine –oleks andnud parema stardi ning vĂ€hendanud ajaraiskamist,“ tĂ”deb ta. Klientide tagasisidet peab brĂ€nd ÀÀrmiselt oluliseks ja seetĂ”ttu on kodu lehel ka automatiseeritud tagasisidesĂŒsteem, mis vĂ”imaldab klientidel hĂ”lpsasti oma kogemusi jagada ning isegi tootepilte ning videoid lisada. „See on andnud meile vÀÀrtuslikku sisendit tootearenduseks ja teenuste tĂ€iustamiseks. Iga kord, kui klient jagab oma kogemust vĂ”i annab soovituse, tunneme, et meie töö mĂ”jutab positiivselt teiste elu. See tagasiside aitab meil muuta ostuprotsessi veelgi nauditavamaks ja sujuvamaks.“

Möödunud aastal pĂ€lvis Korilase e-pood ka rahva lemmiku tiitli. „Usun, et see oli tingitud eelkĂ”ige pidevast pĂŒhendumusest kliendikogemuse parendamisele,“ arvab SĂŒld. Tegevjuhi sĂ”nul hindavad kasutajad e-poes kĂ”rgelt selle kasutajasĂ”bralikku disaini, mis on optimeeritud erinevate seadmete jaoks, ning intuitiivset navigatsiooni, mis muudab tooteotsingu ja ostuprotsessi lihtsaks ning nauditavaks.

Samuti on pööratud suurt tĂ€helepanu detailidele, nagu kvaliteetsed tootefotod, selged ja arusaadavad tootekirjeldused ning turvaline maksesĂŒsteem.

„Tagasiside pĂ”hjal armastavad kasutajad eriti meie pĂŒhendumust avatud suhtlusele ja lĂ€bipaistvusele, mis vĂ€ljendub reaalajas klientide arvustustes ja hinnangutes meie kodulehel. Me usume, et just see avatus ja valmidus pidevalt Ă”ppida ning areneda on see, mis toob inimesi Korilase e-poodi ikka ja jĂ€lle tagasi.“

Grete – Grete poest „Just mĂ”ni pĂ€ev tagasi naasime emaga kaubareisilt Prantsusmaalt ja ees ootavad pikad pildistamispĂ€evad,“ rÀÀgib lauljanna Grete Paia, kes lisaks laulmisele tegutseb juba mĂ”nda aega ka rĂ”ivaĂ€ris, vedades omanimelist e-poodi.

„Minu e-poe loomise ja e-kaubanduse teekond algas koroonapandeemia ajal. Esimest korda tekkis reaalne aeg oma pikaaegne plaan ette vĂ”tta ja seda pĂ€riselt ellu viima hakata,“ sĂ”nab naine. Nimelt peab tema ema Diana juba 1997. aastast

FOTOD: ERAKOGU

3 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | PERSOON |
„Kasutusmugavus! Tellimine peab olema lihtne ja tasumisvĂ”imalus kohene,” reastab Grete Paia e-poele olulised kriteeriumid. TRIIN TISLER

Kuressaares naiste- ja meesteriiete poodi nimega Grete.

„Aastate jooksul olime tasapisi kĂŒll sotsiaalmeedias reklaami jĂ”udnud teha, ent e-poe osas olime vaid kergelt mĂ”tteid mĂ”lgutanud. Niisiis vĂ”tsingi 2020. aasta kevadel Grete poele e-poe loomise enda sĂŒdameasjaks ja hakkasin vaikselt nokitsema. Proovisin kĂ€tt isegi koodikirjutamises,“ naerab Paia, kellele on alati meeldinud end uutes valdkondades proovile panna.

„Üritasin paika saada ka kodulehe ĂŒldist disaini, aga lĂ”puks andsin ikkagi arendajatele asja ĂŒle. Kindlasti tegi nende elu ka veidi lihtsamaks see, et mul oli n-ö demoversioon vĂ”i nĂ€idis mingil mÀÀral valmis tehtud.

MöödarÀÀkimisi vĂ”i valestimĂ”istmisi oli sellevĂ”rra vĂ€hem.“

Grete e-pood on eelkĂ”ige loodud eesmĂ€rgiga toetada fĂŒĂŒsilist Kuressaares asuvat kauplust.

„See on ikkagi prioriteet.

E-pood on tore lisa ja pigem turundusliku eesmÀrgiga, kuna kogu kaubavalikust jÔuab epoodi vaid ligi 5% toodetest.

Kuna meil on tohutult lai valik tooteid, ent vĂ€ikesed kogused, et hoida teatud mÀÀral eksklusiivsust, siis puht fĂŒĂŒsiliselt juba on keeruline e-poe mahtu tĂ”sta.“

Ideest teostuseni aasta

„Umbes aasta lĂ€ks selleni, kuni laotarkvara suudeti korrektselt arendada selliseks, et e- ja fĂŒĂŒsilise poe ning lao vaheline suhtlus korrektselt toimiks,“

meenutab Paia ja lisab, et raskeim osa oli koguste klappima saamine lao ning e-poe vahel. „Pidevalt olid mingid anomaaliad, millest keegi aru ei saanud – ÀÀrmiselt vĂ€sitav ja nĂ€rvesööv ning mĂ”nikord oli kĂŒll soov juba kĂ€ega lĂŒĂŒa. Minu jaoks ĂŒks vĂ€rvikamaid hetki oli see, kui laotarkvara programmi, mida oleme aastast 2014 kasutanud, arendajad ĂŒtlesid, et liidestus e-poe tarvis on vĂ€lja arendatud ja kĂ”ik toimib, kuid tegelikkuses ilmnes, et arendajad olid vĂ€rvivalikud ja suurused arenduse kĂ€igus Ă€ra unustanud
 Poistele tuli natukene selgitada, kuidas rĂ”ivaĂ€ri toimib, ja et riiete puhul on need suuresti esmatĂ€htsad kriteeriumid,“ naerab lauljanna tagantjĂ€rele ja tĂ”deb, et nĂ€rvirakke kulus kĂ”vasti ning sai ka pisaraid valatud. „Aga see vist on standard igasugu arenduste puhul, nagu ma olen aru saanud.“ Pikad pildistamispĂ€evad Kui pakkide saatmise ja tagastustega tegeleb ĂŒldiselt poe personal ja kliendisuhtlus on enamjaolt Grete ema Diana kanda, siis lauljanna enda pĂ”hialaks on tootefotode tegemine. „Samuti see, et need vĂ”imalikult tĂ”etruud, Ă”igete vĂ€rvidega tootepildid jĂ”uaksid nii e-poodi kui ka sotsiaalmeediasse,“ loetleb Paia ja lisab: „Selle alla kulub meeletu aeg. Eks sĂ”brad-tuttavad-kolleegid muusikamaastikult on mind pĂ€ris tihti nĂ€inud jĂ€lle kusagil esinemise backstage’is vĂ”i autos nendega tegelemas. LĂŒhidalt: kogu see pildimajandus on sel-

4 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | PERSOON | 28
Grete jaoks on ĂŒlitĂ€htis algusest peale olnud ka e-poe piltide stiil – et need ei oleks tĂŒĂŒpilised ĂŒhevĂ€rvilise taustaga igavad kataloogipildid, vaid stiililt vĂ”imalikult elutruud.

line tore never-ending nĂ”iaring mu jaoks. Samas on see meeletu maht ĂŒlihea intensiivne „kool“, kuidas veelgi paremaks saada ja veelgi Ă€gedamat sisu luua – seda mitte ainult e-poe osas, vaid ka ĂŒldiselt artist Grete Paia sisuloomes.“

E-pood ĂŒhele tootele

Mikroinvestori kaubamĂ€rgi all tegutseva Marin Vallikivi epood loodi kaks aastat tagasi, et mĂŒĂŒa toona oma ainsat toodet – Mikroinvestori investeerimispĂ€evikut. „Leidsin, et parim viis selle mĂŒĂŒmiseks on enda e-pood, sest fĂŒĂŒsilistesse poodidesse ei ole vĂ€ga lihtne oma toodet saada. Nad vĂ”tavad pĂ€ris palju vahelt ega tegele ka otseselt sinu toote mĂŒĂŒgiga,“ ĂŒtleb Vallikivi. Praeguseks on tema epoes kuusteist erinevat toodet ja kuigi osa neist on mĂŒĂŒgil ka jaepoodides, tuleb enamik tellimusi siiski e-poe kaudu.

„Aega ei lĂ€inud ĂŒldse kaua. Wordpressi kodulehele saab lihtsalt e-poe lisada,“ ĂŒtleb naine, kes „pusis“ poe valmis ise. „Mul oli ainult ĂŒks toode, seega ei oleks olnud mĂ”istlik midagi teenusena sisse osta. Samas oli mul vajadusel olemas IT-tugi –kui hakkama ei saanud, siis ostsin natuke teenust. Nii sain kulusid hajutada.“

KĂ”ige keerulisemaks peab Vallikivi tagantjĂ€rele toodete sisestamist ja tootekirjelduste lisamist. „Keeruline oli alguses taibata, mida tĂ€hendab alla laaditav toode ja mida virtuaalne ning millal kumba valida. ÜhesĂ”naga, igasugune seadis-

E-poes hindab Marin Vallikivi lihtsust. „Ostuprotsess peab olema vĂ”imalikult mugav ja lihtne. Üleliigseid andmeid ei ole mĂ”tet koguda,” ĂŒtleb ta.

tamine on esimesel korral raske,“ naerab ta.

Praeguseks on naine jĂ”udnud nii kaugele, et plaanib toodete sisestamise delegeerida virtuaalsele assistendile. „Sisu peab nagunii minult tulema, aga nii saangi tehniliste asjade asemel keskenduda vaid sellele.“

Vallikivi sĂ”nul on kĂ”ik e-poodi puudutav olnud samm sammuline Ă”ppimine. „SeepĂ€rast on eriti oluline, et probleemide korral annaks inimesed sellest teada, sest ma tavaliselt ise ju ei tea, et on probleeme.“ Ka algajatele soovitab ta mitte ĂŒle mĂ”elda. „Ära karda. Ära mĂ”tle ĂŒle. Tee toimiv e-pood valmis – lihtsalt et inimene saaks osta ja maksta. SeejĂ€rel saad samm sammu haaval e-poodi ja ostukogemust paremaks muuta.“

Teeni igalt e-poe ostult Salva raha!

Salva raha on eraklientidele mÔeldud lojaalsusprogramm, mis töötab lihtsal pÔhimÔttel: osta kindlustuseping Salva e-poest ja teeni ostuga Salva raha! Kogutud raha saad kasutada uute poliiside ostmisel e-poest. Salva raha kasutamiseks logi sisse iseteenindusse.

salva.ee

Tutvu tingimustega salva.ee, vajadusel pea nÔu meie spetsialistiga.

5 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | PERSOON |
FOTO: ERAKOGU FOTOD: ERAKOGU
Kui pakkide saatmise ja tagastusega tegeleb ĂŒldiselt poe personal ning kliendisuhtlus on enamjaolt Grete ema Diana kanda, siis lauljanna enda pĂ”hialaks on tootefotode tegemine.

E-kaubanduse maastik areneb kiiresti. Kuidas oma e-poega 2024. aastal ellu jÀÀda?

Vastab Teet Torim, rahvusvaheline turundus- ja Ă€rimentor Euroopa Innovatsiooniakadeemias, Kiuas Acceleratoris ja Alchemist Acceleratoris. Ta on ka autor ja endine digiturunduse Ă”ppejĂ”ud TalTechis. EttevĂ”tte Boosting Loyalty asutaja ja tegevjuhina on Teet Torim esirinnas tehisintellekti tööriistade kasutamises ettevĂ”tete uuendamiseks ja alustavate ettevĂ”tete kasvamisel B2C (B2B2C) mudeli „Boosting Loyalty“ kaudu.

E-kaubanduse maastik on dĂŒnaamiline ja areneb kiirelt, tuues iga pĂ€evaga uusi vĂ”imalusi ning vĂ€ljakutseid. Et pĂŒsida konkurentsis ja tagada oma e-poe edu aastal 2024, on vaja omaks vĂ”tta uuenduslikud lĂ€henemised ja jĂ€rgida parimaid praktikaid.

E-pood on kindlasti ĂŒks Ă€ri osadest, mis ei saa kunagi lĂ”plikult valmis – seda tunnetab iga ettevĂ”tja. Oma kogemusest vĂ”in lisada, et ĂŒhte oma ettevĂ”tte e-poodi ehitasin ĂŒheksa korda. Iga korraga tegime vĂ€hem vigu ja pidime lisama uusi vĂ”imalusi. LĂ€biv joon nende uuenduste ja ehitamiste juures oli kasutajamugavuse parandamine. Kui alguses ostis igast sajast e-poe kĂŒlastajast ĂŒks inimene, siis lĂ”puks ostis juba neli klienti (konversioonimÀÀr 4%).

Pidevalt oli vaja teha ostuteekond lĂŒhemaks, ehk mida vĂ€hem klikke e-poodi jĂ”udmisest on toote ostu sooritamiseni, seda edukam on pood ja seda rahulolevam on klient. See tĂ€hendab ka seda, et kui klient tellib toote pakiautomaati, ei ole vaja elukoha aadressi ega postiindeksit kĂŒsida. KĂ”ik sellised vĂ€ikesed komistuskivid takistavad kliendil ostuni jĂ”udmast. Aga jagame sulle soovitusi, mida silmas pidada, et sina ei peaks oma e-poodi ehitades kliente kaotama.

Mobiilse ostlemise esiletĂ”us Mobiilse e-kaubanduse kasv on olnud muljet avaldav. Statista andmetel kasvab mobiilse ekaubanduse osakaal jĂ€rjepidevalt ja on prognooside kohaselt 2024. aastaks enam kui 70% kogu e-kaubanduse mĂŒĂŒgist. SeetĂ”ttu on kriitilise tĂ€htsusega optimeerida e-pood mobiilikasutajate jaoks, et tagada mugav ja sujuv ostukogemus, mis soodustab ostuotsuse tegemist. Klientide esmaseks puutepunktiks saab ĂŒha enam mobiilseade, mis tĂ€hendab, et e-poe disain ja kasutajakogemus peavad olema mobiilisĂ”bralikud. See tĂ€hendab kiireid laadimisaegu, lihtsat navigeerimist ja intuitiivset ostuprotsessi. Kui esimestel aastatel oli meie epoe mobiilsete ostude osakaal 25–28% (2017–2018), siis paari aastaga tĂ”usis see osakaal ĂŒle 50% (2022). TĂ€napĂ€eval oma e-poodi ehitades peab mĂ”tlema „Mobiil ainult“ vaatenurgast,

sest kui sinu e-poe kasutamine mobiilis on kehv, siis kliendid ei jÔua kunagi ostuni. NB! Arvesta sellega, et peale kasvav pÔlvkond saab oma esimese internetikogemuse mobiilis ja see on nende keskne seadeldis, mille kaudu kÀib info otsimine, suhtlemine ja ostlemine.

Ostuteekond on vaja teha lĂŒhemaks, ehk mida vĂ€hem klikke e-poodi jĂ”udmisest on toote ostu sooritamiseni, seda edukam on pood ja seda rahulolevam on klient.

Edukas e-pood arvestab AI vÔimalustega Tehisintellekti (AI) rakendamine e-kaubanduses avab ukse arvukatele vÔimalustele, alates kliendikogemuse isikupÀrastamisest kuni operatsioonide efektiivsuse suurendamiseni. AI

6 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | PERSOON | Esivanemate tarkused pudelis LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS –NATURAALSELT ELUS! Vaata kui hea toode! Suure valikuga raamatupood Raamatud, lauamĂ€ngud, kontoritarbed E-pood: martaraamat.ee Kui te soovitud raamatut ei leidnud, palun andke meile mĂ€rku! VĂ”imalik, et raamat on olemas, kuid pole andmebaasi veel jĂ”udnud. Marta Raamat OÜ Tallinna mnt 42, Rapla linn I Tel 449 2209, 504 9792 I martaraamat@hot.ee
Kulus umbes aasta, kuni laotarkvara suudeti arendada selliseks, et e- ja fĂŒĂŒsilise poe ning lao vaheline suhtlus korrektselt toimiks. FOTO: ERAKOGU

vĂ”imaldab e-poodidel pakkuda kliendile just talle sobivaid tooteid, parandades seelĂ€bi ostukogemust ja suurendades mĂŒĂŒki. Lisaks vĂ”ib AI-pĂ”hine klienditeenindus pakkuda reaalajas abi, vĂ€hendades klienditoe koormust ja parandades klientide rahulolu. Tehisintellekti integreerimine oma e-poodi ei ole enam luksus, vaid vajadus, et pĂŒsida konkurentsivĂ”imeline. 2024. aastal on 80% e-poodidest integreerinud mingis vormis AI-lahendusi, et parandada kliendikogemust ja suurendada mĂŒĂŒki (allikas: eMarketer, 2024).

Esmalt arvesta sellega, et kodulehel tervikuna oleks mĂŒĂŒdavatest toodetest kirjutatud info. Praegused AI-tööriistad, nagu ChatGPT, vĂ”imaldavad sul ilma suure vaevata kirjutada valmis tootelehe pĂ”hjaliku info koos kasutegurite ja kasutussoovitustega. Kasuta vĂ”imalusi, mis aitavad sul oma tooteid paremini mĂŒĂŒma panna, ja koosta tootelehtede info AI abiga.

Teiseks peab arvestama, et masinad (nĂ€iteks Google’i otsing) oskaksid sinu kodulehelt ja e-poest info ĂŒles leida. Kasuta „kĂ”ik ĂŒhel lehel“ formaati ja vĂ€ldi erinevaid rippmenĂŒĂŒsid, peidetud aknaid ning muud sellist, mis takistab masinal vĂ”i AI-tööriistadel info ĂŒles leidmist sinu tootelehtedelt. Mida lihtsamini on info nii inimestele kui ka masinatele kĂ€ttesaadav ja leitav, seda paremad tulemused kajastuvad mĂŒĂŒginumbrites.

Kolmandaks: AIklienditeenindus ehk tehisintellekt aitab e-poes inimestel infot kiirelt ĂŒles leida. See on kindlasti ĂŒks vĂ”imalus, millest ma oma e-poe puhul olen kĂ”ige rohkem puudust tundnud. Olen ise vastanud sadadele korduvatele kĂŒsimustele toote kasutamise, toote omaduste jne kohta. Praegu saan ma aga kĂ”ik selle automatiseerida ja panna oma e-poodi targa AI-abilise, kes kodulehe info ja lihtsa seadistamisega on vĂ”imeline aitama klienti ostule lĂ€hemale vĂ”i soovitama tooteid. AI-pĂ”histe chatbot ’ide kasutamine klienditeeninduses on tĂ”usnud 50% vĂ”rreldes eelmise aastaga, nĂ€idates, kui oluline on pakkuda kiiret ja isikupĂ€rastatud nĂ”ustamist igal ostuteekonna sammul ( allikas: eMarketer, 2024 ).

Alustava e-poe jaoks lÀks meile see viga maksma 70 000 eurot

Lihtsama e-poe saab pĂŒsti panna juba pĂ€evaga koos makse- ja transpordilahendustega, aga siis on vaja hakata mĂ”tlema turundusele, kuidas inimesed sinu kodulehele jĂ”uavad ning kuidas ostu teinud kliendist saaks pĂŒsiklient.

Meie alustasime kliendi otsimist sotsiaalmeediast ja seda on reklaamidega vĂ€ga lihtne teha, alustades viiest eurost pĂ€evas. Mis aga meile kalliks maksma lĂ€ks, olid just puudulikud tegevused pĂ€rast ostu. Me ei teinud ĂŒhtegi tegevust oma klientidega 1,5 aastat ja selle

tĂ”ttu kaotasime ĂŒle 70 000 euro saamata jÀÀnud tulu.

PĂ€rast meiliturunduse kasutuselevĂ”ttu sai see meie number ĂŒheks mĂŒĂŒgikanaliks, mis tegi 500 000 eurot kĂ€ivet. Adobe Analytics on vĂ€lja toonud, et e-posti turunduse investeeringu tasuvuse (ROI) keskmine on tĂ”usnud 42 euro peale iga investeeritud euro kohta.

orgaanilist liiklust lĂ€bi otsingumootori optimeerimise (SEO) kui ka tasulist reklaami sotsiaalmeedias ja otsingumootorites. Lisaks on oluline keskenduda meiliturundusele, mis on tĂ”estanud end tĂ”husa turunduskanalina klientidega suhtlemisel ja nende ostude soodustamisel. Harvard Business Review’ uuringud nĂ€itavad, et kliendisuhte haldamisse investeerimine on ĂŒlioluline, kuna klientide hoidmise 5% suurendamine vĂ”ib kasumit tĂ”sta kuni 95%.

Lihtsama e-poe saab pĂŒsti panna juba pĂ€evaga

koos makse- ja transpordilahendustega, aga siis on vaja hakata mÔtlema turundusele.

Turunduse roll e-poe edu saavutamisel E-poodide statistika andmetel teeb ainult 32% esimese ostu sooritanud klientidest ĂŒldse teise ostu, 68% ei osta enam kunagi sinu juurest. Edukas e-pood nĂ”uab tĂ”husat turundusstrateegiat. See hĂ”lmab nii

Kui varem oli meil 4–5- pealine meeskond e-poe turundamisel, siis praeguseks on enamik turundustegevusi asendunud AI-tööriistade ja vĂ”imalustega, mis muidu olid kĂ€ttesaamatud. NĂ€iteks tootepiltide töötlemine kĂ€ib minutitega nii, et AI teeb pildile uue tausta, blogipostitused valmivad koostöös ChatGPT-ga, sotsiaalmeedia sisu plaanid ja postitused tehakse koos ChatGPT ja Dall-E3-ga jne. Ja mis kĂ”ige parem: tĂ€napĂ€eval saab enda turunduse Ă€ra automatiseerida nii, et uue kliendi leidmine on odavam, pĂŒsikliendid tahavad olla pikemalt ja turundus tegevused on kasumlikud.

E-kaubanduse kiire areng nÔuab pidevat kohanemist ja innovatsiooni. Need soovitused aitavad e-poe omanikel mitte ainult ellu jÀÀda, vaid ka Ôitseda konkurentsitihedal turul, pakkudes klientidele meeldejÀÀvat ja rahuldust pakkuvat ostukogemust.

Mesikuma maitsestatud mete gurmeesari

Rohkem kui mesi

Meie mesilased elavad LÀÀnemaal, kus nende lennuulatusse jÀÀvad metsad ja niidud. LĂ€heduses pole suuri pĂ”llumaid –k ehvavĂ”itu on need LÀÀnemaa mullad ega sobi hĂ€sti pĂ”llumehele KĂŒll aga meeldib selline pinnas metsikult k asvavatele elujĂ”ulistele taimedele – Eesti looduslikud niidud kuuluvad maailma k Ă”ige liigirik k amate taimek oosluste hulk a. Üllata oma maitsemeeli mĂ”nusa k odumaise meega!

Sinu Mesikuma

www.mesikuma.ee

Andres Tamla | tel 5650 1056 andres@mesikuma.ee

Kauplus Naerupaun

KĂŒĂŒtri 2,Tartu

E-R11-18

L10-15

Psuletud

+3725101869

www.naerupaun.eu

Facebook: Naerupaun

VAATA KA MEIE

E-POODI

7 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | PERSOON |
FOTO: EIA

Kas reklaamiseadust on vaja muuta?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule reklaamiseaduse vÀljatöötamiskavatsuse. Mida arvavad planeeritavatest muudatustest siinsed kaupmehed ja teenusepakkujad?

SIGRID AUNAP

Praegu kehtiv reklaamiseadus on 15 aastat vana ja vajab nĂŒĂŒdisajastamist, sest aja jooksul on muutunud nii turuolukord kui ka olulised infokanalid, ning osa piiranguid ei tĂ€ida enam oma eesmĂ€rki. Samuti on kavas muuta seadus lihtsamini mĂ”istetavaks ja rakendatavaks, kaotada praktikas mittetoimivad sĂ€tted ning tĂ”hustada jĂ€relevalvet.

„Reklaamimaailmas on tekkinud mitmeid olulisi tĂ”kkeid ja kitsaskohti, millele reklaamiseadus praegusel kujul vastust ei anna. PĂ”hjus on vĂ€ga lihtne: see on loodud ajal, mil nĂ€iteks sotsiaalmeediat vĂ”i voogedastust ei olnud olemas. Praegune reklaamiseadus on aegunud ja vajab vĂ€rskendust, sest see ei arvesta uut tĂŒĂŒpi inforuumiga,“ kommenteeris majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Ülereguleerimist ei poolda

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann JĂ€rvela kinnitas, et jĂ€tkuvalt on tĂ€htis klientide uutest toodetest ja headest pakkumistest teavitamine ning ĂŒlereguleerimist Selver seejuures ei poolda. „Ka tarbija huvi on saada erinevatest sooduspakkumistest ja uutest toodetest teadlikuks,“ selgitas JĂ€rvela. „JĂ€lgime kindlasti arutelu huvi ja tĂ€helepanelikkusega ning mĂ”istagi jĂ€rgime kĂ”iki Eesti Vabariigi seadusi,“ sĂ”nas ta.

Rimi Eesti jurist Erik Lepik leidis aga, et reklaamiseaduse vanuse tĂ”ttu on tĂ”epoolest mĂ”istlik praegune seadus ĂŒle vaadata, arvestades kĂ”iki ajas toimunud muutusi ja esile kerkinud probleeme. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud probleemide kaardistamist. Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnĂ”u vĂ€ljatöötamiskavatsuses on vĂ€lja toodud pĂ€ris palju murekohti, nĂ€iteks mitmete oluliste mĂ”istete mitmeti tĂ”lgendamist, mis kindlasti raskendab nii kauplejate kui ka kontrollivate ametiasutuste tööd, kui piirangute sisust piisavalt hĂ€sti ĂŒhtmoodi aru ei saada,“ selgitas Lepik ja lisas, et suures plaanis on probleemi lahendamiseks vĂ€lja pakutud kaks varianti: kas soodustada

reklaamivaldkonna eneseregulatsiooni tekkimist vĂ”i teha korda seaduse puudulikud sĂ€tted. „Esialgu tundub eneseregulatsiooni variant natuke ebaselge ja ei saa olla kindel, et kĂ”ik ettevĂ”tjad sellega kaasa tulevad. Eneseregulatsiooni korral nĂ€hakse ette, et luuakse koodeks ja organisatsioon, mis selle tĂ€itmist kontrollima hakkab. Lisaks luuakse vahekohus, kes omakorda organisatsiooni otsuseid kontrollib. VĂ€ga suureks miinuseks on, et reeglid kehtivad vaid neile ettevĂ”tjatele, kes sellega liitunud on ja ka liikmetasu maksavad. Seega, kui ettevĂ”te ei liitu selle organisatsiooniga, lahendab ikkagi TTJA vaidlusi ehk reklaamiseadusega seotud vaidlusi lahendatakse kahes erinevas kohas ja pole kindel, kas neid ka ĂŒhetaoliselt lahendataks,“ tĂ”i Lepik vĂ€lja. Ta hindas, et antud valikutest tundub esialgu parem olevat seaduse korrastamine, mis tagaks turuosaliste vĂ”rdse ja ĂŒhemĂ”ttelise kohtle-

FOTO: SHUTTERSTOCK

mise, ilma ettevÔtjatele lisakulutusi tekitamata.

A. Le Coqi turundusdirektor Katrin Vernik tĂ”i aga omalt poolt vĂ€lja, et nĂ€ha on mitmeid kriitilise tĂ€htsusega lĂ€bi arutamata kohti, nĂ€iteks mis puudutavad internetti kui kanalit ja platvormi, mis on avatud ilma aja- ja kohapiiranguteta. „NĂ€eme ĂŒhiskonnas selgelt, et aasta-aastalt suureneb interneti kui tĂ€htsaima tarbitava kanali osakaal. Eestis loodavad piirangud ja kitsendused ei tohiks olla suunatud kohalikele tootjatele, toodetele ega nende reklaamidele vaid seepĂ€rast, et neid saab kohapeal kontrollida. See annab ebaĂ”iglase turueelise rahvusvahelistele kaubamĂ€rkidele, kes kasutavad peamise turunduskanalina eri-

nevaid sotsiaalmeediaplatvorme, spordiĂŒlekandeid, stream’e,“ ĂŒtles Vernik ja nentis, et rahvusvahelistel brĂ€ndidel tekib kohalike piirangute korral selge majanduslik ja sotsiaalne eelisseis. „Muudatuste ulatust on keeruline hinnata, kuid ohuna nĂ€eme, et lokaalsed reklaamipiirangud tekitavad turumoonutuse ning mĂ”juvad pĂ€rssivalt kohalikule ettevĂ”tlusele ja Eesti majandusele tervikuna,“ kommenteeris ta.

Seadusandja peab

kaitsma tarbijat

Jonna Pechter, Bigbanki Eesti Ă€riĂŒksuse juht kinnitas, et Bigbank toetab kahtlemata reklaamiseaduse laenureklaami piirangute mĂ€rkimisvÀÀrset vĂ€hendamist. „Seadusandjal on

Seadus peab olema vÔimalikult selge

Reklaamiseaduse muutmine on vajalik, et suurendada kehtivate reklaamiseaduse mĂ”istete, ĂŒldiste pĂ”himĂ”tete ja konkreetsete piirangute Ă”igusselgust. NĂ€iteks peab reklaamiseadus andma vĂ”imalikult selge vastuse, kas ja mis juhul kehtib reklaamiseadus mĂ”juisikutele. Reklaamipiirangute osas tuleb seaduses nĂ€iteks selgemalt vĂ€lja tuua, et alkoholireklaami piirangud kehtivad lisaks konkreetsele alkoholitootele ka ĂŒldisemalt alkoholile, nĂ€iteks veinile, viinale. Suurem Ă”igusselgus lihtsustab ettevĂ”tjate jaoks reklaamiseaduse nĂ”uete tĂ€itmist ja teiselt poolt vĂ”iks tĂ”hustada ka jĂ€relevalveasutuste tööd. Reklaamiseaduse muutmine on mĂ”istlik ka seetĂ”ttu, et aja jooksul on lisandunud uusi reklaamikanaleid, kuid reklaamiseadus ei ole nende muudatustega kaasas kĂ€inud. Üha rohkem kasutatakse kanaleid, kus reklaami saab nĂ€idata kĂ”igile ja sĂ”ltumata kellaajast, nĂ€iteks erinevad sotsiaalmeediakanalid ja jĂ€relvaatamise teenused. SeetĂ”ttu tuleb ĂŒle vaadata praegused reklaamipiirangud, mis kehtivad ĂŒksnes teatud kanalitele vĂ”i kellaaegadele. Kaubandus-tööstuskoja esimene eelistus on kehtestada reklaamiseaduses kanalineutraalsed piirangud. See tĂ€hendab, et piirangud tuleks sĂ”nastada eesmĂ€rgi kaudu, mitte konkreetsete kanalite lĂ”ikes. NĂ€iteks kui finantsteenuste reklaami piirangute eesmĂ€rk on vĂ€hendada emotsiooni ajel tehtud laenuvĂ”tmise otsuseid, siis peaksid piirangud toetama selle eesmĂ€rgi saavutamist, mitte tooma vĂ€lja, kus kanalis vĂ”ib reklaami nĂ€idata vĂ”i kus mitte.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ĂŒhe ideena pakkunud vĂ€lja ka valdkondadeĂŒlese reklaamivaldkonna eneseregulatsiooni loomist. Suhtume sellesse mĂ”ttesse positiivselt. Samas ei tasu loota, et ĂŒksnes eneseregulatsioon lahendab kĂ”ik reklaamiseaduse kitsaskohad ning muudab jĂ€relevalve automaatselt tĂ”husaks. Eneseregulatsioon saab tĂ€psustada seadust ja kehtestada vajadusel seadusest rangemad nĂ”uded, kuid endiselt on vajalik, et reklaamiseadus oleks vĂ”imalikult selge ning toimiks ka tĂ”hus riiklik jĂ€relevalve reklaamivaldkonna reeglite tĂ€itmise ĂŒle.

Keda mĂ”jutab? Muudatused mĂ”jutavad kĂ”iki ettevĂ”tteid, kes reklaamivad oma tooteid, teenuseid, ĂŒritusi vĂ”i pakuvad reklaamide koostamise vĂ”i avalikustamise teenust. EelkĂ”ige avaldub mĂ”ju jĂ€rgmistele ettevĂ”tetele: reklaamiagentuurid; meediaettevĂ”tted; alkoholitootjad ja -mĂŒĂŒjad; finantsteenuste pakkujad; hasartmĂ€ngu korraldajad; tervishoiuteenuse pakkujad.

Millal jÔustuvad plaanitavad muudatused? Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnÔu 2024. aasta lÔpuks ning muudatused jÔustuksid 2025. aasta lÔpus.

oluline kaitsta tarbijaid, et nad ei tajuks laenu vĂ”tmist kui ĂŒle oma vĂ”imete elustiili lubamise viisi ning teeksid igal juhul vastutustundlikke laenuotsuseid. SeetĂ”ttu peab laenureklaam igal juhul olema vastutustundlik ja teatud piirangud on seal pĂ”hjendatud,“ sĂ”nas Pechter.

Ta selgitas, et ĂŒle jĂ”u kĂ€iva finantskohustuse vĂ”tmise probleemi tegelik lahendus nii inimeste kui ka pankade ja teiste krediidiandjate jaoks ei ole aga mitte ranged reklaamipiirangud, vaid praegu seadusandliku algatusena töös oleva positiivse krediidiregistri vĂ”imalikult kiire kĂ€ivitamine. „Kliendi kohustustest tĂ€ieliku ĂŒlevaate saamine aitab kaasa vastutustundlike laenuotsuste tegemisele ning kaitseb just seda kliendigruppi, kes meeleheitel olles varjab laenuandja eest oma kohustusi ning muudab nii oma olukorra veelgi keerukamaks. Kuuldavasti peaks vastav eelnĂ”u valmima juba selle aasta sĂŒgisel,“ tĂ€psustas ta.

Reklaamiseaduse vĂ”imalikest muudatustest rÀÀkides on Bigbanki hinnangul kĂ”ige olulisemad ja tarbijaile kĂ”ige suuremat potentsiaalset tulu toovad töösuunad kahe kĂ”ige laiemale tarbijate grupile olulise teenuse – eluasemelaenude ja autoliisingu reklaami piirangute kaotamine vĂ”i vĂ€hemasti oluline leevendamine.

„Kodulaen kui kinnisvaraga tagatud ja notariaalselt vormistatav finantstoode on oluliselt turvalisem ja reguleeritum tavalistest tarbijakrediiditoodetest ning seetĂ”ttu vĂ”iks selle reklaam olla lubatud. Seoses LĂ€tis just jĂ”ustunud reklaamipiirangute kaotamisega kodulaenudele oleme praegu olukorras, kus kĂ”igis lĂ€hiregiooni riikides (LĂ€ti, Leedu, Soome, Rootsi) on seadusandja jĂ”ustanud olukorra, mis lubab pankadel erinevalt Eestist reklaamida oma kodulaenude pakkumiste tĂ€pseid tingimusi,“ tĂ”i Pechter vĂ€lja murekoha ja selgitas, et

Eestis on praegu aga krediidiasutuste jaoks keelatud teha kodulaenudele reklaami viisil, mis lubaks selgelt esitleda pakutavat intressimÀÀra, pangamarginaali suurust vÔi teisi konkurentidest soodsamaid lepingutingimusi.

Ka Inbanki turundusjuht Kristi Amberg leidis, et finantsteenuste reklaami piiranguid tuleb leevendada. „Kuna turuosalised jĂ€rgivad regulatsioone, piisab ka finantsteenuste puhul reklaamile kehtestatud ĂŒldnĂ”uetest. Teiste riikide kogemus nĂ€itab, et reklaami keelamine ei anna tulemust,“ sĂ”nas Amberg ja vĂ€ljendas, et naiivne on arvata, et kogu tarbijakrediidi reklaami keelamine ĂŒlelaenamist vĂ€ltida aitaks. „NĂ€iteks LĂ€tis keelustati aastaid tagasi laenutoodete reklaam, mis nĂ”rgemate ĂŒhiskonnagruppide kaitse asemel tĂ”i kaasa turu polariseerumise ning konkurentsi ja innovatsiooni vĂ€henemise. LĂ€tis on jĂ”utud taas piirangute leevendamiseni,“ tĂ”i ta vĂ€lja kĂ”neka nĂ€ite.

Kui finantsteenuste reklaami piiranguid leevendada, tĂ€hendaks see Ambergi sĂ”nul ka edaspidi, et avaldatav teave peab olema vastutustundlik ega tohi ĂŒles kutsuda lĂ€bimĂ”tlematule ja kergekĂ€elisele krediidi tarbimisele. Toote olemusest ja pĂ”hitingimustest teavitamine aitab tema sĂ”nul teha teadlikke ning erinevate pakkumiste vĂ”rdlustel pĂ”hinevaid ostuotsuseid, elavdab konkurentsi ning vĂ”imaldab tarbijatel saada parimaid pakkumisi. „KĂ”ige mĂ”istlikum variant on, et turuosaliste ĂŒle teostab jĂ€relevalvet finantsinspektsioon ning topeltregulatsioon ei ole vajalik. Sektoris ei ole praegu reguleerimata turuosalisi ning finantssektori regulatsioon, vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tted ja nende rakendamine tagavad tarbijatele vajaliku sisulise kaitse. Viimase olulise tĂŒki asetab oma kohale positiivse krediidiregistri loomine,“ vĂ”ttis Amberg teema kokku.

9 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | REKLAAMISEADUS |
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja Ôigusosakonna juhataja Marko Udras

Sotsiaalmeediaturundus –millal uskuda, millal mitte?

ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK

TĂ€napĂ€eval, mil tehnoloogia ja internet on muutunud meie igapĂ€evaelu lahutamatuteks osadeks, on ka paljud ettevĂ”tted oma turundustegevused just sinna ĂŒle kolinud. Missuguseid muutuseid on sotsiaalmeediaturundus aga tarbija jaoks kaasa toonud ja kuidas edaspidi teadlikumalt ostelda?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE

IgaĂŒks pĂŒĂŒab vĂ”ita tarbija tĂ€helepanu Sotsiaalmeedia mĂ€ngib tĂ€napĂ€eval ÀÀrmiselt olulist rolli ettevĂ”tte nĂ€htavuses ja brĂ€ndi kujundamises. MĂ”nes mĂ”ttes vĂ”ib öelda, et kui ettevĂ”tet ei ole sotsiaalmeedias, siis paljude tarbijate jaoks ei olegi seda justkui olemas. Eriti kĂ€ib see noorema pĂ”lvkonna kohta, kes sageli ei vaata ĂŒldse televiisorit ega tarbi ka trĂŒkimeediat. Nii on kohalolu sotsiaalmeedias ettevĂ”tete jaoks aina olulisemaks muutunud: seal viiakse lĂ€bi kampaaniaid, teavitatakse tarbijaid uutest toodetest ja jagatakse sageli ka lihtsalt huvitavat vĂ”i naljakat sisu.

Üks kĂ”ige suuremaid erinevusi traditsiooniliste turundusmeetodite ja sotsiaalmeediaturunduse vahel on see, et sotsiaalmeedia vĂ”imaldab brĂ€ndidel tarbijatega dialoogi astuda. TrĂŒkimeedias ja televisioonis avaldatud reklaamide puhul on tegemist ĂŒhepoolse sĂ”numi kohale toimetamisega. Sotsiaalmeedia on ju aga loodud suhtlemiseks, mis tĂ€hendab, et tarbija saab otse ja avalikult anda tagasisidet, esitada kĂŒsimusi vĂ”i toodete ĂŒle arutleda. Ning kuna iga klikk, kommentaar ja arvamus tĂ”mbab ettevĂ”tte tegemistele tĂ€helepanu, pĂŒĂŒavad nad leida

aina uusi viise oma tarbija kÔnetamiseks.

Üks mĂ”jus moodus sihtrĂŒhma tĂ€helepanu pĂŒĂŒdmiseks on turundusstrateegiasse kaasata sihtrĂŒhmale olulisi mĂ”juisikuid. Kui varem olid mĂ”juisikud sageli nĂ€iteks telestaarid, kelle nĂ€gu reklaamkampaania tarbeks kasutati, siis praeguseks on nende kĂ”rvale tekkinud uus rĂŒhm: suunamudijad (ingl influencer ), kelle kaudu sihtrĂŒhmani jĂ”uda proovitakse. Nii vĂ”imegi praegu rÀÀkida suunamudijaturundusest kui eraldiseisvast turundusmeetodist.

Mis on affiliate-turundus? Kaks peamist strateegiat, mida suunamudijaturunduses kasutatakse, on sponsoreeritud sisu ja affilite-lingid. Sponsoreeritud sisu tÀhendab otsest koostööd brÀndi ja suunamudija vahel, kus influencer loob sisu brÀndi toote vÔi teenuse reklaamimiseks vastutasuks kompensatsiooni eest (nÀiteks raha vÔi tasuta tooted). Affiliate-turundus on aga veidi uuem lÀhenemine ja eesti keeles vÔiks selle kohta öelda partnerturundus.

Affiliate -turundus kujutab endast affilite-linkide jagamist.

Affilite-link on link, mille ettevÔtja edastab suunamudijale, et tema selle omakorda oma jÀlgijatele edasi annaks. Nende linkide klikkide ja sealt tulenevate ostude pealt teenivad mÔjuisikud komisjonitasu. Seega, kui nÀed postitust, kus suunamudija jagab tootearvustust ja lisab sinna juurde ka lingi toote soetamiseks, vÔib tegemist olla reklaamiga.

See mudel on unikaalne, kuna loob olukorra, kus kĂ”ik osapooled – ettevĂ”tja, mĂ”juisik ja tarbija – saavad kasu. Kasu ettevĂ”tjale ja mĂ”juisikule on ilmselge: see genereerib tulu. Tarbijate jaoks tĂ€hendab see aga juurdepÀÀsu usaldusvÀÀrsetele soovitustele ja sageli ka eripakkumistele vĂ”i allahindlustele, mida nad muidu ei pruugiks saada.

Tasub olla tÀhelepanelik

Just usaldus on sellise strateegia ĂŒks nurgakive. Usaldus, mis kujuneb ausa ja lĂ€bipaistva suhtluse kaudu, on see, mille pĂ”hjal tarbija oma otsuse teeb.

Kui mÔjuisikud jagavad oma tÔelist arvamust toodete kohta ja on avatud oma koostööde ning affiliate-linkide kasutamise suhtes, loovad nad usaldusvÀÀrse suhte oma jÀlgijaskonnaga, mis tagab, et nende soovitusi ja arvamust toote osas vÔetakse tÔsiselt. Kui aga tuleb vÀlja, et mÔjuisik on oma kontol jaganud sisu, mille eest on saanud tasu, kuid ei ole seda avalikustanud, annab see jÀlgijatele mÀrku, et tulevikus ei saa tema sisu ega soovitusi usaldada.

Kuigi ideaalses maailmas soovitaksid suunamudijad oma jÀlgijatele tÔepoolest ainult neid tooteid, mida nad ise proovinud on ja mis neile ka meeldivad, siis kahjuks ei ela me ideaalses maailmas. SeetÔttu tuleb alati hoolikalt mÔelda, keda usaldada.

Kvaliteetse ja usaldusvÀÀrse affiliate-sisu Àratundmine nÔuab

Sotsiaalmeedias reklaami avaldamise reegleid selgitab

TTJA infoĂŒhiskonna talituse

juhataja Helen Rohtla:

Reklaamiseadus ei kehtesta kĂŒll eraldi nĂ”udeid sotsiaalmeediareklaamile, kuid ĂŒtleb siiski, et igasugune reklaam peab tavalise tĂ€helepanu juures olema selgesti eristatav muust teabest. MĂ”te on selles, et tarbija saaks aru, millisel juhul on teavet avaldatud turunduslikel ja omakasu eesmĂ€rkidel. Muu hulgas vĂ”ib reklaamiks lugeda ka seda, kui suunamudija jagab oma jĂ€lgijaskonnale n-ö sooduskoodi, mille kasutamisest suunamudija ise kasu teenib.

Reklaami eristamiseks saab nt kasutada teemaviidet #reklaam, populaarne on ka #koostöö. Sotsiaalmeediareklaami kohta saab tÀpsemalt lugeda sotsiaalmeediareklaami avalikustamise juhendist.

Sotsiaalmeediat igapÀevaselt kasutavad inimesed on harjunud, et suunamudijad lisavad postitustele teemaviiteid. Samuti teame, et ingliskeelses sotsiaalmeedias on juba pikalt levinud trend reklaami mÀrgistada teemaviitega #ad. SeepÀrast on reklaami eristamine teemaviite kaudu tarbija jaoks selge ja lihtsasti mÀrgatav.

Ent samuti vĂ”ib kasutada sotsiaalmeediaplatvormide enda vĂ€lja töötatud reklaami eristamise lahendusi, nt Instagrami „Paid partnership“.

Reklaamide mÀrgistamise nÔudeid kontrollime sotsiaalmeediaplatvormide vaatlusega. Pilt nÔuete tÀitmise osas on seinast seina. On vÀga eeskujulikke suunamudijaid, kuid paraku ka neid, kel reklaami eristamine veel nii kÀpas pole.

Tarbijal tasub arvata, et tegemist vÔib olla reklaami, mitte suunamudija orgaanilise postitusega nÀiteks siis, kui postituses on mÀrgitud mÔne brÀndi sotsiaalmeediakonto ja postitusest selgub, et samalt brÀndilt on ta saanud tasuta tooteid. Samuti kui suunamudija jagab tarbijatele sooduskoodi mÔne toote vÔi teenuse soetamiseks.

FOTO: SHUTTERSTOCK

teadlikkust. UsaldusvÀÀrsed mÔjuisikud teevad koostööd brÀndidega, mis kajastavad nende vÀÀrtusi ja mida nad ise kasutavad. Nad on oma tegemistes ka lÀbipaistvad ja annavad jÀlgijatele alati teada, kui tegemist on affiliate-linkidega, selgitades oma jÀlgijatele, et linkide kasutamine toetab nende sisu loomist. Autentsus ja ausus on siin vÔtmesÔnad.

Sellistes olukordades on aga alati olemas ka neid, kes on ainult raha peal vĂ€ljas. 2023. aastal Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkoolis Mainor kirjutatud lĂ”putööst tuleb vĂ€lja, et ka suunamudijad ise mĂ€rkavad sotsiaalmeediaturunduse maastikul ebaeetilist kĂ€itumist. Töös „EetikakĂŒsimused suunamudijate koostöös brĂ€ndidega“ viis autor Sten Sommer lĂ€bi intervjuud tuntud Eesti mĂ”juisikutega ja neist paljastus, et ĂŒks peamisi murekohti sotsiaalmeediaturunduses on nende toodete reklaamimine/soovitamine, mida ise tegelikult ei kasutata. Üks intervjueeritav toob nĂ€iteks vĂ€lja: „Eestis ma ikkagi nĂ€en seda pĂ€ris-pĂ€ris palju, et tehakse koostööd mingisuguste brĂ€ndidega, mida vĂ”ib-olla ise ĂŒldse ei tarbita, ja tulebki lihtsalt tunne, et see on nagu kiire raha.“ Ebasiira postituse Ă€ra tundmise kohta ĂŒtleb teine aga nii: „Kui ma nĂ€en, et iga reklaam/postitus algab nii: „Ma olen eluaeg olnud suur fĂ€nn“ vĂ”i „lapsest peale proovinud, kasutanud, maitsnud...“, siis on nĂ€ha, et see on loll jutt, sest ei saa kĂ”ikide asjade nii suur fĂ€nn ka kogu aeg olla.“ See ei tĂ€henda muidugi, et ĂŒhegi suunamudija soovitusi ja arvustusi ei tohiks usaldada, vaid seda, et enne ostu sooritamist tasub alati lĂ€bi mĂ”elda, kes ja miks toodet soovitab. Kas sotsiaalmeediaturundus on tulnud, et jÀÀda?

Digitaalse maailma arenguga on sotsiaalmeediaturundus tĂ”usnud esiplaanile, kuid see ei tĂ€henda, et traditsioonilised reklaamivormid kaoksid tĂ€ielikult. Pigem nĂ€eme, kuidas need kaks maailma ĂŒha enam pĂ”imuvad, luues uusi ja innovaatilisi viise tarbijateni jĂ”udmiseks. Traditsioonilised meetodid, nagu reklaamtahvlid vĂ”i trĂŒkireklaamid, vĂ”ivad endiselt olla tĂ”husad teatud sihtrĂŒhmade vĂ”i kampaaniate jaoks. Siiski on selge, et sotsiaalmeedia mĂ€ngib aina olulisemat rolli turundusstrateegiates. See vĂ”imaldab sihtida reklaame tĂ€psemalt ja luua sĂŒgavamaid suhteid tarbijatega. Sotsiaalmeedia on muutunud vĂ€ltimatuks tööriistaks tĂ€napĂ€eva turunduses, pakkudes brĂ€ndidele vĂ”imalust jutustada oma lugu interaktiivsel ja isikupĂ€rasel viisil.

Allikad: advertisepurple.com, afi.ee, investopedia.com

10 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | SOTSIAALMEEDIATURUNDUS |

E-Selver on Eestimaa inimeste sĂŒdamed vĂ”itnud kasutajasĂ”bralikkuse ja ĂŒle-eestilise kojuveo toel

Peagi ĂŒheksandat tegutsemisaastat tĂ€histava e-Selveri edu taga on kombinatsioon heast sortimendist, teenuse kvaliteedist ja selle kasutamise mugavusest. PĂŒsiklientide vĂ”itmisel on keskne roll olnud mugaval ja lihtsal ostukeskkonnal. E-poe leht on loogiliselt ĂŒles ehitatud ja mitmesugused otsingufiltrid aitavad soovitud kaupa hĂ”lpsasti leida. NĂ€iteks saab tooteid filtreerida nende liigi, hinna, brĂ€ndi, kĂ€itleja ja pĂ€ritolu jĂ€rgi. Ühtlasi saab filtrite abil leida kiiresti ĂŒles eritooted – gluteeni- ja laktoosivabad, mahe- ning vegantooted. KĂ”ige efektiivsem funktsioon on ilmselt sorteerimise vĂ”imalus – selle abil saab klient kategooriast ĂŒles leida soodushinnaga tooted, jĂ€rjestada tooteid populaarsuse ning tĂŒki- vĂ”i ĂŒhikuhinna alusel.

Ostuprotsessi kiirendamiseks on e-Selveris ka kategooria „Minu tooted“, kus kliendile kuvatakse tema poolt kĂ”ige sagedamini ostetavad tooted. See vĂ”imalus kiirendab ostukorvi kokkupanekut ja annab hea ĂŒlevaate lemmiktoodete soodustustest. Soovikorvi funktsioon vĂ”imaldab klientidel koostada ja salvestada erinevaid ostukorve. NĂ”nda vĂ”ib endale kokku panna nii argi- kui ka pidupĂ€eva ostukorvid vĂ”i mistahes eesmĂ€rgil koostatud soovikorvi. VĂ”imalik on vaadata ka oma varasemaid tellimusi ja vaid ĂŒhe klikiga lisada kĂ”ik varasemalt tellitud tooted uuesti ostukorvi. Niisama lihtne on ka Selveri retseptiveebist pĂ”nevate retseptide kĂ”ik vajalikud koostisosad ostukorvi lisada. E-Selveris on ka ostukorvi jagamise vĂ”imalus. See tĂ€hendab, et kui oled tooted ostukorvi lisanud, saad selle lingina salvestada ning saata teisele inimesele ĂŒlevaatuseks, tĂ€iendamiseks vĂ”i maksmiseks. Lisaks töötab vĂ€ga hĂ€sti ka eSelveri otsimootor, mis on e-poe puhul ĂŒlioluline element.

Eesti E-kaubanduse Liit koostöös Delfiga korraldas tÀnavu neljandat korda rahva lemmik e-poodide konkurssi. VÔitjad valiti 13 eri kategoorias ja e-Selver pÀlvis rahva lemmiku tiitli toidu- ja tarbekaupade e-poodide seas. Kuna konkurents selles kategoorias on vÀga tugev, tÀhendab see e-Selverile suurt tunnustust, mis motiveerib edaspidi veelgi paremat teenust pakkuma.

Muljetavaldav kaubavalik – ligi 12 000 toodet

E-Selveri trumbiks on kvaliteetne ja lai tootevalik. E-poe sortimendis on ligi 12 000 toodet, millega on esindatud umbes 95% kogu ketis mĂŒĂŒdud toodete topist. Sealjuures on e-Selveris mĂŒĂŒgil tooted vĂ€rske liha, kala ja pagarilettidelt. KĂ”ik, mis on tavapoe tootevalikus klientide jaoks aktuaalne, leiab kiiresti tee ka e-poodi. E-Selverile annab lisavÀÀrtust Selveri Köögi peolauatoodete valik – neid saab tellida kulleriga koju, kontorisse vĂ”i igasse peopaika ĂŒle kogu Eestimaa. Peolauatoodete tellimisel peab arvestama aga veidi pikema ajalise puhvriga. Kui muidu on sĂ”ltuvalt asukohast vĂ”imalik tellitud kaup kĂ€tte saada isegi paar tundi pĂ€rast tellimuse sooritamist, siis peolaua tellimused tuleb vormistada vĂ€hemalt kolm pĂ€eva ette. Nimelt valmistatakse suur osa peolauatoodetest peene kĂ€sitööna. E-Selveris on mĂŒĂŒgil ka lai valik lillekimpe, vĂ€iksematest lillekimpudest kuni 101 roosiga kimbuni. Lilli, puuviljakorve ja kingitusi on vĂ”imalik epoest saata pereliikmele, sĂ”brale vĂ”i koostööpartnerile igasse Eestimaa nurka. E-Selverit eristab konkurentidest ka elektroonika mĂŒĂŒk. NĂ€iteks on praegu vĂ”imalik e-Selverist lisaks iga-

FOTOD:

pĂ€evastele toidu- ja tarbekaupadele tellida koduuksele nĂ”udepesumasin, kĂŒlmik vĂ”i kuivatiga pesumasin.

Ent suurest valikust pelgalt ei piisa. Nii nagu tavapoes, soovivad kliendid ka e-poes toote kohta teavet lugeda. SeetÔttu on e-Selveris olemas kÔikide toodete kohta kirjeldus: koostis, toitumisteave ning info kÀitleja ja pÀritolu kohta. Selveri e-pood pöörab erilist tÀhelepanu ka tootefotode kvaliteedile. Tootefotode tegemiseks on Selver soetanud spetsiaalse tehnoloogia, mille abil saab e-poes kuvada tÔetruusid ja ilusaid pilte.

E-Selveri ostukorv suurem, ent tervislikum VĂ”rreldes e- ja tavapoe ostukorve, joonistub vĂ€lja huvitav eripĂ€ra. E-Selveris tehakse tervislikumaid valikuid – ostetakse rohkem puu- ja juurvilju ning vĂ”rreldes tavapoega on alkoholi osakaal tuntavalt madalam. E-poes tehakse vĂ€hem impulssoste, ostud on teadlikumad ja kaalutletumad. Nii on inimeste ostud e-poes ĂŒldiselt lĂ€bimĂ”eldud: soovid on teada, need tooted kĂ€iakse lĂ€bi, vaadatakse ĂŒle sooduspakkumised ja tellimus ongi sooritatud. E-Selveri kaudu ostetakse rohkem ka kampaaniatooteid. Seda soodustab asjaolu, et epoes on kliendile mugavalt vĂ€lja toodud hea hinnaga toodete kategooria, kus klient saab suurepĂ€rase ĂŒlevaate soodushinnaga toidu- ja tööstuskaupadest ning pĂŒsivalt headest tavahindadest. Seejuures kehtivad epoes tĂ€pselt samad sooduspakkumised nagu Selveri tavapoodides. Lisaks on e-Selveris eriti head hulgipakkumised nii toidu- kui ka tööstuskaubale. Selveris on fĂŒĂŒsilise ja e-poe

hinnad vĂ”rdsed – see annab tarbijale omakorda kindlustunde, et lisaks kulleritasule ei ole kojuveo hind peidetud toodete hinna sisse.

E-poe ostukorvi iseloomustab fĂŒĂŒsilisest kauplusest suurem ostukorv, keskmine tellimus on koguni 5–6 korda suurem kui tavapoes ning kĂŒĂŒndib saja euroni. PĂŒsiklient teeb e-Selveris ĂŒhe ostu nĂ€dalas ja mĂ”tleb seejuures hoolikalt lĂ€bi oma nĂ€dala toiduvajaduse. E-poest tellitakse sageli ka selliseid tooteid, mida on raske vĂ”i ebamugav tavapoest tassida – nĂ€iteks mĂ€hkmed, multipakid, tualett- ja köögipaber.

E-Selveri tellimusi komplekteeritakse ĂŒheksas kaupluses. Enne koroonapandeemiat pandi tellimusi kokku JĂ€rvel e-Selveri komplekteerimiskeskuses ehk n-ö pimepoes. Koroonaaeg pĂ”rmustas kesklao lahenduse. Tavapoes tellimuse komplekteerimine tagab laia valiku vĂ€rsket kaupa. Koroonakriisi haripunktis vĂ”is sĂŒdaöösel e-Selveris olla korraga paarkĂŒmmend tuhat klienti – nĂ”udlus oli sedavĂ”rd suur. Keskööl avatud uued ajaaknad kadusid seejuures minutitega.

E-Selver koroonaaja rekordeid enam ei korda, kuid liigub edasi siiski neli korda suuremate mahtudega kui enne pandeemiat.

Kauba komplekteerimisel on kÔrge standard

E-Selveri klientidele kauba komplekteerimisel jÀrgitakse pÔhimÔtet, et kaup tuleb komplekteerida nii, nagu ostaksid seda iseendale. NÔnda panevad komplekteerijad toidukot-

te e-poe klientidele kokku sama hoolikalt, kui nad ise poes kĂ€ies seda endale teevad. Valides nĂ€iteks vĂ€lja kĂ”ige ilusamad puuja köögiviljad. Klientide ootuste tĂ€itmine on nĂŒansirohke ĂŒlesanne. Üldstandard on, et kaup peab olema vĂ€rske, kvaliteetne ja sĂ€ilivusaeg ei tohi olla lĂŒhem kui kaks pĂ€eva. Kui toote sĂ€ilivusaeg on ettenĂ€htud standardist lĂŒhem, helistatakse kliendile, teavitatakse olukorrast ja kĂŒsitakse, kas sellise toote ostukorvi lisamine sobib talle. Kui klient sellist lahendust ei eelista, pakutakse asendustoodet. Klient saab ise e-Selveris mĂ€rkida, kas ta lubab tooteid asendada vĂ”i mitte, seejuures saab iga toote puhul eri valiku teha.

Toote asendamiselgi on kindlad reeglid: toodet tohib asendada vaid analoogse vĂ”i samavÀÀrsega. Piima, leiba, saia, juustu ja muud taolist on ĂŒsna lihtne asendada, sest nende valik on kauplustes lai. Keerulisem on leida asendust spetsiifilisemale kaubale, millel puudub analoog, nĂ€iteks, kui klient soovib e-poest pardikoibi, kuid need on poes lĂ€bi mĂŒĂŒdud. Sellisel juhul tuleb kliendile kindlasti helistada ja kĂŒsida, kas sobib ka nĂ€iteks pardi rinnatĂŒkk vĂ”i midagi muud. SÀÀrane olukord tuleb lahendada personaalselt ja paindlikult. Detailide ja erisoovidega arvestamiseks on e-Selveris ka kommentaaride lahter, kuhu on kauplusele oodatud kĂ”ik tellimusega seotud eelistused. E-Selver paneb rĂ”hku kiirele ja asjatundlikule klienditeenindusele, et ka kĂ”ige pisema pöördumise korral saaks klient kiire ja vĂ”imalikult kliendisĂ”braliku lahenduse. E-poest tellides peab klient saama koduuksel tooted sama temperatuuriga, nagu soetaks ta need fĂŒĂŒsilisest poest. E-Selveri

kaubiku kaubaalal pĂŒsib temperatuur vahemikus +2 kuni +4 kraadi. Lisaks asub kaubikus ka sĂŒgavkĂŒlmik, mis tagab selle, et kullerid toimetavad kliendile ka jÀÀtise ja teised sĂŒgavkĂŒlmutatud tooted nii, et need jÀÀvad samasse konditsiooni nagu kaupluse mĂŒĂŒgisaali kĂŒlmikus. Ühtlasi on e-Selveri kliendil tellimust tehes vĂ”imalus valida, kas ta soovib, et tema kaup pakitakse kilekotti, paberkotti, pappkasti vĂ”i riidest rendikotti. Nii jĂ”uab kaup kliendi koduuksele just talle sobivas pakendis.

E-pood on mugavusteenus –kaup korjatakse kliendi eest kokku ja tuuakse koduuksele. E-Selver teeb seda ainsana ĂŒle Eesti, tarnides toidu- ja tarbekaubad klientidele koju nii Mandri-Eestis kui ka suursaartel. See tĂ€hendab, et igas Eestimaa nurgas on olemas ĂŒks rikkaliku valikuga Selveri supermarket.

E-Selver avati klientidele 9. novembril 2015.

Alates 2021. aasta 1. juunist on e-Selveri teenus kĂ€ttesaadav ĂŒle kogu Eestimaa. E-Selveri teenust on proovinud ĂŒle 200 000 inimese.

KÔige enam kasutatakse e-Selverit Harju-, Tartu- ja PÀrnumaal.

KÔige lojaalsemad kliendid elavad ÀÀrealadel ja maapiirkondades.

90% e-Selveri ostudest soovitakse saada koduuksele. KĂŒmnendik lĂ€heb kaubale ise infoletti jĂ€rele.

Ühe kulleri kohta jĂ€tab pĂ€evas kaupluses kĂ€imata keskmiselt 30 perekonda. Selle vĂ”rra on liikluses vĂ€hem autosid ja nĂ”udlus parkimiskohtade jĂ€rele vĂ€iksem.

11 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | SELVER |
HENDRIK OSULA

E-Ă€ride turvalisus on aina suurema kĂŒsimĂ€rgi all

E-kaubandus on viimastel aastatel vĂ€ga kiirelt arenenud, aga koos sellega kasvavad paraku ka internetis ostlemise ohud. TĂ€helepanelik peab olema isegi usaldusvÀÀrse ja korduvalt kasutatud e-poe puhul, sest ĂŒha sagedasemaks on muutunud rĂŒnded, kus kurjategija asendab tuntud e-poes osa sisust enda sisuga vĂ”i esitleb end tuntud e-poe esindajana.

„Tehnoloogia ja tehisintellekti kĂ€ttesaadavus annab kurjategijatele vĂ”imaluse luua kohalikule turule kohandatud e-poode palju lihtsama vaevaga, jĂ€ttes mulje, et tegemist on usaldusvÀÀrse ostukohaga,“ selgitab e-Ă€ride arendamisega tegeleva Acty OÜ e-kaubanduse strateeg Aldar Reinberk. „RĂŒnde tĂ”ttu asendatakse osa andmevĂ€lju, et koguda nĂ€iteks kasutajate krediitkaardi andmeid. Samuti saadavad kurjategijad tuntud e-poodide nimel Ă”ngitsuskirju, mille eesmĂ€rk on suunata pahaaimamatut ostjat maksma rohkem vĂ”i varastada tema krediitkaardi andmeid.“

Selleks, et olla kindel konkreetse e-poe turvalisuses, tasub Reinberki sĂ”nul esmalt veenduda, et ettevĂ”tte kontaktandmed on selgelt ja kergesti leitavad. Samuti on tĂ€htis klienditeeninduse kanalite nĂ€htavus ja kiire, emakeelne reageerimine. „Eesti ettevĂ”tete puhul on Eesti E-kaubanduse Liidu mĂ€rgis „Turvaline ostukoht“ kindlasti ĂŒks oluline usaldusvÀÀrsuse mÀÀraja, sest liit teeb mĂ€rgise saaja kohta eelnevalt taustauuringu,“ rĂ”hutab ta. „Üldiselt on aga nii,

et mida pikem on ettevĂ”tte ajalugu, seda usaldusvÀÀrsemaks vĂ”ib seda pidada. Oluline on ka sotsiaalmeediakontode olemasolu ja aktiivsus pikema aja vĂ€ltel. Ja muidugi vaadake sotsiaalmeediakontode ja Google’i tagasisidet – pigem vĂ”ib usaldada e-poode, mille reiting on 4,2–4,8/5.“

SEB Panga jaepanganduse valdkonna mĂŒĂŒgi- ja teeninduse juhtimise osakonna juhataja Karl Oskar Haak lisab, et turvalise e-poe veebilehel peab kindlasti olema jĂ€rgmine teave: ettevĂ”tte kontaktandmed, nagu firma tĂ€ielik nimi, registrikood, postiaadress, asukohariik, eposti aadress ja kontakttelefon. „Samuti on oluline ostuprotsessi kirjeldus ja tingimused, kaupade ning teenuste tarne- ja tagastamistingimused ning kauba garantiitingimused, nagu ĂŒmbervahetamise ja tagastamise kord.“

E-poe turvalisust kontrollivad ka pangad, nii et kui veebilehel maksma minnes on nÀha, et makselahenduse pakkuja on mÔni suurpank, on Haaki sÔnul suure tÔenÀosusega tegu korraliku kaupmehega. Kaupmees peab lisaks muudele veebilehe

Acty OÜ e-kaubanduse strateeg Aldar Reinberk.

SEB Panga jaepanganduse valdkonna mĂŒĂŒgi- ja teeninduse juhtimise osakonna juhataja Karl Oskar Haak.

Isegi vĂ€limuse jĂ€rgi turvalises pangakeskkonnas olles tasub veenduda, et veebibrauseri aadress ĂŒhtib panga omaga!

turvanĂ”uetele tĂ€iendavalt arvestama ka maksete kogumise sĂŒsteemiga – et tarbijalt kauplejale raha liikumine oleks kontrollitud, turvaline ja kiire. Ka Haak rĂ”hutab, et e-ostude tegemisel tasub kindlustunde tagamiseks vaadata, kas Eesti E-kaubanduse Liit on andnud e-kauplusele usaldusmĂ€rgise „Turvaline ostukoht“. KĂ”iki mĂ€rgise kandjaid kontrollib liit kaks korda aastas veendumaks, et tingimused on endiselt tĂ€idetud ja mĂ€rgise kandmine vĂ”ib jĂ€tkuda.

Makselahenduste kohta ĂŒtleb Reinberk, et Eesti turul tuntud makseviisid annavad igal juhul eelise, kuna maksevahendajad teevad omakorda taustauuringu kĂ”igile e-poodidele, kellele nad hakkavad makseteenust vahendama. „Korralik epood pakub aga kliendile tasumiseks muidugi mitmeid alternatiive. NĂ€iteks on lĂ”pptarbijale suunatud Eesti e-poel reeglina tuntud pankade pangalingid, krediitkaardimakse ja jĂ€relmaksuvĂ”imalused. Eesti turul on tuntumad maksevahendajad montonio.ee, maksekeskus.ee ja esto.ee,“ loetleb ta. „Kindlasti tuleks aga vĂ€ltida e-poode, kes koguvad krediitkaardi andmeid otse e-poes, ilma et klienti suunataks makse tegemiseks usaldusvÀÀrse panga lehele. Teenust pakkuval kaupmehel ei ole vaja juurdepÀÀsu kaardiomaniku tĂ€ielikule kaardinumbrile. Isegi vĂ€limuse jĂ€rgi turvalises pangakeskkonnas olles tasub veenduda, et veebibrauseri aadress ĂŒhtib panga omaga!“

Millised on ohumÀrgid, et tegemist pole usaldusvÀÀrse e-poega? Allolevad nÔuanded on peamiselt kohandatud Eesti e-poodidele, kuid kehtivad tegelikult ka vÀlismaistele. Erinevus on see, et vÀlismaiste e-poodide puhul on e-poodi opereerivate juriidi-

liste isikute tuvastamine keerulisem.

Kontaktandmed lehel

Esmalt tuleb veenduda, kas kontaktandmed, ettevÔtte juriidiline nimi, klienditeeninduse kanalid ning vastamisajad on selgelt vÀlja toodud. Nende puudumine on esimene ohumÀrk ja soovitav on selliseid e-poode vÀltida.

Juriidilise keha taustakontroll Kui on teada e-poodi opereeriva ettevÔtte nimi, tasub kindlasti kontrollida, et ettevÔte ei kuuluks Tarbijakaitseameti musta nimekirja: https://jvis.ttja.ee/ modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/mustnimekiri.

Lisaks saab ettevÔtte taustakontrolliks kasutada avalikke portaale, nagu e-krediidiinfo.ee, teatmik.ee ja ariregister.rik.ee. Sealt saab teada ettevÔtte vanuse ja majandusnÀitajad ehk kas ettevÔte reaalselt tegutseb ja ega e-poe omanikul ole maksuvÔlga. Ajatamata maksuvÔla olemasolu on suur ohumÀrk ja sellist ettevÔtet tuleks vÀltida. Samuti vÔib lisakontrolliks uurida, kes on e-poe veebiaadressi registreerija. Selleks saab kasutada nÀiteks veebilehti https://www.internet.ee vÔi https://whois.domaintools. com. Kui tegemist on vÀlismaise e-poega, vÔib kasutada portaali https://www.trustpilot.com.

Selgelt esitatud ostutingimused

Kui ettevÔte ei ole selgelt ega korrektselt vÀlja toonud kaupade kohaletoimetamise ja tagastamise poliitikat, vÔib see tÀhendada, et e-poe pidaja ei plaani kumbagi teha.

Veebilehe ĂŒlesehitus Vaadake, kas toodete andmed ehk nimetused, kirjeldused ja omadused on selgelt ning keeleliselt korrektselt esitatud. Kui on nĂ€ha, et Eesti turule suunatud e-poes on eesti keel tĂ”lgi -

tud lohakalt, vĂ”ib ka see tĂ€hendada petuskeemi. VĂ”i ei pruugi ettevĂ”ttel tegelikult olla vĂ”imet Eestisse lubatud aja jooksul kirjeldatud toodet tarnida. Veenduge ka, et veebilehel on SSL-turvasertifikaat. KĂ”ige lihtsam viis selleks on veenduda, et veebilehe aadress algab protokolliga „https://“, mitte „http://“.

Liiga head pakkumised E-ostlemisel kehtib kindlasti ĂŒtlus „Liiga hea, et olla tĂ”si!“. Kui e-pood mĂŒĂŒb mĂ”nda konkreetset toodet 50% vĂ”i suurema hinnavahega, siis see ei tĂ€henda automaatselt, et tegemist on pettusega, kuid tasub olla eriti ettevaatlik.

Liiga keeruline koduleht Ostjad ootavad lihtsaid, kiireid ja mugavaid lahendusi ning seega olgu e-pood pigem lihtne ning personaalne. Kui e-poe kujundus on sigri-migri, hinnad pole Eestis kehtivas valuutas ja kaupadel puuduvad kvaliteetsed pildid ning korrektses grammatikas tootetutvustus, on pÔhjust olla kahtlev.

Sotsiaalmeedia ja tagasiside ning hinnangud Kindlasti tuleb uurida, kas ettevĂ”ttel on olemas aktiivsed sotsiaalmeediakontod, ning tutvuda sotsiaalmeediapostituste juures olevate kommentaaridega. Sotsiaalmeedias nĂ€ed ka ettevĂ”ttele antud hinnangut. KĂ”ik alla nelja tĂ€rni hinded vĂ”iksid Ă€ratada kahtlust. Samas vĂ”ib hinne „5“ hoopis viidata fabritseeritud tagasi sidele. Muide, sotsiaalmeediakontode puudumine vĂ”ib olla ka ohumĂ€rk.

Klienditeenindus

VĂ€ga oluline mĂ€rk on see, kui operatiivselt vastab e-poe klienditeenindus ja kas klient saab oma kĂŒsimustele ammendavad vastused.

12 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | TURVALISUS |
FOTO:ERAKOGU
FOTO:ERAKOGU
SHUTTERTSOCK
FOTO:

E-kaubandus on pidevas arengus ja tehisaru roll kliendikogemuse kujundamisel, ettevĂ”tte protsesside parendamisel ning Ă€rikasvu edendamisel on ĂŒha olulisem.

Heidame pilgu

AI rakendamisele Eestis.

HĂŒperisikustamine kinnistub e-Ă€ri nurgakiviks

Smaily esindaja, kelle sÔnul on tehtud uurimusi, et kui saadad personaliseeritud sisu, siis sinu brÀndil ja sinu klientidel tekib lÀhedasem side, su tootemargile ollakse lojaalsem, sinu pakkumisi oodatakse meelsamini, lahkutakse vÀhem, kaevatakse vÀhem, tÔuseb ostusagedus, kasvab keskmise ostukorvi suurus, sind hakatakse soovitama.

Meiliturundaja

Smaily ĂŒks ĂŒhele tootesoovitused „Isikustamine ei ole e-kaubanduses enam luksus, vaid vajadus. AI ei muuda mitte ainult seda, kuidas klient ostleb, vaid ka seda, kuidas e-kaubanduse platvormid toimivad ja tellijaskonnaga suheldakse. TĂ€napĂ€eval rÀÀgime juba hĂŒperisikustatud ostukogemusest. AI-pĂ”hised tootesoovitused pole meiliturunduses enam erand, vaid norm. AI koostatud isikustatud meilikirjad on tavalistest uudiskirjadest tulemuslikumad, toovad 2–4 korda suurema kĂ€ibe,“ ĂŒtleb Erkki Markus, Smaily International OÜ juhataja.

Meiliturunduse vĂ”tmes vĂ”ib tehisaru teha Markuse sĂ”nul n-ö a-st o-ni – alates sellest, et subjekt töötab paremini, kirjutab sulle copy valmis vĂ”i siis analĂŒĂŒsib kliendi ostukĂ€itumist, proovib leida sarnaseid vĂ”i sarnaselt mĂ”tlevaid kliente, paneb mingeid mustreid paika. „Ja kui mina kliendina nĂ€iteks saan relevantset sisu, siis ma pĂ€riselt ostan ka rohkem. Ei ole mĂ”tet saata ĂŒhesuguseid kirju kĂ”ikidele nagu n-ö tapeeti – isikustatud kirjad töötavad paremini,“ kinnitab

„Mida tĂ€psemaks AI-mudelid lĂ€hevad, seda tĂ€psemalt saad iga inimesega suhelda. LĂ”puks ongi ĂŒks ĂŒhele kommunikatsioon. Nagu kirjutaksin otse sulle, sest tean, mida sa tahad, ja siis saadan sulle sobiva pakkumise sel ajal, kui sul on seda vaja. Ning sina ĂŒtled: „Super – just seda ma tahtsingi“ ja mina Ă€rgitangi sind ostma, kuhugi registreerima ehk panen sind tegema seda, mida ma soovin,“ selgitab Markus. Inimese valikuvabadus AI tĂ”ttu mehe arvates pĂ€riselt Ă€ra ei kao, sest ettevĂ”tted konkureerivad omavahel, meil pole kĂ”ikehĂ”lmavat suurt korporatsiooni, mis kogu meie elu kontrolliks. Smaily kasutatav AI-mudel on ĂŒles ehitatud klientide varasema suhtluse, ostuajaloo ja eelistuste mĂ”istmisele ning ollakse liikunud kaugemale traditsioonilistest soovitussĂŒsteemidest. Kui viimased on rohkem ennustamine, siis AI koos oma keeruliste algoritmide ja mudelitega on pigem teaduspĂ”hisem lĂ€henemine klientide ostumustritele. AI aitab e-poe omanikel teha teadlikke strateegilisi Ă€riotsuseid. Smaily tootesoovitusmootor on kohandatav erinevatele tegevusvaldkondadele ja e-kaubanduse platvormidele, olenemata sellest, kas see on integreeritud WooCommerce’i, Shopify, Magento vĂ”i mis tahes muu kohandatud platvormiga. AI rakendamine tĂ€hendab tellijate jaoks rohkem teretulnud sisuga e-kirju, neid saatvale ette-

vĂ”ttele aga pakub konkreetne tehnoloogiline lahendus klientide seotuse suurendamise kaudu tĂ”usu e-poe mĂŒĂŒginumbrites. Laiemalt astutakse vastu ka e-kaubanduse ĂŒldisele tĂ”kkele –valikurohkuse probleemile, kus klientide otsustusvĂ”ime vĂ”ib n-ö tarduda, sest vĂ”rgus on valikuid hoomamatult palju. TĂ€nu AI-le saavad ettevĂ”tted suhelda tellijatega viisil, mis tundub pigem vestlusena sĂ”braga kui reklaamisĂ”numite edastamisena. Ühtlasi kohandub AI-mudel reaalajas klientide kĂ€itumisele vastavaks.

NĂ€iteks koostööpartneri Prike pilootprojektis tĂ”i AI-pĂ”histe tootesoovituste kasutuselevĂ”tt kaasa meilide avamise mÀÀra mĂ€rkimisvÀÀrse kasvu; tulu kasv ĂŒhe kontakti kohta oli 150–290%; lisaks oli e-poe klientide ostukogemus kaasahaaravam.

aastat olnud erinevate AI-startup’ ide koostööpartner ning katsetanud erinevaid otseselt vĂ”i kaudsemalt AI-d kasutavaid lahendusi. Kogemused on Vaitovski hinnangul olnud ĂŒhtviisi julgustavad, kuid ka kainestavad ning lĂ”ppkasutajateni on neist jĂ”udnud ĂŒksikud.

Lenno

Kaubamaja

FOTO:ERLENDĆ TAUB

Kaubamaja kogemus

„AI selle kĂ”ige laiemas tĂ€henduses – hĂ”lmates nii masinĂ”ppekui ka neurovĂ”rkude pĂ”hist ajastut – on olnud ĂŒks kĂ”ige pĂ”nevamaid mĂ€rksĂ”nu mitte ainult e-kaubanduses, vaid vaat et kĂ”ikjal. Inimesi vaimustab mĂ”te robotist, kes teeb kogu töö Ă€ra,“ ĂŒtleb Lenno Vaitovski, Kaubamaja AS-i e-kaubanduse juht. Kaubamaja on juba mitu

E-kaubanduse juhi sĂ”nul on Kaubamaja juba pikemat aega kasutanud tootesoovitusteks nn eelmise pĂ”lvkonna ehk masinĂ”ppepĂ”hise AI abi: „VĂ€ga lihtsustatult tĂ€hendab see, et tooteid ei pakuta lihtsalt e-poe haldusmoodulis paika pandud Ă€rireeglite alusel – nĂ€iteks „sĂ€rgiga koos soovita lipsu“ –, vaid nn robot analĂŒĂŒsib pidevalt nii pĂ€ris majades kui ka e-poes tehtud anonĂŒmiseeritud ostude andmeid, peab meeles, mida reaalselt koos ostetakse, ning teeb sellest omad jĂ€reldused. Nendele jĂ€reldustele tuginedes soovitab ta klientidele tooteid, mis justkui vĂ”iksid olla keskmiselt sobivad.“ Kaubamaja esindaja arvates on eksimisprotsent sellise lahenduse puhul muidugi mĂ€rkimisvÀÀrne, kuid jĂ€ikade reeglite jĂ€rgimisest on see siiski kindlasti etem. „Oleme just lĂ€hiajal soovitustega astumas suurt sammu edasi ja peagi pakub meie e-poes tootesoovitusi juba nn uue pĂ”lvkonna AI, pidades lisaks ostudele silmas ka seda, mida kliendid poes vaatavad – ja mitte ainult meie, vaid ka teistes, sh vĂ€lismaistes poodides. Selliste n-ö suurte arvutuste baasil vĂ”ib loota, et soovitused muutuvad ka kliendi jaoks vÀÀrtuslikumaks, tĂ€psemaks ja inspireerivamaks,“ selgitab e-kaubanduse juht. KĂ”ige suuremat potentsiaali Kaubamaja vaatevinklist nĂ€eb Vaitovski AI-l vĂ€hemalt esialgu neis töödes, mis oma olemuselt nĂ”uavad suurte andmehulkadega opereerimist, nĂ€iteks andmehaldus, kaupadele kirjelduste kirjutamine; vĂ”imalik,

et kohe varsti ka tĂ”lkimine ilma inimese suurema sekkumiseta. Mehe hinnangul pole ta seni veel piisavalt veenva kvaliteediga teostatuna nĂ€inud aga virtuaalseid proovikabiine: „Pean silmas neid lahendusi, kus toode pildistatakse kĂŒll mannekeeni seljas ĂŒles, kuid siis luuakse sellest AI abil kliendikujuline mudel, mida omakorda on vĂ”imalik e-poes virtuaalselt selga proovida. Üldse mitte kaheldes sellise kabiini meelelahutuslikus vÀÀrtuses, on vĂ€hemalt praeguste lahendustega suur tĂ”enĂ€osus anda kliendile tootest hoopis vale arusaam. Lihtsalt kangamustri ja -vĂ€rvi kandmisest inimesekujulisele vormile pĂ€riselus enamasti ei piisa. Kangal on ka muid omadusi, nagu venivus, langevus, paksus – ja neid on AI-l vĂ€ga keeruline ette ennustada. VĂ”imalik, et seegi muutub, ning peagi oskab AI ka tooteid „katsuda“ ehk kanga olemusest mingeid jĂ€reldusi teha.“

Klientidega suhtlemisel on Kaubamaja AI-lahendustest seni teadlikult hoidunud. Vaitovski: „Oleme leidnud, et arvutile tĂŒĂŒpkĂŒsimustele tĂŒĂŒpvastuste Ă”petamise asemel tuleks pigem tegeleda nende tĂŒĂŒpkĂŒsimuste tekkepĂ”hjustega – ehk et kĂŒsimusi oleks vĂ€hem. Nii ongi praegu Kaubamaja klienditeeninduseni jĂ”udvad kliendikĂŒsimused piisavalt spetsiifilised, et juturobot nendega nagunii hakkama ei saaks. VĂ€hemalt mitte veel praegu.“ Riik toetab tehisaru rakendamist ka e-kaubanduses „AI rakendamine on seotud konkreetse Ă€ri vajaduste ja Ă€rimudeliga ning vĂ”imaldab lisandvÀÀrtust nii ettevĂ”ttesiseste protsesside parendamisel kui ka kliendini jĂ”udmisel. Mida suurema ambitsiooniga ettevĂ”te,

Marily Hendrikson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete ning tehisintellekti nÔunik.

seda digitaliseeritumad on ĂŒldiselt nende protsessid, mis ĂŒhtlasi annab ka vĂ€ga hea paindlikkuse vĂ”imalike olude muutumisel. See viimane on nĂ€iteks ka Eesti startup’i-sektori tugevus,“ kommenteerib AI ja e-ostlemise teemat Marily Hendrikson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete ning tehisintellekti nĂ”unik. AI rakendamisega alustamine vĂ”imalikult varakult on tema kinnitusel oluline, sest saadav kasu vĂ”ib moodustada ettevĂ”tte kĂ€ibest mĂ€rkimisvÀÀrse osa ning mudelite treenimisel on kasulikumad pikemat aegrida kajastavad andmed. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on varasemalt toetanud andmeteaduse rakendamise vĂ”imekust Eestis ĂŒle kĂŒmne aasta lĂ€bi STACC-i, kellel on e-kaubanduse arendamisel vĂ€ga suurte mahtudega palju kogemusi. Praegu pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium AI-d rakendada soovivatele e-kaubandusettevĂ”tetele tuge AI arenguprogrammi ai.tehnopol.ee kaudu, kus toimuvad koolitused, mentorlus, arendusprojektide osaline finantseerimine ja kiirendi. Lisaks on vĂ”imalik vĂ”rgustuda teiste AI rakendajatega.

13 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | AI |
KADRI HURT
JA KO M M U N
FOTO:MAJANDUS
MUIREETSINIMINOOISTAK
FOTO:OLEGHARTCHENKO Erkki Markus, Smaily International OÜ juhataja.
FREEPIK
Vaitovski, AS-i e-kaubanduse juht.
FOTO:

Makselahendus olgu mugav, kiire ja

turvaline nii kliendile kui ka e-kaupmehele

E-kaubandus ei tunne riigipiire ja see paneb e-kaupmehed olukorda, kus klientidele soovitakse pakkuda mitmekĂŒlgseid, mugavaid, turvalisi ning kiireid maksevĂ”imalusi ĂŒle maailma. Millised lahendused on kĂ”ige populaarsemad ja millele tasub makseviisi valides tĂ€helepanu pöörata, rÀÀgivad Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets ning LHV Ă€rikliendikasvu spetsialist Meriliis Tepper.

14 e-ostmise ABC | 14. MÄRTS 2024 |  | POPULAARSED MAKSEVÕIMALUSED |
GERLI RAMLER
FOTO: SHUTTERSTOCK

„Ärikliendile on maksete vastuvĂ”tmiseks e-poes vĂ€ga lai valik, nĂ€iteks meie pakume maksete algatamist kĂ”igist Balti suurematest pankadest, kaardimaksete vastuvĂ”tmist nii deebet- kui ka krediitkaardiga, Apple Payd, PayPali ja tasumist makselinkide kaudu. Seda, milliseid makselahendusi kaupmees oma kliendile pakub, on kaupmehe otsustada,“ rÀÀgib Raagmets.

KÔige populaarsem on tema sÔnul makse algatus ehk kontolt kontole makse ehk varasema nimega pangalingimakse. See on makse, kus klient e-poes ostu tehes valib meelepÀrase panga logo ja siis viiakse ta pÀrast autentimist juba eeltÀidetud maksevormile, mille peab klient kinnitama.

Eesti tarbijad eelistavad maksta pangalingiga –selle turuosa Eesti e-kaubanduses on ligikaudu 75%.

Ka Tepper ĂŒtleb, Eesti tarbijad eelistavad maksta pangalingiga – selle turuosa Eesti e-kaubanduses on ligikaudu 75%. Tema sĂ”nul saab LHV pangalingi teenusega kaupmees e-poe makselahenduste hulka kĂ”igi Baltimaades tegutsevate suuremate pankade pangalingid, nagu LHV, Swedbank,

SEB, Luminor, Coop Pank, Citadele ja Ć iauliĆł bankas. „Makselahenduste valik on turul muutunud ĂŒha kirjumaks, sest mĂŒĂŒgi suurendamiseks soovivad kaupmehed pakkuda tarbijale erinevaid vĂ”imalusi ostu eest tasumiseks. KĂ”ige levinumad makseviisid on pangalink ja kaardimaksed, aga ĂŒha enam populaarsust koguvad ka Apple Pay ja Google Pay, mis vĂ”imaldavad kliendil makse tasuda hetkega, ilma et iga ostu puhul peaks uuesti kaardiandmeid sisestama.“

Tepper lisab, et ĂŒheks maksevĂ”imaluseks on ka jĂ€relmaks, mis leiab enamasti kasutust kĂŒll kallima hinnaga kestvuskaupade, nĂ€iteks elektroonika puhul. Osas e-poodides saab maksta ka arvega, aga seda vĂ”imalust kasutavad pigem need e-poed, kus ostlevad juriidilised isikud, kelle jaoks on ostu eest eraldi arve saamine oluline. Samuti leiab e-kaupluste makseviiside hulgast mTasku, mille mobiiliĂ€pp vĂ”imaldab kliendil e-poes tasuda QR-koodiga. PayPal on e-poodides makseviisina kasutusel peamiselt vĂ€lismaalaste jaoks.

E-kaubanduses tuleb sĂ€ilitada valvsus, sest petuskeeme on mitmeid Raagmets kinnitab, et kĂ”ik eelnimetatud makselahendused on turvalised. „Kliendil tasub valida mugavaim vĂ”imalus, kuid arvestada ka vĂ”imalikke lisahĂŒvesid, mida ĂŒks vĂ”i teine ostumoodus annab. NĂ€iteks meie krediitkaardiga saab

klient 180-pĂ€evase ostukindlustuse, millega on kaetud eseme ootamatu kahjustumine, hĂ€vimine ja vargus. Samuti vĂ”ib aga kaupmees olenevalt kaarditĂŒĂŒbist pakkuda mingeid konkreetseid soodustusi.

Eesti turul on kĂ”ige rohkem Mastercardi kaarte, mille juurde kuulub 3D Secure’i teenus.

Tepperi sĂ”nul on krediit- vĂ”i deebetkaardimakse ĂŒks levinumaid ja mugavamaid viise epoes maksmiseks. „Kaarte vĂ€ljastavad pangad ja kaardiorganisatsioonid, nagu Mastercard, Visa ja AmericanExpress, teevad ĂŒhiseid pingutusi, et kaitsta kliendi pangakaardi andmeid ning kaardil olevat raha. Eesti turul on kĂ”ige rohkem Mastercardi kaarte, mille juurde kuulub 3D Secure’i teenus. See tĂ€hendab, et pangakaardiga tehtud internetiostudel on lisakaitse vĂ”imalike kaardipettuste vastu,“ selgitab ta. „PĂ€rast kaardiandmete sisestamist tuleb ostu sooritajal lisatuvastuseks siseneda internetipanka vĂ”i kasutada mobiiltelefonile sĂ”numiga saadetud turvakoodi.“ Siiski vĂ”ib igaĂŒks meist sattuda petuskeemidele. Raagmets toob mĂ”ne nĂ€ite: petturid loovad

vĂ”ltsveebilehe, mis nĂ€eb vĂ€lja nagu legitiimne e-pood. Sellised veebisaidid pakuvad sageli tooteid ÀÀrmiselt madalate hindadega, et meelitada ostjaid. Kaupa ohvrile aga pĂ€rast tellimust ei saadeta. VĂ”i loovad petturid veebipoe, mille eesmĂ€rk on koguda isikuandmeid, et kasutada neid seejĂ€rel identiteedivargusteks. Samuti vĂ”ib juhtuda, et mĂŒĂŒakse pealtnĂ€ha kalleid brĂ€nditooteid, kuid tarnitakse halva kvaliteediga vĂ”i jĂ€reletehtud kaupu. Pettus vĂ”ib olla ka selline, et mĂŒĂŒja lubab toote teele panna, aga ei tee seda, vaid vĂ€idab, et raha ei jĂ”udnud kohale, ja palub makse uuesti teha, lubades ĂŒlemakstud summa tagastada – mida ta muidugi ei tee. Ohukoht on ka see, kui mĂŒĂŒja vĂ”tab ĂŒhendust ja palub makse teha mĂ”nele teisele pangakontole.

Kuidas end pettuse eest kaitsta?

„Kaitseks pettuse ohvriks langemise eest tuleb kontrollida veebisaidi autentsust ja uurida nĂ€iteks, ega selle poe kohta ole teistel tarbijatel kaebusi. LĂ€htuda tasub pĂ”himĂ”ttest, et kui midagi on liiga hea ja odav, vĂ”ib tegu olla pettusega. Enne mobiil-ID vĂ”i Smart-ID-ga makse kinnitamist tuleb aru saada, mis toimingut parasjagu tehakse. Kindlasti ei tohi telefonile tulevaid autentimis- vĂ”i allkirjastamisteateid kinnitada oma PIN-koodidega, kui te samal ajal mingit tehingut ei tee! Nii vĂ”ib juhtuda, et kinnitate hoopis teie internetipanka sisse hĂ€kkinud kurjategija poolt algatatud makse, hoiuse katkes-

tamise, vĂ€ikelaenutaotluse vĂ”i muud sellist,“ kĂ”neleb Raagmets. Ta rĂ”hutab, et oluline on kĂŒberturvalisuse olulisusest ja erinevatest kĂŒberkelmuse ohtudest rÀÀkida ka oma vanematele, sĂ”pradele ning lastele.

Tepper nendib samuti, et enne, kui usaldada oma pangakaardi andmed mĂ”nele veebisaidile, tuleb veenduda, et tegemist on ausa ja usaldusvÀÀrse kaupmehega. Korralik veebileht on tavaliselt selge ja arusaadava nimega, sisaldab ettevĂ”tte ĂŒlevaadet koos kontaktandmetega ning e-poodide puhul ka pĂ”hjalikku loetelu kehtivatest tingimustest ja ostja Ă”igustest.

„Samuti tuleb hoolikalt jĂ€lgida, milliseid maksevĂ”imalusi kaupmees pakub – tasub veenduda, et valikus oleksid ka levinud ja turvalised makselahendused, nĂ€iteks PayPal, ja kasutada neid vĂ”imalusi ohutuks ostu sooritamiseks. Iga inimene vĂ”iks jĂ€lgida, et tema pangakaart oleks liidetud turvaliste kaardimaksete teenusega,“ annab Tepper nĂ”u. Samuti tuleks turvalisuse huvides hoida pangakaardi kasutamise limiidid vĂ”imalikult vĂ€ikesed – need peaksid vastama inimese tegelikule rahavajadusele. Limiite saab ju mobiilirakenduses vĂ”i internetipangas suuremate ostude tegemiseks alati ajutiselt tĂ”sta, kuid petturite elu teevad need keerulisemaks. LisavĂ”imalusena saab keelata kaardi need kasutamisĂ”igused, mida ei vajata – nĂ€iteks tasub mitte lubada internetitehinguid ning aktiveerida

need ĂŒksnes korraks enne ostu. Nii saad vĂ€ltida, et kaardiandmete sattumisel vÔÔrastesse kĂ€tesse sinu kaardiga tehinguid tehakse.

Krediitkaardiga ostu eest tasumine vÔib vahel olla ohutum variant.

„Krediitkaardiga ostu eest tasumine vĂ”ib vahel olla ohutum variant. Kuna krediitkaardi kasutuslimiit on eraldiseisev inimese arvelduskontost, ei pÀÀse petturid sellele ligi ka siis, kui neil on Ă”nnestunud inimese krediitkaardiga tehinguid teha,“ sĂ”nab Tepper. „Kurjategijate sihtmĂ€rgiks on lisaks eraisikutele ka ettevĂ”tted, mistĂ”ttu tuleb ettevĂ”tte finantsidega tegelevatel inimestel olla eriti tĂ€helepanelik – pettuse ohvriks langemisel vĂ”ivad kahjud olla suured!“

Nii e-kaupmeeste mĂŒĂŒginumbrid kui ka e-poes tehtavate tehingute summad suurenevad pĂ€ev-pĂ€evalt, samuti lisandub pidevalt uusi e-poode, mis peavad hakkama tegelema lisaks reaalsetes kaupluses kasutatavatele kaardimakseterminalidele ka internetimaksete vĂ”imalustega. Turvalisus on internetis toimetamisel kĂ”ige olulisem ning iga kaupmees peab mĂ”tlema, kuidas hallata klientide andmeid turvaliselt ning samal ajal vĂ”imalikult mugavalt.

15 -ostmise e ABC | 14. MÄRTS 2024 | | POPULAARSED MAKSEVÕIMALUSED |
ORTOOSID JA BANDAAĆœID DIGIRETSEPRIGA

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.