Tehaseline renoveerimine võtab ehitusturu üle
Arhitektuur jõuab linnatänavatelt kaugemale
Prognoos: kuidas mõjutavad maksutõusud kinnisvaraturgu?
Eestlaste uusarendused meil ja mujal maailmas
Tehnoparkide rajamine vajab uut hingamist
Kalle Komissarov: sisearhitektuuris peab leidma tasakaalu
Just see metafoor on hetkel sobilik kirjeldamaks seisu meie ehitusja kinnisvarasektoris. Kui seda kõnekujundit veelgi edasi arendada, saab tõdeda, et sektori kohal on üks ühtlane pilvemass ja kuigi päris tuulevaikne pole, siis täiesti pilvitut ilma tuleb ilmselt veel mõnda aega oodata.
See prognoos väljendub mitmetes loogikates ja nüanssides, turukäitumises ning trendides, tarbijate soovides ja võimalustes. Ehitusmahtude vähenemine on läbiv jututeema olnud juba mitu kvartalit, kuid olemasolevates ehitistes tuleb siiski ruum ära täita ja ega uusehituski täiesti seisma ole jäänud. Samuti pole inimesed otsustanud kolida lageda taeva alla, kuigi, tõsi, tarbijate kindlustunne, inimeste ostujõud ja nende üldised finantsilised vahendid on viimasel ajal saanud jõulise hoobi.
See kõik tähendab seda, et ehituse ja kinnisvaraga seotud osapooled, kelleks muu hulgas üürnike või koduomanikena on suurem osa riigi tööealisest rahvastikust, on pidanud uue olukorraga kohanema. Ehituses on kurss võetud olemasoleva korda tegemise ehk tehaselise renoveerimise suunas, mis tõotab ehitajatele järgnevate aastate ja isegi aastakümnete jooksul töömahtude teatud tasemel püsimist.
Kinnisvaras on arendajad ja investorid pidanud leppima väiksema nõudlusega, kuid hindade langetamisel on siiski oldud võrdlemisi ettevaatlikud. Maaklerid peavad eelnevaga toime tulema, olles siiski potentsiaalse üürniku või koduostja jaoks usaldusväärne ja võimalikult paindlik partner. Lõpuks sulanduvad teemasse ka arhitektid, kellelt tellijad ootavad kuluoptimaalseid projekte, riik keskkonnasäästlikkuse edendamist ning linnaelanikud mugavat elukeskkonda.
Milline nägemus on neil teemadel valdkondade spetsialistidel, saad lähemalt lugeda käesolevast ajakirjast.
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: GEORG-MARTEN MEUMERS georg-marten.meumers@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
HESTER RÜÜSAK hester.ruusak@delfi.ee
4 Professor Jarek Kurnitski: teadlane peab leidma teema, milles ta on maailma parim
11 Kortermajade tehaseline renoveerimine kogub tuure
15 Uus õppeprogramm loodab lahendada ehitussektori suurima väljakutse
21 Betooni areng ja uued tehnoloogiad
27 Millisest materjalist ehitada eramaja?
32 Ehitussektori tulevik toob kaasa põnevaid muutusi
35 Päikesepaneelid ja „roheline betoon“ – uued nõuded kujundavad ehitustrende
39 Ehitusmaterjalide turg ja hinnad
43 Arhitektuur meie ümber –linnaruumis, metsamaal ja isegi karjäärialal
48 Eestlaste uusarendused siin- ja sealpool piiri
52 Olukord kinnisvaraturul maakleri silmade läbi
57 Turu aktiivsuse kasvu toetavaid tegureid on vähe
60 Tööstuspargi klient vajab lisandväärtust
64 Kuidas mõjutavad maksutõusud kinnisvarasektorit?
66 Kodu ostmiseks on alati õige aeg ja laenu taotlemine on lihtne
69 Sisearhitektuuri kirju maailm otsib tasakaalu
73 Tehnoloogia vaatab inimest kui numbrit, kinnisvaramaakler tuvastab ka pahatahtlikkuse
77 Eramud ja kortermajad mõtlevad üha rohkem ise
81 Säravad lahendused: valgustuses domineerib personaalne lähenemine
Kui on mõni inimene, kes saab öelda, et tema töö on kaasaegset ehitustegevust muutnud, siis on selleks professor Jarek Kurnitski. Presidendi teenetemärgi, kaks korda TalTechi aasta teadlase tiitli ja mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi pälvinud Kurnitski otsustas omal ajal keskenduda hoonete energiatõhususe ning sisekliima valdkonnale, mis tagantjärele oli ideaalne uurimissuuna valik. Veelgi enam seetõttu, et sel ajal, kui tema teemat uurima hakkas, peeti seda sobivaks vaid veidrikutele.
Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Heikki Avent
Erialaseid tegevusi ja teadustulemusi, mis tõendavad Kurnitski kõrget kompetentsi energiatõhususe ning hoonete tehnosüsteemide valdkonnas, võiks üles nimetama jäädagi. Laiale üldsusele ütleb kõige rohkem ilmselt aga see, et ta on olnud Eesti ja Soome energiatõhususe miinimumnõuete keskne autor ning osalenud aktiivselt Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi koostamisel.
Need, vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu ülesed nõuded määravad tänapäeval lähenemise nii uusehituses kui ka olemasolevate hoonete renoveerimises, mille tulemusena kerkivad meie linnadesse tervisliku sisekliimaga keskkonnasäästlikud ehitised. Kurnitski panust nende dokumentide koostamisse ei saa alahinnata, kuid praegu tagasi vaadates selgub, et elu oleks võinud ta vabalt juhatada hoopis teises suunas.
Ehitus kaalus arhitektuuri üles „Kui mina keskkooli lõpetasin, oli maailm kindlasti teistsugune kui praegu,“ meenutab 1988. aastal Tallinna 17. keskkooli lõpetanud Kurnitski. Ta asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehitust, kuid valikus oli teinegi ehitusega seotud eriala. „Kaalusin, kas toredam oleks saada arhitektiks või ehitusinseneriks, aga lõpuks jäi kaalukauss ehituse poole kaldu,“ sõnab ta. Ehitusinseneri töö tundus Kurnitski jaoks huvitav ja loominguline, lisaks mängis rolli teadmine, et haritud ehitusinsenerid teenivad korralikku palka.
Siiski kandideeris ta ka arhitektuuri õppekavale ja lõplikku otsust aitas teha tõsiasi, et arhitektuuri ta sisse ei saanud. „Arhitektuuri sisse pääsemiseks oli tol ajal vaja väga head joonistamis- ja kompositsioonioskust. Kui käelised oskused nii head ei olnud, siis lihtsalt õppima ei
pääsenud,“ lausub professor ja tunnistab, et vastuvõtt arhitektuuri õppekavale oleks võinud ta elus viia hoopis teistele radadele.
Maailma muutev direktiiv Niisiis valis Kurnitski ehituse. Kui kaks aastat Tallinna Tehnikaülikoolis sai õpitud, jätkas ta õpinguid Soome toonases Helsingi Tehnikaülikoolis, praeguse nimega Aalto Ülikool. Sealsamas omandas ta 1995. aastal ehitusinseneri magistri ja 2000. aastal ka doktorikraadi ehitusfüüsika alal. „Doktoritöös tegelesin alt tuulutatavate põrandate niiskustehnilise toimivusega ehk lihtsustatuna öeldes uurisin seda, kas ja millal läheb põrand hallitama ning kui palju seda on vaja erinevates tingimustes soojustada,“ selgitab Kurnitski.
„Energiatõhususe kohta imestati, et miks sellega tegelema peaks, sellega tegelevad ju vaid veidrikud.“
Varsti pärast doktorikraadi kaitsmist hakkasid aga ehitusmaastikul tugevamalt puhuma muutuste tuuled. „2002. aastal tuli esmakordselt välja hoonete energiatõhususe direktiiv, mida lugedes tundus, et see hakkab nüüd tõsiselt maailma muutma,“ meenutab Kurnitski. Siiski ei vallanud see tunne tol ajal kõiki teadlasi. „Vanemad kolleegid ütlesid, et ei tasu seda liiga tõsiselt võtta, sest 1970ndatel oli energiakriis ja prooviti midagi sarnast. Juhtus nii, et elektriküttega majadesse paigaldati vaid hulgaliselt säästulampe ja selle võrra, kui palju valgustuselt kokku hoiti, suurenes kütte-
kulu ehk lõpptulemuseks oli ümmargune null,“ räägib ta.
Ehk üldine arvamus oli, et ega seekordki asi lendama lähe. „Hoonete sise kliima ja ventilatsioon olid tähtsad teemad juba toona, aga energiatõhususe kohta imestati, et miks sellega tegelema peaks, sellega tegelevad ju vaid veidrikud,“ meenutab hinnatud professor. Ometi sattus just energiatõhususe teema lõpuks Kurnitski töölauale ja tagasi ta seda ei lükanud. „Kuna keegi teine sellega tegeleda ei viitsinud ja suhtumine oli skeptiline, tekkis mul kohe eriti suur huvi,“ ütleb ta.
Sahtlisse jäänud töö, millest sai hiljem üleriigiline määrus
Direktiivi tulek tähendas seda, et riigid pidid esmakordselt hakkama arvestama summaarset energiakasutust hoonetes. „Tekkis kuluoptimaalsuse põhimõte ja riigid pidid hakkama ehitajatele dikteerima, mitu kilovatt-tundi energiat võib hoones ruutmeetri kohta kasutada. Samuti pidi iga riik tegema hoonete elutsükli arvutuse ehk 30 aasta peale ette mõtlema, milline on optimaalne energiatõhususe tase,“ selgitab Kurnitski direktiivi põhipunkte.
Tema esimene energiatõhususega seotud töö oli Soome kinnisvaramaksu jaoks vajaliku regulatsiooni ettevalmistamine. Töö, mis otseselt kunagi käiku ei läinudki. „Soomes tuli idee kehtestada kinnisvaramaks, mis sõltuks hoone energiatõhususest summaarse energiakasutuse ehk energiamärgise klassi kujul, aga reaalsuses tänaseni sellist maksu seal jõustunud ei ole,“ räägib professor.
Siiski leidis see töö kasutust mõni aasta hiljem, kui Eesti oli koostamas oma hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. „Ühel hetkel läks asi kiireks ja Eestil oli vaja oma vastav regulatsioon
kokku panna. Siis oli hea, et mul oli midagi sahtlis olemas ja saime Eestis 2008. aastal selle vastu võtta. Aga ma mäletan, et seetõttu jäi mul tol aastal suvepuhkus ära,“ meenutab ta. Kui Soome võttis sama regulatsiooni vastu 2012. aastal, siis oli abi lähedalt võtta. Nii on kahe riigi nõuded ja metoodika väga sarnased.
Sealt edasi on Kurnitski avaldanud sadu artikleid teaduslikes ja rakenduslikes väljaannetes, koostanud juhendmaterjale, juhendanud doktoritöid ning olnud hinnatud ekspert paljude valdkondlike projektide juures. Tema loodud teaduslikku alust hoonete energiatõhususe kohta võib tänapäeval pidada üheks peamiseks põhjuseks, miks Eesti ehitus on tõusnud selles valdkonnas tippude hulka.
Seejuures ei ole erialane teekond teda tehnosüsteemide ega energiatõhususe juurest eemale suunanud. Vastupidi, see on viinud ta valdkonna eestkõnelejate ja tippekspertide sekka, mida kinnitavad tema rollid REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsioon) teadus- ja tehnoloogiakomitee esimehe, Eesti Energiatõhususe Tippkeskuse juhi ja nii TalTechi kui ka Aalto Ülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma juhina.
Teadus kui töö ja hobi ühes
Kurnitski leiab, et just ühele kindlale valdkonnale truuks jäämine ja selles spetsialiseerumine aitab teaduses edu saavutada. „Eks igal noorel teadlasel ole pärast doktoritöö kaitsmist tarvis mõel-
da, millisele teemale pühenduda ja millega tõsisemalt tegelema hakata. Lõpuks on teadlase jaoks tähtis leida kasvõi hästi kitsas valdkond, mida uurida ja milles saada maailma parimaks,“ ütleb ta. Olulised omadused, mida teadlasel sel teel vaja läheb ja mis Kurnitskit ennast edasi on kandnud, on tema hinnangul pühendumus ja enesekindlus. „Teadlasena sa pead oma valdkonda enda omaks pidama. Pead julgema uskuda, et sa tead selles valdkonnas kõige rohkem, ning olema valmis kasvõi unepealt sel teemal sõna võtma,“ lausub professor.
„Mäletan, et tol aastal jäi mul suvepuhkus ära.“
Ta lisab, et kui erasektoris on võimalik, et lähed hommikul tööle, tuled õhtul koju ja jätad tööga seotud teemad kontorisse, siis akadeemilises maailmas on töö ja eraelu piirid oluliselt hägusemad. „Teadus kui töö peab olema ka inimese hobi, et ta viitsiks ja suudaks sellega vajadusel 24/7 tegeleda. Sest see on see, milline tihtipeale teadlaste elu välja näeb,“ räägib professor.
Ent mis on seda pühendumist toitnud ja teda järjekindlalt teaduse juures hoidnud, mitte pannud vaatama teistes suundades? Vastuseks on siinpuhul vabadus. „Teaduses on sul akadeemiline vabadus – sa võid ise otsustada, mida sa teed, kuidas kujundad oma valdkon-
da ning mida oma töödes uurid,“ avaldab Kurnitski. Lühidalt on ta siiski ka väljaspool ülikooli töötanud, olles Soome Innovatsioonifondis SITRA juhtivspetsialisti, oma sõnadega „rahajagaja“ rollis. „Sain üsna kiirelt aru, et raha jagamine on võrdlemisi lihtne ja igav töö võrreldes teadustööga ning pärast SITRA energiaprogrammi lõppu tulingi tööle TalTechi,“ avab Kurnitski.
Direktoriametis
eksperimenteerimist vähem Nagu elus ikka, kaasneb vabadusega ka vastutus. Sellega omakorda käib kaasas pinge, mis saab tihti võitu ka pealtnäha kõigutamatutest, kindla käe ja vankumatu meelsusega inimkujudest. Kurnitskit ei ole aga pinge oma töös liialt häirinud. „Jah, teatud regulatsioonide ettevalmistamised on olnud tempokad ning sageli on need jäänud viimasele hetkele, aga sellega ma olen juba harjunud,“ ütleb ta. Pigem on vabadusega tema jaoks kaasnenud väljakutse, kuidas kõik töölauale võetud projektid ära hallata. „Kui tuleb sada meili päevas, aga tahaks sisulise tööga tegeleda, siis vahel viskab üle see, et päevas lihtsalt tunnid otsa saavad. Aga siis on vaja füüsilist tegevust, rutiinist korraks välja saada – see aitab toime tulla,“ räägib teadlane.
Kurnitski töötab TalTechis lisaks ka ehituse ja arhitektuuri instituudi direktorina. Viimaste aastate rekordilised vastuvõtud on teinud sellest ülikooli suurima instituudi, mistõttu tööd jagub küllalt ka
● 5000 seost täis akuga
● Seob kuni 44 mm
● Õhuke ninaosa
● Sidumiskiirus 0.5s/sõlm
● Kuni 170-265 sidumist rulliga
● 50% tugevam seos kui RB398
sel rindel. „Täna on meil juba väljakutse, et kes kõik need lõputööd ära juhendab,“ lausub ta. Kuigi õppetöö kujundamisel instituudi direktorina Kurnitskil ilmselgelt teadustööga sarnast vabadust käes ei ole, ei pea ta seda ametit vähem tähtsaks teadlase omast. „Eksperimenteerimist on seal vähem, aga professorite leidmine ja ehitusinseneride koolitamise kvaliteedi tagamine on väga olulised ülesanded, sest tööturg ootab haritud spetsialiste,“ sõnab ta.
Kõigepealt soojustamine, siis päikesepaneelid
Pikaaegne teaduses tegutsemine ja mõjukad tööd on Kurnitskile aastate jooksul toonud mitmeid tunnustusi. Käesolev aasta kujunes selles osas aga eriti meeldejäävaks, sest talle sai osaks kaks erilist autasu: silmapaistva teadustöö eest
ventilatsiooni valdkonnas pälvis ta esimese eestlasena Rydbergi kuldmedali ning aasta alguses riikliku autasu ehk Valgetähe III klassi teenetemärgi. „Kindlasti väga hinnaline ja erakordne tunnustus. Öeldakse ikka, et keegi ei ole prohvet omal maal, aga see on tõesti erakordne, et nüüd lisaks rahvusvahelistele tunnustustele ka teenetemärgi sain,“ ütleb ta. Erilist rahulolu pakub mehele tõik, et tema projektid on olnud praktilise väljundiga ehk et need on reaalselt ehitusse jõudnud. „See, et ma saan öelda, et tänu minule tehakse hoonete ehituses nüüd midagi teistmoodi, on parim võimalik tagasiside, mida oma tööle saada,“ tunnistab Kurnitski.
Üks ehituse valdkond, mida tema töö on mõjutanud, on korterelamute terviklik renoveerimine. Kunagise plaanimajanduse järgi ehitatud paneelmajad ei vasta
kaugeltki tänapäevastele energiatõhususe nõuetele, mistõttu on nende rekonstrueerimine nii meil kui ka kogu Euroopas nüüd tugevalt luubi alla võetud. „Tervikliku renoveerimise põhimõtted ja hea praktika on meil tegelikult olemas olnud juba üle kümne aasta, aga rakendatud seda piisavas mahus ei ole, sest riik on renoveerimiseks toetust pakkunud hüplikult ja kui korteriühistud toetust ei saa, siis ega nad põhjalikult renoveerida ka saa või ei taha,“ ütleb Kurnitski.
„Teaduses on sul akadeemiline vabadus –sa võid ise otsustada, kuidas kujundad oma valdkonda ning mida oma töödes uurid.“
Siiski on olukord viimastel aastatel paremaks muutunud ja praegu on Eesti tema hinnangul korterelamute renoveerimise osas Euroopas üks suuremaid samme astunud riike. Renoveerimise vallas peab ta aga oluliseks lähtuda maja seisukorrast, mitte moodsatest trendidest, nagu näiteks nui neljaks päikesepaneelide paigaldamisest. „Uutele hoonetele paneelide paigaldamine on lihtne ja kindlasti on hea ette näha see valmidus ka vanematel hoonetel, aga kindlasti ei tohiks seda teha uisapäisa. Muidu võib hiljem välja tulla, et katused nende paneelide all on soojustamata ja päikesepark tuleb maha võtta, et kõigepealt katus ära soojustada,“ selgitab ta.
Vabal ajal suundub vee peale
Vaatamata sellele, et teadus ei puhka ja akadeemilises maailmas edu saavutamine nõuab professori sõnul töö ning hobi ühildumist, peab lihast ja luust inimene ikkagi tööst ka puhkama. Kurnitskil on selleks küllaltki põnev viis. „Mul on üks kitsamat sorti kerge ja kiire meresüst, millega ma käin korra nädalas jõel või merel sõitmas. Tavaliselt teen sellise 20-kilomeetrise distantsi ehk kuskil kaks või kaks ja pool tundi olen vee peal ning aerutan,“ räägib ta. Sarnaselt teadusega on Kurnitskil ka oma sportlikus hobis saavutusi ette näidata. „Kuna olen seda juba päris kaua harrastanud, olen nii üksi kui ka koos paarimehega igasuguseid maratone läbinud, sealhulgas Võhandu maratoni,“ ütleb ta.
KMT Prefab juhatuse
liige ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts tõdeb, et nüüd, kui Eestis on renoveeritud viit tüüpi kortermaju, on ühistute teadlikkus tehaselisest renoveerimisest märgatavalt suurenenud.
Millised on Eesti kontekstis tehaselise renoveerimise suurimad väljakutsed? Renoveerimine ei ole mõeldav riikliku toetuseta, seda ka mitte Saksamaal, mis on Eesti kõrval ainuke riik Euroopas, millel on suurel skaalal tehaselise renoveerimise kogemus. See eeldab aga järjepidevat ja toimivat toetusmeedet, mis Eestis on kahetsusväärselt ligi aasta viibinud. Meil on n-ö riiulis ootamas mitusada miljonit renoveerimiseks mõeldud EL-i raha, kuid seda pole suudetud mõistliku aja jooksul turule tuua. Praegu on reaalne oht, et ligi sada miljonit sellest jääb kasutamata ja tuleb tagastada.
Väljakutseks on teatud määral ka eelnevaga seotud kliimaministeeriumi ja KredExi suutmatus disainida toimivaid toetusmeetmeid ning neid hallata. Eelmise aasta aprillis avatud 80 miljoni eurosest toetuse taotlusvoorust on endiselt osa välja jagamata.
Päris suureks murekohaks on n-ö kultuurilised erinevused ehk venekeelse enamusega piirkondade vähene usaldus meie institutsioonide nagu KredEx vastu. See ei lase neis piirkondades isegi praeguse pigem helde toetusskeemi korral renoveerimisotsusteni jõuda. Ja eks renoveerimisotsuste vastuvõtmist pärsib ka meie omas ajas edumeelne ja mõistlik erastamismudel. Ei ole lihtne ette kujutada ühe Lasnamäe kuue trepikojaga üheksakorruselise maja ühistu üldkoosolekut, kus tuleb langetada otsus tervikrenoveerimiseks ja sellega seoses mitmemiljonilise laenu võtmiseks. Lisaks piiratud ostujõule on just see suuresti põhjuseks, miks meie suurimad n-ö magalarajoonid on valdavalt renoveerimata.
Milliseid uuemaid tehnoloogiaid või meetodeid võiks tulevikus tehaselise renoveerimise puhul rakendada? Senine tehaselise renoveerimise kogemus
on pakkunud hulgaliselt õpikohti toote arendamiseks. Seda nii optimaalsema materjalikasutuse, tootmisprotsessi kiirendamise, efektiivsemate kinnitusviiside, toote suurema valmidusastme jmt osas. See kõik kokku on vähendanud toote hinda ja ka radikaalselt kiirendanud toote paigaldust ehitusplatsil.
Oluline arenguvõimalus ja -vajadus peitub arhitektuursetes lahendustes. See tähendab, et tehaseliselt tuleks renoveerida senisest atraktiivsemaid fassaadi lahendusi kasutades, varieerides erinevate värvide ja materjalidega. Ja seda selliselt, et toode ei muutuks oluliselt kallimaks ja oleks suure valmidusastmega tehaseliselt toodetav! Selle väljakutse lahendamisel on väga oodatud meie arhitektide kaasalöömine.
Renoveerimine ei ole mõeldav riikliku toetuseta.
Samuti tuleks mõelda hoonete lõuna- ja läänekülgedel passiivse jahutuse lahendustele, et milliseid päikesekaitseribisid, -sirme vmt saaks kasutada. TalTechi uuringute kohaselt aitaks fassaadile paigaldatud päikesekaitsevahendid tõhusalt ruumide ülekuumenemise vastu.
Koostöös Eesti katustesse integreeritud päiksepaneelide tootjatega on piloteeritud nende toodete kasutamist fassaadidel. Tulemused on lubavad ja leiavad küllap juba lähiajal laiemat kasutust.
Milliseid suundumusi on näha tulevikus kortermajade renoveerimise turul?
Ühistute teadlikkus tehaselisest renoveerimisest on märgatavalt kasvanud, mida toetab selle meetodi senine edulugu ja hinnaeelis. Järgmise ja juba häirivalt kaua oodatud toetuse taotlusvooru avanedes on praeguse teadmise põhjal tõenäoline kümnete kortermajade poolt toetuse taotluse esitamine tehaseliseks renoveerimiseks. On põhjust uskuda, et järgmisel aastal alustatakse Eestis esimes(t)e üheksakorruselis(t)e kortermaja(de) tehaselist renoveerimist.
Turule on lisandumas ehituse peatöövõtjaid, kes seni pole renoveerimise äris olnud, samuti on majatehastel kasvav huvi tehaselise renoveerimise vastu.
SEB: kortermaja renoveerimisest võib kujuneda miljoniprojekt, mida juhitakse sageli põhitöö kõrvalt
Möödunud aastal eraldas riik 80 miljonit eurot kortermajade renoveerimiseks ja ka tänavu on oodata järgmise rahastusvooru avanemist. Kuigi toetuse saanud ühistu peab KredExi nõuete järgi oma palgale võtma tehnilise konsultandi, ei vähenda see korteriühistu juhatuse koormust projekti vedamisel, mis võib tihti kujuneda komistuskiviks sujuvale protsessile, hindavad eksperdid.
SEB ärikliendi müügijuhi Riho Treumuthi sõnul ei räägita renoveerimise puhul praegu üksnes fassaadi soojustamisest või katuse korda tegemisest. „Kaasaegsetele elamistingimustele kehtestatud standardite ja nõuete muutumisega on renoveerimisprojektid kujunenud mahukateks rekonstrueerimisprojektideks, mis on keerukamad nii ehituslikult kui ka eelarvestamiselt. Sageli miljoniprojektiks kasvav uuendus on mahukas just projektijuhtimise vaates.“
2023. aastal esitati SEB-le enim renoveerimistaotlusi Tartumaalt, Harjumaalt ja Pärnumaalt. „Kuigi võiks eeldada, et Tallinn on kõige aktiivsem, ta seda pole. Panga renoveerimisotsus ei sõltu küll piirkonnast, siiski on teatud piirkonnad aktiivsemad. Viimaste aastate statistika näitab, et suurim osakaal sooviavaldusi vanade nõukogudeaegsete korterhoonete renoveerimiseks tuleb just Lõuna-Eestist.“
Treumuthi sõnul ulatub renoveerimistööde keskmine maksumus 1,1 miljonist eurost väiksemate projektide puhul kuni 1,5 ja 2 miljoni euroni suuremate majade puhul. „Renoveerimise hinnad on tõusnud ja alla miljoni suuruseid projekte on vähem. Kasu, mis renoveerimisest saadakse, ületab aga tehtud kulutuse ja nähtud vaeva mõne aastaga. Olgu selleks siis väiksemad kommunaalarved või investeerimiseks soetatud korteri väärtuse tõus.“
Positiivse laenuotsuseni on seitse sammu
Korterhoone renoveerimine on iseäranis suur väljakutse ühistu kui organisatsiooni jaoks ja mida töömahukamaks muutub projekt, seda vajalikum on projekti kvaliteetsem juhtimine. „Korteriühistute renoveerimise puhul on oluline lähtuda seitsmest sammust, mis tagavad tõenäoliselt positiivse laenuotsuse. Nendeks on: kaardistada oma soovid ja vajadused, kaasata korteriühistu liikmed, koostada eelarve targalt ja läbimõeldult, seejärel pöörduda panka, esitada taotlus ning viimases etapis analüüsitaksegi laenu teenindamise võimekust. Oluline on mõista, millised tööd on vajalikud ja mis nende hinnaks võib kujuneda. Oma rahaline võimekus tuleb põhjalikult läbi kaaluda,“ soovitab Treumuth. Projekteerimise, ehitusliku projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega tegeleva Ehitusagentuuri projektijuht Marek Kaasik märgib, et kuigi KredExi toetustega kaasneb nõue palgata tehniline konsultant, ei vähenda see korteriühistu juhatuse koormust projekti vedamisel. „Välise isiku ehk projektijuhi kaasamine kortermaja rekonstrueerimisse on vaikselt kasvanud, kuid ajas võiks see veel enam rakendust leida. Surve juhatusele lahendada kõiki majaga seotud probleeme kasvab ühel hetkel üle pea,“ hindab Kaasik.
SEB hinnangul on panga roll olla toetav osapool projekti õnnestumisel ja pakkuda tuge ning nõustamist finantsküsimustes. Lisaks on ühistutele väga heaks partneriks KredEx, kust saab renoveerimisteekonda ette võttes samuti juhiseid, ning kindlasti oskavad ka kogenud projektijuhid seda protsessi hõlbustada.
HULTAFORS tööriistade valik TAMREXis pole juhuslik –need on disainitud Snickers Workwear tööpükstega koos ja nende külge.
Lai valik preemium käsitööriistu ootab teid Tamrexi kauplustes üle Eesti, e-poes ja valitud edasimüüjate juures.
vanarahvas ütles: „Õppind mehed, Rootsi riistad!“
Ermico Haldus OÜ-st taskukohased lahendused renoveerimisel ja soojustamisel korteriühistutele!
• Elektritööd
• Elektripaigaldiste käidukorraldus ja elektrikäit
• Santehnilised tööd
• Avariitööd 24 h
• Keskküttesüsteemi torude puhastus
• Viilkatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
• Lamekatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
• Vihmaveesüsteemide paigaldus
• Fassaadide remont
• Fassaadide soojustamine
• Fassaadide krohvimine
Ermico Haldus OÜ pakub ka väliterritooriumi korrashoiuga seonduvaid teenuseid Tallinnas ja Harjumaal. Klient saab kindel olla, et õueala on ideaalses korras –muru on niidetud ja hoov lumevaba! Lume lükkamise teenust saame pakkuda nii päevasel ajal kui ka öösel, lume lükkamine aedades, parklates ja kõnniteedel käsitsi ja lumesahaga.
Pakume ka terviklikke sise- ja välipuhastuse teenuseid kokkuleppel korteriühistutega.
Reg. kood 16074236
Telefon 552 7217
• Fassaadide katmine laudisega
• Fassaadide katmine kiviplaatidega
• Rõdude terviklahendused
• Otsaseinte soojustamine
• Trepikodade renoveerimine
• Viimistlus- ja krohvitööd
• Plaatimistööd
• Ventilatsioonisüsteemide ehitus
Anname endast parima, et leida korteriühistutele kõige sobilikumad ja taskukohasemad lahendused, koostame renoveerimis- ja/või soojustusprojekti ja tööde kalkulatsiooni.
E-post: info@ermicohaldus.com
www.ermicohaldus.com
Ehituse tulevik toetub üha tugevamalt puidule. Lisaks uute puithoonete püstitamisele, milleks võivad olla nii kompaktsed eramajad kui ka kestlikus linnaruumis silmapaistvad avalikud hooned, omab puit määravat rolli ka ajale jalgu jäänud ehitiste renoveerimisel. Kõige selle jaoks on Eestil juurde vaja hulgaliselt pädevaid puitehituse spetsialiste, kelle välja koolitamise peaks lähitulevikus oma õlule võtma uus laiamahuline õppeprogramm – Puitehituse Akadeemia.
Tekst: Georg-Marten Meumers Foto: Fausto Capital
Programmi, mille eestvedaja on Eesti Puitmajaliit ja mis näeb ilmavalgust sel sügisel, eesmärk on pakkuda mitmekülgset puitehitusalast väljaõpet ja tuua sektorisse rohkem noori. Eelkõige oodatakse programmilt edu just tehaselise tootmise ja renoveerimise vaates.
Nimelt on seoses Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks
kliima neutraalsus vaja Eestil selleks ajaks renoveerida suurusjärgus 14 000 ajale jalgu jäänud korterelamut, mille energia kasutuse näitajad tulevikunormidele ei vasta. Kortermajade renoveerimisel ja soojustamisel on kõige efektiivsem kasutada just tehases toodetud puitelemente.
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja tõdeb, et üks peamisi Puitehituse
Akadeemia loomise põhjuseid on spetsialistide puudus. „Uusehituses kasvav nõudlus puidu kasutamise järele, ehituse industrialiseerimine ja väljakutsed seoses olemasolevate hoonete keskkonnasäästlikumaks muutmisega tähendavad, et vajame juurde umbes 2000 puitehituse spetsialisti,“ sõnab ta.
Kadaja ütleb, et kuigi Eesti on Euroopa suurim puidust tehasemajade eksportija, siis riigisisese puitehituse rakendamisel on mitmed teised Euroopa riigid meist innukamad. „Oleme nüüd ka Eestis üha rohkem ehitamas avalikke hooneid puidust, kuid Prantsusmaal kehtib juba 2022. aastast nõue, et uued avalikud hooned peavad 50% ulatuses olema puidust. Samuti on jõudsalt ehitussektori arengut hoogustanud Holland ja Taani, kus on kohustus arvutada hoonete süsinikujalajälge,“ toob ta näiteid teiste riikide arengute kohta. Kadaja lisab, et meie ehitusettevõtetel on valmidus puitehituse mahte suurenda-
da olemas, kuid siiani on peamiseks takerduskohaks olnud just kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Ainus koht Eestis, kus õppida tehaselist puitmajatootmist Puitehituse Akadeemia alustab algselt tehaselise tootmise õppemooduliga, millele lisanduvad järk-järgult teised õppesuunad. Lõpuks saavad tudengid valida nelja õppemooduli vahel: puithoonete tootmine, tehaseliste puithoonete projekteerimine, tehaseliste puithoonete püstitamine ja juhtimisprotsessid tööstuslikus ehituses. Kadaja ütleb, et programmiga proovitakse katta kõik vajalikud oskused, mida erinevad ametikohad sektoris nõuavad. „Vastavalt huvile või varasemale spetsialiseerumisele saavad õpilased valida tootmise, püstitamise, projekteerimise ja juhtimise, tulevikus ka näiteks arhitektuuri ning kinnisvarahoiu vahel,“ selgitab ta.
„Vajame juurde umbes 2000 puitehituse spetsialisti.“
Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht
Kaasaegsele õppevormile omaselt on platvormil e-loengud, mille kaudu õppurid saavad teadmisi omandada. „Me paneme kogu info veebiloengutesse, mis tuginevad peamiselt tööprotsesse kirjeldavatel videotel ja animatsioonidel. Li-
saks kasutame õppematerjalide hulgas pilte ja graafikat ning aja edenedes on soov juurde lisada interaktiivseid harjutusülesandeid,“ sõnab Kadaja.
Kuna Eestis üheski kõrg- ega kutsekoolis hetkel eraldi õppekavana tehases puitmajatootmist ei õpetata, lasub sedavõrd olulisem roll väljaõppe osas just Puitehituse Akadeemial. „Praegu näiteks kutsekoolis üldist ehitust või TalTechis projekteerimist õppides puutub tudeng puitehitusega kokku vaid põgusalt, süvendatud laiapindset õpet selle kohta kuskilt ei leia,“ ütleb Kadaja. Seetõttu pakutakse enda õppematerjale koolidele kasutamiseks. „Näiteks tehnikakõrgkoolil ja TalTechil tekib võimalus integreerida meie
õppematerjalid oma põhiõppekavasse või luua eraldi täiendkoolitusõpe, mis tugineb akadeemia materjalidel,“ selgitab ta. Luuakse majatootjate ja akadeemia õpilaste omavaheline suhtlus
Selleks, et teadmistest reaalses ehituses kasu oleks, ei piirdu programm vaid teooriaga. Kui tudeng on teoreetilise õppe mooduli läbinud, ootab ees praktiline osa, mis tehaselise tootmise puhul kestab 40 tundi, juhtimise, hoonete püstitamise ja projekteerimise puhul aga 80 tundi. „Platvormile tekib eraldi keskkond, kus tudengid saavad leida praktika sooritamiseks sobiliku projekti ja majatootja,“ tutvustab Kadaja.
„Süvendatud laiapindset õpet puitehituse kohta praegu kuskilt mujalt Eestis ei leia.“
Seejuures saavad ettevõtted platvormile praktikavõimalusi ise lisada. „Näiteks kui majatootjal on planeeritud kahe nädala pikkune moodulmaja püstitamine, siis tudeng leiab platvormilt selle võimaluse ja saab otsustada, kas talle aeg ja asukoht sobivad. Seejärel võib tudeng valida, kas ta sooritab oma praktika seal või mõne teise projekti juures,“ selgitab ta.
Sihtrühmaks pole vaid noored Puitehituse Akadeemia loomine on seotud Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmiga, mille eesmärk on pakkuda paremaid tööhõivevõimalusi. Projekti „Wood for Youth“ sihtrühmaks on alla 25-aastased noored, keda hakatakse varustama teoreetiliste teadmiste ja kogemustega, et tõsta nende konkurentsivõimet puitehituse sektoris. Seega on akadeemia hea valik noortele, kellel karjääri valimine alles ees seisab. „Paindlik veebiõpe on mugav võimalus nii gümnasistidele, aga ka juba kõrg- või kutsekoolis õppivatele noortele, et mõista, kas ehitusvaldkond neid kõnetab,“ ütleb Kadaja. Ta lisab, et üldiselt saab ehituses üsna kiiresti pildi ette sellest, kas valdkond inimesele sobib või mitte. „Kui piisavat huvi siiski ei teki, saab õpingud akadeemias vabalt ka pooleli jätta ning midagi muud proovida,“ julgustab ta.
Ent akadeemia laiem eesmärk pole kaugeltki vaid noortele keskenduda. Kadaja sõnul sobib see ka karjääripöörde lävel olevatele inimestele või neile, kelle töökoht ühel või teisel põhjusel ära on kadunud. „Näiteks kui täna pannakse osa kaevandusi kinni, siis seal töötanud inimestel on vaja nüüd midagi muud
„Näiteks kui täna pannakse osa kaevandusi kinni, siis seal töötanud inimestel on vaja midagi muud teha.“
Kas puidust pilvelõhkujate aeg on käes?
Kui ajalooliselt on puit sobinud madalate, heal juhul kolmekorruseliste majade ehitamiseks, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Puidust kõrghooneid hetkel meie linnapildis veel ei näe, kuid kauaks see nii ei jää.
Nimelt algas augusti lõpus Fahle kvartalisse Fahle Terrasside nime kandva büroohoone ehitus, mis kujutab endas kaheksakorruselist puitkonstruktsioonidest ehitist. Hoone valmimisel 2026. aastal saab sellest Eesti kõrgeim puidust hoone. Kõrghoonet hakkab ehitama ehitusfirma Rand ja Tuulberg, mille ehitusjuht Lauri Matteus märkis, et Eesti esimese puitkonstruktsioonidel kõrghoone rajamine esitab siiski mitmeid väljakutseid. „Peamine väljakutse on puit ise. Kuna puit on ilmastikumõjude suhtes tundlik, eeldavad puitkonstruktsioonid palju põhjalikumat ettevalmistust, tööde planeerimist ning teostust. Lisaks on hoone ehitamisele seatud kõrged keskkonna- ja jätkusuutlikkuse standardid,“ selgitas Matteus.
Maailma kõrgeim puithoone
Maailma mastaabis mõeldakse juba aga kordi kõrgematest kui kaheksakorruselistest puithoonetest.
Kanada arhitektuuribüroo Michael Green Architects (MGA) on avaldanud plaanid 55-korruselise ja 180 meetri kõrguse puitpilvelõhkuja rajamiseks Ameerika Ühendriikidesse Milwaukeesse.
Hoone ehitamisel kavatsetakse kasutada glulam- ja ristlamineeritud puitu ehk massiivset liimpuitu, mis on hea survetaluvuse ja niiskuskindlusega ning kannatab erinevaid keskkonnamõjusid. Arhitektid ja hoone kavandajad loodavad projektiga ületada piirangud, mis on seni lubanud liimpuidust ehitada vaid kuni 18-korruselisi hooneid.
Allikas: interestingengineering.com
teha. Meie programmi kaudu on neil võimalik kiirelt omandada uued teadmised ja oskused, mille najal leida töö puitehituse sektoris,“ ütleb ta ja lisab, et koostööd tehakse ka töötukassaga.
Millist rolli mängib praegune majandusolukord?
Loodav õppeplatvorm tõotab kogu ehitussektorile hoogu juurde anda ja kergitada veelgi meie ehituse kvaliteeti. Peamiseks murekohaks on aga see, et ametikohti, kuhu akadeemia lõpetanud ja tunnistuse saanud inimesed tööle saaks minna, on viimasel ajal majandusraskuste tõttu massiliselt vähenenud. Kadaja on siiski optimistlik ja usub, et programm tuleb just õigel ajal. „Akadeemia projekt on väga hea võimalus integreerimise vaatest – kuna praegu on ettevõtted pidanud koondama, siis töö kaotanud inimesed saavad võimaluse end arendada, õppida uusi oskusi ja kriisi vaibudes sektoris uue töökoha leida,“ lausub ta.
Praegused numbrid aga ei halasta: kui paar aastat tagasi oli puitehituse ekspordikäive 540 miljonit eurot, siis 2023. aastal tegi käive 26% ehk üle 100 miljoni euro suuruse languse. Siiski on Kadaja kindel, et keskkonnasäästliku ehituse ja energiatõhususe edendamise valguses on ainult aja küsimus, millal sektor tõusujoonele jõuab. „Praegu on nii Eestil kui ka Euroopa Liidul ambitsioon ehitada kestlikumalt ja efektiivsemalt, mida saab teha eelkõige ehituse industrialiseerimisega, ning industrialiseerimise vaatest on kõige otstarbekam tegeleda just puitehitusega,“ leiab ta.
Linnupesad ridamajadest Kristiines. Loovagentuuri
Eduka veebiturunduse üks võtmeid peitub oskuses reageerida kasutajate harjumustele ja ootustele. See tähendab, et sisu tuleb pakkuda sellisel kujul, mis on tarbijatele meelepärane ja mida eelistatakse tarbida.
Kinnisvaraturunduses on sotsiaalmeedia selgelt liikumas lühivideote poole. Mitmed uuringud kinnitavad, et tarbijad eelistavad järjest enam liikuva pildiga sisu, kusjuures alla 15-sekundilised lühivideod on eriti populaarsed.
Näiteks Wyzowli raport „State of Video Marketing“ näitab, et 91 protsenti tarbijatest soovib näha rohkem just videoid, kuna need on kergemini tarbitavad ja meeldejäävamad kui pildid.
Visuaalide positiivne mõju kinnisvaraesitlusele
Ülal kirjeldatud suundumus on ülioluline kinnisvaraarendajatele, kes soovivad oma projekte esitleda tõhusamalt. Lühivideote mõju kinnisvaraturunduses kasvab, kui lisada interjöörianimatsioone, mis näitavad dünaamiliselt erinevaid materjale ja disainielemente. See võimaldab inimestel paremini ette kujutada, kuidas valitud elemendid ruumikujundust muudavad.
Nordic Renderis valmivad 3D-lahendused ja -visualiseeringud näitavad kinnisvara realistlikult ning atraktiivselt.
Nordic Render loob kvaliteetseid 3Danimatsioone ja -visualiseeringuid, mis sobivad eriti hästi kinnisvara turundamiseks. Teenuste hulka kuuluvad projekte paremini esitleda aitavad 3D-tutvustused ja walkthrough’d ning 360-kraadised panoraamvaated. Agentuur pakub teenuseid Euroopa Liidus ja Austraalias.
Üheks juhtivaks 3D-visualiseeringuid ja -animatsioone pakkuvaks loovagentuuriks Eestis on viimastel aastatel saanud Nordic Render, kelle tööd tunnustavad nii Eesti ettevõtted kui ka rahvusvahelised kliendid. Agentuuri asutasid vennad Kert ja Kristo Klementi sooviga teha kvaliteetseid müügimaterjale, mis ületavad kliendi ootusi. Nende projekteerimisfirmast Revismo välja kasvanud loovettevõte Nordic Render keskendub praegu peamiselt kinnisvara
realistlike 3D-visualiseeringute loomisele, pakkudes samas ka kvaliteetseid lahendusi erinevate toodete ruumilisena kujutamiseks.
„Meie loodud 3D-lahendused ja -visualiseeringud näitavad kinnisvara realistlikult ning atraktiivselt. Olgu tegemist väikese eramaja illustratsiooni või suure kinnisvaraarenduse detailse walkthrough-videoga, kohandakse see täpselt kliendi soovide järgi,“ selgitab ettevõtte tegevjuht Kert Klementi.
Täpne igas detailis
Lisaks lühivideotele pakub agentuur ka 360-kraadiseid panoraamvaateid, mis annavad kinnisvarast täieliku ülevaate ja aitavad potentsiaalsetel ostjatel paremini tajuda nii ruumide paigutust kui ka atmosfääri. Nordic Renderi realistlikud 3D-animatsioonid ja -visualiseeringud on osutunud oluliseks turundusvahendiks mitmetele kinnisvaraarendajatele, kes soovivad oma projekte esitleda uuenduslikul ja kaasahaaraval viisil.
„Me ei tee kunagi kvaliteedis kompromisse,“ rõhutab Klementi. „Iga detail, alates valgustusest kuni värvide ja tekstuurideni, on hoolikalt läbi mõeldud, et pakkuda pilkupüüdvaid ning võimalikult realistlikke lahendusi. Meie animatsioonid mitte ainult ei muuda projekte atraktiivsemaks, vaid aitavad lõppklientidel teha teadlikumaid ostuotsuseid.“
Tutvu võimalustega: nordicrender.com
Korrosioonikindlad
fiiberplast materjalid ja lahendused
Restid
Profiilid
Redelid
Kaevuluugid
Väravad
Aiad
Tutvu lähemalt meie poolt pakutavate lahenduste ja tehtud projektidega meie kodulehelt www.greenfiber.ee +372 501 8874 info@greenfiber.ee
„Betooni omadusi on tänapäeval raske üle trumbata – see on hea materjal. Ilma betoonita on keeruline ehitada. Meie jaoks on see südameasi,“ ütleb NOBE OÜ ehitusdirektor ja juhatuse liige Priit Nigols. Suur süsinikujälg seab tänapäeval raudbetoonile väljakutse – keskkonnanõuete latt on tõstetud kõrgele ja sealt tuleb üle hüpata.
Toimetas: Kadri Hurt Foto: Shutterstock
Betoonkonstruktsioonid on rätsepatöö
Ehitusinsenerina, kelle kohta on muide tunnustavalt öeldud, et tal on käed kogu aeg betoonised, kinnitab Nigols, et ühtainsat õiget betooni pole olemas – kõik sõltub sellest, mida on vaja ehitada. Juba ainuükski erinevate survetugevustega betoone toodetakse palju.
Betoon ise on lihtne, koosnedes tsemendist, täitematerjalidest (liiv, killustik) ja veest, aga kui sellele juurde panna erinevaid lisandeid, on võimalik betooni omadusi ja kestvust muuta. Just erinevad omadused teevadki betoonist konstruktiivse ehitusmaterjali.
Näiteks muudab betooni omadusi lisandite ja täiteainete, nagu tuhk, räbu ja
mikrosilikaadid, lisamine ning see teeb betooni ka keskkonnasäästlikumaks, kuna võimaldab kasutada vähem tsementi.
On näiteks igasuguseid keskkonnale vastupidavust parandavaid lisandeid. Sadama ehitusel tuleb näiteks kasutada kloriidikindlat betooni; kusagil õues keskkonnale avatud konstruktsioonides peab materjal olema külmakindel. Parkimismajades on vajalikud nii kloriidid kui ka külmakindlus. Seal on külmumisesulamise tsüklid ja sinna satub teedele puistatavat soola.
Betooni kivinemise ühtlustamiseks ja aeglustamiseks kasutatakse plastifikaatoreid ja aeglusteid. Lisaks kastetakse betooni ja kaitstakse näiteks kilega otsese päikese ning tuule eest. Sest kui betoon-
konstruktsiooni mass on suur, võivad tekkida termilised praod betooni pinna ja sisemise temperatuuri erinevuste tõttu. Sooja päikeselise ilma korral on oht, et betooni pinnalt aurab vesi liiga kiiresti ära ja taaskord võivad tekkida betoonile praod.
„Betoon on hästi homogeenne materjal, aga ka hästi elav. Pead arvestama väga täpselt, kus ja mida sa teed, siis see konstruktsioon püsib ning saab kvaliteetne. Iga hoone või rajatise projekteerimine on nagu rätsepaülikonna õmblemine – projekteerija peab arvestama selle konstruktsiooni
otstarbe ja kestvusega, hoone või rajatise kasutusega, keskkonnatingimustega jne. Nüansse on palju,“ selgitab Nigols.
Tõenäoliselt enim kasutatud ehitusmaterjal maailmas
Betooni kasutatakse üldjuhul koos armatuurterasega – raudbetoonina. Armatuur annab betoonile kardinaalselt teise dimensiooni – peale hea survetugevuse saab betoon ka tõmbetugevuse. Betoon ilma armatuurita on pigem harv nähtus. Rakendusvaldkond ehituses on hooned, sillad, viaduktid, tunnelid, parkimismajad, sadamad, parklad või keldrid, basseinid. NOBE ehitab praegu ka palju
tuulikuvundamente: „Tuulegeneraatori all peab olema suur massiiv, mis võtab vastu koormusi ja samas hoiab seda paigal, et ei tekiks tuulikulabade pöörlemisel resonantsi.“
„Ja ega näiteks merre ehitamine ole ka teab mis eriline asi. Puitu on ajaloos ikka vette pandud, aga sillad ja kaid vajavad ikkagi suurt massiivi ega tohi mädaneda. Mereäärsed kvartalid, näiteks Tallinnas Porto Franco, on merele nii lähedal, et maja raskus hoiab seal ära selle, et vesi ei tõstaks maja üles. Veel on tohutu jõud ja see konstruktsioon ongi sellisena ehitatud, et merevesi talle liiga ei teeks,“ sõnab ehitusekspert.
„Betoon on ajas püsiv. Üldjuhul peab konstruktsioon püsima 50 aastat või mõnel juhul isegi sada aastat – sõltuvalt sellest, millise konstruktsiooniga ja talle kehtiva nõudega tegemist on. Pluss tulepüsivus, helikindlus. Kuna betoon on suur massiiv, hoiab see heli, müra väga hästi kinni. Ja need põhiasjad ongi üldjuhul kaalukeeleks, miks betoonkonstruktsiooni valdavalt kasutatakse,“ ütleb Nigols.
Projekteerijatele-arhitektidele on hästi teada, et betoon on vormitav ja seda saab disainida. „On võimalik igasuguseid vigureid teha – ümaraid hooneid, kõrgeid konstruktsioone, mida teiste materjalidega teha oleks väga keeruline. Betoon võimaldab teha insenertehniliselt ületamatuna tunduvaid asju ja see ongi see, mis paneb silmad särama ja sütitab,“ räägib Nigols.
Betoon on tulnud kunsti ja muutunud viimistluselemendiks Lisaks ehitusele on betoon jõudnud ka kunsti. „Betoon on mitmekülgne – paljud materjalid selliselt mängida ei võimalda,“ ütleb Nigols. NOBE on teinud näiteks Tallinna lauluväljakule ilusad heliskulptuurid.
Ja siseviimistluses eksponeeritakse praegu väga palju puhast konstruktsiooni ehk betoon jäetakse viimistlemata. „Kvaliteetne betoonpind muutub maja konstruktsioonist sisekujunduselemendiks – patt oleks sinna peale kanda pahtlit või värvi. Betoon ei riiva silma ja seda on ilus vaadata,“ ütleb NOBE esindaja, tuues näite, et kui mõnes kohas ei saa betoonkonstruktsioone hoones eksponeerida, siis väga paljud arhitektid
Võimas plekke blokeeriv kruntvärv, mis katab nagu pinnavärv
Kuivab kiiresti, blokeerib plekid, viimistleb pinna, ja seda kõike ühe päevaga.
Veepõhine, väga tõhus ja üliväikese lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldusega.
Katab ka kõige tõrksamad plekid: vee-, nikotiini-, õli-, tindi-, rasva-, tahmaja muud plekid, mida ei saa eemaldada.
Sobib erinevatele pindadele: seintele, lagedele, puidutöödeks, metallile.
Tere tulemast Teknose esindustesse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres.
kasutavad mikrotsementi, et betooni väljanägemist imiteerida.
Tänapäeval tehakse ka rustikaalset betooni ehk ei valata betooni sileda vormi peale, vaid pannakse puitlauad. „Ja kui puiduraketise lahti võtad, vaatab sulle sileda seina asemel vastu justkui betoonist puitsein. See on väga äge võte ja seda kasutatakse palju,“ kinnitab Nigols.
Suurima väljakutse seab keskkonnahoid
„Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid praegu tundub, et betoonile konkurenti ei ole. Pigem muutub betoon ise, läheb loodussäästlikumaks, keskkonnasõbralikumaks, paindlikumaks,“ hindab Nigols. Betooni kõige suurem kitsaskoht ongi süsinikdioksiidi emissioon. „Tsemendi tootmine on hästi energiamahukas protsess ja jalajälje vähendamine ongi tegelikult kõige suurem väljakutse, mis tuleb ära lahendada. Tehnoloogia ja ühiskond peab aga selleks valmis olema – see ei ole ühemeheüritus,“ kinnitab ehitusinsener.
Teadlased ja insenerid näevad palju vaeva, et betoon oleks konkurentsis ning täidaks kliimaeesmärke ja selleks peavadki asjad muutuma. Tänapäeval valitsevad veel vanad betoonitehnoloogiad, aga et olla keskkonnasäästlik, liigutakse vaikselt edasi. Ettevõtted annavad ülikoolidele stipendiume, et seal oldaks valmis katsetama, ning selle pealt võetakse neid asju ka tehastesse-tootmistesse üle. „See on pikk protsess – need asjad ei juhtu üleöö. Vaja on testida enne, kui uus toode ehitusse läheb. Peab olema selge, et see toimibki niimoodi ja ongi hea lahendus. Aga Euroopa Liidu direktiivid sunnivad neid asju tegema kiiremini ja rohkem pingutama.“
Raudbetooni valmistamiseks toodetakse praegu näiteks Norras süsinikuneutraalset terast, mis on ka toodetud roheenergiaga: „Terase kui betooni kaaskomponendi tootmine on hästi energiamahukas ning kui seda valmistada loodussäästliku energiaga ja väiksema jalajäljega, teeb see tegelikult keskkonnale kahju palju vähem. Paraku on see ka üsna kulukas.“
Materjalina on innovatiivne uudistoode süsinikku siduv betoon. See materjal on lahendus, mis aitab betooni CO₂ heitmeid vähendada, muutes selle keskkonnahoidlikumaks. Eestis seda teadaolevalt veel ei kasutata.
NOBE on samuti enesele eesmärgiks seadnud kasutada rohkem keskkonnasäästlikke materjale, rohkem taaskasutada. „Purustatud betoonkonstruktsioone kasutame täitena. Betoon on väga hea materjal isegi siis, kui see on oma eluea ära elanud. Tegelikult – iga maapõuest väljakaevamata kruus või liiv hoiab loodust ja keskkonda. Tänapäeval mõtlevad ka paljud tellijad, et ongi väga mõistlik kasutada neid konstruktsioone, mis meil juba olemas on.“
Rohebetoon
„Päris mitmes hankes on juba küsitud rohebetooni ja ollakse valmis selle peale kulutama, sest keskkonnahoid on tähtis,“ märgib Nigols. Eestis rohebetooni teadaolevalt veel ei valata, küll aga toodetakse rohetsementi Skandinaavia maades. Rohebetooni valmistamiseks asendatakse näiteks täitematerjal purustatud ehitusmaterjaliga või lisatakse alternatiivseid materjale, nagu räbu või tuhk, mis asendavad osa tsemendist. Tuha kasutamiseks
betoonitootmises viiakse praegu läbi palju uuringuid. „Nagu öeldakse: ühe inimese prügi võib olla teise inimese varandus. Kui kasutad ühte energiamahukat materjali vähem, siis see on jälle ka looduse hoid.“ See kõik toob sellise betooni süsinikujälje alla ja ühtlasi on taaskasutus. Ja kui betoonis on praegu hästi oluline komponent energiamahuka tootmisega portlandtsement, siis juhul, kui seda saab uue tehnoloogia toel asendada (vähemalt osaliselt), saab jälge väiksemaks.
Iseparaneva betooni ehk biobetooni tootmiseks pannakse betooni sisse spetsiaalsed bakterid. Nad on kapsli sees ja suudavad toidu ning hapnikuta ellu jääda 20 kuni 50 aastat. Ja kui betooni tekivad ajapikku praod, satub sinna sisse vesi ja hakkab seda betooni lõhkuma. Teras roostetab ja konstruktsiooni kandevõime väheneb. Vee toimel pääseb bakter kapslist välja ja hakkab praos oma elu elama, toitudes betoonis sisalduvast kaltsiumlaktaadist ja tootes lubjakivi, mis täidab praod ära. „Praod ei kao täielikult, aga on täidetud ja vesi või muu ohtlik aine ei pääse enam konstruktsiooni. Biobetooni saab kasutada ka veekogude kõrval, aga selle kõige mõistlikum kasutus on pigem paigad, kus konstruktsioon on keskkonnale avatud – seda on kas hästi keeruline taastada või ümber ehitada. Siis on oluline, et see bakter saaks seal toimetada ja likvideerida praod sellisena, et konstruktsioon enam edasi ei kahjustu,“ selgitab Nigols. Teadaolevalt pole ka iseparanevat betooni Eestis veel kasutusele võetud, kuid uued asjad jõuavad kunagi kindlasti ka masstarbimisse ja tasapisi siiagi.
katus, mis kestab põlvkondi!
D 3,99 m ,30
NÜÜD 12,49 * €/m2 16,68 €/m2
Saadaval ka Silence profiilinakuni 40% vähem müra
Tagasipainutatud räästaserv
Mikroprofileering kinnituskohtades
Unikaalne lukustussüsteem
Lisakaitse tuisukorgiga
*Pakkumine kehtib vähemalt 50 m2 profiili ostmisel koos 3 m lumetõkke komplektiga.
*Kampaania allahindlus ei laiene teistele toodetele ja lisatarvikutele.
*Kampaania kestab 09.09 - 31.10.2024.
Profiilikujuline räästaserv, lainesammuga harmoniseeruv räästaosa
Suurepärane külgkattuvus, mis kindlustab katuse veepidavuse ja pikaealisuse
Profiili iseloomustavad kõrged sirgete külgedega sümmeetrilised pikilained
Lisainfo toodete kohta www.ruukki.ee
Puumarketil on kogemusi puitmaterjalide ning ehitusmaterjalide müügiturul aastast
1991. Aastate jooksul on ettevõte kasvanud Eesti suurimaks puitmaterjalide valikut pakkuvaks kaupluste ketiks. Ettevõtte viies kaupluses on kõik ehituseks vajalik ja leidub ka tooteid, mida siinsel turul mujalt ei leia.
aastal asutatud Puumarket on Baltikumi suurima valikuga puidumüüja. Viimastel aastatel on Puumarket suurendanud olulisel määral üldehitusmaterjalide valikut. Tänases tootevalikus on 12 000 erinevat toodet ning Puumarketi kauplustest ning veebipoest leiab ostja kõik vajaliku vundamendist katuseni. Märkimisväärselt on kasvanud puitviimistlusmaterjalide valik. Puumarketi tootevalikus on esindatud kõik suuremad ehitusmaterjali tootjad ja kaubamärgid.
Lisaks kauplustele tasub kindlasti vaadata veebis puumarket.ee kliendikeskkonda, kus on suur valik tooteid, lisaks toote kasutuskohad ning ülevaade hindadest ja
hetke saadavusest kauplustes. Võimalus on lihtsalt tellida ja saada hiljem ülevaade kogu oma ostuajaloost.
Pika kogemusega teenindajad oskavad õiget lahendust soovitada
Puumarketi värskelt Tallinnas Männikul renoveeritud kauplus maksa midagi ega kohusta millekski, kuid koos leiame alati parima lahenduse. 1991. aastal asutatud Puumarketil on viis keskust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres ning lisaks suurendatud kaubavalikuga veebikeskkond puumarket.ee.
Kuigi suurem osa Puumarketi klientidest on professionaalsed ehitajad, siis järjest rohkem on kauplustesse leidnud tee ka erakliendid. Kui tavainimesel on ehituspoes teinekord keeruline orienteeruda, siis Puumarketi teenindajad on pea kõik üle 10-aastase staažiga ja teavad oma valdkonda ja oskavad ning tahavad aidata. Soovitame äri- ja erakliendil küsida oma ehitusprojektile kindlasti pakkumine ka Puumarketi projektimüügist, see ei
Teadjad teavad, et Puumarketis teenindame ehitusvaldkonna professionaale ning nüüd tead seda Sinagi! Kohtumiseni meie kauplustes.
See on küsimus, mille esitab endale iga maja ehitamise plaaniga inimene. Ühest vastust aga pole, sest materjali valik sõltub paljuski sellest, millised on prioriteedid – kas hind, vastupidavus või energiatõhusus.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Materjalid mõjutavad igasuguse ehituse maksumust, eluiga ja hilisemaid kulusid. Lisaks tuleb arvestada, kuidas need sobivad tänapäeva energiatõhususe ja kestlikkuse trendidega. Valiku langetamine on peen kunst, sest tuleb leida tasakaal hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni vahel. Meeles tasub pidada, et ehitusmaterjalid ei ole pelgalt ehitustooted, vaid pikaajaline investeering tulevikku.
Puit – looduslik ja taskukohane
Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale, mida on kasutatud sajandeid. See on soodsam kui kivi või betoon, võimaldades kiiret ehitamist ja andes hoonele loomuliku ning soojalt koduse ilme. Ees-
tis, kus on palju metsi, on puit ka kohapeal hõlpsasti kättesaadav materjal, mis teeb selle kuluefektiivseks valikuks. Puit on taastuv loodusvara, mistõttu on see keskkonnasäästlik ja populaarsust koguv ehitusmaterjal just tänapäeva kestlikkuse nõuete taustal.
Siiski tuleb puidu puhul arvestada hooldusega, kuna meie niiske kliima võib selle eluiga lühendada. Samuti on oluline, et hoone katus ja vundament oleksid korralikult ehitatud, et vältida liigset niiskust, mis võib puitu kahjustada. Kuid õigesti hooldatud puithoone võib olla väga vastupidav, eriti kui kasutada nüüdisaegseid kaitsevahendeid ja töötlemistehnikaid.
Puidul on ka soodsad isoleerivad omadused, mis muudavad selle energia-
tõhusaks valikuks, eriti kui kombineerida seda moodsa soojustusmaterjaliga. Lisaks on puitmajad ehituselt paindlikud, võimaldades kiiret ja lihtsat laiendamist või muudatuste tegemist, kui tulevikus peaks olema vaja lisaruumi.
Kivi ja betoon –vastupidavus ja pikaealisus
Kivi ja betoon on puidu vastandid – tugevad ja püsivad, kuid märkimisväärselt kallimad ning raskemini töödeldavad. Kivist ja betoonist ehitised on tuntud oma pika eluea poolest. Ehkki esialgsed kulud võivad olla suuremad, tasuvad need end aja jooksul ära, eriti nende vähese hooldusvajaduse tõttu. Kivi ja betoon ei vaja pidevat hooldust nagu puit ja taluvad hästi Eesti muutlikke ilmastikutingimusi – tugevad vihmasajud, külmad talved ja niisked suved ei kahjusta neid materjale sama kergelt kui puitu.
Betoonmajad on Eestis üha populaarsemad, kuna neil on hea heliisolatsioon ja stabiilne sisekliima, mis sobib hästi meie jaheda ning niiske kliimaga. Lisaks aitab betoon säilitada sisekliima stabiilsust ka kuumadel suvepäevadel, hoides maja jahedamana kui näiteks
puithoone. Kuid betoon võib talvel külmuda, kui seda ei isoleerita korralikult, mistõttu on vajalik lisasoojustus. Samas on betoon üks paremaid materjale, kui mõelda hoone turvalisusele – tulekindel ja väga vastupidav igasugustele füüsilistele kahjustustele.
Kivi, eriti looduslik kivi, on veelgi vastupidavam. Kivist hoonete eluiga võib ulatuda sajanditesse, kui neid õigesti ehitada. Eestis kasutatakse sageli paekivi, mis on kohalik ressurss ja millel on tugevad ajaloolised juured. Paekivist hooned on märksa vastupidavamad niiskusele ja temperatuurikõikumistele, mis teeb neist suurepärase valiku pikaajalise kestvuse saavutamiseks.
Energiatõhusus ja kestlikkus materjalide valikul
Materjalide valikul ei saa mööda vaadata tänapäeva energiatõhususe ja kestlikkuse nõuetest. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide kohaselt peavad uued hooned vastama kõrgetele energiatõhususe standarditele. See tähendab, et ehitusmaterjalide valik mõjutab otseselt tulevasi energiakulusid ja keskkonnamõjusid.
Kivi ja betoon, eriti kui need on hästi soojustatud, võivad pakkuda paremat
soojustust ja aitavad hoida talvel küttekulusid madalana. Kuna betoon ja kivi suudavad hoida soojust pikema aja jooksul, võib nende kasutamine vähendada vajadust kütte- ja jahutussüsteemide järele, mis omakorda aitab säästa energiat. Samas tuleb tähele panna, et halvasti isoleeritud betoon võib talvel liigselt jahtuda ja suvel liiga soojaks minna, mistõttu on oluline investeerida ka kvaliteetsesse soojustusse.
Puit võib vajada rohkem energiat kütmiseks, kui soojustus pole piisav. Siiski on ka puidu energiatõhusus viimasel ajal paranenud tänu uuenduslikele isolatsioonimaterjalidele ja tehnoloogiatele. Näiteks ristkihtpuit (CLT) on saanud viimastel aastatel väga populaarseks materjaliks, mis ühendab puidu looduslikud omadused ja modernse tehnoloogia, võimaldades ehitada energiatõhusaid hooneid.
Kaaluda võib ka looduslike isolatsioonimaterjalide kasutamist, nagu tselluloos või lambavill, mis on loodussäästlikumad alternatiivid sünteetilistele isolatsioonidele.
Eesti kliima ja materjalide vastupidavus
Eesti kliima on muutlik – talved on sageli külmad ja niisked, suved võivad olla
niisked ning aeg-ajalt väga soojad. Sellistes tingimustes on oluline, et hoone oleks hästi isoleeritud ja ehitusmaterjalid oleksid vastupidavad niiskuse, temperatuurikõikumiste ja muude ilmastikutingimuste suhtes.
Kivi ja betoon taluvad hästi Eesti kliima muutlikkust, kuna need on vastupidavad niiskusele ja temperatuurikõikumistele. Puit seevastu vajab rohkem hoolt, eriti kui maja on ehitatud piirkonda, kus niiskus on suur, näiteks metsade või veekogude lähedusse. Samuti tuleb puidu puhul arvestada sellega, et talveperioodil võivad külmumistingimused põhjustada puidu deformatsiooni, kui see ei ole piisavalt kaitstud niiskuse eest.
Niisiis sõltub kodurajaja materjalide valik suuresti individuaalsetest eelistustest ja eelarvest. Eesti kliima, energiatõhususe nõuded ja kestlikkus on võtmetegurid, mida tuleb materjalide valikul kindlasti arvesse võtta. Valikust olenemata on oluline, et maja ehitamisel tehtaks läbimõeldud otsuseid, sest kodu on pikaajaline investeering, mille puhul tuleb silmas pidada nii esialgseid kulutusi kui ka hilisemaid hooldusvajadusi ja energiakulusid.
Allikas: Moodne Kodu
NIBE uued S-seeria
Kui valite oma kodule uut soojuspumpa, on oluline mitte ainult köetava pinna suurus, vaid ka seadme energiasäästlikkus ja efektiivsus ning elanike vajadustele kohandatavus. Moodne soojuspump on nutikas seade, mis arvestab teie kodu küttevajadustega igal aastaajal. Tark juhtsüsteem jälgib välisõhu temperatuuri, elektribörsi hinda, pereliikmete eelistusi ja nende elurütmi ning isegi ilmateadet. Just sellised omadused on uutel soojuspumpadel NIBE S1156
KÕIGE ENERGIATÕHUSAM NIBE SOOJUSPUMP
NIBE S1156 ja NIBE S1256 on nutikal tehnoloogial põhinevad inverterkompressoriga maasoojuspumbad, mis ammutavad maapinnast energiat äärmiselt efektiivselt ka põhjamaises kliimas. Need on NIBE kõige energiatõhusamad maasoojuspumbad, mille sesoonne kasutegur (SCOP) on kuni 6,22*, tagades sellega ülimalt tõhusa ja kulusid säästva sisekliimasüsteemi. SCOP 6,22 tähendab, et iga kulutatud 1kWh elektrienergia kohta toodab soojuspump 6,22 kWh kütteenergiat – see on erakordne efektiivsus!
NIBE S1156/S1256 sobivad kuni 400 m2 suurustele majadele. Valida saab kolme võimsusklassi vahel: 1,5–8 kW, 3–13 kW ja 4–18 kW. Madala mürataseme ja uue keskkonnasõbralikuma külmaainega soojuspumbad sobivad nii uusehitistele kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamiseks.
NIBE S1256 on täiuslik süsteem kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks, millesse on integreeritud 180 liitrine roostevaba soojaveeboiler. Kui aga Teie majapidamisse sobib paremini ilma veeboilerita soojuspump, mis on mõõtmetelt väiksem ja mahub seega ka madalasse ruumi, pakub NIBE mudelit S1156. Selle mudeliga saab ühendada välise soojaveeboileri, mille suurus valitakse lähtuvalt sooja tarbevee vajadusest. Muude parameetrite poolest on S1156 ja S1256 sarnased.
NIBE S1156/S1256 on ühendatud WiFi võrku, mis võimaldab soojuspumpa igal ajal juhtida kas uue puutetundliku ekraaniga ruumimooduli või nutiseadme kaudu. Pidev WiFi ühendus tagab, et seade saab kätte kõik tarkvarauuendused, ilma et kasutaja peaks selle üle pead vaevama.
Uus äpp myUplink võimaldab jälgida soojuspumba tööd veebis, seadistada soojuspumpa vastavalt teie eelistustele ning veenduda, et seade töötab täpselt nii, nagu soovite. Kasutades myUplinki ja võrgupõhist tasuta IFTTT teenust, saate ühendada uue soojuspumba ka kodu teiste nutiseadmetega, muutes kodu sisekliima juhtimise veelgi mugavamaks. Näiteks saab nutikate andurite kaudu teavitada soojuspumpa, kui kedagi pole kodus. Soojuspump alandab seejärel toa- ja küttevee temperatuuri ning lülitab madalamale režiimile ka ventilatsioonisüsteemi. Samuti on teil juurdepääs hääljuhitavatele assistentidele ning võimalus suhelda oma nutika soojuspumbaga häälkäskluste abil. Mõistagi säästavad sellised nutikad lahendused kulusid ja teevad teie igapäevaelu mugavamaks.
NIBE S-seeria soojuspumpadel on kasutusel rakendus Smart Price Adaption, mis võimaldab soojuspumbal saada infot järgmise 24 tunni elektribörsi hindadest. Tänu sellele töötab soojuspump maksimaalselt just sel ajal, kui elektri hind on kõige madalam. Lisaks on NIBE S-seeria soojuspumbad ühendatud ilmateatega, võimaldades seadmel kohanduda operatiivselt kiiretele ilmamuutustele ja muuta vastavalt kütterežiimi. Kõik see aitab veelgi säästa küttekuludelt ja tagab ülimalt mugava sisekliima.
*NIBE S1156/S1256-18 soojusteguri (SCOP) väärtus on 6,22 (külm kliima, 35 °C), vastavalt Euroopa standardile EN 14825, st kehtivale standardile aastase soojusteguri (SCOP) määramiseks.
Süsteemi energiatõhususe klass kütmisel. Energiatõhususe klass ja koormusprofiil sooja tarbevee tootmisel.
Kliimaseade OÜ on NIBE soojuspumpade volitatud maaletooja ja hulgimüüja. Firmal on lai edasimüüjate ja paigaldajate võrgustik, kes saavad meilt igakülgset abi ja tuge. NIBE soojuspumbal põhineva küttesüsteemi projekteerimisel kasutatakse spetsiaalset NIBE energia säästmise ja dimensioneerimise tarkvara. Majale valitakse sobiv soojuspump koos vajalike lisaseadmetega, arvutatakse aastane kokkuhoid võrreldes muu kütteliigiga, samuti aastane ekspluatatsioonikulu ja tasuvusaeg. Võtke ühendust NIBE müüjaga juba täna ja tellige endale uus S-seeria soojuspump!
www.kliimaseade.ee
www.nibe.ee
Ehitussektoris töötab Eestis ligi 60 000 inimest. Kuna aga kogu maailm on üha enam liikumas automatiseerimise ja uute tehnoloogiate rakendamise suunas, võivad sektori tööjõudu tabada tulevikus suuremad ja väiksemad muudatused. Kuidas nendega kaasas käia ja mismoodi võib automatiseerimine ehitussektori tööjõuvajadust mõjutada? Oma vaatenurka avavad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ning ehituse ja arhitektuuri instituudi digiehituse abiprofessor Ergo Pikas.
Tekst: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
„Automatiseerimine võib palju tööd viia tehastesse. Seal toodetakse erinevaid mooduleid ja komponente, mis tuleb pärast objektil lihtsalt paigaldada,“ selgitab Kurnitski ehitustööstuse võimalikku tulevikku. Küll aga nendib ta, et praegu seda siiski veel väga palju ei näe. „Niisugune tehases tootmine kindlasti mingil määral vähendab tööjõuvajadust ehitusplatsil, sest tööviljakus on kõrgem. Kaalukeel on aga
see, et tehasel on püsikulud ja selle tõttu praegu kõike ka tehases ei toodeta. Objektil on küll rohkem töölisi, aga puuduvad tehase püsikulud – ei ole ühte õiget lahendust,“ analüüsib ekspert.
Eelkõige mõjutab tööjõuvajadust turunõudlus
Automatiseerimine ehituses toob kaasa suurema vajaduse inseneride ja arhitektide järele, kuna mudelite loomine ning detailide täpsem kavandamine muutub
olulisemaks. „Ehitustööstuse tulevik võib kaasa tuua suurema koormuse ehitusinseneridele ja vähendada pigem ehitustööliste vajadust,“ spekuleerib Kurnitski. „Küll aga on automatiseerimisest tulenevad muudatused ilmselt suhteliselt tagasihoidlikud, võrreldes sellega, kuidas nõudluse kasv ehk vajadus suurte ehitusmahtude järele tööjõu defitsiiti kasvataks,“ arutleb ta.
Ergo Pikas toob välja ka automatiseerimise eelduseks olevad arengud rohujuuretasandil: „Inseneride ja arhitektide roll automatiseerimise kontekstis tulevikus kindlasti kasvab. Aga me peame ka tegema arenguhüppe ehitusprojektide ettevalmistamisel, kavandamisel ja projekteerimisel.“ Pikas rõhutab, et algolukorra kaardistamine ja sellele vastava soovitud lahenduse masinloetav kirjeldamine on automatiseerimise puhul võtmetähtsusega.
„Mõte on selles, et kui soovime midagi automatiseerida, tuleb võimalikult hästi teada, milline on algne/olemas -
olev olukord, samuti soovitud lõppolukord. BIM-tehnoloogia võimaldab neid situatsioone masinloetavalt kirjeldada,“ selgitab digiehituse abiprofessor olukorra põhjalikult lahti.
Kurnitski leiab veel, et automatiseerimine oleks Eesti mõistes tunduvalt olulisema kaaluga, kui esineks suurem nõudlus masstoodangu järele. „Me ei tooda korterelamuid enam nii nagu nõukogude ajal, kui samu maju pandi püsti erinevatesse kohtadesse tohututes kogustes. Kõik need projektid olid samasugused, aga tänapäeval seda keegi ei taha,“ avab Kurnitski ajas muutunud turunõudluse olukorda.
„Praegune trend on personaalsed lahendused ja panustamine elukeskkonna kvaliteeti, mitte võimalikult odava hinnaga masstoodang. Kuna aga inimeste ostujõud on piiratud, on uusehituse mahud tagasihoidlikud ja ilmselt hakkame jõudma eluasemekriisi,“ täpsustab ta praegust turuolukorda, kuid lisab, et tulevik võib tuua muutusi, juhul kui riik, kohalikud omavalitsused ja arendajad hakkavad ühiselt panustama soodsamasse toodangusse.
Ehitustööstuse tööjõu pealekasv
Selles, et ehitussektor arengute ja muutustega kaasas suudaks käia, mängivad rolli ka erinevad koolitus- ja haridusvõimalused ning noorte spetsialistide pealekasv. „Kui mõtleme praegu ülikoolis koolitusvajadusele, siis arvestame kõikide uute oskustega: roheoskused, modelleerimisoskused ja üleüldiselt parem IT-arusaam ehitusinseneride hulgas. Vajame ehitusinsenere, kes kirjutavad sujuvalt koodi, sest valdkonda
mittetundvate IT-arendajate kasutamine on aeglane ja madala efektiivsusega,“ arutleb Kurnitski. Tänapäeval on ehitusinseneride vanuseline jaotus tugevalt pensioni poole kaldu, mistõttu lasub noorte koolitamisel üha olulisem fookus.
Ka Pikas leiab, et IT- ja ehitus sektor hakkavad tulevikus üha enam käsikäes käima. „Mingil hetkel on arvatavasti vaja inimesi, kes on ehitusinformaatikud ehk tegemist ei ole puhtalt IT- ega ehitusspetsialistiga, vaid nende kahe kombinatsiooniga. Peavad olema nii tugevad alusteadmised ehitusvaldkonnast kui ka oskused, et rakendada arvutusteaduste põhimõtteid probleemide kirjeldamiseks ja lahendamiseks,“ selgitab Pikas. „Siis saab näiteks infosüsteemide arendamisel kaardistada valdkonna vajadusi, probleeme ja kitsaskohti ning sõnastada need sellisteks nõueteks, mida tarkvaraarendaja saab ära lahendada,“ täpsustab abiprofessor.
Automatiseerimine jätkusuutlikkuse võtmes Pikas usub, et ka automatiseerimise ja jätkusuutlikkuse vahel on seos olemas. „Ma arvan, et põhimõttelisel tasemel on kõigepealt vaja inimestel muuta oma käitumist ja teha õiged valikud kodu kavandamisel ning lahenduste valikul. Näiteks kasutada mõistlikus vahekorras aknaja seinapinda. Välissein ja aken on väga erinevate omadustega, millest tingituna võivad tekkida ebavajalikud energiatarbimised. Sellised põhimõttelised otsused ei kao mitte kuskile,“ arutleb ekspert. Kui põhimõttelisel tasemel on tehtud õiged otsused, saab hakata rääkima ka automatiseerimisest. „Päeval, kui kedagi kodus ei ole, või öösel, mil energia on odav, saab salvestada energiat akusse ning siis, kui tarbimine kodus on kõrge ja elektrituru hind samuti, on võimalik kasutada energiat akust,“ kirjeldab Pikas jätkusuutlikumat tulevikku. „See on lihtne näide, kuid neid näiteid on veel palju,“ sõnab ta.
Konkurentsivõimelised ehitusettevõtted
Ehitussektori atraktiivsuse tõstmisel peab Kurnitski olulisteks teguriteks kõrgeid palku ja vaheldusrikast loovtööd, samuti professionaalseid ettevõtteid, kes suudavad turul kindlalt tegutseda ning paljudele inseneridele töökohta pakkuda. „Näeme ehitussektori ettevõtete pidevat arengut: ettevõtted muutuvad üha suuremaks ja saavad hästi hakkama ka majanduskriisiga ega pea tohutul hulgal inimesi koondama. Ütleme nii, et sektoril läheb päris asjalikult,“ võtab Kurnitski hetkeolukorra kokku.
Keskkonnahoid ja energiasäästlikkus on tänapäeval läbivad märksõnad, mis mõjutavad ehitusprojekte nii meil kui ka mujal. Hiljuti Euroopa Liidu kinnitatud hoonete energiatõhususe direktiiv paneb paika konkreetse ja üsna range raamistiku, millest ehitamisel lähtuda. Vaatame lähemalt, millised olulised punktid direktiivis seisavad ja milliste innovatsioonide toel kavatseb ehitus muutuva maailmaga kaasas käia.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock
Eelmainitud direktiivi kõige kaalukam ettekirjutus on ilmselt see, et aastaks 2050 peavad kõik EL-i liikmesriigid jõudma kliimaneutraalse hoonefondini. Eesti vaates toob see kaasa eesmärgi rekonstrueerida selleks ajaks umbes 14 000 kortermaja, 100 000 üksikelamut ja 27 000 mitteelamut.
Olemasoleva hoonefondi uutele tingimustele sobivaks ehitamine ei ole aga ainuke nõue, millega ehituses energiatõhusust suurendama hakatakse. Uusehitistel tuleb juba varajases kavandamisetapis hinnata süsinikujalajälge ja kõik uued hooned, mis ehitatakse alates 2030. aastast, peavad olema nullheitmega.
Nüüdisaegne ventilatsioon toob värske õhu
Praegu laialt levinud energia- ja küttelahendustega aga heitmevabade hooneteni ei jõua, mistõttu kirjutab direktiiv ette veel ühe olulise punkti: uued hooned tuleb projekteerida selliselt, et neile on võimalik kulutõhusalt paigaldada päikesepaneelid. Kui eluhoonete puhul hakkab vastav regulatsioon kehtima aastast 2030, siis uutele avaliku sektori hoonetele tuleb päikesepaneelid paigaldada juba 2027. aastast. Alates 2028. aastast peab sobivuse korral paneelidega varustama ka olemasolevad ühiskondli-
kud hooned, näiteks koolid, lasteaiad ja valitsusasutused.
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, mida tuleb uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgida, nõuavad muu hulgas kvaliteetse sisekliima tagamist. Seda aitab saavutada soojustagastusega ventilatsioon, mis lihtsustatult kogub niisketest ruumidest (köök, vannituba, tualett) kokku väljamineva õhu, kannab selle õhu soojuse üle sissetulevale külmale õhule ning juhib sissetuleva õhu filtreeritud kujul tagasi eluruumidesse. Selline süsteem vähendab energiakadu ja lõpetab muu hulgas olukorra, kus kütteperioodil on kortermajades värske õhu saamiseks ainus võimalus aknad lahti teha. Samuti vähendab soojustagastusega ventilatsioon küttearveid ja säästab loodust.
Kuna soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine uutesse hoonetesse muudeti kohustuslikuks alles 2003.
aastal, on Eestis siiani endiselt palju eluhooneid, kuhu süsteem on vaja alles rekonstrueerimise korras paigaldada. Kui korrusmaja taotleb renoveerimiseks
Kred Exi toetust, on soojustagastusega
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ka üks kohustuslikke nõudeid. Viimati kinnitatud nõuded lisavad hoonetele ventilatsiooni ja sisekliima vaatest juurde veelgi tingimusi. Nen -
de rakendamine nõuab senises ehitusprotsessis muudatuste tegemist, mis aga ehitusfirma Rand & Tuulberg ehitusjuhi Lauri Matteusi sõnul ehitusprojektide maksumust ja valmimise kiirust liiga palju ei mõjuta. „Drastilist muutust hinnale pigem ei tule, aga näiteks jahutuse, sealhulgas passiivse jahutuse vajadus suureneb. See paneb suurema koormuse hoone arhitektuurse ja eriosade planeerimise faasile ning energiasimulatsiooni mudeldamisele,“ sõnab ta.
energiatõhusaid lahendusi
Ventilatsioonisüsteem ja päikesepaneelid ei kuulu ainsate energiasäästlike lahenduste hulka ehituses. Terviklikult tuleb hinnata lisaks nii seinte õhuvahetust, akende tihedust kui ka ventilatsiooni, kirjutab Timbeco oma kodulehel. Samuti mõjutab hoone energiakasutust arhitektuurne lahendus – väga sopilise hoone kütmiseks kulub rohkem energiat, seevastu nutikas ja ilmakaartest lähtuv klaasi kasutamine hoone välispindadel aitab kütmiseks ja jahutamiseks kuluvat energiat optimeerida.
Nii suuremate klaaspindade kavandamisel kui ka tavapäraste akende valikul tuleb aga arvesse võtta mitmeid nüansse. Erinevalt vanemate majade juures kasutatud lähenemisest, kus arvestati ainult klaaspaketi soojapidavust, võetakse tänapäeval arvesse kogu konstruktsiooni (klaaspakett, raam ja leng) soojapidavust, mis võimaldab hoone energiakadu märkimisväärselt vähendada.
Ka betoon on energiatõhus ehitusmaterjal
Vastupidiselt levivale arusaamale, mille järgi betoon ehitusmaterjalina toodab keskkonnale vaid kahju, on sel materjalil kestlikkuse vaatest ka positiivseid omadusi. Betoon on vastupidav, tulekindel ega lagune niiskuses, samuti saab seda taaskasutada ja ringlusse võtta. Lisaks soodustab betooni suur termiline mass päeval soojuse neeldumist, mis öösel aeglaselt vabaneb, tagades energiatõhusal viisil paraja sisetemperatuuri.
Betooni keskkonnakahjulikkus seisneb aga selle kõige tähtsamas kom -
ponendis, tsemendis. Nimelt eraldub tsemendi tootmisel kütuste põletamise ja kaltsineerimise tõttu suur hulk CO ², mis mitmel viisil erinevaid ökosüsteeme kahjustab.
Seetõttu töötavad valdkonna eksperdid ja teadlased aktiivselt selle nimel, et võtta kasutusele uusi, keskkonnasäästlikumaid tsemendiliike ning asendada üldse tsement betooni koostises teiste komponentidega. Selle tulemusena on praegu mõnel ehitusel jõutud innovaatiliste alternatiivide, näiteks madala süsinikusisaldusega betooni ja geopolümeerbetooni rakendamiseni.
Need ja mitmed teised uued betooniliigid, sealhulgas näiteks iseparaneva betooni, võib liigitada koondmõiste „roheline betoon“ alla. Kuigi tegemist on hetkel veel küllaltki laialivalguva mõistega (ei ole kindlat protsendilist määratlust, millise koostisega materjalid kuuluvad „rohelise betooni“ hulka), ennustavad mitmed välismaised turuuuringud alternatiivsete betooniliikide turul järgmise kümne aasta jooksul üle 10% kasvu.
Kuidas hästi isoleeritud aknaid ära tunda?
Akende energiatõhususe hindamisel lähtutakse U-väärtusest ehk soojusülekandetegurist. Seda kasutatakse akna soojusisolatsiooni hindamiseks ja see näitab energiakogust, mis liigub läbi ühe ruutmeetri akna pinna, kui sise- ja välistemperatuuri erinevus on üks kraad. Mida madalam on U-väärtus, seda parem on soojusisolatsioon.
Ühekordse klaasiga akende keskmiseks U-väärtuseks on 5,8 W/ m²K, energiasäästlikel akendel ja ustel on U-arv tavaliselt aga alla 1,1 W/m²K.
Allikas: rehau.ee
Allikad: kliimaministeerium.ee, kliimaseade.ee, Rohereeglite blogi, timbeco.ee, betoon.org
Rohepöördest, pandeemiast ja sõjast tingitud maailmamajanduse raskuste tõttu kallinevad elektrihinnad on m uutnud päikesepaneelid ning kodused päikeseelektrijaamad ka Eestis üha populaarsemaks.
Päikesepaneele saab paigaldada nii kald kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele, kus saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu.
Millega arvestada?
Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ning oskusi. Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohusta kogu hoone konstruktsioone ega katust ennast, ei sega sademevee äravoolu ja tagab katusel ohutu liikumise hoolduseks. Eestis kiputakse ka katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.
Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus. Uusehitustel teevad korrektsed projekteerimised juba spetsialistid. Vanadel hoonetel tuleb enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.
Enamik lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega ehk lisaraskuse panekuga katusele midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust. Näiteks häirida sademevee äravoolu.
Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust
Katuse remont, uue katte panek või koguni tervenisti uuendamine on peale päiksepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam ja kulukam. Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima praht, mis on kasvulavaks orgaanikale. Eriti aktuaalne on see siis, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid.
Kõik see mõjutab ka katuse kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust ja aurutõket.
Päikesepaneelide planeerimine ja katuse turvavarustus
Enne päikesepaneelide paigutust katusele tuleb paika panna äravoolusüsteem, äravoo-
lulehtrite, katuselepääsu- ning suitsueemaldusluukide, katuseakende jm asukohad. Siis tuleb määratleda ohualad ja teha turvavarustuse või piirete projekt, mis kiputakse ära jätma. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks paneelidega katuseid planeerida. Turvavarustus on süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema aktsepteeritud. Omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse- kui ka turvasüsteeme, ka selliseid, mis kinnituvad paneelide alustele.
Turvavarustuse projekteerimiseks peab olema läbitud erialakoolitused
Sageli on olukordi, kus turvavarustust ei ole enam nõuete kohaselt võimalik paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päiksepaneele täis projekteeritud ning nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis on dilemma, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse sinna, kuhu mahub või jäetakse see hoopis ära.
Päikesepaneelide paigaldus varem valminud hoone lamekatusele
Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleb alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest. Kui see on tehtud, tuleb tellida spetsialistilt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eksperdid hindavad paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust, samuti turvavarustust.
Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada ning piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.
Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme kinnitusviisi
• Aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega
• Katusekatte pinnale ballastiga
• Katusekatte külge
TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust
Karu Alo Foto:
Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab ka hõlpsat puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist. Hea näide on TalTech Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.
Ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel paneelialuste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRkummimatte.
Paneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Siin tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega, näiteks päiksepaneelidest tekkivate tuulekoormustega.
valmis hoone piirdetarindite ehituseksperdi Alo Karu ja OÜ Evari Ehitus koostöös. evari.ee
Ehitusturu suurimad mõjutajad on üldine majandusolukord ja tarbijate kõrged laenuintressid. Kuigi kolmas kvartal on toonud juba kaasa väikese aktiivsuse tõusu, on tegelike tellimuste arv endiselt madal. Puiduturul on hinnad sel aastal kasvanud marginaalselt.
Tekst: Gerli Ramler Fotod: Shutterstock
Puumarket AS-i puidu ostu- ja arendusjuht Kristo Teinbas ütleb, et käesoleva aasta jooksul on puitmaterjalide hinnatõus olnud marginaalne – sõltuvalt tootegrupist kuni 5%. Ta nendib, et tulevikule mõeldes on näha, et seoses tootmiste koomaletõmbamisega – seda just Soomes – ning survega metsamajandajatelt palgihinnale, on materjalide hinnad tugeva surve all ja lähiajal on oodata hindade tõusu. „Üldist hinnatõusu on oodata hoolimata sellest, et nõudlus on hetkel madal ja vähemalt meie sektoris läheb sügistalvisel hooajal veel madalamaks,“ sõnab Teinbas. „Kui euribor langeb veelgi ja tuleb veel erinevaid arenguid, nagu sõja lõpp ja nõudluse kasv, on oht, et turul on materjali väga palju puudu ning seegi tingib suurema hinnatõusu.“
Puitkonstruktsioonide tootja Tenter OÜ tegevjuhi Martin Marjapuu sõnul mõjutavad turu aktiivsust kaks peamist tegurit: intressimäärade langetamine ja Eestis järgmisel aastal tõusvad maksud. „Paljud, kes on viimased kaks aastat ehitust edasi lükanud, püüavad nüüd ära kasutada soodsamat aega enne maksutõuse. Kui kaua see aktiivsus kestab, on raske ennustada.“
Ta lisab, et puiduhind on sel aastal olnud suhteliselt stabiilne, kuna nõudlus pole suur. „Puiduhinnad hakkasid langema 2023. aasta lõpus, peamiselt madala nõudluse tõttu, ning madalpunkt saavutati detsembris. Uue aasta alguses tõstsid nii Skandinaavia kui ka Eesti saekaatrid hindu, mis mõjutas koheselt ka tarbijahindu. 2024. aasta kevadel tõusis hind veel paar korda, kuid need tõusud ei olnud märkimisväärsed. Teisel ja kolmandal kvartalil püsisid hinnad samal tasemel ning praegu on oodata pigem vähest hinnalangust aasta lõpuks,“ räägib Marjapuu. „Tavaliselt langevad hinnad talvel, ja prognoosime ka selleks talveks hinnalangust. Kuna aga hinnad pole aasta alguses eriti tõusnud, võiks hinnalangus jääda maksimaalselt 10% juurde.“
Tenter OÜ kasutab 65% ulatuses Eesti puitu, lisaks tuuakse umbes 25% puitu Rootsist ja 10% Soomest. „Eesti saekaatrid ja puidutootjad suudavad hetkel ehitusturule piisavalt materjali pakkuda,“ kinnitab Marjapuu. „Skandinaavia turg on ühtlustunud – kui eelmisel aastal mõjutas turgu Rootsi madal saematerjali hind, siis nüüd on Rootsi kroon tugevnenud ja see on puiduhinna stabiliseerinud. Minu hinnangul jäävad hinnad stabiilseks nii selle aasta lõpus kui ka uue aasta alguses.“
Hinnatrend on kerges tõusus
Plasttorude tootja Pipelife kasutab oma tehastes paljusid erinevaid tooraineid, aga ettevõtte põhimaterjalid on PE, PP ja PVC. „Konkreetseks otstarbeks kasutatava torumaterjali valik sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas
konkreetsest kasutuseesmärgist, keskkonnatingimustest ja regulatiivsetest nõuetest,“ selgitab Pipelife’i tegevjuht Alar Anga. Polüpropüleen- ehk PP-torud on vastupidavad keemilisele korrosioonile ja kõrgetele temperatuuridele. Neid kasutatakse erinevates torusüsteemides, sealhulgas kemikaalide transpordis, tööstusprotsessides ja teatud veevärgisüsteemides. Polüetüleen- ehk PE-torud on painduvad, vastupidavad erinevatele tingimustele ja ka kemikaalidele vastupidavad. Neid kasutatakse tavaliselt veevarustuseks, gaasi jaotamiseks ja niisutamiseks. Polüvinüülkloriid- ehk PVC-torud on kerged, korrosioonikindlad ja neid kasutatakse äravoolu-, kanalisatsioonisüsteemides, drenaažis ja teatud tööstusprotsessides. Anga sõnul on toorainete hinnad eelneva kahe aastaga võrreldes olnud oluliselt stabiilsemad, selle aasta algusega võrreldes kerges tõusus ja ka Pipelife on oma toodete väljamüügihindu vastavalt korrigeerinud. „Naftatööstuspõhine tooraineturg on globaalne, ostame materjale nii Aasiast, USA-st kui ka Euroopast. Turgu ja hindu mõjutavad otseselt nii poliitilised sündmused, sõjalised konfliktid kui ka majanduses toimuv. Arvame, et selle aasta hinnatrend jätkub ja pigem on tooraine hinnad kerges tõusus. Üldistades võib öelda, et turg on pärast kukkumist stabiliseerunud ja ootame aeglast taastumist.“
Skandinaavia turg on ühtlustunud – kui eelmisel aastal mõjutas turgu Rootsi madal saematerjali hind,
siis nüüd on Rootsi kroon tugevnenud ja see on puiduhinna stabiliseerinud.
Palgasurve ja tööjõukulude kasv jätkub
Ehitusfirma Rand & Tuulberg ostujuht Tanel Rõivas nendib samuti, et viimast aastat-pooltteist võiks iseloomustada ehitusmaterjalide puhul pigem hindade stabiliseerumine ja võib-olla mõningate tootegruppide, nagu puit ja metall, puhul ka kerge langustrend. „Suurem hinnatõus sai alguse COVID-ist tingitud piirangutega ja seejärel Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse, pärast seda toimus korraks selge langus ning peale seda on hinnad pigem samale tasemele püsima jäänud või kergelt langenud,“ sõnab ta.
Rõivas selgitab, et põhjuseks võiks eelkõige olla see, et varasemalt Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast tarnitud materjalide vallas on uued tootjad ja tarneahelad suuresti paika loksunud. „Teisalt annab langustrendile hoogu üldine majanduse jahtumine, mistõttu ehitatakse vähem ning seetõttu on hinnasurve ka materjalide tootjatele suurenenud. Ehk siis vähenenud nõudluse tingimustes peavad tootjad hinda alla laskma. Samas ei ole langustrendi ilmselt üldises ehitushinnaindeksis väga märgata, sest tööjõukulud ja palgasurve on suurenenud.“
Aasta lõpu prognoos võiks Rõivase sõnul olla suhteliselt sarnane senisega ehk materjalide hindade osas prognoosib ta kerget langust, palgasurve ja tööjõukulude kasv jätkub – kokkuvõttes ehitamine odavamaks ei muutu ning prognoosida võib, et ehitushinnaindeksi kasvav trend jätkub.
Kui visata pilk peale viimastel aastatel kohalikke arhitektuuri- ja muid preemiaid saanud projektidele, vaatab vastu mitmekesine valik. Nimistust leiab nii mõnegi sümboolse ja silmatorkava suurhoone, kuid üha rohkem pälvivad tunnustust ka erinevad ruumilahendused –keskväljakud, promenaadid ja linnapargid. Millest preemiaid pälvinud teosed kõnelevad, kuidas on seotud arhitektuur ja linnaplaneerimine ning mida arvestavad autorid loodusarhitektuuris?
Tekst: Georg-Marten Meumers Foto: Shutterstock
Ilmselt on ükskõik missuguse linna elanike jaoks arhitektuursest esteetikast ja loomingulisusest olulisem see, et linnaruum kui selline oleks loogiliselt üles ehitatud ja kõik olulised asukohad lihtsasti ligipääsetavad. Kuidas seda tagada ja milliseid muutusi on vaja teha selleks Tallinna kontekstis, selgitab järgnevates vastustes Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
Kuhu, milliste trendide poole liigume arhitektuuri ja linnaplaneerimise vaatest?
Linnaplaneerimine kogu läänemaailmas tegeleb kahe suurema kriisiga, milleks on kliimamuutustest tingitud väljakutsed ja järjest põletavamaks muutuv eluasemekriis. Nendest kahest suuremast märksõnast on mõjutatud ka arhitektuuri ja linnaplaneerimise suundumused. Modernistlikele linnaplaneerimise arusaa-
madele vastureaktsioonina on fookuses inimmõõtmeline ja -keskne linnaruum. Ruumi ja hoonete taaskasutus, ümbermõtestamine ning erinevatest ajastutest pärit kihistuste väärtustamine on suund, kuhu me koos läänemaailmaga liigume.
„Arhitektuuripreemiaid saavad viimasel ajal just vanade hoonete ja piirkondade uuslahendused.“
Kui me vaatame viimaste aastate maailma olulisemaid arhitektuuripreemiaid, siis preemiaid saavad just vanade hoonete ja piirkondade uuslahendused ning ikooniliste uute sümbolhoonete rajamine on muutunud omaseks pigem
Hiinale, Pärsia lahe piirkonnale ja teistele diktatuuririikidele.
Oluline suundumus on linnade mitme kesistamine. Me peame mitmekesistama hoonete tüpoloogiaid. Näiteks kortermajade piirkondadesse on vaja sisse tuua teistsuguseid hoone tüpoloogiaid – rida- ja terrassmaju. Muuta on vaja olemasolevaid kortermaju. Selle kaudu saame nendesse piirkondadesse erineva taustaga inimesi.
Mitmekesisust on vaja funktsioonide osas. Meie linn on viimase sajandi jooksul arenenud monofunktsionaalsete piirkondade põhiselt. Meil on tööstuspiirkonnad, puhkealad ja elamupiirkonnad. Uute arusaamade järgi peavad erinevad funktsioonid olema segunenud, et meil ei oleks piirkondi, mis mingi osa päevast või ööst on inimtühjad. Suurte inimhulkade liikumine ühest piirkonnast teise on suur koormus meie
transpordile ja teedevõrgule. 15 minuti linna kontseptsiooni järgi peavad sul olema kõik teenused ja soovitavalt ka töökoht 15 minuti kaugusel kodust. See tähendab, et meil ei saa olla monofunktsionaalseid piirkondi.
Milliseid häid näiteid linnaruumi kavandamisest on Eestis? Milliseid paiku on aga vaja järele aidata?
Hea näide on Elva keskväljak, mis rajati mõni aasta tagasi arhitektide liidu eestvedamisel toimunud programmi „Hea avalik ruum“ raames. Keskväljaku loomisega avati linnasüda järvele ja loodi kultuurikeskuse juurde n-ö tõmbekoht, mis meelitab inimesi ligi ning mis andis arengutõuke ka ümbritsevatele kinnistutele.
„Lasnamäe ja
Mustamäe
vajavad tähelepanu,
kuid linnaplaneerimise probleeme on ka piirkondadega, mida ühiskond on pidanud edulugudeks.“
Oma linnaehitusliku koe tõttu on hea näide ka Rotermanni kvartal. Tõsi, seda tuleb vaadata omas kontekstis, milleks on üheksakümnendate lõpu ja nullindate Eesti. Selle piirkonna linnaehituslik tugevus on ajaloolise tehaste kvartali ruumilise tiheda keskkonna säilitamine. Paraku selle ala arhitektuuri kvaliteet ei ole viimasel kümnendil olnud enam sama tugev kui algusaastatel. Tänapäevase linnaplaneerimise kontekstis läheneksime me sellele piirkonnale märksa rohelisemas võtmes, kuid omas ajaloolises kontekstis on tegemist väga tugeva projektiga.
Tallinnas on vaja järele aidata mitmeid piirkondi. Lõviosa inimestest arvab automaatselt, et nendeks on meie modernistlik pärand – Lasnamäe, Mustamäe jne. Jah, need piirkonnad vajavad tähelepanu, kuid tõsiseid linna planeerimise probleeme on ka piirkondadega, mida ühiskond on seni pidanud edulugudeks. Rannikualad (Noblessner, Kalarand jne) ja vanalinn on piirkonnad, mis vajavad erilist
tähelepanu. Vanalinn oma turistidele orienteeritud monofunktsionaalsusega ja rannik oma kasvava elitaarsusega panevad igaühe, kes on vähegi kursis linnaplaneerimise alustõdedega, muretsema nende protsesside pikaajaliste tulemuste pärast.
Kui meil tekivad piirkonnad, kus elavad ühesuguse taustaga inimesed, on see viitsütikuga pomm, mis vaikselt tiksub ja plahvatab paarikümne aasta pärast. See plahvatus ei ole enam ruumiline, vaid sotsiaalne ja majanduslik. Meil on hetkel veel võimalus õppida mitmete teiste läänemaailma linnade vigadest. Kõik linnaosad peavad olema mitmekesised. Me ei tohi lasta tekkida piirkondi, mis on ainult n-ö esimesele Eestile, ning samas ei tohi lasta tekkida ka maha jäävaid piirkondi.
Milliseid muutusi toob elanike jaoks kaasa moodsa, lääneeuroopaliku linnaruumi kujundamine?
Euroopaliku linnaruumi põhimõtete järgimine ei too meile revolutsioonilisi muutuseid. Pigem on meil evolutsiooniline protsess. Kõik tänavad, mis lähevad renoveerimisse, juba arvestavad uue -
nenud tänavaruumi käsitlusega, kus arvestatakse kõikide osalistega. Meil ei ole majanduslikku võimekust, et tervet linna korraga uuendada, see võtab lihtsalt natukene aega. Kümne-viieteist aasta pärast ei ole see enam sellise aktuaalsusega teema nagu praegu. Siis on peamiseks teemaks tõusnud eluase ja selle kättesaadavus keskklassile.
„10–15
aasta pärast on peamine teema eluase ja selle kättesaadavus keskklassile.“
Uued suundumused lähikümnendil on Tallinna linnaosade keskuste tugevnemine ja Tallinna liikumine mitmekeskuselise linna suunas. Segregatsiooni aspekti silmas pidades on sellel muidugi omad ohud, millega tuleb tegeleda. Arhitektuur looduses tugineb talupojatarkusele
Kuigi linnastumine on juba kümneid aastaid esiplaanil nii Eesti kui muu Euroopa demograafianäitajates ning
koondab üha suurema osa arhitektide tööst linnaruumi kavandamisse, ei ole arhitektuur siiski ära unustanud ka maapiirkondi ega looduskeskkondi.
Ilmeka näitena sellest võib esile tuua Eesti arhitekti Mari Hundi tööd, mis on viimastel aastatel erinevaid preemiaid ja nominatsioone pälvinud. Looduskeskse arhitektuuri puhul on Hundi enda sõnul peamisteks mõjutajateks just asukoht ja ümbritsev keskkond. „Traditsiooniline arhitektuur, eriti talumajapidamistes, lähtus alati looduse ja loodusjõudude mõjust. Vana talupoeg oskas oma hooned paigutada nii, et need olid kaitstud külmade tuulte eest, suutsid ära kasutada päikese soojuse ja vältida niiskete alade negatiivset mõju,“ selgitab ta.
Just eelkirjeldatud talupojaloogikast inspireeritud lähenemist kasutas Hunt eelmisel aastal arhitektide liidu Elamu preemia pälvinud Põro maja arhitektuuris. „Põro maja on rajatud keldrimüüride varemetele, krundi kõrgemale kohale, mis tagab hoonele parema kaitse ja soodsama mikrokliima. Ka ehituse puhul on lähtutud vanast talupojaloogikast – kogu hoone konstruktsiooniks vajaminev puit on pärit lähedal asuvast metsast ja sai langetatud just selle hoone tarbeks,“ räägib ta. Hundi projektidest tasub veel välja tuua Rapla külje all asuvad omanäolised Maidla loodusvillad Kaseke ja Käbi, millest esimene teenis konkursi „Aasta puitehitis 2021“ publikupreemia ning teisele sai omaks „Aasta puitehitis 2022“ fassaadipreemia.
Tehismaastike võimalused Aidu karjääri näitel
Ent linnast eemal ei ole ainult talumaad ja mets. Looduse kõrval annavad tooni ka tehis- ja tööstusmaastikud, mille üheks näiteks on Ida-Virumaal asuva Aidu karjääri alad. Endisesse kaevanduspiirkonda on praeguseks rajatud täismõõtmetes sõudekanal ja sõudekeskuse peahoone, kuid piirkonnaga seotud tulevikuplaanid on oluliselt mastaapsemad, avaldab projekti arhitektuuri üks autoritest Indrek Allmann arhitektuuribüroost Pluss Arhitektid.
„Praktiliselt kohe, kui noored astusid uksest sisse rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali loomise ideega, sai asutud arutama, mida üks megaprojekt võiks veel endas kanda. Nii sündis idee Aidu veepargist, mis kosmosest vaadatuna näeks välja kui Eestimaa lüliti – on/ off -nupu sümbol, mis koosneb 3,5 km pikkusest sirgest joonest ja sama läbimõõduga ringikujulisest järvest,“ räägib Allmann ja avaldab lootust, et sisselülitamist tähistava kanali juurde tuleb ühel hetkel ka väljalülitamist tähistav ring. Rääkides loodus- ja linnakeskkonna arhitektuurist üldisemalt, ei tahaks Allmann neid kahte põhimõtteliselt eristada. „Nii nagu hea arhitekt oskab teha valgete funkmajade vahele sobituva ultramoodsa joonega rehielamu, nii sobib looduse keskele ka lihtsa ja jõulise vormiga betoonkehand. Niinimetatud Pinteresti arhitektuur ehk kõikvõimalike rahvusvaheliselt tuntud anonüümsete lahenduste kopeerimine ei anna head tulemust ei linnas ega ka maal,“ leiab Allmann.
• Teeme santehnilisi töid suuremas mahus kortermajadele ning tööstushoonetele. Pakume nii täislahendust (vesikanalisatsioon-küte) kui ka eraldiseisvaid töid.
• Korterelamute vee- ja kanalisatsioonipüstakute vahetus ning korteritesisene torustike renoveerimine.
• Septikute, mahutite müük ja paigaldustööd professionaalselt meeskonnalt! Teeme tööd kvaliteetselt ja mõistliku ajakuluga.
• Et Sinul oleks rohkem aega oluliste asjade tegemiseks! Reageerime kiiresti ja meie peale võib kindel olla!
• Pakume korterite remonti võtmed-kätte-lahendusena.
• 24/7 avariitööd
• Radiaatorite müük ja paigaldus
• Soojuspumpade müük ja paigaldus
• Trassipesubuss
• Survepesubuss
• Kinnisvarahaldus
Eesti arendajad jagavad, milline on nende uusarenduste hetkeseis äri- ja erakinnisvaraturul nii Eestis kui ka Euroopas ning Aasias.
Allan Kool, Restate: ärikinnisvaraarenduse seis on olnud heitlik, kuid kardetud suurt langust pole tulnud Turg on taastumas Oleme Skandinaavia mõjusfääris ja see puudutab Eestit positiivselt juba käesoleval aastal. Näeme, et Rootsi ehitus- ja kinnisvaraturg taastub ning ka Soome turult ootame järgmisel aastal taastumist. Vene turg on Baltimaade ja Ida-Euroopa jaoks ka-
dunud, aga Eesti on väike avatud majandus ning kohaneb suurtest kiiremini. Kokkuvõttes on positiivne ennast vahepeal raputada ja ärisidemeid uuendada. Võib öelda, et intresside tõus on investorite tootlusi kasvatanud, arendaja vaatest on see mõjutanud kasumlikkust ja üüritasemeid. Põhi on möödas ja selge taastumine annab meile kindlust projekte juurde võtta ning uute hoonete ehitust alustada. Ainuüksi septembris üürisime välja üle 6000 m2 äripindu. Sõlmitavad üürilepingud on taas 5–10-aastase tähtajaga, mitte kuuekuulise etteteatamisega lõpetatavad, nagu viimati keeruliste aegade tõttu tavaks on saanud.
Projektid Tallinna piirkonnas
Meil on mitmeid projekte Tallinnas ja selle ümber. Suur fookus on hetkel äri-
parkide arendustel, näiteks Tallinna ringteel ja Laagris Tänassilma projektil, kus mõne hoone üürileping on hiljuti allkirjastatud ja ehitus planeerimisel või alanud. Kokku on meil portfellis u 50 000 m2 mahus hoonete rajamiseks valmis projekteeritud. Kehtestatud detailplaneeringuga maade positsioone on meil võetud Tallinna ringtee ja suurte maanteede äärde, et olla valmis ühiselt projekteerima igale soovijale sobivat logistilist asukohta ning pakkuma tehniliselt sobivat hoonet. Oleme keskendunud enim äri- ja tootmisalade ning linnakute rajamisele üksikute arenduskinnistute otsimise asemel ja käib pidev töö uute asukohtade leidmiseks.
Tulevik toob kallimad hinnad Julgeme ennustada, et viie aasta pärast on kõik hinnad kallimad, vaba maad vähem ja regulatsioonid rangemad. Praegu on turg põhjas ja oleme uue tõusu alguses. Nõudlus turul taastub, intresside kõrgpunkt on möödas ja finantseerimine muutub kättesaadavamaks. Ootame olulist turuaktiivsuse kasvu kinnisvaraturul tervikuna ja kui lõpeb sõda, langeme tõenäoliselt tõsisemasse kriisi seoses ehitajate ning ehitusmaterjalide kolimisega Ukrainasse, mis kergitab ehitushindu ja lisab kinnisvaraturule veelgi survet.
Maido Lüiste,
Scandium: korteriostude koguhulk on Eestis vähenenud
Tarbijate kindlus tunne on veel madal
Uusarenduste turg on endiselt mõnevõrra aeglasem kui tippaegadel ja korteriostude koguhulk Eestis vähenenud. Ehkki ostujõud on tugevnenud, on tarbijate kindlustunne madal. Samas aastataguse ajaga võrreldes on hoog siiski suurem ja esmalt soetatakse hea planeeringu ja vaatega 3–4-toalisi kortereid.
Üürikorteritesse investeerimine on olnud viimasel paaril aastal vähem aktuaalne, aga tajume, et see laine on möödumas – euribori langedes muutuvad kompaktsed korterid taas nõutuks ja oleme sellesse ka ise panustamas üürikorterite portfelli laiendamisega.
Teadlik klient tunneb huvi hüvede vastu, mis veel mõni aasta tagasi oli pigem haruldus – näiteks jahutuse võimalus, et kuumad suveilmad kodus mugavalt üle elada. Samuti soovitakse üha
Teine nähtav tendents on suvituskorterite võidukäik Eesti kuurortlinnades. Scandiumil on suvituskorterite müük Haapsalus ja Pärnus olnud käesoleval aastal protsentuaalselt edukam kui tavakorterite turul.
Põnevad arendused Scandiumi üks unikaalsemaid projekte on Haapsalu Marienholm, mis kerkib linna sisse eraldi poolsaarele. Majad on kahest küljest merega ümbritsetud ja vaated võtavad tõesti hinge kinni. Esi mesed suvituskorteritega majad valmi
vad juba kevadel, et kliendid saaksid uue suve juba kaunis Haapsalus veeta.
Tallinnas oleme just ehitusse läinud teistmoodi huvitava projekti – Marati kvartaliga Koplis. Siinne unikaalne asukoht vana tööstuspärandi keskel ja kiiresti areneva Põhjala tehase kõrval pakub juba praegu rohkelt kultuurielamusi, kontserte, söögikohti, butiike ja palju muud, mida kohe kodu kõrval tarbida. Lisaks tuleb majja piirkonna esimene suur jõusaal ehk trenni saab praktiliselt teha ma jast lahkumata.
Kristjan Ploompuu, Investland
Bali: oleme esimesed Eesti kinnisvaraarendajad Balil
Välisinvestorite huvi Bali kinnisvara vastu on hüppeliselt kasvanud Indoneesia ja eriti Bali on nii majanduse, turismi kui ka kinnisvaraturu osas selgelt tõusev riik, mille tugevat investeerimis- ja arenguperspektiivi tõstsid hiljuti esile nii Forbes kui ka Goldman Sachs.
Rahvusvaheline huvi Bali kui unikaalse elustiili ja atraktiivse investeerimispaiga vastu suureneb veelgi tänu kaugtöö võimaluste kasvule ning välisinvestoreid tervitava poliitika kaudu. Bali on ideaalne koht neile, kes soovivad ühendada töö puhkusega, elades samal ajal troopilises paradiisis. Bali on eemal sõjatandritest ja geopoliitilisest eba stabiilsusest. Välisinvestorite huvi on hüppeliselt kasvanud ja üha rohkem inimesi kolib sinna alaliselt. Elamiskulud on Balil madalad, elu aga mõnus. Ostjad otsivad valmis kinnisvara –sellist, kuhu võib kohe sisse kolida või mille saab kohe üürile anda. Kõrget üüritootlust soovivad investorid otsivad ka lofte või kortereid, mida on lihtsam hallata ning välja üürida. Kõige tahetumad on villa-tüüpi elamud.
Bali on praegu sama prespektiivikas, kui oli Dubai paarkümmend aastat tagasi, täis kasutamata potentsiaali ja perspektiivi. Saarel on tohutud arenguvõimalused, mida juhib õitsev turismitööstus. Turismihooaeg on Balil aastaringne ja keskmine tootlus on vahemikus 10–20 protsenti. Peamised ostjad
on investorid Araabia maadest ja Austraaliast, aga ka Eestist.
Arendused on populaarsed Meil on praegu kolm arendust ehituses, millest kaks on pea viimaseni välja müüdud. Kõik arendused asuvad Bali ühes kõige kuumemas piirkonnas – Canggus. See kant on surfarite, diginomaadide ja tervisesõprade kohtumispaik.
Värskeim neist on Temple Heights Bali nimeline projekt, kus ehitame 15 loft-villat, igaüks 80–100 m 2 . Disainmööbli ja oma terrassiga 125 000 –130 000 dollarit maksvad minivillad valmivad järgmise aasta sügisel.
Oleme omandanud ka suure kinnistu, kuhu plaanime rajada multifunktsionaalse kvartali. Sinna tuleb kõike – elamispinnad, äriruumid ja meelelahutus. Hetkel oleme projekteerimisfaasis ja ehitusega plaanime alustada järgmisel aastal.
Uue suunana pakume täisteenust –alustades kliendi eelistuste põhjal kinnistu leidmisest kuni maja ehitamise ja sisustamiseni. Esimene selline tellimus on juba töös.
Austades kohalikku
Ehituses kasutame enamjaolt looduslikke materjale, mis toetab kohalikku majandust ja aitab vähendada ökoloogilist jalajälge. Toetame ka kohalikku elu – aitame koostöös siinse heategevusorganisatsiooniga rajada kodusid peavarjuta inimestele. Augustis valmis meie toel esimene selline kodu.
Paneme rõhku sellele, et kõik arendused vastaksid kohalikele regulatsioonidele. Bali kinnisvara soetamisel on nüansse ja reegleid, millest rahvusvahelised ostjad tihti teadlikud ei ole ning nad ootavad meilt ülevaadet õigusruumi, maksunduse, ehituse jms osas.
Usume, et terviklikud arendused ja nn resort -tüüpi elamupiirkonnad, kus on nii elamu- kui ka meelelahutusvõimalused, muutuvad ajas üha populaarsemaks. Samuti näeme, et populaarsust hakkavad koguma korterelamud, mis pakuvad eluks vajalikke teenuseid ühes kohas ja mida on mugav hallata.
Kristjan-Thor Vähi, Invego: vana Euroopa on investeerimiseks turvaline
Mõistlik investeering Pandeemiajärgsel ajastul hindavad inimesed üha enam privaatsust ja see trend on jõudmas ka vana Euroopa konservatiivsematesse riikidesse. Inimesed on omaks võtnud, et töötamiseks ei pea pidevalt olema kontoris, mistõttu otsitakse järjest rohkem n-ö teist kodu stabiilselt soojas kliimas. Praegune Lõuna-Portugal ei ole enam pelgalt pensionil Inglise härrasmeeste golfikuurort ning klientide keskmine vanus on muutunud nooremaks. Samuti on viimase paari aasta inflatsiooni ja intressimäärade mõju Portugalis olnud oluliselt väiksem kui Eestis.
Lõuna-Portugal on päris jõukate inimeste seas olnud populaarne juba aastaid, kuid massidele on tegu pigem avastamata kohaga. Meie näeme klientide huvi eri piirkondadest – esmalt muidugi eestlased, kes on avastanud nii piirkonna kui ka Silves Hillsi tänu Invegole. Aga ka näiteks senised Lõuna-Hispaania kinnisvaraomanikud, kes otsivad pääseteed kallite hindade ja ülerahvastuse eest, ning Põhjamaade kliendid, kes otsivad nn
Skandinaavia standarditele vastavat arendust. Soovitakse teist kodu päikeselises kliimas, mitte suvituskohta loetud nädalateks aastas. Huvi meie projekti vastu on olnud tõesti suur, aga kontseptsiooni ja arhitektuuri poolest nii ägedat projekti on ka endal motiveeriv teha. See sektor selgelt kasvab ja areneb, hinna poolest on Portugali kinnisvara vana Euroopa riikide võrdluses praegu veel odav, mis teeb selle populaarseks mitte ainult eurooplastele, vaid ka põhja- ja lõunaameeriklastele. Meie hinnang on, et 5–10 aasta vaates näeme väga olulist hindade kasvu.
Luksuslik arendus
Invego juhib Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuvat 154 villast koosnevat modernset ning paljudele taskukohast arendust Silves Hills, mis eristub kogu piirkonnas tipptasemel arhitektuuri ja nii-öelda võtmed-kätte-terviklikkuse poolest. Saab päris omaenda villa, kus elada lühemalt või pikemalt, aga mida soovi korral ka mugavalt välja rentida. Invego standardeid teatakse ja usaldatakse, me saame omalt poolt aidata kõigega kuni soodsa panga laenu ja võõras riigis keeruka paberimajanduseni.
RENOPROFF OÜ –KVALIFITSEERITUD KORSTNARENOVEERIJA!
Meile on oluline Sinu rahulolu ning sellepärast pöörame tähelepanu igale detailile, tagades pikaajalise turvalisuse ja tuleohutuma korstna Sinu elamule!
kaamerauuring
tulekindla seguga lõõri renoveerimine korstnaparandus (täislahendus) mehaaniline puhastus pottsepatööd
akume kvaliteetsete korstna renoveerimistöödega oma klientidele kindlustunnet ja meelerahu. akume teenuseid nii era- kui äriklientidele üle Eesti, oleme alati kliendile nõuandjaks, et investeering oleks ootustele vastav
Helista ja küsi hinnapakkumist!
el 5380 2450 (eesti) el 5858 0234 (eesti, vene) info@renoproff ee
Milline on olukord kinnisvaraturul? Mida soovivad ostjad, mida müüjad? Küsimustele vastab Elamus Kinnisvara maakler Kerli Vellmann.
Tekst: Kairi Prints Foto: Erakogu
Millised on klientide soovid ja ootused praegusel kinnisvaraturul?
Praegusel kinnisvaraturul on klientide soovid ja ootused väga erinevad, kuid mõned ootused on selgelt esile kerkinud.
Esmalt võin välja tuua hinnatundlikkuse. Kaalutakse hoolega enne, kui suur otsus tehakse. Hinna ja kvaliteedi suhe peab olema paigas. Sealjuures on oluline, et soetatav kinnisvara oleks kasumlik tehing, olenemata sellest, kas tegu on ostja uue kodu või targa investeeringuga.
Samuti on olulisel kohal energiatõhusus ja jätkusuutlikkus. Hea meel on tõdeda, et üha enam otsitakse kodusid, mis oleksid energiatõhusad, mis tagaksid madalad ülalpidamiskulud ning aitaksid jätta rohelisemat keskkonna jalajälge. Eriti on seda kasvu näha nooremate ostjate seas. Seda soosivad ka pangad, võimaldades paremaid laenutingimusi, lähtudes eelnimetatud aspektidest.
Ei saa ka unustada logistilist asukohta – kuna maksukoormus tõuseb ja lisandumas on uusi makse, otsib suurem osa kliente kodu või investeeringut piirkondadesse, kus on hea infrastruktuur – väga hea ühistransport, lihtne ligipääs koolidele, lasteaedadele, arstiabile ning muudele teenustele. Kindlasti on väga atraktiivsed ka piirkonnad, kus toimub kiire areng ja on tuleviku kasvupotentsiaal.
„Viimase aasta jooksul on kliendid hakanud rohkem oma kodusid müüki panema ja paljud alustavad uut elu välismaal. Kasvanud on ka huvi äärelinna ja maapiirkondade kinnisvara vastu, mis pakub rohkem ruumi ja rahu. “
Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, võib välja tuua uue kodu ehituskvaliteedi ja turvalisuse aspekti – kliendid on end kurssi viinud kaasaegsete ehitusmaterjalide ning tehnoloogiliste lahendustega. Nad ootavad, et nende kodu vastaks kõrgematele standarditele.
Kas olete viimase aasta jooksul märganud olulisi muutusi klientide eelistustes?
Ma ütleks, et viimase aasta jooksul on kliendid hakanud rohkem oma kodusid müüki panema ja paljud alustavad uut elu välismaal. Siin mängib palju rolli julgeolek, kinnisvarahinnad mujal maailmas ja kindlasti ka populaarsus. Tänapäeval mõeldakse enam olukorrale, mis saab siis, kui meie taevas ei ole enam vaikne, ning kuhu siis minna.
Kasvanud on ka huvi äärelinna ja maapiirkondade kinnisvara vastu, mis pakub rohkem ruumi ja rahu. Kindlasti mängib seal rolli sotsiaalmeedia, kus näeme väga lennukaid ettevõtmisi, renoveerides vanad talumajad või nõukaaegsed korterid uuteks, moderneteks kodudeks.
Kuidas suudate säilitada paindlikkust müügiprotsessis, kaitstes samal ajal müüja huve?
Praeguses turuolukorras omab paindlikkus ja müüja huvide kaitsmine väga suurt osakaalu. Siin peab olema ülihea koostöö müüjaga, arusaam müüja ootustest, piiridest ja miinimumhinnast. Müügiprotsessis tekib peaaegu alati olukord, kus ostja teeb omapoolse pakkumise, mille tulemusena tekivad alati läbirääkimised ostja ja müüja vahel, et mõlemad osapooled jääksid rahule. Siin on võimalus rääkida ka vara lisade teemal ehk kui palju mööblit või tehnikat müügiga kaasa tuleb. Positiivsele müügile tuleb kindlasti kasuks ka müügihinna soodustus, mis on eelnevalt müüjaga kokku lepitud. Usun, et läbipaistev ja aus kommunikatsioon ning selged ja realistlikud andmed turu kohta aitavad säilitada tasakaalu ostuhuvilise ning müüja huvide kaitsmise vahel.
Kuidas põhjendate klientidele kõrgemaid müügihindu, kui nad otsivad odavamat kinnisvara?
See on väga hea küsimus ja ühte õiget vastust sellele pole. Ühe punktina tooksin kindlasti välja selle, et kui kliendid ot-
sivad odavamat kinnisvara, kuid tulevad vaatama kõrgema hinnaga objekti, siis keskendun alati kinnisvara väärtuse ja pikaajalise kasumlikkuse peale. Siin on oluline välja selgitada ostja vajadused ja prioriteedid, näiteks asukoht, suurus, mugavused või potentsiaalne väärtuse kasv, ning seejärel siduda need omadused selle kinnisvaraga. Kõrgem hind võib olla õigustatud parema asukoha, kvaliteetsema ehituse, lisaväärtustega või isegi tulevase väärtuse kasvuga turutrendide tõttu. Kinnisvara ostmine on alati investeering, mille puhul kvaliteet ja pikaajaline väärtus mängivad võtmerolli.
„Kinnisvara ostmine on alati investeering, mille puhul kvaliteet ja pikaajaline väärtus mängivad võtmerolli.“
Milliseid lisaväärtusi pakub kõrge hinnaga kinnisvara, et õigustada selle kõrgemat hinda?
Esmalt saab välja tuua asukoha – kõrgema hinnaga kinnisvara asub sageli paremas asukohas, kus on hea ja toimiv infrastruktuur, pakkudes mõnusamat elukeskkonda ja mugavusi, mida odavamates piirkondades ei pruugi leida. Kõrgema hinnaga kinnisvara on tihti ehitatud kvaliteetsetest ja vastupidavamatest materjalidest, mis tagavad pikema kestvuse ning madalamad hoolduskulud.
Lisaväärtuseks on ka avaramad eluruumid, valgusküllane krunt, kuhu päike kenasti peale paistab või kust avaneb kaunis vaade. Enamasti sisaldavad need kinnisvaraobjektid ka kaasaegseid mugavusi, nagu nutikodu tehnoloogia, kvaliteetne köögimööbel ja -tehnika ning energiatõhusad lahendused.
Kokkuvõttes pakub selline kinnisvara sageli omadusi, mis loovad pikaajalist kasu ja võimaldavad head elukvaliteeti.
Millised on kõige efektiivsemad müügistrateegiad praegusel kinnisvaraturul, kui müüa kõrgema hinnaga vara? Müügistrateegia on enamasti sama kõigi müüdavate kinnisvaraobjektide puhul, aga kui müüa kõrgema hinnaga vara, siis tihti tuleb müügistrateegia detailsemalt läbi mõelda. Võtmesõnaks on siin kvaliteetne turundus, kasutades professionaalseid fotosid, et kinnisvara oleks esitletud heas valgustuses.
Hea on näiteks videotuur, mis annab parema aimduse, milline on planeering, millised on vaated. Samuti on oluline reklaamkanalite kasutamine, kinnisvaraportaalid ja luksuslike elamispindade reklaamkanalid ning sotsiaalmeedia platvormide kasutamine, et jõuda täpselt õige sihtrühmani. Tuleb tunda ka potentsiaalse ostja vajadusi ja kohandada müüki vastavalt sellele. Siin aitavad kaasa eksklusiivsed avatud uste päevad mõnusa joogi ja suupistetega, kus ostjale tuleb kaasa sisustuspoe kinkekaart või mingi muu „präänik“.
Milliseid kompromisse olete valmis tegema, et tehing õnnestuks?
Tehingu õnnestumise nimel olen valmis tegema kompromisse, kui see aitab saavutada eesmärki. Kui kinnisvara on õigesti hinnastatud vastavalt turule ja analüüsi tulemused näitavad, et hind on põhjendatud, siis hinnaalandust kohe tegema ei rutta. Siin saab pakkuda ostjale väiksemate remonditööde tegemist, hindamisakti kulu katmist, notaritasudest enamiku maksmist, et tehing saaks lukku. Kui kinnisvara pakub ainulaadseid omadusi või asukoha eeliseid, mis õigustavad hinda, on mõistlik mitte hinnas alla tulla, eriti kui on olemas nõudlus ja müüja ei ole sunnitud kiirelt müüma.
Igal kinnisvaraomanikul või -haldajal tuleks keskenduda oma põhitegevusele ning ta ei peaks ise muretsema oma ärikinnisvara igapäevamurede pärast, nagu hoone haldamine ja hooldus, remont ja rikked, tuleohutusspetsialisti kutsumine või puhastuspartneri tellimine. Nende tegevuste jaoks on turul partnerid, kellel on kõik teadmised ja kogemused olemas.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav ettevõte
Forus pakub tänasel päeval väga laia teenuste valikut igas kinnisvara elukaare etapis ning on sellega Eesti turul ainulaadne ettevõte. See tähendab, et kinnisvaraomanik saab kõik vajalikud teenused hoone korrashoiuks ühelt partnerilt. Sealjuures on üha olulisem personaalne lähenemine.
Jätkusuutlikkus tähendab kinnisvaramaailmas palju rohkemat kui ainult energiakasutus- ja kommunaalkuludelt kokku hoidmine. Üha rohkem pöördutakse Foruse poole juba hoone projekteerimise käigus. Oma ala eksperte kaasates saab kinnisvaraomanik näiteks teadmised, kuidas teha planeerimisel parimaid otsuseid, et maja oleks lihtne hallata, turvaline ning jalajälg keskkonnale võimalikult väike.
Üha enam panustavad nii uuemad kui ka vanemad ärihooned rohemärgisele ehk LEED-sertifikaadile. See annab kindluse, et hoone on projekteeritud, ehitatud ja igapäevaselt juhitud nii, et hoone hoiab keskkonda ning inimeste tervist.
Kulude vähendamine ja riskide ennetamine
Kui vaadata ühe hoone terve elukaare tsüklit, siis haldus moodustab sellest kõige suurema osa. Hoone opereerimise kulu on 70–80 protsenti kogu maja elukaarest.
Halduspartner saab väga palju mõjutada, kuidas hoonet majandada jätkusuutlikumalt ja nii, et üürnikud oleksid rahul.
Foruse spetsialistid saavad anda vajaliku sisendi hoone tõhusamaks opereerimiseks. Sellega kaasnevad lisakulud on kordades väiksemad kui hilisemad kulud objekti opereerimisel. Näiteks, kui tehnoruumid on läbimõeldud, hoiab see seadmete hooldustasukulud madalamad. Vähem oluline pole ka koristusruumide planeerimine ja arvestamine hoone ligipääsetavusega – kas näiteks prügiautol või lumesahal on võimalik hoonele läheneda?
„Oma ala eksperte kaasates saab kinnisvaraomanik olulised teadmised, kuidas teha planeerimisel parimaid otsuseid, et maja oleks lihtne hallata, turvaline ning jalajälg keskkonnale võimalikult väike.“
Kaitse oma vara Tänasel päeval on hoonete tuleohutusele väga ranged reeglid. Seega tuleb panustada korralikele süsteemidele ja nende hooldusele.
Hoone omanikul või valdajal tuleb tagada, et objekt koos seadmetega oleks inimestele, varale ja keskkonnale ohutu. Foruse usaldusväärsed ja kvalifitseeritud tuleohutuseksperdid on üle Eesti väga hinnatud ning annavad nõu,
kuidas hooned oleksid tuleohutud, ja teevad tuleohutusülevaatuseid, õppuseid ning konsulteerivad. Tuleohutusspetsialistid aitavad selgitada lahti ka erinevaid õigusakte ja seaduseid, mis reguleerivad ühe hoone tuleohutust.
Forus peab ettevõtte tegevuses ja oma teenuste pakkumises väga oluliseks jätkusuutlikkust ning kestlikku ühiskonda panustamist. Jätkusuutlikkusel on Foruses kaks mõõdet – kuidas olla ise ettevõttena jätkusuutlikum ning kuidas aidata teisi ettevõtteid.
Forus tegutseb üle terve Eesti kinnisvara halduse, hoolduse, ehituse ja energiatõhususe ning turva- ja ohutusteenuste valdkonnas. Forus Takso nime all pakub ettevõte ka takso- ning esindusautode ja transfeerteenust ning Foruse äpi vahendusel saab mugavalt teha oma igapäevasõite.
Tutvu ettevõtte teenustega kodulehel forus.ee ja võta julgelt ühendust.
Parimad lahendused omanikele, arendajatele, ehitajatele ja üürnikele
• salvkaevude valmistamine
• salvkaevude puhastamine ja remont
• veetrasside ehitus
• pumpade paigaldus
• kanalisatsioonitrasside ehitus
• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus
Amendero OÜ
Küsi pakkumist: www.amendero.ee
tel 5620 2420
18 AASTAT KOGEMUST
E i j ä t a
Tänavu suve viimasel kuul tehti Eesti korteriturul kokku 1853 ostu-müügitehingut, mida oli hooajalistel põhjustel 10% enam kui eelneval kuul, kuid siiski 4,3% vähem kui 2023. aasta samal perioodil. Kuigi turuaktiivsus on puhkuste perioodi järel ootuspäraselt taas mõnevõrra suurenenud, on tehingute arv olnud siiski jätkuvalt madalamal kui aasta tagasi.
Tekst: Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja
2024. aasta esimese kaheksa kuu vältel tehti sealjuures Eestis kokku 12 757 korteritehingut, mida oli 9,0% vähem kui 2023. aastal samal ajal. Tallinnas ja Tartus on sealjuures taandunud samal perioodil tehingute arv vastavalt 9,6% ja 11% võrra, mille juures tehingute arvu laialdasemat langust on viitega soodustanud uute korterite asjaõiguslepingute vähenemine.
2024. aasta augustis tehtud korteritehingute puhul kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks
2089 €/m 2, mida oli suhteliselt sarnase tehingute struktuuri juures 0,5% enam kui eelneval kuul ning 2,3% rohkem kui aasta tagasi. Senine hinna dünaamika viitab jätkuvalt olukorrale, kus elamispindade hinnad ei ole nominaalis küll oluliselt muutunud (langenud), kuid reaalhindadesse korrigeerituna on vahe pealse inflatsiooni tõttu tegelikkuses korterite ja üksikelamute hinnad siiski mõnevõrra taandunud.
Kuigi selle taustal on elamispinna kättesaadavus küll veidi paranenud, on üldistatult siiski jätkuvalt elamis -
pindade kättesaadavuse tase Eestis kehv ja seda eeskätt Tallinnas. Intressimäärade jätkuv alanemine saab olema suurimaks turuaktiivsust positiivselt toetavaks teguriks, kuid seniste muutuste taustal on ka laenuraha veel tänavu jätkuvalt kallis ning tarbijaskonna kindlustunne nõrk.
Kinnisvaraturu aktiivsuse kasvu toetavaid tegureid on vähe Tarbijate kindlustunne tegi paraku augustis taas vähikäiku, mis on suuresti seotud valitsuse tasandil kavandatud maksumuudatuste ja üleüldise keeruka majandusliku situatsiooniga.
Lähiaastate vaates pole kuigi jõulist majanduskasvu taastumist hetkel võimalik prognoosida ja seetõttu peab jääma ka konservatiivseks kinnisvaraturu edasise käekäigu prognoosimisel, mille juures langustsükli põhi saab küll enamikus turusegmentides läbitud 2024. aastal, kuid kinnisvaraturu võimalikku aktiivsuse kasvu tugevalt toetavaid tegureid on ettevaatavalt siiski jätkuvalt vähe.
20. eluaastates elanikkond peab paralleelselt peatselt leppima, et neil on vaja üürnike rollis veeta oluliselt pikem aeg oma nooruspõlvest kui nende hiljutistel eelkäijatel, mis kaudselt võib aga peatada mitmete väikelinnade ja alevike elanike arvu vähenemise, kuna sealsed elamispinnad on soodsamad.
Pakkumismahu kasv 2024. aasta teises pooles vähemalt hooajaliselt peatub
Üleriigiliselt on pakkumismaht jätkuvalt suur, viidates hinnatasemete laialdaselt piiratud kasvuvõimalustele ka veel 2025. aasta esimeses pooles. 2024. aasta teises pooles küll enamikus turupiirkondades pakkumismahtu ilmselt ei lisandu ja pakkumine võib hakata sügiskuudel edaspidi taanduma, kuid selle taga on esmalt suuresti hooajalised tegurid ning pakkumismaht võib piirkonniti jätkuvalt kasvada ka veel 2025. aasta kevadsuvisel perioodil.
Laialdasem pakkumine võimaldab küll potentsiaalsete ostjate jaoks hetkel rikkalikumaid valikuvõimalusi, kui näiteks ülieufoorilistel aastatel 2021–2022, kuid müüjate vaatest võib likviidsuse parandamiseks olla jätkuvalt ainult üks valik ning selleks on hindade langetamine ja seda eriti tugevalt just taas 2025. aasta esimeses kvartalis, mil turg on hooajaliselt kõige rahulikum.
Suurem hindade langus nii pakkumis- kui ka tehinguhindade kontekstis on möödunud
Tagasi vaadates siiski näib, et praeguseks on juba suurem hindade langus nii tehingu- kui ka pakkumishindade vaates möödunud ja olukorras, kus üürihindade kasv on asunud ootuspäraselt Tallinna eestvedamisel taas kiirenema ning üüripakkumine vähenema, järgneb sellele üldiselt teatava ajalise viitega ka ostu- müügitehingute arvu suurenemine ja ostu-müügihindade kasv. 2025. aasta vaates võib üldistatult oodata elamispindade turul ostu-müügihindade taaskordset kasvu, kuid seda peamiselt aasta teises pooles, mil ka üldine majanduslik situatsioon peaks hakkama praegusega võrreldes selgemalt paranema üheskoos tarbijate kindlustundega. Kinnisvarabüroo esindajana on seda ajakirjanduses küll üsna irooniline jätkuvalt esitleda, aga kuna sel
mõttel on olnud ka üha enam avalikke toetajaid, siis praegune turusituatsioon on uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks või ka kodu soetamiseks laialdase pakkumise ja pikemat aega peatunud hinnatõusu taustal paljudel puhkudel hea võimalus turul ostjana osalemiseks ning selline olukord ei kesta igavesti.
Turul on täheldada viiteid geopoliitiliste riskidega seoses, riskipreemia avaldub Ida-Virumaal
Struktuurselt võib lähitulevikus ehk turul täheldada siiski teatavaid erisusi, kus sarnaselt 2008. aasta kriisist taastumisega hakkas kinnisvaraturg käituma erinevais Eesti paigus erineva kasvutempoga. Kuigi ääremaastumine on Eestis jätkuv trend, ei ole hetkel täheldada, et see võiks küll lähituleviku vaates oluliselt võimenduda, kuid kriisid ei olegi vennad ja praeguses olukorras on pigem täheldada negatiivselt võimendunud väiksemaid trende.
Näiteks avalike müügipakkumiste kontekstis võib Ida-Viru maakonnas täheldada üha enam kaubanduskeskusi, mille osas ei ole üheseid viiteid, miks neist just nüüd vabaneda soovitakse, kuid võib eeldada, et lisaks vakantsi kasvuga ja laenuraha hinna muutustega seotud põhjustele võidakse ehk laialdasemalt karta ka geopoliitilist survet. Ida-Viru maakonna elamispindade turul sellised trendid kuigi selgelt justkui ei kajastu, kuid vähemalt miljon eurot väärt olevate varade
turul on siiski müügipakkumise suurenemise osas juba üsna ilmsed viited.
Elektrivõrguga liitumise tasu suurenes viimase ligi kahe aasta vältel juba kolmandat korda
Ida-Virumaa kasuks räägib elamispindade turu kontekstis praegu teataval määral aga näiteks asjaolu, et sealne elu on elamuarenduse kontekstis selgelt odavam. Kui tänavu 1. septembrist on Elektrilevi teeninduspiirkonnas elektriliitumise sõlmimise korral ühe ampri tasu juba koguni 404 eurot koos käibemaksuga, siis Ida-Virumaal Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus on ampritasu alates 87 eurot.
Ääremaastumise peatamiseks ja regionaalsete investeeringute laiapõhjaliseks suurendamiseks sellest küll ainuüksi ei piisa, kuid mida enam selliseid tegureid Eestis piirkonniti kuhjub, seda suurem hulk isikuid võib otsustada kas oma majandustegevusega siirduda praeguste euroala toetuste taustal Ida-Virumaale või pöörduda ka alalise elamise kontekstis tagasi oma kunagisse kodukohta.
Kuigi Tallinna elanike arv oli 2024. aasta augusti seisuga jätkuvalt ligi 400 inimese võrra väiksem kui aasta alguses, on siiski langustempo saanud juba viimastel kuudel tugevalt leevendust (veel juunis –2800 inimest) ning lähituleviku vaates pealinna elanike arv jätkuvalt suureneb ja seda arvestataval hulgal paraku ülejäänud Eesti arvelt.
Kontrollime ja hooldame ka teiste firmade paigaldatud kliimaseadmeid.
Võtke julgesti ühendust ja leiame Teile sobivaima kütte- või jahutuslahenduse.
Võimalus tasuda toodete ja teenuste eest ka järelmaksuga.
Jahutuseks Põhi- ja lisakütteks
Tel 5694 4233 sooverekliima.ee info@sooverekliima.ee
„Juba olemasolevad tehnopargid toimivad ja arendajad teevad oma kinnistul palju, et nende lõppkliendil oleks mugav – nii palju, kui saab teha kooskõlas valla piirangutega. Sest niipea, kui oma aiast välja astud, on jant. Need, kes praegu alles planeerivad, on mures,“ ütleb Uus Maa ärikinnisvara kutseline maakler Fred Linnukütt.
Detailplaneeringute menetlus on liiga pikk
„Et uut ärikinnisvaraks sobivat ala apetiitseks teha, on vaja uuenduslikkust ja paindlikkust, kuid Tallinna lähiümbruse tööstus- ja logistikaparkide detailplaneeringute menetlemine on üüratult pikk. Kinnisvaraarendajale esitatakse kooskõlastuse saamiseks ka selliseid nõudmisi, millel terve mõistusega pistmist pole. Pead oma lõpptoote mõtlema välja siis, kui teed detailplaneeringut, aga see on absurd. Pikim menetlus, mida olen näinud, oli neliteist aastat,“ selgitab Linnukütt.
Tööstusele ja logistikale spetsialiseerinud kinnisvaramaaklerina nõustab ta arendajaid tehnoparkide detailplaneeringute väljatöötamisel juba aastaid. Akuutseid probleeme näeb ta kõrvalt hästi ja
julgeb välja öelda ka seda, millest arendajal oleks patt rääkida. Hapus olukorras püütakse ju ikka teha naeratavat nägu, et planeeringule kooskõlastus lõpuks saada. Suhteid rikkuda ja kohtuteed minna ei taha ju keegi.
Tööstusparkide arengu teatava paigalseisu näitlikustamiseks toob mees mahlaka võrdluse nõukogudeaegse Nivaga, mis on iseenesest võimas „loom“, aga veereb 2024. aastal tehasest välja sisuliselt samasugusena nagu viiskümmend aastat tagasi selle tootmise alguses. Ka uute tööstusparkide arendamise protsessis pole viimase kümne aastaga ärikinnisvaraeksperdi hinnangul asjad muutunud. Vallaametnikud ei julge võtta vastutust. Ja põhjendused on pigem vanamoodsad.
„Ma ei näe seda varianti, et tuled
arendajana mõne innovatiivse mõttega välja ja kohalik omavalitsus ütleb, et vau, see on tõesti äge, teeme muidugi nii, tõesti on kihvt, lubamegi sinna selle lisandväärtuse (näiteks päikesepargi niikuinii üles songitud hektaritele). Nad ei ütle ka, et kõik on hästi ja räägime ise võrguettevõtetega, et ka nemad ei nuriseks,“ lisab Linnukütt. Tehnopargi arendaja peab aasta-aastalt vaid rohkem raha välja käima tasude, maksude näol ja trasside ehituse eest, aga piisavat tuge kohaliku omavalitsuse poolt vastu ei saa. Ja arendaja on valmis ehitanud teed, isegi planeerinud bussipeatused, aga buss ikka ei käi.
„Harjumaa tööstusparkide tänavaäärse parkimisprobleemi juur on näiteks detailplaneeringutes, mida on vaja kooskõlastada kohalike vee- ja kanalisatsiooniettevõtetega, kes aga vaatavad asju hästi oma seisukohast – nagu jumal. Ja kui nemad ütlevad, et ei saa, siis vald ei kooskõlasta.“
Ühistransporti oodatakse pikisilmi
„Tallinna kõige nõutum suund arendajatele on Tartu maantee suund kuni Jürini. Sealt on kesklinna hästi kiire ühendus. Hea ühendus teiste piirkondadega vasakule-paremale mööda Tallinna ringteed. Ja kui kellelgi tuleb kaup laevaga, siis sadamast on sinna mugavalt lühike maa. Samuti on Euroopast kaubaautoga mööda Tartu maanteed tulla igapidi mugav. Transpordis loeb iga kilomeeter eurosid,“ ütleb Linnukütt.
Harjumaa tehnoparkide arendamiseks on vaja rohkem kohalike omavalitsuste koostööd.
Ettevõtted on tema sõnul olude sunnil pannud töötajaile oma bussid sõitma, sest sobivat ühistransporti ei käi. See omakorda tähendab, et tehnopargi lõppklient ei taha üürnikuks tulla, sest tema töötajad, kes on täiesti tavalised Eesti inimesed ja saavad täiesti tavalist palka, ei saa mugavalt tööl käia. Pealinna ühistransport tuleb Mõiguni, sealt edasi neid ei huvita.
„Oleme ajale jalgu jäänud,“ lisab ta ja toob konkreetse näite, et mõni Rae tehno pargi potentsiaalne üürnik ei saa tööstuspargis pinda võtta, sest inimesed ei tule järele. Ja järele ei tule sellepärast, et kaugele on kõndida – eriti talvel on ju ääretult ebamugav. „Ühistranspordi probleem, eelkõige Rae vallas, oleks tulnud kohalike omavalitsuste koostöös juba ammu-ammu ja esmajärje korras ära lahendada. Tööstusparkide lõpptarbimisklientidel – kelle jaoks need hooned tegelikult ju ehitatakse – tekiks ühistranspordiga arvestatav lisandväärtus.“ Kutselise maakleri sõnul on tal keeruline mõista, et Tallinna linn ja vallad
ei suuda omavahel tegelikult lihtsat asja kokku leppida. „Kui hakkaks käima buss, võiks ehitada ka büroohooneid. Vallad võtavad tehnopargi arendajate käest kõrgeid tasusid ning viimane peab kinni maksma ka trasside rajamise. Nad teevad selle oma kuludega ja siis annavad põhimõtteliselt tasuta üle. Oma arendusala piires on see mõistetav, aga arendajad pannakse rahastama ka näiteks pumpla ehitust, mis otseselt nende ala arendusse ei puutu.“
Linnukütt toob eeskujuks VanaNarva maantee kui samuti areneva piirkonna eelise: „See on vana tööstuspiirkond ja sinna tuleb uut tööstust ning tootmist juurde. Suur pluss on see, et Tallinna linnast käib ühistransport Maardusse, ja see on tehnopargi lõppkliendi jaoks suur asi.“
Mugava ühistranspordi puudumine ja parkimine on Tallinna lähiümbruse tööstusparkides suur probleem.
Parkimine on lahendatav
Ka parkimine on Tallinna ümbruse tehnoparkides vana ja endiselt väga suur probleem. Parkimiskohad puuduvad, sest tänava äärde vee- ja kanalisatsioonitrasside kohale ei lubata parkimisala tekitada. „Tee äärde pole tööstusparki -
des lubatud autot jätta. See on ressursi raiskamine. Kui katta tsentraalsete kommunikatsioonide ala näiteks murukiviga, laheneks paljudes kohtades parkimisprobleem, samal ajal läheb ära ka vihmavesi ega teki ka kuumasaari. Vee- ja kanalisatsiooniettevõtted peavad nende sõnul saama trassidele igal ajal ligi. Aga terve Tallinn sõidab veetrasside peal –kui vaja, võetakse asfalt üles ja pärast taastatakse.“ Murukivi taastamine pole ju keerulisem ja moodsad kvaliteetselt ehitatud trassid on vastupidavad. Tallinnas saab parkida, ümbruskonna valdade tehnoparkides ei saa. Tehnopark asub linnast väljas maal, kuhu see ongi rajatud põhjusel, et on rohkem ruumi sobivate tingimuste loomiseks ja suure transpordiga ligi pääsemiseks. Arendaja peab parkimise lahendama oma kinnistul ja maa hind pole odav. Lõppklient, kes tööstuspargis pinna üürib, tuleks Linnuküti sõnul paremate parkimistingimuste korral maapiirkonda parema meelega. „Isegi kui tänav pole munitsipaalomandis, vaid erakätes, ei saa vallas detailplaneeringu järgi trasside kohale parkida ning see on kummaline kitsaskoht. Kui Tallinnas pannakse liiklusmärke üles ja võetakse maha vastavalt hooajale, siis seda võiks teha ka tehnoparkides. Kõike on võimalik reguleerida. Ka lund saab lükata nii, et näiteks paarisarvulistel kuupäevadel pargivad inimesed ühel pool, paaritutel teisel pool teed, eks,“ pakub ärikinnisvaraspetsialist lahendusi.
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Kompuse sõnul ei juhtu midagi üle öö ning vähemalt esialgu ei muutu ehitajate jaoks suurt midagi: „Esimene muutus tuleb alates 1. juulist 2025, kui ehitusloa taotluse osana tuleb esitada ka hoone süsinikujalajälje arvutus (LCA). Selle protsessi mõte pole anda hinnanguid, et üks maja on hea ja teine kehv, vaid koguda konkreetseid andmeid, milliseid ehituslahendusi peaksime pikemas perspektiivis eelistama ja milliseid tasub vältida. Kuigi muudatus täna otseselt ei mõjuta ehitajaid, on sellegipoolest turul tekkinud teatav peataolek ja paanika.“
lema, vaid milles tasub näha uusi võimalusi. Ehitajate esimene vastuargument on, et kestlikkus ehk ESG teeb ehituse kallimaks ja kes selle kinni maksab. Küsin vastu, et mis täpselt läheb kallimaks. Tegelikult ei saa kindlalt väita hetkel ei üht ega teist, küll aga meie senise kogemuse põhjal oleme pigem leidnud kokkuhoiu kui lisakulude kohti.”
probleemid. „Kui meie sellega ei tegele, siis tegeleb see, kes ei oska küsida õigeid küsimusi. Ärme lase headel võimalustel kaotsi minna! Peame aktsepteerima mõtteviisi muutust ning küsima endalt, et mis kasu meile sellega tegelemine annab. Kestlik mõtlemine ei ole mull, vaid see on tulnud, et jääda. Klientide tarbimisharjumused on muutunud ning seda tuleb teenusepakkujana mõista.”
Ta nendib, et raha liigub kestlikkuse suunas. „Kestlikkus ei ole enam uskumise küsimus, vaid megatrend, mis mõjutab kõiki valdkondi, ka ehitust. Ja sellega tuleb tegeleda, muidu tegeleb see sinuga. Hirm, et roheteemad toovad hinnad üles, on enamikul juhtudel olnud alusetud. Oluliselt suurem on tõenäosus leida hoopis uusi ärivõimalusi ja laiendusi. Mõelge kaasa –kuidas saaksime ehitajatena mõelda tarbijatega kaasa nii, et kulud läheksid alla ja tulud üles? Laias laastus on meil viis aastat aega, enne kui jõuame konkreetsete otsusteni – seega nuputame välja parimad lahendused ja teeme seda tarneahelana koostöös!”
„Uus regulatsioon ei tähenda kindlasti seda, et tulevikus peavad kõik majad olema puidust! Olukord on sarnane, kui mõni aasta tagasi tuli liginullenergia nõue – kartused ja kahtlused olid meeletud, aga kokkuvõttes ei juhtunud midagi hullu,” võtab Kompus turuosalistelt paanikat maha. „Iga muutuse ja uuenduse puhul aetakse selle ümber palju vahtu, ent tuleks pigem otsida selles positiivset. Ärme külva ise rohepaanikat, vaid räägime kaasa ja juhime vestlust. Hetkel juhivad seda akadeemikud, konsultandid ja poliitikud.“
Klientide ja lõpptarbijate ootused ning harjumused on aastate jooksul muutunud ja arenenud – kestlikud lahendused on muutumas normiks. „See on normaalne asjade kulg, millele ei pea vastu võit-
Ehitustegevuse enda jalajälg on Kompuse sõnul väike, kuigi globaalselt omistatakse ligi 40% CO2-st just ehitus- ja kinnisvarasektorile. „Probleem on selles, et kõik pannakse ühte patta ning selle põhjalt mingeid järeldusi teha on meelevaldne. Sellest jalajäljest ligikaudu 75% moodustab hoonetes tarbitud elekter ja soojus ning kõigest 25% materjalid ja ehitustegevus ise. Suur osa sellest 25% on omakorda seotud just materjalide tootmise ja transpordiga, mitte ehitustegevuse endaga.”
Kliimaseaduse taga ootavad uued ärivõimalused
Kas ehitusalase kestlikkuse ja jätkusuutliku ettevõtluse teemades on vahtu? Kompus vastab, et muidugi on, aga ehitusettevõtete töö ongi oma ala ekspertidena tegeleda sellega, et leida vahu seest üles päris-
„Ärme jää rongist maha! Näiteks olelusringi analüüsi metoodika koostamisel ei kaasatud piisavalt praktikuid, see loodi teoreetikute poolt, selle tulemusel on seal palju küsitavusi. Järgmine kohe nurga taga olev suur muutus on ringmajandusega seotud teemad. Aga ka selles on meie kaasatus seni olnud väike, narratiivi justkui keegi ei kontrolli, kuigi raskuskese langeb just ehitajatele. Teeme rohkem häält, räägime kaasa ja leiame parimad mõistlikud lahendused!”
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul oodati nii kinnisvarasektoris kui ka majanduses üldiselt taastumist tänavu aasta teises pooles, kuid valitsuse poliitika võib selle edasi lükata.
Tekst:
Igor Habali sõnul kõnnib Eesti majanduse taastumine õhkõrnal jääl ja ebakindlus tuleviku suhtes pärsib ka kinnisvaraturu kiiremat taastumist. „Juuli ja august on toonud turule rõõmsamaid uudiseid, kuid üldine meeleolu nii äri- kui ka erakinnisvara vallas on, et valitsuse kärped ja maksutõusud lükkavad majanduskasvu edasi. Mingit paanikat pole, aga sisuliselt rikkusid viimased uudised turgudel n-ö tuju ära,“ kommenteeris Habal. „Kinnisvarapakkumiste arv on koos müügiperioodidega kasvanud. Suuremaid otsuseid lükatakse edasi ja kui miski praegu kerkib, on need üürikinnis-
vara hinnad. Kinnisvara üldine turutõusu prognoos lükkus 6–12 kuud edasi, pigem järgmise aasta keskele,“ lisas Habal.
„Suures plaanis püsivad kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus senisel tasemel. Praegu on turul keskmises seisukorras tüüpkinnisvara ülepakkumine ja tehingu tegemiseks tuleb ostjale vastu tulla, millele viitab ka selle segmendi pakkumishinna langus. Uute korterite müügiaktiivsus on mullusega võrreldes küll paranenud, aga pakkumine ületab samuti selgelt nõudlust,“ lisas Habal.
„Erilisem kinnisvara müüb igal ajal paremini – kas siis ideaalne asu -
koht, tuntud naabrid või väga hea planeering. Nõutud kaup leiab omaniku kuu-paariga, keskmiselt on tehinguperioodid pikenenud aga 3–6 kuuni. Praegu võidab see, kel vaba raha, sest turul valikut on ja aktiivselt kaubeldes on võimalik väga häid tehinguid leida,“ rääkis Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul on kinnisvaraturgude aktiivsus paljudes arenenud riikides ning Euroopa Liidus keskmiselt, erinevalt Eestist, juba veidi kasvanud. „Meid hoiavad tagasi peamiste kaubanduspartnerite – Skandinaavia maade ja Saksamaa majanduse vindumine. Suures plaanis ootab kogu Euroopa intressimäärade langust – senine pole majanduse taaskäivitamiseks olnud piisav ja pigem on lähiajal oodata positiivseid arenguid,“ lisas Habal.
„See kõik aga jõuab majandusse ja kinnisvaraturule 6–12-kuulise viitega –kui inimeste kindlustunne ja sissetulekud paranevad ning edasi lükatud otsuseid hakatakse realiseerima,“ rääkis kinnisvaraekspert.
Allikas: uusmaa.ee
Kui pere vajab uut kodu, ei tasu seda otsust edasi lükata. Leia vastavalt võimalustele ja vajadustele sobiv uus kodu, sest kodu ostmiseks on alati õige aeg. Abi saad kodulaenust, mis võimaldab ostu rahastada ja maksed pika aja peale hajutada.
Võimalustest räägib LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.
Kasuta mugavaid laenukalkulaatoreid
Kodulaenu saab tänapäeval taotleda väga lihtsasti. Esiteks tasuks koduotsijal vaadata läbi kodulaenukalkulaatorid, mis on näiteks LHV kodu lehel kõigile kasutamiseks olemas. Eraldi saab välja arvutada, milline on maksimaalne laenusumma, et arvestada, kui kallist kinnisvara on inimesel võimalik laenu abil soetada. Teiseks on abiks kuumaksekalkulaator, mille põhjal on võimalik näha, milline oleks kodulaenu sissemakse suurus erinevate laenusummade, omafinantseeringu või intressimäärade korral. Kalkulaatorid on seadistatud arvestama erinevate näitajatega ja panga poolt seatud nõuetega ning sellest tulenevalt võib erinevate pankade kalkulaatorites olla ka erinevusi.
numakseid tasuda ka 6% aastaintressi korral.
Eesti turul on kõige levinum, et pangalaenud on seotud kuue kuu euriboriga. See tähendab, et kodulaenu aastaintress kujuneb pangapoolsest marginaalist, millele lisandub kuue kuu euribori komponent. Viimast uuendatakse laenuintressis iga kuue kuu tagant. Käesoleval aastal on kodulaenuintressid näidanud langemise märke. Pankade marginaalid on konkurentsi tingimustes vähenenud, jäädes nüüd keskmiselt 1,65% lähedale ja ka kuue kuu euribor on märgatavalt langenud, jäädes praegu 3,3% piirimaile.
nisvara lisakulud, kas kõik omadused vastavad vajadustele. Tasub arvestada, et energiasäästlikumad A- ja B-energiaklassi hooned võimaldavad vähendada kulutusi energiale, samas on ka sellise kinnisvara jaoks soodsam laenu saada. Teisest küljest tuleb läbi mõelda finantseerimisega seonduv: kui palju oleks mõistlik/vajalik panna omafinantseeringuks; kas laenu taotleda kaastaotlejaga või üksi; kas on võimalik/vajalik kasutada lisatagatisi jne. Lisaks on oluline valida kodulaenu andjaks sobiv pank, mis pakuks vajalikku mõistlikku hinda kodulaenule, kuid ka head teenindust, ja vastaks ka üldiselt kliendi ootustele, kuna kodulaen on pikaajaline laenutoode.
Maksimaalse laenusumma arvestamisel võetakse näiteks LHV kodulaenukalkulaatori puhul arvesse nii olemasolevaid kohustusi, ülalpeetavaid jms. Samas ka arvestatakse, et inimesel oleks võime laenu tagasi maksta ka kõrgema intressi korral. Käesolevast aastast arvestavad pangad kodulaenu pakkudes, et kliendil peaks olema võimekus lae -
Selgita välja kinnisvara seisukord
Kodu ostes tuleks kindlasti tähele panna, et tänapäeval on ostjatel võimalus põhjalikumalt ühe või teise kinnis vara omadusi kaaluda ja ka kõrvutada. Tasub vaadata, mis seisukorras kinnisvara on, kas kõik dokumendid (näiteks kasutusluba) on ikka korras, millised on kin-
Laenutaotlus on mõistlik esitada kohe pärast sobiva kinnisvara väljavalimist. LHV Panga puhul saabub esimene vastus taotlusele juba 24 tunni jooksul, või siis saad teada, milliseid dokumente on sul veel vaja esitada. Kodulaenuhaldurid on kogenud spetsialistid, kes suudavad klientide soovidega kiiresti kaasa mõelda ja saavad vajadusel ka nõu anda, millele tähelepanu pöörata.
„Tänapäevases postmodernistlikus maailmas on loomevaldkonnad pigem eklektilised, st korraga on meie ümber erinevaid stiile, loomingulisi trende ja ideaale,“ leiab arhitekt Kalle Komissarov. Mil moel aga selles kirjus sisearhitektuuri maailmas orienteeruda ja kuidas leida balanss funktsionaalsuse ning loomingulisuse vahel?
Tekst: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
Komissarovi sõnul tuleb meeles pidada stiilide/trendide mõju ehk seda, kas tegemist on lühiajaliste ja kohalike või suurte, globaalsete ning pikaajaliste trendidega. „Neid viimaseid kutsutakse megatrendideks, nt keskkonnateadlikkuse kasv, digitaliseerumine, linnastumine vms,“ toob ta näiteid. Eesti ei ole ses vallas maailmast kuidagi väljaspool. „Kõik need hoovused ja trendid on vaatamata mõningatele regionaalsetele eripäradele siin samamoodi kohal nagu igal pool mujal,“ tajub arhitekt.
Oluline on leida tasakaal Arhitektuur on Komissarovi jaoks terviksüsteemi loomine ja meeskonnamäng. „Kui arhitekt kutsub oma meeskonda sisearhitekti, siis ta pigem ootab head koostööd. Tänapäeval projekteeritakse suurte meeskondadega, hooned on komplekssed ja erinevate valdkondade projekteerijad peavad ühiselt projekti panustama,“ räägib mees.
Komissarovi sõnul peab sisearhitekt tajuma hoone üldist kontseptsiooni ja seda siis oma vahenditega toetama. „Kontsert-
saalis mängib orkester rahulikku sümfoonilist pala ja korraga kargab püsti saksofon, kes laseb õhku metsiku freejazz’i soolo –nalja saab ilmselt palju, aga kas tervik sellest paremaks läheb, seda ma ei usu,“ läheneb ekspert sisearhitekti töö olulisele nüansile läbi huumoriprisma. Päriselu on tema sõnul aga üks suur tasakaalu otsimine paljude eri mõjutuste vahel ja kui on õnne, saab tulemuseks hea balansi kliendi soovide, hoone funktsionaalsuse ja isikliku loomingulise ambitsiooni vahel. „Seda hetke tasub püüda, aga kerge ei ole see kunagi,“ räägib arhitekt.
Minimalism ei tähenda avaruse ja hubasuse puudumist
„Eesti keeles on stiilinimedel selge seos tavakeelega – funktsionalism on funktsionaalne, minimalism minimaalne jne. Kunstiteadlane hakkaks siin ilmselt kätega vehkima, sest algsed stiilimääratlused ei ole nii ühemõõtmelised ja algkeeltes on sõnadel tihti teine varjund,“ arutleb Komissarov keelelise paradoksi üle.
„Minimalism ei ole väike, kitsas ega mittehubane!“ väljendab arhitekt oma selget seisukohta minimalismi vallas. „Ruum saab olla avar ja atmosfäär võib olla hubane, aga stiil ei määratle, kui suur või kui elitaarne on just see õige,“ täpsustab ta. Illustreeriva näitena minimalismi ja avaruse vahel tõstab Komissarov esile kunstnik Tõnis Vindi 1970ndate korteri, millest on säilinud imelisi fotosid. „Ruumikujundusele andis jõu see, et kunstnik elas päriselt niisuguses mentaalsuses: uuris Jaapani arhailist kunsti ja tegi ka ise selles võtmes graafikat. Võibolla sõi ka ainult valget värvi toitu ja magas kõval põrandal – kui see oleks tõsi, siis ma ei üllatuks põrmugi,“ analüüsib Komissarov taaskord vaimukas võtmes.
„Eesti kontekstis räägiksin ruumikujunduse puhul pigem pragmaatilisusest ja säästlikkusest,“ sõnab arhitekt.
„Selleks, et Eesti ruumikujundus oleks minimalistlik, peaks me enne vohama läbi eklektilisuse ja neo-rokokoo perioodi. See on väga jõuline väide, aga minimalismi jaoks pole Eesti ühiskond tervikuna veel piisavalt valmis,“ tunneb Komissarov.
Eesti sisearhitektuuri tulevik
„Uued kasvavad põlvkonnad on kindlasti oluliselt tundlikumad keskkonna ja sotsiaalsetel teemadel,“ nendib Komissarov. „Ehitusmaterjalide ja sisustuse taaskasutus, hoone elukaare ette kavandamine, ruumide kasutuse pidev muutumine, ligipääsetavuse ning eri kasutajatega arvestamine muutub kindlasti igapäevaseks,“ tajub mees ja lisab, et seda toetab
ka ühiskonna üldine mõttemuutus ning ehitusnormide uuenemine.
Samuti ennustab Komissarov, et digitaliseerumine jätkub täie hooga ja ilmselt käib meist peagi üle tehisintellekti vaimustuse laine. „Kliendid tulevad kohale AI genereeritud imeliste piltidega ja projekteerijalt oodatakse lihtsalt n-ö funktsionaalset lugemisoskust, et kaunis unistus joonisteks teha. Elame selle üle, pole hullu. Praegu on tehisintellekt arhitektide jaoks mänguasi, kuid muutub ühel hetkel ilmselt arvestatavaks töövahendiks,“ paneb Komissarov oma panused tehisintellekti vallutustööle.
„Veel tahaksin näha, et sisearhitektid muutuksid projekteerimise alltöövõtjatest meeskonna täieõiguslikeks liikmeteks. Sisearhitekt saaks panustada oma teadmistega lähteülesande koostamisse, hoone kasutaja vajaduste analüüsimisse ning ruumi- ja funktsionaalsete lahen -
duste genereerimisse. Sellesse, mille all tavapäraselt mõeldakse eeltööd,“ ihkab arhitekt. Ainult selle kaudu suureneb Komissarovi silmis projekteerimise ja ka ehitatud keskkonna kvaliteet, tõuseb kasutajate heaolu ning projekteerijate sotsiaalne kapital. „Kuniks sisearhitekt kutsutakse ainult projekti kardinaid valima, ei ole sellel valdkonnal tulevikku,“ nendib arhitekt.
Tasakaal esteetika ja praktilisuse vahel
Komissarovi sõnul on möödas ajad, kus avalikud hooned oleksid väga puritaanlikult ühe kasutusega või monofunktsionaalsed: „Täna ei kujuta me seda enam ette ja ärilises plaanis oleks selline hoone lausa kurioosne.“ „Meie avalikesse hoonetesse on koondatud võimalikult palju toetavaid funktsioone, et muuta need igapidi jätkusuutlikumaks ja mitmeotstarbelisemaks,“ räägib arhitekt.
Avalikes hoonetes on korraga palju elemente, mida projekteerimisel arvestada ja mille vahel tasakaalu leida – arhitektuurset esteetikat ja praktilist kasutust tuleb omavahel kaaluda. „Aga siin küsiksin, miks on paabulinnul suur saba? Lennata see ei aita ja vaesel linnul on see pidevalt jalus. Ometi on looduses paabulinnul oma tähtis koht ja ilma sabata ei oleks ta paabulind, vaid hoopis midagi muud. Järelikult on sabal mingi praktiline mõte, mis toetab tervikut. Nii on see ka meid ümbritsevas ehitatud keskkonnas. Kui esteetika on mõtestatud ja teadlikult kavandatud, on ta alati praktiline. Tasub asjad lihtsalt põhjalikult läbi mõelda!“ lõpetab Komissarov intervjuu graatsiliselt tasakaalule rõhudes.
Lahingkeskkonnas kasutatakse tsiviilmaailmas tuntud droone erinevatel eesmärkidel.
Ukraina rahvuskaart on Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt soovinud DJI droone, et tagada võitlevate üksuste parem vaatlusvõimekus. Oleme seni Ukrainasse toimetanud 243 eri drooni, kuid neid on jätkuvalt vaja ja iga lisanduv seade parandab oluliselt Ukraina üksuste võitlusvõimekust. Lisaks kogume vahendeid kaugusemõõtjaga vaatlusvahendite ja akujaamade ostmiseks ning saatmiseks lahingupiirkonda.
Lahingkeskkonnas kasutatakse tsiviilmaailmas tuntud droone erinevatel eesmärkidel. Ukraina rahvuskaart on Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt soovinud DJI droone, et tagada võitlevate üksuste parem vaatlusvõimekus. Oleme seni Ukrainasse toimetanud 243 eri drooni, kuid neid on jätkuvalt vaja ja iga lisanduv seade parandab oluliselt Ukraina üksuste võitlusvõimekust. Lisaks kogume vahendeid kaugusemõõtjaga vaatlusvahendite ja akujaamade ostmiseks ning saatmiseks lahingupiirkonda.
Lahingkeskkonnas kasutatakse tsiviilmaailmas tuntud droone erinevatel eesmärkidel. Ukraina rahvuskaart on Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt soovinud DJI droone, et tagada võitlevate üksuste parem vaatlusvõimekus. Oleme seni Ukrainasse toimetanud 243 eri drooni, kuid neid on jätkuvalt vaja ja iga lisanduv seade parandab oluliselt Ukraina üksuste võitlusvõimekust. Lisaks kogume vahendeid kaugusemõõtjaga vaatlusvahendite ja akujaamade ostmiseks ning saatmiseks lahingupiirkonda.
Riigikaitse Edendamise SA kaudu annetades on juriidiliste isikute annetused sõltumata summast tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui ülekande selgitusse on märgitud isikukood.
Riigikaitse Edendamise SA kaudu annetades on juriidiliste isikute annetused sõltumata summast tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui ülekande selgitusse on märgitud isikukood.
Riigikaitse Edendamise SA kaudu annetades on juriidiliste isikute annetused sõltumata summast tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui ülekande selgitusse on märgitud isikukood.
ANNETADA SAAD:
Pangaülekandega
ANNETADA SAAD:
Helistades annetustelefonidele
Makse saaja:
Pangaülekandega
ANNETADA SAAD:
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Pangaülekandega
Swedbank:
Makse saaja: RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA Swedbank: EE162200221078603616
EE162200221078603616
Makse saaja:
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Selgitus: Toetus Ukrainale
Selgitus: Toetus Ukrainale
Swedbank: EE162200221078603616
Selgitus: Toetus Ukrainale
Helistades annetustelefonidele
900 1380 – 10 €
900 2380 – 25 €
Helistades annetustelefonidele
900 1380 – 10 €
900 3380 – 50 €
900 2380 – 25 €
900 1380 – 10 €
900 3380 – 50 €
900 2380 – 25 €
900 3380 – 50 €
Annetustest kantakse saadetiste transpordi ja kampaania reklaamikulud, mis teisel tegevusaastal on olnud ca 3,9% annetuste kogumahust www.riigikaitse.ee
Annetustest kantakse saadetiste transpordi ja kampaania reklaamikulud, mis teisel tegevusaastal on olnud ca 3,9% annetuste kogumahust
www.riigikaitse.ee
Annetustest kantakse saadetiste transpordi ja kampaania reklaamikulud, mis teisel tegevusaastal on olnud ca 3,9% annetuste kogumahust www.riigikaitse.ee
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Kas tehingusse minekul eelistada luust ja lihast maaklerit või digitaalset vahendusplatvormi? Millised on üürimisel riskid omanikule? Pealinna ja lähiümbruse korterite üüriturgu iseloomustab Alar Voogla – kogenud kinnisvaramaakler
1Partner Kinnisvarast.
Milline on praegu elamispindade üüriturg?
Pakkumist on kindlasti praegu rohkem kui nõudlust. Segment on läinud ühtlasemaks. Üürnik on valiv. Inimene tahab kvaliteetset elukeskkonda ega jookse n-ö allapoole latti olevat korterit ostma ega üürima. Klienti, kes turult kõike vastu võtab, on järjest vähem. Kui paar aastat tagasi andsid turul fooni Ukraina põgenikud, kes võtsid ükskõik mida, siis praeguseks on needsamad inimesed Eestis kanda kinnitanud ja saavad endale valida ka kvaliteetsemaid kortereid.
Suures pildis on üüriturult ära kadunud ka augusti-septembri fenomen, sest kaugtöö on piltlikult jõudnud ka kaugõppesse. Väga paljud tudengid ei peagi Tallinnas korterit üürima, sest saavad ka kodus õppida ja ka bussiga koolis käia.
Nii nagu müügi puhul, loeb ka üürimisel kortermaja üldine olukord. Korras maja kehvema korteriga on kindlasti
joosta Õismäe paneelmaja 530-eurosele kahetoalisele stiilselt renoveeritud korterile tormi.
Foto:1Partner
K i nni s v a r a
suurema väärtusega kui hea korter mitte heas korras majas. Kui korteriomanikul on hea toode, on väga palju huvilisi ja kui on keskpärane või kehv toode, siis ei ole huvilisi. Tallinnas, Kadriorus võid üürnikku leidmata istuda piisavalt koledas majas asuva koleda 400-eurose korteri otsas kaua. Ja samas võivad inimesed
Turg muutub järjest reguleeritumaks, arusaadavamaks. Ei ole ainult nii, et Facebook teeb töö ära. Liigume Eestis vaikselt Skandinaavia mudeli poole, kus üüriturg on suurte ettevõtete käes. Kui viis aastat tagasi andsid ainsana kortereid suures mahus majakaupa üürile LHV kinnisvarafondid läbi Lumi Capitali, siis praegu on lisandunud palju teisi suurettevõtteid. Maju ehitatakse spetsiaalselt välja üürimiseks ja kõigil on pakkuda igas suuruses kortereid. Veel viis aastat tagasi oli ka nii, et sõber ostis korteri, flippis ära, andis üürile ja sai iga kuu null- või miinuseuribori keskkonnas kaks-kolm-nelisada eurot kasumit välja üürimisega versus pangalaen. Praegu need projektid enam ei lenda, sest euribor on kõrge ja korterit ei saa ka enam nii soodsalt kätte, nagu saadi siis.
Kas eelistada klassikalist maakleriteenust või on edumaa moodsatel vahendusplatvormidel?
Vahendusplatvormide mõte on suures pildis see, et üürnik ei pea maksma tagatisraha, vaid maksab n-ö kindlustust –interneti andmeil näiteks CasaPays 2,4% summalt, Rendinis 2,5% summalt ning
jääb seda kogu üüriperioodiks maksma. Ja vahendusplatvormid lubavad taustauuringu ära teha minutitega. Krediidiinfost tuleb neile liidestuse kaudu info väga kiiresti, aga muid hoobasid neil üldiselt pole. Samuti pakutakse abi üürilepingu vahendamisel.
Aga meie teeme sedasama ja väga suur osa kinnisvara üürivahendust toimub praegu endiselt maaklerite kaudu. Minu hinnangul on see väga-väga oluline. Tagatisraha ja lepingutasu on väga hea ning mitte nii hea üürniku filter. Kui tehnika vaatab inimest ainult algoritmi kaudu, siis mina vaatan ka. Aga lisaks vaatan ka inimlikult – tuvastan, kas on pahatahtlikkust või ei ole. Vaatan ka muud avalikku infot, mida automaatika ei tee. Ning kui mulle internetist karjub vastu „Märgatud Tallinnas“ või hoiatused, peopildid, siis ilmselgelt ütlen omanikule, et jookske kahes lehes laiali. Mul ei ole valehäbi küsida pehmeid küsimusi ja saan vestluse käigus juba ridade vahelt aru, kas tahaksin konkreetset inimest endale üürnikuks või ei. Olen alati omanikele öelnud, et käitun sinu korteriga nagu iseenda korteriga ja soovitan ka üürnikel alati nii toimida.
Heal üürnikul on väga suur väärtus. Teen maaklerina üürnikuga kokkuleppe, et kahe või kolme kuu pärast tulen ja teen ühe füüsilise külastuse, vaatan, kas on muresid-rõõme, kuidas ollakse sisse elanud ja vaatan üle ka korteri. See on minu isiklik töövõte. Kes sellist kontrolli kardab, seda tasubki omanikul pelja-
ta. Korteriomanik peab saama rahulikult magada ja tegelda oma igapäevase tegevusega, mis talle väärtust loob. Üürimisel jääb risk alati omaniku kanda ja nüüd ongi see kaalumise koht, et millist riski ta soovib enesele võtta, selliseid lisateenuseid ta ka kasutab.
Tagatisraha ja lepingutasu on väga hea ning mitte nii hea üürniku filter.
Kas üürnikul on ka mingeid riske?
Üldiselt ei ole. Aga maakler ei tea, mis kellelgi tagatoas toimub, ega saa anda ei finants- ega suhtenõu. Inimestel võib olla pahesid, mida me peale vaadates ei näe. Ka poliitikas, riigi tasandil tuleb inimeste kohta ju välja midagi sellist, mida keegi poleks kunagi uskunud.
Maaklerilt saab üüriklient läbipaistva teenuse ja õige hinnastusega korteri. Praegu on Tallinna ja Harjumaa turg suures pildis hästi likviidne. 1Partneril on olemas väga faktipõhine info, et millises piirkonnas, millises majas lähevad korterid millise hinnaga välja.
Maakler on tehingus neutraalne osapool. Eelistan korterit näidata omaniku juuresolekuta, sest inimestel on valehäbi ja keegi ei julge omaniku juuresolekul
näiteks avada isegi külmkappi. Aga minu kõrval on ta nõus seda tegema.
Millist nõu te veel üürijale annate?
Kui anda kinnisvara üürile, siis mina vaatan alati ka seda, et kus oleks potentsiaalne kapitalikasv. Näiteks Peetris on praegu taristu paigas, kõik on paigas, perearstikeskused, spordikohad. Ja seal on hetkel uusarendus ostes 20% kallim kui UusRaes, mis on teisel pool Tartu maanteed. Aga viie või kümne aasta pärast kindlasti on ka Uus-Raes olemas kõik lasteaiad, väikesed poed, spordiklubid. Ehk siis – kui inimene soetab endale kümne aasta perspektiivis soodsa üürivara, on tal võimalik võtta kümme aastat üüri ning siis müüa see korter korraliku kapitalikasvu pealt maha. Objektide valimisel ärme vaata lihtsalt, et mis see üür ja tootlus võiks olla, vaid kus ka korteri üldväärtus perspektiivselt iga aastaga kasvada võiks.
Lisaks on oluline osta või üürida korter majas, kus on väikesed kõrvalkulud. Ühe ja sama paiga uusarendustel võivad olla erinevad korteriühistud täiesti erinevate kõrvalkuludega. Miks? Ühel majal on näiteks parkimiskohad väljas, teisel maja all. Erinevat automaatikat on ühes vähem ja paarikümneeurone kõrvalkulude vahe on kohe sees. Saad omanikuna võtta suuremat üüri seetõttu, et kogukulu on üürnikule väiksem. Ja üürnik – kui tal on valida kahe kõrvuti maja vahel ja võib-olla pole ka autot, siis miks ta peaks neid üldkulusid kinni maksma.
Terviklik BIM lahendus
Arhitekti koolitus
Konstruktori koolitus
Maastikuarhitekti koolitus
MEP-spetsialisti koolitus
14 analüüsi, renderdamis, reaalsuse tabamis jt eritarkvara
tarkvara
BIM-spetsialisti koolitus AutoCAD koolitused joonestajatele ja projektijuhtidele
Professionaalseks visualiseerimiseks
Arhitekti, visualiseerija ja linnaplaneerija koolitused
koostööks ja projektijuhtimiseks
koolitus ehituse projektijuhtidele projekteerijatele ja eriosade inseneridele
Korraldame standardkoolitusi, eritellimusel kursuseid riigiasutustele ja ettevõttesiseseid meeskonnakoolitusi.
ja registreerimine:
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
Nutikodu lahendused on viimastel aastatel hüppeliselt arenenud, muutes kodud mugavamaks, energiasäästlikumaks ja turvalisemaks. Varem piirdus nutikodu lahenduste kasutamine üksikute süsteemidega, nagu valgustuse juhtimine või automaatsed rulood. Tänapäeval saab tervet kodu hallata ja optimeerida nutisüsteemidega.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Nutilahendustel leidub palju sarnasusi nii era- kui ka kortermajades, kuid igal tüübil esineb ka mõningaid erisusi. Mõlemal juhul suurendavad energiatõhusust nutikad energiahaldussüsteemid ja turva lahendused, nagu videovalve ning liikumisandurid, mis loovad mugavama ja turvalisema elukeskkonna. Eramajad pakuvad sagedamini isikupäraseid lahendusi, näiteks päikeseenergiasüsteeme ja aiakastmise automaatikat, samas kui korter majades keskendutakse tsentraliseeritud energiasüsteemidele ning ühistele turvameet-
metele. Korterelamutes rõhutatakse ka ühiskasutuses olevate ruumide ja ligipääsuhalduse optimeerimist. Olgu tegemist era- või korter majaga, mõlemal juhul on keskmes keskkonnasäästlikkus ja mugavus.
Nutikodu lahendused eramajades
Eramajad saavad üha sagedamini isiklikud energiahalduse süsteemid, mis hõlmavad päikesepaneele, salvesteid ja nutikaid invertereid. Eramaja omanikul on võimalik ise hallata energiaallikaid vastavalt oma vajadustele ja tarbimis -
harjumustele. Näiteks võib tööl olles kodu kasutada päikeseenergiat, kui päike särab kõige eredamalt, samas salvestada seda ka tipptundideks. Targad süsteemid prognoosivad energiavajadust vastavalt kasutajate harjumustele, mis vähendab raiskamist ja optimeerib kulusid.
Nutikodu lahendused teevad eramaja turvalisuse märksa paremaks. Liikumisandurid, kaamerad ja nutikad uksekellad saadavad reaalajas pilti nutiseadmetesse, sõltumata sellest, kus viibid. Näiteks saad rääkida kulleriga ja avada ukse ka siis, kui oled puhkusel.
Paljud turvasüsteemid on ühendatud turvafirmadega, võimaldades kiiret reageerimist ohuolukordades. See tagab, et abi jõuab kohale võimalikult ruttu.
Eramajades on võimalik automatiseerida kõike – valgustust, kütet, ventilatsiooni ja jahutust. Süsteemi saab kohandada vastavalt elustiilile ja eelistustele. Näiteks võib hommikune äratus aktiveerida kütte ja kohvimasina, samal ajal kui öösel lülitub kodu energiasäästurežiimile.
Samuti toimivad automaatsed kastmissüsteemid, mis reageerivad ilma ennustustele, ja iseseisvad muruniidukid, mis hoolitsevad aia eest ka siis, kui oled kodust eemal. Nende lahendustega muutub koduhooldus peaaegu märkamatuks – kõik toimib automaatselt.
Nutikodu lahendused kortermajades
Kortermajade energiahalduse lahendused on enamasti tsentraliseeritud. Nutikad elektriarvestid ja kaugloetavad süsteemid jälgivad iga korteri energiakasutust, samas kui kogu hoone kütmist ning jahutamist juhib keskne süsteem. Kortermajades puudub küll isiklik kontroll energia üle, kuid tsentraliseeritud süsteemid optimeerivad hoone energiatarbimist, vähendades raiskamist ja kulusid.
Eestis ehitatakse üha enam kortermaju, kus kasutatakse andmepõhiseid energiasäästulahendusi ja rohelisi tehnoloogiaid, mis reguleerivad kogu hoone energiakasutust vastavalt nõudlusele. Sellised lahendused aitavad vähendada energiakulusid ja koormust tiheasustatud piirkondades.
Kortermajades paigaldatakse elektroonilised turvasüsteemid, nagu automaatsed videovalvesüsteemid ja kontaktivabad uste avamissüsteemid. Nutikad ligipääsusüsteemid võimaldavad mugavalt hallata tehnikute või külaliste sisenemist ning välistavad võtmete kaotamise või unustamise.
Mõned populaarsed nutikodu lahendused
Nutikad termostaadid
Reguleerivad automaatselt toatemperatuuri ja aitavad vähendada energiakulusid.
Nutikad valgustussüsteemid
Hämarduvad ja lülituvad sisse/välja vastavalt sinu ajakavale või liikumisele ruumis.
Turvakaamerad ja uksekellad
Jälgivad kodu turvalisust reaalajas, annavad teada, kes on ukse taga.
Nutilukud
Aitavad kontrollida ligipääse kodule nutitelefoniga ja jagada digitaalseid võtmeid külalistele.
Suitsu- ja süsihappegaasiandurid
Teavitavad suitsu või süsinikmonooksiidi olemasolust ja saadavad häireid otse telefoni.
Veelekke tuvastajad
Avastavad veelekkeid varakult ja aitavad vältida veekahjustusi.
Nutikad kodumasinad
Külmikud, pesumasinad ja nõudepesumasinad, mida saab juhtida ning jälgida mobiilirakenduse kaudu.
Nutikodu fookuses on energiatõhusus ja mugavus – päikesepaneelid katusel pakuvad säästlikke lahendusi.
Arukad lahendused haldavad tõhusalt korrusmajade ventilatsioonisüsteeme, vähendades soojakadu.
Lisaks rakendatakse parkimiskohtade turvamiseks automaatseid süsteeme, mis tuvastavad sõidukid ja avavad tõkkepuud ainult valideeritud sõidukitele. See parandab nii turvalisust kui ka kasutusmugavust.
Kortermajades suunatakse rohkem tähelepanu ka ühiskasutuses olevate ruumide ja teenuste automatiseerimisele. Näiteks saab ühiskasutuses olevaid ruume broneerida nutirakenduste kaudu. Eestis leidub juba kortermaju, kus nutikas hoonehaldus võimaldab elanikel juhtida hoone funktsioone, nagu koridoride valgustus ja kütte reguleerimine, mobiilseadmete abil.
Tulevikutrendid nutikodudes
5G-tehnoloogia levik teeb nutikodu lahendused võimsamaks ja tõhusamaks. See võimaldab ühendada rohkem seadmeid ja parandab nendevahelist suhtlust. Reaalajas andmete jagamine ja seadmete juhtimine muutub sujuvamaks, eriti paljude kasutajatega suurtes kortermajades.
Uued energiasäästumeetmed, nagu nutikad veesäästulahendused, automaatsed valgus- ja küttesüsteemid ning päikeseenergialahendused, on tulevikutrendid, mille eesmärk on vähendada energiakulu ja ressursside raiskamist.
Tehisintellektiga seotud lahendused saavad nutikodudes üha tavalisemaks. AI suudab õppida kasutajate harjumusi ja optimeerida kodusüsteeme vastavalt vajadusele. Näiteks võib AI õppida elaniku ärkamisharjumusi ja reguleerida äratusi ning toatemperatuuri vastavalt sellele, samuti suhelda energiatarnijatega, optimeerides energiakasutust tipptundidel.
Allikas: Tech Bullion
Fassaadide soojustamine ja krohvimine
Fassaadiplaadi paigaldamine (Kivex, Stonerex, Tempsi)
Teostatud fassaaditööd: 62 000 m2
Teostatud katusetööd: 34 000 m2
Renoveeritud rõdud: 3800 tk
Fassaadide puhastamine ja värvimine
Lamekatuste soojustamine ja remont
Viilkatuste ehitamine ja remont
Vihmaveesüsteemide ehitamine ja remont
Varikatuste ehitamine ja remont
Rõdude renoveerimine ja rõdukatete vahetus
Panduste, betoonvööde ja treppide valamine ning remont
Tänavakivide paigaldus
Plaatimistööd
Trepikodade ja koridoride remont
Siseviimistlus ja maalritööd
Valgustus on sisekujunduse ja arhitektuuri lahutamatu osa, millel on suur mõju nii hoonete välimusele kui ka nende funktsionaalsusele. Valgustuse areng ja uued trendid on viinud lahendusteni, mis mitte ainult ei muuda ruumi väljanägemist, vaid parandavad ka inimeste heaolu, produktiivsust ning toetavad keskkonnasäästlikkust.
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Valgustuse roll
Üha enam mõistetakse valgustuse keskset rolli mitte ainult esteetilise elemendina, vaid ka töö- ja elukeskkonna loojana. Näiteks liigub kontoriruumide disain hübriidsete töökohtade suunas, kus valgustus aitab luua koostööl põhinevaid ja paindlikke keskkondi. Selles kontekstis on oluline tähelepanu pöörata valgustuse individuaalsele kohandatavusele ja tehnoloogilistele lahendustele, mis võimaldavad iga töötaja vajadusi paremini arvestada. 2024. aastal nägimegi, kuidas säästlikkus, kohandatavus ja töötajasõbralikkus rambivalgusesse tõusid.
Inimkesksus ja kohandatavus
Üha suuremat rõhku pannakse valgustuse inimkesksusele. See tähendab, et valgustus ei ole enam pelgalt funktsionaalne element, vaid oluline osa inimese heaolu toetamisest. Näiteks on kontorites hakatud kasutama valgusskeeme, mis jäljendavad looduslikku ööpäevarütmi, aidates parandada töötajate tuju, unekvaliteeti ja üldist tervist. See on eriti oluline, arvestades, et kaasaegne töömaailm muutub üha intensiivsemaks ja stressirohkemaks.
Lisaks on oluline, et valgustus oleks kohandatav ja personaalne. Tulevik toob
meile tõenäoliselt aina enam lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel ise valida valguse värvust, intensiivsust ja mustreid, andes võimaluse luua tööruum, mis peegeldab ettevõtte identiteeti ning töötajate eelistusi.
Retro ja biofiilia ühendamine modernsusega
Tehnoloogia areng ei tähenda aga, et traditsioonilised disainilahendused oleks unustusse vajunud. Retrostiilis valgustid, mis kombineerivad vintage - esteetikat nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahendustega, on endiselt populaarsed, sest
need annavad ruumidele ajatu ja unikaalse välimuse, mis ühendab mineviku ning tuleviku.
Samal ajal on suurenenud huvi ka biofiilsete disainilahenduste vastu, mis toovad looduselemendid siseruumidesse. Kasutades looduslikke vorme, materjale ja valgusskeeme, luuakse keskkonnad, mis soodustavad loovust ning vähendavad stressi. Valgustuslahendused, mis matkivad väliskeskkonda, toovad tööruumidesse värskust ja inspiratsiooni, luues parema ühenduse looduse ning inimese vahel.
Rohkem tähelepanu pööratakse ka looduslikele materjalidele, mis aitavad samuti luua soojust ja hubasust siseruumides. Näiteks kasutatakse lambivarjudes sageli lina või palmi- ja džuudikiude. Need materjalid lisavad ruumile mugavust ja loovad koduse atmosfääri, olles samal ajal keskkonnahoidlikud.
Minimalism ja tehnoloogilised uuendused
Kaasaegsetes interjöörides on minimalism endiselt võimas trend, kus lihtsad ja puhtad jooned loovad esteetiliselt meeldiva ning funktsionaalse keskkonna. Minimalistlikud valgustid – eriti populaarsed on praegu silindrikujulised – sobivad suurepäraselt tänapäevastesse ja skandinaavialikesse interjööridesse, kus rõhk on lihtsusel ning rafineeritud ele-
gantsil. Need valgustid aitavad luua rahuliku ja keskendunud keskkonna, mis on sobilik nii töö kui ka lõõgastumise jaoks.
Tehnoloogia arenedes muutuvad valgustuslahendused ka üha nutikamaks. LED-tehnoloogia on tänapäevase valgustuse keskmes, pakkudes paremat värviedastust, energiatõhusust ja paindlikkust. Lisaks muutub oluliseks tehisintellekti kasutamine, mis võimaldab valgustussüsteemidel kohanduda kasutaja eelistuste ja ruumi tingimustega. Tulevikus näeme rohkem valgustussüsteeme, mis integreeruvad nutiseadmetega, pakkudes suuremat kontrolli ja automatiseeritud lahendusi.
ühendus loodusega
Kui sisevalgustus keskendub indivi duaalsusele ja töökeskkonnale, siis välis valgustuses on olulisel kohal keskkonnaga harmoonias olevad lahendused. Välis valgustuse puhul kasutatakse üha enam päikeseenergiat ja teisi taastuvaid energiaallikaid, et saavutada energiasäästlikkus ja vähendada keskkonnamõju. Samuti on oluline, et valgustus arvestaks keskkonnaga ja tooks esile looduslikke elemente, luues meeldiva ning ohutu väliskeskkonna nii kodudes kui ka avalikes ruumides.
Kodu olgu hubane
Elamute valgustuse trendid on samamoodi keskendunud energiasäästlikkusele, kohandatavusele ja inimkesksusele, kuid siinkohal on rõhk rohkem atmosfääri loomisel ning mugavusel.
Üks peamisi suundi on nutikad kodu valgustussüsteemid, mis võimaldavad elanikel juhtida valguse intensiivsust, värvust ja mustreid vastavalt oma eelistustele ning päevakavadele. Näiteks võimaldavad hämardatavad ja värvustemperatuuri muutvad LED-lambid luua õige meeleolu igaks elujuhtumiks –pehmest soojast valgusest õhtuseks lõõgastumiseks kuni ereda jaheda valguseni, mis sobib tööks või õppimiseks.
Jätkusuutlikkus on samuti keskne teema. Ka elamutes kasutatakse üha enam looduslikke ja ökoloogilisi materjale, näiteks bambusest või džuudikiust valgusteid, mis lisavad kodusele keskkonnale soojust ja hubasust. Koos energiatõhusate LED-lahendustega muutuvad ka päikesepaneelidel töötavad väli- ja sisevalgustid üha populaarsemaks, eriti eramajades ja suvekodudes. Disaini mõttes jääb minimalistlik stiil valitsema ka elamutes, kuid sellele lisanduvad isikupärased, kohandatavad ja kunstipärased valguslahendused. Skulpturaalsed valgustid või retrostiilis lambid, mis toovad nostalgilisi elemente tänapäevasesse koju, on populaarsed, pakkudes valgustuse kaudu võimalust ruumi isikupärasemaks muuta. Üha suuremat tähelepanu pööratakse ka valgustusele kui ruumi kesksele kujunduselemendile, kus valgus toimib mitte ainult funktsionaalse elemendina, vaid ka interjööri statement’i osana.
Allikas: rippllighting.com
