Tööstusettevõtete väljavaated ja tulevikuplaanid
Arnaud Castaignet: Eesti ei kaotanud midagi, see on hoopis võit
AI-ekspert: digitaliseerimine pole sprint, vaid mitmevõistlus
Ekspordis on näha pööret paremuse poole
Katre Kõvask: pakutav toode peab olema teistest palju parem
Keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Käesolevaks aastaks prognoosivad ettevõtted küll käibe langust, kuid ootused kasumlikkusele on mõnevõrra suurenenud, samuti on investeeringute maht mullusest suurem.
Rääkides investeeringutest, väärib tähelepanu kindlasti Skeleton Technologies, kes suve hakul teatas, et rajab järgmise tehase Prantsusmaale. Nimelt plaanib ettevõte seal viie aasta jooksul investeerida teadus- ja arendustegevusse ning superakude tootmisesse 600 miljonit eurot.
Skeleton Technologiesi valitsussuhete ja strateegiliste partnerlussuhete asepresident ütles intervjuus, et Euroopa vajab teistsugust lähenemist selleks, et me USA-le ja Hiinale lõplikult alla ei jääks. Prantsusmaa pakkumine olevat nende jaoks olnud parim ja neid meelitasid sinna ka maailma tippettevõtete juhid, niisiis ei ole Skeletoni Prantsuse kurss Eestile mitte kaotus, vaid võit.
Pidevas muutumises ja globaalse konkurentsi surve all majanduse puhul ei olegi tegelikult enam küsimus, kas tööstussektorisse investeerida, vaid pigem tasub mõelda sellele, kui palju ja kuhu need investeeringud suunata. Eesti, nagu ka paljud teised riigid, seisab silmitsi väljakutsetega, mis nõuavad strateegilist lähenemist investeeringute juhtimisel, et säilitada ja edendada meie tööstussektori konkurentsivõimet.
Tööstussektor on alati olnud Eesti majanduse selgroog, pakkudes töökohti ja panustades märkimisväärselt sisemajanduse kogutoodangusse. Kuid tõsiasi on, et traditsioonilised tootmisviisid ei pruugi enam tagada konkurentsivõimet, mistõttu ilma oluliste investeeringuteta riskime, et Eesti tööstus jääb maha oma rahvusvahelistest konkurentidest. Julgust investeeringute tegemisel!
Sigrid Aunap
5 Millised on Eesti tööstusettevõtete väljavaated ja tulevikuplaanid?
13 Tööstussektor tunneb enim puudust masinaoperaatoritest
19 Üks Skeletoni suurtehingu peaarhitekte: Eesti ei kaotanud midagi, see on hoopis võit
33 Tööstussümbioos: uuenduslik ja majanduslikult tulus lahendus igale ettevõttele?
37 Katre Kõvask: pakutav toode peab olema lihtsalt teistest palju parem
41 Kaubavahetus vähenes nii juunis kui ka esimesel poolaastal tervikuna
47 Ökonomistid tööstustoodangu langusest: tõehetk saabub sügisel
53 Taastuvenergia võidukäik: Eesti suurim tuulepark andis võrku esimese elektri
57 EKSPERT: Tallinna ümbrusse kerkivad tööstuspargid leevendavad ärimaa puudust
61 AI-ekspert: digitaliseerimine pole sprint, vaid mitmevõistlus
67 Eesti Energia avaldas, kui suur mõju oli EstLink 2 rikkel elektrihinnale
VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: SIGRID AUNAP
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
73 EKT Ecobio biogaasitehasele väljastati kääritusjäägi tootmise sertifikaat
77 Adven investeerib kaugküttevõrkudesse ja -seadmetesse üle 5,6 miljoni euro
78 Incapi poolaasta tulemused näitavad kasvu jätku ka teises kvartalis
80 RKIK kuulutas välja valikpakkumise laskemoona tootmiseks Ämaris
82 Tartu Ülikooli eestvedamisel asutakse parandama isejuhtiva rasketehnika ohutust
Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud tööstusuuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Käesolevaks aastaks prognoosivad ettevõtted küll käibe langust, kuid ootused kasumlikkusele on mõnevõrra kasvanud ja investeeringute maht mullusest suurem.
Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle taga on pigem Euroopa ladude täitmine ning üldisest välisnõudluse kasvust on veel vara rääkida,“ selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe.
Pea 70% ettevõtetest näeb, et kasumlikkus sel aastal kasvab või jääb mullusega võrreldes samale tasemele. Kõige olulisem küsimus tööstusettevõtete jaoks on konkurentsivõime tagamine, mida pidas suurimaks riskiks 80% ettevõtetest. „Mõne protsendipunkti võrra eelmisest aastast suuremaks hindasid ettevõtted likviidsuse tagamise riski, kuid eelmisel aastal kolme suurima riski sekka arvatud võtmetöötajate hoidmise on välja vahetanud mure välisturgude nõudluse
languse pärast. Viimane puudutab eriti masina- ja metallitööstust ning ehitusmaterjalide tootjaid,“ rääkis Kirsimäe. 53% tööstusettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele
Olulistest sihtturgudest langesid müügimahud enim Skandinaavias, peamiselt toovad ettevõtted välja just Soome ja Rootsi, mis näitab meie majanduse tugevat seotust põhjanaabritega. Varasemast aktiivsemalt tegelevad tööstusettevõtted uute turgude otsimisega. „Võrreldes aastataguse ajaga on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10%.
See tähendab, et praegu plaanib 53% tööstusettevõtetest laieneda uutele turgudele ja see on väga hea märk. Peamine uus sihtriik, mille suunas ettevõtted töötavad, on Saksamaa,“ ütles Kirsimäe.
Investeeringute maht kasvab sel aastal veidi üle 7% ja pea pooled ettevõtted plaanivad veidi rohkem investeerida kui mullu. „Selle kasvu taga on küll teatud suured ja spetsiifilised investeeringud. Ka sektorite lõikes tulevad sisse erinevused –masina- ja toidutööstuses investeeringud kasvavad, kuid suurt muret valmistab puidutööstus,“ lisas Kirsimäe.
Puidutööstuse investeeringuid pärsib ebakindlus
Üks olulisemaid aspekte, mis tööstusuuringust puidutööstuse kohta ilmneb, on valdkonna investeeringute sisuline külmumine. „Alates 2019. aastast vähikäiku teinud investeeringud vähenevad sel aastal mullusega võrreldes veel 61%. Kui sealt võtta veel välja üks eelmise aasta suur tehing, siis on see number 32% ehk investeerimiskeskkond on jätkuvalt ebakindel,“ rääkis Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektoris kindlustunne muutunud olematuks. „Debatt raiemahtude üle on kestnud seitse aastat ja see on selle olukorra tekitanud. Selle aja jooksul on tehtud väga palju otsuseid, mis vähendavad tooraine kättesaadavust tulevikus veelgi ja see mõjutab väga tugevalt kindlustunnet teha investeeringuid,“ selgitas Välja.
Sektor prognoosib käibekasvu Uuringust selgus, et riskide juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski, mida pidasid väga oluliseks vastavalt 85% ja 60% vastanutest.
„Selle tõttu on Eestist lahkunud mitmed põhjamaised kontsernid ja ka kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, sealhulgas innovaatilised ja lisandväärtust loovad, vaatavad pigem Eestist välja. Eesti majanduspoliitika ei toeta praegu tööstuse konkurentsivõimet ja seda tunnetavad ettevõtjad väga tugevalt omal nahal,“ lisas Välja.
Käibes prognoosivad puidutöösturid sel aastal keskmiselt 5% ja tootmismahtudes 6% kasvu. „Need on teiste tööstussektoritega võrreldes suurimad näitajad kasvu osas. Samas on oluline rõhutada,
et 2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too,“ ütles Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Mällo.
Kasumlikkust hindavad ettevõtjad sel aastal sarnaseks mullusega või mõnevõrra kõrgemaks. „Kui eelmisel aastal nägime rekordkõrgeid toormehindu nõudluse kukkumisele vaatamata, siis hetkel on majanduslangus ka toormehindadesse jõudnud ja need on oma tippudest alla tulnud,“ lisas Mällo.
Välisturgude nõudlus endiselt probleem
Välisturgude nõudluse langus peamistel eksportturgudel on endiselt puidutööstuse jaoks probleem. „Küll aga on uuringust näha, et kui eelmisel aastal oli ettevõtete osakaal, kes soovivad uutele turgudele minna, 33%, siis tänavu on see 47% ehk ettevõtted otsivad aktiivselt uusi turge, kuhu oma tooteid müüa. Peamisteks uuteks sihtturgudeks on näiteks Prantsusmaa, USA ja Holland,“ selgitas Mällo.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul tajuvad erinevate toodete tööstused välisturgude nõudluse küsimust erinevalt. „Mida lähemal on toode lõpptarbijale, seda lähemale teda eksporditakse ja seetõttu on puitmajade tootjad saanud kõige rohkem pihta Skandinaavia turgude nõudluse langusest. Osaliselt on suudetud minna Saksamaa ja muudele Kesk-Euroopa turgudele, kuid neil on endiselt väga raske. Pooltoodete tootjate turud on palju globaalsemad ja nemad on seetõttu paremini hakkama saanud,“ rääkis Välja.
juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski.
Toidusektor on tasapisi toibumas
Toidutööstus on viimaste aastate ettearvamatust majanduskeskkonnast tasapisi toibumas. Tervikuna ootab sektor käesolevalt aastalt pigem käibe püsimist ja vastupidiselt eelmisele kahele aastale kasumlikkuse paranemist.
Sarnaselt teiste tööstussektoritega on ka toidutootjate jaoks käesoleva aasta suurimaks riskiks kasvanud konkurentsivõimelise hinna tagamine. „Võrreldes paari aasta taguse ajaga on oluliselt kasvanud sisendite hinnad. Teisalt mõjutavad sektorit erinevad regulatsioonid ja neist tulenevad investeerimisvajadused,“ selgitas Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt
Toiduainetööstust iseloomustab väga tihe konkurents nii sise- kui ka välisturgudel. „Siseturu puhul räägime importkaupade laiast valikust. Samas on meie toidutootjad ka ise tublid välisturgudele eksportijad, teenides sellega kolmandiku käibest. Murekohaks on ekspordimahu kasvatamine ja selle jaoks on vaja saada hinnad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks,“ lisas Olt.
Nii tarbijatele kui ka magusamaksu näol tootjatele peale pandavad uued maksud vähendavad tootmismahtusid ja seeläbi kasumeid.
Eesti toiduainetööstuse olulisemad välisturud on Skandinaavia ja Balti riigid, kuid üsna palju eksporditakse ka Kesk-Euroopa maadesse ja eksootilisematest paikadest Hiinasse, Iisraeli, aga ka Paraguaysse. „Ka toiduainetööstuse ettevõtted otsivad mahtude languse tõt-
tu senistel välisturgudel uusi piirkondi ja üheks selliseks on Jaapan,“ ütles Olt.
Murelikuks teevad poliitilised otsused
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul annab viimased aastad sektorit räsinud väliskeskkonnamõjudega kohanemine põhjust ettevaatlikuks optimismiks. „Teisalt teevad väga murelikuks poliitilised majanduskeskkonda mõjutavad otsused, mis võivad otseselt lõpptarbija ostujõust sõltuvas toiduainetööstuses vahetada optimismi kiiresti välja pessimismi vastu. Nii tarbijatele kui ka magusamaksu näol tootjatele peale pandavad uued maksud vähendavad tootmismahte ja seeläbi kasumeid. Tarbija jaoks samas hinnad jätkuvalt tõusevad,“ selgitas Potisepp.
Tööstusuuringust selgus, et investeeringute maht kasvab toidutööstuses sel aastal kolm korda. „See on küll ilus näitaja, kuid sinna sisse vaadates näeme, et selle kasvu moodustavad mõned üksikud suuremad investeeringud. Üldiselt on investeeringute valmidus sektoris pigem madal, jäädes viimaste aastatega samale tasemele,“ rääkis Olt. Investeeringute peamiseks fookuseks on efektiivsuse otsimine, kuid väga oluliseks peab sektor ka pidevat tootearendust. Kaks kolmandikku vastanutest toob esile just seda ning 35% teeb uute ideede ja lahenduste leidmiseks koostööd ülikoolide ning teadusasutustega. See on kõrgeim näitaja töötlevas tööstuses.
Metalli- ja masinatööstuse ettevõtted otsivad aktiivselt uusi turge ning võimalusi
Uuringus osalenud pea 60 Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtet vaatavad käesolevale aastale ettevaatliku optimismiga. Põhjust optimismiks annavad märgid üldisest majanduskeskkonna aktiveerumisest, ettevaatlikuks muudab ebakindlus senistel turgudel.
Eesti metalli- ja masinatööstuse ette võtted prognoosivad sektori keskmiseks käibe languseks sel aastal 2%.
„See on täiesti arusaadav, arvestades 2022. ja 2023. aasta üsna kõrget võrdlusbaasi,“ selgitas Swedbanki metallija masinatööstuse sektori juht Marko Keerd . Arvestada tuleb sellegagi, et sektori turu olukorda dikteerivad osaliselt Skandinaavia kontsernid. „Meie ettevõtted toodavad sellistele suurtele ettevõtetele nagu Cargotec ning selle kaubamärgid HIAB ja Kalmar ning nende prognoosid kattuvad meie uuringus osalenud ettevõtete omaga,“ lisas Keerd.
Pea 70% metalli- ja masinatööstuse ettevõtetest hindavad, et kasumlikkus jääb sel aastal eelmise aastaga võrreldes samaks või kasvab. „Peamiseks mureks on ebaselgus, mis tulenebki just sellest, et need Skandinaavia ettevõtted, kellele meie ettevõtted allhankeid teevad, ei oska öelda, kui palju nende müük langeb,“ selgitas Keerd.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on ettevõtted uue tõusu ootuses. „Esimesed sellised nõudluse taastumise märgid on olemas. See ei tähenda, et tellimusi oleks, aga turul on tekkinud teatav aktiivsus,“ rääkis Haran.
Suuremad panused on ettevõtjad pannud sügise peale, mil oodatakse küll mitte suuremat sorti kasvu, küll aga taastumist. „Peamiselt loodetakse, et siis hakkavad vilja kandma ettevõtjate pingutused seoses uutele välisturgudele laienemisega. Pärast Skandinaavia turu langust on selle nimel palju vaeva nähtud. Peamiselt laienetakse Saksamaa turule, aga ka Austriasse, Taani, Hollandisse ja Inglismaale,“ sõnas Haran. Ka Swedbanki uuring näitas, et pea pooled metalli- ja masinatööstuse ettevõtetest plaanivad sel aastal uutele turgudele laieneda.
Vaatamata teatavale ebakindlusele sektoris investeeringud aga kasvavad. „Ilmselt on see seotud varasematel headel aastatel kogutud likviidsuspuhvritega, mis seda võimaldavad,“ selgitas Keerd. Enamasti plaanitakse investeerida seadmetesse, mis muudavad tootmise efektiivsemaks.
Hydro Extrusion Baltics www.hydro.com/et-EE/ info.profiles.ee@hydro.com
Ehitusmaterjalide sektoris on senisest suurem fookus uutel turgudel
Eesti ehitusmaterjalide tootjad näevad, et pärast väga rasket eelmist aastat tänavu käive sektoriüleselt veidi kasvab. Siinseid ettevõtteid mõjutab jätkuv keeruline olukord peamistel välisturgudel Skandinaavias, kust on siiski hakanud tulema ka positiivsemaid signaale.
Ehitusmaterjalide tööstuses said eelmisel aastal enim pihta betoonelementide tootjad, sektoriülene tootmismahtude langus oli 30%. „Swedbanki tööstusuuringust ilmneb positiivsena see, et käesoleval aastal näevad ehitusmaterjalide tootjad ette 2% mahtude kasvu. See ei ole küll märkimisväärne, kuid nina on siiski ülespoole,“ ütles Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Kristin Leeman. Käibe kasvuks hindavad tööstusuuringus osalenud ehitusmaterjalide tootjad sel aastal 1,3%, kuid veidi rohkem kui pooled ettevõtetest pakuvad, et kasumlikkus väheneb. „Meie ettevõtete käekäik sõltub paljuski nende põhipartneritest Skandinaavia turul. Näiteks sel aastal hindas Soomet oma peamiseks ekspordituruks 47% ehitusmaterjalide sektori ettevõtetest, seega on väga oluline, millised on turu arengud. Eelmine aasta oli Rootsi ja Soome ehitusturu jaoks ränk, kuid põhi on seal saavutatud,“ rääkis Leeman.
Eesti Ehitusmaterjalide Liidu juhatuse esimees Mart Arro lisab, et 40% meie ehitusmaterjalide toodangust eksporditakse. „Nagu ilmnes ka Swedbanki uuringust, on tagasihoidlik nõudlus
ja väiksemate kuludega hakkama saamine praegu ka ehitusmaterjalide tootjate suurim väljakutse. Esimesed positiivsed sõnumid Rootsist annavad lootust, et järgmisel aastal võiksid ekspordimahud kasvama hakata,“ sõnas Arro.
Pea 40% uuringus osalenud ehitusmaterjalide tootjatest plaanib sel aastal laieneda ka uutele turgudele, peamiselt Saksamaale, Rootsi ja USA-sse. „Materjalide eksport kaugematesse riikidesse, näiteks Saksamaale või Taani, annab siiski leevendust vaid osale tootjatest, sest paljude materjalide eksportimine
on majanduslikult otstarbekas eelkõige lähiriikidesse,“ selgitas Arro. Investeeringud kasvavad ehitusmaterjalide sektoris keskmiselt 7%. Investeerimise peamiseks eesmärgiks lähiaastail on efektiivsuse kasv. Automatiseerituse ja digitaliseerituse tase on aasta-aastalt kasvanud ja 36% investeeringutest suunatakse ka tänavu just selle edendamiseks. Siiski on suuremahulisi investeeringuid pigem vähe. „Uuring näitas, et investeeringute mahu kasv ei ole suur, mis on korrelatsioonis mahtude langusega. Ei ole mõtet teha suuri investeeringuid näiteks tootmise laiendamisse, kui mahud ei ole taastunud või ei kasva. Investeeringute tegemist ei ole seega tagasi hoitud omakapitali puudumise pärast, vaid need on kaalutletud otsused,“ ütles Leeman.
Allikas: Swedbank
13. korda läbi viidud Eesti tööstussektori käekäigu uuringus osales märtsis ja aprillis 265 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab ligi 28 000 inimest. Uuringus osalenud ettevõtete aastane koondkäive on 5,7 miljardit eurot.
üle 50-le rahulolevale kliendile kõikjal Eestis aastast 2018!
• Paindlik tööjõurent usaldusväärsest ettevõttest;
• Kvali tseeritud spetsialistid ja lihttöölised pikemaks ja lühemaks perioodiks;
• Keskendume kliendi vajadustele;
• Personaalne lähenemine igale tellimusele;
• Üle 5-aastane kogemus ja asjatundlik meeskond.
Swedbanki 2024. aasta tööstusuuringust selgus, et kuigi tööturul muutub töötajate leidmine üldiselt lihtsamaks, on siinsete ettevõtete suurim mure jätkuvalt kvalifitseeritud spetsialistide puudus. Nende järelkasvu aitaks soodustada senisest oluliselt atraktiivsemad praktikavõimalused ja just noortele suunatud väärtuspakkumised.
Swedbanki uuringu järgi tunneb Eesti tööstussektor enim puudust masinaoperaatoritest, aga ka valdkonna oskustöölistest ning tootmistehnoloogidest. Peamine takistus töötajate leidmisel on sobiva hariduse, kvalifikatsiooni või oskuste puudumine.
Digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuavad uutmoodi tööjõudu
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht
Andri Haran ütles, et ühest küljest on töökäsi vaja selleks, et kasvada. „Jah, praegu ei ole tööstuses õitsenguaeg, kuid igale mõõnale järgneb tõus ja kui see aeg
kätte jõuab, on tööstusettevõtted taas probleemi ees, kust leida inimesed, kes aitavad toodangu taas kasvule viia,“ selgitas ta.
Teisalt pole aga tööjõu vajadus aktuaalne ainult kasvuperioodil, vaid tööstus kui valdkond on praegu suures muutumises ja see on peamine tööjõu nappuse põhjustaja. Tööstusettevõtetes on järjest rohkem digitaliseerimist, automatiseerimist ja innovatsiooni ning kõik need muutused nõuavad uutmoodi spetsialiste, tõdes Haran. „See tähendab, et olemasolev töötajaskond tuleb ümber õpetada või leida hoopis uued inimesed, mis tekitab niisamuti surve,“ sõnas ta.
Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht ja partner Pilleriin Laanemets nentis sa-
Praegu on meil seis selline, et praktikakohtadele kandideerivad eestlaste asemel valdavalt välismaalt pärit üliõpilased.
muti, et tööjõupuuduse probleem on tööstussektoris akuutne. Ta põhjendas, et noori ei kõneta tööstussektor enam nii palju kui varem. „Praegu on meil seis selline, et praktikakohtadele kandideerivad eestlaste asemel valdavalt välismaalt pärit üliõpilased, kuid samas ei saa me suurt osa neist vastu võtta, ennekõike töökeskkonna keelebarjääri tõttu,“ lisas Laanemets.
Oluline on ettevõtete pakutav lisandväärtus
Laanemets selgitas, et praktikakoht peaks pakkuma lisandväärtust nii praktikandile kui ka tööandjale. Ta nentis ka, et seni räägitud töö spetsiifikast on olulisemaks saanud loodava keskkonna mõju aspekt. „Tänapäeva tudeng soovib teada, mis väärtust tema tegevus laiemalt loob,“ ütles ta.
Eksperdi sõnul saaks noori valdkonna spetsialiste tööstussektorisse meelitada näiteks keskkonnateemaliste argumentidega. Noorte jaoks on tema
hinnangul kliimamõjude vähendamisele kaasa aitamine oluline väärtuspakkumine, mille järgi konkreetne praktikakoht valida. Seetõttu on Laanemetsa sõnul tähtis järelkasvule näidata, et ka tööstusvaldkond on tänapäevane ja selles on võimalik aidata kaasa suurte muutuste elluviimisele.
„See on väga vajalik, et noored realiseeriksid oma teadmisi plastitööstuses,“ selgitas Laanemets. „Seeläbi saavad
nad aidata kaasa sellele, mida keskkond vajab – leida alternatiivseid materjale, paremaid tootmistsükleid ja uusi lahendusi, kuidas konventsionaalne plastitööstus saaks täita oma funktsioone, aga väiksema keskkonnamõjuga ja jätkusuutlikumalt.“
Koostöö haridusasutustega on kesine
Laanemets tõi esile, et erinevate haridus-
Inimeste soov töötada on suurem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumisaja jooksul. Kiiresti tõusnud hinnad sunnivad otsima lisasissetulekuid. Töötajate ja aktiivselt tööd otsivate inimeste osakaal tööealises rahvastikus on Eestis üks Euroopa kõrgemaid.
Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist
Hõivatute arv püstitas uue rekordi, kerkides teises kvartalis ettevõtjate hulga suurenemise tõttu. Ettevõtjaid lisandus tööstuses ja ehituses ning teeninduses. Palgatöötajate arv oluliselt ei muutunud, kuid tõusis avalikus sektoris. Erasektoris, eelkõige tööstuses, ehituses ja transpordis, on vajadus töötajate järele vähenenud.
Majanduse madalseis ja tööotsijate arvu kasv on kergitanud töötute
hulka. Teises kvartalis ulatus töötus 7,6 protsendini. Ettevõtjad on uute inimeste värbamisel ettevaatlikud. Suurem osa ettevõtjaid lähikuudel inimesi juurde ei vaja. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad töötajate ridu täiendada vaid kinnisvaraettevõtted.
Aasta teisel poolel ootame majanduse elavnemist. Majanduse taastumine tuleb paraku aeglane. Eksporditurgudel on rõõmustavaid uudiseid siiani vähe. Sisenõudlust hoiab tagasi inimeste ebakindlus, kõrgele kerkinud hinnad ja ees ootavad maksutõusud. Järgmisel aastal tööpuudus küll alaneb, aga vähe. Erasektoris on huvi personali suurendamise vastu praegu leige. Riigi kokkuhoiupoliitika piirab hõive ja palga kasvu avalikus sektoris.
asutuste pakutavate programmide kaudu oleks võimalik tööstussektori kohta levivat paradigmat muuta.
Ka Swedbanki 2024. aasta tööstusuuringust ilmnes, et ettevõtted peavad töötajate koolitamist oluliseks, kuid koostöö haridusasutustega on kesine. „Huvitava detailina jäi uuringu tulemustest silma, et ettevõtted panustavad küll väga palju ettevõttesisestele koolitustele, aga ülikoolide ja kutsekoolidega on koostöö napp. Nii noortele kui ka ümberõppijatele oleks tööstusega seotud õppeprogrammid kutsekoolides ja insenerierialad ülikoolis ju väga hea valik. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele mõjutavad kõigi sektorite ettevõtteid,“ rääkis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Uuringust tuli esile, et 85% tööstusettevõtetest eelistavad regulaarselt toimuvaid sisekoolitusi, samas koostööprogramme kutsekoolide ja ülikoolidega teevad vastavalt vaid 12 ja 11% tööstussektori ettevõtetest.
Töötus mõnevõrra vähenes, hõive suurenes
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.
Üksikettevõtjad ja palgatöötajatega ettevõtjad kokku
Allikas: statistikaamet
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et võrreldes eelmise kvartaliga vähenes töötute arv 1100 inimese võrra. „Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli töötuid aga 7600 inimese võrra enam. Töötuse määr oli 7,6% ehk 0,2 protsendipunkti võrra väiksem kui esimeses kvartalis,“ ütles ta.
Analüütik selgitas, et töötus suurenes kõige enam noorte ehk 15–24aastaste hulgas. „Võrreldes esimese kvartaliga lisandus 5500 ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 4800 töötut noort,“ sõnas ta ja lisas, et suurenenud on ka inimeste arv, kes on olnud töötud aasta aega või kauem.
25–49aastaseid töötuid oli teises kvartalis 4200 võrra vähem kui esimeses kvartalis, kuid aasta võrdluses oli neid siiski 6100 võrra enam. „50–74aastaste hulgas vähenes töötute arv nii kvartali kui ka aasta võrdluses. Meeste ja naiste töötuse määr oli teises kvartalis üsna sarnane: meestel 7,6% ja naistel 7,5%,“ täpsustas Vassiljeva.
Tööstuse ja ehituse sektorisse lisandus 6900 hõivatut Tööga hõivatuid lisandus võrreldes esimese kvartaliga 13 200. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes hõive 11 700 inimese võrra. Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74 aastaste hulgas oli 69,7%, mis on 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem ning 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu esimeses kvartalis.
„Hõivatute arv kasvas kvartaliga kõigis sektorites. Tööstuse ja ehituse sektorisse lisandus 6900, teenuste sektorisse 5200 ja põllumajanduse metsanduse kalanduse sektorisse 1000 hõivatut,“ sõnas ta. „Kui vaadata aga ainult palgalisi töötajaid, siis nende arv tööstuse ja ehituse sektoris esimese kvartaliga võrreldes pisut vähenes. Aastavõrdluses vähenes tööstuse ja ehituse sektoris hõivatute arv 5800 inimese võrra, teistes sektorites hõive kasvas,“ nentis analüütik.
Piirkondade lõikes suurenesid hõive näitajad kvartaliga Harjumaal (kuid mitte Tallinnas), Ida Virumaal ja LõunaEestis, vähenesid aga eelkõige Tallinnas ning LääneEestis. Hõivatute arvu kasv on tulnud eeskätt ettevõtjate arvelt. Kui aasta tagasi moodustasid ettevõtjad 10,6% kõigist hõivatutest, siis tänavu teises kvartalis oli nende osatähtsus 13,4%.
Tööjõu lisandumine turule jätkub
Tööjõus osalemise määr, mis näitab, kui suur osa 15–74aastastest inimestest on majanduslikult aktiivsed ehk kas töötavad (kuuluvad hõivatute hulka) või soovivad töötada ja otsivad tööd (kuuluvad töötute hulka), kasvas kolmandat kvartalit järjest, ületades tänavu teises kvartalis esmakordselt 75 protsendi piiri.
„See oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmises kvartalis ja ka aasta varem, mõlemad 74,2%. Ühtlasi vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv. Võrreldes esimese kvartaliga on mitteaktiivseid 12 100 võrra vähem. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on neid vähem 9600 võrra,“ tõdes Vassiljeva.
Kui selle aasta kevadel paranesid suuremate majandussektorite kindlustundenäitajad tempokalt, siis juulikuise küsitluse põhjal on toimunud tugev tagasiminek. Suuresti on siin põhjuseks küll hooajalised tegurid: paljud ettevõtted vajavadki suvel rohkem tööjõudu ja sügisel ametikohtade arvu kärbitakse.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Ka sesoonselt kohandamata andmetel on aga paranenud tööstuse tööjõuvajadusindeks, mida ilmselt mõjutavad uued tellimused. Positiivsest küljest võib veel öelda, et nii ehitus, tööstus kui ka teenindussektori ettevõtete seas on umbes sama palju neid, kes soovivad töötajate arvu vähendada, kui ka neid, kes soovivad värvata.
Ellu jäävad tugevad
Kuigi praeguse majanduslanguse ajal on teateid koondamistest olnud vähe, on neid viimastel kuudel siiski lisandunud. Eriti tööstusettevõtetes, mis konkureerivad madalama tööjõukuluga riikidega. Kuigi mikrotasandil on sellised sündmu
sed kahtlemata rasked, on makrotasandil tegemist osaga normaalsest majandusarengu protsessist.
Koos riigi jõukuse kasvuga muutub ka majanduse struktuur. Mida kõrgemad on palgad, seda vähem on võimalik tegeleda odava tootmisega ja suureneb kapitalimahukate ettevõtete ning kallihinnaliste teenuste osakaal majanduses. Nii kurb kui see ka ei ole, siis patjade või hööveldamata laudade tootmisega on riigil raske rikkaks saada. Oluline on, et sellised muutused ei toimuks liiga kiiresti.
Jätkusuutliku palgasurve tingimustes võivad mõned ettevõtted küll kaduda, kuid parema äriplaaniga ettevõtted suudavad vabanenud töötajad tootlikumale tööle värvata. Ehkki paljudele tööandjatele võib tunduda senine palgakasv liiga kiire, ei kinnita seda majandusstatistika. Vastasel juhul oleks kiirele palgatõusule järgnenud suur töötuse kasv. Eesti paistab aga endiselt silma kõrge tööhõive poolest. Kuna Eesti suurim vara on siinsed inimesed, ei saa me neid raisata madalapalgalistel ametikohtadel, mida võiks asendada tehnoloogia või odavam tööjõud mõnes teises riigis.
Meie kogenud tehnikud on spetsialiseerunud laserite hooldusele.
Pakume 6 kuu / korralist hooldust fikseeritud hinnaga, mis tagab teie seadmete maksimaalse töökindluse ja pikendab masinate eluiga.
Käisin kunagi Jaapanis Nissani autotehases. Kõik töötasid keskendunult ja professionaalselt, aga üks asi püüdis mu pilku: mänguautomaadid, mis olid paigutatud otse tootmisliinide vahele. Tekkis küsimus, milleks on kõrgtehnoloogilises tehases lastele mõeldud mänguautomaadid. Giid seletas, et sinna tuuakse lasteaialapsed, et nad saaksid aimu, kui põnev ja äge koht see tehas on. Isegi kui nad ei saanud kõigest aru, jäi neile meelde, et tahaksid suurena siin töötada. Millal meie Eestis sellisele tasandile jõuame?
Eduard Brindfeldt
Tallinna Tööstushariduskeskus tehnoloogia direktor
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
Meie lapsed saavad juba varakult tehnoloogiale käed külge. Pisikesed ehitavad legoklotsidest roboteid ja esimeses klassis osaletakse robootikaringides. See on neile huvitav ja põnev, midagi, mis sütitab uudishimu. Aga kui nad jõuavad gümnaasiumiikka, tundub see leek kustuvat. Inseneeria ja tehnoloogia õppimine asendub valikutega, mis tunduvad pehmemad – humanitaar- ja majandusteadused. Mis läks valesti? Kas tehnoloogia muutub igavaks või tundub see lihtsalt liiga keeruline?
Või on asi hoopis selles, et noored ei näe tehnoloogias enam sama põnevust ja väljakutset kui lapsena?
Tallinna Tööstushariduskeskuse vastus väljakutsele –juhtpositsioon kutsehariduse reformis ja uued õppekavad
Tallinna Tööstushariduskeskus on võtnud endale eesmärgiks hoida noorte varajane huvi tehnoloogia vastu elus ja muuta see tugevaks, kestvaks kireks. Me ei piirdu lihtsalt tavapärase õpetamisega – me juhime kutsehariduse reformi ja arendame uusi, innovatiivseid õppekavasid, mis vastavad tänapäeva ja tuleviku tööstuse nõudmistele.
Meie kool on võtnud juhtrolli kutsehariduse reformimisel, pakkudes kahte täiesti uut ja tulevikku suunatud õppekava: tööstuse digitehnik ja autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialist. Need õppekavad ei ole lihtsalt kursused – need on aknad maailma, kus digitehnoloogia ja autonoomsed süsteemid mängivad võtmerolli. Meie eesmärk on valmistada õpilasi ette mitte ainult praeguseks tööturuks, vaid ka tuleviku väljakutseteks, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem.
Tööstuse digitehnik: see õppekava on loodud vastama Tööstuse 4.0 ja 5.0 nõudmistele, kus tootmisprotsessid muutuvad järjest nutikamaks ja automatiseeritumaks. Siin saavad noored teadmised ja oskused, mis on vajalikud keeruliste digitehnoloogiate haldamiseks ja arendamiseks. See on valdkond, kus tehnoloogia ja tööstus kohtuvad, luues uusi võimalusi ja viies innovatsiooni edasi.
Autonoomsete
sõidukitehnoloogiate spetsialist: autonoomsed sõidukid ei ole enam ulme, vaid reaalsus, mis hakkab peagi meie igapäevaelu kujundama. Selle õppekava kaudu saavad õpilased sügavama arusaama sellest, kuidas arendada ja rakendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad sõidukitel iseseisvalt liikuda. See on teekond, mis viib meid tuleviku transpordisüsteemide südamesse.
Meie õppekavad ei ole loodud ainult klassiruumis õppimiseks – need on praktilised ja suunatud reaalse maailma väljakutsetele. Meie õpilased saavad siit kaasa oskused, mis teevad neist tulevikutööstuse juhid ja uuendajad.
Innovatsioon läbi IKT-moodulite Tallinna Tööstushariduskeskuses ei piirdu innovatsioon ainult uute õppekavadega. Oleme loonud ka spetsiaalsed infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) moodulid, mis toetavad meie õppekava-
sid ja annavad õpilastele praktilised teadmised, mis on vajalikud nüüdisaegses tööstuses hakkama saamiseks. Need moodulid, mis on koondatud platvormile ikt.tthk.ee, pakuvad interaktiivset ja praktilist õppimist, hoides õpilasi pidevalt kaasatu ja motiveerituna.
Tööstuslikud infovõrgud: moodul, mis õpetab õpilasi kavandama ja haldama tööstuslikke infovõrke, tagades sujuva ja turvalise andmevahetuse tootmisseadmete vahel.
Tööstuse IT-turvalisus: siin omandavad noored oskused kaitsta tööstuslikke IT-süsteeme küberohtude eest, mis on tänapäeva tööstuses hädavajalik.
Külmatehnika andmeside ja IT-turvalisus: see moodul keskendub külmatehnika süsteemide turvalisuse ja töökindluse tagamisele läbi turvalise andmeside ja IT-lahenduste.
Teekond tulevikku koos
Inseneriakadeemiaga
Tallinna Tööstushariduskeskus ei seisa üksinda. Me oleme osa suuremast eesmärgist – Eesti inseneeria tuleviku kujundamisest läbi koostöö ja ühisalgatuste. Meie liitumine Eesti Inseneriakadeemia
algatusega on samm edasi suunas, kus riik, õppeasutused, ettevõtted ja erialaliidud töötavad käsikäes, et kasvatada tulevasi insenere ja tõsta insenerihariduse kvaliteeti üle kogu riigi.
Inseneriakadeemia projekt on eriline selle poolest, et see ei piirdu ainult teooriaga. See on praktiline ja tulevikku vaatav, pannes aluse haridussüsteemile, mis mitte ainult ei anna teadmisi, vaid ka inspireerib. Meie ühine eesmärk on pakkuda noortele võimalusi, mis juhivad neid valima karjääri inseneeria ja tehnoloogia valdkonnas – valdkonnas, mis kujundab meie homset päeva.
Koos loome hariduse, mis vastab nüüdisaegse tööstuse ja ühiskonna vajadustele. Inseneriakadeemia raames tehtav koostöö annab meile võimaluse arendada õppekavasid, mis on täpselt kohandatud tööstuse tegelike nõudmistega, ning pakkuda õppuritele praktilisi kogemusi, mis valmistavad neid ette reaalseks tööeluks. Meie missioon on kindel – kasvatada järgmise põlvkonna insenere, kes on valmis võtma vastutust ja juhtima innovatsiooni nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Kokkuvõte – haridus, mis inspireerib ja loob tulevikku
Tallinna Tööstushariduskeskus ei ole lihtsalt haridusasutus – me oleme teejuht tulevikku, kus tehnoloogia ja inseneeria mängivad keskset rolli. Meie eesmärk on mitte ainult hoida noorte huvi tehnoloogia vastu elus, vaid süvendada ja suuna-
ta seda püsivaks kireks. Meie õppekavad on loodud selleks, et anda õpilastele kõik vajalikud oskused ja teadmised, mis aitavad neil leida oma koht üha keerulisemaks ja tehnoloogilisemaks muutuvas maailmas. Innovatsioon on meie DNA-s. Meie uuenduslikud IKT-moodulid ei ole lihtsalt täiendavad kursused – need on strateegilised vahendid, mis aitavad õpilastel mõista ja juhtida tehnoloogilisi lahendusi, mis kujundavad tuleviku tööstust. Lisaks sellele annab meie aktiivne roll kutsehariduse reformis kindluse, et meie lõpetajad on valmis astuma töömaailma enesekindlalt ja teadmiste pagasiga, mis annab neile konkurentsieelise.
Kuid me ei peatu siin. Meie koostöö Eesti Inseneriakadeemiaga avab uued uksed, võimaldades meil veelgi enam panustada insenerihariduse arendamisse ja selle populaarsuse tõstmisse. Me usume, et inseneeria ja tehnoloogia ei ole mitte ainult elukutsed, vaid ka võimalused mõjutada maailma ja lahendada globaalseid probleeme.
Kutsume sind liituma Tallinna Tööstushariduskeskusega ja avastama, kuhu võib viia kirg tehnoloogia ja inseneeria vastu. Siin omandad sa oskused ja teadmised, mis avavad uksi, mida sa ei teadnud olemas olevat. Sa saad osa haridusest, mis inspireerib sind unistama suurelt ja saavutama enamat. Tule ja loome koos tulevikku – tulevikku, kus tehnoloogia ja inseneeria on võtmed, mis avavad maailma võimalused.
Skeleton rajab järgmise tehase Prantsusmaale. Ettevõte plaanib viie aasta jooksul investeerida teadus- ja arendustegevusse ning superakude tootmisse 600 miljonit eurot.
Skeleton alustab järgmise põlvkonna akutehnoloogiate teadus- ja arendustegevust Edela-Prantsusmaal Toulouse’is juba tänavu. Superakude ehk SuperBattery masstootmistehas soovitakse käivitada 2027. aastal.
2009. aastal Tartus asutatud Skeleton Technologies avas oma esimese tehase Saksamaal Dresdeni lähistel seitsme aasta eest. Leipzigis on valmi -
mas ettevõtte superkondensaatorite masstootmistehas. Skeletoni peakontoris ja inseneeriakeskuses Tallinnas töötab enam kui 130 inimest.
Skeleton Technologiesi valitsussuhete ja strateegiliste partnerlussuhete asepresident Arnaud Castaignet ütleb intervjuus Delfi Ärilehele, et Euroopa vajab teistsugust lähenemist, et me USA-le ja Hiinale lõplikult alla ei jääks. Prantsusmaa pakkumine oli nen-
de jaoks parim mitmel põhjusel ja neid meelitasid sinna muu hulgas ka maailma tippettevõtete juhid. Skeletoni investeeringu üks peaarhitekte on ka ise prantslane, kuid näeb Eestil olulisi tugevusi.
Kirjeldage protsessi, mille lõpptulemus oli otsus rajada uus arenduskeskus ja tehas Prantsusmaale Toulouse’i?
Esimesed kontaktid tekkisid 2020. aastal. Meil on olnud mitmeid jutuajamisi Prantsuse valitsusega, alguses Business France’iga. Tutvustasime neile ettevõtte arenguid ja meie potentsiaali. Saime vastastikku aimu teineteise ambitsioonidest. Kahel viimasel aastal protsess kiirenes. Käisime ka sealsel iga-aastasel suurüritusel Choose France Summit,
kus olime varem Taaviga ( Madiberk –toim) juba kaks korda käinud. Me teadsime, et peame oma tootmist laiendama, sest meie uueks suureks tootegrupiks on superakud ehk SuperBattery. Kaalusime eri paiku, aga Prantsusmaa oli mitmel põhjusel sobivaim. Meil olid seal juba partnerlussuhted, näiteks Toulouse’i ülikooliga. Selle piirkonna teadus- ja arenduskeskuste tase just meie kitsamas valdkonnas oli samuti miski, mis suurt rolli mängis. Selles regioonis on tugev just kõrgvõimsusega akude ja seadmete tootmine ning arendamine. Prantsusmaal on palju meie praegusi ja tulevasi kliente. Muidugi tegi ka Prantsuse valitsus suuri samme meelitamaks sinna ettevõtteid. Eriti tugev on neil huvi rohetehnoloogia ja dekarboniseerimise vastu.
Mida nad teile riigi poolt pakkusid?
Maksuerisusi? Mida veel?
Euroopas ei ole ühtegi suuremat tööstusprojekti, eriti akude valdkonnas, mida
tehtaks avaliku sektori abita. Kui teed sellises mastaabis tehast, siis sa suhtled valitsusega, pead läbirääkimisi ja kui oled selles edukas, pakutakse sulle suhteliselt laia paketti – rahalisi toetusi, maksuerisusi jne.
80% akusid, mida Euroopas müüakse, toodetakse Aasias.
Räägime ka Toulouse’ist. Kas see on juba tõsine Euroopa rohetehnoloogia keskus?
See on süvatehnoloogia valdkonnas juba Euroopa Silicon Valley. Seal on Euroopa ehk kõige edukam tööstusettevõte Airbus oma peakontoriga. Seal on terve lennundusvaldkonna ökosüsteem ja ka aeronautika osa. On firmasid ka USAst. Arendatakse väga innovaatilisi lahen-
dusi, nagu näiteks vesiniklennukeid. Seal on mitmeid liikuvusega seotud ettevõtteid, nagu Alstom, Siemens Mobility, CAF France ja vesinikbusside tootja Safra. See on meiesugusele ettevõttele parim koht Prantsusmaal, kus olla.
Kui teie uudis tuli, siis kostis siit-sealt nurinat, et Eesti kaotas jälle suure summa. Me ju ei võistelnudki, kuidas saime kaotada?
Me otsisime piirkonda, kus on lähedal palju tööstusi, kliente ja potentsiaalseid partnereid. Paika, kus toota võimsaid akusid. See saab olema suur tehas. Meil on selleks vaja maad ja odavat taastuvenergiat. Aga uus keskus toob kasu ka Eestile. Kui me panustame järgmise viie aastaga Prantsusmaale 600 miljonit eurot, siis samal ajal plaanime ka Eestis ligi kaks korda kasvada. See tähendab investeeringuid ka siia. Kui meil tootmismahud kasvavad, peame me ka siinseid meeskondi kasvatama ehk hakkame
„Meie tehas on ehk veidi lärmakam kui lasteaed ja nii nagu pereelus, saab meilgi olema öine vahetus. Ka Prantsusmaa ei ole siin perfektne, kuskil ei ole sellega ideaalsed lood,“ ütles Arnaud Castaignet. Foto: Priit Simson
päris palju värbama. Eestis toimub näiteks kogu mooduliarendus.
Trammidele, kraanadesse või kaevandusveokitele ei paigaldata limonaadipurgisuuruseid superkondensaatoreid või superakusid üksikuna, vaid ikkagi terviklike energiasalvestusmoodulitena, mille on välja töötanud meie Tallinna insenerid. Meie tehased on täisdigitaalsed ja Eestis on meie IT-osakond. Eestis on tarkvara- ja üldine IT-võimekus suurepärane ning seetõttu pakume neid teenuseid kogu grupile just Eestist. Tahan rõhutada, et kindlasti ei ole meie otsus kaotus Eestile.
Me ei kasva kunagi suuremaks, kui me arvame, et meie põhirivaal on naaber.
Prantsusmaa on olnud tööstusi meelitades väga aktiivne. Kes teid veel tahtsid?
Ma ei saa öelda, kellega me veel läbi rääkisime. Meile pakuti ka mujalt väga häid tingimusi. Tööstusmaastiku uuendamine on Euroopas väga kuum teema. Suur osa sellest on fokusseeritud dekarboniseerimisele ja kui te mõtlete sellele, millega Skeleton tegeleb, siis see ristub kõigi suuremate teemadega, mis Euroopas praegu aktuaalsed on. Euroopa vajab energiasõltumatust Venemaast. Puhaste tehnoloogiate osas sõltume jälle väga tugevalt Hiinast. See peab muutuma. Euroopas on võetud uus majandusmudel fookusesse ja see keskendub muu hulgas ka elektrifitseerimisele. Meil on vaja rohkem akusid ja sellega seonduvat. Me peame tagama, et neid saab teha Euroopas, aga selleks on vaja, et siinsed kohalikud ettevõtted kasvaks. Prantsusmaa on siin tõesti esirinnas, aga ka näiteks Rootsi, kus on palju innovaatilisi rohetehnoloogia firmasid. Saksamaa meelitab samuti eri alade tootmisettevõtteid, nad on endiselt Euroopa tööstuse lipulaev. Ka meil on hea meel seal kohal olla (Skeletonil on arenduskeskus ja tehas ka Dresdenis, lisaks on ettevõtte esimene masstootmistehas valmimas Leipzigis – toim) ning kasvame ka seal. Hispaaniagi meelitab palju
taastuvenergiaga seotud innovatsiooni ja tootmist. Või võtame Ungari, kus on Saksamaa järel Euroopa suuruselt teine akutootmine, kuid sinna investeerivad suuresti Hiina ettevõtted.
Millised on teie järgmised sammud Toulouse’is?
Me peame siin arvestama, et ehitame ikkagi nagu uut ettevõtet. Alguses on meil fookuses arendustegevus ja kohe oleme sõlmimas partnerluslepingut Toulouse’i ülikooliga. Seal on meie valdkonna üks paremaid laboreid Euroopas. Arendus- ja teadustegevus ning tuleviku akutehnoloogiatega tegelemine saab olema esimesel kahel aastal meie prioriteet. Me tahame kõrgvõimsusega akude valdkonnas olla maailma absoluutses tipus. Me tegeleme mitme tootega paralleelselt, ka energiatiheduse suurendamise suunal. Meie vaateväljas on hetkel mitu maatükki, aga kogu ettevalmistus, sealhulgas lubade saamine, võtab aega. Seetõttu on tehase avamise tähtaeg 2027. aasta.
Lubade teema on ka Eestis kuum. Nende saamine võtab tohutult aega. Kas Prantsusmaal ei ole nii? Kas seal ollakse selle poolest ettevõtjasõbralikumad?
( Naerab. ) Esiteks on üllatav eestlaselt kuulda, et Prantsusmaa võiks olla Eestist ettevõtjasõbralikum. Eesti on seda ikka palju rohkem. Ma olen küll oma sünni-
Meile sealne ökosüsteem sobib ja sealsetel ettevõtetel on vaja meie lahendusi.
riigi üle uhke, samuti selle üle, millise pakkumise saime Prantsusmaa valitsuselt, aga olgem ausad, Eestis on bürokraatiat oluliselt vähem. Asjaajamiskiirus on Eestis märksa suurem, Prantsusmaal on Eestilt palju õppida. Kui aga rääkida lubadega seonduvast, siis meiesuguste
tööstusettevõtete meelitamisel on see teema väga tähtis. Prantsusmaal on eriti rohetehnoloogiate arendamiseks mõeldud tehastele loodud kiirem menetlusprotsess. Reeglina võtab kõik aega vähem kui aasta.
Kas kohalikega ei teki probleeme? Eestis ei taheta oma tagahoovi isegi lasteaeda.
( Naerab. ) Meie tehas on ehk veidi lärmakam kui lasteaed ja nii nagu pereelus, saab meilgi olema öine vahetus. Ka Prantsusmaa ei ole siin perfektne, kuskil ei ole sellega ideaalsed lood. Näiteks Tesla tehase ehitus Saksamaal on takerdunud, sest inimesed on metsa maha võtmise vastu jne. Igas riigis tuleb sellega tegeleda. Sul peab olema meeldiv suhtlus kõigi osapoolte vahel. Sa pead suutma veenda ja olema aus.
Selline tehas toob piirkonda uut elu ja aktiivsust ning väga eriilmelisi töökohti. Debatt peab kindlasti olema ja sa pead saama kohalike heakskiidu. Riskid ja kasud tuleb välja tuua. Meie tehas ei saa kindlasti olema suurem kui Airbusi seal
juba olevad hooned, seega ei ole seal kohaliku elanikkonna vastuseisu oodata. Piirkonnas ollakse tehastega harjunud. Sellised tööstused on parim viis, kuidas luua töökohti mitte ainult sini- ja valgekraedele, vaid ka keskklassile. Seetõttu on Euroopas vaja rohkem tööstuseid.
Tegelikult on Prantsusmaal suurem huvi Eesti rohetehnoloogia vastu. Eelmisel aastal sõlmisid kaks riiki Kaja Kallase initsiatiivil rohetehnoloogiaalase kokkuleppe, sest kahe riigi ühine huvi on suur. Näiteks Elcogen andis samal ajal teada oma arendus- ja teaduspartnerlusest Prantsusmaa ettevõttega Genvia, mis asub samuti Oksitaanias. Kokkuleppeid oli teisigi. Prantslased on väga huvitatud ka Eesti suurprojektidest, nagu Rail Baltica ja vesinikuorg, samuti võimalikust tuumaenergia arendusest. Samal ajal vaatavad mitmed Eesti rohetehnoloogia ettevõtted Prantsusmaa suunas. Oksitaania regioonis on vesiniku osas üks ambitsioonikamaid strateegiaid Euroopas. Juunis toimus Eesti
ettevõtjate visiit Prantsusmaale ja külastati ka Toulouse’i [Oksitaania piirkonna pealinn].
Selles regioonis on tugev just kõrgema võimsusega akude ja seadmete tootmine ning arendamine.
Meil ei tohiks tegelikult olla Euroopas omavahel konkurentsi. Me ei kasva kunagi suuremaks, kui me arvame, et meie põhirivaal on naaber. Eesti puhul võib naaber olla ka muidugi oht, aga ma mõtlen siin Euroopat. Me ei saa ehitada Eesti, Saksamaa või Prantsusmaa suurettevõtet, peab ehitama Euroopa ettevõtet, selleks, et võistelda USA ja Hiinaga. Mõlemad suurriigid annavad oma süvatehnoloogia ettevõtetele massiivseid subsiidiume. Kui Euroopa soovib kasvada, on vaja toetada oma ettevõtete kasvu.
Eestil on Prantsusmaal hea reputatsioon.
Aastate eest töötasin e-residentsuse programmi heaks ja tutvustasin seda. Juba siis oli huvi suur. Algselt e-riigi tõttu, aga siis juba tehnoloogiasektori vastu laiemalt. Bolt on edukas ka Prantsusmaal. Prantsusmaa näeb Eestit kui olulist innovatsioonikeskust ja mulle tundub, et valitsustevahelised suhted ei ole kunagi olnud nii head kui praegu.
Skeletonil on ka probleem. Te ei suuda toota nii palju, kui vaja oleks. Kas mõtlete juba ka järgmistele tehastele? See on hea probleem, eks? Meil on miljardi euro eest lepinguid, aga me ei suuda veel neid kõiki täita. See on märk turul olevast nõudlusest. Me peame laienema ja Toulouse’i tehas ei ole kindlasti meile viimane, kui soovime oma ambitsioone ellu viia. See ei tähenda, et selle ehitamine ja avamine juhtuks lähiajal. Peame aga juba varakult planeerima, kus tahame olla 2030. aastaks. Kaalume variante juba täna.
Kui lähedal peab lõppklient teile olema? Kaalute ka USA-d ja Aasiat? See sõltub paljust, ka poliitikast. Me ei tea ette, kui avatud saab Põhja-Ameerika edaspidi olema. Tollitariifid Euroopast toodud kaubale võivad muutuda väga kõrgeks. Me peame kõike seda arvestama. On parem, kui oleme klientidele lähedal. See seob meid rohkem ja me saame olla ka nende arendusmeeskondade juures. Ka Toulouse’i asukohana kaaludes kohtusime sealsete ettevõtjatega, kes meid sinna kutsusid – ka Airbusi juhtidega – ja oma tulevikuplaane avasid. Nendega suheldes jõudsime juba mitme huvitava ühise projektiideeni. Olgu need siis vesiniklennuk või kosmosetehnoloogiaga seonduv.
Mainisite huvitavat üksikasja. Kas teid meelitasid sinna tõesti ka juba seal olevate ettevõtete juhid?
Akusid toodetakse rohkem Põhja-Prantsusmaal, kuid Toulouse’i eripäraks on just kõrgvõimsusega akud ja elektroonikalahendused. Enamik akutootjaid tegelevad juba olemasoleva tehnoloogia-
ga ja toodavad eelkõige samale turule –elektriautodele. Superakuga keskendume võimsamatele seadmetele ja toode ise on mitmekesine. Arendame seda pidevalt edasi. Skeletoni superakut saab kasutada näiteks elektrivõrgu juures, raskeveokitel, tööstusseadmetel, aga ka andmekeskustes, raudteedel ja laevadel.
Mainima peab ka kosmosetööstust, Skeletoni esimene klient oli Euroopa Kosmoseagentuur. Meile Oksitaania ökosüsteem sobib ja sealsetel ettevõtetel on vaja meie lahendusi. Kui me kaalusime asukohti, siis meid tutvustati mitmele seal tegutsevale ettevõttele ja nii mõnigi võttis ise ühendust. Näiteks piirkon -
na lennundusklaster. Kõik ütlesid meile, et ärge valige Pariisi piirkonda, tulge siia. Saame koos suuri asju korda saata. See oli võrreldav ragbimeeskonna mentaliteediga. Toulouse on nimelt Prantsusmaa ragbipealinn. Seal on suur hulk ettevõtteid, kelle vahel on solidaarsus ja koostöötahe. See on umbes sama nagu Eestis on start-up’i-kogukond – aidatakse üksteist.
Ütlesite, et Euroopa peab astuma samme, et USA ja Hiinaga sammu pidada. Mida on vaja teha?
Siin on mitu aspekti. 80 protsenti akusid, mida Euroopas müüakse, toodetakse Aasias. Euroopa ja teiste suurte vahe aina kasvab. USA-s pakutakse tehaste rajamiseks suuri toetuseid ja need laienevad ka Euroopa ettevõtetele. Paljud ongi juba sinna läinud ja loobunud Euroopasse investeerimast. See on suur oht, et Euroopa jäetakse tööstuste uuendamise faasis kõrvale.
Kui vaadata päikese- ja tuuleenergiaga seotud tööstusi, siis neil on keeruline, sest USA muutub aina protektsionistlikumaks. Seal antakse ettevõtetele meeletuid toetusi. Teisel pool on Hiina, mis suudab samuti suurte riigipoolsete subsiidiumite toel toota suurtes kogustes ja väga madala hinnaga.
Me otsisime
kohta, kus oleks lähedal
palju tööstusi, kliente ja potentsiaalseid partnereid.
Mida peaks tegema? Soosima Euroopa tehnoloogiat riiklikel hangetel, mitte valima kõige odavamat pakkujat. Lisaks peaks vaatama CO 2 puhul tervet ahelat. Enamikus akudes, mida Euroopas kasutatakse ja mida siin toodetakse,
Oluline täiendus insener-asutajast soomlase näol
Skeleton Technologies värbas juulis järjekordse tipptegija. Peatootejuhi ametis on Tero Järveläineni keskseks rolliks ettevõtte tooteportfelli arendamine.
2009. aastal kaasasutas Tero Järveläinen cleantech start-up'i Visedo Oy, töötades seal ka tehnoloogiadirektorina. Nimelt arendas ja tootis ettevõte nutikaid hübriid ja elektrijõuajameid elektrisõidukitele nii merenduses, kommertsveokite kui ka raskemasinate sektoris. 2017. aastal müüdi ettevõte maha Taani elektroonikahiiule.
Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk väljendas soomlase liitumise üle heameelt. „Rohetehnoloogia valdkonna tipus on vaja maailmatasemel tiimiliikmeid ja Tero seda kahtlemata on. Ootame põnevusega tema liitumist ja uue peatüki algust Skeletoni tooteinnovatsioonis. Tero ühendab endas insenerioskused, teadmised tehnoloogiasektorist, ettevõtliku mõtteviisi ja pika kogemuse. Lisaks sellele, et ta oli ühe suurema Euroopa cleantech 'i väljumistehingu taga, töötas Tero pikalt suurkorporatsioonis Danfoss, spetsialiseerudes elektrimootoritele ja konverteritele.“
Peatootejuhina on Tero Järveläineni vastutusalaks energiasalvestusmoodulite ja süsteemide, nii tark kui ka riistvara, arendamine. „Tunnen Taavit juba 15 aastat ja olen
Skeletoni käekäigule lähedalt kaasa elanud. Nüüd saan anda sellese eduloosse oma panuse ning tugevdada superkondensaatorite ja superakude positsiooni energiasalvestuse peavoolu kasutuses,“ rõõmustas värske peatootejuht Skeletoniga liitumise üle.
Allikas: ärileht.ee
on peamiseks toormaterjaliks koobalt ja nikkel. Kui võrrelda CO 2 jalajälge Hiinas ja siin toodetul, on see märkimisväärne. Neil tuleb koobalt Kongost, aku toodetakse Hiinas ja transporditakse siia.
Euroopa on hea, kui räägime varajases staadiumis ettevõtete rahastamisest. Ka suurte korporatsioonide toetused on paigas. Peame aga leidma viisi, kuidas toetada kiiresti arenevaid n-ö kasvuettevõtteid, kes ehitavad oma teist või kolmandat tehast. Meil ei ole Euroopas selliseid scale-up ’e just palju ja sellest on kahju. Suur osa erasektori investeeringuid on just meie sektoris ja see tähendab, et palju sellest ei jõua Euroopasse. Peame tagama, et ette võtted Euroopas kasvaks. Seetõttu on vaja rohkem raha ettevõtlusse suunata ja seda ei pea tegema riigiabina. On ka teisi võimalusi. Kas või seesama variant –valitsused saavad riigihangetes eelistada Euroopa tootjaid.
Kvaliteet | Tarnekindlus | Kompetents | Paindlikkus
Parim võimalik seadmepark | Usaldusväärsus
Kuigi traditsiooniliselt kogunevad tööstused, tootmised, laod ja teaduskeskused suurematesse linnadesse ning nende vahetusse lähedusse, tasub äri alustamiseks või laiendamiseks vaadata ringi laiema pilguga. Meie kaugemate piirkondade omavalitsused on teinud ära suure töö ning rajanud ja rajamas tööstusalasid, kus on olemas kõik vajalik alates kommunikatsioonidest kuni töötajateni.
Võru linnavalitsuse arendatava Võrusoo tööstusala 2022. aasta lõpul Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud esimest arendusetappi võib linnavalitsuse arendusspetsialisti Kait Kabuni sõnul lugeda suhteliselt edukaks, sest praeguse seisuga on kõigi seitsme tootmiskrundi hoonestusõigused müüdud. „See kogemus näitas meile muu hulgas, et ettevõtjate huvi ala vastu võib olla muutlik – paljud, kes projekti ettevalmistusfaasis investeerimismõtteid mõlgutasid, ei olnud siis enam huvilised, kui valminud taristuga kinnistud enampakkumisel müügile jõudsid.“ Mitmest majanduskeskkonda negatiivselt mõjutanud tegurist hoolimata leidus siiski ettevõtjaid, kel oli valmisolek keerulisel ajal investeerida ning uusi töökohti luua. Viimase 1,5 aasta jooksul on Võrusool tegevusega alustanud või tootmis- ja ärimaa krundi soetanud ettevõtted nii teedeehituse, haljastuse kui ka köögimööbli tootmise valdkonnast. „Linn ei soovi ettevõtete valdkondlikku profiili liigselt piirata, kuna kohaliku omavalitsusena saamegi uusi investeeringuid ligi meelitada peaasjalikult nüüdisaegset tootmis- ja ärikeskkonda pakkudes. Seepärast on alale teretulnud mistahes ressursisäästlik ja efektiivne tootmine või ka roheliste investeeringute plaanidega vastutustundlikud investorid, kes arvestavad meie piirkonna iseloomu, tööjõupotentsiaali ja siinseid kompetentse,“ räägib Kabun. „Linna ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisu-
kohast on uute ettevõtjate meelitamise kõrval kindlasti oluline ka olemasolevate tootmisettevõtete säilimine ning areng meie piirkonnas.“
Ta lisab, et Võru linn jätkab jõupingutusi, et ettevõtjad tuleksid spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud asukohta ning et tööjõud leiaks sobivat rakendust just siinsamas, s.o Võru linnas ja Võru maakonnas. Võrusoo tööstusala edasine arendamine on linna vaatekohast prioriteetne ka lähitulevikus, kuna võimaldab luua uut ja pikemaajalist väärtust. Võru vallas asuvale Väimela ettevõtlusalale on kavandatud kaks tootmismaad ning 19 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti. „Võru vald ootab tööstusalale kõiki ettevõtteid, kelle tegevus ei too endaga kaasa tööstusalalt väljuvat kahjulikku mõju, nagu müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn. Vallal on Väimela tööstusalal sõlmitud juba üks hoonestusõiguse leping ettevõttega, kes plaanib rajada tehase eriliste ehituspaneelide valmistamiseks ja nendest valmismajade tootmiseks,“ tutvustab Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Merle Tsirk.
Ta lisab, et Väimela tööstusala asub logistiliselt väga heas asukohas, lähedal on Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, kompetentsikeskus Tsenter ning maakonna üks suuremaid tootmisettevõtteid Rauameister AS. „Mitmed teeäärsed krundid on võimalik üsna kiiresti kasutusele võtta, sest ettevõtte tegevuseks vajalikud kommunikatsioonid on
lähedal ja vald toetab kiire hoonestusõiguse seadmise menetlusega.“
Antsla ligidal on 11 hektari suurune Maratinurga tööstusala, kuhu abivallavanem Kurmet Müürsepa sõnul on oodatud kõik äritegevusest huvitatud ettevõtted. „Mõistame, et uutel ettevõtetel on keerukas Eestis tegevust alustada, aga selleks peamegi koostööd tegema. Kuigi Maratinurga otseses naabruses elamuid ei ole, elab tegelikult Antsla kandis paar tuhat tööealist inimest, samuti käivad meie piirkonda inimesed tööle nii Võrust, Otepäält, Valgast kui ka Valkast. Siin on olemas kõik eluks vajalik infrastruktuur – koolid, lasteaiad ja ka elamispinnad.“
Maratinurga tööstusala on varustatud elektrienergia ja muude kommunikatsioonidega. „Suured teed on lähedal, mahasõidud riigimaanteelt ei tekita probleemi, vahetus läheduses on 110 kV alajaam ning tööstuspargist jookseb läbi oja, mille vett saab kasutada,“ loetleb Müürsepp eeliseid.
Iga ettevõte on kohalikele inimestele oluline
Tõrva vallavanem Helen Elias nendib, et kahtlemata on iga ettevõte, kes piirkonda jõuab, äärmiselt oluline ja vajalik. „On tähtis, et siia jõuaksid erinevad tööstused, mis looksid töökohti ja aitaksid kaasa töötasu tõusule, mis omakorda annaks majanduskasvule hoogu. Uute ettevõtete saabumisega võidavad kõik meie elanikud omavalitsuse tulubaasi suurenemise kaudu, mille abil saaksime pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid ning suunata Tõrvat veel rohkem arengule.“
Kuna Tõrva vald asub hajaasustuspiirkonnas, pole Tõrva linnast vaid 2 km kaugusel asuv Helme tööstusala Eliase sõnul ilmselt investoritele esimene valik ning seetõttu peab omavalitsus panustama ja looma vajaliku taristuga tööstusala. „Saame olla ja peame olema ettevõtjatele toeks ning väärt partner –looma soodsa töökeskkonna nii kiire asjaajamise kui ka võimaluste näol. Ainult tööstusala väljaehitamisest aga ei piisa, rõhku tuleb panna valminud tööstusala turundamisele ja sihtotsinguga potentsiaalsete investorite leidmisele. Samuti on vaja leida eeliseid ettevõtjatele, miks valida just Helme.“
Hetkel on Helme tööstusala vahetusse lähedusse sisse antud eriplaneeringu algatamise taotlus. „Töötame selle nimel,
Töötame omavalitsusena pidevalt selle nimel, et kutsuda piirkonda elama noori peresid, et nii praegustel kui ka tulevastel ettevõtetel oleks võtta piisavalt töökäsi.
et tuuleparkide loomine annaks eelise ka tööstusalale – ideaalis oleks suurepärane, kui ettevõtted saaksid võrgutasuta elektrit. Omavalitsusena peame suutma näha erinevaid võimalusi ja viise, mis muudaksid tööstusala ettevõtetele soodsamaks, ning nende täitumise nimel pingutama,“ räägib Tõrva vallavanem. Ta lisab, et tööstusala pluss on piiriäärne asukoht, mis võimaldab edukat äri lõunanaabritega. „Piirkonnas asuvad erinevad kutseõppeasutused, meil on tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning tegusad inimesed. Tõrva vald on tervikuna atraktiivne elukeskkond – eelmisel aastal olime Kagu-Eesti omavalitsustest ainukesed, kes suutsid rahvaarvu tõsta. Töötame omavalitsusena pidevalt selle nimel, et kutsuda piirkonda elama noori peresid, et nii praegustel kui ka tulevastel ettevõtetel oleks võtta piisavalt töökäsi.“
Priimetsa tööstusala kujutab endast logistiliselt heas asukohas asuvat 6,8 ha suurust ettevõtlusala, kuhu Valga valla-
valitsus on tellinud detailplaneeringu koostamise ning planeeringuala teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise rahastuse taotlus on ettevalmistamisel. „Nimetaksime seda pigem ettevõtlusalaks, kuhu on oodatud elamukvartali naabrusesse sobivad tootmisettevõtted või uusi teenuseid kättesaadavaks tegevad ettevõtted,“ ütleb Valga vallavalitsuse asevallavanem Kaupo Kutsar. Potentsiaalsed ettevõtjad leiavad tööstusalalt detailplaneeringuga koheseks ehitustegevuseks valmis krundid, kus on olemas juurdepääsuteed, elektri-, kanalisatsiooni-, joogivee- ja kaugkütteliitumised.
Kutsari sõnul võiksid elamukvartali lähedane asukoht ja lähedal asuvad bussipeatused anda eelise palju töökohti loovatele ettevõtetele. „Ettevõtlus ja töökohtade loomine on Valga vallavalitsuse jaoks väga olulisel kohal,“ lisab ta. „Soovime olla ettevõtjatele heaks koostööpartneriks erinevate lubade ja planeeringute menetluses, seejuures tagab kiire loamenetluse vallavalitsuse pakutava nõustamisteenuse kasutamine.“
Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahe toidu ja turismi suunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid. Tutvu KaguEesti tööstusalade võimalustega: southeastestonia.com/opportunities
Artikli ilmumist rahastab Kagu-Eesti programm.
Nupud, releed, turvareleed, toiteplokid, andurid, kontrollreleed, teekonnalülitid, sireenid, kontrollerid, sagedusmuundurid, sujuvkäivitid, tööstuslikud sideseadmed, RLA-d, reaktiivenergia kompenseerimisseadmete komponendid, mootorid, UPS-id ja palju muud!
Tööstussümbioos on mõiste, mis viitab erinevate tööstusharude koostööle, mille käigus ühe ettevõtte laos seisev ressurss, tootmisjäägid või kõrvalsaadused muutuvad teise ettevõtte toormaterjaliks. See uuenduslik lähenemine võimaldab vähendada jäätmeid ja ressursikulu, aidates kaasa nii keskkonnasäästlikkusele kui ka majanduslikule tõhususele. Eestis, kus loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on üha enam tähelepanu all, võib tööstussümbioos pakkuda olulist panust jätkusuutlikku ettevõtte majandamisse.
Tööstussümbioosi eelised Eestis
Tööstussümbioos pakub mitmeid eeliseid nii keskkonnale kui ka ettevõtetele. Esmalt, see vähendab oluliselt jäätmete teket. Kui ühe ettevõtte kõrvalsaadused suunatakse teise ettevõtte tootmisprotsessi, väheneb vajadus jäätmekäitluse ja ladustamise järele, mis omakorda vähendab keskkonnamõju. Eestis, kus jäätmekäitlus ja ringmajandus on tulised teemad, millest keegi mööda enam ei vaata, on see eriti kasulik.
Tööstussümbioosi (ingl industrial symbiosis ) eesmärk on kinnise tootmis tsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse jäätmed, heitsoojuse ja muud ülejäägid tasakaalustab ära teine ettevõte.
Maailma esimene tööstussümbioosi kontseptsioon kuulub Taanile, mis kannab nime Kalundborg Symbiosis (1961. a). See toimib koostöös üheksa riigi ja eraettevõttega. Kalundborg Symbiosis on arenenud kuus aastakümmet, luues ühisprojekte seal, kus ärimudel ja koostöö haakub tööstussümbioosi kontseptsiooniga. Tulemuseks on igaaastane rahaline ja sotsiaalmajanduslik võit, CO2 jalajälje vähenemine ning vee, energia ja materjali kokkuhoid.
Tööstussümbioosi kontseptsiooni on rakendatud ka Eestis, millest üheks suuremaks on Paldiskis asuv PAKRI Teadus ja Tööstuspark. See keskendub rohetehnoloogia sektorile, mille alla kuuluvad taastuvenergeetika, hoonete energiatõhusus, tark energiavõrk (ingl smart-grid ), tark linn (ingl smart-city ), energia salvestamine, elektrisõidukid ja roheline kütus. Arendamisjärgus olev tark energiavõrk pakub väljaehitatava autonoomse 25 MW võimsusega konkurentsieelist, mis koosneb tuule ja päikesepargist ning biomassil põhinevast koostootmisjaamast. 2007. aastal asutatud PAKRI Teadus ja Tööstuspark hõlmab praeguseks ligi 65 ha maad ning pargis on 18 tootmisklienti ja 35 teenusklienti.
Mis sinu ettevõttes muutub?
Suureneb majanduslik kasu – näiteks kõrvalsaaduse või kasutult seisva kauba müük suurendab tulusid ja vähendab jäätmete kõrvaldamisega seotud kulusid.
Keskkonnamõjude vähendamine – materjalide jagamine toob kaasa väiksema vajaduse toormaterjalide järele, väheneb energia ja veekulu.
Astud sammu tulevikukindla ettevõtluse poole, mis soosib kestlikkust ja keskkonnasäästlikkust.
Allikad: ringmajandus.envir.ee, eas.ee
Teised riigid juba toimetavad selliselt. Nüüd on Eesti kord.
Tööstussümbioosi väljakutsed ja tulevik Eestis
Kuigi tööstussümbioos pakub arvukaid eeliseid, on selle rakendamisel mitmeid väljakutseid. Üheks peamiseks takistuseks on ettevõtetevahelise koostöö ja usalduse loomine. Ettevõtted peavad olema valmis jagama oma protsesse ja andmeid, mis võib mõnikord tunduda riskantne. Seetõttu näeb EIS tööstussümbioosi ellukutsujana, et olulise võtmetähtsusega võib selle barjääri murdmisel olla riigi algatusel ellu kutsutud projekt. Samuti võib Eestis tekkida regulatiivseid ja logistilisi probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid esmalt on tarvis võimalikud probleemid tuvastada, koguda piisavalt andmeid ning seejärel leida kõige efektiivsemad lahendused.
Tööstussümbioos on tõhus viis ressursikasutuse optimeerimiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks.
Teiseks, tööstussümbioos aitab säästa ressursse. Ettevõtted saavad kasutada kõrvalsaadusi toormaterjalidena, mis vähendab uute loodusvarade kaevandamise ja töötlemise vajadust. See toob kaasa väiksema energiamahukuse ja vähendab süsiniku jalajälge. Eesti kontekstis, kus loodusvarade säästlik kasutamine on võtmetähtsusega, on see märkimisväärne eelis.
Kolmandaks, uuenduslik lahendus toob kaasa majanduslikke eeliseid. Tööstussümbioos võib vähendada tootmiskulusid, kuna kõrvalsaaduste kasutamine on sageli odavam kui uute toormaterjalide ostmine. Lisaks võivad ettevõtted luua uusi sissetulekuallikaid, müües oma kõrvalsaadusi teistele firmadele. See soodustab innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Tulevikus on oluline arendada uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid, mis toetavad tööstussümbioosi. Valitsuste ja organisatsioonide roll on siin kriitiline, pakkudes toetusi ning stiimuleid sümbioosi edendamiseks. Haridus ja teadlikkuse tõstmine on samuti võtmetähtsusega, et ettevõtted ning kogukonnad mõistaksid tööstussümbioosi eeliseid ja võimalusi.
Tööstussümbioos on tõhus viis ressursikasutuse optimeerimiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks. See pakub märkimisväärseid majanduslikke ja ökoloogilisi eeliseid, aidates ettevõtetel muutuda säästlikumaks ning konkurentsivõimelisemaks. Kuigi selle rakendamisel võib esineda väljakutseid, on tööstussümbioosil suur potentsiaal muuta Eesti majandus- ja tootmissüsteemid jätkusuutlikumaks. Tulevikus saab tööstussümbioos olla üks keskseid strateegiaid, mis aitab saavutada ringmajanduse eesmärke ja parandada kohalike ettevõtete konkurentsieelist.
2024. aasta kevadel toimus ärikonverents Roheline Laine, mille raames võttis tööstussümbioosi teemal sõna TalTechi ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorantnooremteadur Margit Kull.
„Tööstussümbioosi mõiste on täpselt lahti defineerimata. Mina näen seda kui sibulat, mille tuum on väga lihtne. Ühelt poolt lähtume tegelikult tootmises sellest, et meil on materjalivoog – sisend, protsess ja väljund. Üheks sisendiks on kindlasti tooraine ja välja peaks tulema toode, aga meil tekib alati mingi jääk ja kuhu me selle jäägi suuname, selles on küsimus. Kas me suuname selle ladestamisele või anname sellele väga lühikese väärtusahela? Ehk küsimus on selles, kuidas me leiame neid võimalusi ja kas me üldse otsime neid ning kas keegi aitab meil leida neid uusi lahendusi, mida teha jääkidega,“ arutles Margit Kull konverentsil ja lisas, et mitte ainult jäägid pole see, mida on võimalik tööstuste vahel vahetada, vaid vahetada saab ka teadmisi, tehnoloogiaid, tööjõudu ja kogemusi ehk kõik see moodustab ühe süsteemi.
Kes selles süsteemis aga osalevad? „On võimalik, et see vahetus toimub tootmise enda sees. Kasutame ise oma jäägid ära mingiks uueks tooteks või tekib kõrvalprodukt, millega saab toota uue toote,“ selgitas Kull ja lisas, et kui seda enam päris enda ettevõtte sees teha ei saa, võib koostööd
teha näiteks teadusarendusasutustega, kellega koostöös on võimalik välja mõelda uusi tooteid, mida jääkmaterjalidest teha. „See on aga kindlasti juba küllaltki keeruline, sest sekundaarsed toorained vajavad sertifitseerimist. Selleks on vaja koostööd teha riigiga, et saaksime need toorained sertifitseeritud selliselt, et võiksime neid uuesti kasutada.“ Lisaks tõi ta välja rahandussektori, kellega koostöös saab kõike finantsiliselt lihtsamaks muuta, ning ühiskonna, kellele on võimalik midagi vastu pakkuda.
Mis sellest kõigest siis lõpuks kasu on? „Kuna see on keeruline protsess, mis vajab teadmisi, mida võibolla kõikides ettevõtetes polegi, või pole ka aega või rahalisi vahendeid, siis tegelikult soovitame me kirjutada tööstussümbioosi enda tootmisettevõtte strateegiasse,“ sõnas Margit Kull.
Samuti tõi ta välja võimalusi, kuidas tööstussümbioosi luua. „Üks võimalus on luua sümbioos enda tööstusettevõttes, samuti on võimalik ettevõtteid omavahel kokku tuua. Võimalus on lahendada sümbioosi ka nii, nagu teeb näiteks Hiina oma regioonides, kus kohalikud omavalitsused suunavad võrgustamist toetamise ja info vahetamise kaudu. Lisaks on võimalus, mis võibolla sobituks meie ühiskonda kõige paremini – see, kui meil oleks olemas oma kolmas osapool, kes võtaks kogu selle haldamise enda peale. Nii on näiteks Inglismaal kolmas osapool, kes vahendab informatsiooni riigi ja töösturite vahel,“ tõi Kull välja erinevaid variante.
Sigrid Aunap
Valmar Kask veab iga päev selga tööriided, et panna käed külge Steelhouse Group Estonia tootmishoonetes, kus valmivad värvilisest metallist eritellimused.
Steelhouse Group on spetsialiseerunud mitme suguste metalltoodete ja -lahenduste väljatöötamisele ning valmistamisele. Ettevõtte tegevusalad ulatuvad laserlõikusest ja metalltoodete viimistlusest kuni väga
keerukate konstruktsioonide projekteerimise ja paigaldamiseni. Kasutades roostevaba terast, alumiiniumi, vaske ja messingit, suudab Steelhouse pakkuda lahendusi paljudele tööstusharudele, ka nii nõudlikele nagu toiduainetööstus ja meditsiin.
Masstoodangut ei tehta
Ettevõte hindab projektipõhist lähenemist, mis on üles ehitatud paindlikkusele ja kliendikesksetele lahendustele. See lähenemine tagab, et igale tellimusele pühendutakse vajalikul hulgal ja kohandatakse tootmist vastavalt kliendi vajadustele ning nõudmistele. Kuna iga projekt on unikaalne, kohandatakse ressursse vastavalt ettevõtmise ulatusele
ja keerukusele. Projektipõhisus hõlmab seejures kõiki etappe alates projekteerimisest ja planeerimisest kuni tootmise ja paigalduseni.
Sündis töömaal, mitte kabinetivaikuses
Ettevõtte loomise taga seisab tegevjuhi 15 aasta pikkune töökogemus üle lahe Soomes, kus ta alustas täiesti nullist ehk värvija ja lihvijana, kasvades aja jooksul värvilise metalli tippspetsialistiks. „Ühel hetkel tekkis välismaal elamisest ja tööst lihtsalt tüdimus ning ütlesin neile, et tulen tagasi koju. Soome Steelhouse’i omanik Tapio Hyytiäinen käis selle peale välja idee teha üheskoos Eestisse sama nimega iseseisev ettevõte ja nii me siis
2021. aastal paari töötajaga tuhanderuutmeetrises hoones alustasime. Praeguseks on maju juba kolm ja tootmine rohkem kui 5000 ruutmeetril,“ meenutab Kask.
Steelhouse’i kasvulugu on näide sellest, kuidas väikesest Eesti firmast saab lühikese ajaga rahvusvahelistel turgudel edukalt toimetav tegija. Tootmisüksusest Vinni tööstuspargis jõuab toodang seitsmele mandrile. Edu taga seisab Kase sõnul nende suutlikkus kombineerida töötajate tehnilist oskusteavet ja äärmist paindlikkust, mis võimaldab kiiresti reageerida klientide erisoovidele. „Ainsana ostame sisse torupainutust ja CNC-töötlust. Kõik muu, alates lihvimisest, hapetamisest kuni paigalduseni välja, teeme ära oma jõududega. Lihtsamalt öeldes: mees teeb ise asja valmis ja paneb ka paika ning tööle – vaid nii saame tagada pideva kvaliteedikontrolli igas etapis,“ ütleb ettevõtte tegevjuht.
Töö käib käte ja peaga
Erinevalt paljudest teistest ettevõtetest, kus juhtkond võib olla tootmisest kaugel, tunneb Steelhouse’i ladvik tänu isiklikule töökogemusele värviliste metallide maailma läbi ja lõhki. Lähedane side juhtimise ja tootmise vahel loob ettevõttes tugeva sisekultuuri, kus töötajad tunnevad, et nende töö on oluline ja väärtustatud ning ettevõte peab masinatest väärtuslikumaks tarku ja pühendunud inimesi.
„Inimesed ei ole siin lihtsalt tootmisliini operaatorid, vaid lahutama -
tu osa ette võtte strateegilisest plaanist. Seepärast on oluline, et nad tunneksid end motiveerituna ja oleksid rahul oma töötingimustega, sest kui need kaks asja paigas pole, ei viitsita ka koos ettevõttega areneda,“ on Kask veendunud.
Töökogemus peegeldub ka projektide hinnastamises, mis on läbipaistev ja konkreetne – õhku pakkumistest ei leia. „Iga hinnapakkumine põhineb täpsetel arvutustel, kus arvesse võetakse kõiki tegureid, sealhulgas materjalikulusid, töömahtu, kasutatavaid tehnoloogiaid ja projekti keerukust. Steelhouse ei tee kunagi hindu, millest nädala pärast pool alla lasta. Kliendid saavad alati selge
ülevaate, mida nende investeering hõlmab, puuduvad varjatud kulud või ootamatud lisatasud. Kui pakkumine ei sobi, teeb selle töö keegi teine. Me ei võta kunagi ette ühtegi projekti, mille kuludega pole võimalik tagada kvaliteeti. Hinnad on ausad ja täpsed, mistõttu pole harvad ka juhud, kui turul teiste tingimusi nuusutanud klient meie juurde peagi sama tellimusega tagasi tuleb,“ räägib ettevõtte tegevjuht.
Steelhouse Group ei kavatse peatuda senisel, vaid soovib kasvatada oma tootmisvõimekust, et rahuldada üha suuremat nõudlust. Kuid eesmärk ei ole lihtsalt kasvada suuremaks, vaid ka paremaks.
Roostevabast metallist, alumiiniumist, messingist ja vasest lahenduste projekteerimise, valmistamise ning paigaldamise professionaal. Teenindab kliente, kes vajavad kvaliteetset ja täpset värvilise metalli töötlust, olgu selleks siis laevaehitajad Soomes või toidutootjad Brasiilias.
Projekteerimine ja erilahendused
Tootmine ja paigaldus
Metalli pinnaviimistlus
Laserlõikus
Hapetamine ehk passiveerimine
steelhousegroup.ee
„Keegi meid kusagil ei oota. Me peame ikkagi ise need nipid leidma. Võib-olla tõesti kohati isegi häbitult müüma ehk jõhkralt nii-öelda pakkuma ja leidma neid kohti, kus suured on nõrgad. Meil on veel eelis, kuna oleme väikesed ja uued tulijad,“ sõnas YOOK-i juht Katre Kõvask konverentsil
Industry 5.0.
Veebruaris käivitati Türil Baltimaade esimene kaera joogitehas Yook Production AS, mis astub jõudsalt samme välisturgudele laienemiseks. Praegusest tehasest tuleb neli toodet. Mahetooted on sinises pakis YOOK-i mahe kaerajook ja pruunis pakis mahe barista kaerajook ehk kohvijook. Lisaks on vitamiinide ja kaltsiumiga rikastatud kaerajook ja tavaline kohvijook, millele on lisatud veidi hernevalku, et see paremini vahtu läheks. Uudistootena hakatakse pakkuma mango- ja kakaomaitsega kaerajooke noortele.
Ambitsioonikad plaanid
YOOK-i tooted on nüüdseks lisaks Eesti poelettidele, kohvikutele ja restoranidele juba müügil ka Läti ning Leedu turul. Lisaks kirjutati hiljuti alla leping Kuvediga. „Liigume Pärsia lahe riikides loodetavasti kiirete sammudega edasi,“ lausus Kõvask. Praegu suudetakse ühes vahetuses toota aastas maksimaalselt 20 miljonit liitrit kaerajooke, mida on soov lisaks Balti riikidele eksportida kaugemale. Varasemalt on Kõvask öelnud, et
Aasia turgudest huvitavad neid eelkõige Lõuna- Korea, Vietnam ja Jaapan, piilutakse ka Singapuri ja Indoneesiat. Samuti on fookuses Pärsia lahe riigid ja kindlasti otsitakse eksporditurge ka LääneEuroopas.
„Keegi meid kusagil ei oota. Me peame ikkagi ise need nipid leidma. Võibolla tõesti kohati isegi häbitult müüma ehk jõhkralt nii- öelda pakkuma ja leidma neid kohti, kus suured on nõrgad. Meil on veel eelis, kuna oleme väikesed ja uued tulijad,“ rääkis Kõvask. Ta lisas, et kaerajookide turg on tegelikult väga keeruline turg, kus konkurents ülisuur, ja turul on palju ettevõtteid, kes on tugevamate eksportijatena tuntud riikidest või lihtsalt tugevamad ettevõtted, kes sammuke või paar eespool. „Nüüd tuleb sellest barjäärist läbi murda ja leida see viis, kuidas YOOK lettidele saada.“
Konkurent ei maga
Toidutööstuses on Kõvaski sõnul hästi lihtne tõde see, et sinu pakutav toode peab olema lihtsalt teistest palju parem ning kui seda suudad, on vähemalt lootust rahvusvahelisel turul läbi lüüa. „Me oleme enda jaoks selle olulise eelise loonud. Nüüd on järgmine samm äripakett, mida me partnerile pakume, ehk milline on meie vaade 3–5 aasta perspektiivis, et ka partneril oleks põnev, huvitav ja kasulik ning et ta saaks meiega koos kasvada ja et tal tekiks ka usk ning usaldus meie vastu,“ tõi Kõvask välja ja lisas, et oluline on näidata oma elujõulisust ning tugevust – alles siis hakatakse sind uskuma. „See käivitamise periood võib olla kaks aastat või kauemgi, enne kui tegelikult kännu tagant minema saad. Ja kindlasti on vaja ka mingeid referentse ehk ägedaid kliente, keda enda usaldusväärsuse näitamiseks lauale panna.“
Kõvaski sõnul on töösturitel ka mitme suguseid probleeme. „On pika tasandi probleemid, mis on seotud võib-olla ettevõtte endaga – tootmise käivitamise, inimeste väljaõppega. Aga teine asi on see, et ega konkurent maga. Konkurendid tahavad samamoodi oma tooteid pidevalt täiustada, uuendada. Pead kogu aeg olema infovoos saamaks aru, et pead jooksma kiiremini selleks, et konkurentsis võita. Aga see info peab sul olema õigel ajal kohal ja adekvaatne ning andma sulle selle fookuse, mida sa
Toidutööstuse hea käekäik sõltub sellest, kui hästi me suudame eksportida. Arvan, et poliitikakujundajad peaksid tööstuse praegusele olukorrale väga tõsiselt otsa vaatama ja seda teadlikult toetama.
järgmisena tegema pead. Sellist hetke, et tehas sai valmis ja nüüd on kõik super, pole tulnud ning arvan, et ei tule ka,“ nentis Kõvask ja lisas, et ilmselt tunnetab iga tööstur, et konkurents on läinud metsikult tihedaks ning väga karmiks.
Vaja on pikka plaani
Millist tööstust meil aga Kõvaski hinnangul vaja on? „Tööstuse arendamise puhul peame mõtlema sellele, et tööstus on väga oluline osa Eesti majandusest, mis tagab tegelikult meie ellujäämise. Milline on see tööstus, mis on pikaajaliselt konkurentsivõimeline ja kuidas seda konkurentsivõimet tagada? See on kompleksne
teema. See pole lihtsalt see, et koolitame insenere või spetsialiste, vaid see, kuidas meelitame neid Eestisse jääma või Eestisse tagasi tulema. Millist tarkust me otsime, millist tööjõudu me tahame sisse tuua või millises osas tahame toetuda enda omale?“ tõstatas Kõvask küsimusi ja tõi välja, et lähtepunkt peaks olema see, mis tagab meie konkurentsivõime 50 aasta perspektiivis.
Ta nentis, et toidutööstus peab tagama kokkuvõttes toidujulgeoleku ja teistpidi on see ka väga suur tööandja. „Toidutööstuse hea käekäik sõltub sellest, kui hästi me suudame eksportida. Arvan, et poliitikakujundajad peaksid tööstuse praegusele olukorrale väga tõsiselt otsa vaatama ja seda teadlikult toetama. See ei tohiks olla poliitiline loosung, vaid süstemaatiline töö,“ tõi Kõvask välja ja toonitas siinkohal ka erialaliitude olulisust. „Soovin väga, et erialaliite kuulataks rohkem. Tulge ettevõtete juurde, kuulake nende päris muresid ja ärge võtke seda alati justkui vingumise või etteheitena. Mõned mured on päriselt olemas, kus riik tegelikult oleks võimeline aitama ja kus võibolla ei soovitagi kohe mingisugust toetust, vaid pigem just seda, et oleks pikaajaline strateegiline tööstuse arendamine, mille peale toetuda ja oma äri üles ehitada,“ sõnas Katre Kõvask lõpetuseks.
KUULUB JUBA 990 TÖÖSTUSETTEVÕTET
KOOS ARENDAME EESTI ETTEVÕTLUST NING
SEISAME HEA SINU ETTEVÕTTE ARENGU EEST!
MIKS LIITUDA KAUBANDUSKOJAGA?
• Seadusandlus ja bürokraatia: Hoiame Sind kursis ettevõtlusvaldkonna seadusandlusega ja võitleme bürokraatia vastu, et Sinu äri saaks sujuvalt edeneda.
• Rahvusvahelised suhted: Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, avades uusi võimalusi ja turge.
• Koolitused: Toome Sinuni kasulikke koolitusi ja seminare, mis aitavad Sinu meeskonnal püsida konkurentsis.
• Järelkasv: Aitame kaasa ettevõtliku järelkasvu arengule Eestis, tagades tuleviku talendid Sinu sektorisse.
• Ekspordi arendamine: Toetame Sinu ekspordivõimekuse kasvu, aidates avardada haaret globaalsetel turgudel.
• Võrgustik: Laiendad oma suhtlusvõrgustikku ja kohtud uute äripartneritega.
Kuuludes kaubanduskotta, oled osa mõjusaimast ettevõtjate võrgustikust.
Ettevõttel Hydroscand on aastatepikkune kogemus pneumaatikas kui tunnustatud tarnija, oma turuosa hindavad nad 10–15% kanti. Ettevõtte kogenud müügijuht Ülo Virma selgitab laiemalt, miks pneumaatika on oluline ja selle osakaal üha suureneb.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimesel poolaastal eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 8,6 miljardi ja imporditi ligi 10,2 miljardi euro eest. „Esimesel poolaastal vähenes kaupade eksport 11% ja import 7%. Juuni ja terve poolaasta ekspordi
vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete, mehaaniliste masinate ja transpordivahendite väljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets.
Juunis eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%), transpordivahendeid (10%) ning
puitu ja puittooteid (10%). Aastatagusega võrreldes vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete (59 miljoni euro võrra ehk 33%) ning mehaaniliste masinate (46 miljoni euro võrra ehk 28%) väljavedu Eestist.
„Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 11%. Aastases võrdluses kasvas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kaks protsendipunkti, moodustades tänavu juunis 65% koguekspordist,“ ütles ta.
Peamised ekspordipartnerid juunis olid Soome (15% koguekspordist), Läti (14%) ja Rootsi (10%). Soome ja Rootsi viidi kõige enam elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid. Kau -
pade eksport vähenes aastases võrdluses enim Soome (44 miljoni euro võrra ehk 18%), Singapuri (36 miljoni euro võrra ehk 98%), Ühendkuningriiki (33 miljoni euro võrra ehk 53%) ja Venemaale (31 miljoni euro võrra ehk 50%).
Analüütik selgitas, et kaupadest imporditi juunis enim põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14% koguimpordist), elektriseadmeid (13%) ning transpordivahendeid (13%). Aas-
tases võrdluses vähenes kõige rohkem transpordivahendite (60 miljoni euro võrra ehk 22%), mehaaniliste masinate (46 miljoni euro võrra ehk 24%) ning metalli ja metalltoodete (28 miljoni euro võrra ehk 17%) sissevedu Eestisse. Enim ehk 12 miljoni euro võrra (6%) kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import.
Juunis imporditi kaupu kõige rohkem Soomest (14% koguimpordist), Lee-
dust (11%) ja Saksamaalt (10%). Soomest ja Leedust imporditi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kõige rohkem vähenes kaupade import Soomest (60 miljoni euro võrra ehk 20%) ja Saksamaalt (55 miljoni euro võrra ehk 24%) ning suurenes Ameerika Ühendriikidest (23 miljoni euro võrra ehk veidi üle kahe korra).
Allikas: statistikaamet
Ekspordis on näha pööret paremuse poole
Eelmise aasta lõpus hakkas välisnõudlus pisut elavnema ja tänavu esimeses kvartalis see jätkus. Koos sellega on toimunud kerge pööre paremuse suunas ka ekspordis, kus osal tegevusaladel võib näha käibe kasvu. Esimeses kvartalis oli kogu ekspordi käive võrreldes aastataguse ajaga siiski veel väiksem.
Eesti väliskaubanduse käive vähenes esimeses kvartalis 7%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ning teenuseid vähem kui aasta varem samal ajal. Maksebilansi andmetel kahanes esimeses kvartalis kaupade väljaveo käive 7,4% ja sisseveo käive 6,5%. Teenuste ekspordi käive oli aga 2% suurem ja impordi käive samas suurusjärgus kui aasta tagasi, kasvades 0,3%.
Kaubaekspordi kahanemise taga on endiselt madalseis töötlevas tööstuses. Võib loota, et aasta esimese poolega on töötlev tööstus ületanud suuremad raskused ja kohanenud tarnekanalite muutuse ning kõrgemate sisendkuludega. Paremale ekspordi käekäigule viitab see, et osal olulisematel tegevusaladel on hakanud ekspordikäive kasvama. Näiteks aasta algusest on kasvanud puidu ja puidutoodete eksport, samuti toiduainete eksport.
Masinate ja seadmete ning muude tööstustoodete väljavedu on olnud aasta alguses heitlik, kuid seda valdkonda mõjutab enim kaubanduspartnerite nõudlus – Skandinaa
vias on olukord endiselt ebakindel, samas kui Saksamaal on kasv taastumas.
Majanduse madalseisu ajal on ettevõtetel vaja tootmiseks vähem sisendeid ja ka tarbimine on väiksem. Seetõttu esimeses kvartalis kaupade ja teenuste impordi mahu kahanemine jätkus.
Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli esimeses kvartalis 124,7 miljonit eurot ehk 1,4% SKPst. Endiselt toetab jooksevkontot teenuste ülejääk ja esimeses kvartalis oli ka kaupade puudujääk võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga vähenenud.
Eksportivad ettevõtted, kes kogu eelneva aasta olid tugeva konkurentsisurve all, tunnetavad küsitluste järgi olukorra paranemist. Eksporditellimuste seis oli esimeses kvartalis parem kui mullu viimases kvartalis. Enam on ka neid ettevõtjaid, kelle arvates olukord enam ei halvene ja kes tunnetavad paranemist ka oma konkurentsivõimes.
Kaupade eksport Eestist Venemaale on pärast Ukraina sõja algust vaid kasvanud
Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaupade ja teenuste import Venemaalt ning Valgevenest vähenenud ligi kümme korda, kuid eksport on liikunud vastassuunas, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.
Sõja puhkedes ja sanktsioonide rakendudes on import Venemaalt ning Valgevenest kiiresti langenud – kui 2021. aasta viimases kvartalis moodustas see 393 miljonit eurot ehk 4,7% Eesti SKPst, siis tänavu esimeses kvartalis olid vastavad numbrid 40,5 miljonit eurot ja 0,4%. Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse on aga liikunud vastassuunas –2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport 1,2% Eesti SKPst ning tänavu esimeses kvartalis oli see tõusnud tasemele 1,5% SKPst.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et väliskaubandus Venemaaga on ajalooliselt olnud väga ebaühtlane nii poliitilistel, regulatiivsetel kui ka majanduslikel põhjustel. „Täiemahulise sõja eel oli Venemaa Eestile oluline impordipartner, kuid näiteks mullu importis Eesti Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupu 1,9 miljardi euro väärtuses vähem kui perioodil 2019–2021 keskmiselt,“ sõnas Varblane.
Import väheneb, eksport suureneb Vähenenud on 769 ja kasvanud 170 tootegrupi import. Kaubagruppide analüüs viitab, et Eesti ettevõtted on asendanud varem Venemaalt ja Valgevenest pärit tooteid ning teenuseid, hankides neid nüüd teistelt turgudelt, kuid sageli tähendab see kõrgemaid sisseostuhindu. Tootegruppides, kus import Venemaalt ja Valgevenest on kahanenud, on teistest riikidest importimine mullu kasvanud summaarselt
4,5 mld euro võrra aastas võrreldes aastate 2019−2021 keskmisega. „Viimased kaks aastat on näidanud, et näiteks puidutööstuses ja metalltoodete tootmises oli soodne Venemaa toore Eesti oluliseks konkurentsieeliseks,“ tõi Varblane välja.
Teisalt on Eesti eksport nii Venemaale kui ka Valgevenesse näidanud vahetult sõjaeelse perioodiga võrreldes vastupidist trendi.
Kui 2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport Venemaale 0,8% ja Valgevenesse 0,4% ehk kokku 1,2% SKPst (100,2 miljonit eurot), siis 2024. aasta esimeses kvartalis oli eksport nendesse riikidesse kokku 1,5% SKPst (140 miljonit eurot). „Sõja tõttu blokeeritud kaubateede kõrval saab üheks põhjuseks pidada ka oportunistlikku käitumist sanktsioonidega piiratud riikides tekkinud uute turuvõimaluste kasutamisel,“ lisas Varblane.
Kasvanud on toidukaupade ja jookide eksport Arenguseire Keskus märgib lühiraportis, et kui võrdlusaluseks võtta pikem periood ehk aastate 2019–2021 keskmine, siis sellega võrreldes eksporditi mullu Venemaale ja Valgevenesse 148 miljoni euro väärtuses vähem Eesti päritolu kaupu. Tootegrupiti on aga erinevused suured.
Enim on vähenenud sanktsioonide alla sattunud masinate ja seadmete väljavedu (−73 miljonit eurot), keemiatööstuse tooted (−47 miljonit eurot) ning mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted (−17,5 miljonit eurot). Samas näiteks valmistoidukaupade ja jookide eksport on 2023. aastal võrreldes sõjaeelsega hoopis kasvanud 12,4 miljoni euro võrra. Märgatavalt on suurenenud ka elusloomade ja loomsete toodete väljavedu (+6,1 miljonit eurot).
Toimetanud Kadri Sildmets
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
Tekst: Kadri Sildmets Foto: Ilmar Saabas
Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta juunis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse juuniga 3%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 4%, vähenes aga mäetööstuses 19,7% ja töötlevas tööstuses 2,3%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder sõnas, et juunis vähenes tööstustoodangu maht enamikul töötleva tööstuse tegevusaladel.
„Olulisematest tegevusaladest kahanes juunis puidutöötlemine (3,9%) ja elektriseadmete tootmine (7,4%), mõne protsendi võrra ka arvutite ja elektroonikaseadmete (1,2%) ning metalltoodete (2,2%) tootmine,“ selgitas Bunder ja lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas toidu ainete (14%), sealhulgas piimatoodete (25,4%) ning kummi- ja plasttoodete (7,6%) tootmine.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi juunis 66,8% välisturule.
Võrreldes 2023. aasta juuniga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük selle aasta juunis pea samale tasemele, kasvades vaid 0,4% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 1,2%, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes käesoleva aasta maiga tööstuses 3,5% ja töötlevas tööstuses 2,9% vähem toodangut.
Energeetikavaldkonnas kasvas juu -
nis võrreldes eelmise aasta juuniga elektri tootmine koguseliselt (MWh) 13,2% ja soojuse tootmine 13,4%.
Võrreldes 2023. aasta juuniga jäi töötlevas tööstuses
tööstustoodangu müük selle aasta juunis pea samale tasemele.
Majanduslanguse
põhi pole veel käes
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets sõnab, et statistika näitab, et majanduslanguse põhi ei ole tööstuses veel kätte jõudnud. „Tasub meelde tuletada, et ka eelmisel aastal samal ajal oli toodang miinuses. Müük jäi võrreldes eelmise
aastaga praktiliselt samaks, kasvades 0,4%. Seegi näitab langust, sest kui müük on sama, tähendab see ju mahtude vähenemist hinnatõusu võrra,“ sõnas ta.
„Kui võrrelda juunit käesoleva aasta maikuuga, siis näeme ka mahtude langust samas suurusjärgus (2,9%). See on natuke murettekitav, sest alates jaanuarist on tööstuse näitajad vähemasti kuises lõikes tasapisi paranenud ehk iga kuu on langus olnud järjest väiksem. Seega ei saa rääkida sellest, et töötlevas tööstuses on languse põhi käes,“ ütles Eamets. Tema sõnul on seda kinnitanud ka ettevõtjad ise, et n-ö põllu pealt vaadates veel tõusu ei ole.
Tõehetk saabub septembris
On ka erandeid, tõdes Eamets. „Toiduainetööstuse näitajad olid kenasti plussis, kuid eks seegi ole seotud sesoonsete teguritega – praegu ongi ju üks magusamaid aegu aiasaadusi purki panna. Ka
| Tööstustoodangu maht vähenes aastaga
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja langes võrreldes eelmise aasta juuniga 0,5%.
Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et võrreldes 2023. aasta juuniga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, toiduainete tootmises ning elektri ja soojusenergiaga varustamises. „Vastupidi avaldas indeksile mõju kütteõlide tootmise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 0,2% ja toiduainete tootmises 3,4%,“ tõi Šokman välja.
Võrreldes selle aasta maiga mõjutas indeksit juunis eelkõige elektrienergiaga varustamise hinnatõus. Veel avaldas mõju hinnalangus toiduainete tootmises ning masinate ja seadmete remondi vallas.
Ekspordihinnaindeks kasvas juunis võrreldes maiga 0,6%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, ehitusmaterjalidel ja mäetööstuses. Enim langesid kemikaalide, põllumajandussaaduste, mootorsõidukite ja mööbli hinnad. Võrreldes 2023. aasta juuniga kasvas ekspordihinnaindeks 0,4%.
Impordihinnaindeks suurenes juunis võrreldes maiga 0,8%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, mäetööstuse ning tööstusmasinate ja seadmete hinnad. Enim kahanesid hinnad põllumajandussaadustel, kemikaalidel ja keemiatoodetel ning naftasaadustel. Võrreldes 2023. aasta juuniga kasvas impordihinnaindeks 0,9%.
energeetikal läheb hästi, aga eks see ole ka seotud aastaaegadega, sest suvel kipub meil rohkem päikest olema, võrreldes talvega,“ tõi ta välja.
Eametsa sõnul saabub tõehetk septembris ehk kas statistikast nähtuv jätkuv langus on sesoonse iseloomuga või on majanduse taastumise võimet üle hinnatud ja raskused jätkuvad ka sügisel.
Eesti langus üks suuremaid Euroopas
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on töötleva tööstuse tootmismahu langus taandumas, aga kui võrrelda Euroopa riikide selle aasta esimese viie kuu töötleva tööstuse tootmismahtu, siis on selle langus Eestis olnud üks suuremaid. „Meiega sarnane vähenemine on toimunud Tšehhis, Lätis ja Rumeenias, Euroopa tugevaim kasv on tulnud aga Leedust,“ ütles ta.
Meiega sarnane vähenemine on toimunud Tšehhis, Lätis ja Rumeenias, Euroopa tugevaim kasv on tulnud aga Leedust.
„Töötleva tööstuse tootmismahu langus on aastases võrdluses viimastel kuudel küll aeglustunud, kuid juuniks oli see möödunud aasta lõpuga võrreldes vähenenud ikkagi ligi 8% (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete järgi), kusjuures juunis vähenes see kuises võrdluses ligi 3%,“ lisas Mertsina, kelle sõnul oli selle aasta languse suurim põhjustaja puittoodete tootmismahu vähenemine. Toiduainete ja paberitoodete tootmise ning laevade ja lennukite remondi ning ehituse suurenemine on seda vähenemist aga enim pidurdanud.
Euroopa Liidu majandus on tasapisi paranemas
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne näitab Mertsina sõnul küll tasapisi paranemist, kuid see on jõudnud vaid möödunud aasta alguse tasemele. „Pikaajalise keskmisega võrreldes on see ikka veel nõrk. Lähikuude tootmise väljavaade on üldisest kindlustundest jõudsamalt paranenud, kuid see on samuti veel allpool pikaajalist keskmist. Küll aga on
positiivne, et lähikuudel on töötajate palkamise väljavaade jõudmas pikaajalise keskmise lähedale, mis näitab ettevõtjate paremat usku majandusolude paranemisse,“ kirjeldas ta.
Kuna kaks kolmandikku töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks, on selle majandusharu taastumisel välisnõudluse kosumine eriti oluline. „Euroopa Liidu majandus, kuhu läheb ligi kolmveerand Eesti kaupade ekspordist, on tasapisi paranemas. Meie suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa majandused on küll veel nõrgad, kuid ka nende väljavaade peaks aegamööda paranema,“ hindas Mertsina.
Tuleb olla valmis pikemaajaliseks hinnaralliks
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ja aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%-ni.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütleb, et juulikuu tarbijahinnaindeks näitab, et liigume Euroopa kallimate riikide poole päris pika sammuga. „Kui juuni inflatsioon oli aasta võrdluses 2,8%, siis juuli hinnatõus oli juba 3,4%. Meist kiiremini kasvavad hinnad Belgias, Rumeenias, sama kiiret inflatsiooni näeme veel
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2014 – juuni 2024 (2021 = 100)
Trend
jaanuar…juuli2014jaanuar2015juuli2015jaanuar2016juuli2016jaanuar2017juuli2017jaanuar2018juuli2018jaanuar2019juuli2019jaanuar2020juuli2020jaanuar2021juuli2021jaanuar2022juuli2022jaanuar2023juuli2023jaanuar2024
Allikas: statistikaamet
Hollandis ja Horvaatias. Ehk me oleme hinnatõusu mõttes Euroopa Liidus esirinnas,“ sõnas ta.
Juuli tarbijahinnaindeks teeb Eametsa murelikuks. „Kui vaatame eelmist aastat, siis juulis hinnad pigem natuke langesid. Loodame, et sügisel hinnatõus natuke taltub, samas on tegemist ajutise leevenemisega, sest järgmise aasta käibemaksu ja aktsiiside tõusud veavad
Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga (tööpäevade arvuga korrigeeritud)
hinnatõusu edasi,“ hindas ta. Kui tööturu olukord ei halvene, siis tähendab hinnatõus ka jätkuvat survet palkadele ehk sisuliselt palgakasvu, mis omakorda lükkab tagant teenuste sektori hindu. „Nii et tuleb olla valmis pikemaajaliseks hinnaralliks,“ hoiatas Eamets.
Sügisel hinnatõus kiireneb Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik hindab, et hinnad tõusid juulis oodatust enam. „Toiduainete hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes odavnesid. Tarbija on hinnatundlik ja tiheda konkurentsi tõttu püütakse just esmatarbekaupade hinnad hoida võimalikult madalad,“ sõnas ta.
Ta ennustab, et sügisel hinnatõus mõnevõrra kiireneb. „Kütteperioodi algul kallineb energia. Oktoobris kerkib elektri võrgutasu. Selle aasta kokkuvõttes peaks hinnatõus Swedbanki hinnangul ulatuma 3,7 protsendini.“
„Uut maksupaketti hinnates tundub, et järgmise aasta inflatsioon tuleb tänavusest kõrgem. Ostujõu taastumine lükkub seetõttu aasta võrra edasi. Järgmisel aastal keskmise palga saaja ostujõud väheneb. 2021. aasta alguse ostujõu tasemeni jõuame alles 2026. aastal,“ lisas Elmik.
Allikad: Ärileht, statistikaamet
Allikas: statistikaamet
- ALUMIINIUM
- VASK JA MESSING
- ROOSTEVABA TERAS
- TSINGITUD LEHED JA -RULLID
- METALLVÕRGUD
- PERFOREERITUD METALL
- JAKOB ROPE SYSTEMS
- ARHITEKTUURSED LAHENDUSED
- STANDARDSED JA ERIMÕÕDUS LEHED
- STANDARD JA ERIPROFIILID
- LAOSEIS
- TRANSPORT
- TEHNILINE TUGI
- METALLSÜSTEEMIDE PAIGALDUS
Korrosioonikindlad
fiiberplast materjalid ja lahendused
Restid
Profiilid
Redelid
Kaevuluugid
Väravad
Aiad
Tutvu lähemalt meie poolt pakutavate lahenduste ja tehtud projektidega meie kodulehelt www.greenfiber.ee +372 501 8874 info@greenfiber.ee
Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Enefit Green
Enefit Greeni Sopi-Tootsi tuulepargis alustasid elektri tootmist esimesed kolm tuulikut. Praeguseks on pargi 38 tuulikust püstitatud 28, mis alustavad järk-järgult tootmist. Ülejäänud tuulikute paigaldamine edeneb Enefit Greeni teatel plaanipäraselt.
Enefit Greeni tuuleenergia ehituse tiimijuhi Janek Lillemägi sõnul on eesmärgiks alustada uutes tuuleparkides elektri tootmist esimesel võimalusel. „Alustasime tuulikute paigaldamisega 15. aprillil ja jõudsime esimese toodanguni 12. augustil, mis sai võimalikuks tänu heale koostööle kõikide osapooltega. Jätkame ülejäänud tuulikute püstitamise ja võrku ühendamisega,“ kommenteeris Lillemägi.
Tuulepargi koguvõimsuseks on kavandatud 255 megavatti, mis teeb sellest ülekaalukalt Eesti kõige võimsama tuulepargi.
Sopi-Tootsi tuulepargi ehitus algas 2023. aasta hakul. Vundamendid valmisid tänavu veebruaris ja tuulikute püstitamist alustati aprillis. Tuulepargi lõplik valmimine on plaanitud 2025. aasta esimesse poolde.
Pärast valmimist on Sopi-Tootsi tuule pargis 38 Nordexi tuulikut. Ühe
tuuliku nimivõimsus on 6,7 megavatti ja labade diameeter 163 meetrit. Tuuliku generaator ja käigukast asuvad 159 meetri kõrgusel gondlis. Tuuliku kõige kõrgem punkt maapinnast ehk labade tipu kõrgus on 241,5 meetrit.
Tuulepargi kõrvale rajatakse ka 74-megavatise võimsusega päikesepark, mille ehitustööd algasid 2023. aasta suvel. „Lõpusirgel on paneelide alusraamide rajamine ja käib ligi 112 000 paneeli paigaldus. Tahame alustada elektri tootmisega päikesepargis sügisel. Lõplikult peaks päikesepark valmima järgmise aasta lõpuks,“ selgitas Enefit Greeni taastuvenergiaprojektide arendamise ja elluviimise juht Rainer Tammus.
Tuule- ja päikesepargi prognoositav toodang on kokku 750 gigavatt-tundi elektrit, mis katab ligi kümnendiku Eesti praegusest elektritarbimisest.
Enefit Green on alustanud viimase pooleteise aasta jooksul elektri tootmist kokku kaheksas uues pargis, millest viis on täielikult valminud ja kolme ehitus lõpusirgel. Lisaks Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepargile käib aktiivne ehitustegevus kahes suures tuulepargis Leedus. Kelmė I tuulepargis (80 megavatti) on püstitatud kõik 14 tuulikut ja Kelmė II tuulepargis (87 megavatti) rajatakse tuulikute vundamente. Lätis käivad tööd esimeste Enefit Greeni päikeseparkide ehitamiseks.
Harjumaal alustasid tööd veel kaks uut päikeseparki
Taastuvenergia arendaja KC Energy pani Harjumaal tööle kaks vast valminud päikeseparki. Paldiskis ja Vaidas asuvate päikeseparkide sisselülitamine lisab elektrivõrku üle 10 MW tootmisvõimsust.
Enefit Green on alustanud viimase pooleteise aasta jooksul elektri tootmist kokku kaheksas uues pargis, millest viis on täielikult valminud ja kolme ehitus lõpusirgel.
„Paldiskis alustas tööd Posti päikesepark võimsusega 7,5 MW ja Vaida alevikus Kännu päikesepark 3,3 MW võimsusega, mis laiuvad kokku üle 15-hektarisel maa-alal. Turule tulevad tootmisvõimsused on mõjukad, sest näiteks üksnes Posti 7,5 MW pargiga oleks sisuliselt võimalik ära katta pool Paldiski elanike aastasest elektritarbimisest,“ ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Tema sõnul loob päikesepargi lisandumine piirkonda soodsa pinnase ettevõtete meelitamiseks. „Posti ja Kännu päikesepargi puhul läheb toodetud elekter võrku, kuid üha enam saab täheldada trendi, mille puhul tunnevad suurtootmised huvi elektri otselepingute vastu, sest sellega kaasneb ettevõtjatele hinnagarantii,“ märkis ta.
Loorits selgitas, et näiteks KC Energy eelmisel aastal valminud Lõuna-Eesti Helme aleviku päikesepargist müüakse elekter otse Combiwoodi tehasele ning sarnast otselepingut on võimalik huvi korral pakkuda ka Paldiski linnale ja sadamale või Vaida piirkonnas paiknevatele tööstusettevõtetele.
Ta nentis, et nii Posti kui ka Kännu päikesepark on mõlemad eripärased –kui valdavas osas teistes Eesti päikese-
Otselepingut on võimalik huvi korral pakkuda Paldiski linnale ja sadamale või Vaida piirkonnas paiknevatele tööstusettevõtetele.
parkides on park püstitatud pinnasesse rammides, siis tulenevalt sellest, et Posti päikesepark asub pankranniku ääres, on Paldiski lähistel paiknev park pankrannikusse ankurdatud. Seevastu Kännu päikesepark asub Tallinna-Tartu maantee ääres, mistõttu loodi päikesepargi ümber eraldi haljastus, et see jääks möödasõitjatele visuaalselt märkamatuks.
Posti ja Kännu päikesepargi investeeringute kogumaksumus oli 5,6 miljonit eurot. Kahes pargis toodavad energiat kokku ligi 20 000 päikesepaneeli. Kännu ja Posti päikeseelektrijaama lisandumisega on KC Energy portfellis juba 26 maismaal asuvat päikeseparki.
KC Energy opereerib praegu ligi 50 taastuvenergia tootmist üle Eesti. Kokku on KC Energyl Eestis arenduses ligi 990 MW jagu taastuvenergia, sh päikese, tuule ja taastuvenergia juhtimiseks mõeldud salvestuslahendusi.
Mitmed tööstusharud on nüüdisaegsete tehnoloogiate integreerimisel esirinnas, suurendades energia- ja veetõhusust, vähendades keskkonnamõju ja liikudes süsinikuneutraalsuse suunas. Kuid enamik tehaseid on loodud aastakümneid tagasi, seadmepark on vananenud ja sageli ei suudeta kohaneda tänapäeva võimaluste ega nõudmistega. Seetõttu ollakse raskustes ootamatute energiakriisidega ja raisatakse ressursse, sealhulgas heitsoojust ja muid kõrvalprodukte, mida ei osata tõhusalt taaskasutada.
Nutikus ei ole pelgalt efektiivsus Tööstusprotsesside nutikus põhineb terviklikul lähenemisel, mis integreerib täiustatud tehnoloogiad ja jätkusuutlikkuse põhimõtted. Nutikas tehas ei raiska midagi ja töötab tõhusalt. Raiskamise all ei mõelda pelgalt tooraine kasutust ja jääkproduktide teket, vaid kogu protsessiks vajalikke komponente, nagu vesi, elektri- ja soojusenergia, kütus, jahutusenergia, suruõhk jms. Automatiseerimise, tõhusate energiaja veehalduslahenduste ning jäätmete vähendamise kaudu saavad tööstused optimeerida tegevust, tagades samal ajal nii efektiivsuse, turvalise tootmise kui ka minimeerides keskkonnajalajälge. Regulaarne ja ennetav hooldus pikendab seadmete eluiga ning hoiab ära probleemid.
Heitsoojuse saab pöörata raiskamisest kasumiks Energia taaskasutamise lahendused pakuvad tööstustele olulist kokkuhoidu ja tõhusust. Näiteks võib heitsoojust koguda ja kasutada hoonete kütmiseks või tootmisprotsessides.
FILTER energialahenduste vanem protsessi müügiinsener Oleksii Kokosha toob esile eduloo Poola kliendist: „Nutikas soojustagastus on aidanud kliendil säästa aastas umbes 252 000 kuupmeetrit gaasi, mis tänaste gaasihindade juures tähendab umbes 200 000 euro suurust kokkuhoidu. Alustasime energia ja tootmisprotsessi
auditist, koostasime eelkontsepti koos detailse teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga. Peamine eesmärk oli leida efektiivsem, nüüdisaegsem ja säästlikum viis eralduva heitsoojuse taaskasutamiseks. Meie insenerid lõid lahenduse, kus heitsoojus on muutunud väärtuslikuks ressursiks. Kui klient saavutab projekti lõpuks täieliku süsinikuneutraalsuse, võib teoreetiline kokkuhoid ulatuda kuni 13 miljoni euroni aastas.
Projekt on oluline ka võimaluse poolest vähendada terve kogukonna süsinikujalajälge ja teenida lisatulu. Kui klient asendaks fossiilkütuse tuule- või päikeseenergiaga, saavutaks ta süsinikuneutraalsuse. Lisaks võiks tootmisprotsessis tekkivat heitsoojust kasutada ettevõtte enda soojatarbimises ning ülejäägiga kütta lähimat linna, vähendades linna süsinikujalajälge ja tuues tehasele lisakasumit.“
Soojustagastust saab rakendada jahutus- või kondensaadisüsteemidest, heitaurust, suitsugaasidest, kompressoritest või kombineeritud lahendusena. Tänapäevased tööstuslikud soojuspumbad suudavad madala temperatuuriga heitsoojuse muundada kõrgetemperatuuriliseks (kuni ~120 °C) kasulikuks soojusenergiaks.
Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: Uus Maa
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa ärikinnisvara tegevjuhi
Danel Talpsepa sõnul on Tallinna lähiümbruses praegu tugev puudus kruntidest, kuhu suuremaid tööstus- ja ärihooneid rajada, aga lähiaastatel on valmimas 3–4 väga mastaapset arendust, mis olukorda leevendavad.
Danel Talpsepa sõnul on Tallinna läheduses juba aastaid äri- ja tootmiskruntide defitsiit.
„Kui keegi tahab suuremat, näiteks 10 000 ruutmeetri suurust tootmis- või laohoonet ehitada, siis sobivaid krunte on vaid üksikuid. Müügis on peamiselt vanemad pinnad, aga uute ehitamiseks ruumi pole ning mit-
med tööstused ja arendajad otsivad endale sobivat kohta juba aastaid,“ ütles ta.
Koondumine tõmbekeskuste ümber „Ettevõtlus koondub järjest enam Tallinna ja 3–4 suurema tõmbekeskuse ümbrusesse, kus on hea logistika ja tööjõu kättesaadavus. Pudelikaelaks on nii kruntide puudus kui ka maa liikumine spekulanti-
de kätte, mis takistab nii kohalikke kui ka välisinvesteeringuid,“ rääkis Talpsepp.
„Tühja maad tegelikult Tallinna ümbruses ju on, aga peamine takistus on omavalitsuste üldplaneeringud, mis määravad teinekord ebamõistlikke piiranguid, samuti bürokraatia. Näiteks kui ettevõte ostab kaks kõrvuti krunti ja tahab nende ehitusmahud ühendada, siis selle muutmine võtab aastaid,“ sõnas kinnisvaraekspert.
„Mõnes Tallinna lähivallas ei liigu asjad kohe üldse. Ametkondade omavaheline suhtlus on puudulik ja areng sõltub tihti konkreetse ametniku nägemusest. Mitmeid piirkondi ja arendusi on niimoodi lausa kümme aastat ning kauemgi ebamõistlikult venitatud,“ lisas Talpsepp.
Oodatakse sobivat klienti, kellele ehitada
Uus Maa ärikinnisvara juhi sõnul on nüüd aga mitme suure tehnopargi arendust korraga liikuma hakanud, mis peaks defitsiiti tulevikus leevendama. „Linna üks lähemaid piirkondi on Männiku suund, kus Silikaat Grupil on 28 hektarit ja Maru Ehitusel 11 hektarit arendusmaad. Selle piirkonna edasine käekäik sõltub peamiselt klientide huvist, mis kindlasti kasvab, kui ehitatakse välja Tal-
linna väike ringtee. Kuna esmased logistilised pudelikaelad on lahendatud, siis näiteks Marul on juba projekteerimises tootmis- ja laohooned,“ ütles Talpsepp. „Pärnu maantee Tallinna väljasõidul on kujunemas järjest kuumemaks piirkonnaks Tänassilma tehnopargi läheduses asuvad Jälgimäe ja Gate Tallinn, kus on nii krunte kui ka huvi. Valdavalt on aga krundid ära ostetud ja hinnaootused on kerkinud selliseks, et tehinguid tehakse vähe. Peamiselt oo -
Mõnes Tallinna lähivallas ei liigu asjad kohe üldse. Ametkondade omavaheline suhtlus on puudulik ja areng sõltub tihti konkreetse ametniku nägemusest.
datakse sobivat klienti, kellele ehitada,“ lisas ta.
„Arendamiseks paistab potentsiaali ka Rae vallas, kus hinnad pole veel lakke tõusnud. Kui samal suunal Peetris on enamik heas kohas asuvaid krunte müüdud ja ehitusõigusega arendusmaa hind 75–100 eurot ruutmeeter, siis Jüris on hinnalagi selle skaala alumises otsas. Jürisse ka rajatakse suhteliselt mõistliku üürihinnaga (5,9–6,7 €/m2) suuremaid pindu, ent huvi on pigem väike,“ täiendas Talpsepp.
„Kõige suurema tempoga liigub praegu edasi aga Tallinna ja Maardu vahele jääva Vana-Narva maantee äri-, tööstus- ja elurajooni arendamine, kus on juba valmis Iru Ärikeskus, tulevad 20ja 11-korruselised külaliskorterite ning äripindadega tornmajad, Selveri logistikakeskus ja erinevad stock-office -tüüpi arendused, mis ühendavad esindus-, tootmis- ja laopinnad,“ sõnas Talpsepp.
TASUB TEADA | Tallinna külje alla kujuneb suur ja võimas tööstus- ning ärirajoon
Uus Maa ärikinnisvara lao ja tootmispindade osakonna juhi Fred Linnuküti sõnul arendatakse VanaNarva maantee äärde ligi kolme ruutkilomeetri suurusele alale nüüdisaegset äri , tööstus ja elurajooni. Tema sõnul on seni piirkonnas veel valdavalt vanad ja amortiseerunud tööstushooned, kuid mitmed suured arendajad on juba ehitamisega alustanud ning piirkonnast kujuneb Tänassilma tehnopargiga sarnane, kuid isegi suurem äripiirkond.
„VanaNarva maantee äärne piirkond on asukoha mõttes üks potentsiaalikamaid, olles pealinna lähedal, logistiliselt Narva maantee ja Tallinna ringtee kõrval. Kogu piirkonna ehitus võtab aastaid, aga arendajad tegutsevad pika plaaniga. Piirkonnale on hoo sisse andnud uute kommunikatsioonide rajamine ja Vana Narva maantee ning SahaLoo rekonstrueerimine, mille kandevõime puhul on arvestatud ka raskeveokitega. Väheoluline pole ka see, et piirkonda teenindab ühistransport,“ lisas Linnukütt.
„Valminud on Iru Ärikeskus, samuti tulevad 20 ja 11korruselised külaliskorterite ning äripindadega tornmajad, millest viimase, Viieaia Torni ehitus juba algas. Samu
ti hakkvad seal olema Selveri logistikakeskus ja erinevad stock-office tüüpi arendused, mis ühendavad esindustootmis ja laopinnad. Kahtluseta saab sellest piirkonnast äri ja tootmisettevõtetele uus tõmbekeskus,“ ütles kinnisvaraekspert.
„Arendus liigub Muuga sadama ja Maardu suunal ning Tallinnale lähemal asuv front on juba ehitamisel või planeeritud. Suur potentsiaal on ka Põhjaranna teest ida poole jääval piirkonnal, kus on väga suured tühjad krundid. Arendajate jaoks on eelis ka Maardu omavalitsuse alla kuulumine, kellega planeeringute kooskõlastamine on teistest Tallinna lähivaldadest sujuvam ja kiirem,“ sõnas Linnukütt.
Tema sõnul on piirkonnas arendusmaa ruutmeetri hinnad tõusnud vähem kui kolme aastaga 20 eurolt 40–60 eurole. „Krundid on kallimad Tallinna poolses ja Narva maantee lähedusse jääval suunal ning soodsamad Maardu pool. Nõudlus on kõrge, aga kuna piirkond on suur, siis ühtteist on veel vaba. Selliseid pakkumisi tavaliselt avalikult ei reklaamita ja need vahetavad omanikku üldjuhul niiöelda leti alt,“ rääkis Linnukütt.
Tõnis Raamets on teaduse ja tehnika väsimatu propageerija, seega on loomulik, et ta seisab TalTechi inseneriõppe stendi juures.
TalTechi doktorant Tõnis Raamets on teadlane ja insener, kellel on üle 20-aastane töökogemus autotööstuse ning tootmise valdkonnas. Viimase aasta jooksul on ta olnud AIRE projektijuht kahele demoprojektile, mille käigus ettevõtted leidsid tänu digikaksikule ja tehisarule lahenduse oma kitsaskohtade parendamiseks.
Raametsa sõnul on tehnikaülikooli roll neis projektides mitmetasandiline: infrastruktuuri, teaduspõhiste teadmiste ja inimressursi pakkumine ettevõtetele, et neil oleks võimalik oma digilahendusi ellu viia. „Töögruppide komplekteerimisel tehakse ülikoolis valikud vastavalt projekti eesmärgile. Vajadusel kaasame eksperte ka teistest ülikoolidest või teadusparkidest. Chemi-Pharmi puhul oli meil endil vajalik kompetents olemas ja puudus vajadus
kõrvalt spetsialiste juurde võtta,“ selgitas Raamets. Projektides osalevad inimesed jagunevad ülikooli ja ettevõtte vahel tavaliselt üsna võrdselt. Chemi-Pharmis oli ülikooli poolelt seitse ja ettevõttest kuus inimest, Scandinori projektis seevastu neli enda töötajat ja seitse teadustöötajat.
Ettevõtte digikaksik
„Tehisintellekti puhul on mitmeid võimalusi, kuidas probleemile läheneda. Meie ülesandeks Chemi-Pharmis jäigi toomislogistika targa tehisintellek-
til põhineva juhtimissüsteemi loomine, mis sobiks just sellele ettevõttele, kuna nende enda töötajad on hõivatud tootmisprobleemide igapäevase haldamisega ja seega puudub võimalus põhjalikult toomislogistikat puudutava arendustööga tegeleda. Üks asi, mida saame sellises olukorras neile pakkuda, on ettevõtte digi kaksiku ehk virtuaaltehase tegemine, mida me ühe sammuna lõimegi,“ avas Raamets tausta.
Ta lisas, et digikaksiku keskkond võimaldas töid teha väljaspool reaalset ettevõtet. Masinatele pandi andurid peale ja edasine töö käis juba simulatsiooni keskkonnas. Kuna ettevõttel oli juba ühest varasemast projektist digitaalne kaksik olemas, tuli teha jooksvaid täiendusi vastavalt praegustele andmetele. Neid andmeid sai omakorda kasutada analüüsiks ja tehisaru arendamiseks konkreetse väljakutse lahendamiseks.
„See annab ettevõtetele hästi palju võimalusi juurde ega puuduta ainult tehisaru poolt, vaid kõiki, kes on tehasega seotud: alltöövõtjaid, robotiseerimise lahendustega seotud pakkujaid, töötajaid. Virtuaaltehase baasil võib hästi palju asju ära lahendada,“ kinnitas ta. „Virtuaaltehase andmetest saab, või täpsemalt öeldes on juba saanud, ettevõtete Marketplace, kus tehinguid teostatakse. Nende andmete pealt saab pakkuda ka teadusarendust ja ettevõttel on võimalik keskenduda põhitegevusele.“ Raamets näeb siit vabanemas ettevõtete ressurs-
se, kuna nad ei pea enam kümne asjaga tegelema. Ühel hetkel annab see võimaluse Marketplace’i andmete põhjal pakkuda uusi teenuseid ja lahendusi – see hetk võib tema sõnul päris huvitav olla. „Näen juba praegu, et tööjõuprobleeme saab lahendada nii, et töötaja võib mujalt riigist tulla – näiteks robotit saab juhtida kaugtööna. Sellega on seotud hästi palju positiivseid asju,“ usub Raamets.
Suurem pilt
Raamets ütles, et projekti kestuse ajal oli oluline hoida esialgsest püstitatud ees-
märgist kinni, et fookus püsiks. Lisaks oli Chemi-Pharmi projekti kestus nende mõistes väga lühike, kuus kuni üheksa kuud – see sunnib tegutsema kontsentreeritult, et eesmärgini jõuda. Põhirõhk oli suunatud tehisintellektil põhineva toomislogistika juhtimissüsteemi loomisele, mis aitaks vähendada tootmisseisakuid töökohtadel ja mida oleks võimalik hiljem ka liidestada autonoomsete mobiilsete robotitega materjalide transpordiks tehasepinnal.
Projektijuhina rõhutas ta, et kõige olulisem on ettevõttest saada kätte piisa-
valt andmeid, mida saab siis edasi analüüsida. „Isegi juhul, kui ettevõttel pole piisavalt andmeid, saame kasutada mehaanika teaduskonnas välja töötatud veebipõhist tootmise jälgimissüsteemi Dimusa. See võimaldab saada reaalajas hetkeolukorrast ülevaadet, nii tootmisseadmetest ja töökohtadest kui ka tootlikkusest ja tööajast. Andmetele toetudes saame tehisintellekti tööriistu kasutades leida kitsaskohti, mida ettevõttes optimeerida,“ selgitas ta.
Raamets näeb, et enamikul demoprojektidel on olemas jätkuprojekti -
Ühtpidi võivad mingid töölõigud minna odavamaks,
aga teisalt on tehnoloogia areng nii kiire ja kogu aeg tuleb uut infot peale.
de potentsiaal, mida ettevõtted saavad edasi arendada, kuid need nõuavad investeeringuid infrastruktuuri loomiseks, mida tehisaru kasutab sisendina. „Kui rääkida uutest võimalustest, siis selle jaoks, et tehisaru saaks edasi töötada, on vaja andmeid edasi koguda ning nende põhjal korrigeerivaid ettepanekuid teha,“ rääkis ta võimalustest. „Ettevõtete jaoks on see natuke isegi ulmeline asjade käik ja seetõttu näen ma vajadust inimesi töökohtadel koolitada, et nad saaksid aru, mis mida teeb. See, kui nad mõistavad robotiseerimise ja di-
gitaliseerimise tööpõhimõtteid, võtaks inimeste hirme maha,“ tõdes ta ja lisas, et kui jääb üles liiga palju mitte mõistmist, siis hakkavad inimesed vastu töötama. „Teisedki on digitaliseerimise kohta öelnud, et see pole sprint, vaid mitmevõistlus – kõik asjad vajavad harjumiseks aega. Lihtsalt tuleb protsessidega alustada ja mingid etapid läbi käia. Siia sobib tuua redeliga lakka ronimise paralleeli – sa ei saa viis astet vahele jätta ja kohe üles hüpata. Muidugi, meil ülikoolis iga projektiga ka kompetents tõuseb. Kui me rohkem teame, saame ka rohkem suunata. Eks ühtpidi võivad mingid töölõigud minna odavamaks, aga teisalt on tehnoloogia areng nii kiire ja kogu aeg tuleb uut infot peale,“ naerab Raamets. „Ma soovitan kõigil tehisintellektiga tööd alustada ja katsetada, tehisaru suudab juba praegu anda andmete analüüsimise põhjal rea soovitusi. Ta on juba nagu väike soovitaja,
Scandinori ühe tehtud töö hulka kuulub villa Mon Repos akende ja uste valmistamine ning restaureerimine.
kes ütleb sulle, et vaataksid üht või teist töölõiku.“
Rohkem võimalusi
Raametsa sõnul tegi Scandinori projekti huvitavaks see, et neil ei ole uut tehast, küll aga nad soovivad seda ehitada. „Praegusel juhul mängisime digikaksikut luues tootmisprotsessid läbi. Kuna neile on oluline leida investoreid tehase ehitamiseks, siis aitab meie loodud simulatsioon sellega minna investorite juurde ja näidata tootmisprotsesse ning seda, millised on mahud ja laienemisvõimalused,“ selgitas ta. „Olen seda ka teistele ettevõtetele öelnud, et hakake päris tehase kõrvale looma digikaksikut, kus saab ette valmistada tootmismuutusi äri tõhusta-
miseks, või tarnijatega lepingute muutmist – need on täiesti uued võimalused. Oleme neid projekte arendades võtnud selle lähtepositsiooni, et kood on nagunii kõigile avalik, lisaks arendame meie enda tootmise jälgimise platvormile Dimusa pidevalt neid uusi funktsionaalsusi juurde,“ julgustas Raamets ettevõtteid digikaksikuid looma.
Scandinori projekti sujumisele hinnangut andes tõdes Raamets, et ülikoolis töötavate teadlaste kompetentsitase on hakanud samuti iga projektiga tõusma. „Hea on tõdeda, et mingeid tagasilööke pole meil olnud, pigem oleme saavutanud uue taseme. Virtuaaltehase ja tehisaruga oleme praeguseks päris palju juba ära teinud. See, kuidas tehisaru suudab
Chemi Pharmi demoprojekt keskendus ettevõtte igapäevase tootmislogistika korraldamisele ja visualiseerimisele targa tehisintellektil põhineva juhtimissüsteemi kaudu, mis aitab kaasa tootmise läbilaskevõime suurendamisele ning tootmisprotsesside efektiivsuse kasvule. Projekti kestus: 1.04.2023−29.02.2024. Finantseerija: Euroopa Komisjon ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Maksumus: 48 000 eurot.
Scandinor OÜ demoprojekt oli tootmisprotsesside tehisintellektil baseeruva optimeerimis mudeli rakendatavuse piloteerimine ja testimine uue kavandatavata tootmisüksuse baasil. Projekti kestus: 1.11.2023−31.05.2024. Finantseerija: Euroopa Komisjon ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium. Maksumus: 48 000 eurot.
Tõnis Raamets on pikka aega osalenud Eesti Masinatööstuse Liidu juhtimises. Hetkel töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktorandi nooremteadurina. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on digitaalsete optimeerimis ja juhtimismudelite väljatöötamine ning juurutamine tootmisprotsessides. Tõnis on tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE liige 2022. aasta algusest.
Andmete Marketplace on kauplemisplatvorm, mis toob kokku tarnijad, teenusepakkujad ja ülikoolid, et ettevõtete andmeid kasutades tehinguid teha.
sekunditega tootmisprobleeme tuvastada, on uskumatu, ja see toimis hästi nii seadmete kui ka töökohtade saadavuse, jõudluse ja kvaliteedi näitajate osas. Saime teada täpsed põhjused, kus rakendada parandusmeetmeid,“ rõõmustas Raamets.
Tema sõnul on tehnikaülikoolis juba selle alaga kursis olevaid tudengeid ettevõtete jaoks ka koolitatud, aga võtab veel aega, kuni nad ettevõtetes reaalseid muutusi tegema hakkavad.
Tootmise ja tööstuse automatiseerimine on tegevus, millega on kokku puutunud iga nüüdisaegne tõhusalt töötav ettevõte. Vähem mõeldakse seejuures aga igapäevastele kõrvalkuludele, nagu isikukaitsevahendite ja tarvikute ladustamine ning väljaandmine, mille organiseeritud ja kontrollitud laosüsteem võib tuua kuni 30-protsendilise kokkuhoiu.
„Suurte tehaste igakuised kulud isikukaitsevahenditele ulatuvad tuhandete eurodeni ja tegemist on seejuures kuluga, mida tundub olevat peaaegu võimatu vähendada. Meie kogemus aga ütleb, et põhimõtteliselt on see võimalik igas ettevõttes, mille isikukaitsevahendite kulud ületavad tuhandet eurot kuus,“ ütleb Eesti ühe suurema isikukaitsevahendite müüja Corpowear OÜ tegevjuht Taavi Sepp.
Kokkuhoid on saavutatav tänu isikukaitsevahendite väljastusautomaadile, mis paigaldatakse lattu või tootmisruumi ning kust iga töötaja saab isikliku koodi, kiipkaardi või telefonirakenduse abil võtta sobival hetkel vajamineva eseme, olgu selleks kindad, kiiver või mask. Samuti saab automaati lisada tarvikuid, näiteks kruvisid, puuriotsikuid või tööriistu – just nii, kuidas klient soovib. Automaadi täitmisteenus kuulub Corpoweari pakutava täislahenduse sisse, aga see pole kohustuslik.
Corpowear on selliseid nutikaid väljastusautomaate paigaldanud üle Eesti enam kui 20 ning nende kliendid on erinevatest valdkondadest alates toitlustus- ja keemiaettevõtetest kuni metallija puidutööstusteni. „Pakume nädala, kuu või isegi mitme kuu pikkust proovi-
aega, mille jooksul on ettevõttel võimalik uue lahendusega tutvuda ning selle tõhusust katsetada. Seni on kõik testijad otsustanud väljastusautomaadi rentimise kasuks,“ räägib Sepp.
Ettevõtte kaasasutaja Jan Jaanimäe sõnul kiidavad kliendid väljastusautomaati peale konkreetse rahalise kokkuhoiu ka seetõttu, et see paneb töötajaid kohusetundlikumalt ettevõtte vara hoidma, tarvikud ja isikukaitsevahendid on kõigile alati ööpäev läbi kättesaadavad ning väheneb nende tellimiseks kulunud aeg. „Kui klient pidi seni tarvikuid nii-öelda käsitsi tellima, siis nüüd jälgime laoseisu meie ning meie töötaja täidab automaati nii meie käest tellitud isikukaitsevahenditega kui ka ettevõtte enda laoruumis seisvate materjalidega,“ selgitab ta.
Positsioonide ehk automaadi kappide arv sõltub ettevõtte soovist ja vajadustest. Jaanimäe ütleb, et paigaldada võib nii mõne positsiooniga, aga ka väga suuri väljastusautomaate. „Esmalt arutame kliendiga, mille jaoks tal automaati vaja
on, näiteks pliiatsite, jalatsite või kruvide jaoks, ja kui palju neid nädalas kulub. Meie teeme pakkumise ja siis saab otsustada, kas kõike on mõtet kappi panna, sest sellest oleneb kuutasu. Kindlasti tasub kliendil pöörata tähelepanu väljastusautomaadi pakkumiste võtmisel lisaks tarvikute hinnale, sest on juhtunud ka nii, et mõni teenusepakkuja pakub automaati küll tasuta kasutamiseks, ent tarvikute hind on nii kõrge, et kogu kulu tuleb ikka suurem.“
Corpoweari väljastuskappe saab kasutada ka laenutusautomaadina, kuhu võib paigutada kallimad tööriistad ja seejärel kategoriseerida, millisel töötajal on millele ligipääs. Igast laenutajast jääb süsteemi märk maha ja alati on teada, kelle käes tööriist parasjagu on. Samuti saab tellida kaalukapi funktsiooni, näiteks kui töötaja võtab sealt peoga kruvisid, arvutab kapp ise tükiarvu välja. Selline tarvikute ja isikukaitsevahendite lao automatiseerimine aitab hoida kokku nii raha kui ka töötajate kallist aega.
Estlink 2 ülekandekaabli rikke mõju võis juulikuus küündida 42 euroni megavatt-tunni eest, kirjutab Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer ettevõtte turuülevaates.
Teises kvartalis kerkis Eestis elektrihind möödunud aastaga võrreldes 2%. Märkimisväärset mõju hinna kasvule avaldab Estlink 2 elektriühenduse katkestus, mille tõttu jõuab Põhjamaade soodsam elekter vähemal määral Baltimaadesse. Kuniks Baltikumi ühendus Soomega on Estlink 2 rikke tõttu piiratud, jäävad Eesti keskmised hinnad möödunud aasta omadest tõenäoliselt kõrgemaks. Elektri tootmist Baltimaades on veel liiga vähe, seda eriti tuulevaiksete ilmade korral. Kodumaine elektritoo-
dang moodustab keskmiselt alla poole Balti riikide tarbimisest ning elektrit imporditakse Baltimaadesse maksimaalses võimalikus mahus läbi kõikide ühenduste – Poolast, Soomest ja Rootsist. Kuivõrd elektri tipphindu kujundavad reeglina fossiilkütustel põhinevad elektrijaamad, siis on viimastel kuudel elektrihindadele hakanud mõju avaldama ka kasvavad süsinikukvootide hinnad.
Estlink 2 remondi lõpp septembrikuus võib tähendada soodsamate hindade naasmist Eesti turule, kuivõrd ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel suureneb
praegusega võrreldes ligi kolmekordseks. Teisalt tähendab sügiskuude saabumine päikeseenergia vähenemist ning jahedamaid ilmu. Kütteperioodi algus oktoobrikuus toob endaga kaasa elektritarbimise märkimisväärse kasvu ning see võib omakorda hindu kergitada. Täiendavat leevendust võivad elektrihindadele pakkuda tuulisemad ilmad, sest Baltimaadesse on lisandumas valmivate tuuleparkide näol arvestataval hulgal uut tuuleenergia toodangut.
Kevadised elektrihinnad langesid võrreldes 2023. aastaga, suvised aga tõusid
Kui veebruarist maikuuni võis Eestis näha elektrihindade langust võrreldes 2023. aastaga, siis alates maikuust on elektri hinnad möödunud aastaga võrreldes kasvanud. Aasta esimesel seitsmel kuul on hinnad püsinud keskmiselt
Estlink 2 rikke hinnamõju kuude lõikes
€ 120,00
€ 100,00
€ 80,00
€ 60,00
€ 40,00
€ 20,00
€ 0,00
Jaanuar Veebruar Märts
Eesti hind ilma Estlink-2 ühenduseta Eesti potentsiaalne hind koos Estlink-2 ühendusega
Elektrihinnad Eesti turul (eurodes), 2024. juuli seisuga
€ 120,00
€ 100,00
€ 80,00
€ 60,00
€ 40,00
€ 20,00
€ 0,00
€ 140,00 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli AugustSeptemberOktooberNovemberDetsember
2023 2024
Elektritarbimine Eestis (2023 vs. 2024) (TWh). 2024. juuli seisuga
ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel suureneb praegusega võrreldes ligi kolmekordseks.
4% madalamal tänu soojemale talvele, väiksemale fossiilelektri osakaalule ja süsinikukvootide langenud hindadele. Elektrihindu on Baltimaades mõjutanud ka täitunud LNG-mahutid Kesk-Euroopas ning hüdroreservuaaride kõrge täituvus.
Estlink 2 ühenduse katkemine kergitas Eesti elektrihinda
Aasta alguses toimunud Estlink 2 kaabli katkemine tõi kaasa 650 MW ühenduse kadumise Eesti ja Soome vahel. Sellest tingituna jõudis Eestisse oluliselt vähem Põhjamaade elektrit, mis omakorda muutis Eesti energiaturu dünaamikat. Eesti Energia turuanalüütikute hinnangul võis Estlink 2 ühenduse katkemine kergitada teises kvartalis keskmist elektrihinda kuni 24 eurot. Juulikuu hinnamõju võis küündida kuni 42 euroni. Oluline on märkida, et ühenduse katkemise mõju hindamisel arvestatakse mitmeid erinevaid eeldusi, mis kõik võivad hinnamõju märkimisväärselt muuta. Estlink 2 kaabli parandustööde valmimist prognoositakse septembri algusesse.
Eesti elektritarbimine on püsinud sarnane 2023. aastaga
Aasta esimesel seitsmel kuul on Eesti kuine elektrinõudlus püsinud keskmiselt 674 GWh juures, mis on keskmiselt 2% kõrgem kui möödunud aastal. Tõenäoliselt kulgeb elektritarbimine sarnasel tasemel ka ülejäänud aastal – erilisi muutusi inimeste ja ettevõtete tarbimisharjumustes hetkel näha ei ole. Euroopa ja Eesti kliimapoliitikas püsib kindel eesmärk – võõrandumine fossiilsetest kütustest ja nende asendamine taastuvenergiaga. Puhas tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsus on kasvamas ning fossiilsete kütuste kasutamist pärssivad süsinikukvoodid tõrjuvad turult süsinikuintensiivsed, kuid juhitavad võimsused. Võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimest poolaastat, on näha, et fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade keskmine kuu elektritoodang vähenes Eestis 12% 216 GWh-ni, keskmine taastuvenergia toodang kuus kasvas aga 25% 123 GWh-ni. Ainuüksi päikeseelektrijaamade tootmisvõimsus on Eestis viie aastaga kasvanud ligikaudu kolmekordseks, lähenedes 680 MW-le.
Juhitamatu taastuvenergia toodangu järjepidev lisandumine toob turule küll konkurentsivõimelise hinnaga elektrit,
kuid loob ka tingimused üha volatiilsemate hindade tekkeks. Näiteks esineb Baltimaades seoses rekordiliselt kõrge päikeseenergia toodangumahuga sageli olukordi, kus elektrihinnad on õhtul oluliselt kallimad kui päeval.
Eesti on elektriimportija
Sarnaselt varasemate aastatega on Eesti jätkuvalt elektri importija. Põhjamaade hüdro-, tuule- ja tuumaenergia ning Läti kevadine hüdrovõimekus tagavad Eestile odavama elektri, millest tingituna püsib import oluliselt kõrgem kui eksport. Juuli lõpu seisuga on Eesti importinud 2,5 TW elektrit, 66% Soomest ning 34% Lätist. Eesti ise on elektrienergiat eksportinud 0,46 TW, mis on ligikaudu 4,4 korda vähem kui elektri import. Ekspordist 57% on läinud Läti turule ning ülejäänud Soome. Lätist imporditud elektri osakaal väheneb tõenäoliselt ülejäänud aasta jooksul, kuivõrd sealsed hüdroreservuaarid suve jooksul tühjenevad.
TASUB TEADA | Eesti ettevõtete eelistatuimad taastuvelektri allikad on päike ja tuul
Uuringufirma Norstat läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti ettevõtjate eelistatuim elektrienergia allikas päikeseenergia, mida eelistaks oma ettevõtte vajadusteks kasutada enam kui pool – 52% – vastanutest. Järgnevad 41% toetusega tuul ja 31% toetusega tuumaenergia.
Uuringu tellinud KC Energy juhatuse esimehe Mihkel Looritsa sõnul paluti vastajatel valida enda eelistatuimad elektrienergia allikad selgitamaks, mismoodi ettevõtted käimasolevasse energeetika ja rohepöördealasesse debatti suhtuvad.
Energeetikaga seonduv pole ettevõtjatele võõras
„Asjaolu, et kõige rohkem poolehoidu kogusid just päikeseja tuuleenergia, näitab, et ettevõtjate jaoks ei ole energeetikaga seonduv võõras ning väärtustatakse just taastuvelektri tarbimist,“ rääkis Loorits.
Toetus taastuvelektrile oli kõrgeim just suuremate ettevõtete seas. 201–500 töötajaga ettevõtete juhtidest valis päikeseenergia eelistatuimaks 53% ning enam kui 500 töötajaga ettevõtetest 59%.
„Koos suurusega kasvab ka ettevõtjate teadlikkus – kui 50–100 töötajaga ettevõtetest vastas suisa 28%, et pole valdkonda süvenenud, siis rohkemate töötajatega firmades oli mittesüvenenute osakaal 13–20%,“ kirjeldas Mihkel Loorits.
Küsitluses uuriti ettevõtete juhtidelt ka seda, millised on nende eelistatuimad tulevikuenergiaallikad, ning ka siin olid esirinnas päike ja tuul, vastavalt 55% ja 43%. Kolmandik (34%) valis eelistuseks taastuvenergia, sõltumata allikast, ning 31% omakorda tuumaenergia.
Kõige suurem toetus taastuvenergiale on põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse sektoris.
Üha aktuaalsem teema
„Tuleviku eelistatuima energiaallikana nimetas selles sektoris päikest 88% ja võrdselt 50% valisid tuuleenergia või taastuvenergia allikast sõltumata. Ka hulgi ja jaekaubanduses oli päikeseenergia eelistus kõrge – 71%,“ rääkis Loorits. „Tõenäoliselt on siin põhjuseks valdkonna ettevõtete juhtide aastate jooksul kasvanud teadlikkus ning mitmetel juhtudel ka isiklik kogemus oma tootmisvõimekuse rajamisega näiteks kasutuseta maale või hoonete ladude katustele.“
Mihkel Looritsa sõnul nähtub ettevõtete juhtivtöötajate vastustest, et möödunud energiakriis on pannud paljud juhid vaatama oma energiakasutust detailsemalt ning energiaallikate valik on muutunud üha aktuaalsemaks.
„Sõltuvalt kas isiklikust kokkupuutest või avaliku debati jälgimisest on taastuvatest allikatest toodetud elekter ettevõtjatele üha aktuaalsemaks teemaks,“ märkis KC Energy juht. „Süstib positiivsust, et ettevõtete juhid ja omanikud tunnetavad, et taastuvatest allikatest pärinev elektrienergia on jõudnud ärisektoris reaalselt strateegiate koostamise osaks.“
Taastuvenergia lahenduste arendaja KC Energy tellitud ning uuringufirma Norstat läbi viidud uuringule vastas kokku 200 Eesti väikeste, keskmiste ja suurte ettevõtete, milles töötas üle 50 inimese, juhti. Uuring viidi läbi 2024. aasta maikuus.
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas kääritusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi EKT Ecobio biogaasitehasele. EKT Ecobio on ainuke tehas Eestis, mis toodab biogaasi elanikkonnalt kogutud biojäätmetest.
Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedikindlust.
Sertifikaat väljastati nii vedelale kui ka tahkele kääritusjäägile.
Selleks, et gaasitootmise jäägist, digestaadist saaks toode, mida on võimalik kasutada väetisena, on vajalik sertifitseerimisprotsess. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on EKT Ecobio sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna EKT Ecobio tehas on Eestis ainus biogaasitehas, mis toodab biogaasi kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest. „Sertifikaat annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääri-
tusjääki kasutada sertifitseeritud tootena ehk väetisena põldudel,“ rääkis Pohlak. Mitte jääde, vaid väärtuslik toode
Digestaat peab põldudel väetisena kasutamiseks olema ohutu ja kvaliteetne. „Sertifitseerimine on oluline, kuna see võimaldab biogaasi toota nii, et järele jääv materjal – kääritusjääk – ei ole enam jääde, vaid toode, mis vastab kindlatele omadustele ja kvaliteedile. Põllumehed on sellisest väetisest väga huvitatud ja oleme valmis esimeste partiide väljasaat-
miseks põldudele,“ selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Digestaat toimetatakse suvel otse põldudele ja talvel hoidlasse ehk laguuni ning sealt taimede kasvuperioodil edasi põllule. Tehasest väljastatav digestaat on ülikvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. Samuti ei sisalda digestaat umbrohuseemneid.
ringmajanduse näiteid
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on oluline, et jäätmetest, teisesest toorainest tehtavad tooted saaks ka sertifitseeritud, vastasel juhul ei saa protsessi seaduse mõttes ringmajanduseks lugeda. „Biogaasi tootmine on üks paremaid ringmajanduse näiteid üldse: jäätmetest valmib mitu toodet: biogaas transpordiks ja selle tootmise jäägist omakorda digestaat – midagi ei lähe raisku,“ selgitas Rüütelmann ja lisas, et tooteid saab jäätmetest teha ainult siis, kui viimased on korralikult liigiti kogutud.
„Biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib selle aasta jaanuarist ja biogaasitehas saabki toimida ainult tänu sellele: kui biojäätmeid visata segaolmejäätmete konteineritesse, ei saa
neist teha mitte midagi, ühtlasi rikuvad need ka kõik teised jäätmed. Täpselt sama kehtib ka teiste materjalide puhul –neist on võimalik teha uusi tooteid vaid siis, kui eri liigid on kogutud eraldi,“ lisas Rüütelmann.
Sõltumatu sertifitseerimisasutus ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel
Sertifitseerimisprotsessi käigus vaadatakse üle biogaasi tootva ettevõtte tootmistegevus, kontrollitakse sisendmaterjali koostist ning toote – kääritusjäägi vastavust ohutus- ja kvaliteedinõuetele, sh bakterite ning raskmetallide sisaldust. Kääritus jäägi sertifitseerimise kohustus tuleneb jäätmeseadusest ja on reguleeritud keskkonnaministri määrusega.
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise kontrolli, hindab komposti ohutust ja kvaliteeti ning väljastab vastavushindamise sertifikaate komposti tootjatele. Lisaks on sertifitseerimiskeskuse eesmärk olla sõltumatu sertifitseerimisasutus ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel, nagu näiteks biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi puhul. Sertifitseerimiskeskus alustas tegevust veebruaris 2016, väljastades esimese sertifikaadi 16. märtsil 2016.
TASUB TEADA | EKT Ecobio OÜ on AS-i Eesti Keskkonnateenused tütarettevõte, mis opereerib Maardu uue biogaasitehase tööd
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest jm). Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ja hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Enne kääritusprotsessi jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70kraadisel temperatuuril. Toorgaas puhastatakse ja saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ning kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga. Kääritusprotsessi käigus tekib aastas umbes 17 500 tonni vedelat väetist ja umbes 2500 tahket väetist, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama PõhjaEesti põldude väetamiseks.
Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides –aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasi bussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.
Nüüdisaegse ärikeskkonna kaks kõige olulisemat aspekti on puhtus ja efektiivsus – tegemist on ju ometigi klientide ja töötajate heaolu ning tervise kaitsmisega. Põrandapesurobotid Gausium Scrubber 50 Pro, 75P ja Phantas esindavad just neid põhimõtteid ning pakuvad lahendusi, mis ületavad traditsioonilisi puhastusmeetodeid nii tõhususe kui ka kvaliteedi osas.
Sügavpuhastustehnoloogia
Gausium Scrubber 50 Pro kasutab arenenud sensoritehnoloogiat ja süvaõppe algoritme, mis võimaldavad robotil tuvastada ja eemaldada mustuse, plekid ja mikroobid põrandapindadelt äärmise täpsusega. See robot on varustatud mitmesuguste puhastusrežiimidega, mis on mõeldud spetsiifiliste pindade ja mustuse tüüpide jaoks, tagades, et iga puhastusseanss on nii põhjalik kui võimalik.
75P mudeli pesulaius on suurem ning seega suunatud veelgi suuremate pindade kiirele ja tõhusale puhastamisele. See on eriti kasulik laiades koridorides, näitusesaalides ja muudes suurtes avatud ruumides, kus kiirus ja katvus on võtmetähtsusega. Kohandatavate puhastusrežiimide ja manööverdamisvõime abil suudab see masin hakkama saada erinevate põrandatüüpide ja mustusega. Igakülgne puhastus, mis vastab sinu ettevõtte konkreetsetele vajadustele – jah, palun.
Inimtööjõu vähendamine ja tõhususe suurendamine
Scrubber 50 Pro, 75P ja Phantas mudeli kasutuselevõtt võimaldab ettevõtetel vähendada inimtööjõu vajadust põrandate puhastamisel, see aga aitab oluliselt kokku hoida nii aega kui ka ressursse.
Autonoomsed robotid saavad töötada planeeritud aegadel, sealhulgas öösel või nädalavahetusel, tagades, et puhastustööd ei sega igapäevast äritegevust. See mitte ainult ei vabasta töötajaid teistele, palju olulisematele ja inimfaktorit nõudvatele ülesannetele, vaid tagab ka järjepideva puhastuskvaliteedi.
Robotid järgivad alati sama puhastusprogrammi, samas on aga muutusi teha väga lihtne. Soovid oma silmaga näha? Tule kohale ja Avera spetsialistid näitavad ja räägivad sulle kõigest lähemalt.
Kohandatavus ja mitmekülgsus
Nii Scrubber 50 Pro, 75P kui ka Phantas on loodud oma iseloomult paindlikeks, mis tähendab, et neid on võimalik kohandada vastavalt erinevatele ärivajadustele. Olgu tegemist tiheda liiklusega kaubanduskeskuse, haigla või tootmisettevõttega, need robotid pakuvad kohandatavaid lahendusi, et vastata igale puhastusväljakutsele. Erinevate lisaseadmete ja puhastusrežiimidega, mis on spetsiaalselt ette nähtud eri tüüpi pindade jaoks, on need robotid võimelised pakkuma tõhusat puhastust, mis ületab traditsioonilisi meetodeid.
Gausium Scrubber 50 Pro, Gausium robotpõrandapesumasin 75P ja Phantas on näited tehnoloogia edusammudest puhastussektoris, mis pakuvad ettevõtetele võimalust parandada oma puhastusprotsesse, suurendades samal ajal efektiivsust ja vähendades tegevuskulusid.
Avera kauplusladu ja veebipood on ideaalsed kohad, kus tutvuda nende innovaatiliste lahendustega lähemalt ja teha investeering tulevikku. Boonuseks see, et Averast saab lisaks ostmisele professionaalset puhastusvarustust rentida alates millestki nii lihtsast nagu koristuskäru kuni ekstsentriliste harjamasinate ja tööstuslike pesumasinateni välja.
Rohkem infot meie tööde ja teenuste kohta leiad www.danival.ee
TORUDE LASERLÕIKUS
TORUDE PAINUTAMINE
LEHTMETALLI LASERLÕIKUS
LEHTMETALLI PAINUTAMINE
SEERIATOOTMINE
Energiaettevõte Adven investeerib sel ja järgmisel aastal kaugküttevõrkudesse ning -seadmetesse üle 5,6 miljoni euro. Ettevõte teeb töökindla ja efektiivse soojavarustuse tagamiseks pooleteise aasta jooksul uuendustöid üheksas võrgupiirkonnas üle Eesti.
Suuremaid töid viib Adven läbi Vändra, Kunda, Aseri, Adavere ja Kostivere soojavõrgus ning Rakvere koostootmisjaamas ja Haabneeme katlamajas.
Vändrasse rajab energiafirma uue 0,85 MW hakkepuidukatlamaja, mis alustab tööd järgmise aasta varakevadel. „Vändra uue katlamaja valmides on kõikides meie kaugküttevõrkudes põhikütuseks taastuvenergia,“ ütleb Adveni äriarenduse ja kliendisuhete juht Raivo Melsas.
Rakvere koostootmisjaama paigaldatakse katelde efektiivsuse tõstmiseks 1,3megavatine suitsugaaside kondensaator ja välisõhuga seotud keskkonnamõju vähendamiseks täiendav suitsugaaside filter. „Kondensaator aitab eraldada korstnasse suunduvatest suitsugaasidest soojust, mis suunatakse tagasi soojavõrku,“ selgitab Melsas ja lisab, et uuenduse eesmärk on kasvatada jaama kasutegurit ning hoida seeläbi ka soojuse hinda võimalikult madalal.
Kui peamiselt suurendavad tööd soojavarustuse kindlust ja efektiivsust, siis elektromagnetiliste filtrite paigaldamine on seotud keskkonnaeesmärkidega. „Nii Rakvere kui ka Haabneeme katlamajja paigaldame filtri, mis vähendab tahkete osakeste sisaldust suitsugaasides. Tänu sellele saame soojust toota keskkonda säästvamalt,“ lisab Adveni äriarenduse ja kliendisuhete juht.
Kunda, Aseri, Kostivere, Adavere, Püssi, Põltsamaa ja Sõmeru küttepiirkonnas vahetab Adven välja osa soojatorustikku. „Asendame amortiseerunud võrgu uue eelisoleeritud torustikuga, mis aitab vähendada kadusid ja tagada töökindlama
soojavarustuse,“ täpsustab Melsas. Tema sõnul valiti investeeringuobjektid võrgu seisukorra järgi. „Oleme hoidnud küttevõrgu heas seisus ja paljudes piirkondades on viimastel aastatel tehtud ehitus ja renoveerimistöid. Seetõttu vajavad uuendamist siinseal pigem lühemad torustikulõigud, enamasti räägime sadadest meetritest,“ lisab Melsas.
Investeeringuid finantseerib 4,3 miljoni euro ulatuses Adven ja enam kui 1,3 miljoni euroga toetab projekte Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tööd Rakvere ja Haabneeme katlamajas, Vändras, Aseris, Kundas ja Kostiveres on juba käimas, uuendamistöid ülejäänud võrgupiirkondades alustatakse järgmisel aastal.
Adven on enam kui 50aastase kogemusega juhtiv energia ja veeteenuste pakkuja Põhjamaades ning Balti riikides. Ettevõte opereerib enam kui 350 energiakeskust, mille tootmise kogumaht on 6 TWh. Eestis pakub Adven kaugkütet 16 võrgupiirkonnas ning tööstustele auru, kütte ja jahutusteenust Energy as a Service terviklahendusena kokku pea sajas energiakeskuses.
Kunda, Aseri, Kostivere, Adavere, Püssi, Põltsamaa ja Sõmeru küttepiirkonnas vahetab Adven välja osa soojatorustikku.
Juulis käibe ja kasumi prognoosi tõstnud elektroonikatööstuse ettevõtte Incap teise kvartali käive kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 2,1%, 57,6 miljoni euroni. Teise kvartali käive oli esimese kvartali käibest 12,2% suurem. Ärikasumi puhul oli teine kvartal esimesest kvartalist 12,9% üle.
Incapi poolaasta käive oli 109 miljonit ja ärikasum 12,7 miljonit eurot. Tänu edukale aasta esimesele poolele ja selgematele väljavaadetele tõstis Incap 2024. aastaga seotud väljavaateid ning prognoosib, et käive ületab 2023. aasta taset ja tegevuskasum jääb eelmise aastaga samale tasemele, märgib Incapi president Otto Pukk.
„Incapi teise kvartali käive kasvas aastases võrdluses 30,2%, kui jätame kõrvale müügi meie suurimale kliendile. Oleme rahul, et sarnaselt prognoosiga jätkasime kvartaalset kasvu ja ootame sama trendi jätkumist ka ülejäänud aasta jooksul. Käibe kasvuga paraneb ka kasumlikkus,“ märkis Pukk ja lisas, et ettevõte on keskendunud uute klientide leidmisele, müügi kasvatamisele ja uutele ristmüügi võimalustele, mis on tekkinud ettevõtte omandamise kaudu.
Incapi juht selgitas, et võrreldes eelmise kvartaliga tuli tugeva teise kvartali käibekasv peamiselt Incap India üksusest. Samuti avaldas tulemustele positiivset mõju aasta tagasi Ameerika Ühendriikides ettevõtte Pennatronics omandamine, mille integreerimine Incap US i üksusena on läinud
plaanipäraselt. Ka üksuse majandustegevus on hästi edenenud. Ühtlasi maksti juunis Pennatronicsi endistele omanikele välja 2,8 miljoni euro suurune lisatasu, mille kokkulepe sisaldus müügilepingus ja sõltus ettevõtte tulemustest. Eduka sisenemise järel USA turule analüüsib ettevõte nüüd Puki sõnul ka potentsiaalseid ühinemisi ja üleostuvõimalusi Euroopas ning Aasia Vaikse ookeani piirkonnas.
„Kasvu tagamiseks ja kvaliteedi hoidmiseks täiustame oma tehnoloogiaid ning investeerime tootmisüksuste võimekusse,“ selgitas Pukk. Näiteks aasta alguses asendas Incap Slovakkia tehas oma teise tootmisliini SMT tehnoloogiaga ( surface-mount technology ehk pindmontaaži tehnoloogiaga). Juunis uuendas Incap UK tehas oma SMT tootmisliini täielikult automatiseeritud jootmisekraani printeriga, mis oli esimene selline paigaldus Ühendkuningriigis. Taoline investeering aitab tõsta tootmisvõimekust ja vähendada tegevuste keskkonnamõju. Samuti paigaldas Incap UK kevadel tehasele uue katuse, mis tagab energiaefektiivsuse ja loob võimalused päikesepaneelide paigaldamiseks. Päikesepaneeliprojekti laiendamine on Puki sõnul kavas ka Incapi teiste üksuste tehastes.
Aasta jooksul jätkab Incap investeeringuid oma tehaste tootmisvõimsusesse ja võimekusse, keskendub uute klientide leidmisele ning praeguste klientide müügi suurendamisele. Samuti jätkab ettevõte keskendumist potentsiaalsetele ühinemistele ja üleostuvõimalustele.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avaldas valikpakkumise tingimused ja kriteeriumid, et leida lahing- ja laskemoonatootja Ämari sõjaväelinnakusse. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 10. oktoober ja tootmine peab algama hiljemalt 2025. aasta esimeses pooles.
Valikpakkumise võitja saab enda kasutusse Ämari sõjaväelinnakus ligi 8900 ruutmeetrise ala koos platsi, kerghalli, kaitsevalli ja kommunikatsioonidega ning kuni seitsme laskemoonahoidlaga. Valikpakkumise tingimusteks on muu hulgas objekti kasutusse andmine kuni viieks aastaks. Seda tuleb kasutada laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamiseks. Samuti peab valikpakkumise võitja omama tootmisega alustamise ajaks tootmiseks nõutud lube. Tootmise kulud kannab valikpakkumise võitja.
„Praeguses julgeolekuolukorras on vaja laskemoona tootmisega alustada Eestis nii kiiresti kui võimalik,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Kuniks kaitsetööstusparki veel pole, peame otsima võimalusi, kuidas saaks kiirendatud korras laskemoona Eestis toota.“ Kuigi kaitseministri hinnangul oleks hea, kui konkursi võidaks Eesti taustaga ettevõte, peab firmal olema juurdepääs ka rahvusvahelistele turgudele. Pevkuri sõnul tuleneb see sellest, et laskemoona tootmine on väga rahvusvaheline, ning Eesti moonavajadused pole nii suured, kui oleks võimalik Ämaris toota.
Kui kaitseministeeriumi arendatava kaitsetööstuspargi valmimine võtab riigi eriplaneeringu ja oma mastaapsuse tõttu paar aastat aega, siis kaitseväe territooriumi kasutamine annab võimaluse ettevõttel moona tootmisega kohe alustada. „Ämaris on juba vastav julgeoleku ja ohutusnõuetega taristu, mida ei pea nullist arendama,“ selgitas RKIKi peadirektori asetäitja Katri Raudsepp. Tema sõnul on kohtumised Eesti kaitsetööstuse esindajatega andnud selge signaali, et ka kohalikel kaitsetööstusettevõtetel on huvi oma äri laiendada ja valikpakkumises osaleda.
„Peame vaatama, mida on sel alal üldse võimalik toota. Lõhkeaine käitlemisel tuleb arvestada ohualadega ja see seab ette teatud piirangud. Me ei saa päris vabaks lasta, sinna ei saa päris kõike lubada, kuna tegemist on meie enda kaitseväe territooriumiga,“ lisas Pevkur ja selgitas, et seetõttu otsitaksegi firmat valikpakkumiste kaudu.
Ämari sõjaväelinnakus on plaan alustada moona tootmist hiljemalt 2025. aasta esimeses pooles.
Valikpakkumiste hindamisel võetakse arvesse ettevõtte koostatud detailset tegevuskava, mis annab 60 protsenti koondhinde osakaalust. Lisaks hinnatakse ettevõtte (koos osanike/aktsionäridega) käivet, Eesti kaitseväe vajadust toote järele, toote lepingulist kaetust ja riigivara eest makstavat kasutustasu. Pakkumisi hindab kuueliikmeline komisjon.
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 10. oktoober kell 10. Ämari sõjaväelinnakus on plaan alustada moona tootmist hiljemalt 2025. aasta esimeses pooles.
Valikpakkumise tingimused ja hindamiskriteeriumid on avaldatud Ametlikes Teadaannetes.
BLUETOOTH® JUHTMEVABA ÜHENDUS
TELEFONIKÕNED JA VOOGEDASTUS
AKTIIVKUULMINE
TIPPTASEMEL HiFi HELI
HELLBERG Xstream Bluetooth® kõrvaklapid ühenduvad nutitelefoniga ja pakuvad kuulmiskaitsele lisaks ligipääsu meelelahutusele. Samuti saad sisemikrofoni abil “käedvabalt” pidada telefonikõnesid ja tänu aktiivkuulmissüsteemile kuuled enda ümber toimuvat. Lisana saadaval suumikrofon, et väga mürarikkas kohas tagada parem kõnekvaliteet või kasutada häälkäsklusi (Siri, Google assistant).
KAITSETASEMEST SÕLTUV AKTIIVKUULMINE. MÕLEMAS KÕRVAKLAPIS OLEVAD MIKROFONID VÕIMALDAVAD KUULDA HOIATUSSIGNAALE JA SUHELDA KOLLEEGIDEGA
USB LAADIMINE
SISSEEHITATUD LIITIUMAKU
TÖÖAEG ÜHE LAADIMISEGA 50 TUNDI
VEEKINDEL (IPX 4- TUGEV VIHM) IPX4
HÄÄLKÄSKLUSED. SIRI JA GOOGLE
ASSISTANT TUGI (TÖÖTAB AINULT SUUMIKROFONI ÜHENDAMISEL)
Mistahes mürarikkasse keskkonda: niida, trimmerda, sae, puuri, lihvi ja kuula samal ajal muusikat, internetiraadiot või mõnda heliraamatut.
KUULMISKAHJUSTUS ON RAVIMATU ja hiilib ligi valutult, ajapikku ja tasahilju. Kanna kuulmiskaitsevahendeid, kui müratase ületab 80db; Kanna kuulmiskaitsevahendeid 100% ajast mil viibid mürarikkas keskkonnas.
Tartu Ülikooli juhtimisel arendama tehisarupõhiseid lahendusi, mis võimaldavad isejuhtivatel raskesõidukitel keerulistes oludes ohutult ning töökindlalt toime tulla. Euroopa Komisjon toetab nelja-aastast projekti 8 miljoni euroga.
Rasketehnikat kasutatakse tihti keerulises keskkonnas, näiteks kaevetöödel, metsas või põhjamaiste ilmastikuoludega linnaliikluses. Isejuhtivad sõidukid peavad töötama talvel libedaga ja ekskavaatorid saama hakkama pinnasel, mis rataste all laiali valgub. Kõik raskesti ennustatavad keskkonnatingimused – näiteks jää, lumi, muda ja liikumatud suured kivid – muudavad isejuhtiva tehnoloogia kasutamise keeruliseks ja ohtlikuks, sest autonoomne sõiduk ei pruugi osata arvestada ilma kiire ning ettearvamatu muutumisega.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi koostöörobootika kaasprofessori Arun Kumar Singhi juhitav rahvusvaheline teadlaste rühm hakkab otsima tehisarupõhiseid viise, et tagada sellistes oludes isejuhtivate raskesõidukite tööohutus ja kindlus. Singhi sõnul on eesmärk täiustada autonoomset tööd maaparanduses, metsanduses ja logistikas nii, et Rahvusvaheline teadlaste ja ettevõtjate töörühm asub
väheneks sõidukite kütusekulu ning keskkonnamõju, näiteks pinnasekahjustused. Projekti tulemused leiavad praktilist rakendust tänu ettevõtluspartneritele, kelleks on Soome rasketehnika tehnoloogia ettevõte Novatron, Rootsi masinaehituse ettevõte Komatsu ja Eestis autonoomsete sõidukite arendamisega tegelev Clevon.
Projekti tulemused
leiavad praktilist rakendust tänu
ettevõtluspartneritele, kelleks on Soome rasketehnika tehnoloogia ettevõte Novatron, Rootsi masinaehituse ettevõte Komatsu ja Eestis autonoomsete sõidukite arendamisega tegelev Clevon.
Clevoni isejuhtivate sõidukite osakonna juhi Martin Appo sõnul on projekt märkimisväärne võimalus nii Clevoni arendatavate sõidukite kui ka kogu valdkonna arenguks. „Meie osalus projektis tähendab, et lõplikke lahendusi testitakse ja rakendatakse Clevoni platvormil, mis võimaldab meil veelgi täiustada ning tõestada oma tehnoloogia võimekust. Koostöös tipptasemel teadus ja tööstuspartneritega töötame välja süsteeme, mis tagavad isejuhtivate sõidukite ohutuse ning efektiivsuse ka kõige nõudlikumates tingimustes,“ ütles Appo.
Euroopa Komisjoni rahastatud projektis „Explainable, Safe, ContactAware Planning and Control for Heavy Machinery Manipulation and Navigation“ (XSCAVE) osalevad teaduspartneritena Tampere ülikool, Aalto ülikool, Tšehhi tehnikaülikool ja Umeå ülikool, samuti informaatika uurimiskeskus FZI Saksamaalt, Toshiba Europe Ühendkuningriigist ning Algoryx Simulation AB Rootsist.
Kui vajad abi konteinervedudega, siis pöördu Meie poole!
PL TRANS AS pakub järgnevaid logistikateenuseid:
Konteinerveod
„Meie jaoks on väga oluline klientide rahulolu, sellepärast oleme varunud parima masina-pargi ja logistikalahenduse.“
Puisteaineteveod
„Teostame erinevate puiste-ainete vedusid nagu puidu-hake, puidugraanul, turvas, vili, killustik jne.“
Konteinerterminali teenused
„Kaupade ümberlaadimine ja hoiustamine. Pakume võimalust hoiustada konteinereid meie konteinerterminalis, Maardus Vana-Narva mnt 2.“
