Finants ja juhtimine (mai 2024)

&

FINANTS JUHTIMINE

Pank paremateks otsusteks

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvuge lähemalt pakkumise tingimustega seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.

Mai 2024

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Jussi Pärnpuu: juht peab tegelema tulevikuga

„Tipus on tuuline, väga tuuline,“ ütleb Jussi Pärnpuu, kes on Eestis sisuliselt nullist püsti pannud nii Porsche kui ka Škoda äri ja juhib valdkonna üht olulisemat ettevõtet Adole Invest. Autoäri näitel räägime juhi rollist, riskimisest ja Eesti ettevõtluskeskkonnast.

Värvikas algus

Autode maailma sattus saksa filoloog Jussi enese sõnul juhuslikult, on paadunud humanitaar ja pole tegelikult kunagi tahtnud äriinimeseks saada. Teenides pärast sõjaväge ja ülikooli leiba usina vabakutselise tõlgina, sai ta 1992. aastal võimaluse eestindada esimene Volks wageni leping. „Ja siis täiesti kummalisel kombel kutsuti mind ettevõtmist juhatama. Ja ma läksin. Näljane aeg oli,“ ütleb valdkonna tippjuht naerdes. Ta meenutab, et üheksakümnendatel juhtus praeguse ettevõtluskultuuri mõistes jaburaid asju. Näiteks, kui oli käes aeg tulikallis auto kliendile üle anda, selgus, et too oli paar päeva varem maha lastud. Ja massiliselt osteti autosid sularaha eest. „Inimene tuli, pappkast triiki täis, ja raha loeti siis pool päeva. Tänapäeval ei osteta autosid sularaha eest mitte ühelgi juhul. Aga siis panid miljon krooni kilekotti, läksid panka ja andsid ära –ülepäeviti. Mis oli veel hästi naljakas ja suhteliselt tavaline komme – autot tuldi kätte saama pudeliga. Ja siis pidid esinduses üleandmise juures kliendiga napsutama. Pärast istus too autosse ja sõitis minema.“

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Selja taha on jäänud pikk ja põnev tee

Et mõista Jussi Pärnpuu kui juhi haaret: 1997. aastal sai temast Saksa Auto AS-i esimene töötaja, praegu tuuakse koos luksusautodega aastas maale autosid suurusjärgus 10 500, kogu meeskond kokku on 268 inimest ning üle Baltimaade on 24 partnerit. Škoda kaubamärk on Eesti turul juba kümme aastat number kaks ja maaletooja ollakse ka Lätis ja Leedus. Selline protsentuaalne turuosa nagu Eestis on autoettevõtja kinnitusel Škodal Euroopas veel ainult koduturgudel Tšehhis ja Slovakkias.

Jussi sõnul pole see saavutus olnud üheinimesetöö. Ja vahel tuleb võtta tõesti suuri riske. „Ilma ei saa. Kui sa tahad otsustavat hüpet ja edu,

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

pead olema valmis peksa saama. Loomulikult ülekantud tähenduses,“ kommenteerib tippjuht ja selgitab, et ärilised otsused ning riskid tähendavad tihti vastuvoolu ujumist, kuigi turuolukord ütleb, et hull oled, ära tee seda. „Aga teed ja see toob kahekolme aasta pärast tagasi. Eelnevate liigutusteta poleks seda aga kunagi juhtunud.“ Näiteks 2008. aasta kriis, mis autoturgu eriti tabas: „Meil oli 700 uut Volkswagenit laos ja saime kohe aru, et tegemist on likviidsuskriisiga. Et raha on see, mis loeb. Tegime allahindluskampaania, kus ilma igasuguse loogikata panime autodele hinnad ning võtsime ühe hooga sisse vist 6–7 miljonit krooni kahjumit. Aga saime lao müüdud ja olime sel hetkel ainukesed, kellel oli

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: Printall

Tekst: Kadri Hurt

Auto 100 juhatuse liige Jussi Pärnpuu.

Foto: Porsche Eesti

raha. See aitas meil kriisi üle elada ja tulime sellest välja tugevamana, kui sinna sisse läksime.“

Autosid müüa on hästi lihtne, aga osta jube keeruline ... ütleb Jussi Pärnpuu, kelle vastutus on olnud hankida esinduslepinguid ja hoida tootjatega kõrgematasemelist suhet. „Kui sa suudad autosid hästi osta, siis nad müüvad ennast ise. Ja ostmine on koostöö tootjatega. Tootja annab, tootja võtab. Tootmist planeeritakse kaks aastat väga detailselt ette – mudelite, mootorite, käigukastide, varustuste kaupa. Valmisautosid tehases ei ole,“ selgitab tippjuht ja kirjeldab, et tema roll autoäris on olnud arendada, tõugata, vajadusel pidurdada ning mõelda hästi hoolega selle peale, mis juhtub kahe-kolme aasta pärast. „Juht peab tundma huvi erinevate arengute vastu, et lappida kokku terviklik maailmapilt ning saada aru pikkadest ja keskpikkadest arengutest. Juht peab tegelema tulevikuga. Kui ta tegeleb hetkeolukorraga, siis on midagi hästi viltu läinud,“ selgitab ta.

Brändid, mida Jussi hallatavate ettevõtetega esindatakse, on väga erinevad, aga äriloogika poolelt on olnud tegevus väga sihipärane: „Tahame olla mõlemas äärmuses – nii massturul kui ka luksuse-sporditurul. Kuna majandustsüklid siin Eestis on ju eriti volatiilsed, siis ettevõtte vaatenurgast tasakaalustab üks segment teist.“

Ärilised

otsused ja riskid tähendavad tihti vastuvoolu ujumist.

Mehele enesele meeldib nii lihtsam bränd kui ka luksusmasin: „Kui oled autoäris sees, siis sa suhtud autodesse hoopis teistmoodi ja vaatad neid väga teise pilguga, hinnates kogu inseneeriat, mis sinna sisse on pandud. Näed arenguid ja tehnilisi hüppeid. Absoluutselt teise pilguga vaatad materjalide kvaliteeti, lahen-

Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud!

Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ühekordse abina.

Teeme palgaarvestust. Raamatupidamisteenuse hinnapakkumised ja konsultatsioon

tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee, www.tetrian.ee

Sobiv koht üleriiklike seminaride, koolituste ja konverentside pidamiseks

Viis maja: Türi kultuurikeskus ja rahvamajad Väätsal, Oisus, Kabalas ja Kärus, erinevad ruumilahendused, nüüdisaegne tehnika, toitlustusvõimalus, tasuta parkimine.

Soodne asukoht Kesk-Eestis, Hariduse 1, Türi. E–N 10–19, R–L 10–15 ja sündmuste toimumise ajal  tel 5340 1397 • info.kultuur@tyri.ee tyrikultuurikeskus.ee

Foto: Erakogu

duste nutikust, saad aru teaduslikku arengusse tehtud investeeringutest. Porsche toodab maailma parimaid autosid, seal pole nagu kahtlust ka. Vaatad seda inseneeria geniaalsust ja võtad mütsi maha. Aga Škoda puhul võtad mütsi maha selle pärast, et nad – liikudes väga masstoodangu segmendis – teevad ikka väga head toodet. Nii et hingelähedased on nad kõik.“

Hea juht vaatab kaugemale

Seda, milline juht ta on, peaks Jussi arvates teiste käest küsima, aga ta arvab, et on üsna tasakaalustatud ja sõbralik. „Üritan innustada, eeskuju anda. Ja tegelen ka visioonidega hästi palju. Oma ettevõtete juhtidele olen alati öelnud, et juhil peab olema nii palju aega, et saab tegeleda lakke sülgamisega. Kui sa lased nagu tumm leilis, siis midagi oled sa juba valesti teinud. Peab olema mõtlemise jõudeaega – niimoodi jõuad sa ka lahenduste ja otsusteni.“

„Juht on oma olemuselt üsna üksik ja see on minu meelest juhiks olemise

üks kõige raskemaid asju. Jah, sa saad kõigiga väga hästi läbi, aga ettevõttesisesesse sõpruskonda sa ei kuulu. See on raske ja sellega peab leppima. Iga juht teab seda,“ tõdeb autoettevõtja.

Juht on oma olemuselt üsna üksik.

„Hästi oluline juhiomadus, millest väga paljud aru ei saa, on endale aru anda oma kompetentside puudulikkusest. Ja tegeleda tõesti sellega, kus sul kompetentsi on. Sinu alluvad teevad igapäevaseid asju väga palju paremini kui sina – ma ise ei ole kunagi kartnud seda väita,“ selgitab tippjuht. Meeskonnalt ootab ta alati initsiatiivi, oma peaga mõtlemist ja rõõmuga löömist. Ja ka lojaalsust. „Juhi ülesanne on teha töökeskkond selliseks, et inimesed tõesti tulevad hea meelega tööle. Ja siin ei tohi kulusid peljata. Inimestel peab olema hea olla. Kui on vaja head arvutit, siis saab uue arvuti.“

On riskid ja on võimalused Äririskide maandamine on autoettevõtja arvates hästi lihtne –tuleb vaadata, et ettevõttel oleks normaalne omakapital, selle eest hoolitseda ja ongi kogu lugu – riskid maandatud. Rikkaks saab lisandväärtuse kaudu, mis tekib investeeringute kaudu. „Finantsjuhtimine ka ... Juht peab suutma mõned lihtsad asjad enda jaoks lahti mõtestada – ettevõtete bilansi ja selle tähtsamad komponendid, rahavood, intressid. Aru tuleb saada omakapitali olemusest, lisandväärtusest.“ Karta tuleb Jussi kinnitusel väikeseid sissetulekuid, mitte suuri väljaminekuid: „Säästmisega peab mõistlik olema. Kui see jõuab sinnamaale, et me hakkame vaesust ümber jagama, siis on nõiaring.“

„Ja nii sisse- kui ka väljapoole peab olema aus. Asju tuleb ajada nii, et nad mitte ei näi õiged, vaid on õiged. Ja seda kõigiga – kliendi, töötajate, tarnijate, maksuametiga. See on minu meelest vähemalt Eestis oluline äri edukuse võti,“ märgib mees.

Juht peab Jussi arvates olema empaatiline. Aga teistpidi – on olukordi, mida peab lahendama kellelegi liiga tehes ja külma kõhuga. „Pead oma sisemise sotsiopaadi välja laskma. Midagi ei ole parata. Neid hetki tuleb ette harva, aga tuleb.“

Juhatuse liikmena võidakse Jussi sõnul sind nipsust lahti lasta. Vastukaaluks võid ka nipsust töölt ära minna, sekundipealt. Eriti Eestis on tema arvates hästi oluline, et sul oleks suhteliselt hea maine: „Kui sa selle ära käkid, siis juhina sa ei jätka.“

Eestis on autoäri seni olnud üsna muhe „Eesti äri ilu on selles, et kogu suhtlus on nii heas kui ka halvas hästi otsekohene ning ärimaailmas on ta nii otsekohene, et välismaalastele tundub see ebaviisaks. Suhtlus mujal Euroopas on väga-väga vertikaalne ja see oleks mõeldamatu, et tahad mingit suurt asja ajada ja lihtsalt helistad kellelegi. Ei!“ kommenteerib Jussi. „Meil on siin kogu aeg hirmus tahtmine vinguda, aga Eesti ärikeskkond on tegelt väga hea – kiire, läbipaistev, turvaline. Kuni eelmise aastani oli ka Eesti maksusüsteem väga hea, aga nüüd hakkab see nagu tuksi minema. Automüüjad on kohanenud siin tont teab millega läbi aegade, aga lõpuks peab klient kohanema ja maksab selle kõik kinni.“

Eesti äri ilu on selles, et kogu suhtlus on nii heas kui ka halvas hästi otsekohene.

Autoettevõtjana on Jussi missioon alati olnud, et Eesti inimesed sõidaksid uuemate, paremate, kvaliteetsemate, turvalisemate ja keskkonnasäästlike autodega. Ta on veendunud, et automaks on väga vajalik, aga see peab teenima õiget eesmärki. Eesti autopark on 17 aastat vana ja sellega täielik Euroopa meister: „Automaks peaks soodustama autopargi uuenemist, praeguse kava järgi ei tee ta seda mitte ühestki otsast. Autod lähevad lihtsalt kallimaks. Ja valede mõõdikute järgi.

Ning me oleme mõistetud – vähemalt praeguste parameetrite järgi – kõige vanema autopargiga ringi sõitma.“

„Olen siiamaani sügavalt imestunud, kuidas kõik neelavad alla 2% käibemaksutõusu, aga näiteks automaks puudutab sotsiaalset närvi nii, et anna kannatust. Hunnikute kaupa maksutõuse on erakordselt ohtlik ilming. Eesti majanduse senine tugevus on olnud stabiilne keskkond ja välisinvesteeringute kaasamine. Vana-Euroopa välisinvestor vaatab meie asjade peale ja lööb kohe käed puhtaks. Lendame radari alt läbi,“ sõnab ta.

Autovaldkond on suures muutuses

Autoäri on tippjuhi hinnangul suures muutumises ja on muutunud viimase viie aastaga rohkem kui viimase viiekümne aastaga. Maailmas katsetatakse Jussi Pärnpuu kinnitusel igasuguseid erinevaid distributsiooniskeeme, aga Euroopa on ennast nurka administreerinud. „Me siin teeme hästi pikaajalisi prognoose, selle oma hästi Euroopa-keskse mõtteviisi pealt, ja need ei pea paika. Mitte ükski autotootja ei hakka mitte kunagi tootma suures mahus autosid puhtalt Euroopa jaoks. Väga palju ägedaid arenguid toimub Põhjaja Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas.“

Kui meie mõtleme muutustele, siis me mõtleme Jussi kinnitusel elektriautot, aga elektriauto ei jõua tema hinnangul mitte kunagi planeerivaks transpordiliigiks. Mitte kunagi. „Kolmekümne viienda aasta eesmärk ei jää kehtima. Autoäri jääb püsima suhteliselt tuntud kujul, sest isiklikust mobiilsusest keegi loobuda ei taha. Elektrimobiilsusel on tulevikus kindlasti väga suur roll, aga kaugeltki mitte nii suur, kui me seda praegu ette kujutame. Jätkusuutlik autondus tähendab hästi palju erinevaid asju.“ Näiteks on Jussi kinnitusel üks osa e-kütustel ehk CO2 muundatakse kütuseks tagasi. „Ja ma võin lahjemat sorti mürki võtta, et kümne aasta pärast on õhus leviv CO2 üks kõige kibedamalt igatsetud tooraineid maailmas,“ ütleb ta ja selgitab, et tänapäeval on olemas tehnoloogia, kuidas õhus leviv CO2 kinni püüda ja muuta see vedelkütuseks. Järgmisel aastal näiteks sõidab võidusõidusari Porsche Carrera Cup e-kütustel, mis on toodetud nii. Tuues veel näiteid –Toyota on patentinud metaanmootori, metaan aga on maailmas lõputu ressurss. Oma roll on kindlasti vesinikul ja gaasil mängida. Alternatiive on päris palju ja võtmesõna on tippjuhi kinnitusel bensiinijaamade võrgustik. Kõvasti alahinnatud on ka see jätkusuutlikkuse aspekt, et mida kauem sõita ühe autoga, seda jätkusuutlikum ja rohelisem see tegevus on.

Foto: Rene Lutterus

Kuidas

otsustada, kas palgata ettevõtte finantse juhtima selleks spetsialiseerunud ettevõte?

Meie praktika näitab, et just praegu, eelseisvate perioodide eelarveid planeerides, mõtlevad paljud juhid sellele, kas tasub oma ettevõttes finantsjuhtimise funktsiooni (sarnaselt IT toele) hoida ettevõttesiseselt või osta see teenus sisse. Trendi on märgata just noorema generatsiooni juhtide seas, kes on näinud, milliseid eeliseid see pakub.

Tänapäeva äriorganisatsioonid on sunnitud konkureerima väga pingelises keskkonnas. Pidevalt tekivad uued ärilised võimalused, näiteks mõned uued mittetraditsioonilised rahastamisallikad, samal ajal kehtestatakse aina uusi nõudmisi finants- või palgaarvestuse eeskirjades. Et kõikide nende muudatustega sammu pidada, vajataksegi tihtilugu spetsialiseerumist, mida ühe või ka mõne raamatupidajaga väikeettevõttes on väga raske saavutada. Järgnevalt oleme välja toonud kolm tähtsaimat eelist, mida raamatupidamisteenuste sisseostmine pakub:

• Sujuv finantsjuhtimise protsess. Kõik ettevõtte töötajad, sealhulgas finants spetsialistid, peavad võtma põhipuhkust, on mõnikord haiged, käivad koolitustel, lahkuvad ootamatult töölt jne. Sellistel juhtudel peab ettevõtte juht olema pidevalt valmis kiiresti otsima asendajaid. Välispartneri palkamine, kus on ametis kümneid kõrgelt kvalifitseeritud finants- ja muid spetsialiste (nt õigus- ja maksukonsultandid), hoiavad sellised probleemid ära - klientidele määratakse meeskond, kus inimesed saavad üksteist sujuvalt asendada.

• Kõrge kvalifikatsioon. Finantsjuhtimise partner tagab, et tema töötajad on kõrgelt kvalifitseeritud ja teavad alati kõiki õiguslikke nüansse, on koolitatud ja kaasajastatud teadmistega. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidele on seda oma ettevõtte puhul keeruline tagada.

• Konfidentsiaalsus. Välise partneriga töötades on lihtsam säilitada tundliku info (palgad, preemiad, lisahüvitised, motivatsioonipaketid, isikuandmed jms) konfidentsiaalsust. Nad kasutavad tavaliselt täiustatud infoturbesüsteeme ja on lepinguliselt ka kohustatud selleks.

Küsimuste tekkimisel või lisainfo saamiseks külastage meie veebisaiti: leinonen.eu/est

EKSPERT: ettevõtted vajavad eduks konkurentsieelist välisturgudel

Kuigi küsitlused näitavad, et Eesti ettevõtete kindlustunne on madal, tundub põhi olevat saavutatud ja tulevikuväljavaated võivad olla mõõdukalt positiivsed, ütleb SEB juhatuse liige ning ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

„Ühelt poolt on kaks aastat kestnud majanduslangus mõjutanud ettevõtete üldist kindlustunnet ja investeerimisjulgust negatiivselt, ent objektiivsed näitajad, nagu ettevõtete koondkasumlikkus ja likviidsus, on sel ajal püsinud kasvus,“ nendib ta. Samuti näitab Jalaka sõnul ettevõtete võrdlemisi head toimetulekut nende maksekäitumine ehk maksepuhkuste taotluste arvu ja ületähtaegsete laenumaksete mahu madalad näitajad.

Samas rõhutab ekspert, et sektorite lõikes on erisusi ja kasumikasv ei jaotu ühtlaselt. „Raskem on praegu tööstusettevõtetel, kuna eksportnõudlus Skandinaavias on peamiselt just ehitus- ja kinnisvarasektoris oluliselt vähenenud,“ ütleb ta. Seevastu on teenindussektori seis eksportturgudel püsinud Jalaka sõnul heal tasemel.

Olulisel kohal riskijuhtimine ja kestlikkuse teemad Jalakas toonitab, et SEB pakub tuge nii äsja loodud mikro- kui ka suurettevõtetele. „Ettevõtete finantseerimine on nagu rätsepaülikond, kus parim finantseerimisstruktuur sõltub konkreetse ettevõtte vajadustest. Kliendi vaatest parima lahenduse saamiseks kombineerime tihti investeerimislaenu, liisingut ja erinevaid käibekapitali finantseerimise võimalusi,“ kirjeldab ta.

Olulisemate viimase aja trendidena selles valdkonnas toob Jalakas

välja riskijuhtimise aspekti ja kestlikkuse teemad. „Riskijuhtimise puhul kasutavad ettevõtted üha rohkem oma tarnijate ja klientidega kokkulepete tegemisel võimalusi, nagu garantiid, akreditiivid ja krediidikindlustusega faktooring. Sellised lahendused annavad ettevõttele kindluse, et kliendi maksjarisk ja hankija tarnerisk on maandatud,“ sõnab ta.

Kestlikkuse puhul toob ta esile ettevõtete keskkonnajalajälje arvutamise ning jätkusuutlike strateegiate ja tegevuskavade loomise. „Tihti kaasneb sellega vajadus suuremahulisteks investeeringuteks, mida saame omakorda finantseerida,“ ütleb Jalakas.

Viimastel aastatel Eesti majanduse pärliks olnud kasvuettevõtete jaoks on SEB välja arendanud eraldi toote. „Värskelt valminud lahendus Venture Debt on mõeldud just kasvuettevõtete finantseerimiseks ega eelda ettevõttelt veel stabiilse rahavoo olemasolu,“ tutvustab ta.

Konkurents välisriikide äridega Eesti majanduse ja ettevõtjate pikaajalist edu mõjutab Jalaka sõnul see, kuidas suudetakse tagada konkurentsieelis võrreldes teiste riikide äridega. Ent selle juures saab väga oluliseks just keskkonnamõju aspekt. „Juba praegu on rahvusvahelised börsiettevõtted kohustatud mõõtma ja raporteerima oma CO2 jalajälge, sealhulgas tarneahelaga seotud CO2 emissiooni. Kui mõni Eesti ettevõte on rahvusvahelise ettevõtte tarneahelas, siis Eesti ettevõtte võrdlemisi väike keskkonnajalajälg võib anda vajaliku eelise teiste rahvusvaheliste konkurentide ees,“ sõnab ta.

Jalakas lisab, et Eesti demograafia, tööjõukulude kasv ja geograafiline asukoht on kõik meie konkurentsivõimet viimasel ajal pärssinud. “Seetõttu arvan, et ettevõtjad, riik ja finantssektor peavad ühiselt panustama, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti majanduse eduloo jätkumine,” ütleb ta.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.

Peep Jalakas

Foto: SEB

JÄTKUSUUTLIKKUS –mitte enam ammu vaid sõnakõlks

Tänapäeval kuulub jätkusuutlikkuse printsiip ühe alustalana iga suurema organisatsiooni tegevusse. Järjest rohkem peavad aga ka väiksemad tegijad hakkama aru andma enda kestlikkusega seotud arengutest. Sellega seoses vaatame, mida jätkusuutlikkus ja kestlikkus endast õieti kujutavad ning kuidas on ettevõtjatel kõige targem neid lähenemisi juurutama hakata.

Tekst: Georg-Marten Meumers

Kuigi võib tunduda, et keskkonnateadlik tootmine ja juhtimine on erinevates organisatsioonides kerkinud päevakorda alles hiljuti, on reaalsuses paljud Eesti ettevõtted tegelenud sellega juba aastakümneid, sõnab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juht ning vanemekspert Harri Moora. „Nüüd lisatakse keskkonna-

jälje mõõtmine, energia kokkuhoid ja keskkonnajuhtimissüsteemid ESG konteksti, pannes suuremat rõhku kommunikatsioonile ning aruandekohustusele,“ selgitab Moora.

Lähitulevikus ka väikese ja keskmisega suurusega ettevõtetele rakenduv aruandluskohustus, Euroopa Liidu jätkusuutliku rahastamise taksonoomia ning üldine tarbijate teadlikkuse tõus survestavad kõik

tema sõnul ettevõtteid oma tegevust päriselt jätkusuutlikkuse põhimõtete alusel ümber korraldama.

Seetõttu räägitakse kestlikkusest ettevõtete tasandil tänapäeval eelkõige ESG-võtmes (Environment, Social & Governance ). „Seda võib vaadelda raamistikuna, mis mõõdab ettevõtte jätkusuutlikkust, sotsiaalset mõju, juhtimistavasid ning seda, kuidas juhitakse oma riske ja võimalusi nendes valdkondades,“ mõtestab Moora termini lahti.

Keskkonnaaspekti (Environment) raames vaatavad organisatsioonid üle ja optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutavad keskkonnasäästlikumaid tootmismaterjale, investeerivad taastuvenergiasse ning rakendavad jäätmete sorteerimist ja ringlussevõtmist.

TÜHJA KÕHUGA KAUGELE EI JÕUA

Seminariruumid 6, 16 ja 30 inimesele tel 384 6000 mao@sammigrill.ee

seminariruumid 8 ja 30 inimesele tel 384 6001

haljala@sammigrill.ee

Sotsiaalsuse printsiibi ( Social ) juures keskendutakse eelkõige töötajate heaolule, kogukonna toetamisele ja tarneahelas tarnijate tööõiguse ning keskkonnanormide järgimisele. Kõik eelnev peab kajastuma juhtimises (Governance), kus kehtivad nii läbipaistvuse kui ka aruandluskohustuse nõuded, lisaks on ettevõtetel töös erinevad sisekontrolli mehhanismid.

Millised võiksid olla esimesed sammud organisatsioonis?

Moora leiab, et sageli alustavad ettevõtted valest otsast ja jäävad kinni üksikutesse teemadesse. „Survet tuntakse mitmest suunast ja nii tegeletakse paljude asjadega ad hoc ( kindlal otstarbel – toim ),“ märgib ta. Näitena toob ta välja ettevõtete reaktsiooni kliimamõju valdkonnas. „Esimese asjana soovitakse mõõta oma süsinikujalajälge või saada endale ökomärgist, samas võib-olla aru saamata, kas ja kuidas selle mõõtmine aitab ärimudelit tervikuna jätkusuutlikumaks teha,“ sõnab Moora.

Seega soovitab ta integreerida jätkusuutlikkuse oma ärimudelisse ja igapäevategevustesse. „Oma kestlikkuse mõjude ja riskide süsteemset hindamist ning ohjamist on tarvis selleks, et tagada praegustes muutuvates ühiskondlikes

ja majanduslikes oludes ettevõttele stabiilsus ning pikaajaline edu,“ sõnab ta. Samuti saab Moora sõnul jätkusuutliku toimetamise puhul üha olulisemaks personali vastav teadlikkus ja teema olulisuse mõistmine.

• 30 erinevat töötuba: ärimudeli arendus, turundus ja müük, iseenda juhtimine ning raha ja nantsid

• ettevõtluslaat koos heategevusliku oksjoniga naisettevõtjate toetusfondi

• konverentsil osalevad ka Rumeenia ettevõtjad, kes tutvustavad Rumeenia majandusruumi

Foto: shutterstock

Riskide maandamine algab enesejuhtimisest

„Inimeste juhtimine algab iseenda juhtimisest,“ kinnitab 2023. aasta Äripäeva koolituse TOP-i võitja Eero Sikka, kes aitab organisatsioonidel strateegiat ja eesmärke seada ning neid ellu viia. „Riskide võtmine annab äris eelise ja kaosest tekib palju võimalusi,“ ütleb selliseid karisid seljatanud ettevõtja Alar Saluste, RagnSells OSA Service OÜ juhatuse liige, arendades Ida-Virumaal innovatiivset demotehast, et põlevkivituhka väärindada.

Tekst: Kadri Hurt

Foto: Marek Metslaid

Mugavustsoonis me ei arene „Kuidas kriisis ellu jääda?“ on Eero Sikka sõnul küsimus, mis ettevõtteid enam liiga palju ei kõneta. Ilmselt ollakse praeguseks juba aastaid kestnud üleilmse kobarkriisiga harjunud ja pole ju ka ette näha, et lähiajal paremaks läheks. Rasked kohad elus on juhtimiskoolitaja arvates need, kus me kõige rohkem õpime, ja mugavustsoonis seda kindlasti ei toimu. Kriis loob alati uusi võimalusi: näiteks AI vaates tee praegu mida tahes. Kuid ettevõtlus peaks olema selline, mis päriselt ka maailma paremaks teeb. Mitte ei peaks tegutsema selleks, et surres oleks rohkem asju. Missioonipõhine juhtimine on Eerot ennast alati väga kõnetanud. Päriselt aitab inimesi võimekus ennast kõrvalt jälgida ja luua iseendas teadlikkust, kas see, millega ma tegelen, on päriselt mõistlik ja tark, ning kuidas see maailmale väärtust loob. Isiklik missioon peaks andma elule suuna. Visualiseerides – mis oleks see üks lause, mis su hauakivile kokkuvõtvalt kirjutatakse? „Tihti

Juhtimiskoolitaja Eero Sikka.

tava pärased tegevused – kui me 80-aastaselt hiljem tagasi vaatame –ei oma tegelikult mingit tähtsust. Et tegin tööl ühe koosoleku või müüsin mingi toote või turundasin midagi –see kõik kaob ajalukku. Kas meil on silme ees selge siht, mille nimel kõike teeme? Selle selgeks saamine ja silme ees hoidmine on ülitähtis,“ ütleb juhtimisstrateeg, kelle jaoks on oluline PowerPointist ja Excelist väljaspool ka päriselt midagi saavutada.

Ülestressamine kaugele ei vii

„On väga raske teisi inimesi juhtida, kui sa iseendast teadlik pole. Enesejuhtimine on kriitiline,“ ütleb tippkoolitaja, kelle sõnul algavad praktilised sammud maailmavaatest, kuidas me üldse end ümbritsevat kogeme või tajume. Ettevõtte või kriisi juhtimine algab mehe sõnul teadlikkusest, kes ma olen, mis on mu tugevused ja lubatud nõrkused ning väärtused ja väljakutsed ning mida tahan saavutada. Kas teen vahet tarkadel ja mitte nii tarkadel mõtetel ning valin viimastega mitte kaasa minna.

„Elu on pidevas muutumises, olukorrad on, nagu nad on. „Halb“ ja „hea“ on meie tõlgendus sinna juurde. Päike on pilvede taga kogu aeg olemas, me lihtsalt vahepeal ei näe seda,“ väidab Sikka, kelle arvates ülestressamine ja ülemõtlemine kaugele ei vii. Muretsemine kui Eesti rahvussport tuleb tema arvates valdavalt sellest, et inimesed ei oska elada hetkes. „Kuigi me teame, et on oluline enese jaoks vahepeal aeg maha võtta, kasvõi raamatutki lugeda, oleme valdava osa ajast oravarattas ja kustutame tulekahjusid. Päriselt olulised asjad pole igapäevase virvarri juures piisavalt prioriteetsed,“ ütleb ta.

Eero võrdleb juhtimist golfimänguga: lööd palli ära ja lähed sinna, kuhu ta maandus, ning vaatad, mis on sealt kõige õigem strateegia või tee lipuni. Siis lööd palli uuesti ja jätkad jälle sealt, kus parasjagu oled. Variant on ka võib-olla paus teha, pall üles võtta ja üldse mitte hetkel lüüa ning nautida loodust ja linnulaulu.“ Purjetamisega polevat ka näiteks nii, et võtad suuna kätte ja paned lauluga

ühest otsast teise. See käib siksakis –kogu aeg pead ennast sättima tuule ja tekkivate olukordade järgi.

On tähtis teadvustada, mida sa ei tea

„Viis aastat tagasi valdas mind elevus, et just mina saan käima tõmmata maailmas ainulaadse projekti, kus kaevandusprügist tehakse täiesti uus materjal, mis aitab päästa planeeti saastumisest. Tol hetkel olin kogu OSA projekti ainus töötaja ja minu töölaual oli vaid raport, et kaltsiumkarbonaati saab toota põlevkivituhast, mida Ida-Virumaale on aastakümnete jooksul jäätmetena ladestatud ligi 500 miljonit tonni. Teisel pool olid kõhklused, aga mis juhtub siis, kui…“ meenutab Alar Saluste, kelle sõnul on pikema jututagi selge, et just viimaseid on iga uue ja alustava projekti puhul rohkem, kui sooviks.

Näiteks, kas on võimalik, et laboris õnnestunud katse mõnesaja grammiga on korratav tööstuslikes mahtudes? Kust üldse tulevad need seadmed, mida mitte keegi ei ole

veel tootnud? Aga spetsialistid, kes neid kasutada oskavad? Kuhu tehas ehitada? Kust tuleb sinna elekter ja vesi? Mis saab, kui kohalik kogukond on vastu? Kuidas nõusse saada poliitikud, nii opositsioon kui ka koalitsioon? Isegi kui kõik õnnestub, kas see toode on üldse veel atraktiivne, kui tehas kümne aasta pärast valmis saab? Kas sõda võib võtta omanikult huvi investeerida? Ja nii edasi.

Saluste ülesanne oli kavandatud lahendus patentida ja demotehas Ida-Virumaale püsti panna. „Nullist alustades olid meie võimalused üks sajast, et jõuame tulemusteni, kus me praegu, 2024. aastal oleme. Juba projekteerime tööstuslikku tehast, mis peaks tööd alustama 2031. aastal. Detsentraliseeritus on asi, mis annab riikidele ja ettevõtetele eelise. Eestis toodetud ja väärindatud toorained annavad kindluse, et ei oleks niipalju geopoliitilisi manipulatsioone,“ kommenteerib ta.

Enamik tundmatut on praeguseks seljatatud ja kardetud karidest on üllatavalt libedalt mööda tuldud.

Foto: photoschmidt

On olnud ka ootamatuid avastusi, mis on esialgsed probleemid pööranud uuteks võimalusteks. Neist olulisim on tänaseks tõestatud fakt, et sellestsamast põlevkivituhast saab välja võtta magneesiumi, räni, alumiiniumi ja rauda, millest osa on Euroopa Liidus kuulutatud kriitilisteks tooraineteks.

Riske saab hinnata kindlate eesmärkide vastu

Eelnimetatud riskid olid need, mille Saluste kõigest projekti esimestel päevadel üles märkis. „Kui eesmärgid on paigas, saab nende vastu hinnata riske, mida lihtsalt ritta laduda pole mõtet. Neid tuleb targalt grupeerida,“ kommenteerib ettevõtja ja ütleb veel, et lihtne oleks juhtida protsesse ning päästa planeeti, kui ressursse ja aega oleks piiramatult. Paraku tuleb paika panna, kui palju seda täpselt on ning mida neis raamides on võimalik ära teha.

Riskijuhtimiseks on tähtis teadvustada, mis aspektid ettevõtmises on need, milles peitub kõige rohkem teadmatust – asjad, mida sa isegi

ei tea, et sa ei tea, sest seda riskide regiooni on kõige keerulisem maandada. Edasi tuleb kaardistada, mis on kõige suurema mõjuga riskid, ja alustada nende maandamist.

„See on selline õpikutarkus, mis toimib väga hästi ka päriselus,“ ütleb mees. Ta selgitab, et arendusprojektides on tähtis ka valdkonna riske hajutada: „Kui rajad uut äri, siis peaksid valdkonnad olema piisavalt erinevad, et üks või teine projekt jõuaks lõpule ja hakkaks kasu tooma. Samuti peab olema selge arusaam, et mida riskantsem projekt, seda suurem peaks olema saadav potentsiaalne otsene või kaudne kasu.“

Kõige raskem on jõuda teooriast praktikasse ja õigeaegselt lõpetada

Arendusprojektis on Alari hinnangul kõige raskem otsus minna teoreetilisest faasist praktilisse – miskit valmis ehitada. Enne millegi rajamist on kõige suurem risk projekti ajakava viivitus. Püsikulusid madalal hoides on see risk kergesti maandatav. Pärast

otsust ehitama hakata pole aga enam tagasiteed. Ehitatud asjad on vaja tööle panna ja igasugune viivitus võib minna kalliks maksma.

„Väga tähtis on kiirelt alustada, aga ka kiirelt lõpetada, kui on selge, et rohkem riski ei saa võtta. See võib tunduda lihtne, aga inimestel tekib ideede ja projektide suhtes teatud kiindumus, mis võib saada saatuslikuks,“ ütleb Saluste, selgitades, et kiired otsused ja järjepidev riskidel silma peal hoidmine võimaldavad ehitada nii uut äri kui ka kriisis juhtida käimasolevat. Lõpuni ühtegi riski maandada ei saa, aga riskide võtmine annab äris tihti eelise. Ning loomulikult on vaja meeskonda, keda sa saad 100% usaldada, et otsuseid tehtaks faktide, mitte emotsioonide pealt.

„Oma ettevõttes, meeskonnas ja omanike ringis peab olema läbinisti aus. Riske ei maksa karta, aga kindlasti peab neid teadvustama. Ja ebaõnnestudes tuleb alati vaadata, mida on kogetust võimalik tulevikuotsuste tarvis õppida,“ selgitab RagnSells OSA projekti juht.

Ragn-Sells OSA Service OÜ juhatuse liige Alar Saluste. Foto: Priit Simson

Barona Eestipõhiteenustekson värbamine ja tööjõurent , kuid olemealativalmisära kuulama kliendivajadusedjapakkuma kliendile sobivaimat,paindlikku personaliteenust.

BaronaEestiOÜvärbamisprotsessidsisaldavadpostitusi erinevatesse värbamiskanalitesse (tööportaalid, sotsiaalmeedia,veebireklaam, trükimeedia,digitaalturundusekanalid), sihtotsinguterinevatestarhiividest, otsepostitusi kandidaatidele,kandidaatide eelvalikuid,töövestlusikandidaatidega, taustauuringuid,kandidaatideesitlusikliendile, tagasisidetkandidaatidelevärbamisprotsessikulgemisest ja tulemustest,garantiidvärbamiselejne.Kliendisoovil suudame töötajaidleidakavälismaadest. Suurematevärbamisvajadustega projektidelsuudabBaronakorraldada kokkuleppelkliendigaturundusja tööandjabrändingukampaaniaid.

Meie tugevusteks onpaindlikkus, valdkonnatundmine,kiirus, aususjavärbamistekogemus.

Barona Eestipõhiteenustekson värbamine ja tööjõurent , kuid olemealativalmisära kuulama kliendivajadusedjapakkuma kliendile sobivaimat,paindlikku personaliteenust. BaronaEestiOÜvärbamisprotsessidsisaldavadpostitusi erinevatesse värbamiskanalitesse (tööportaalid, sotsiaalmeedia,veebireklaam, trükimeedia,digitaalturundusekanalid), sihtotsinguterinevatestarhiividest, otsepostitusi kandidaatidele,kandidaatide eelvalikuid,töövestlusikandidaatidega, taustauuringuid,kandidaatideesitlusikliendile, tagasisidetkandidaatidelevärbamisprotsessikulgemisest ja tulemustest,garantiidvärbamiselejne.Kliendisoovil suudame töötajaidleidakavälismaadest. Suurematevärbamisvajadustega projektidelsuudabBaronakorraldada kokkuleppelkliendigaturundusja tööandjabrändingukampaaniaid.

Barona pakuboma teenuseid eritegevusvaldkondades tegutsevateleklientidele:

Meie tugevusteks onpaindlikkus, valdkonnatundmine,kiirus, aususjavärbamistekogemus.

 TÖÖSTUS -töölised,liinitöölised, spetsialistid,meeskonna-, osakonna-, tehasejuhid

Barona pakuboma teenuseid eritegevusvaldkondades tegutsevateleklientidele:

 KONTOR -sekretärid,juhiabid,assistendid, administraatorid,büroojuhid

 LOGISTIKA -komplekteerijad, laotöötajad, tõstukijuhid,ekspediitorid,logistikud,laojuhid

 TÖÖSTUS -töölised,liinitöölised, spetsialistid,meeskonna-, osakonna-, tehasejuhid

 INSENEERIA -mehaanika-, elektri-, automaatika-, tarkvara insenerid,projektijuhid

 KONTOR -sekretärid,juhiabid,assistendid, administraatorid,büroojuhid

 TÖÖSTUSE KORRASHOID -mehaanikud,tehnikud, automaatikud,elektrikud,mehhatroonikud

 LOGISTIKA -komplekteerijad, laotöötajad, tõstukijuhid,ekspediitorid,logistikud,laojuhid

 INSENEERIA -mehaanika-, elektri-, automaatika-, tarkvara insenerid,projektijuhid

 KLIENDITEENINDUS -assistendid, klienditeenindajad, administraatorid,erinevad tugiinimesed

 TÖÖSTUSE KORRASHOID -mehaanikud,tehnikud, automaatikud,elektrikud,mehhatroonikud

 FINANTS -palgaarvestajad, eelarvestajad, raamatupidajad, finantskontrollerid, pearaamatupidajad

 KLIENDITEENINDUS -assistendid, klienditeenindajad, administraatorid,erinevad tugiinimesed

 IT -programmeerijad,testijad, arendajad, QAinsenerid/lead-id, disainerid, team lead-id,projektijuhid

 FINANTS -palgaarvestajad, eelarvestajad, raamatupidajad, finantskontrollerid, pearaamatupidajad

 TURUNDUS/MÜÜK -müügiassitendid, -konsultandid, -esindajad, -insenerid, -juhid,turundajad.

 IT -programmeerijad,testijad, arendajad, QAinsenerid/lead-id, disainerid, team lead-id,projektijuhid

 JUHID --- teamleadid, osakonna-,maa-,piirkonna-, müügi-, tehnika-ja tegevjuhid.

 TURUNDUS/MÜÜK -müügiassitendid, -konsultandid, -esindajad, -insenerid, -juhid,turundajad.

 JUHID --- teamleadid, osakonna-,maa-,piirkonna-, müügi-, tehnika-ja tegevjuhid.

Kuidas ajada äri kriisipiirkonnas?

Nagu öeldakse, siis ka sõja ajal ei jää äri seisma, sest alati leiab võimalusi, kuidas olla kas kitsalt endale või laiemalt riigile kasulik. Ka sõjatingimustes ei ole Ukrainas elutegevus või ettevõtlus lõppenud: on muutunud suunad, suhtumised ja ka välisriikide, -ettevõtete, -ettevõtjate huvid.

Tekst: Martin Hanson

Kiievis asuva Eesti saatkonna majandusnõunik Ando Rehemaa räägibki, mis seisus on Ukraina majandus, kuidas sinna investeerida ja mis on praegused riskid.

Kuidas rahastatakse praegu äritegevusi riskipiirkondades, hetkel siis näiteks Ukrainas?

Alustame sellest, et kuidas riskipiirkonda defineerida? Ukraina ida-, kesk- ja lääneosad on väga erinevas seisus. Kas loeme riskipiirkonnaks ainult Ida-Ukraina? Ida- ja osaliselt ka Kesk-Ukrainas keskendutakse taastamisele, elu- ja äritingimuste säilitamisele. Läänes ja riigi keskosas tegeletakse aga äri arendamisega.

Ettevõtluse toetamise vallas on ellu kutsutud erinevad programmid nii Ukraina valitsusel, kohalikel regioonidel kui ka kõigil doonoritel (doonorriigid, rahvusvahelised finantsasutused, eradoonorid jne). Kõigist neist ei ole ammendavat ülevaadet aga ilmselt kellelgi. Ukraina valitsus on välja töötanud ka äririski kindlustusmehhanismid, aga need on esialgu suunatud Musta mere logistikakoridoride toetamiseks ja seal opereerivatele laevafirmadele elementaarse kindlustuskatte pakkumiseks.

Üldine põhimõte on, et toetatakse Ukraina ettevõtlust ja kohalikke ettevõtteid. Ukraina poolel üldjuhul keegi välisettevõttele turule sisenemise eest raha pakkuma ei hakka, kui ei ole just tegemist kohaliku ettevõtte partneriga. Mõnedel välisriikidel on programmid enda ettevõtete toetamiseks sisenedes Ukraina turule, aga need on suunatud ainult enda riigi ettevõ-

tetele: sakslased pakuvad näiteks oma ettevõtetele investeerimisgarantiisid, taanlased toetavad oma ettevõtteid Ukraina riikliku EIFO fondi kaudu. Eesti valitsus suurendas 2023. aastal EISA/KredExi laenukäenduse mahtu saja miljoni euro võrra ja 2024. aastaks suurendati ka ekspordilaenude mahtu samas suurusjärgus.

Mis tingimusi pangad nõuavad, kas on olemas suurema riskitaluvusega finantsasutusi?

Ukraina keskpank NBU tõstis juunis 2022 keskpanga intressimäära 25%-le selleks, et hoida rahvusvaluuta grivna kurssi ja takistada rahanduse kokku kukkumist. Nad on sellega hästi hakkama saanud, grivna kurss püsib stabiilsena ka pärast valuuta vahetuskursi vabaks laskmist. Praeguseks on intressimäära alandatud aga 14,5%-le. Mõju kommertspankadele oli selline, et need hakkasid massiliselt ostma keskpanga kõrge intressiga võlakirju ja kommertslaenude turg kuivas sisuliselt kokku. See puudutas eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, ilmselt vähem suurettevõtteid. Tuttav Žõtomõri tekstiiliärimees, kes teeb edukalt allhanget EL-i brändidele, kinnitas samas, et temale käivad pangad raha hoopis pakkumas.

Milline on hetkel ettevõtluse kliima Ukrainas? Milliseid muutusi on sõda selles esile toonud?

Sõjatööstus buumib. Tööstusharudest on kõige valusamalt pihta saanud ehitussektor, muud sektorid tasapisi taastuvad. Välja arvatud energeetika, mis on viimastel nädalatel vene-

laste poolt jälle valusalt pihta saanud. Mäletan kellegi hiljutist kommentaari, et Ukraina ettevõtjad on valmis Ukrainasse investeerima, välismaalased pigem „ootavad kindlamaid aegu“.

Millega peaks arvestama praegu Ukrainasse investeerides? Millised on suurimad riskid?

Korruptsiooni peetakse üldjuhul probleemiks, kohalike ettevõtete seas ei ole see eri kuudel kümnendast kohast eriti kõrgemale tõusnud. Mul on piisavalt tagasisidet, et Ukrainas on võimalik äri normaalselt ajada. Oluline on leida õiged partnerid ja mõista, kuidas Ukrainas äri ajada: näiteks ainult video- või meilikontakt siin ei toimi, vaja on ikka isiklikku kontakti. Kui keegi tuleb „kätt väristama“ ja lubab „asjad korda ajada“, siis pigem jutt lõpetada, sest kerge on sellises olukorras „supi sisse“ sattuda.

Millised on uued perspektiivsed valdkonnad, mis võiksid Ukrainas pakkuda huvitavat võimalust äri alustada?

Ukraina on suur ja täis erinevaid võimalusi: toormed (puit, metall), masinatööstus, põllumajandus ja nii edasi. Eri regioonidel on eri võimalused ja ka prioriteetsed valdkonnad. Praegu on selleks kindlasti militaartööstus ja selles osas on Eesti ettevõtted aktiivsed. Ukraina juba sõdib ka mõne Eestis toodetud tehnoloogia abil. Eesti riigi arenguabivahenditega oleme püüdnud toetada meie puit majasektorit (puitmoodulitest ehitatud n-ö näidislasteaed Zõtomõri oblastis Ovruchis).

Ando Rehemaa Foto: Erakogu

Investeerimiskuld ja -hõbe Saksamaa vanimalttootjalt

Heimerle + Meule on LBMA tunnustatud tootja. Kõik kuld- ja hõbeplaadid on valmistatud 100% taaskasutatud materjalist.

99.99% puhtusega kuld- ja hõbe on saadaval 0.5g kuni 1000g plaatide / kangidena.

Investeerimiskuld on käibemaksuvaba.

Investeerimise psühholoogia: kannatlikud võtavad kannatamatutelt raha ära

Psühholoogial on rahakäitumises määrav roll –milles see avaldub?

Tekst: Kadri Hurt

„Raha kasutavad ja majandustehinguid sooritavad omavahel inimesed. See tähendab, et kõik inimloomuse puudujäägid leiavad tee sellesse teemasse. Ja mitte ainult – massis näivad need puudujäägid suisa võimenduvat,“ kommenteerib Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel. „Võta indiviidina viisakas ja intelligentne inimene ning juba ta ostabki grupimõtlemise n-ö ohvrina laenuga Kalamajja „investeerimiseks“ veerand miljonit maksva harjakapi või hunniku aktsiaid, mille hinda on praeguseks sisse arvestatud igavene kasumikasv ning laienemine meie päikesesüsteemist väljapoole,“ lisab ta värvikalt, „ja loomulikult, kui nendega peaks halvasti minema (ja varem või hiljem lähebki), on süüdi opressiivne patriarhaalne kapitalism, valitsus, pangad ja neli aastaaega.“

Enamikul inimestel on Koppeli arvates selge ja muide mitte valearusaam, et rohkem raha tähendab vähemalt teoreetiliselt vähem probleeme. Edukale investorile tulevad mehe arvates ilmselt enim kasuks realism, distsiplineeritus ja pikk vaade. „Me elame maailmas, kus on normiks vaadelda seda läbi ideoloogiliste prillide. Paraku moonutavad need tegelikkust määral, mis ei võimalda langetada kvaliteetseid otsuseid. Oleks kasulik õppida maailma tunnetama fakti-, mitte narratiivipõhiselt,“ ütleb ta. Teiseks tasuks mingid protsessid automatiseerida – näiteks pikk, regulaarne ja pidev automaatne indeksisse investeerimine peaks olema norm. Kõik ülejäänu peaks tulema pärast seda. Kolmandaks tuleks aru saada,

et jõuluvana pole olemas ja tootlust peaks saavutama oskustega, mitte juhuslikult.

Raha ja sellega seotud otsuseid kardame me tuntud investori arvates sellepärast, et raha näib normaalses inimeses tekitavat olukorra, mis tundub suisa välistavat mõistuspärase käitumise: „Sageli jõutakse selleni, kui ollakse enamik vigu omal nahal ära proovinud.“ Näiteks turgudel tegutsema hakkamist võrdleb Koppel noore inimese armumisega seotud aju biokeemia festivaliga: „Kõik on ilus, hea ja huvitav – magada ei saa, vererõhk on kõrge, süda peksab, käed higistavad ning meeleolu on trillallaa-trullallaa. No kuidas sa teed sellises seisundis õigeid otsuseid?“ Neurotüüpilised inimesed on investori arvates seetõttu rahaga ja turgudel sageli palju edukamad. Teistel kulub palju aega: „Aga paraku

selleks hetkeks, kui koitma hakkab, võib kapitalist olla suur jupp läinud või kukil märkimisväärne võlakoorem.“ Õigeks võib Koppeli arvates üldiselt pidada selliseid rahaga seotud otsuseid, mis on distsiplineeritud ja pika vaatega, külmad ja tehnilised ning mida on emotsionaalselt raske teha. Või suisa kõige raskem teha. „Näiteks aktsiaturu kohta on erinevad väga edukad investorid öelnud ühel või teisel viisil, et see on koht, kus kannatlikud võtavad kannatamatutelt raha ära,“ märgib ta.

Analüüsides, miks on petturid võimelised meid nii lihtsalt rahast vabastama, arvab Koppel, et inimeste probleemid jaotuvad üldiselt kolme kategooriasse: raha, suhted ja tervis. „Petturid otsivad üles need, kes on ühes, teises või kõigis kolmes kategoorias haavatavamad, ning pakuvad imelist „lahendust“.“

Peeter Koppel

Foto: Redgate Wealth

Advokaadibüroo TURNSTONE kutsub oma meeskonnaga liituma

ADVOKAATI või JURISTI

Pakume igakülgseid arenemisvõimalusi, huvitavat, professionaalseid väljakutseid sisaldavat vaheldusrikast tööd ja tulemustest sõltuvat ning valdkonna keskmist ületavat tasu.

Nõuded kandidaadile:

• magistrikraad õigusteaduses või selle omandamine 2024. aasta jooksul

• eesti ja inglise keele valdamine kõnes ja kirjas, kasuks tuleb vene keele oskus

• hea suhtlemisoskus ja esinemisjulgus

• oskus töötada meeskonnas ja iseseisvalt

• loomingulisus ning orienteeritus lahenduste leidmisele

• soov areneda ja julgus võtta vastutust

Kandideerimiseks palume saata elulookirjelduse koos motivatsioonikirjaga e-posti aadressile info@turnstone.ee hiljemalt 17. maiks 2024 .

Büroo tutvustust vaata siit: turnstone.ee