Pole päris ükskõik, millised aknad oma kodule valid

Aknavajaduse tekkel starditakse enamasti unistusest ja maandutakse hinna juures, mistõttu paigaldatakse pea pooltel juhtudel Eestis plastaknaid. Aga võimalusi on veel vana ja traditsioonilise puidu, ilmastikutingimustele vastupidavama puitalumiinium- või alumiiniumprofiilist akende näol.

Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock

Materjalivalikust sõltuvalt on hinnaerinevused üsna suured. Seega oleks esmajoones endale hea selgeks teha, kas neid paigaldatakse aastakümneteks rajatavale kodule või ajutisele peatuspaigale. Näiteks korterile või majale, kust plaan peagi edasi liikuda. Sageli on odavam aken hea valik ka enne kinnisvara müümist.

Eestis on levinud peamiselt Saksa ja Skandinaavia tüüpi aknad. Esimene on enamasti üheraamiline, kahe- või kolmekordse klaaspaketiga, avaneb sissepoole. Skandinaavia aken on kaheraamiline, samuti sissepoole avanev aken, mille kumbki raam on omavahel klambriga ühendatud nii, et avanevad koos. Välimises raamis on ühekordne klaas ja sisemises enamasti kahekordne klaaspakett.

Uutelt akendelt oodatakse peale väljanägemise ja funktsionaalsuse üha enam ka suuremat soojapidavust ehk U-arvu. Mida väiksem see on, seda parem.

Plastaken – lihtne, praktiline ja odav

Plastakna üheks suuremaks eeliseks on vastupidavus niiskusele. Samas ei talu plast pikaajalist intensiivset päikest. Eriti suurt peavalu teevad omanikele lõuna- ja läänekaares, intensiivsema päikese meelevallas paiknevad (tumedad) aknad. Väiksema jäikusega plastakna profiili deformeerumine kuumenemise ja tihendi surve tagajärjel lihtsalt ei suuda sellega kaasnevatele mõjudele vastu panna. Tulemuseks on akna kuju muutused, millega kaasneb oluline akende soojapidavuse vähenemine.

Suuremad avatavad aknad ja rõduuksed kipuvad ka ära vajuma, mille tagajärjeks on sageli käigutakistused ja läbipaindumised, mis muudavad akende kasutamise väga ebamugavaks. Lisaks pole ajas ilu kaotavat plastakent lihtne renoveerida, kuid paigaldada võib alati uued, sest hind ei hammusta.

Loomulikult pole plastaknad saatanast ega läbinisti halvad. Odavama otsa plastaken on omal kohal magalarajoonide korterite renoveerimisel ja maakodu kõrvalhoonetes. Kuid arvestada tasub, et võrreldavad pole erinevates hinnaklassides olevate plastakende sooja- ja mürapidavus. Väga kvaliteetse ja soojapidava plastakna hind võib aga ronida sõltuvalt komplekteerimisest juba sinna kanti, kus vahe täispuitaknaga polegi nii suur.

Ihaldusväärne puitaken

Puitaknad on kasutuskohtade poolest plastakendest märksa etemad, kuna mängida saab nii lengi laiuse kui ka avatava konstruktsiooni suurusega. Samuti saab puitakent kasutada nii kuumades kohtades nagu leiliruum, kus plastak-

na kuumutamine just kõige parem mõte pole. Ka saab puidust teha eriti energiasäästlikke passiivaknaid.

Puitaknad valmivad enamasti männi liimpuidust ja tänapäevaste kaitsevahenditega saavutatakse tulemus, mis kestab kaunina aastakümneid. Spetsiaalsed kvaliteetsed aknavärvid on elastsed ja püsivad peal ka vaatamata ülisuurtele temperatuurikõikumistele, mis meie kliimas aasta lõikes neid mõjutavad, kaitstes nii materjali niiskuse eest.

Kestvam puit-alumiiniumaken

Täispuitakendest eristab neid välisküljele paigaldatav alumiiniumprofiil, mille ülesandeks on anda akendele veelgi parem kaitse. Ilmastikukindlamad aknad saavad nii ka moodsama välimuse ja sobivad ka modernsemasse arhitektuuri. Koos heade omadustega käib paraku kaasas ka märksa kallim hind. Aga ka selle juures on üks aga, millele tasub mõelda.

Kui pleekinud puitaknaid saab hõlpsalt üle värvida, siis tooni kaotanud alumiiniumpinda nii kergelt pintsliga kauniks ei võõpa. Seetõttu on kasulik valida heledad või anodeeritud pinnatöötlusega väliskülgedega aknad. Viimased jäävad siis puhta alumiiniumi või pronksi karva, aga see kindlustab, et päike kallitele akendele nii palju liiga ei tee.

Kuigi puitalumiiniumaknad kipuvad olema reeglina kallimad kui puit- või plastaknad, siis arvestades nende eluiga ja hooldusvajadust, võib pikas perspektiivis krõbedam hind end igati õigustada.

Täisalumiinium pigem büroohoonele

Kuigi alumiiniumprofiilist aknaid kohtab peamiselt moodsates büroomajades, on neid paigaldatud ka modernse arhitektuuriga eramutele ja kortermajadele. Alumiiniumist aken toodetakse põhiliselt Saksa tüüpi ja soojapidavus on neil üldjuhul kõige madalam, hind seevastu kõige kõrgem.

Allikad: kalesi.ee, puitaken.ee

Ust osta on lihtne, kui oskad vastata neile küsimustele

Vajad ust ette tervele kodule või toale?

Jämedalt võttes on kodudes sise- ja välisuksed. Viimased on tavaliselt massiivsemad ja keerukama konstruktsiooniga, sest peavad vastama sellistele erinõudmistele nagu soojapidavus, varga- ja tulekindlus jms.

Siseuksed on tavaliselt läbinisti puidust või puitlaast- või MDF-kihiga kaetud kärgpapist. Oma peaga ust ostma minnes võiks esmalt mõelda selgeks, millist tüüpi ust tarvis, ja alles seejärel liikuda konkreetsemate mudelite juurde.

Tavakasutaja arusaam uksest ei kattu sageli sellega, kuidas näeb ust tootja. See, mida enamik mõistab ukse all, kannab tegelikult nimetust uksekomplekt, kuhu mahuvad ukseleht, lengid ja lävepakk. Sellele lisanduvad erinevad lisatarvikud, nagu lingid, sulgurid jms, mis tuleb sageli eraldi juurde osta. Ust ostma minnes ongi vaja jutti pidada, kas tegu on komplektiga või vaja lengid, lävepakud ja lisatarvikud juurde osta.

Kas mõõdud on õigesti võetud?

Ukse suurus poes on esitatud moodulmõõdus, mitte nendes numbrites, mis kodusel mõõdulindil. Ühele moodulile (1 M) vastab 100 millimeetrit ja uksekomplekti moodulmõõdu aluseks on lengi (maakeeli: piitade) välismõõt. Näiteks kui lengi välismõõt on 890 x 2090 millimeetrit, siis vastav moodulmõõt on 9 x 21. Ümarduse põhjustab asjaolu, et lengi mõlemale küljele ja peale peab jääma 10–20-millimeetrine vahe kiilude ja montaaživahu jaoks.

Selleks, et saada kätte kõik vajalikud mõõtmed uksekomplekti tellimiseks, tuleb ära mõõta nii seinaava suurus (kõrgus x laius) kui ka seina paksus. Seinaava suurus määrab lengi välismõõdu, seina paksus aga lengi sügavuse.

Kuhu uks avanema peaks?

Enne ostmist oleks hea teha selgeks mõiste "käelisus". See määrab ära, kummale poole jäävad hinged, kummale link siis, kui avad ust enda poole. Parema käe ukse puhul jäävad hinged paremale poole, käepide vasakule. Vasaku käe ukse puhul vastupidi.

Mõned uksed on universaalsed ja nende käelisust saab lihtsa vaevaga muuta. Väga paljude uste puhul aga on käelisus fikseeritud ja seda tagantjärele enam muuta ei saa. Nii et teadmine, kuhu uks avanema peab ja kummale poole, tuleks tingimata poodi kaasa võtta.

Kuidas välja näha võiks?

Uste puhul saab valida paljude viimistluste vahel, need võivad olla värvitud või spoonitud, klaasiga või ilma. Peale selle tahab veel otsustamist, kas uks peaks olema sile või profiilne (nt tahveluks). Kui ava, mille ette uks tuleb, on laiem, siis on võimalik valida laiendiga ukse (avaneb igapäevaselt laiem pool) või paarisukse vahel.

Õige ukse valik oleneb kasutaja soovidest ja kodu sisekujundusest. Profiiluksed sobivad tavaliselt klassikalises või Skandinaavia stiilis kodudesse, siledad aga modernsematesse elamistesse. Klaasi puhul tuleb arvestada privaatsuse sooviga. Suure klaasiga uks sobib väga hästi kööki ja elutuppa, magamistuppa aga tuleks ilmselt valida midagi kinnisemat.