PEREEKSPRESS
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Feliciana Ajalooga Itaalia pitsa!
Proovi Dr. Oetkeri uusi suussulavaid juuretise, krõbeda põhja ja küllusliku täidisega Feliciana pitsasid!
Ole olemas
Lapsevanemaks olemine on elu üks tähendusrikkamaid rolle. Lapsed vajavad turvatunnet ja teadmist, et nende vanemad on alati nende kõrval, olenemata sellest, kas ees ootavad rõõmsad hetked või keerulised väljakutsed. See teadmine pakub lapsele enesekindlust ja usaldust maailma vastu.
Iga vanem soovib oma lapsele parimat, kuid kiire elutempo ja argimurede keskel võib juhtuda, et unustame, kui olulised on väikesed hetked – ühised mängud, vestlused ja naer. Just need hetked loovad sideme, mis aitab lapsel tunda end armastatu ja väärtuslikuna. Lapse jaoks olemas olemine tähendab ka tema kuulamist, tema unistuste ja murede mõistmist. Uuringud on näidanud, et lapsed, kelle vanemad on emotsionaalselt kättesaadavad ja kaasatud, on sageli õnnelikumad, julgemad ning edukamad. Nad õpivad paremini suhtlema, looma sõprussuhteid ja lahendama probleeme, sest tunnevad, et neil on selja taga tugev toetus. Seega, isegi kui päevad on tegemisi täis, tasub leida aega, et oma lapsega koos olla –see kannab vilja nii täna kui ka tulevikus.
PereEkspressis räägime, kuidas olla oma lapse jaoks tõeliselt olemas. Persooniloos tutvustame Illimar Pilti, kes korraldab koos pere ja sõpruskonnaga metsasünnipäevi, aardejahte ja muid seiklusi, mis aitavad
lastel looduse võlusid avastada ning fantaasiat arendada. Oluline osa Piltsbergide tegevusest on seotud laste ekraanisõltuvuse vähendamisega. Nad on veendunud, et füüsiline aktiivsus ja loov mäng aitavad lastel paremini areneda ja pakuvad rõõmsamaid elamusi kui ekraanide taga veedetud aeg. „Lapsed vajavad rõõmuks üksteist ja oma vanemaid,“ ütleb Illimar.
Hambaarst Liina Viksi toob välja, et endiselt on noori, kellele tuleb suutervise reegleid meelde tuletada. Tugispetsi looja Alisa Kask räägib, millistel juhtudel vajab lasteaialaps tugiisikut. Ta ütleb, et enamasti hakkab lapse eripära lasteaias välja paistma pärast harjumisperioodi ja siis võib juhtuda, et laps vajab enda kõrvale kedagi, kes teda igapäevaselt toetaks.
Kui perre saabub kutsikas, on see suur muutus kõikide pereliikmete jaoks. Koeratreener Kei Kvarnstrom jagab soovitusi, kuidas kutsikale kodune elu mõnusaks teha ja millest koera koolitamisel alustada. Jagame ka soovitusi perepuhkuse planeerimiseks ja parimate reisisihtkohtade valikuks. Juttu tuleb sellestki, kuidas lastega niimoodi peol käia, et kõigil üritusest hea mälestus jääks. Ja muidugi on pühadeaeg väga sobilik peretraditsioonide kujundamiseks. Ideid, mida siis koos lastega teha, leiate seekordsest numbrist kindlasti.
Meeldivat lugemist ja toredat pereaega!
Shutterstock
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Kertu Viltok, kertu.viltok@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
Foto:
Kas sa tead, kes on PILTSBERGID?
Mõned asjad on kindlad – Piltsbergid on värvilised, rõõmsad, lapsemeelsed ja tegusad ning enamasti kohtab neid metsas. Aga kes nad siiski täpsemalt on ja mida nad metsas teevad, räägib algupärane Piltsberg ehk Illimar Pilt.
Tekst: Eve Kallaste / Fotod: erakogu
Illimar, kuidas sa ühte tavalist Piltsbergi iseloomustad? Ühe tavalise Piltsbergi tunneb juba kaugelt ära. Kohe kindlasti on ta värviline. Rohked värvid toovad tahes tahtmata täiskasvanutel suunurgad ülespoole ja lastega trallides purustavad koheselt jää. Ühest korralikust Piltsbergist kiirgub välja suisa ebaeestlaslikku positiivsust ja elurõõmu. Me teame, et kui ette tuleb raskemaid
päevi ja tumedamaid tundeid, siis päeva lõpuks on neist alati midagi õppida. Ja kuidas sa saad siis sellisesse kingitusse negatiivselt suhtuda? Järelikult on ka tumedamad toonid vajalikud, et me saaksime maailma täielikult kogeda.
Kes Piltsbergide hulka kuuluvad? Piltsberge on mitut sorti. Ühed tegelased on Piltsbergide pere, kes blogide ja sotsiaalmeedia vahendusel oma elu,
märkamisi ning lihtsalt positiivsust maailmale jagavad. Peresse kuuluvad Illimar ja Kadri ning nende kolm tütart: Merimee (10), Elanora (8) ja Madeliine (6). Siis on veel Piltsbergide metsatiim. See on samuti nagu üks suur vahva pere. Need värviplahvatused trallivad metsas ringi ja tutvustavad lastele loodust kui loomulikku mängukeskkonda. Tralli ja lõbu kaudu saavad lapsed kogeda maailma, mis on siinpool ekraane, ning õppida uusi teadmisi looduse kohta.
Räägi veidi lähemalt enda pereliikmetest, kes samuti Piltsbergide ettevõtmistes osalevad. Piltsbergide tegemistes osaleb mu kallis kaasa Kadri ehk Katu. Temal on kanda väga tähtis metsaprintsessi roll. Eriti rõõmustavad selle üle lapsevanemad, keda ootab metsas ees metsaprintsessi poolt
kaetud imemaitsvate söökidega piknikulaud ja prõksuv lõke. Ehk lapsevanemad saavad tulla metsasünnipäevadele, käed taskus, ja nautida pidu nagu külalised.
Oled osanud rõõmu tuua lastele ja lapsemeelsust hindavatele täiskasvanutele. Mida sinu meelest tänapäeva laps vajab, et rõõmus olla?
Mida ma metsas näen, on see, et lapsed vajavad rõõmuks üksteist ja oma vanemaid. Siis tulevad juurde vabadus ja liikumine ning tasakaal. Kõik algab ikka suhetest. Laste silmad löövad särama, kui näevad oma semusid sünnipäevale tulemas. Aga kui soovid, et see sära muutuks laste silmis ilutulestikuks, on vaja käima saada lapsevanemad. Kui me suudame lapsevanemad samuti trallima panna (enamjaolt see nii ka juhtub), siis alles sünnib tõeline maagia.
Võib olla pole mõni isa jupp aega oma lapsega mürgeldanud, tagaajamist mänginud või temaga, laps seljas, ringi kapanud. See, kui ema või isa tähelepanu lapsele juhib ja temaga räägib sulaselges mängukeeles, on kõikse suurem rõõmu looja. Siis alles tulevad sellised asjad nagu pingete vabastamine ehk vabadus metsas päriselt hullu panna, joosta ja kõva häält teha. See mõjub lastele nii teraapiliselt, kui nad saavad ennast välja elada. Eriti puudutab see üle kümneaastaseid lapsi. Kokkuvõttes vajab tänapäeva laps rõõmu tundmiseks oma vanemaid ja sõpru, mitte aga seda, et neid mugavalt ekraani taha suunatakse.
Mida enda laste kasvatamise puhul eriti oluliseks pead?
Eeskuju, kohalolu ja tasakaalu. Ma olen nii sünnipäevadel kui ka oma koolitustel rääkinud, et laste kasvatamine on maailma lihtsaim asi – neid ei pea niivõrd palju õpetama, kuivõrd neile eeskujuks olema. Kui sa soovid, et su laps oleks 30aastaselt tervislik, pealehakkaja, julge, enesekindel, sportlik, siis pead täna ise see inimene olema. Laps ei usu sind, kui käsid tal lillkapsast ja brokolit süüa, aga ise ajad burgerit näost sisse. Või käsid lapsel kõvasti trenni teha, kuid su enda treeningharjumus piirdub ainult teleka
puldi poleerimisega. Ma proovin oma lastele olla nii hea eeskuju kui võimalik. Teismeeas tulevad juba uued eeskujud ja iidolid, kuid vundamendi laome meie vanematena.
Ma jälgin ka tasakaalu. Äärmused ei ole head. Ei ole tore lapsi oma piiritu tähelepanuga üle külvata, et kogu aeg
Lapsed vajavad rõõmuks üksteist ja oma vanemaid.
mürgeldamine käiks, samuti ei otsusta ma kogu aeg nende eest mingeid asju. Loomulikult olen olemas, kui neil päriselt mind vaja on, kuid proovin anda neile nii palju iseseisvust kui võimalik. Siit tulebki kolmas asi – kohalolu. Kohalolu kõige suurem tapja on tavaliselt mõni ekraan. Ei pea olema just mingi superteadlane, et saada aru, kuhu lapsevanematel tänapäeval aeg kulub ja mille pärast ei leita mahti lastega päriselt trallida. Meil kõigil on ekraanisõltuvus, kellel suurem, kellel väiksem, aga kui võtad päriselt aja lapsega koosolemiseks, tuleb seda teha ilma ekraanita.
Te pole oma kaasaga just keskmised või tüüpilised lapsevanemad. Kuidas ise tunned, mille poolest te teistmoodi olete?
Me tegelikult peame ennast ikka üsna tavalisteks vanemateks. Kuid ühe asja võib kindlasti välja tuua: me ei ole talveunne suigutanud oma lapsemeelsust. Seda näitab juba meie julgus käia ringi värvilistes riietes keskkonnas, kus isegi helehall võib juba tähelepanu tõmmata. Julgeme ja tahame lastega mängukeeles suhelda. Minu meelest on see kõige suurem lõks, kui võtame lapsevanema rolli liiga tõsiselt. Me ei lõpeta mängimist sellepärast, et me saame vanaks, vaid me jääme vanaks, sest lõpetame mängimise.
Beebi käeja jalajäljed TINDIVABADE komplektidega!
Lisa beebi nimi ja sünniandmed või personaalne tekst, et mälestus oleks veelgi erilisem.
Kingiidee katsikuks ja erinevateks tähtpäevadeks
@ebeebiraamat
EBEEBIRAAMAT.EE
Kust ammutab üks Piltsberg ja muidugi ka sina ise oma energiat? Eks ikka sealt, kust me seda kõik ammutame. Kõigil meie sees on olemas erinevad vajadused. Laias laastus jaotuvad need füüsilisteks ja emotsionaalseteks. Üks tähtis emotsionaalne baasvajadus on naudingute baasvajadus. Kui me teeme meile meeldivaid tegevusi, saame sellest energiat juurde. Oluline on kaardistada ära need tegevused, mis sind ikka päriselt ka täidavad. Koogi söömine ja veinitamine on päris nauditav tegevus, aga kas sellel on pikaajaline mõju sinu energiataseme tõusule? Väga kahtlen. Minu sisemist energiatassi täidavad sellised vahvad tegevused nagu üksinda metsas matkamine ja lihtsalt lõkke passimine. Sellised kolme ja neljapäevaseid matku ma pere kõrvalt tihti teha ei saa. Kuid väiksemad laadijad on mul oma hommikurutiin, kus ärkan tund aega perest varem üles ja teen joogat, kirjutan päevikusse, naudin hommikukohvi päris enda mõtetega. Ja loomulikult laeb mind ja kogu meie tiimi see töö, mida teeme.
Kui me trallime lastega metsas, kaotame kogu ümbritseva maailma, sealhulgas tihti ka ajataju. On olnud hetki, kus mul kaasa helistab ja uurib, kas on midagi juhtunud, või et sünnipäev pidi kestma kaks tundi, aga sa oled juba pea neli tundi metsas olnud. Ja kui siia veel lisada tänulike lastevanemate tagasiside ning lapsed, kes pärast trallimise lõppu ei taha kuidagi meid minema lasta, siis see siiras tänutunne mõjub meile raketikütusena.
Sinu südameasjaks on lapsed ekraanidest eemale saada. Mida sa selle eesmärgi nimel ette oled võtnud ja kuidas see sul õnnestunud on?
See on üks põhjus, miks me korraldame metsas sünnipäevi ja lasteaiarühmadele ning algkooliklassidele metsatralle –tutvustame lastele ekraanidest vaba maailma. Nooremate lastega pole asi tegelikult nii hull. Jamaks läheb kooliealiste lastega. Kurb on vaadata, kuidas üheksa aastased ei suuda üle puu teha hüpet, millega saavad hakkama 6–7 aastased tegelased. Lihtsalt nii
kaua on möödas sellest ajast, kui nad said oma keha täispotentsiaali kasutada. Oi, kui ägedaks läheb elu siis, kui lastekamp poole matka pealt hakkab kogema seda mõnusat tunnet, mida liikumine annab.
Oluline on omavaheline suhtlus ja emotsioonide peegeldamine. On hoopis teine asi pärast mäest alla kukerpallitamist sõbrale patsu lüüa ja rõõmust tantsida, kui lihtsalt naerunäoga emotikon
Me ei lõpeta mängimist
sellepärast, et me saame vanaks, vaid me jääme vanaks, sest lõpetame mängimise.
saata. Kolmanda olulise asjana kasutame fantaasiat. Kahjuks selle tapab ekraanitagune elu kõige kiiremini ära. Lapsed ei koge tänapäeval enam igavust. Kuidas nad saavadki, sest ka täiskasvanud ei koge seda.
Me elame stimulantide ajastul. Nii kui hakkab igav, on meil taskust helendav sõber kohe võtta. Mõni mäng tahab mängimist või kuskil on keegi Messengeri midagi kirjutanud. Paraku on nii, et igavus on selline tegelane, kelle järel sammub loovus. Meie metsas kahjuks igavust praktiseerida ei jõua selle paari tunni jooksul, küll aga äratame ellu fantaasia lugude ja erinevate Harry Potteri stiilis mängude kaudu.
Milliseks laps muutub, kui ta suudab ekraani vähemalt mõneks ajaks ära unustada?
Pärast sõpradega metsas trallimist kogeb enamik lapsi heaolu ja edutunnet. Ehk eelräägitud naudingute baasvajadus saab kütust juurde. Lapsed soovivad pärast metsatralli olla rohkem looduses, koos semudega mängida ja
tunnevad väiksemat vajadust ekraanide järele. See mõju võib kesta nädalkaks või isegi aasta. Mida rohkem keskkond seda võimaldab, seda pikem ja võimsam mõju.
Keskkonna all pean eelkõige silmas vanemate panust. Loomulikult mängib siin oma rolli, kas perekond elab vanalinnas või Nõmme mändide all. Aga kui laps avaldab soovi, et, emmeissi, lähme ka RMK lõkkekohta ja teeme neid tokisaiu ning vahvaid mänge, mis selle värvilise Piltsbergi tegelasega tegime, ja vanem kohe kuidagi ei viitsi, vaid suunab lapse multikaid vaatama, siis ei ole see keskkond just eriti toetav.
Meie tiimi käe all on metsaga taaskohtunud tänaseks pea 20 000 last. Loomulikult on selles pundis lapsi, kes sünnadel korduvad, ja ka vanemad kirjutavad tagasisidet, muidu meieni ju positiivne tagasiside ei ulatuks. Üks paremaid edulugusid oli ühe noormehe sünnipäev, kellele tegin sünna Sütiste pargis. Kohtusin tema ja ta emaga aasta hiljem, kui korraldasin poisi semule sünnat. Ema ütles, et terve viiekordse maja poisid on pärast seda sünnipäeva päevad läbi Sütiste pargis ja ehitavad onne. Isegi telefonid unustatakse koju, käi ja otsi mööda parki lapsi taga ning hõika poisse tuppa sööma, nagu seda tehti mobiilidele eelnenud ajal.
Piltsbergide korraldatud metsasünnipäevad on juba päris kuulsad. Mida metsasünnipäeval tehakse ja miks see lapsed nii rahulolevaks muudab? Mis on see tegevus, mis lastele metsas tõepoolest alati peale läheb?
Eelkõige lubatakse lapsel olla laps. See, milline täpselt üks sünnipäev välja näeb, ei oskagi täpselt öelda, sest iga sünnipäev on teisest erinev ja nii sünnipäevalapse kui ka külaliste moodi. Sisuliselt me paneme lapsed justkui autorooli ja juhendaja istub kõrvalistmele. Eesmärk on sõita punktist A punkti B. Kuidas lapsed gaasi tallavad ehk kui tempokas sünna tuleb, otsustavad nad ise. Juhendaja lihtsalt vahepeal tutvustab erinevate mängude kaudu erinevaid teeotsi, kustkaudu on võimalik punkti B jõuda.
Siiras tänutunne mõjub meile raketikütusena.
Sünnipäeva alguses teeme soojendusvõimlemise, mis meenutab midagi kehalise kasvatuse tunni alguse ja klounide kooli lõpueksami vahepealset. See kümme minutit näitab meile ära, kui
kaasatud on vanemad, kas peame lapsi käima tõmbama või tuleb neid hoopis maandada, kas tempo on kiire või tuleb hoopis kulgemise trall. Mängutoa sünnipäeva stsenaariumi võid silmad kinni ka ette ära näha, aga meil seda ei juhtu.
Sinu abikaasat kutsutakse metsaprintsessiks. Milline on Katu maitsev võluvägi?
Katu armastus toidutegemise vastu on pannud nurruma lugematul hulgal inimeste kõhte. Parimad komplimendi tegijad on muidugi lapsed ise, kes ahjusooje viineripirukaid metsas sedasi mugivad, et vahepeal peab hingamist meelde tuletama. Ja loomulikult on legendaarsed tokisaiad. Nende tegemine pakub megalt nalja ja tulemus on maru maitsev. Tundub küll, et täitsa tavaline pärmitaigen toki otsas, aga metsaprintsess paneb sinna sisse ka võluväge, mis teeb selle ülikohevaks ja eriliseks. Kõige rohkem on metsaprintsessilt küsitud tema legendaarse kapsapiruka retsepti. See on vaieldamatult kõikide täiskasvanute lemmik. Isegi need, kes ei paneks kapsapirukat muidu suu sissegi, on andnud võimaluse ja pärast, silmad imestusest suured, küsinud, et mis imeline asi see nüüd oli.
Piltsbergide tegevusega saad ennast kursis hoida lehel piltsberg.com.
PAPSID
Papsid korraldavad koolitusi ja töötube lastevanematele, et peresuhted oleksid terved ja õnnelikud!
Illimar kutsub peresid osa võtma 12-päevasest papsid.ee lehel olevast väljakutsest #12KINGITUST. Ta lubab, et selle väljakutse abil viid suhte oma lapsega järgmisele tasemele ja lood koos elukestvaid mälestusi! Lisaks täitub su kodu naeru ja rõõmukilgetega!
EESTI NOORSOOTEATER
TEATRIELAMUS TERVELE PERELE
Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater, mis aga ei tähenda, et teatrisaali poleks oodatud ka täiskasvanud. Noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus, mis võib iseloomustada igas vanuses teatrikülastajat.
Noorsooteatri repertuaarist leiab lavastusi nii pere kõige pisematele kui ka vanematele liikmetele. Teatrikülastus on arendav tegevus igas vanuses lapsele ja suurepärane võimalus vanemale tuua argipäeva vaheldust ning kasutada võimalust meeldejäävaid mälestusi luua.
Etenduse vaatamine arendab väiksemate laste tähelepanu ja keskendumisvõimet, visuaalselt värvikirevad
lavakujundused ja kostüümid aitavad arendada lapse loomulikku kujutlusvõimet. Näitlejate rahulik loojutustamine aitab kasvatada lapse empaatiavõimet. Teatrisaal on väikelapsele turvaline keskkond, kuna välistatud on päris pime saal ja väga valjud helid.
Kooliealine laps saab teatri kaudu näha ja õppida väärtustama suhteid ennast ümbritsevaga – pere, sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega –, aga näha ka seda, mis neis suhetes on ebatervet või ohustavat. Eripalgeline teater annab noorele võimaluse kasvada empaatiliseks ja avarapilguliseks isiksuseks.
Vanemate toel saab laps Noorsoo
teatris tutvuda ja harjuda kõigega, mis ühte teatrikülastust hõlmab, omas tempos. Perega koos teatri külastamine annab hea võimaluse arutada kogetut koos lapsega ning arendada tema uudishimu ja arutlus ning analüüsivõimet.
Käesolev hooaeg toob lavalaudadele palju uut, aga ka vanu lemmikuid värskes kuues. Septembri lõpus esietendus Mirko Rajase lavastatud „Arabella, mereröövli tütar“ (vanusele 7+), mis on lugu täis põnevust ja ootamatusi, headuse ja kurjuse võitlust, armastust ning andestust.
1. detsembril jõuab lavale Ivar Põllu lavastus „ Alice Imedemaalt “ (vanu
sele 5+), mis tõukub küll Lewis Carrolli raamatust, kuid ei järgi truult selle kulgu. Selles loos ei satu Alice mitte imedemaale, vaid ta elabki seal. Endalegi ootamatult leiab ta ühel hetkel end „päris maailmast“, kus oleme ka meie, teatrivaatajad.
Tiina Mölderi ja Christin Tauli 19. jaanuaril esietenduv väikelastelavastus „Minu jälg“ (vanusele 3+) uurib, missuguse jälje minu mina ruumi jätab? Mis seal minu sees üldse toimub? On suured tunded ja väiksemad tunded, karvased ja pehmed, nurgelised ning tundmatud tunded. Leidub ka üllatusi. Missugune pilt sellest kõigest joonistub?
Alice Imedemaalt Foto: Kalev lilleorg
Alice Imedemaalt Foto: Kalev lilleorg
Arabella, mereröövli tütar Foto: Siim Vahur
Noorte suutervise ohud
Viimastel aastatel on noorte seas hüppeliselt kasvanud nikotiini sisaldavate toodete tarvitamine. Need kujutavad endast suurt ohtu suutervisele – millist? Küsimustele vastab hambaarst ja Suukooli koordinaator Liina Viksi.
Millised on peamised suutervise probleemid, millega noored teie juurde tulevad?
Sagedasemad põhjused on hambavalu, veritsevad igemed või see, kui noor on ise endal hambaaugu avastanud või kahtlustab seda. Tuntakse huvi ka hammaste valgendamise vastu. Õnneks pöördutakse tihti lihtsalt kontrolli – iga hambaarsti lemmikpatsient on see, kes käib regulaarselt kontrollis, mitte ei oota kaebuste tekkimiseni. Regulaarne hambaarsti külastamine aitab ära hoida hamba ja igemehaigusi või avastatakse need varakult – siis on ravi tunduvalt lihtsam!
Kuidas hindate, kui hästi tänapäeva noored oma suuhügieeni ja tervise eest hoolt kannavad? Mis on suurimad vead, mida noored hammaste hooldamisel teevad?
Nii, nagu inimesed on oma isikuomaduste poolest väga erinevad, on ka noorte käitumisharjumused ja teadmised suutervisest väga erinevad. On väga hoolsaid noori, kuid on neidki, kellele peab pidevalt meelde tuletama põhitõdesid, kuidas me ise oma hammaste eest hoolitseda saame.
to: Erakogu
Nimetasite e sigarette ja nikotiinipatju. Kuidas mõjutab nende kasutamine suutervist?
Kui seda, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas, üldiselt teatakse, siis kasinamad on noorte teadmised hambasõbralikust toitumiskäitumisest –toidukordade vahel peavad olema kolmetunnised pausid.
Suurim viga, mida tehakse, on põhireeglite mittejärgimine. Kuidas me saame oma hambaid hoida?
Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas.
Hambavahesid tuleb puhastada hambaniidi või vaheharjakesega.
See on väga oluline, sest hambahari hammaste vahelt mustust ei eemalda.
Janujook olgu tavaline puhas vesi. Kahjuks juuakse palju magusaid mahlu, karastus ja energiajooke. Toit olgu tervislik ja mitmekesine. Toidukordade vahel peavad olema kolmetunnised pausid. Pidev näksimine tekitab suus pidevat happerünnakut, mis ongi hambaaukude tekkepõhjus. Pausi ajal ei tohi suhu panna mitte midagi muud peale puhta, gaseerimata, maitseta vee. Hambaarsti juures peaks kontrollis käima 1–2 korda aastas.
Tuleb hoiduda tubaka ja nikotiinitoodetest, sh nikotiinipatjadest ja esigarettidest.
Nikotiinipadi sisaldab kas tubakast saadud nikotiini või sünteetilist nikotiini. Kasutaja paneb padjakese huule ja igeme vahele ning see on otseses kontaktis suuõõnega. Et tooteid huvipakkuvamaks muuta, lisatakse neisse erinevaid lõhna ja maitseaineid. Nikotiinipadja tarvitajal on suurem risk kaariese ehk hambaaugu tekkeks. Pidev kontakt limaskestaga ja padjakeses sisalduv nikotiin soodustavad igemepõletiku teket. Kui igemepõletikku ei ravita, hakkavad hävinema struktuurid, mis hammast suus kinni hoiavad. Selle tagajärjel hakkab ige hamba ümber taanduma, hambajuure pind paljastub ja hambad muutuvad tundlikuks. Lisaks ei ole see esteetiliselt ilus. Haiguse arenedes hävinevad hamba tugistruktuurid täielikult – esialgu muutub hammas liikuvaks ja lõpuks võib see suust täielikult eemalduda.
E sigareti kasutamist on hakatud nimetama veipimiseks – see tekitab tarvitajas tunde, nagu polekski tegu suitsetamisega. Tegelikult reageerib inimese organism esigaretile üsna samamoodi kui tavalisele sigaretile. Veipijad tarbivad
MIS ON SUUKOOL?
enesele märkamatult märksa enam nikotiini, sest kui sigaret saab otsa mõne minutiga, siis e sigaret kestab kaua ja tekib oht tarvitada endalegi märkamatult järjest väga suuri koguseid (2 milliliitri esigareti vedeliku tarvitamine võrdub kahe paki ehk 40 tavasigareti suitsetamisega).
E sigarettides kasutatakse keemilisi segusid, mille kuumutamisel tekivad mürgised ained. Lisaks nikotiinile sisaldab e sigaret näiteks atsetooni, arseeni, raskmetalle jpm. Just nendesamade mürkide tõttu on ohtlik ka veibi passiivne suitsetamine. Kemikaalid soodustavad suuõõnevähi teket. Magustatud e sigarettide vedelikud, mis küll Eestis on keelatud, kuid siiski kättesaadavad, sisaldavad suhkruid. Need põhjustavad suus pidevaid happerünnakuid. Happerünnakud ongi hambaaukude tekkepõhjuseks. Nikotiin soodustab ka igemepõletiku teket. Kui e sigaretti jagatakse, on risk haigestuda mõnda nakkushaigusesse, näiteks herpesesse (kõnekeeles ohatis).
On tõenäoline, et esigaret sisaldab vähem erinevaid toksilisi aineid kui tavasigaret, kuid annused on tervise (sh suutervise) kahjustamiseks sellegipoolest piisavad.
Suukool on üleriigiline projekt, mis tegeleb laste ja noorte hambahaiguste ennetusega. Projekti rahastab tervisekassa ja tegevusi viib ellu Eesti Hambaarstide Liit.
Koolidel ja teistel lastega tegelevatel asutustel on võimalik Suukooli lektor endale tasuta külla kutsuda – et rääkida suutervisest ja selle hoidmisest. Vaata lähemalt Suukooli koduleheküljelt www.suukool.ee.
Fo
Tekst: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock
Hambaarst ja Suukooli koordinaator Liina Viksi.
MEIE PAKUTAVATE HAMBARAVITEENUSTE HULKA KUULUVAD
• laste ja täiskasvanute hambaravi
• juureravi mikroskoobiga
• hammaste proteesimine
• implantoloogia ja kirurgia
• esteetiline hambaravi
• professionaalne suuhügieen ja hammaste valgendamine
Oleme Tervisekassa partner. Tegevusluba: L07022
Kas veeta perepuhkus
Eestis või välismaal?
Sügistalvine pime aeg lausa nõuab, et vahepeal saaksime jalad seinale visata ja kogu perega kvaliteetaega nautida. Kuidas aga kogu pere puhkust planeerida ja millised on parimad peresihtkohad nii Eestis kui ka välismaal?
Teimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock
Eesti on tuntud oma looduskaunite paikade, ajalooliste vaatamisväärsuste ja rahuliku elukeskkonna poolest. Siin on hulgaliselt kohti, mis sobivad ideaalselt perega sügistalvise puhkuse veetmiseks.
Miks puhata kodumaal?
Eesti on väike riik, mistõttu on siin väga lihtne mööda erinevaid linnu ja maakondi ringi rännata. Siin on mõned põhjused, mis räägivad Eestis puhkamise kasuks.
® Puhkus kodumaal ei vaja pikki ettevalmistusi ega keerulist transpordi planeerimist.
® Kohalikud puhkusevõimalused on võrreldes välismaiste sihtkohtadega tunduvalt taskukohasemad. See hõlmab nii majutust, transporti kui ka meelelahutust.
® Puhkus Eestis ei nõua kohanemist teise kultuuriga ega keelebarjääri ületamist. Eriti väikeste lastega perede jaoks on see suur eelis.
® Loodus on kodumaal mitmekesine ning pakub palju võimalusi nii rahulikuks kui ka aktiivseks puhkuseks.
® Eesti turismitööstus on väga orienteeritud peredele. Siin on palju peresõbralikke hotelle, restoranide lastemenüüsid ja spetsiaalseid lastele mõeldud meelelahutusprogramme.
Paraku tuleb aga kodumaal puhates arvestada nii mõnegi murekohaga.
Eesti kliima on aasta ringi ettearvamatu. Päikeselised ilmad võivad olla lühikesed ja vihmaste päevade osakaal suur, mistõttu võivad välistegevused olla piiratud.
Elamused ei ole nii erilised kui välismaal. See tähendab, et kodumaised matkarajad, seikluspargid ning hotellid ja spaakeskused on ilmselt sulle juba mingil määral tuttavad.
Seetõttu võib välismaareis tunduda põnevam ja eksootilisem.
Perepuhkus välismaal
Välismaale reisimine on paljude perede jaoks suurem seiklus, sest pakub uusi kultuurilisi ja meelelahutuslikke kogemusi. Lisaks annab see võimaluse avardada oma silmaringi ning tutvustada lastele maailma erinevaid paiku.
® Välismaal puhkamine annab võimaluse tutvuda uute kultuuride, keelte ja kommetega – see on nii sulle kui ka lastele hariv ja rikastav kogemus.
® Valikuvõimalused on tohutud –reisida saab nii mägedesse kui ka rannasihtkohtadesse ning külastada ajaloolisi linnu ja eksootilisi paiku.
® Kui Eesti ilm on väga muutlik, siis paljud välismaised sihtkohad (nt Vahemere piirkond) pakuvad soojemat ja päikeselisemat kliimat, kus saab välitegevusi muretult nautida ega pea pidevalt ilmateadet piiluma.
® Välismaal on laialdased võimalused erinevateks uuteks tegevusteks, mida kodumaal kogeda ei saa. Olgu selleks uhked lõbustus , looma ja veepargid või ajaloolised ja kultuurilised ekskursioonid.
Miinused ja murekohad ei puudu aga välisriikidessegi reisimise puhul. Välisreis on üldiselt kodumaal puhkamisest kallim, eriti kui arvestada lennupiletite, majutuse ja elamiskulude hinda populaarsetes sihtkohtades.
— Reisi planeerimine nõuab rohkem ettevalmistust, sealhulgas lennupiletite broneerimist, viisasid, vaktsiine ja reisikindlustust. Samuti võib olla keeruline leida sobivaid lennuaegu või marsruute.
Võõras riigis võib keelebarjäär ja erinev kultuur tekitada stressi, eriti kui peres on väikeseid lapsi.
Uus keskkond ja toitumine võivad mõnele pereliikmele põhjustada terviseprobleeme, kohanemisraskuseid või seedimisprobleeme.
Kodumaised sihtkohad talviseks puhkuseks
Eestis saab talvepuhkuseks lihtsasti välja valida täpselt selle sihtkoha, mis sinu peret kõige rohkem kõnetab: veeda idülliline nädalalõpp kas looduses, spaas või mõnel kultuurisündmusel.
Otepää , Eesti talvepealinn, pakub nii sügisel kui ka talvel rohkelt võimalusi aktiivseks perepuhkuseks. Pühajärve ümbruses saab talvel nautida tõelist lumevõlumaad, sügisel idülliliselt rahulikku ja värvilist loodust. Tehvandi spordikeskus loob võimalused suusatamiseks, kelgutamiseks ja lumelauasõiduks ning õhtuti saab lõõgastuda mõnusas spaakeskuses.
Narva ja Narva Jõesuu on samuti peredele väga atraktiivsed sihtkohad. Narva linn on rikkaliku ajalooga ning pakub huvitavaid võimalusi kultuuri ja ajalooavastusteks linnuses ning promenaadil. Narva Jõesuu spaad ja hotellid on talvisel ajal paradiisisihtkohad, kus kogeda ravimudaprotseduure ja lõõgastavaid hooldusi.
Kuigi Pärnut peetakse suvepealinnaks, pakub linn palju avastamist ka sügis ja talvekuudel. Pärnu rannapark ja promenaad on talveperioodil idülliliselt rahulikud, samas kui linna restoranid ja kohvikud pakuvad hubast ning suminat täis atmosfääri. Pärnu veekeskused ja spaad loovad võima
luse luksuslikuks puhkuseks ning lastelegi on basseinis lõbutsemine meeldiv vaheldus talvekülmale.
Saaremaa ja Muhu pakuvad perepuhkuseks rahu ja vaikust ning imelisi loodusvaateid juba praamisõidul. Saaremaal saab kogeda nii loodusmatku kui ka lossivaremete avastamist, Muhu saare Koguva küla on aga ideaalne ajalooliseks ekskursiooniks. Talvine Saaremaa on samuti eriti kutsuv spaapuhkuseks.
Kuressaares asuvad spaad pakuvad peredele laia valikut hoolitsusi ja meelelahutust, sealhulgas lastebasseine ja mängutube.
Välismaised sihtkohad talviseks puhkuseks
Kui oled otsustanud perega siiski välismaise puhkuse kasuks, on mõistlik end kurssi viia põnevate sihtkohtadega Euroopas.
Soome pakub talviseks puhkusereisiks imekauneid loodusvaateid ja seikluslikke võimalusi. Helsingis saab külastada muuseume, teaduskeskusi ja loomaaeda, ent suusakuurortides ootavad erutavad ekstreemspordivõimalused. Üks populaarsemaid talviseid sihtkohti on Lapimaa – Rovaniemis asuv jõuluvana küla ja polaaröö elamused on nii lastele kui ka vanematele unustamatud. Lisaks saab Lapimaal sõita koerarakendiga, silitada põhjapõtru ja kui veab, siis silmata virmalisi. Austria Alpid on ainuõige sihtkoht peredele, kes otsivad suusa ja lumelauamõnusid. Loomulikult on mägipiirkonnad kaunid ka jalutuskäikudeks ja matkamiseks, sest avanevad hingematvad vaated. Lumespordikuurordid pakuvad suusakoolitusi ja lastehoidu, mis teeb sihtkoha atraktiivseks ka väikeste lastega peredele. Kui soovite aga külma eest põgeneda, on Kanaari saared suurepärane valik. Tenerife ja Gran Canaria pakuvad aasta ringi meeldivat ilma ja rikkalikke võimalusi lõõgastumiseks. Lastele teevad rõõmu sealsed rannad ning vee ja loomapargid. Itaalias leidub suurepäraseid võimalusi nii sügiseks kui ka talveks – olgu tegemist kultuurilise puhkuse või talvespordiga. Rooma on ideaalne peredele, kes soovivad avastada ajalugu ja kultuuri. Väljas pole sügisel ja talvel enam nii palav
kui suvel, mistõttu on mugav külastada ka suurimaid vaatamisväärsusi, nagu Colosseum ja vanalinn. Itaalia Dolomiitide piirkond on aga tuntud talispordi sihtkoht, kus leidub laialdasi suusa ja lumelauamõnude võimalusi.
Näpunäited perepuhkuse planeerimiseks
Selleks, et perepuhkus sujuks ladusalt ja omavahelised suhted püsiksid harmoo
nilised, on mõistlik enne reisi põhiline eeltöö ära teha.
Eriti välismaale reisides on oluline alustada planeerimist varakult, sest nii tagad parimad hinnad ja soovitud majutuse.
Sihtkohta valides anna lastele võimalus kaasa rääkida ja tegevusi planeerida. Väikeste lastega reisides võiksid arvestada, et ilmselt sobivad paremini lühemad puhkusereisid,
sest kodused tingimused on alati paremad ja mugavamad.
Perepuhkuse puhul on oluline kaasa võtta kõik hädavajalik, sh ravimid, meelelahutusvahendid lastele ning ilmale vastav riietus.
Kuigi planeerimine on oluline, jäta piisavalt ruumi spontaansetele tegevustele ja puhkehetkedele.
Perepuhkuse sihtkohavalik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas pere
eelarvest, laste vanusest ja huvidest. Eesti pakub võimalusi rahulikuks ja taskukohasemaks puhkuseks ning looduse ja peresõbralike teenuste nautimiseks. Välismaale minek loob aga võimalusi kogeda uusi kultuure, avardada oma silmaringi ja pakkuda lastele ainulaadseid elamusi. Lõplik otsus peaks lähtuma pere vajadustest ja eelistustest, et tagada meeldejääv ning nauditav puhkus kõigile pereliikmetele.
Eesti Vabaõhumuuseum ei maga talveund! Talvehooajal on tulemas mitmeid põnevaid rahvakalendri sündmusi
Sandipäev - Mart müristab, Kadri kaunistab, 10.novembril kell 11-16
Pane Sinagi sandiriided selga ja tule muuseumisse santima! Ees ootab rännak talust tallu mitmete ülesannete ja äraarvamistega. Kui Su nimi on Mart või Kadri, on Sulle isikut tõendava dokumendi alusel sissepääs tasuta!
Jõuluküla „Ühised jõulud“, 14. ja 15. detsembril kell 11-16 Kabelis kõlab koorilaul, kõrtsi ümber on koondunud armas jõululaadake ning kõrtsi vastas ootab kutsar kõiki hobusõidu soovijaid.
Vaata lisa: evm.ee
Kui lasteaialaps vajab tugiisikut
„Armastus laste vastu on minus olnud lapsepõlvest saati,“ ütleb Alisa Kask, kes hoidis juba kuueaastaselt suures paneelmajas naabrite lapsi. Praegu aitab tugispets.ee looja lapsevanemaid, kelle põnnidele on tarvis tugiisikut.
Tekst: Eve Kallaste
Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppides asus Alisa tööle lastehoidu. Sellest ajast peale hakkas tema professionaalne töö lastega ja mõne aasta pärast liikus ta juba edasi munitsipaallasteaeda. „Aastate jooksul olen püüdnud pakkuda tuge nii lastele kui ka vanematele. Parimad õpetajad on selle juures olnud minu oma lapsed. Esimese lapsega oli suureks probleemiks laste
Naturaalsetest materjalidest
käsitööpõlled, pidžaamaja sussikotid ning muud huvitavad tooted leiad Tikandikambrist!
Uuri meie kohta rohkem: tikandikamber.ee
aiaga kohanemine ja tänu sellele kogemusele mõistan väga hästi lapsi, kes pika aja jooksul uues keskkonnas ei harju,“ räägib naine.
Millised on lapse käitumises ja olekus need märgid, mis annavad alust arvata, et tal võiks olla tarvis tugiisikut? Enamasti hakkab lapse eripära välja paistma lasteaias pärast harjumisperioodi. Peamiselt vaadeldakse nelja aspekti: kõne, magamine, söömine ja eneseteenindusoskused. Mõne aja möödudes saab hakata hindama juba sotsiaalseid oskusi. Tõsi, sotsiaalsed oskused arenevad samuti ajapikku ja me ei saa eeldada, et kõik rühma lapsed oskavad nõuetekohaselt käituda. Õpetajad hakkavad märkama ja vanemat informeerima lapse käitumisest ning kohanemisest lasteaia keskkonnas.
Väga palju oleneb lapse vanusest, kuid üldiselt tekivad murekohad seoses lapse vähese või koguni olematu kõnega ja lihtsamatest korraldustest aru saamisega. Tihti on erivajadusega lapsele väga rasked üleminekud
ühelt tegevuselt teisele – laps soovib tihti jääda ühe tegevuse juurde ja teda meelepärasest tegevusest välja tuua on väga keeruline. Lasteaiaõpetajal napib aega, ja juba neil momentidel võib olla vajadus abistava tugiisiku järele, kes saab lapsega jääda ning talle sobivas tempos kulgeda.
Laste vaimsele tervisele on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama ja ATH või autismi diagnoosiga lapsed pole lasteasutustes enam sugugi haruldased. Missugust lähenemist on nendele lastele vaja?
Diagnoosi saamine võtab pikalt aega ja tihti peab lasteaia personal tegutsema hakkama enne selle saamist. Erituge vajavatele lastele on ennekõike tarvis mõistmist ja võimalust kulgeda omas tempos, vajadusel abistavat pildimaterjali, kohandatud keskkonda ning erinevaid meetodeid nii õppetegevustes kui ka igapäevastes toimingutes. Selline laps vajab kindlat rutiini ja kindlat teadmist, mis toimub lasteaias päeva jooksul. Muutused võivad lapse endast välja viia ja talle väga palju stressi tekitada.
Alisa Kask Foto: Erakogu
Millist tuge pakub tugiisik lapsele? Tugiisik on lapse jaoks olemas. Ta suunab, motiveerib ja toetab last õppetegevustes. See on inimene, kes on tema kaitsja, kuid samas piisavalt autoriteetne, et säiliks hea suhe lapsega.
Milliseks võib kujuneda lapse lasteaiatee, kui tal on küll vaja tugiisikut, kuid mingil põhjusel tal tugiisikut siiski pole?
Lapse lasteaiatee võib sootuks katki jääda, kuna vajalik tugi lasteaiarühmas puudub ning lapsevanem on sunnitud lapsega koju jääma. Tihti on tarvis last viia erinevatesse teraapiatesse/tugiteenustele ning seda tööpäeva sees, ka selle juures saab olla abiks tugiisik, kes viib ja toob last, vajadusel ka lasteasutusest.
Kuidas vanemad tavaliselt selle uudise vastu võtavad, et nende laps vajab tugiisikut?
Oleneb lapsevanemast. On kaks võimalust: kas lapsevanem hakkab lasteasutusega koostööd tegema või asub eitamise faasi, kus asjad ei hakkagi liikuma. Sellisel juhul on enamik toiminguid lasteasutuse spetsialistide õlgadel. Lasteaia personali eesmärgiks on siis taastada kontakt lapsevanemaga ning hakata astuma ühiseid samme lapse heaolu nimel.
Enamasti hakkab lapse eripära välja paistma lasteaias pärast harjumisperioodi.
Kust vanem üldse alustama peab, kui tema lapsel on vaja tugiisikut? Lapsevanem võib kohe alguses pöörduda lasteasutuse poole. Kui lasteasutusest ei saa tugiisikut, siis edasi kohaliku lastekaitsespetsialisti poole. Tihti otsivad vanemad oma lapsele tugiisikut sotsiaalmeedia kaudu. Väikese vihjena võin öelda, et töötukassa kaudu on võimalik leida häid tugiisiku kandidaate.
Mis teile selles valdkonnas kõige rohkem muret teeb?
Olen oma sotsiaalmeedialehel loonud „Tugiisikute vestlusgrupi“ ja viinud läbi küsitlusi tugiisikute seas Tugispetsi Facebooki lehel ning olnud tihedas suhtluses mitmete tugiisikutega. Põhiline murekoht on tugiisikute kehvad töö ehk käsunduslepingud, kus töötundide vähesuse tõttu (näiteks lapse haigestumine) puuduvad sotsiaalsed garantiid, kaasa arvatud tervisekindlustus. Rääkimata siis töötasust. Sel põhjusel on paljud tugiisikud sellest tööst loobunud. Õhku jääb kõlama mõte, et nad oleks meeleldi jätkanud tugiisikuna, kuid see ei olnud kahjuks võimalik just „kehva töölepingu tõttu“. Oleme astumas samme Epikojaga (Eesti Puuetega Inimeste Koda), kus soovime seda murekohta esile tuua ning loodetavasti selle kaudu luua positiivseid muutusi.
Mille üle võib kõige rohkem rõõmustada?
Järjest rohkem erivajadusega lapsi integreeritakse lasteaia tavarühmadesse, kus need lapsed saavad areneda omavanuste laste keskel. Samuti on osa lasteaedu palganud tugiisiku/tugiisikud oma asutusse, pakkudes neile head töölepingut ning väärilist palka.
Foto: Shutterstock
Lastega peole: millega arvestada ja kuidas toimetada?
Pidustused, nt sünnipäevad või pulmad, kuhu on külalised oodatud koos lastega, erinevad paljuski vaid täiskasvanutele mõeldud sündmustest. Mida aga lastega koos peole minnes silmas pidada ja kuidas end kohustustele vaatamata võimalikult vabalt ja mugavalt tunda?
Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock
Oluline roll lastega üritustele minnes lasub ettevalmistusel: vii end kurssi, mis sugune on päevakava, millised tegevused on mõeldud lastele ja mida tuleb ise kaasa võtta ning selga panna. Olles eesootavaga kursis, on lapsevanemana tunduvalt lihtsam end sündmuseks valmis sättida, sest oskad juba arvestada, millised tingimused ja tegevused on ees ootamas. Ettevalmistusi tehes on mõistlik lastele mugav ja üritusele sobilik riietus välja valida, mis võimaldab küll mängida ja vabalt liikuda, ent on samas kooskõlas ka sündmuse temaatikaga. Laste vanusest olenevalt tasub kaasa pakkida vahetusriideid, mähkmeid, niiskeid salvrätte ning vajadusel uneaegseid tarbeid, nagu lutt, kaisuloom ja tekk.
Pidu kulgeb laste rütmis
Juhul, kui üritusel ei ole kavas lastele suunatud tegevusi, on lapsevanematel laias laastus kaks varianti: oma lapse rütmis liikuda või leida peo ajaks lapsehoidja. Lapsehoidja palkamine ei tähenda aga alati seda, et pisike jääb hoidjaga koju. Väga mugav ja tore variant on leida lapsele hoidja just peole – nii saavad kõik põnevast üritusest osa, ent vanemad võivad end siiski vabamalt tunda ega pea liialt laste pärast muretsema.
Kui lapsehoidja on leitud ning kogu perega peole jõutud, tasub aga meeles hoida, et lapsevanem oled siiski sina. Juhul, kui lastega peaks midagi juhtuma või tuleb hoidjal midagi ootamatut vahele, pead sina siiski valmis olema lapsed enda hoole ja tähelepanu
alla võtma. Seetõttu ei maksa liialdada meelemürkidega ning mõistlik on hoida kainet mõistust.
Korralda ise lastesõbralik pidu Selleks, et ise peresõbralik üritus korraldada, on oluline mõelda kõigile tulijatele.
Kui seltskonnas on lapsevanemaid, kes tulevad terve perega, siis on oluline, et ka väikestel oleks lõbus ning tegevusi jaguks kõigile. Sinu otsustada jääb see, kas suurtele ja väikestele mõeldud tegevused käivad koos või eraldi.
Mängude korraldaja lastele ja mõnus meelelahutus täiskasvanutele
TULEB ARVESTADA, ET...
Lastega pidustustel osalemine tähendab paratamatult alati seda, et valmis tuleb olla ootamatusteks. Küll aga saab ise palju ära teha, et erinevaid ohukohti pehmendada ja riske maandada. Siin on mõned näpunäited. Veendu, et lapsel oleks kõht täis, sest paha tuju ja nälg käivad käsikäes. Küll aga tasub silma peal hoida sellel, et täiskõhutunne ainult suhkrust ei tekiks. Liialt suhkrut tarbinud rüblikud ei tee sinu pidu kindlasti lihtsamaks. Kui lastel on väsimus ja ülestimulatsioon, on tujukus samuti kiire nägu näitama. Kui märkad, et laps vajab puhkust või koguni uinakut, siis on mõistlik seda talle võimaldada. Nii saad ise pidu pikemalt nautida ja ka laps tunneb end pärast värskema ja puhanuna.
Tujutus ja huvi puudumine. Kui tegevused on laste jaoks igavad, viib see samuti üldiselt negatiivsete emotsioonideni. Ole valmis oma lapsele alternatiive pakkuma – kui sportmängud teda ei köida, siis ehk meeldib talle joonistada. Võta kaasa raamatuid, värvimisvihikuid või väikeseid mänge, mis sinu lastele huvi ja rõõmu pakuvad. Märksõnaks on siinkohal loovus.
tagab, et laste ja täiskasvanute tegevused leiavad aset küll eraldi, ent kõigi eest on hoolt kantud. Lapsed saavad hullata oma mängumaal, mängida ringmänge või vaadata mõnd lasteetendust, samal ajal kui täiskasvanud naudivad omas rütmis vaba kava.
Teine versioon toredast kogu pere üritusest on võimaldada lastele ja vanematele ühiseid tegevusi. Nendeks võivad olla nt näomaalingute tegemine, aardejaht või mõni tore kunstiring. Nii saavad lapsed ja vanemad koos lõbusalt aega veeta, kui tegevus ei muutu täiskasvanute jaoks liiga rutiinseks ega igavaks.
Külastades pidustusi, kuhu on oodatud lapsedki, on oluline jääda paindlikuks ja olla valmis reageerima muutuvatele olukordadele. Hea ettevalmistus ja tähelepanelik suhtumine tagavad meeldiva kogemuse nii suurtele kui ka väikestele, sest kõik saavad üritusest maksimaalselt rõõmu tunda.
11., 12., 13.12.2024 / kell 10.30 ja 11.30 15.12.2024 / kell 11.00 ja 12.00
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal (Tatari 13)
KONTSERT MUDILASTELE
PÄKAPIKUD JA MUUSIKA
Katariina Tammemägi (viiul)
Karl Reimand (trompet)
Reno Kokmann, Robert Valdna Robert või Markus Ridbeck (marimba)
Kontserti juhivad päkapikud
Kätlin Veddel ja Karoliina Kask
Miks tasub mõelda oma lapse piimahamba tüvirakkude säilitamisele?
Lapse piimahamba
säsi on väga väärtuslik tüvirakkude allikas ja sealt saadud tüvirakud võivad pakkuda talle eluaegset tervisekaitset. Seega tasub korra mõelda enne, kui hammas lihtsalt ära visata!
Mis roll on tüvirakkudel meie organismis?
Tüvirakud vastutavad kogu kehas leiduvate rakkude pideva parandamise ja uuendamise eest. Teadlased avastasid juba ammu, et viies tüvirakud uuesti tagasi organismi, suudavad nad parandada kas haiguse või vigastuse tõttu tekkinud kahjustusi keha erinevates kudedes. Sealt said alguse arvukad teadusuuringud tüvi rakkude kasutamisest raviks väga erinevate diagnooside korral. Uuringuid on tehtud aastakümneid ja uuritavaid diagnoose on üle 300 (1). See teaduspagas on kasvanud väga mahukaks ja tänu suurepärastele tulemustele kasutatakse tüvirakuravi maailmas järjest laialdasemalt. Tüvirakke saab nii lapse kui ka täiskasvanu hambast. Kõige lihtsam on neid saada lapse piimahambast siis, kui hammas ise loomulikul teel välja kukub. Täiskasvanul tuleb tüvirakkude kogumiseks hammas välja tõmmata. Selleks sobib terve tarkusehammas või ortodontilise ravi käigus eemaldatud hammas.
Miks on kasulik lapse piimahamba tüvirakke säilitada?
Suurepärane ravipotentsiaal: tüvirakkude võime muutuda paljudeks eri tüüpi rakkudeks võib tähendada, et kunagi saab neid kasutada paljude haiguste ravis (2), ka seni ravimatute tõbede korral. ( Praegu ei ole Eestis võimalik hambasäsi tüvirakke raviks kasutada.)
Kindel sobivus: tüvirakuravis on oluline, et tüvirakud oleksid täpses vastavuses organismiga. Isiklikud rakud sobivad nende omanikule 100%.
Allikad
Kaitse kogu perele: säilitades ühe lapse piimahamba tüvirakke, on suur tõenäosus, et need sobivad ka teiste pereliikmete raviks.
Hambasäsi tüvirakud on väga elujõulised ja säilivad külmutatuna aastakümneid.
Kogumine on lihtne: tüvirakkude saamiseks ei ole vaja teha operatsiooni. Tuleb vaid oodata piimahamba väljakukkumist.
Milliste haiguste raviks hambasäsi tüvirakke kasutatakse?
Hambasäsi tüvirakud on koeloomelised ehk mesenhümaalsed tüvirakud. Nii laboritingimustes kui ka loomkatsete käigus on kindlaks tehtud, et nad võivad areneda lihas, närvi, luu, rasva , kõhre ja muudeks rakkudeks (2). Tänu nende võimele diferentseeruda on need rakud pälvinud laialdast tähelepanu koetehnoloogia ja taastava meditsiini valdkonnas, kui on vaja uuendada või taastada kudesid. Lisaks on neil võime normaliseerida immuunreaktsiooni ja ravida kroonilisi põletikke või autoimmuunhaigusi (3).
Oluline on aga meeles pidada, et kui inimeselt pärit rakke soovitakse kasutada senisest bioloogilisest ülesandest erineval eesmärgil, teeb see algsest rakust ravimi, mille kasutamiseks inimesel on rohkem piiranguid kui
nt vereloomeliste tüvirakkude kasutamiseks. See tähendab, et säilitatavatest rakkudest ravimi saamiseni võib kuluda aastaid.
Küll aga võib olla võimalus osaleda teaduslikes uuringutes. Mitmed uuringud kaasavad vaid neid patsiente, kes oma isiklikke tüvirakke säilitavad. Niisiis loob isiklike tüvirakkude olemasolu mõningase eelduse uuringutesse pääsemiseks.
Hambasäsi tüvirakkude säilitamine Eestis Eestis pakub hambasäsi tüvirakkude säilitamise teenust ELUMUS (Future Health Solutions OÜ), kellele on Ravimiamet väljastanud hambasäsi tüvirakkude hankimise loa.
Lisaks on ELUMUS on pakkunud üle viie aasta koostöös IdaTallinna Keskhaiglaga võimalust säilitada sündiva lapse nabaväädivere ja koe tüvirakke. Lastevanemate huvi tüvirakkude säilitamise vastu on iga aastaga tõusnud ja Eestis on juba hulgaliselt lapsi, kelle tüvirakke rakupangas säilitatakse.
Õnnestunud ravitulemused tüvirakuteraapia valdkonnas paneb oma lapse rakkude säilitamise peale mõtlema iga lapsevanema. Sest on teada, et just lapse enda isiklikud tüvirakud sobivad talle kõige paremini ehk sajaprotsendiliselt.
„Search of: Mesenchymal Stem Cells Interventional Studies – List Results – ClinicalTrials.Gov.“ Clinicaltrials.Gov, 2018. www.clinicaltrials.gov/fi nd-studies/how-to-search Wen-Peng Song et al. „Clinical trials using dental stem cells: 2022 update.“ World J Stem Cells. 2023 Mar 26; 15(3): 31–51. www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10052340/ Gao, F, et al. „Mesenchymal Stem Cells and Immunomodulation: Current Status and Future Prospects.“ Cell Death and Disease, vol. 7, no. 1, 21 Jan. 2016, p. E2062. www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4816164/,10.1038/cddis.2015.327
Kliiniliste uuringute raames on mesenhümaalseid tüvirakke kasutatud järgmiselt:
Naha siirdamine pärast põletusi või vigastusi
Hulgiskleroosi, seljaaju vigastuste ravi
Nägemise taastamine pärast vigastust või vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni
Insuldist taastumine, kudede uuendamine ja taastamine
Luude taaskasvatamine, liigeste, selja- ja spordivigastuste ravi
Diabeedi ravi
Parkinsoni ja Alzheimeri tõve ravi
Haigete ja vigastatud hammaste ja igemete ravi
Südame-, neeru- ja maksahaiguste ravi
Mesenhümaalseid tüvirakke on kasutatud üksnes kliiniliste uuringute raames ja ühtegi tüvirakke sisaldavat müügiloaga ravimit nimetatud haiguste jaoks veel turul ei ole.
Kui lapse sünnimomendil on jäänud tüvirakud kogumata, siis järgmine hea võimalus on säilitada lapse hambasäsi tüvirakud. Ühe väikese piimahamba säsis on uskumatult palju tüvirakke, mis on paljunemisvõimelised ja väga elujõulised. See annab neile väga suure potentsiaali erinevate haiguste raviks.
Merike Seer / ELUMUS / elumus.ee
Nuputades nutikaks
Laste areng on mitmetahuline protsess, mis hõlmab nii füüsilist, emotsionaalset kui ka vaimset kasvu. Vaimne ehk kognitiivne areng on aga eriti oluline, kuna see loob aluse lapse õppimisvõimele, probleemide lahendamise oskusele ja loomingulisele mõtlemisele. Üks viis, kuidas lapse aju aktiivselt stimuleerida ja arendada, on nuputamismängude kaudu.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Probleemide lahendamine Nuputamismängud aitavad lastel arendada mitmeid kognitiivseid oskusi. Üks peamisi oskusi, mida need mängud arendavad, on probleemilahendus. Kui laps peab mõtlema, kuidas jõuda mängu eesmärgini, siis ta õpib analüüsima olukorda, jagama probleemi väiksemateks osadeks ja otsima võimalikke lahendusi. See oskus on ülioluline nii matemaatikas, loodusainetes kui ka igapäevaelus.
Noorematele lastele sobivad mängud on näiteks lihtsamad pusled, mille kokkupanemine aitab lapsel
mõelda loogiliselt ja arendada mustrite äratundmise oskust. Kuna pusletükid tuleb omavahel sobitada, siis see julgustab last keskenduma ja katsetama erinevaid lahendusi. Vanematele lastele on aga hea valik näiteks doominomäng, kus laps peab mõtlema ette ja sobitama plaate vastavalt numbritele. Need mängud nõuavad strateegilist planeerimist ja loogika kasutamist.
Keskendumisvõime ja kannatlikkus Lisaks loogilisele mõtlemisele arendavad nuputamismängud lapse keskendumisvõimet ja kannatlikkust. Paljudes
mängudes on vaja pikalt mõelda, proovida erinevaid lahendusi ja mitte alla anda, kui esimene katse ebaõnnestub. Kannatlikkus ja keskendumine on omadused, mis on eriti vajalikud tänapäevases kiiresti muutuvas ja infotulva uppuvas ühiskonnas, kus võime süveneda ja analüüsida eristab edukat inimest teistest.
Väiksemate keskendumisvõime arendamiseks sobivad näiteks klotsimängud, kus lapsed peavad leidma õige kujuga klotsi ja sobitama selle vastavasse auku. Vanematele lastele võiks aga anda lahendamiseks lihtsamaid ristsõnu. See arendab nii nende sõnavara kui ka loogilist mõtlemist.
Loovuse arendamine
Kuigi nuputamismängud on sageli seotud loogika ja ratsionaalse mõtlemisega, annavad need ka ruumi loovuse arendamiseks. Mängud, mis vajavad lahenduste leidmiseks teistsugust lähenemist või kujutlusvõimet, julgustavad lapsi mõtlema kastist väljapoole. Lapsed saavad katsetada erinevaid lähenemisi ja lahendusi, mis omakorda aitab neil arendada võimet vaadata probleeme erinevatest vaatenurkadest.
Loovuse arendamiseks on väga hea universaalne lahendus ehitusklotside komplektid. Väiksemad saavad neist kokku panna lihtsamaid konstrukt
sioone, nagu tornid ja majad, ning mida vanemaks lapsed saavad, seda keerukamaks ehitised lähevad. Nii saavad lapsed kasutada oma loomingulisust ja insenerioskusi, et ehitada midagi täiesti oma käe järgi, mis arendab nii planeerimisoskust kui ka ruumilist mõtlemist.
Mälu
Nuputamismängud, mis nõuavad asjade meelespidamist, aitavad lastel parandada oma mälu ja tähelepanuvõimet. Need oskused on koolis õpitavate ainete puhul väga olulised.
Mälu treenimiseks on palju võimalusi, kuid üks lihtsamaid, mida saab rakendada nii nooremate kui ka vanemate laste puhul, on memoriinimängud, kus lapsed peavad kaartide või mängunuppude asukoha meelde jätma. Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem kaarte või nuppe saab mängu lisada.
Sotsiaalsed oskused ja koostöö
Nuputamismängud ei arenda ainult lapse individuaalseid kognitiivseid ja loovaid võimeid, vaid on ka suurepärased vahendid sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Paljud nuputamismängud soodustavad koostööd ja suhtlemist, eriti kui neid mängitakse mitmekesi. Mängu käigus õpivad lapsed tegema koostööd, jagama oma ideid ja leidma ühiseid lahendusi, mis on hili
semas elus olulised oskused, olgu tegu koolitöö või suhtlemisega töökollektiivis.
Hea mäng, mis hõlmab probleemi lahendamist ja sotsiaalset elementi, on näiteks sõnaseletusmäng. See mäng arendab nii verbaalset kui ka mitteverbaalset suhtlemist, sest mängijad peavad oma mõtteid selgelt ja lühidalt edastama. Lisaks õpetab see meeskonnatööd ja võimaldab arendada sõnavara ning kiirust reageerimisel.
Tehnoloogia ja digitaalsed mängud Tänapäeva tehnoloogilised lahendused pakuvad aga palju võimalusi nuputamismängude mängimiseks digitaalses vormis. Arvutid ja nutiseadmed võimaldavad lastele ligipääsu mängudele, mis stimuleerivad mõtlemist ja loovust, kuid selle juures on oluline hoida tasakaalu ekraaniaja ja füüsiliste mängude vahel.
Allikad: elijahsinclair.medium.com, puzzleplayground.com
Imelise aja erilised hetked
Aasta lõpus muutub elu igal pool maailmas veidi rahulikumaks, et pered saaksid nautida koosolemist.
Tekst: Sven Sula / Fotod: Shutterstock
Eestis on see aeg täis sooja pühademeeleolu, mida toidavad traditsioonid, pereväärtused ja aastakümnete jooksul välja kujunenud kombed. Paljud tavad on säilinud muutumatult põlvest põlve, ent ometi leidub igas peres midagi, mis teeb nende pühad eriliseks ja isikupäraseks. Just see mitmekesisus muudabki jõulud igas kodus unikaalseks. Pühadeks valmistumine algab sageli juba mitu nädalat varem. Traditsioonidest lugu pidavates peredes saab igaüks oma kindla ülesande. Tavaliselt täidetakse kodud talviste kaunistustega – aknaid ehivad lumehelbekesed, õued säravad jõulutulede valguses, ja kesksel kohal on kuusk, mis on tihti kaunistatud hoolikalt hoitud ja käsitsi valmistatud ehetega. Mõnes peres on see traditsioon, et igal aastal lisatakse puule midagi uut – olgu see siis laste enda meisterdatud kaunistused või vanavanaema kätega tehtud ehted, mis on perekonna aarete hulka kuulunud juba aastakümneid. Teistes peredes võib pühademeeleolu tekkida sootuks teistmoodi – näiteks on neile tähtis just mugavus ja lihtsus ning jõuluõhtul vaadatakse koos mõnd vana jõulufilmi või mängib taustaks hoopis teleri kaminakanal.
Jõululaud ühendab maitseid, mis kõnetavad põlvest põlve.
Ühine söömine on võimalus jagada mälestusi.
Jõulukaunistused võivad olla ka pisut ulakad.
Jõulud on eriline aeg eelkõige lastele. Nende silmis on see täis imesid ja põnevust. Kingipakkide ootamine, piparkookide lõhn köögist ning jõuluvana tuleku ootus muudavad jõulud laste jaoks maagiliseks ajaks, mida nad mäletavad veel aastaid hiljemgi. Just lapsepõlvemälestused kujundavad pühaderituaale tulevikus.
Vaiksed hetked lahkunutega
Jõulud ei ole aga ainult lõbusate ja rõõmsate hetkede aeg. Paljudele on see ka aeg, kus meenutatakse neid, kes on meie seast lahkunud. Pühadeaeg on tihti see hetk, kus pered kogunevad kalmudele, et süüdata küünlad ja meenutada lähedasi, kellele oleme tänulikud. Küünalde süütamine haudadel sümboliseerib tänu eelnevatele põlvkondadele ja toob pered mõtetes kokku. See rahulik ja mõtlik tegevus toob pühadeaega lisaks rõõmule ka sügava tähenduse.
Lapsepõlvemälestused kujundavad pühaderituaale tulevikus.
Maapiirkondade kalmistud on pühadeajal erilised kohad. Valgusreostuseta ööd muudavad need paigad lumivalge vaiba ja lugematute küünlaleekide saatel justkui teistsugusteks maailmadeks. See on kaunis ja mõtlemapanev vaatepilt –meenutus, kui tähtis on austada oma juuri ja hoida sidet eelkäijatega.
Pühadelaud ühendab kõiki Igas kodus, kus pühadest lugu peetakse, täidetakse pidulaud traditsiooniliste Eesti roogadega. Verivorstid, hapukapsas ja krõbe seapraad on laual au sees, ent igas peres on sellele lisatud midagi oma – olgu selleks vanaema retsepti järgi valmistatud kõrvitsasalat, koltunud märkmikulehele kirja pandud retsepti järgi marineeritud kurgid või päris oma leib.
Toidulauale eelneb tihti põhjalik ettevalmistus – uuritakse parimaid retsepte, külastatakse turgu, et leida värskeimad toorained, ja tuntakse rõõmu sellest, et saab midagi erilist oma lähedastele pakkuda. Ühine söömine ei ole ainult toidu nautimine, vaid ka võimalus jagada mälestusi, jutustada lugusid ja nautida koosolemist. Toidulaua ümber kogunevad kõik – noored ja vanad – ning just siin sünnivad tihti kõige südamlikumad vestlused, kus räägitakse nii minevikust kui ka tulevikuplaanidest.
Uued traditsioonid ja kombed Pühadeaeg ei pea alati jääma vaid vanale truuks. Miks mitte teha jõuludel midagi erilist – näiteks külastada pärast rikkalikku söömaaega ujulat?
Uued traditsioonid võivad sündida ka ühiste tegude kaudu. Paljud pered teevad pühade ajal annetusi või võtavad osa heategevuslikest projektidest. See loob sooja tunde, teades, et on aidatud neid, kelle jaoks pühad ei pruugi olla nii rõõmsad.
Uue aasta saabudes tehakse tihti kokkuvõtteid möödunud aastast ja antakse uusi lubadusi. Mõnes peres on see saanud juba rituaaliks – istutakse kokku, arutatakse, kuidas aasta möödus, ja seatakse uued eesmärgid.
Pühade tõeline väärtus ei peitu ainult kingitustes või toidulauas, vaid koosolemises ja nende hetkede loomises, mida meenutada veel aastaid hiljemgi. Ühine naer, vaiksed hetked ja soojad mälestused – need on pühade tuum, mida tasub hoida ja hinnata.
PANN&KOOK ON KOGU PERE RESTORAN
Meie laiast ja imemaitsvast pannkoogivalikust, kus on nii soolased kui magusad pannkoogid, leiab igaüks oma lemmiku! Hubases ja kauni interjööriga restoranis on palju avarust ning siin tunnevad ennast mõnusalt nii suured kui väikesed. Lapsi ootab mängima muinasjutuline Lotte mängumaa uhke 6-meetrise tuldpurskava lohega.
Tule ja naudi hetki koos lähedastega!
T1 Tallinn, 3. korrus Peterburi tee 2, Tallinn Tel 5770 2221
info@pannjakook.ee E–P 11.00–21.00
Koju tuleb KUTSIKAS
Kui perre saabub kutsikas, on see suur muutus kõikide pereliikmete jaoks. Koeratreener Kei Kvarnstrom jagab soovitusi, kuidas kutsikale kodune elu mõnusaks teha ja millest koera koolitamisel alustada.
Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock
Kutsikas ja mugav keskkond Pikki aastaid koeri kasvatanud ja koolitanud Kei toob välja kaheksa asja, mida kutsikale mugava keskkonna loomisel jälgida. Pea neid meeles ja räägi nende olulisusest ka lastele.
Rahulik ümbrus. Kui perre lisandub kutsikas, tahaksid kõik temaga alguses väga palju tegeleda, ent koerale tuleb anda võimalus turvalisel moel uues kohas harjuda. Kõige olulisem on luua koerale rahulik keskkond. Anna kutsikale võimalus pingevabalt uut kodu avastada. Vältida tuleb suurt müra ja äkilisi liigutusi, mis võivad teda hirmutada või segadusse ajada.
⋅ Naturaalsed ja tervislikud kuivtoidud, toortoidud
⋅ Maiused ja toidulisandid
⋅ Kaelarihmad ja traksid
Taga turvaline magamine. Ära mine kutsikat torkima, ükskõik kui kohutavalt nunnu magav koerapoeg ka välja ei näeks. Lase tal olla ja oma uni täis magada. Hoia veekauss ligipääsetavana Veendu, et kutsikal oleks alati ligipääs värskele veekausile, et ta saaks juua just siis, kui soovib.
Jälgi kutsikat. Hoia kutsikal esimestel päevadel pidevalt silma peal, et tagada tema ohutus ja vältida õnnetusi. Ära jäta kutsikat pikkadeks perioodideks üksi.
Tutvusta uut keskkonda järkjärgult. Lase kutsikal uut kodu avastada omas tempos. Väldi tema ülestimulee
⋅ Hooldus- ja treeningvahendid
Meile võid alati tulla koos lemmikuga!
⋅ Kõik vajalik kassidele, pisinärilistele ja ka papagoidele
⋅ Hobusetekkide ja koerapesade pesu
rimist ja lase tal aegamisi harjuda uute lõhnade, helide ja inimestega.
Paku tähelepanu, kiitust ja preemiaid . Positiivne suhtumine aitab kutsikal kiiremini uue keskkonnaga kohaneda. Kiida ja premeeri teda, kui ta hästi käitub või uusi oskusi õpib.
Loo koeraga hea suhe . Alusta kohe temaga dialoogi. Mängige koos. Märka koera ja kiida teda – side koeraga on ülioluline, et hiljem saaks teda sotsialiseerima hakata ning koolituse ja treenimisega alustada. See aitab sinu ja kutsika vahel hea kontakti luua.
Anna talle aega kohanemiseks. Ole kannatlik ja mõistev, kui sinu kutsikas kohaneb uue keskkonnaga. Anna talle aega uue koha ja uute inimestega harjuda.
Kasvatamine ja koolitus
Kutsika koolitamine algab tegelikult juba esimesest kohtumishetkest. Kei ütleb, et mida targem on koer, seda suuremas nö ohus oled sina, nii võibki juhtuda, et hoopis tema koolitab ära sinu. Kui sinu kodus on vastu võetud otsus, et sellele valgele diivanile koer ei hüppa mitte kunagi, siis nii peab see olema esimesest hetkest peale. Kui ta ei ole kunagi saanud võimalust sinna hüppamiseks, siis tema jaoks pole variantigi, et on olemas valge diivan, kuhu peale ta saab minna. Kui sinu jaoks on näiteks oluline, et koeral pole asja kööki, siis olgu see nii
kohe esimesest päevast peale. Kui lood koera jaoks kohe selged piirid, on loomal lihtsam ja sinul ka.
„SIIA“. Iga koer saab aru, kui sa teda kutsud. Ta oskab seda, ta teab seda, ta saab aru… Pigem on küsimus, mida ta otsustab nüüd edasi teha ja see, kas ja kuidas tuleb koer sinu kutsumise peale sinu juurde. Selleks, et koer tuleks kutsumise peale sinu juurde, on vaja hakata töötama sinu ja koera vahelise hea ning usaldusliku suhtega. See on oluline ja vajalik tema ohutuse tagamiseks.
„ISTU SEISA LAMA“. Need on kutsika jaoks kõik väga lihtsad ja lõbusad trikid. Tema jaoks pole üldse raske
mõista sinu kehakeelt ja järgneda käeliigutusele. Eriti, kui ootamas on maius. Mida tuleks lisaks trikkidele juurde õpetada, on keskendumine: „OOTA“ või „VAATA“, „SILM“, „KÄSI“. Keskendumine millelegi aitab koeral rahuneda. Kui koer on rahunenud/keskendunud, siis suudab ta sinu järgmisi käsklusi kuulata ja järgida. Toidu andmised ei ole siis enam suured rabelemised ja ka jalutuskäikudel saad treenitud keskendumisvõtet kasutades pöörata koera tähelepanu eemale ärevust tekitavalt olukorralt.
„JÄTA“ või „ANNA“. Kui koeral on miskit hambus, siis kõigepealt tuleks
mõelda, kas koera elu on ohus. Teiseks, kas see ese tema hambus on sulle väärtuslik. Kui mõlemal puhul on vastus ei, aga sul on siiski soov seda asja mingil hetkel kätte saada, siis võiks pigem ignoreerida kogu olukorda või teha või võtta ise midagi, mis tekitaks koeras huvi. Mõlemal juhul, nii ignoreerides kui ka aktiivselt käitudes, kaob koeral huvi suus oleva asja vastu ja ta laseb selle ise lõugade vahelt välja ning pöördub oma tegemistega mujale. Siis saab möödaminnes selle asja maast ära võtta. Kiida ja premeeri kutsikat iga kord, kui ta igapäevaselt soovitud viisil käitub. Me kaldume koera alati keelama, kui ta teeb midagi, mis meile ei meeldi, aga jätame tähelepanuta need käitumisvalikud, mis on kiiduväärt. Positiivne tugevdamine aitab tugevdada soovitud käitumist.
Kutsika nimi. Kasuta koera nime pigem koos kiitmise ja preemiaga ning mitte käratamisega. Las koera nimi seostub koera jaoks positiivse emotsiooniga selle asemel, et oma nime kuuldes tõmbab ta kõrvad ludusse ja saba jalgade vahele.
Kutsika koolitamisel on väga oluline olla kannatlik ja järjekindel ning koos temaga palju lõbutseda.
Kui sulle tundub, et iseseisvalt koera koolitamine on keeruline, pöördu professionaalse koolitaja poole.
• kutsikate harjutamine protseduuridega Kadi
Parim hooldus Sinu lemmikule aastast 2012
Kõikide tõugude karvahooldus:
• pesemine
• kammimine
• soengud
• trimming
• küünte lõikus
• ettevalmistus näitusteks
Helista: tel 5558 4600 või 666 1168
J. Kunderi 35, Tallinn • E–R 9–17 • L kokkuleppel kadikoertesalong.ee
Valmista koos lastega küünal
Küünlad on ideaalne viis tekitada hubasust ja tuua pimedatesse õhtutesse eriline atmosfäär. Nende soe kuma ja rahustav valgus aitavad luua koduses miljöös lõõgastava õhkkonna, pakkudes nii silmailu kui ka hingekosutust. Küünla valmistamine sobib hästi nii pere ühiseks käsitööprojektiks kui ka isikupärase kingituse loomiseks.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Vaja läheb: küünlavaha (soja, parafiin või mesilasvaha) tahid eeterlikud õlid (kui soovid teha lõhnaküünalt) anumad (näiteks klaaspurgid) liim (tahi kinnitamiseks anuma põhja) kuumakindel anum (vaha sulatamiseks) suur pott termomeeter (temperatuuri jälgimiseks) pulgad või pliiatsid (tahi paigal hoidmiseks)
Ettevalmistus
Aseta küünlatahid klaaspurkide põhja. Soovituslik on need kinni liimida, et need vaha valamise ajal paigal püsiks. Tahi ülemise otsa võiks keerata ka pulga või pliiatsi ümber, mis seda kindlalt paigal hoiaks.
Vaha sulatamine
Sulata küünlavaha veevannil (pane vaha kuumakindlasse kaussi ja aseta kauss poti keeva veel kohale). Kuumuta soja ja parafiinvaha temperatuurini 70–80 °C, mesilasvaha sulab temperatuuril 62–64 °C.
Kui soovid lisada eeterlikke õlisid lõhna jaoks, lisa need pärast vaha täielikku sulamist ja sega ühtlaselt läbi. Mesilasvaha ei ole parim vaha lõhnaküünalde valmistamiseks, kuna see ei hoia nii hästi lõhnu kui pehmemad vahad, näiteks sojavaha.
Küünla valamine
Kui vaha on sulanud, lase sel veidi jahtuda. Kui vaha temperatuur langeb 60 kraadini, vala vaha aeglaselt anumasse, et vältida õhumullide tekkimist. Jäta küünal tahkuma vähemalt 4–6 tunniks. Kui küünal on täielikult tahkunud, lõika taht otsast lühemaks, nii et see oleks umbes 0,5 cm küünla pinnast.
NÄPUNÄITEID
Tahkumine: ära kiirenda küünla jahtumist külmkapis, kuna see võib põhjustada pragusid ja ebaühtlast pinda. Tahi valik: kui küünal põleb liiga aeglaselt ja keskele jääb n-ö tunnel, siis vali järgmine kord paksem taht. Eelsoojendatud anumad: kui kasutad klaasist või keraamilisi anumaid, eelsoojenda neid enne vaha valamist. See aitab vältida vaha liiga kiiret jahtumist ja pragude tekkimist.
Allikad: abeautifulmess.com, popsci.com
MÄNGUKAS
PRIVAATNE MÄNGUTUBA LAPSE SÜNNIPÄEVAKS
puhas ja avar erinevad mängualad palju kostüüme väikelaste mänguruum liumäega ronila mitmed rollimängualad legod, joonistamisnurk ja palju muud
Kuidas beebit tervislikult toita?
Esimestel kuudel pärast imiku sündi võib tema toitmine olla lihtne: kui ema rinnapiimaga on kõik korras, siis sellest beebile täiesti piisab. Ühel hetkel on vaja aga lapse menüüd rikastada lisatoiduga. Sel juhul kerkivad kiirelt kaks küsimust: mida ja mis hetkest alates beebile söögiks anda?
Toimetas: Georg Marten Meumers / Foto: Shutterstock
Senikaua, kuni lapsel pole veel piimahambad suhu lõikunud ja ta ei oska mäluda, tuleb vältida igasuguseid tükkidest koosnevaid toite. Seetõttu on esimese lisatoiduna mõistlik vaadata püreede ja püreesegude poole, kuid meelde tasub jätta paar nüanssi.
Nimelt soovitatakse esimeseks lisatoiduks valida köögiviljapüree, mitte näiteks puuvilja ega marjapüree. Seda seetõttu, et magusamaitseline püree võib beebile sedavõrd meeldima hakata,
et köögiviljapüreede, hiljem ka keedetud köögiviljade ja putrudega ei taha laps enam tegemist teha.
Kusjuures imikule lisatoidu pakkumist soovitatakse alustada vaid ühest köögiviljast valmistatud püreega. Selliselt on lapse maitsemeeltel ja seedimisel aega harjuda ühe koostisosaga. Näiteks sobib alustamiseks hästi kartuli või lillkapsapüree, mille juurde tuleks jääda vähemalt kolmeks järjestikuseks päevaks. Kui beebil tervisevaevusi ei teki, võib seejärel lisada
Olgu tegu üksnes lapsele või ka tervele perele kokkamisega, muudab selle mõnusaks mugav ja mitmekülgne köögilahendus. Kui köögis on piisavalt ruumi ja erinevad köögitarbed asuvad loogilistes kohtades, ei kaota ka väikelapse häälekad nõudmised või jonnijoru toidu valmistamise mõnu täielikult ära. Selleks, et köök vastaks pere kõigile soovidele ja vajadustele, tasub tellida köögilahendus Grandber Sisustusest. Grandber Sisustuse spetsialistid keskenduvad köögi-
ühekaupa juurde teisi köögivilju, näiteks porgandit ja kõrvitsat.
Millal hakata lisatoitu andma? Erinevad üldtunnustatud juhised soovitavad imikutele lisatoidu andmist alustada kõige varem neljandal elukuul. Kindlasti vajab beebi lisatoitu alates kuue kuu vanusest. Lisaks eelmainitud püreedele võib alates kuuendast elukuust hakata tasapisi katsetama ka teisi toiduaineid – näiteks liha, putru, munakollast ja kala.
Putru võiks hakata imikule andma siis, kui ta on köögiviljapüreed juba paari nädala vältel söönud. Hea on alustada vaid ühest teraviljast, näiteks kaerast, hirsist, tatrast või maisist valmistatud pudruga. Ükskaks supilusikatäit liha saab beebile lisada näiteks köögiviljapüree juurde.
Üheksanda elukuu paiku võib lapse menüüsse lisada ka hapendatud piimatooted (nt maitsestamata jogurti) ning kohupiima, kodujuustu ja juustu.
mööbli ja tööpindade läbimõeldud paigutusele, hubase ja praktilise valgustuse loomisele ning üldiselt ühtse stiili kujundamisele, kasutades selleks vastupidavaid ja esteetilisi materjale ning põnevaid värve. Lisaks saad oma köögi juurde luua nutikad hoiustamise lahendused – olgu nendeks väljatõmmatavad mehhanismid, sügavad sahtlid või kõrgel asuvad kapiuksed, et hoida väiksemad eemal tervist kahjustavatest toiduainetest või näiteks teravatest nugadest.
5 ASJA, MIDA MEELES PIDADA LISATOIDU ANDMISEL
Iga uut lisatoitu on soovitatav lapsele anda ennelõunasel ajal, sest last peab olema võimalik igaks juhuks pärast toidukorda jälgida (öösel on see raskem).
Lisatoitu antakse lapsele alati enne rinnapiima või piimasegu. Korraga pakutakse üht ja ühest komponendist koosnevat uut lisatoitu, soovitatavalt kolme päeva vältel.
Iga uue toidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, poole teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi toidukogust järk-järgult suurendades.
Lisatoidukordi on alguses üks, edaspidi kaks kuni kolm korda päevas.
Mida anda imikule näputoiduna? Kui laps suudab iseseisvalt istuda, käsi välja sirutada ja neid suu juurde tõsta, kui ta näkitseb mänguasju ja teeb mälumisliigutusi, siis võib olla näputoiduga katsetamiseks õige aeg. Tavaliselt hakkavad imikud kuskil kaheksa kuu vanusena haarama ja pihus hoidma väikeseid esemeid, mistõttu saab sel hetkel juba kätte anda ka pisikesi toidupalu. Sõrmede abil söödava toiduna võib lapsele pakkuda näiteks leivatükke, pehmeks keedetud köögiviljatükke (näiteks porgand või kartul), pestud ja kooritud puuviljalõike (näiteks õun, pirn) ja peenikesi juustukange. Ent katsetamisel tuleks olla ettevaatlik ja veenduda, et laps tõesti oskab juba närida. Närimise õpib laps ära alles siis, kui tal on lisaks lõikehammastele lõikunud ka purihambad. Allikad: Eesti Lastearstide Seltsi „Imiku ja väikelapse toitmise juhend“, babycool.ee, britton.ee
Tallinn, Tatari 23/25 tallinn@grandber.ee +372 5881 7533
Tartu, Fortuuna 1 tartu@grandber.ee +372 512 9442
www.grandber.ee
Foto: Grandber Sisustus
Jolly Toys katsikukingitused
Käsitöömänguasjad tähtpäevaks ja katsikuteks, nimelised kingitused ja aksessuaarid. Kõigile Jolly Toysi toodetele saame lisada tikitud lapse nime ja sünniandmed või firma logo.
Otsid katsikukingitust? Hea kingitus ei pea olema suur, aga võiks olla meeldejääv, et lapsel endal oleks ka võimalik aastate pärast vaadata, mida ta sai, kui sündis. Jolly Toysi kingitused on meeldejäävad – see on tükike rõõmu, mida tahaksite kogu aeg kaisus hoida.
Ehitame maja, ehitame maja …
Tekst: Aavo Isak, Pelltech OÜ
Entel-Tenteli laululapsed on selle meie südameisse laulnud ... Oma maja on meile miskitmoodi DNA-sse sisse kirjutatud.
Kellel juba on, kes juba ehitab, kes alles planeerib, kes alles unistab, kes lappab lihtsalt ajakirju ja skrollib Pinterestis – kuidagimoodi ning millalgi on igaüks meist sellega tegelenud.
Nüüd siis mõni sõna neile, kes on unistamisest juba planeerimiseni jõudnud.
Kui ehitada uus elamu, on juba projekteerimise käigus vaja läbi mängida kõikvõimalikud lahendused nii elektri-, veevarustuse, kanalisatsiooni- kui ka küttesüsteemi valikul. Võimalusi on nii palju, et nende vaagimine võib pea suisa sassi ajada. Kõigepealt tuleks enesele teadvustada, et maja ei ole korter, mida saab kiirelt osta-müüa-vahetada. Maja on seotud selle kindla kohaga – võiks isegi öelda, et kohavaimuga. Maja ehitatakse endale, oma perele, lastele, lastelastele aastateks, aastakümneteks, võib-olla ka -sadadeks. Loomulikult ei ole võimalik ette näha meie järeltulijate eluviise ega vajadusi, aga hea oleks juba ehitades selle peale mõelda. Arhitekt oskab
paigutada maja nii, et see oleks suunatud õigesti nii päikese, valitsevate tuulte kui ka vaadete suhtes. Vitsamees leiab veesooned ja rahakott määrab, kas meri paistab või ei.
Üks on kindel: ilma kütmata meie laiuskraadil läbi ei saa
Selles suhtes on minul ainult üks kindel soovitus: vesikeskküte. Kas soojust kantakse tubadesse põranda, seina või lae kaudu, kas kasutatakse radiaatoreid või konvektoreid – see ei olegi kõige olulisem.
Oluline on, et oleks vesikeskküte. Sellega saab ühendada kõikvõimalikke erinevaid kütteseadmeid – soojuspumbast kuni pelletikatlani. Vajaduste ja võimaluste muutudes ei pea tervet süsteemi välja vahetama, vaid saab uue ja udupeene seadme integreerida juba olemasolevasse küttesüsteemi.
Maja, isegi kui seal on tagatud kõik mugavused, ei kujutaks ette ka ilma elava tuleta. Olgu selleks siis kamin, köögipliit või ahi – elava tule võimalus peaks majas kindlasti olema. Ei ole midagi õdusamat kui kamina ees vedeledes tulle vaadata ja suuri mõtteid mõelda. Kui aga seda kaminat peab kütma iga päev, et tuba soe oleks, ei ole õdususest õige pea enam midagi alles –see on asendunud tüütu kohustusega. Seega võiks raske ja tüütu töö teha masinad – nemad ongi selleks loodud –ning säilitame elava tule romantika ja õdususe tarbeks.
Minu esimene eelistus on loomulikult pelletiküte. Imelik oleks minu suust ka midagi muud kuulda, aga kui on vesikeskküte, saavad koostööga hakkama nii soojuspump, halukatel, päikesepaneel kui ka pelletikatel. Nende juhtimissüsteemid on juba omavahel ühendatavad ja töötab see, mis hetkel kõige soodsam ning mugavam. Ja kui romantikast kamina ees midagi üle jääb, talletatakse ka see küttesüsteemis tuleviku tarbeks.
Mugavuse vastu ei saa. Majas elades on niigi juures terve hulk kohustusi, millest korterielanik ei oska unistadagi. Lumi
ja pori, muru ja pere, loomad ja lapsed –kõik see nõuab hoolt ja tegelemist, aga põhiliselt aega. Ärgem raisakem siis seda väärtuslikku aega kütmise peale. Las seda teeb mõni seade. Need on tänapäeval targad ja usinad ning suudavad ka koostööd teha.
Soojuspumbad maja kütmiseks on tulnud, et jääda. Raske on leida soojuspumbale paremat ja soodsamat alternatiivi. Ainus tõrvatilk selles muidu nii mesises potis on see, et kui kütet on kõige rohkem tarvis, jääb soojuspump jänni ja lülitab sisse elektriküttekeha, et maja ikkagi soojaks saada. Tavaliselt on seda vaja talve jooksul vaid mõni nädal, aga elektriarve pärast seda ajab tigedaks.
Kõige parem ja ka säästlikum lahendus on soojuspumba-pelletikatla kombinatsioon – sel juhul saab kumbki töötada tema jaoks parimais tingimusis ja näidata ainult oma häid külgi. Pelletikatel töötab siis, kui elektrihind on liiga kõrge või kui õues on soojuspumba efektiivseks tööks liiga külm, ja ülejäänud ajal toimetab soojuspump. Kas selleks valida õhk-vesi- või maasoojuspump, on juba maitseasi.
Kui on huvi, külastage meie kodulehti www.pelletikeskus.ee või www.pelltech.ee, aga veel parem, tulge meie juurest läbi. Asume Peetris Sära tee 3 ja meil on alati hea meel teid näha.
Aavo Isak
