Sinu ettevõtte tarkvara (november 2024) by Delfi Meedia

Sinu ettevõtte TARKVARA

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Tarkvara abil kiiremini, kõrgemale, kaugemale!

Kui lukku kontoriuksel, prügikasti töölaua all või assistentide olemasolu suuremate projektide juures peame ettevõtetes elementaarseteks nähtusteks, siis tugev digitaalsete süsteemide kaitse, digiprügi teadlik ohjamine või AI-assistentide kasutamine kuuluvad veel võrdlemisi väheste organisatsioonide praktikasse. Need ja paljud teised tehnoloogiaküsimused rühivad aga ettevõtte toimimise jaoks oluliste teemade hierarhias tormilise tempoga kõrgemale, mistõttu on aeg ettevõtetel tõsiselt nende küsimustega tegeleda.

Ei ole erilist vahet, kas müüa e-poe vahendusel elektroonikat, pakkuda logistikateenuseid või toota oma iduettevõtte jaoks isepä -

raseid seljakotte, ühel või teisel kujul vajavad kõik need tegevused toimivat tarkvara. Erinevused tulevad sisse selles, milliseid funktsioone peab tarkvara täitma ja millistel töötajatel millise iseloomuga tegevusi on vaja süsteemis sooritada, millest sõltub valitav tarkvarapakkuja ning valitava lahenduse võimekus. Laiemas plaanis on tarkvara eesmärgiks toetada ettevõtte tegevust, mille väljundiks võib olla näiteks laienemisplaanide elluviimine või lihtsalt käibe suurendamine.

Tegu on aga valdkonnaga, kus lihtsalt tegemise pärast ei ole mõtet teha. Teisisõnu – vaja on selget eesmärki ning sellest lähtuvalt valida ettevõtte tehnoloogiline varustus ja kohaldada

vajalikus mahus ressursse. Kusjuures sõna „varustus“ ei pea tähendama tingimata füüsilise riistvara ega seadmete soetamist ning ressursside suurendamiseks ei ole vaja palgata tööle kümneid IT-spetsialiste. Selle asemel saab tellida teenusepakkujalt endale sobiliku tarkvaralahenduse, tasuda selle eest mõistliku suurusega perioodilisi makseid ning palgata ettevõttesse vahest vaid ühe pädeva IT-spetsialisti, kes aitab süsteemi sujuvalt kasutusele võtta ja vajadusel abi pakkuda.

Erinevates valdkondades tegutsevad ettevõtjad leiavad sellest numbrist kasulikke näiteid ja selgitusi, kuidas tehnoloogia ja tarkvara abil oma äritegevust muuta loogilisemaks,

tõhusamaks ja kokkuvõttes lihtsamaks. Õpetusi jagavad asjatundjad, kelleks on tarkvaraettevõtete juhid, turbeanalüütikud ja kapitalieksperdid juhtivatest pankadest, spetsialistid riigiasutustest, ChatGPT-koolitajad ning mitmed teised.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee

Reklaam: Hana Saarna hana.saarna@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

Küberturvalisuse tagamine peab muutuma iga ettevõtte töö loomulikuks osaks

Ettevõtte võimekus kaitsta andmeid ja neid sisaldavaid seadmeid infolekete ning küberrünnete eest on usaldusväärsuse mõõdupuu. Millega peab arvestama?

TEKST: Kadri Hurt

FOTOD: Shutterstock

„Peamine eesmärk andmete töötlemisel ja kaitsmisel on andmelekete vältimine. Küberintsidentide arv on tõusuteel ja nende vähenemist ei ole näha. Oluline on kriitiliselt hinnata, milliseid andmeid jagatakse ja kellega,“ ütleb SEB turbeanalüütik Neeme Kalda ning soovitab jätkuvalt tugevdada ettevõtete süsteeme ja protseduure ning investeerida inimeste teadlikkuse tõstmisse ja koolitamisse.

Küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest, on Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) sõnum. See tähendab vajadust kasutada oma andmete kaitseks tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist, viiruse- ja rämpspostitõrjet. Korrapäraselt tuleb uuendada oma tarkvara ja teha oma andmetest tagavarakoopiaid. Oluline on kontrollida ka oma sisu sotsiaalmeedias; eelis-

tada suhtluskanaleid, mis kasutavad otspunktkrüpteerimist; ning laadida rakendusi ainult ametlikest poodidest. Veenduda tuleks, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega: aadressi alguses on https.

Digimaailma areng on ka küberkurjategijate võimalus Tehisintellekti areng loob SEB turbeanalüütiku sõnul võimalusi nii kaitsjatele kui ka küberkurjategijatele: „Näiteks õngitsuskirjades esineb juba palju vähem kirjavigu ja AI-l põhinevad süvavõltsingud ( deepfakes ) suudavad usutavalt võltsida pilte, hääli ning videoid, muutes raskeks nende eristamise reaalsusest.“ Samuti on Kalda kinnitusel jätkuvalt kasvav trend lunavararünnakud, kus lisaks tundlike andmete vargusele halvatakse ettevõtte süsteeme, mille taastamine võib osutuda keeruliseks.

Küberhügieeni teemad muutuvad RIA küberturbe juhtiveksperdi Mari Seeba sõnul järjest tähtsamaks. „Oluline on pettuste äratundmine, valeinfo tuvastamine, õigeaegne turvaintsidendist teatamine, koostöö eri sektorite ja ettevõtete vahel jne. Ettevõtete ja asutuste juhtidel tuleks nõuda turvalisust mitte ainult oma organisat -

sioonis, vaid ka oma tarne ahelalt, et meie kõigi jaoks oleks tagatud ühiskonna normaalne toimimine.“ Ukraina sõda on RIA esindaja väitel õpetanud, et meil tuleb päriselt valmis olla kriitilise taristu kaitseks, aga ka kõikvõimalike muude ühiskonda toimimist häirivate küberintsidentidega toimetulemiseks: teenusetõkestus- ehk DDoS-ründed, tarneahela kaudu toimuvad ründed,

Küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest.

IoT-seadmete kuritarvitused jne. „Ootame kvantarvuteid, kuid see toob kaasa mure praeguse krüptograafia murdmise pärast. Peame valmistuma juba praegu, et vähemalt kriitilisemate uute seadmete ja tarkvara hankimisel, mille eluiga peaks ulatuma vähemalt 2033. aastani, oleks kasutusel PQC ehk postkvant-krüptograafia lahendused või oleks neile võimalik üle minna. Peame õppima elama koos tehisintellektiga – leidma selle voorused ja oskama hoiduda nõrkustest,“ märgib Seeba.

Tema hinnangul peaksid turvalisusse panustama kõik ühiskonna

liikmed. Turvameetmeid tuleks rakendada pigem rohkem kui vähem, et kaitsta nii ennast, oma lähedasi kui ka riiki: „Peamine on muuta mõtteviisi ja küsida endalt, kas ma ikka olen valmis kõiki riske võtma ning oma tegematajätmiste tagajärgede eest vastutama?“

Turvariski maandamine on investeering, mitte kulu

RIA teostab Eestis järelevalvet küberturvalisuse seadusele ja ka standarditele E-ITS ja ISO/IEC 27001 ning on ennetustööna välja töötanud ettevõtte küberturvalisuse lühijuhendi, millega soovitab tutvuda eeskätt just ärijuhtidel, kes pole varem küberturvalisuse teemaga süstemaatiliselt tegelenud. „Meie ühiskond on niivõrd digitaliseerunud, et küberturvalisus peab muutuma iga ettevõtte töö loomulikuks osaks. Turvariski tuleb käsitleda nagu iga muud äririski. Kõik andmed, mida ettevõte kardab kaotada või millest ilma jäämine oleks ettevõtte jaoks kriitilise mõjuga, peavad olema eriti kaitstud,“ kinnitab Kaisa Vooremäe, RIA ennetusjuht Küberturvalisus ei ole ettevõttes või asutuses ainult IT-spetsialisti või infoturbejuhi mure. „See peab olema ka selgelt ja pidevalt juhtkonna tasemel teadvustatud risk, mis hoole-

tusse jätmise korral võib väga valusalt hammustada nii mainekahju, saamata jäänud tulu kui ka andmeleketest tulenevate trahvidena. Küberturvalisuse tagamine (riskide välja selgitamine, protsesside kujundamine, meeskondade ja süsteemide üles ehitamine) nõuab muidugi raha, ent seda ei tohi käsitleda mitte kulu, vaid investeeringuna,“ ütleb ta.

Näiteks on tihtipeale ärimudeli oluline osa e-pood – see peab toimima viperusteta ja olema kättesaadav alati, kui klient seda külastab. „Vastasel juhul jääb ettevõttel soovitud tulu saamata. Kliendi ootus on aga turvaline ühendus pangaliidesega ja see, et tema andmed soovimatult ei lekiks – ehk siis nõuded terviklusele ja konfidentsiaalsusele. Kui veebipoes pakutakse teiste osapoolte teenuseid, on ka nendega sõlmitud lepingud ja neiski peavad olema kõik andmekaitse nõuded kaetud,“ selgitab Vooremäe.

Küberturvalisuse seaduses on Mari Seeba sõnul loetletud terve hulk elutähtsaid teenuseid, mille puhul intsidendid võivad oluliselt häirida kogu ühiskonna ja majanduse toimimist – kogu avalik sektor ja ka paljud eraettevõtete pakutavad teenused, näiteks elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varusta -

mine, teede sõidetavuse tagamine, sideteenused, makseteenus ning sularaharinglus. Eestis lähiajal ülevõetav Euroopa Liidu NIS2 direktiiv laiendab seda ringi veelgi. Siin on oluline ka ettevõtte suurus, regionaalne mõju, monopoli staatus või teised omadused. Rakenduv direktiiv paneb küberturbe tagamisel suurema vastutuse tippjuhtidele ja organisatsioonidele, kellel on üle 50 töötaja või kelle aastakäive ületab 10 miljonit eurot.

Alustuseks tuleb kaitsevajadus kaardistada

Neeme Kalda (SEB) soovitab esmalt kindlaks teha, millise informatsiooniga ettevõte kokku puutub, ja võimalusel see klassifitseerida. „Kui on teada, millise tundlikkusega andmeid käsitletakse ja kus need paiknevad ning liiguvad, saab rakendada sobivaid kaitse meetmeid. Väga tundlikele andmetele tuleb pöörata rohkem tähelepanu,“ selgitab ta.

Kaisa Vooremäe (RIA) kinnitab, et inventuur on turvalise süsteemi loomise esimene ja väga oluline samm. Kaardistatud kaitsevajadus annab näiteks juhised ka olukordadeks, kui mõni leping lõppeb, seadus muutub või alltöövõtja vahetub, et oleks kohe selge, mida tuleb sellisel

juhul ettevõtte turbehalduses muuta, et turvalisus tagada. Kõige mustemate päevade jaoks peab ettevõttel olema läbi mõeldud üksikasjalik taasteplaan, mis aitab kriitilises olukorras kiiresti ja korrektselt süsteemi taastada. Taastamiseks on aga väga oluline andmete regulaarne varundamine.

Mari Seeba (RIA) on välja toonud, et näiteks teenuseid väljast sisse ostes tuleb seda teha teadlikult, olles kindel, et ka koostööpartner järgib turvameetmeid. RIA on kokku pannud väljast telli-

mise e-koolituse, mida ettevõtja saab huvi korral tasuta läbida.

Meetmeid on hea võtta etalonturbe kataloogist „Kui andmete kaitsetarve on selgeks tehtud, IT-varad või -vahendid, millega andmeid töödeldakse, on välja selgitatud, saab abiks võtta juba turvastandardid – näiteks E-ITSi – ja vaadata sealt täpsemalt järele, milliseid meetmeid ning millistele varadele ja protsessidele tuleks rakendada,

et ootuspärane turvatase saavutada. Meetmeid tuleb rakendada riskihalduse põhimõttel,“ selgitab Seeba (RIA). Muu hulgas tähendab see, et olulisemad ettevõttega seotud riskid peavad olema kaardistatud ja peale standardites välja toodute on vajadusel veel meetmeid lisatud.

Käideldavate andmete kaitseks tuleb rakendada nii tehnoloogilisi, protseduurilisi kui ka füüsilisi turvameetmeid.

Kõiki isikuandmeid ei pea ka ühtmoodi turvama: „Näiteks on maratonijooksu lõpuprotokoll ja terviseandmed täiesti erineva turbevajadusega. Mõlema puhul on oluline detailsus ja täpsus ning arusaamine, kust need pärinevad ja kes neid muutis, kuid konfidentsiaalsus ning käideldavus võivad olla täiesti erinevad.“

Tähelepanu tuleb RIA esindaja sõnul pöörata, et andmete kaitsetarve ajas muutub ja seega võivad muutuda ka meetmed. „Kõiki meetmeid pole vaja ka korraga rakendada. Näiteks uute vahendite hankimise ja vanade käigust

maha võtmise meetmeid on tarvis just siis, kui sellega parajasti tegeletakse.“

Küberkaitse peab olema mitmekihiline

„Kaitsemeetmeid tuleb rakendada mitmekihilise, sügavuti kaitse (defence in depth) põhimõttel, kus andmeid ja süsteeme kaitsevad erinevad meetmed. Oluline on, et ühe turvameetme ebaõnnestumine ei tooks kaasa kõigi ettevõtte andmete või süsteemide kompromiteerimist,“ selgitab Neeme Kalda (SEB). Tehnoloogilised kontrollid hõlmavad näiteks tulemüüre, sissetungimise tuvastamis- ja tõrjesüsteeme (IDS/IPS), andmete krüpteerimist, andmekao tõkestamise süsteeme, viirusetõrjetarkvara, juurdepääsukontrolli süsteeme ja andmete varundamist. Protseduurilised kontrollid hõlmavad organisatsiooni infoturbe poliitikaid, juhiseid ja protseduure ning peaksid sisaldama järjepidevuse plaani ja taastamise plaani hädaolukorras. Siinjuures peab SEB esindaja oluliseks töötajate teadlikkuse regulaarset tõstmist ja koolitamist. Lisaks on oluline ka füüsiline kontroll, mis tagab, et ettevõtte tundlikke andmeid töötlevad ruumid ja serveriruumid on lukustatud, varustatud valvesüsteemidega ning neile on ligipääs ainult volitatud isikutel.

Raamatupidamistarkvara, mis aitab teha paremaid otsuseid

Nutikas rakenduse avaleht annab hea ülevaate ettevõtte seisust

Liidesed teiste tarkvaradega kiirendavad oluliselt tööd

Tehniliste küsimustega aitab meie abivalmis klienditugi

Proovi tarkvara 30 päeva tasuta

FUNKTSIONAALNE

Hea äritarkvara tõstab ettevõtte igapäevatöö kvaliteeti

Miks on ettevõtte jaoks oluline kvaliteetne

äritarkvara, millist kasu see toob? Küsimustele

vastab Excellent Business

Solutions Eesti AS-i arendusjuht Sven Karuse.

TEKST: Kairi Prints

FOTOD: Erakogu, Shutterstock

Kuidas hõlbustab kvaliteetne äritarkvara ettevõtte igapäevast tööd? Hea äritarkvara vähendab käsitööd, annab reaalajas ülevaate praegusest olukorrast ja oskab olemasolevate andmete alusel prognoosida tulevikuvajadusi. Korrektsed andmed aitavad teha kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid.

Millist rolli mängib hea äritarkvara ettevõtte rahavoogude liikumise ja finantsülevaate järgimisel?

Äritarkvara peaks oskama arvesse võtta ettevõtte hetkeseisu, aga sellele lisaks ka prognoosida võimalikke muutusi. Enamasti ei piisa heade juhtimisotsuste tegemiseks ainult sellest, et näeme kontode seisu praegusel hetkel, ostjate võlgnevusi meile ja meie võlgnevusi partneritele. Näiteks kui tegemist on hooajaliselt muutuva äriga, peab tarkvara suutma planeerida eelseisvaks perioodiks piisava laovaru, et klientide tellimusi täita. Selleks tuleb arvesse võtta eelmiste sarnaste perioodide müüki, minimaalset laovaru, mida soovitakse hoida jne. Vastavalt sellele on võimalik täpsemalt prognoosida väljaminevaid ja sissetulevaid rahavooge. Teine pool heast äritarkvarast on andmete esitus. Inimeste eelistused on küll erinevad, aga üldiselt on hea, kui tarkvara suudab n-ö puust ja puna-

selt ette näidata, kus on midagi väga hästi või väga halvasti. Tihtilugu kasutatakse andmete visualiseerimiseks ka eraldi ärianalüüsi tarkvarasid, mis võimaldavad näha korraga suurt pilti, aga samas liikuda suurest pildist edasi ka detailidele. Lisaks pakutakse tihti ka võimekust teha what-if-analüüse, mille abil saab erinevaid tulevikustsenaariume läbi mängida ja hinnata nende mõju ettevõtte tulemusele.

Kui palju aitab hea äritarkvara ettevõtte töös efektiivsust tõsta?

Lihtne vastus on, et väga palju. Näiteks võib tuua e-arvete vastuvõtmise ja dokumentide digiteerimise või liidestuse pankadega. Kuni ostuarveid on vähe, ei tekita nende sisestamine raamatupidajale ehk liiga palju tööd, samas kulub iga arve sisestamise peale siiski aega. Tegelikult on see aeg aga tarbetult kulutatud, sest tegelikult saaks arve võtta kas kohe vastu earvena või lasta selle masinatel digiteerida.

Kasutades eesrindlikumates äritarkvarades saada olevaid pangaliidestusi, on võimalik oluliselt vähendada laekumiste või pearaamatu kannete sisestamisele kuluvat aega. Näiteks on Standard Booksis võimalik pangaväljavõtte rea alusel koostada finantskanne, sisestades kasutatavad kontod ja dimensioonid ning luua selle alusel konteeringu mall. Järgmisel korral, kui pangaväljavõttest leitakse sarnane toiming, koostatakse kanne juba automaatselt. Kui ettevõttes on päevas palju laekuvaid arveid või muid pangatehinguid, on aja kokkuhoid väga suur.

Hea äritarkvara peaks oskama arvesse võtta ettevõtte hetkeseisu, aga sellele lisaks ka prognoosida võimalikke muutusi.

Ettevõtete puhul, kes müüvad kaupu suurematele jaekettidele, võib olla möödapääsmatu kasutada elektroonilisi dokumente alustades tellimusest ja elektroonilisest saatelehest ning lõpetades arvega. EDI ongi jaekettide poolt kasutusele võetud ennekõike protsessi efektiivsust ja täpsust silmas pidades – tellija ja tarnija teavad täpselt, mida ja kui palju tellitakse ning kuna seda vaja on. Samuti kui arve vastab täpselt tellimusele ja saatelehele, ei pea see läbima täiendavat kinnitusringi ja raha liikumine on kiirem.

Kas hea äritarkvara võib kaasa aidata ka finantsriski vähendamisele? Kindlasti aitab. Ühelt poolt on finantsriskiks õigeaegselt tasumata arved ja nendest tulenevad intressid või leppetrahvid. Kui tarkvara loob tasumisennustused ja tuletab nende tähtaegu meelde, saab selliseid riske minimeerida. Teine risk on kõikvõimalikud pettused. Jääb veidi arusaamatuks, kuidas need n-ö raamatupidajapettusena tuntud skeemid läbimõeldud protsessidega ettevõtetes toimuda saavad. Kui ettevõtte protsess näeb ette ostuarvete kinnitusringi, ei ole sisuliselt võimalik, et keegi saadab raamatupidajale e-kirja, kus palub midagi kellelegi kiiresti üle kanda, ja selle kirja alusel ülekanne ka tehakse.

Millised on peamised omadused, mida ettevõtted peaksid äritarkvara valimisel jälgima?

Ennekõike võiks hinnata äritarkvara sobivust konkreetse ettevõtte protsessidega. Samuti, et tarkvara kataks piisava hulga ettevõtte vajadusi ning soovi korral oleks ülejäänud osas võimalik spetsiaaltarkvarasid liidestada. Kindlasti on oluline ka lahenduse hind. Mitmed suurtele ettevõtetele mõeldud tarkvarad on väga võimekad, aga samas ka väga kulukad juurutada ja üleval pidada. Samas teises äärmuses on klassikalised raamatupidamistarkvarad, mis on küll odavad, aga samas jäigad ja väga piiratud võimalustega. Milline äritarkvara mingile ettevõttele sobib, sõltub ennekõike siiski konkreetse ettevõtte spetsiifikast ja protsesside keerukusest.

Iseäranis just raskel ajal aitab

tööstustarkvara teha tarku otsuseid

Kas majandussurutises on tööstustarkvara ettevõtetele hädavajalik investeering? Mida arvavad tarkvaraarendajad, milline kogemus on tarkvara kasutajal?

TEKST: Kadri Hurt / FOTO: Shutterstock

Otsuseid saab teha tegelike andmete põhjal „Majandusolukorras, kus sisendhinnad pidevalt kallinevad ning kvaliteetse tööjõu saadavus ja hind hüppeliselt kasvavad, aitab kvaliteetne tööstustarkvara teha andmepõhiseid otsuseid ning seeläbi kulusid optimeerida,“ kinnitab tarkvaraarendusettevõtte Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero. Halvasti juurutatud või kehvasti kasutatud tööstustarkvara võib tema sõnul raskendada ettevõttel turu muutustele reageerida ja tööprotsesse vastavalt vajadusele kohandada. „Paindlikkus on suur konkurentsieelis, mistõttu on oluline, et tööstustarkvara pakkuv partner võimaldaks muutustega aegsasti kohaneda.“

Rocksoft OÜ tegevjuht Tarvi Tara toob välja, et näiteks ärijuhtimistarkvara Monitor ERP kasutab Eestis praegu juba ligikaudu sada tootmisettevõtet, kes on näinud selle positiivset mõju oma tootlikkusele ja konkurentsivõimele. Lahendus hõlmab ettevõtte kõikide ressursside – tootmise, lao, ostude, müügi, tööaja ja finantside planeerimist. Ka Tara kinnitusel võib kvaliteetse, ettevõtte vajadustele vastava ERP-süsteemi soetamine optimeerida kulusid, oluliselt tõsta ettevõtte tootlikkust ja suurendada käivet – seda kõike olemasoleva tööjõuga. „Protsesside efektiivistamiseks peab usaldama

otsuste tegemisel sisendandmeid, mis eeldab kvaliteetsete andmete kogumist ja analüüsi ning ilma ERP-tarkvarata on see väga keeruline,“ märgib ta.

Ärijuhtimistarkvara annab ettevõttele konkurentsieelise.

Majanduslikult keerulisel ajal annab tarkvara konkurentsieelise Tarkvaraarendaja hinnangul võimaldab tööstustarkvara just raskel ajal tarku otsuseid teha ning kriisiajal digitaliseerimine võib olla eriti tark investeering, sest see pakub ettevõtetele võimalust keskenduda tulevikku suunatud arendustele. Kasvatatakse konkurentsieelist, ollakse pärast turu taastumist paremini ette valmistatud ja tõhusam. „Majanduslikult keerulistel aegadel võimaldab ERP-süsteem ettevõttele põhjalikku analüüsi, optimeerimist, aitab realistlikult hinnata tehnoloogiapargi investeeringuvajadusi ning kohaneda muutuvate turutingimustega,“ kommenteerib Tara. EAS pakub tema sõnul praegu ka spetsiaalseid digitaliseerimise toetusi, millega saab katta suure osa nendest kuludest. „Kui tootmismaht on ajutiselt madalam ja meeskondadel vähem koormust, on rohkem aega ning ressursse ERP-lahenduse juurutami-

seks. Sellised projektid, nagu Monitor ERP kasutuselevõtt, nõuavad märkimisväärset sisemist panust ning pühendumist,“ ütleb ta.

Tähtis on ka see, mida digitaliseerida Tootmisettevõtte Radius asutaja ja juhatuse liige Veljo Konnimois räägib oma kogemusest tootmisjuhtimistarkvaraga – see võeti kasutusele koos finantsmooduliga juba üle kümne aasta tagasi. „Läksime järkjärgult üle oktoobris 2012. Hoidsime paralleelselt ka eelmist tarkvara, mis oli mõeldud kaubandusettevõttele. 2013. aasta jaanuari alguseks nägime mõõdetavat kasu – me ei olnud veel teinud ühtegi uut investeeringut tootmisseadmetesse, aga ERP abil olime kokku lükanud need lõtkud, mis Excelis tootmisplaane tehes paratamatult märkamatuks olid jäänud. Ligikaudselt tunnipõhiselt tööajaarvestuselt läksime üle sekundipõhiseks – võib vist öelda küll, et täpsus paranes u 3600 korda. Spordikommentaator ütleks nii, et seni koostasime pakkumusi kui tootmisplaane kalendriga, nüüd teeme seda stopperiga.“

Radiuse 2013. aasta majandustulemused paranesid ligikaudu 20% võrra. „Olime tehases efektiivsemad ja nautisime paremaid majandus -

Kriisiajal võib digitaliseerimine olla eriti tark investeering.

tulemusi, mille kõik uutesse tootmisvahenditesse investeerisime. Jah, kvaliteetne tööstustarkvara aitab töömahte suurendada. Meie puhul oli muutus märgatav. Olime saavutanud kontrolli saabuvate ja välja minevate tellimuste üle. On olnud ka hetki, kus ettevõte kasvas kiiremini, kui suutsime Excelit järele ehitada. Juhtus isegi nii, et saatsime mitu korda ühte ja sama tellimust välja, aga esitasime arve ühe eest,“ meenutab ta.

Konimois kommenteerib ka seda, et kasvava bürokraatia ja ettevõtete aruandluskoormuse juures toob ERP käegakatsutava kasu – andmed on kogu aeg olemas ja vajadusel riigile esitatavad.

Digitaliseerides peab Radiuse omanik oluliseks ettevõtete panust innovatsiooni – tähtis on see, mille tootmist või millist tootmist digitaliseerida. „Oluline on toote- ja teenusearendus selles suunas, kus klient on nõus uue toote või teenuse eest välja panema vähemalt kaks korda rohkem kui seni või ostma lahendust, millest polnud veel unistanudki.“

Milline makselahendus e-poele valida?

Kuigi e-poe loomise juures võib suurem osa tähelepanust koonduda muude nüansside ja otsuste langetamisele, ei tasu alatähtsustada makselahenduse valimist. Mugav ja turvaline makselahendus suurendab tõenäosust, et klient viib ostu lõpuni, kuid teisest küljest peab müüjal olema valmidus ostjale ka raha tagastada. Millised on erinevate e-poe makseviiside võimalused, puudused ja ohukohad, vaatamegi lähemalt.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers FOTO: Shutterstock

Nii Eestis kui ka kogu Baltikumis on domineerivaks e-kaubanduse makselahenduseks pangamaksed. Tegemist on makseviisiga, kus e-poest suunatakse tarbija internetipanka, kus teda ootab eeltäidetud maksekorraldus ning tal jääb üle ainult makse kinnitada. Pangamaksed on kaupmehe jaoks võrdlemisi soodne lahendus, sest teenustasud on kas fikseeritud hinnaga või suhteliselt madala protsendiga tehingu kohta. Lisaks pakuvad praeguseks mitmed pangad võimalust ühe pangalingi lepinguga kõikide Eesti pankade lingid oma e-poodi haarata ning kuna pankade vahel liiguvad tänapäeval maksed peamiselt reaalajas välkmaksetena, jõuab raha kaupmehe kätte väga kiiresti. Samuti on tegu turvalise lahendusega, sest pangamaksed toetuvad rangete turvalisussüsteemidega varustatud internetipankade lahendustele. Ent teadlik tasub olla ka pangamaksete puudustest. Näiteks ei kata pangamaksed ettevõtte vajadusi

siis, kui pakkumisel on mingisugune teenus, mille eest ettevõte tahab küsida perioodilisi makseid (nt iga kuu või nädal). Kui eesmärk on müüki teha välisturgudele, ei pruugi samuti vaid pangamaksetest piisata, sest mitmel pool maailmas ei ole tegu domineeriva ja tarbijate jaoks kõige tuttavama makselahendusega.

Kaardimaksed

Teine väga levinud makseviis on kaardimaksed, mille üheks suuremaks plussiks on asjaolu, et tegu on rahvusvahelise lahendusega, mis on tuttav inimestele üle maailma. Kuna kaardimaksed võimaldavad krediidilimiidi ulatuses tehinguid teha krediitkaardiga, on see hea valik juhul, kui tegemist on suurema ostuga ja tarbijal ei ole kohe vajaminevat summat kontol või ta ei taha kõike enda kontolt ära kulutada.

Oluliseks eeliseks kaardimaksete puhul on püsimaksete üles seadmise võimekus, kui toote või teenuse kasutamine nõuab maksete tegemist igakuiselt või -nädalaselt. Muu hulgas võimaldab see tarbijatele luua ka populaarseid prooviperioode, kus kaardi andmed tuleb sisestada kohe, kuid raha hakatakse kaardilt võtma hiljem.

Siiski on kaardimaksetel omad puudused – näiteks võib kaardimaksete puhul kaupmehele rakenduv teenustasu erineda olulisel määral sõltuvalt sellest, millist kaarti tarbija ostmiseks kasutab. Lisaks võib kaardimaksete kaudu raha laekumine ette-

Üks risk, millega kaupmehed kaardimaksete puhul kokku puutuvad, on tagasimaksenõuded ja nendega seotud rahalised kaotused, ütleb SEB käibekapitali- ja arvelduslahenduste divisjoni direktor Christo Ojamaa. „Selle riski vähendamiseks tuleks ettevõtte veebilehel avaldada selge ja arusaadav tagastus- ning vaidlustamispoliitika. Kui reeglid ja tingimused on läbipaistvad, väheneb oluliselt võimalus, et klient esitab tagasimaksenõude või algatab vaidluse,“ selgitab Ojamaa.

Kuidas tagada aga kaardimaksete puhul turvalisus? „Maksete töötlemisel kasutatakse tokeniseerimist – see tähendab, et tegelikke kaardiandmeid ei jagata kaupmehega, vaid klientide kaardiandmeid töötleb sertifitseeritud makselahenduse pakkuja,“ selgitab ekspert. Ojamaa lisab, et täiendavalt kasutavad paljud kaupmehed kaardimaksetel 3D Secure’i lahendust, mille abil on võimalik vähendada pettuste riski ja suurendada klientide usaldust e-poe vastu.

võtte kontole võtta rohkem aega kui pangamaksete puhul.

Muud maksed

Üheks uuema aja trendiks on maksahiljem-maksed, kus tarbija saab kauba kohe kätte, kuid tasub selle eest osamaksetena teatud perioodi jooksul. Selle makselahenduse loomise peale võiksid mõelda eelkõige ettevõtted, kes müüvad kestvuskaupu ning kelle tootehinnad on võrdlemisi kõrged. Samuti on praeguseks oma makselahenduse välja töötanud suured tehnoloogiagigandid, vastavate nimetustega Apple Pay ja Google Pay. Kuna tegemist on tarbijate jaoks üha tuttavamaks muutuvate makseviisidega, tasub kaaluda ka nende kasutusele võtmist.

Milline makselahendus valida? Valiku tegemisel asetub olulisele kohale kindlasti hind. Selle puhul on soovituslik vaadata aga erinevaid tahke ehk millised on tavatehingute teenustasud, kuidas mõjutavad tasusid erinevate pangakaartide kasutamine ning kas ja millised tasud on ette nähtud näiteks rahatagastuste eest. Lisaks hinnale tuleb arvesse võtta aga teisigi tegureid – kus asub sihtturg, kas teenuseid või tooteid müüakse ühekordsete või püsimaksete kaudu ning lõpuks loomulikult ka see, millises valdkonnas ettevõte tegutseb ning milliseid tooteid või teenuseid tarbijatele pakub.

Allikas: Eesti E-kaubanduse Liidu infomaterjalid

Raha tagasinõuded ja kaardimaksete turvalisus

Christo Ojamaa

Foto:SEB

Loe tööst täpsemalt: delfimeedia.ee/talent

Kas AI on maagiline võti,

mis avab iga ukse?

Tehisintellekt (AI) on viimastel aastatel saanud oluliseks tööriistaks, mida kasutavad mitmed ettevõtted oma tööefektiivsuse tõstmiseks ja innovatsiooniks. AI-l põhinevad lahendused, sh platvormid, nagu ChatGPT, pakuvad uusi võimalusi tööprotsesside automatiseerimiseks, klienditeeninduse parandamiseks ja andmete analüüsimiseks. Kas tehisintellekt on aga tõesti maagiline võti, mis avab kõik uksed?

TEKST: Tehisintellekt / TOIMETAS: Liisbet Estra / FOTOD: Shutterstock

AI kasutamise eelised ettevõtetele Tehisintellekti rakendamine pakub ettevõtluses mitmeid eeliseid:

Automatiseerimine ja efektiivsus: AI suudab automatiseerida korduvaid ja rutiinseid ülesandeid, mis säästab töötajate aega ja võimaldab keskenduda strateegilisematele tegevustele.

Klienditeeninduse täiustamine: ChatGPT ja teised vestlusrobotid on väga tõhusad klienditeeninduses, pakkudes kiireid vastuseid, 24/7 tuge ja suuremat kliendirahulolu. Nad suudavad käsitleda ka korduvaid küsimusi ja probleeme, keerulisemate juhtumite korral saab aga tehisrobot suunata kliendi päris inimese juurde.

Andmeanalüüs ja otsuste tegemine: AI suudab analüüsida suurt andmehulka, tuvastades mustreid ja tehes prognoose, mis võivad olla kasulikud strateegilistes otsustes. AI-l põhinevad mudelid suudavad töötada andmetega, mida inimesel oleks keeruline ja aeganõudev töödelda.

Personaliseeritud turundus: AI suudab koostada personaliseeritud pakkumisi ja turunduskampaaniaid, mis suurendavad klientide kaasatust ning lojaalsust.

Soovitused AI edukaks rakendamiseks ettevõttes Et AI ja ChatGPT rakendamine oleks ettevõttes võimalikult tõhus, tuleb järgida teatud strateegiaid:

Selged eesmärgid: Enne AI kasutamist on oluline määratleda selged eesmärgid ja hinnata, millistes valdkondades võib tehisintellekt pakkuda reaalseid tulemusi. Näiteks kas AI-l põhinev klienditeenindus aitab tõesti kliendirahulolu parandada või on vaja teistsugust lähenemist?

Järelevalve ja optimeerimine: AI-süsteemid, sealhulgas ChatGPT, vajavad pidevat järelevalvet ja optimeerimist, et tagada nende tõhusus ning täpsus. Ettevõtted peavad jälgima AI tulemusi ja vajadusel mudeleid ning protsesse kohandama.

Inimese ja masina koostöö:

Kuigi AI suudab teha palju tööd, saavutatakse edukamaid tulemusi siis, kui masin ja inimene teevad koostööd. Inimesed suudavad pakkuda konteksti, empaatiat ja loovust, mida AI-l veel ei ole, samas kui AI aitab kiirendada ja tõhustada korduvaid ülesandeid.

Koolitaja Teet Torim jagab nõuandeid tehisintellekti kasutamisel.

Kuidas ettevõtja saab AI abi igapäevatöös rakendada?

AI võib olla suureks abiks erinevates valdkondades, nagu tootearendus, müük ja turundus, klienditeenindus, personali juhtimine, sisutootmine ning finantsanalüüs. Tänapäeval ehitan sageli start-up’idele AI-assistente, mis toetavad äriarendust. Müügijuhtimises aitab AI efektiivselt turuanalüüsi, kampaaniate planeerimise ja müügipakkumiste koostamisega. Kui varem võis müügipakkumise koostamine võtta 8–12 tundi, siis AI abil saab see tehtud vaid 45 minutiga. Samuti on tootearenduse tsüklid, mis varem kestsid 3–6 kuud, AI toel oluliselt lühenenud – mitmetel juhtudel kõigest nädalapikkusteks.

Milliseid AI funktsioone soovitate kõigepealt kasutusele võtta, et saada kiireid ja tõhusaid tulemusi?

Soovitan alustada nendest tööprotsessidest, millele kulub praegu kõige rohkem aega ja mille üle töötajad kõige enam kurdavad. Selleks võib olla kasulik luua personaliseeritud AI-assistent, mis on

kohandatud konkreetse ettevõtte vajadustele ja ülesannetele.

Oluline on meeles pidada, et AI juurutamine ei tohiks olla vaid ühe töötaja vastutusala – tänapäeval peaks kogu meeskond mõistma AI võimalusi ja oskama neid enda kasuks tööle panna. See võimaldab igal osakonnal sujuvalt oma igapäevast tööd optimeerida ja kiiremaid tulemusi saavutada.

Millised on tehisintellekti kasutamisega kaasnevad suurimad ohud? Kuidas säilitada tasakaal inimfaktori ja tehnoloogia vahel?

AI kasutamise peamised riskid hõlmavad andmekaitse ja turvariske, eriti kui töötajad säilitavad ligipääsu pärast ettevõttest lahkumist; intellektuaalomandi võimalikku kadu, kuna AI treenitakse ettevõtte andmete põhjal; liigset sõltuvust AI-st, mis võib pärssida töötajate

loovust ja iseseisvat otsustusvõimet; vigadest tulenevaid riske, mis võivad mõjutada olulisi protsesse; ning tööjõu ümberpaigutamise ohtu, kui AI hakkab teatud ülesandeid täielikult asendama.

Mis on teie isiklik nägemus AI ja ChatGPT mõjust töömaailmale ning ettevõtetele laiemalt? Kas see avab iga ukse või jäävad mõned asjad ja valdkonnad isegi AIle kättesaamatuks?

Minu nägemus AI tööriistade kasutamisest ja lahenduste rakendamise mõjust töömaailmale keskendub peamiselt kahele peamisele võimalusele. Esiteks: töötajate väärtus seisneb üha enam selles, kui hästi nad oskavad AI-tööriistu enda töös rakendada. Uuringud näitavad, et sektorites, kus AI on aktiivselt kasutusel, on tööviljakus kasvanud ligi viis korda (PwC, 21. mai 2024).

Teiseks: ettevõtted saavad AI-assistentide abil kiirendada uute töötajate sisseelamist ja teha need koheselt väärtuslikuks partneriks. Kohandatud AI-lahendused toetavad igat töölõiku ja võimaldavad ettevõttel protsesse kiiremini hallata. Usun siiralt, et AI-tööriistade integreerimine tööprotsessidesse annab ettevõtetele konkurentsieelise.