Margus Kohava: puidutööstus aitab nii kliimakriisi kui riigikassa puudujäägiga

Eesti metsa- ja puidutööstus on üks olulisemaid maapiirkondade tööandjaid, toob riigikassasse igal aastal maksuraha samas suurusjärgus, mis kulub riigil haridusele, ning aitab kliimakriisiga võidelda, räägib Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Margus Kohava.

Uue valitsuse koalitsioonilepingusse lisati punkt, et puitu tuleks maksimaalselt väärindada. Mida see tähendab ettevõtete jaoks? Ehk kas ettevõtted on valmis tegema maksimaalseks väärindamiseks vajalikke investeeringuid?

Koalitsiooni rõhuasetus puidu kõrgemale väärindamisele on igati tervitatav ning ühtib ettevõtjate sooviga. Kuid siinkohal tuletan meelde, et kõrgem väärindamine tähendab suuremahulisi investeeringuid. Metsa majandamise piiramisega vähenda- takse aga tooraine kättesaadavust, mis tähendab, et ettevõtjatel väheneb kindlus pikaajaliste investeeringute tegemiseks.

Seetõttu vaatame murelikult, kuidas meie konkurentriigid (näiteks Läti, Soome) vastupidiselt Eesti senisele poliitikale otsivad just võimalusi, kuidas kodumaist puidutööstust aidata – näiteks Läti otsustas energiakriisile viidates vähendada raievanust, mis võimaldab keerulisel ajal tooraine kättesaadavust parandada. Kui Eesti oma lähenemist ei muuda, siis tehakse ka meie investeeringud teistes riikides ja kodumaine tööstus hääbub. Arvestades, kuidas Eesti riigieelarve praegu hädasti täiendust vajab, oleks äärmiselt lühinägelik majanduslikult nii kasuliku sektori arengut takistada – siin võiks hoopis olla meie edulugu, millest saavad õppida ka teised riigid.

Kas Eesti majandusele ja inimestele on üldse sellises mahus metsa- ja puidutööstust vaja?

Siis tekib mul küsimus, mis on alternatiiv. Vaatame korraks sotsiaalmajanduslikke mõjusid ehk kuidas panustab sektor Eesti riigi ja Eesti inimeste heaolusse.

Metsa- ja puidusektor ekspordib aastas ligi 3 miljardi euro väärtuses, olles üks olulisemaid väliskaubanduse tasakaalustajaid. Sektori väärtusahelast laekub riigieelarvesse aastas 787 miljonit eurot, mis on samas suurus järgus kui kogu riigieelarve kulutused haridusele.

Statistikaamet teatas hiljuti, et tööstustoodangu langus aina süveneb. Märtsikuu statistika järgi langes puidutööstuses tootmine kõige enam – lausa 23% ehk ligi veerandi. Statistika näitab seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie ettevõtted kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. Keeruline on igal pool ja turud on languses, sest tarbimine ja elamuehitus väheneb terves läänemaailmas, sh Skandinaavias.

Kõik metsanduse ja keskkonnaga seotud otsused peaksid arvestama ka sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet. Me ei saa viia rohepööret läbi nii, et selle lõpus avastame, et maakohad on jäänud veel tühjemaks kui varem. Metsa- ja puidusektor annab Ernst&Youngi analüüsi põhjal otseselt ja kaudselt tööd enam kui 58 000 inimesele, kusjuures suur osa nendest töökohtadest on keskmisest kõrgemini tasustatud ja asuvad Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus inimestel pole töö kaotuse korral muud alternatiivi kui linna kolida. Seda aga tooraine piiramine paratamatult tähendaks.

Arutamata on veel puidu roll Eesti energiamajanduses. Ma väga loodan, et see nii ei jää, sest pool Eesti kodudest kasutab küttepuitu toasooja saamiseks. Samuti põhineb ligi 55% Eesti kaugküttest puiduhakkel. Tegemist on enamasti tööstuse ülejääkidega, mida Eestis muul moel ei väärindata ega ekspordita. Nii kaua kui meil ei ole inimestele pakkuda alternatiive, on äärmiselt oluline puiduhakke kättesaadavuse tagamine.

Eesti puidutööstuse olukorra teevad keerulisemaks veel kaks asjaolu. Esiteks – Venemaalt ja Valgevenest impordikeelu tõttu tulemata jääva saematerjali kogus on nii suur, et seda ei ole täies mahus võimalik asendada teistelt turgudelt tooraine sissetoomisega. See toodang jääb tootmata ja käive tegemata. Teiseks sisepoliitilised otsused ja otsustamatused ning sotsiaalmajanduslike mõjudega mitte arvestamine otsuste tegemisel

– olgu see siis pidev ebakindlus raiemahtude (ja tooraine saadavuse) teemal, Euroopas ainsa riigina kehtestatud pesitsusrahu (mis veel omakorda toorme puudust süvendab) ja eelnevast tulenevalt ootele pandud investeerimisotsused.

Valitsuse lühiajalised ja populistlikud otsused metsapoliitikas on vähendanud kodumaise tooraine saadavust ja see omakorda on defitsiidi tingimustes põhjustanud turuga mitte arvestava hinnatõusu. Eesti saepalk on looduslikelt omadustelt madalama kvaliteediga kui põhjamaine, saepalgi hind aga kallim kui Skandinaavias ja Soomes – meie tooted ei ole enam konkurentidega võrreldes heas konkurentsis.

Kuna mõjud ilmnevad pikaajaliselt, siis kardetavasti ei kuule me lähiajal häid uudiseid. Juba sügisel alustati koondamistega, see kestab senini ning koondatute arvelt tootmata jäänud toodang väljendubki nüüd langenud käibenumbrites. Lisaks on üha enam ettevõtteid saatnud või saatmas oma töötajaid sundpuhkusele, et täiendavaid koondamisi edasi lükata. Lõputult seda teha ei saa. Kõige suurem löök on see maapiirkondadele, kus metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja.

Tehke terase valik , tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.

Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.

SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.

SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.

SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.

Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.

Kuidas aitab puidutööstus kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamisele?

Puit on siin selgelt üks lahendus. Puidu näol on meil olemas taastuv loodusressurss, mis on osaliselt alternatiiviks fossiilse päritoluga ehitusmaterjalidele, nagu betoon ja teras. Tööstusest üle jääva puidu energeetikas kasutamine on keskkonnale võrreldamatult parem kui fossiilsed kütused, näiteks nafta ja põlevkivi.

Puidust ehitised seovad süsinikku ning puidu abil saaks ehituses teha kauaoodatud innovatsiooni-, digi- ja rohepööret. Tehes puidust maju, mööblit ja muid tooteid, lukustame süsiniku aastakümneteks ja väldime selle atmosfääri sattumist. Seega on puidu kasutamine üks keskkonnale väga meelepärane tegu ning metsa- ja puidutööstus on ainus sektor, mis juba praegu oma tegevusega seob süsinikku.

Kuid puitehitised ei kerki ilma puiduta, seega raiemahtude vähendamise korral tuleb paratamatult jätkata betooni valamisega.

Rohepööret on võimalik läbi viia nii, et me hoiame loodust, ent samal ajal loome lisandväärtust ning ei kahjusta Eesti majandust ja seeläbi Eesti inimeste heaolu. Maailmal on Eestilt mõndagi õppida. Meil on palju metsa, meil on suurepärane metsateadus ja oskused majandada nii, et pärandaksime lastelastele terved ja tugevad metsad. Meil on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline puidutööstus, mis on üks suurimaid eksportivaid sektoreid ja kõige enam digitaliseeritud-automatiseeritud tööstusharu Eestis.

Metsandussektor on Eesti majandusele mitmes mõttes ülioluline ja seda peaks peegeldama ka riigikogus menetlusel olev metsanduse arengukava. Kava peaks looduse hoidmise kõrval sama palju keskenduma sihikindlale ja pikaajalisele puiduvaru kasvatamisele, mis toob kaasa puidu kasutamise suurendamise. See oleks kõige efektiivsem viis süsiniku atmosfäärist sidumiseks ja fossiilsete materjalide kasutamise vähendamiseks.

Uuring: metsa- ja puidusektoril on võtmeroll Eesti riigi toimetulekus

Metsa- ja puidutööstusel on Eesti majanduses jätkuvalt suur roll nii maapiirkondade tööandjana kui ka riigikassa täitjana.

Eriti ilmekalt tuleb see välja Lõuna-Eesti inimeste toimetulekus, selgub uuringufirma Ernst&Young korraldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust.

Arvestades kogu sektoriga seotud majandustegevust, luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust. Eriti suur roll on metsa- ja puidusektoril just maapiirkondade tööhõives – 16% Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otse või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega.

Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 787 miljoni euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju), mis moodustas 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust. Seda on 16% võrra enam kui aasta varasemal perioodil – sektori loodud lisandväärtus kasvas nominaalselt aastaga koguni veerandi võrra, ulatudes 2,8 miljardi euroni. Kõige suurema osa lisandväärtusest andis puidu mehaaniline töötlemine. Lisandväärtus töötaja kohta oli aga kõrgeim metsamajanduse tegevusalal – 106 000 eurot.

Uuringu kohaselt on Eestis sektoriga otseselt või seonduvate tegevusalade kaudu seotud ligi 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub rahvusvahelise mastaabiga tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega. Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Ligi poole sektorist moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted.

Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi teostas EMPL-i tellimusel uuringufirma Ernst & Young Baltic AS. Uuringu eesmärk oli analüüsida metsa- ja puidusektori rolli Eesti majanduses, sh potentsiaalset mõju erinevate raiemahtude korral. Metsa- ja puidusektori all on silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Sektori kaudse mõjuna käsitletakse sektori ettevõtete koostööd muudes sektorites tegutsevate ettevõtetega, kaasneva mõjuna tarneahelas toimuvat kaupade ja teenuste tarbimist.

Graafik: Metsa- ja puidutööstus toob 8,8% kogu Eesti maksutulust ja loob 12,6% töökohtadest

Allikas: metsa ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Koostaja: Ernst&Young