Digitaliseerimise ekspert:

V Tmek Simuseks Saab T Stuse

Tulemuslikkuse T Stmine

Väikeste ja keskmiste ettevõtete tootmise tulemuslikkust saaks tõsta, kui senisest rohkem kasutada digitaliseerimist ja automatiseerimist, räägib tööstusrobootika ja digitaliseerimise ekspert Jüri Riives.

„Ressursside hinnad on märgatavalt kallinenud ja samas on konkurents rahvusvaheliselt suurenenud. Efektiivsusel on ettevõttes oluline roll. Sellele aitavad suuresti kaasa digitaliseerimine, automatiseerimine ja paindlikkus. Ettevõtted võiksid ja reeglina ka peaksid neid kolme meetodit kasutama, et toota tulemuslikumalt,“ kinnitab Tallinna tehnikaülikooli professor Riives.

Tema sõnul on eelmainitud tegevused otstarbekad pea kõikidele ettevõtetele, küsimus on ainult nende ulatuses, kasutatavates tehnoloogiates ja süsteemide keerukuses.

Digitaliseerimine ja innovatsioon, aga ka kestlikkus on kahtlemata suunad, millesse tuleb lähiaastatel koostöös tööstusega oluliselt panustada, et uut kasvu leida.

„Digitaliseerida võib kõiki ettevõtte protsesse, olgu selleks siis turundus, müük, tootmine, tehnoloogiline ettevalmistus või ostutegevus,“ loetleb Riives.

Rahaline maksumus

Digitaliseerimise teemadel tulevad ettevõtete juhid konsultatsioonidele esmalt küsimusega, millised digitaliseerimise süsteemid on ettevõttele otstarbekad, milliseid tehnoloogiaid tuleks kasutada ning milliseid väärtusahela protsesse eelisjärjekorras digitaliseerida ja millises ulatuses. „Need on igati loogilised küsimused, et ettevõtte juhtkond saaks teada, kas, miks ja kui palju on ettevõttes vaja rakendada erinevaid digitaliseerimise tehnikaid, ja leida vastus küsimusele, kui palju see tegevus maksma läheb,“ julgustab Riives ettevõtte juhte teemaga tegelema.

Ressursside planeerimiseks on kasutusel väga palju erinevaid süsteeme, mida tuntakse lühendi ERP all ( enterprise resource planning). Riivese sõnul võib ühe sellise ERP maksumus olla 3000–5000 eurot, samas ERP palju suuremate ja laiendatud võimalustega versioon võib maksta isegi 80 000 eurot või veelgi rohkem. „Millised on erinevate digitaliseerimistehnikate võimalused ja kui hästi need mitmesugused rakendusvõimalused sobiksid ühele või teist tüüpi ettevõttele, sealt tuleb välja ka vastus nende kasutamisotstarbekuse ning selle kohta, kui palju võib see ettevõttele maksma minna,“ selgitab ta. „ Erinevaid digitaliseerimislahendusi väärtusahela ulatuses on palju. Võtame näiteks automatiseeritud kvaliteedikontrolli. Nagu ettevõtete digivõimekuse analüüsid on näidanud, ei ole see teema Eesti ettevõtetes eriti kõrgesti rakendatud,“ toob Riives välja. Muutuste algatamiseks peavad ettevõtted esmalt leidma vastuse küsimusele, kas neil läheb vaja automatiseeritud kontrolli või mitte, ja kui läheb vaja, siis kui kõrgel tasemel on seda vaja. Seda vastust pakub teataval määral ka ettevõtte digivõimekuse analüüs. „Seejärel peavad ettevõtted endalt küsima, kas neile piisab, et neil on digitaalsed mõõtevahendid, või peavad olema mõõtemasinad ja edaspidi ka digitaalsed andmeanalüüsi süsteemid. Jällegi on erineva keerukuse ja maksumusega lahenduste rakendused ning otsustavad ettevõtete erinevad vajadused sõltuvalt toodete keerukusest, nõutavast täpsusest, otstarbest jms,“ tõdeb Riives.

Vajadused ja võimalused

Siinjuures tuleb jälgida, et ettevõte ennast üle oma vajaduste ei digitaliseeriks. Ühtepidi oleks see ettevõttele põhjendamatult keerukas ja kulukas, kuid kui digitaliseeritakse ja automatiseeritakse allapoole ettevõtte vajadusi, ei saavutata reeglina vajalikku tootlikkust ja efektiivsust.

Ettevõtetel on kõrged ressursikulud ning madala tootlikkusega ja ebapiisava kvaliteediga on keeruline olla konkurentsivõimeline.

Riives julgustab ettevõtteid kasutama oma potentsiaali ja arendama digivõimekust. „Tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõiki ettevõtte väärtusahela protsesse digitaliseerida. Tuleb vaid määrata õige järjekord ja otstarbekas ulatus. Samamoodi võime digitaliseerida tulemuste hindamist (MES), et kas ettevõte toimetab tulemuslikult läbi erinevate võtmetulemusnäitajate. Selleks saab erinevaid ettevõtte tulemuslikkust peegeldavaid graafikuid automatiseeritult kuvada, vajadusel ka reaalajas. Praegu on paljud Eesti ettevõtted tulemuste analüüsi ja hindamise automatiseeritud lahendusi kasutamas,“ selgitab ta.

Kokkuvõtteks toob Riives välja, et digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendused on oma keerukuselt väga erinevad. Pakkujaid on palju – osa on valmislahendused, kuid sageli tuleb realiseerida süsteem kohapeal, nn rätsepalahendusena. Seetõttu on ettevõttele väga oluline aru saada tegelikest vajadustest ja funktsionaalsustest.„Näiteks ERP koosseisu võib kuuluda baasmoodul, mis planeerib tootmist, sinna juurde võivad olla liidestatud sisseostu- ja lao halduse moodulid. Reeglina on need omakorda integreeritud raamatupidamismooduliga. Tänapäevased ERP-süsteemid töötavad koos MES-i (manufacturing execution system) lahendustega. Kõikides digilahendustes vajaduspõhiselt orienteerumine on keeruline, aga vajalik, et ettevõte saaks ja suudaks teha õigeid otsuseid,“ kinnitab Riives.

Tiit Riisalo: tark tööstus on Eesti majanduskasvu alus

4. mail toimunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsil Industry 5.0 sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et tugev tööstussektor loob aluse majanduse kasvuks tulevikus ja võimalused ka teiste sektorite arenguks.

„Tööstus on Eesti suurim majandusharu, mis moodustab pea 15% SKP-st. Üks protsent tööstuse ekspordikäivet tähendab majanduse jaoks ligi 110 miljonit eurot. Need on väga kõnekad numbrid, mis tähendab, et Eesti majanduse tugevust mõjutab ennekõike tööstuse võime enda positsiooni väärtusahelas parandada,“ rääkis minister.

Riisalo hinnangul on Eesti tööstuse tootlikkusel veel palju kasvuruumi. „Digitaliseerimine ja innovatsioon, aga ka kestlikkus on kahtlemata suunad, millesse tuleb lähiaastatel koostöös tööstusega oluliselt panustada, et uut kasvu leida.“ Kuigi ministri sõnul võib tööstuse konkurentsivõime arendamine kestlikkuse põhimõtete varal olla suur muutus, on see Põhjamaade näitel ja turu ootusi arvestades ainuke võimalus eksporditurgudel kasvu tagamiseks. „Tarkade töökohtade loomise toetamiseks tekib lähikuudel ka uus TA finantsstiimuli instrument, mis soodustab pideva ja süsteemse teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni tegemist ettevõtetes,“ lisas minister. Riisalo sõnul ei ole tööstus ühe valdkonna või ministeeriumi teema, vaid eeldab erinevate osapoolte sisulist koostööd. „Erialaliidud ja ettevõtted on meile väga olulised ja strateegilised partnerid, kes ühelt poolt on turu väljakutsete peegeldajad ning teiselt poolt partnerid võimalike lahenduste leidmiseks,“ lõpetas minister.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus-