UUED TEHNOPARGID Silikaat Tehnopark loob uued äripinnad

Tallinnasse Nõmmele aadressil Lubiliiva 12 asuvale kinnistule projekteeritakse 2635-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassi lao-/tootmishoone. Ehitus algab 2023. aasta sügisel.

Hoone ise jaguneb neljaks stock-office-tüüpi 400–1000-ruutmeetriseks äripinnaks. Projekteerimisleping on sõlmitud Eesti omas valdkonnas juhtiva projekteerimis- ja arhitektuuribürooga Sirkel ja Mall OÜ.

Silikaat Tehnopargi üheks suurimaks eeliseks on paindlik detailplaneering, mis võimaldab ehitusmahte või perspektiivseid laienemisplaane ka mastaapsemate ettevõtmiste tarbeks. Samuti on seal energiasäästlike lahenduste tõttu madalad kõrvalkulud ning suurepärased tingimused energiamahukaks tootmiseks tänu suurtele elektrivõimsustele, gaasile, tehnoloogilisele ja tarbeveele. Arendaja eesmärk on tagada rentnikele madalad küttekulud, kombineerides selleks maa-, vesi/õhk- ja gaasikütte lahendusi. Silikaat Tehnopark asub Tallinna kesklinnast vaid kaheksa kilomeetri kaugusel, mis tagab ka suurepärased ühistranspordi- ja logistikavõimalused. Kokku on plaanis välja ehitada 22 kinnistut 28 hektaril, millest paljud pakuvad erilahendusi vastavalt kliendi vajadustele.

Silikaat Tehnopark kuulub Silikaat Gruppi, Eesti kapitalil põhinevasse suurkontserni, mis koondab enda alla erinevate valdkondade juhtivaid ettevõtteid.

Favorte ja Eventus on sarikate alla saanud Kadaka tee suurima ärikeskuse

Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehitus pidasid aprillikuu alguses sarikapidu, et tähistada Kadaka Trade Centeri täiskõrguse saavutamist. Juba selle aasta lõpus valmib Kadaka tee 42b kinnistul 16 000-ruutmeetrine multifunktsionaalne ärikeskus, mille rajamisse investeeritakse 16 miljonit eurot.

Favorte juhatuse liikme Rainer Hinno sõnul pole kõrgete ehitushindade ajastul turul just palju uusi mitmeotstarbelisi äripindu, mille üürnik selle aasta jooksul ka kätte saab. „Nõudlus selliste tänapäevaste ja madalate kõrvalkuludega äriruumide järele on kasvuteel. Lisaks on kõrgenenud energiahindade keskkonnas ettevõtetel aina suurem huvi oma äriprotsesside optimeerimise vastu, mis tähendab võidukäiku rätsepaülikonnas äripindadele, kus iga ruutmeeter leiab nutikat kasutust,“ ütleb Hinno.

„Meie projektitiim töötab iga päev selle nimel, et leida koostöös kliendiga just nende äri spetsiifikale vastavad ruumilahendused. Selline personaalne lähenemine on vilja kandnud: Kadaka Trade Centeri ehituse lõpuni on minna veel üheksa kuud ja tänaseks on hoonest välja üüritud ca 40% äripindadest. 2024. aasta alguses avavad siin oma uksed Onninen, AT Sport ja mitmed teised piirkonna elanike jaoks kasulikud ärid,“ lausub Favorte juht.

Eventus Ehituse juhi Lauri Kaska sõnul kulgevad ehitustööd oodatud tempos ja kavandatud rütmis. „Ehitame paindlikult, vastavalt hoone lõppkasutajate ootustele ja vajadustele. Siiski, mida varem üürnikud projektiga liituvad, seda sujuvamalt me nende soovid ellu viia saame,“ lisab Kaska.

Kadaka Trade Centeri arhitekt on Jüri Pilliroog arhitektuuribüroost LOOB Projekt ja peaprojekteerija Marven Aus Ehitusinsener OÜ-st. Hoone 16 000 m2 äripinda on jaotunud kahele korrusele: tänava tasapinnal asuvad kõrgete lagedega müügipinnad ning teisel korrusel teenindus- ja kontoripinnad. Tagumise ploki moodustavad stock-office-boksid.

Kadaka tee suurima ärikeskuse rajamisse investeeritakse 16 miljonit eurot.

ABB Eesti jätkab kasvukursil ja toetab

T Stuse Energiaefektiivsuse Kasvu

ABB Eesti võttis 2022. aasta kokku edukate majandustulemustega. Ettevõtte müügitulu kerkis 133 miljoni euroni ning kasuminumber 3,3 miljonini. Kasvav fookus rohepöörde ja jätkusuutlikkuse teemadel hoiab ettevõtte tegevusvaldkonnas turunõudlust kõrgena.

ABB Eesti investeeris 2022. aastal 3,61 miljonit eurot, millest suurem osa oli seotud mootorite ja generaatorite tehase ning ajamite tehase tootmisvajaduste suurenemisega. Kasvas ka hooldusäri ning eelmisel aastal avati uus hoolduskeskus, mis on suurim Baltikumis ja üks suurimaid Põhjamaades. Keskus võimaldab teenindada ka kõige suuremaid elektrimasinaid ning tõstab oluliselt ABB hooldusäri võimekust. Lisaks rajati Jüri tehnoloogialinnakusse päikesepark, mis toodab rohelist energiat mootorite ja generaatorite tehasele.

ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms rõhutas, et ABB Eesti on valmis jätkama kasvu ja laienemist. „ABB Eesti tulemused näitavad, et oleme suutnud oma äri edukalt laiendada ja vastata klientide ootustele ka keerukatel aegadel. Investeerimine uutesse tehnoloogiatesse ja tootmisse on meile oluline, et tagada jätkusuutlik ärimudel ja konkurentsivõime tulevikus. Uus hoolduskeskus ja päikesepark on suurepärased näited sellest, kuidas suurendada oma võimekust ja tugevdada oma kohalolekut Eestis.“ Lisaks on Nurmsi sõnul ABB-le edu toonud tulemuslik püsikulude juhtimine.

Energiarevolutsiooni ja rohepöörde kontaktis näeb ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen ABB kasvavat rolli. „Toetame energiatõhusust ja edusamme energeetika valdkonnas oma digilahenduste ja targa tehnoloogiaga ning jätkusuutlikkus on meie ärivaldkondade üks peamisi prioriteete. Säästame ressursse oma tegevuses ning aitame ka klientidel leida tasakaalu heitkoguste ja kasvavate energiakulude vahel, suurendades samal ajal tulemuslikkust ja ohutust. Meie lahendused võimaldavad luua rohelisemat tulevikku nii energeetika-, tööstus- kui ka ehitussektoris.“

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ning kütteõlide, toiduainete ja metalltoodete tootmises. „Samuti mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning elektroonikaseadmete tootmises,“ lisas Šokman.

2022. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit enim hinnatõus toiduainete, puittoodete ja ehitusmaterjalide tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide ja elektrienergia tootmise hinnalangus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 9,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 17,8%.

Ekspordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,8%. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem tõusid hinnad nahktoodetel ja jalanõudel ning jookidel. Võrreldes 2022. aasta märtsiga suurenes ekspordihinnaindeks 9,1%.

Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,8%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses, naftasaadustel, kemikaalidel ja keemiatoodetel. Hinnad tõusid enim rõivastel ja põllumajandussaadustel. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 5,4%.

Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead