Digitaliseerimine ja innovatsioon, aga ka kestlikkus on kahtlemata suunad, millesse tuleb lähiaastatel koostöös tööstusega oluliselt panustada, et uut kasvu leida.
Nagu ütleb tööstusrobootika ja digitaliseerimise ekspert Jüri Riives, saaks väikeste ja keskmiste ettevõtete tootmise tulemuslikkust tõsta, kui senisest rohkem digitaliseerimist ja automatiseerimist kasutada. Tähelepanelik tuleb siinkohal olla aga sellega, et ettevõte end üle oma vajaduste ei digitaliseeriks.
Kitsaskohaks Eesti töötlevas tööstuses on ka tööjõu, täpsemalt inseneride puudus. Erinevad seadmed, tootmisliinid, robotid – nii statsionaarsed kui ka mobiilsed – nõuavad üha rohkem teadmisi, kuidas automaatika komponente omavahel või inimestega suhtlema panna. Niisiis leiavad sektori asjatundjad, et automatiseerimise tulevik võiks seisnedagi selles, et kõrvuti automatiseerimise tasemega suureneks ka tööhõive.
Millised on üldse aga võimalused ja väljakutsed leida tehnoloogiasektoris inseneeria valdkonna ametikohtadele sobivaid spetsialiste, sellest räägib väljaandes Milrem Roboticsi personalijuht Kairi Haga. Näiteks on tema hinnangul
keerukas leida talente, kes saavad aru nii riistvarast kui ka tarkvarast ning oskavad need koos tööle panna, ent samas on see ka üheks tööstusettevõtete eeliseks tööturul, sest saadakse pakkuda väljakutseid, mis on seotud päris füüsilise toote väljaarendamisega ideest kuni lõpptooteni.
Kõigist neist teemadest saate pikemalt lugeda siinsest väljaandest. Lisaks räägime Eesti metsa- ja puidusektori võtmerollist riigi toimetulekus ning toome teieni sektori värskemad uudised. Head lugemist!
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber
Trükk: Printall
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING
KONVEIERLINDID
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE!
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE!
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi Lindimees OÜ,
8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
Eesti metsa- ja puidutööstus on üks olulisemaid maapiirkondade tööandjaid, toob riigikassasse igal aastal maksuraha samas suurusjärgus, mis kulub riigil haridusele, ning aitab kliimakriisiga võidelda, räägib Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Margus Kohava.
Uue valitsuse koalitsioonilepingusse lisati punkt, et puitu tuleks maksimaalselt väärindada. Mida see tähendab ettevõtete jaoks? Ehk kas ettevõtted on valmis tegema maksimaalseks väärindamiseks vajalikke investeeringuid?
Koalitsiooni rõhuasetus puidu kõrgemale väärindamisele on igati tervitatav ning ühtib ettevõtjate sooviga. Kuid siinkohal tuletan meelde, et kõrgem väärindamine tähendab suuremahulisi investeeringuid. Metsa majandamise piiramisega vähenda-
takse aga tooraine kättesaadavust, mis tähendab, et ettevõtjatel väheneb kindlus pikaajaliste investeeringute tegemiseks.
Seetõttu vaatame murelikult, kuidas meie konkurentriigid (näiteks Läti, Soome) vastupidiselt Eesti senisele poliitikale otsivad just võimalusi, kuidas kodumaist puidutööstust aidata – näiteks Läti otsustas energiakriisile viidates vähendada raievanust, mis võimaldab keerulisel ajal tooraine kättesaadavust parandada. Kui Eesti oma lähenemist ei muuda, siis tehakse ka meie investeeringud teistes riikides ja kodumaine tööstus hääbub. Arvestades, kuidas Eesti riigieelarve praegu hädasti täiendust vajab, oleks äärmiselt lühinägelik majanduslikult nii kasuliku sektori arengut takistada – siin võiks hoopis olla meie edulugu, millest saavad õppida ka teised riigid.
Kas Eesti majandusele ja inimestele on üldse sellises mahus metsa- ja puidutööstust vaja?
Siis tekib mul küsimus, mis on alternatiiv. Vaatame korraks sotsiaalmajanduslikke mõjusid ehk kuidas panustab sektor Eesti riigi ja Eesti inimeste heaolusse.
Tekst: Sigrid Aunap
Metsa- ja puidusektor ekspordib aastas ligi 3 miljardi euro väärtuses, olles üks olulisemaid väliskaubanduse tasakaalustajaid. Sektori väärtusahelast laekub riigieelarvesse aastas 787 miljonit eurot, mis on samas suurus järgus kui kogu riigieelarve kulutused haridusele.
Statistikaamet teatas hiljuti, et tööstustoodangu langus aina süveneb. Märtsikuu statistika järgi langes puidutööstuses tootmine kõige enam – lausa 23% ehk ligi veerandi. Statistika näitab seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie ettevõtted kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. Keeruline on igal pool ja turud on languses, sest tarbimine ja elamuehitus väheneb terves läänemaailmas, sh Skandinaavias.
Kõik metsanduse ja keskkonnaga seotud otsused peaksid arvestama ka sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet. Me ei saa viia rohepööret läbi nii, et selle lõpus avastame, et maakohad on jäänud veel tühjemaks kui varem. Metsa- ja puidusektor annab Ernst&Youngi analüüsi põhjal otseselt ja kaudselt tööd enam kui 58 000 inimesele, kusjuures suur osa nendest töökohtadest on keskmisest kõrgemini tasustatud ja asuvad Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus inimestel pole töö kaotuse korral muud alternatiivi kui linna kolida. Seda aga tooraine piiramine paratamatult tähendaks.
Arutamata on veel puidu roll Eesti energiamajanduses. Ma väga loodan, et see nii ei jää, sest pool Eesti kodudest kasutab küttepuitu toasooja saamiseks. Samuti põhineb ligi 55% Eesti kaugküttest puiduhakkel. Tegemist on enamasti tööstuse ülejääkidega, mida Eestis muul moel ei väärindata ega ekspordita. Nii kaua kui meil ei ole inimestele pakkuda alternatiive, on äärmiselt oluline puiduhakke kättesaadavuse tagamine.
Eesti puidutööstuse olukorra teevad keerulisemaks veel kaks asjaolu. Esiteks – Venemaalt ja Valgevenest impordikeelu tõttu tulemata jääva saematerjali kogus on nii suur, et seda ei ole täies mahus võimalik asendada teistelt turgudelt tooraine sissetoomisega. See toodang jääb tootmata ja käive tegemata. Teiseks sisepoliitilised otsused ja otsustamatused ning sotsiaalmajanduslike mõjudega mitte arvestamine otsuste tegemisel
– olgu see siis pidev ebakindlus raiemahtude (ja tooraine saadavuse) teemal, Euroopas ainsa riigina kehtestatud pesitsusrahu (mis veel omakorda toorme puudust süvendab) ja eelnevast tulenevalt ootele pandud investeerimisotsused.
Valitsuse lühiajalised ja populistlikud otsused metsapoliitikas on vähendanud kodumaise tooraine saadavust ja see omakorda on defitsiidi tingimustes põhjustanud turuga mitte arvestava hinnatõusu. Eesti saepalk on looduslikelt omadustelt madalama kvaliteediga kui põhjamaine, saepalgi hind aga kallim kui Skandinaavias ja Soomes – meie tooted ei ole enam konkurentidega võrreldes heas konkurentsis.
Kuna mõjud ilmnevad pikaajaliselt, siis kardetavasti ei kuule me lähiajal häid uudiseid. Juba sügisel alustati koondamistega, see kestab senini ning koondatute arvelt tootmata jäänud toodang väljendubki nüüd langenud käibenumbrites. Lisaks on üha enam ettevõtteid saatnud või saatmas oma töötajaid sundpuhkusele, et täiendavaid koondamisi edasi lükata. Lõputult seda teha ei saa. Kõige suurem löök on see maapiirkondadele, kus metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja.
Tehke terase valik , tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
Kuidas aitab puidutööstus kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamisele?
Puit on siin selgelt üks lahendus. Puidu näol on meil olemas taastuv loodusressurss, mis on osaliselt alternatiiviks fossiilse päritoluga ehitusmaterjalidele, nagu betoon ja teras. Tööstusest üle jääva puidu energeetikas kasutamine on keskkonnale võrreldamatult parem kui fossiilsed kütused, näiteks nafta ja põlevkivi.
Puidust ehitised seovad süsinikku ning puidu abil saaks ehituses teha kauaoodatud innovatsiooni-, digi- ja rohepööret. Tehes puidust maju, mööblit ja muid tooteid, lukustame süsiniku aastakümneteks ja väldime selle atmosfääri sattumist. Seega on puidu kasutamine üks keskkonnale väga meelepärane tegu ning metsa- ja puidutööstus on ainus sektor, mis juba praegu oma tegevusega seob süsinikku.
Kuid puitehitised ei kerki ilma puiduta, seega raiemahtude vähendamise korral tuleb paratamatult jätkata betooni valamisega.
Rohepööret on võimalik läbi viia nii, et me hoiame loodust, ent samal ajal loome lisandväärtust ning ei kahjusta Eesti majandust ja seeläbi Eesti inimeste heaolu. Maailmal on Eestilt mõndagi õppida. Meil on palju metsa, meil on suurepärane metsateadus ja oskused majandada nii, et pärandaksime lastelastele terved ja tugevad metsad. Meil on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline puidutööstus, mis on üks suurimaid eksportivaid sektoreid ja kõige enam digitaliseeritud-automatiseeritud tööstusharu Eestis.
Metsandussektor on Eesti majandusele mitmes mõttes ülioluline ja seda peaks peegeldama ka riigikogus menetlusel olev metsanduse arengukava. Kava peaks looduse hoidmise kõrval sama palju keskenduma sihikindlale ja pikaajalisele puiduvaru kasvatamisele, mis toob kaasa puidu kasutamise suurendamise. See oleks kõige efektiivsem viis süsiniku atmosfäärist sidumiseks ja fossiilsete materjalide kasutamise vähendamiseks.
Metsa- ja puidutööstusel on Eesti majanduses jätkuvalt suur roll nii maapiirkondade tööandjana kui ka riigikassa täitjana.
Eriti ilmekalt tuleb see välja Lõuna-Eesti inimeste toimetulekus, selgub uuringufirma Ernst&Young korraldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust.
Arvestades kogu sektoriga seotud majandustegevust, luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust. Eriti suur roll on metsa- ja puidusektoril just maapiirkondade tööhõives – 16% Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otse või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega.
Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 787 miljoni euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju), mis moodustas 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust. Seda on 16% võrra enam kui aasta varasemal perioodil – sektori loodud lisandväärtus kasvas nominaalselt aastaga koguni veerandi võrra, ulatudes 2,8 miljardi euroni. Kõige suurema osa lisandväärtusest andis puidu mehaaniline töötlemine. Lisandväärtus töötaja kohta oli aga kõrgeim metsamajanduse tegevusalal – 106 000 eurot.
Uuringu kohaselt on Eestis sektoriga otseselt või seonduvate tegevusalade kaudu seotud ligi 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub rahvusvahelise mastaabiga tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega. Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Ligi poole sektorist moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted.
Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi teostas EMPL-i tellimusel uuringufirma Ernst & Young Baltic AS. Uuringu eesmärk oli analüüsida metsa- ja puidusektori rolli Eesti majanduses, sh potentsiaalset mõju erinevate raiemahtude korral. Metsa- ja puidusektori all on silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Sektori kaudse mõjuna käsitletakse sektori ettevõtete koostööd muudes sektorites tegutsevate ettevõtetega, kaasneva mõjuna tarneahelas toimuvat kaupade ja teenuste tarbimist.
Graafik: Metsa- ja puidutööstus toob 8,8% kogu Eesti maksutulust ja loob 12,6% töökohtadest
Allikas: metsa ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Koostaja: Ernst&Young
Tööstuse väikevahendite haldamist saab teha mitmel viisil. Selleks võib kasutada tootmisettevõtte ERP-süsteemi või alternatiivina tarnijate pakutavaid VMIsüsteeme, näiteks erinevaid Kanbani lahendusi.
Erinevad viisid väikevahendite juhtimiseks
Väikevahendite jaoks laitmatult toimiva tootmistarkvaraga tellimisrakenduse kasutamine võib siiski osutuda üsna keeruliseks ülesandeks. Väikevahendid ei pruugi olla süsteemi täielikult sisestatud ja see võib põhjustada probleeme tellimis- ja tarneahela haldamisel. Sel põhjusel hakatakse tavaliselt kasutama tõmbejuhtimist, mis teostatakse kliendi süsteemide või tarnijate pakutavate VMI lahenduste abil.
VMI lahenduste väljakutsed
Traditsiooniliste VMI lahenduste probleemiks on siiski viivitused ja kadu. Viivitused on tavaliselt tingitud tegevusmudelist. Tarnija määratud logistik tuleb kliendi ruumidesse näiteks vöötkoode või NFC silte lugema ja teeb nõnda tellimuse. Probleemid tekivad olukordades, kus kaupa on logistiku saabumisel juba napilt või on see otsas, sest peale tellimuse esitamist hakkab jooksma veel tarneaeg. Halvimal juhul jõuavad tooted kasutuskohtadesse alles siis, kui logistik tuleb uuesti kohale neid riiulile paigutama. See põhjustab loomulikult ajakadu ja viivitusi tootmises.
IoT-tehnoloogiat kasutav CleverSystem pakub probleemile lahenduse
Aastal 2020 tõi Würthi kontserni kuuluv Ferrometal Oy turule täiesti uue viisi väikevahendite tõmbejuhtimiseks. CleverSystem kasutab kahesuunalist IoT-tehnoloogiat
ja optilisi andureid. Kanbani kastidesse või otse riiulitele paigutatud andurid jälgivad komponentide laoseisu ja esitavad tellimused automaatselt otse tarnijale. Süsteem on täisautomaatne ja seda hallatakse kaugjuhtimise teel kasutajaliidese kaudu. Tänu sellele toimub näiteks tellimuspunktide ja tarnepartiide uuendamine kiiresti. CleverSystemi kasutamisel võib inimfaktorist tingitud viivitused peaaegu välistada. Süsteem prognoosib vajadust ja seetõttu ei teki kaubapuudusest tingitud viivitusi.
Lisateave:
Ferrometal Baltic OÜ, Varre 1, 10138 Tallinn, tel 699 0470, e-post eesti@ferrometal.ee.
www.ferrometal.fi
CleverSystem tõhustab tootmist ja peaaegu sada tööstuses tegutsevat klienti juba usaldavad süsteemi.
Innovaatilisus, jätkusuutlikkus ja lihtsus – need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvkuid.
Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www .puhastusmasinad.ee
Automatiseerimise tulevik võiks seisneda selles, et kõrvuti automatiseerimise tasemega suureneb ka tööhõive, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor professor Kristo Karjust.
Eesti töötleva tööstuse üks kitsaskohti on tööjõu, täpsemalt inseneride puudus. Erinevad seadmed, tootmisliinid, robotid – nii statsionaarsed kui ka mobiilsed – nõuavad üha rohkem teadmisi, kuidas automaatika komponente omavahel või inimestega suhtlema panna.
Tallinna tehnikaülikool suudab koolitada kõrgel tasemel spetsialiste, kes oskavad keerukaid automatiseeritud süsteeme luua, aga ka efektiivselt töös hoida. Tööstustehnika ja juhtimise eriala õppijad saavad ülikoolis kasutada kõige uuemaid koostöö- ja mobiilseid roboteid (Yaskawa, Omron, BoxBot, Festo, ABB, Robotnik), erinevat simulatsiooni- ja arvutustarkvara (Siemens NX, Ansys, Teamcenter, Technomatix, Visual Components, Arena, RoboDK, Aris, MotoSim) ning liit- ja virtuaalreaalsuse rakendusi (Meta 2, Vuzix M300, Oculus Rift S, Oculus Quest, Oculus Go, HTC Vive Pro Eye and Hololens 2).
Riigi poolt vaadates tundub aga oluline, et võimalikult paljud tööealised inimesed leiaksid mõtestatud ja tulusat rakendamist. See tähendab, et suund täielikule automatiseerimisele – kuigi põhimõtteliselt võimalik – pole lahendus. Pealegi pole igat tööoperatsiooni üldse mõttekas automatiseerida: esiteks võib see olla küllalt kulukas, teisalt suudavad inimesed paljude keerukate ülesannetega isegi efektiivsemalt toime tulla.
Samas ei jaksa inimene kaheksa tundi järjest teha teda füüsiliselt kurnavaid või üksluiseid korratavaid tegevusi. Just neid ülesandeid saab täita robot-abimees. Seega peaks automati-
seerimise tulevik sisaldama endas inimeste enamat rakendamist tootmises, olgu siis operaatorite, seadistajate või pakkijatena. Ning riik saab seda soodustada, kui lisaks automatiseerimise tasemele ja tööviljakuse kasvule arvestataks ka tööhõive kasvu.
Lahendus on selles, et kui varem eelistati roboteid, mis inimese lähenedes turvalisuse huvides seiskusid, siis nüüd on suund võetud koostöörobotitele. Nii seadistatud süsteemid võimaldavad robotil ja inimesel koos/kõrvuti töötada, seda kasvõi tasemeni, kus robot saab asendada haigeks jäänud töötajat. Jah, alati tekib siin efektiivsuse küsimus, praegune kogemus aga lubab kinnitada, et ettevõtted suudavad koostööroboteid kasutades oma tootlikkust tõsta.
Arengud tootmises mõjutavad otseselt ka õppimist Tallinna tehnikaülikoolis. Kiiresti on muutnud nii tehnoloogiad, meetodid kui ka arusaamad. Eesti ettevõtted soetavad üha keerukamaid tööpinke, mis tähendab, et nende haldamiseks on tarvis ka üha kompetentsemaid insenere. Üks, mille abil ülikoolis lõpetajate kõrge tase tagatakse, on tihe ja tõhus koostöö nii Eesti kui ka välismaiste ettevõtetega, kes oma loodud roboteid ja tarkvara ülikoolile tasuta kasutada annavad.
Tallinna tehnikaülikooli tööstustehnika ja juhtimise õppekava on ingliskeelne. See loodi 15 aastat tagasi Eesti, Rootsi, Läti ja Leedu tehnikaülikoolide omavahelises koostöös ehk Baltechi raames. Ühelt poolt annab niisugune lahendus õppijatele hea suhtlusvõrgustiku, sest koos õpivad erinevatest riikidest pärit ja erinevas vanuses tudengid. Teiseks lubavad saadud teadmised lõpetajatel ettevõtetes hakkama saada väga erinevatel ametikohtadel, sest programmis on nii inseneeriat kui ka majandust sisaldavaid õppeaineid, mis on kavva võetud just tootmisettevõtete vajadustest lähtuvalt.
Õppimine tööstustehnika ja juhtimise õppekaval annab hea aluse ka tõusuks karjääriredelil. Kava lõpetanute seas on nii ettevõtete tippjuhte, tootmisjuhte, tootmise planeerijaid kui ka ostujuhte.
Erialast saab lähemalt lugeda https://taltech.ee/sisseastuja/ magistrioppe-erialad/toostustehnika-ja-juhtimine
Milrem Robotics on kaitsevaldkonna tehnoloogiaettevõte, mis on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning töötajaskonda suurendanud. Ka sel aastal on plaanis kasvatada töötajate arvu Eestis märkimisväärselt.
Millised on aga võimalused ja väljakutsed leida tehnoloogiasektoris inseneeria valdkonna ametikohtadele sobivaid spetsialiste ning kuidas tagab ettevõte ise oma töötajate rahulolu, sellest räägib Milrem Roboticsi personalijuht Kairi Haga
Millised on Milrem Roboticsi väljakutsed töötajate leidmisel? Eestis on tugev tehnoloogiavaldkond ja ettevõtteid on päris palju, kuid suurem osa neist tegeleb pilvelahendustega ning seeläbi on ka tööturul valdavalt pilvesüsteemide arendamisega tegelevad IT-eksperdid. Meie väljakutse on leida talente, kes saavad aru nii riistvarast kui ka tarkvarast ning oskavad need koos tööle panna. Samas on see ka üheks meie eeliseks tööturul, kuna erinevalt teistest tarkvaraettevõtetest saame me pakkuda väljakutseid, mis on seotud päris füüsilise toote väljaarendamisega ideest kuni lõpptooteni. Omaette väärtust lisab, et tooteid arendades saavad meie töötajad panustada robootikalahenduste loomisesse, mille eesmärk on säästa inimelusid keerulistes tingimustes.
Teine suur väljakutse on see, et innovatsioonivaldkonnas on spetsiifiliste teadmiste ja oskustega spetsialistide
vajadus väga suur, kuid keeruline on leida süsteemiinsenere ja -arhitekte. Näiteks on Milremis süsteemiinseneeria osakond, kuhu praktiliselt ei ole võimalik Eesti tööturult kogemusega spetsialiste leida, sest süsteemiinseneeria kompetentsi Eesti ülikoolides ei õpetata ning meie tööturul ei leidu samuti sobiva kogemusega inimesi. Seda eeskätt põhjusel, et meil ei ole sõidukitööstus kuigi levinud. Samamoodi ei ole Eestis palju robootikaga tegelevaid ettevõtteid ning seega ei ole tööturul väga palju autonoomsusega kokku puutunud spetsialiste. Maailma suurimasse tehnoloogiagruppi EDGE kuulumine annab meile võimaluse haaret laiendada ning seda ka kogemustega spetsialistide otsinguil. Toimetame täna ka Hollandis, Rootsis ja Soomes, kuid võimalusel eelistame siinsel turul Eesti eksperte ning seetõttu tagame vajadusel ka täiendava erialaspetsiifilise väljaõppe.
Heade töötajate leidmiseks on vaja luua ka head töötingimused ning hoolitseda töötajate rahulolu eest. Tööõnne teema on aina teravamalt luubi all – kuidas Milremis töötajate eest hoolt kannate?
Üks meie väärtuspakkumise lubadus töötajatele on, et toetame nende töö- ja eraelu tasakaalu paindliku tööaja ja kodukontoris töötamise võimalusega. Lisaks pakume töötajatele oma perega aja veetmiseks aastas kuni viis päeva lisapuhkust, kui riigipüha satub nädalavahetusele. Töötajad on selle muudatuse kohta andnud väga positiivset tagasisidet. Samuti on meie pikaajalistel töötajatel võimalik pärast viieaastast ettevõttes töötamist kasutada ühekuulist tasus-
Milrem Roboticsi personalijuht Kairi Haga Foto: erakogu Foto: Shutterstock
tatud lisapuhkust, mis annab võimaluse ennast tõeliselt välja puhata ning tegeleda endale meelepäraste tegevustega. Sarnane võimalus avaneb töötajatele hiljem iga mõne aasta tagant.
Ka on töötajatel võimalik töölt eemal olla nn tervisepäevadel, mille eesmärk on vajadusel anda kiire taastumise võimalus. Soovi korral saavad töötajad tervisekindlustuse raames külastada psühholoogi, füsioterapeuti vm spetsialisti. Kontoris kohapeal käib meil ka massöör, kelle visiidid on väga populaarsed.
Soodustame töötajate sportimist, pakkudes võimalust kaasa lüüa Stebby ja MTÜ Spordiseltsi tegevustes. Usume siiralt, et terves kehas on terve vaim! Kindlasti on töötaja vaimse tervise jaoks oluline hea õhkkond ettevõttes ja meeskonnas.
Väga head meelt teeb, et just töötajad on välja toonud Milremi lugupidava juhtimiskultuuri – seda soovime kindlasti ka hoida. Lisaks juhtide poolt tunnustamisele tähistame iga kuu lõpus ühiselt sünnipäevi, tunnustame perioodiliselt kogu ettevõtte silmapaistvaid töötajaid ja tähistame edukaid projekte.
TRANSPORDITEENUS
• Korje- ja jaotusveod üle Eesti
• Expressveod
• Pakivedu
• Kullerteenused
• Projektiveod
• Laoteenused
EELISED
• 24 h teenus Eestis
• LTL-/FTL-transport
• Projektiveod
• Kullerteenused
Kui tihe on konkurss inseneeria, mehhatroonika ja robootika valdkonna töökohtadele?
Eesti tööturul on täna piisavalt mehaanikainsenere, kellel on ka juba valdkondlik kogemus. Veidi keerulisem on tööjõu olukord tarkvaraarendajate ja elektri- ning elektroonikainseneride seas.
Kuna siinsel turul ei ole masinatööstust, ei ole ka selle valdkonna eksperte palju. Seetõttu on töötajate värbamisel meie jaoks kogemuse kõrval sama oluline uudishimu ja valmidus end oma ametis arendada. Oleme seniste töötajate baasil näinud mitmeid edulugusid, kus just suur huvi valdkonna vastu on aidanud omandada töötajal olulised teadmised ning kogemused.
Kas kandideerijate ettevalmistus on piisav?
See on äärmiselt oluline just meie ettevõtte vaates, kuna üks meie platvormidest kaalub ligi 12 tonni ja sõidab autonoomselt kuni 80 km/h.
Kes Milrem Roboticsisse peamiselt kandideerivad? Kas huvilisi on ka väljastpoolt Eestit?
EDGE tehingu mõjul on huvi Milremi vastu globaalselt kasvanud ning toonud meie juurde palju kogenud kandidaate. Aastaid oleme läbi viinud Milremi suvekooli programmi, kus noored saavad esimese kokkupuute Milremiga, ning see on meie juurde toonud palju juuniortasemel huvilisi.
Meile on väga oluline, et inimene sobituks meeskonda ja tunneks ennast tiimis hästi.
Üks asi, millele võiks tehniliste alade õpetamisel veelgi rohkem tähelepanu pöörata, on n-ö pehmed oskused ehk kommunikatsioon, koostöö, valmisolek oma seisukohtade kaitsmiseks jne. Enamasti tuleb õpingute järel tööle minnes töötada meeskonnas, nii on see ka Milremis, ning on väga oluline, et hoolimata sellest, kui tehnilise ala peal töötatakse, suudetaks kollektiivis omavahel ka tulemuslikult suhelda. Vaid koostöös on võimalik luua tõelist innovatsiooni!
Samuti on väga oluline, et inseneeria valdkonnas koolitamisel peetaks rohkem silmas turvalisuse ja ohutuse teemasid.
Noori huvitab inseneeria ja ka just tehnoloogia- ning kaitsevaldkond järjest enam. Huvi meie vastu on olnud suur ka erinevatel karjäärimessidel. Üha rohkem on noori, kes tahavad, et nende tehtaval tööl oleks väärtus, ja Milremi puhul hinnataksegi seda, et siin töötades aitad sa päriselt säästa inimelusid ja tagada turvalisemat elu.
Milremi vastu tunnevad huvi ka kaitsevaldkonnas töötavad inimesed, kes soovivad leida uusi väljakutseid ning keda huvitab just tehnoloogia. Samuti jõuavad meie juurde tehnoloogiataustaga tippspetsialistid, kellel on soov välja töötada päris lahendusi, mida meie autonoomsete sõidukite arendamine pakub.
Kuidas nii spetsiifilises valdkonnas värvates üldse õigete inimesteni jõuda?
Valdkond on tõepoolest spetsiifiline ning seetõttu ei piisa vaid töökuulutuse CV-keskkonda ülesriputamisest. Efektiivsuse huvides eelistame pigem sihitud töökuulutusi ning selleks on meil personaliosakonnas suure sihtotsingukogemusega värbajad. Väga olulisel kohal on ka meie oma töötajate soovitused – see annab võimaluse edasi anda vahetut infot nii töö iseloomu kui ka ettevõtte kultuuri ja väärtuste kohta.
Värbamisprotsess ise sõltub positsioonist, millele me inimest otsime, kuid protsess on päris põhjalik, eriti just juhtimisvastutusega rollide puhul. Esimeseks etapiks on CV-de hindamine, sellele järgnevad intervjuud sobivate kandidaatidega, sageli kodutööd ning vajadusel kohtumine meeskonnaga, kuna meile on väga oluline, et inimene sobituks meeskonda ja tunneks ennast tiimis hästi.
Milline on valdkonna karjäärimudel, milliseid arenguvõimalusi Milrem pakub?
Oleme Milremis juurutanud karjäärimudeli, mis koondab kokku kogu vajaliku info kõigi ettevõtte ametikohtade, vastutusvaldkondade, tööülesannete ja tööks vajalike eelduste kohta. Karjäärimudel annab kõigile töötajatele kergesti ligipääsetava võimaluse tutvuda, millised on tema võimalused oma valdkonnas edasi arenemiseks, aga ka liikumiseks erinevate valdkondade vahel. Peamiseks arengupartneriks on töötaja jaoks vahetu juht, kes tunneb teda kõige paremini ning oskab seega jagada ka sobivaimaid soovitusi.
Meil on väga häid kogemusi, kus kas teatud töölõigu tegemiseks või ettevõttesisese rotatsiooni käigus on töötajal tekkinud huvi teise osakonna töö vastu ning ta ongi liikunud sinna. Ühelt poolt on see motiveeriv ja arendav töötajale endale, teiselt poolt on aga erinevate teadmiste ja kogemuste jagamine hindamatu väärtus eri valdkondade spetsialistidele ja mõistagi ka ettevõttele.
Tööandja roll töötajate vaimse tervise toetamisel on muutunud üha olulisemaks. Enamik inimesi veedab suure osa ajast töökohal. Tööandjad peavad lisaks füüsilise ohutuse tagamisele ja mugavale töökeskkonnale pöörama tähelepanu ka töötajate vaimsele tervisele, sest see mõjutab inimeste heaolu, motivatsiooni ja tootlikkust.
Töötaja vaimse tervise toetamiseks on palju võimalusi. Näiteks saab tööandja pakkuda erinevaid vaimse tervise teenuseid, võimalust käia tööpsühholoogi või nõustaja juures. Tööpsühholoog on töötervishoiuspetsialist, kellel on psühholoogiharidus ja eriväljaõpe töötervishoiu valdkonnas ning kes aitab taastada ja parandada töötajate töövõimet.
Lisaks võib kaaluda paindliku tööaja võimaldamist, näiteks sõlmides iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe, pakkudes kaugtööd või muud paindlikku töökorraldust. See võimaldab töötajatel paremini tasakaalustada töö- ja eraelu ning tänu sellele vähendada stressi.
Tööandjad võiksid julgustada töötajaid rohkem omavahel suhtlema, korraldades meeskonna- või tööalaseid üritusi, mis aitavad luua toetavat töökeskkonda ja parandada töötajate omavahelist suhtlust. Juba 15 minutit rääkimist, koos sportimist või looduses jalutamist avaldab suurt mõju meie vaimsele heaolule.
Vaimse tervise toetamisele töökeskkonnas tuleks läheneda terviklikult, mõeldes läbi, mis on just konkreetses ettevõttes suurimad riskitegurid ning kuidas saaks oma töötajaid parimal viisil ja järjepidevalt toetada.
Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
Väikeste ja keskmiste ettevõtete tootmise tulemuslikkust saaks tõsta, kui senisest rohkem kasutada digitaliseerimist ja automatiseerimist, räägib tööstusrobootika ja digitaliseerimise ekspert Jüri Riives.
„Ressursside hinnad on märgatavalt kallinenud ja samas on konkurents rahvusvaheliselt suurenenud. Efektiivsusel on ettevõttes oluline roll. Sellele aitavad suuresti kaasa digitaliseerimine, automatiseerimine ja paindlikkus. Ettevõtted võiksid ja reeglina ka peaksid neid kolme meetodit kasutama, et toota tulemuslikumalt,“ kinnitab Tallinna tehnikaülikooli professor Riives.
Tema sõnul on eelmainitud tegevused otstarbekad pea kõikidele ettevõtetele, küsimus on ainult nende ulatuses, kasutatavates tehnoloogiates ja süsteemide keerukuses.
Digitaliseerimine ja innovatsioon, aga ka kestlikkus on kahtlemata suunad, millesse tuleb lähiaastatel koostöös tööstusega oluliselt panustada, et uut kasvu leida.
„Digitaliseerida võib kõiki ettevõtte protsesse, olgu selleks siis turundus, müük, tootmine, tehnoloogiline ettevalmistus või ostutegevus,“ loetleb Riives.
Rahaline maksumus
Digitaliseerimise teemadel tulevad ettevõtete juhid konsultatsioonidele esmalt küsimusega, millised digitaliseerimise süsteemid on ettevõttele otstarbekad, milliseid tehnoloogiaid tuleks kasutada ning milliseid väärtusahela protsesse eelisjärjekorras digitaliseerida ja millises ulatuses. „Need on igati loogilised küsimused, et ettevõtte juhtkond saaks teada, kas, miks ja kui palju on ettevõttes vaja rakendada erinevaid digitaliseerimise tehnikaid, ja leida vastus küsimusele, kui palju see tegevus maksma läheb,“ julgustab Riives ettevõtte juhte teemaga tegelema.
Ressursside planeerimiseks on kasutusel väga palju erinevaid süsteeme, mida tuntakse lühendi ERP all ( enterprise resource planning). Riivese sõnul võib ühe sellise ERP maksumus olla 3000–5000 eurot, samas ERP palju suuremate ja laiendatud võimalustega versioon võib maksta isegi 80 000
Foto: Shutterstockeurot või veelgi rohkem. „Millised on erinevate digitaliseerimistehnikate võimalused ja kui hästi need mitmesugused rakendusvõimalused sobiksid ühele või teist tüüpi ettevõttele, sealt tuleb välja ka vastus nende kasutamisotstarbekuse ning selle kohta, kui palju võib see ettevõttele maksma minna,“ selgitab ta. „ Erinevaid digitaliseerimislahendusi väärtusahela ulatuses on palju. Võtame näiteks automatiseeritud kvaliteedikontrolli. Nagu ettevõtete digivõimekuse analüüsid on näidanud, ei ole see teema Eesti ettevõtetes eriti kõrgesti rakendatud,“ toob Riives välja. Muutuste algatamiseks peavad ettevõtted esmalt leidma vastuse küsimusele, kas neil läheb vaja automatiseeritud kontrolli või mitte, ja kui läheb vaja, siis kui kõrgel tasemel on seda vaja. Seda vastust pakub teataval määral ka ettevõtte digivõimekuse analüüs. „Seejärel peavad ettevõtted endalt küsima, kas neile piisab, et neil on digitaalsed mõõtevahendid, või peavad olema mõõtemasinad ja edaspidi ka digitaalsed andmeanalüüsi süsteemid. Jällegi on erineva keerukuse ja maksumusega lahenduste rakendused ning otsustavad ettevõtete erinevad vajadused sõltuvalt toodete keerukusest, nõutavast täpsusest, otstarbest jms,“ tõdeb Riives.
Vajadused ja võimalused
Siinjuures tuleb jälgida, et ettevõte ennast üle oma vajaduste ei digitaliseeriks. Ühtepidi oleks see ettevõttele põhjendamatult keerukas ja kulukas, kuid kui digitaliseeritakse ja automatiseeritakse allapoole ettevõtte vajadusi, ei saavutata reeglina vajalikku tootlikkust ja efektiivsust.
Ettevõtetel on kõrged ressursikulud ning madala tootlikkusega ja ebapiisava kvaliteediga on keeruline olla konkurentsivõimeline.
Riives julgustab ettevõtteid kasutama oma potentsiaali ja arendama digivõimekust. „Tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõiki ettevõtte väärtusahela protsesse digitaliseerida. Tuleb vaid määrata õige järjekord ja otstarbekas ulatus. Samamoodi võime digitaliseerida tulemuste hindamist (MES), et kas ettevõte toimetab tulemuslikult läbi erinevate võtmetulemusnäitajate. Selleks saab erinevaid ettevõtte tulemuslikkust peegeldavaid graafikuid automatiseeritult kuvada, vajadusel ka reaalajas. Praegu on paljud Eesti ettevõtted tulemuste analüüsi ja hindamise automatiseeritud lahendusi kasutamas,“ selgitab ta.
Kokkuvõtteks toob Riives välja, et digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendused on oma keerukuselt väga erinevad. Pakkujaid on palju – osa on valmislahendused, kuid sageli tuleb realiseerida süsteem kohapeal, nn rätsepalahendusena. Seetõttu on ettevõttele väga oluline aru saada tegelikest vajadustest ja funktsionaalsustest.„Näiteks ERP koosseisu võib kuuluda baasmoodul, mis planeerib tootmist, sinna juurde võivad olla liidestatud sisseostu- ja lao halduse moodulid. Reeglina on need omakorda integreeritud raamatupidamismooduliga. Tänapäevased ERP-süsteemid töötavad koos MES-i (manufacturing execution system) lahendustega. Kõikides digilahendustes vajaduspõhiselt orienteerumine on keeruline, aga vajalik, et ettevõte saaks ja suudaks teha õigeid otsuseid,“ kinnitab Riives.
4. mail toimunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsil Industry 5.0 sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et tugev tööstussektor loob aluse majanduse kasvuks tulevikus ja võimalused ka teiste sektorite arenguks.
„Tööstus on Eesti suurim majandusharu, mis moodustab pea 15% SKP-st. Üks protsent tööstuse ekspordikäivet tähendab majanduse jaoks ligi 110 miljonit eurot. Need on väga kõnekad numbrid, mis tähendab, et Eesti majanduse tugevust mõjutab ennekõike tööstuse võime enda positsiooni väärtusahelas parandada,“ rääkis minister.
Riisalo hinnangul on Eesti tööstuse tootlikkusel veel palju kasvuruumi. „Digitaliseerimine ja innovatsioon, aga ka kestlikkus on kahtlemata suunad, millesse tuleb lähiaastatel koostöös tööstusega oluliselt panustada, et uut kasvu leida.“ Kuigi ministri sõnul võib tööstuse konkurentsivõime arendamine kestlikkuse põhimõtete varal olla suur muutus, on see Põhjamaade näitel ja turu ootusi arvestades ainuke võimalus eksporditurgudel kasvu tagamiseks. „Tarkade töökohtade loomise toetamiseks tekib lähikuudel ka uus TA finantsstiimuli instrument, mis soodustab pideva ja süsteemse teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni tegemist ettevõtetes,“ lisas minister. Riisalo sõnul ei ole tööstus ühe valdkonna või ministeeriumi teema, vaid eeldab erinevate osapoolte sisulist koostööd. „Erialaliidud ja ettevõtted on meile väga olulised ja strateegilised partnerid, kes ühelt poolt on turu väljakutsete peegeldajad ning teiselt poolt partnerid võimalike lahenduste leidmiseks,“ lõpetas minister.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Majandus-
Äri- ja reklaamkingituste olulisust ettevõtte turunduses kiputakse alahindama ja sellega tegelemine delegeeritakse assisteerivatele jõududele. Kui nad on teadlikud sõnumist, mida logoga ärimeene või reklaamkingitus peaks edasi kandma, on kõik hästi. Küll aga pole mõistlik tellida ükskõik mida. Põhjus on väga lihtne: sinu ettevõtte logo ja sõnumiga ärimeene „töötab“ enamasti palju kauem kui mistahes muu turunduse tööriist.
Toimetas: Sigrid Aunap
Milline on ärikingituste roll sinu ettevõtte turundus- ja müügistrateegias?
Sinu ettevõtte äri- või firmakingitus on ettevõtte kommunikatsiooni, müüki ja turundust toetav vahend. Et aga kingitus saavutaks ka oodatud tulemused, peab selle sõnum olema loogiliselt seotud ettevõtte tegevuse ning turundusstrateegiaga. Sõnumi all ei tohiks mõista üksnes tunnuslauset, vaid ka kingituse omadusi, kasutusviisi, kvaliteeti ja paljusid teisi aspekte.
Kas soovid anda ostuga kaasa meene, mis muudab toote tajutava hinna madalamaks, kuna ostja saab justkui midagi tasuta lisaks? Või toetad müüki reklaammeenega, lisades sinna kampaaniasõnumeid või üleskutseid? Pakud lisaväärtust või õhutad suuremale tarbimisele stiilis „kolme toote ostjale kaasa
kingitus“? Reklaamkingitusega saab tarbija suunata õigesse müügikanalisse ning koosmõjus siltide, viitade ja reklaamidega tagada toote või koguni terve kaupluse leitavuse suuremas müügikohas.
Ka töötajad vajavad bränditud töörõivaid, et oma tööandjat väärikalt esindada. Logo ja tunnuslausetega kingitused töötajate meelespidamiseks, tänamiseks või motiveerimiseks on paljudes ettevõtetes kujunenud organisatsioonikultuuri loomulikuks osaks. Kuna tootmis- või teenusepakkumisprotsess hõlmab sageli allhankijaid, tarnijaid ja koostööpartnereid, on ärikingituste tegemine hea võimalus neid tänada ning head läbisaamist süvendada.
Virtuaalse äri ja teenusepakkumise valdkonnas on reklaamkingitused sageli ainus võimalus väljendada tooteportfelli füüsiliselt. Näiteks kindlustusvaldkonnas puutub klient teenusepakkujaga kokku sageli vaid lepingut sõlmides ning seda igal aastal pikendades. Ilmselt ei taha ükski ettevõtja, et tema bränd seostuks kliendile üksnes regulaarselt saadetavate arvetega. Seetõttu on ettevõtte väärtusi ja tegevusvaldkonda toetav ning praktiliselt kasutatav tänukingitus hea võimalus luua märksa pehmemat ja hoolivamat imagot.
Kokkuvõttes annavad äri- ja firmakingitused lisavõimaluse toote ja brändi tutvustamiseks, olles tarbija jaoks kaubamärgi konkreetseks käepikenduseks. Et sageli kipub bränd olema tarbija peas üksnes abstraktselt tajutav väärtus, siis on ärimeene hea võimalus luua brändile ka käegakatsutav kehastus. Kuid selle edukus sõltub eesmärgist, mis tuleb hoolikalt läbi mõelda.
Reklaammeene või ärikingituse võimalikud eesmärgid:
kasvatada teadlikkust ettevõttest, brändist või organisatsioonist;
saavutada toetus mingile ideele (näiteks kaubamärgi või toote turuletoomise teavitus);
suunata kingitusesaaja midagi tegema (näiteks kampaaniate juhtimine ja klientide müügikanalisse toomine).
Ärimeenete eelised teiste turunduskanalite ees Enamasti ei piisa eesmärkide saavutamiseks logoga pastapliiatsite ühekordsest jagamisest, vaid on vaja teha põhjalikum planeerimistöö. Seetõttu on juba planeerimisfaasis strateegiliselt oluline arvestada reklaammeenete eelistega teiste turundusviiside ees.
Sihtgrupi täpne määratlemine ja paindlikkus: ärimeenete kinkimisel saab enamasti täpselt kontrollida, kes selle saavad ehk kes konkreetset brändi või reklaami näevad.
Korduv ja pikemaajalisem väljapaistvus: läbimõeldud ja hea sõnumiga praktiline kingitus võib potentsiaalsel kliendil olla kasutuses kuid ja isegi aastaid.
Liikluse suurendamine müügikanalis: reklaammeenele võib trükkida soodustust andva QR-koodi või koguni personaalse salasõna, mis suunab konkreetsele kliendile mõeldud üllatuse või pakkumiseni ettevõtte veebilehel või müügikohas. See annab võimaluse kingisaajate tegevuse mõõtmiseks ja jälgimiseks.
Vahetu emotsiooni loomine: nutikas kingitus klientide, töötajate ja koostööpartnerite tänamiseks, premeerimiseks, üllatamiseks või tähtpäevadel meelespidamiseks loob hea emotsiooni ning tugevdab koostöösuhteid. Kingituse personaalsel üleandmisel on seda esmast emotsiooni võimalik ka vahetult kogeda ning vajadusel tagasisidet arvesse võtta.
Kaubamärgile laiema kõlapinna tekitamine: kuna teenusepakkumise valdkonnas on bränd ja ettevõte kliendi jaoks kujuteldavad, annab reklaamkingitus võimaluse luua brändile ka füüsiline käegakatsutav väljund.
Alateadliku brändilojaalsuse suurendamine: kingituse saamine tekitab alateadlikku soovi anda midagi vastu, kuna võlgujäämine on psühholoogiliselt enamasti ebamugav tunne. Kingisaaja vaates ei pruugi see tähendada vastukingituse tegemist, vaid ka ettevõtte kliendiks jäämist, uue ostu või tellimuse tegemist, oma tööandja juures jätkamist vms. Uuringud näitavad, et tavaliselt hoitakse kingitud meened alles, kui need on praktilised ehk igapäevaselt kasutatavad või ilusa välimusega. Nende kriteeriumide täitmisel mäletab 88% meene saajatest sellel reklaamitud ettevõtte nime ning kingi sõnumit. Et olla strateegiliselt edukas, peab bränd olema võimalikult nähtav. Seejuures on mõistlik arvestada, et ärimeenetel on kaalukad eelised ja need kestavad kauem kui mis iganes reklaamikampaania. Ärikingitusest saadav positiivne üllatus on asendamatu nii brändi maine kasvatamisel, müügijärgsel kohtumisel klienti meeles pidades või potentsiaalse lisamüügi algatamisel.
Allikas: Logotrade
Innovaatilised nutimeened aitavad ettevõtte brändil särada. Võtmesõnadeks on juhtmevabadus ja praktilisus: näiteks akupank, võtmeotsija, firma sümboolikaga laadimisalus või kvaliteetne termostass. Nõudlikuma maitsega äripartnerile sobib näiteks veekindel nutikäevõru pulsimonitoriga, väike märkmik LED-järjehoidjaga või 360o mobiilikaamera nii fotode kui ka videote jaoks. Põnev kingitus IT-sõbrale on robot-pall, millele on trükitud ettevõtte logo, või robot Ozbot, kes aitab õppida programmeerima. Meditsiini- ja erinevate ametiasutuste üllatamiseks on ideaalne kink aga spetsiaalsest bakteriostaatilisest materjalist Safe Touch pastakas, mis pärsib bakterite paljunemist ja edasikandumist.
Allikas: logo.ee
Tallinnasse Nõmmele aadressil Lubiliiva 12 asuvale kinnistule projekteeritakse 2635-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassi lao-/tootmishoone. Ehitus algab 2023. aasta sügisel.
Hoone ise jaguneb neljaks stock-office-tüüpi 400–1000-ruutmeetriseks äripinnaks. Projekteerimisleping on sõlmitud Eesti omas valdkonnas juhtiva projekteerimis- ja arhitektuuribürooga Sirkel ja Mall OÜ.
Silikaat Tehnopargi üheks suurimaks eeliseks on paindlik detailplaneering, mis võimaldab ehitusmahte või perspektiivseid laienemisplaane ka mastaapsemate ettevõtmiste tarbeks. Samuti on seal energiasäästlike lahenduste tõttu
madalad kõrvalkulud ning suurepärased tingimused energiamahukaks tootmiseks tänu suurtele elektrivõimsustele, gaasile, tehnoloogilisele ja tarbeveele. Arendaja eesmärk on tagada rentnikele madalad küttekulud, kombineerides selleks maa-, vesi/õhk- ja gaasikütte lahendusi. Silikaat Tehnopark asub Tallinna kesklinnast vaid kaheksa kilomeetri kaugusel, mis tagab ka suurepärased ühistranspordi- ja logistikavõimalused. Kokku on plaanis välja ehitada 22 kinnistut 28 hektaril, millest paljud pakuvad erilahendusi vastavalt kliendi vajadustele.
Silikaat Tehnopark kuulub Silikaat Gruppi, Eesti kapitalil põhinevasse suurkontserni, mis koondab enda alla erinevate valdkondade juhtivaid ettevõtteid.
Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehitus pidasid aprillikuu alguses sarikapidu, et tähistada Kadaka Trade Centeri täiskõrguse saavutamist. Juba selle aasta lõpus valmib Kadaka tee 42b kinnistul 16 000-ruutmeetrine multifunktsionaalne ärikeskus, mille rajamisse investeeritakse 16 miljonit eurot.
Favorte juhatuse liikme Rainer Hinno sõnul pole kõrgete ehitushindade ajastul turul just palju uusi mitmeotstarbelisi äripindu, mille üürnik selle aasta jooksul ka kätte saab. „Nõudlus selliste tänapäevaste ja madalate kõrvalkuludega äriruumide järele on kasvuteel. Lisaks on kõrgenenud energiahindade keskkonnas ettevõtetel aina suurem huvi oma äriprotsesside optimeerimise vastu, mis tähendab võidukäiku rätsepaülikonnas äripindadele, kus iga ruutmeeter leiab nutikat kasutust,“ ütleb Hinno.
„Meie projektitiim töötab iga päev selle nimel, et leida koostöös kliendiga just nende äri spetsiifikale vastavad ruumilahendused. Selline personaalne lähenemine on vilja kandnud: Kadaka Trade Centeri ehituse lõpuni on minna veel üheksa kuud ja tänaseks on hoonest välja üüritud ca 40% äripindadest. 2024. aasta alguses avavad siin oma uksed Onninen, AT Sport ja mitmed teised piirkonna elanike jaoks kasulikud ärid,“ lausub Favorte juht.
Eventus Ehituse juhi Lauri Kaska sõnul kulgevad ehitustööd oodatud tempos ja kavandatud rütmis. „Ehitame paindlikult, vastavalt hoone lõppkasutajate ootustele ja vajadustele. Siiski, mida varem üürnikud projektiga liituvad, seda sujuvamalt me nende soovid ellu viia saame,“ lisab Kaska.
Kadaka Trade Centeri arhitekt on Jüri Pilliroog arhitektuuribüroost LOOB Projekt ja peaprojekteerija Marven Aus Ehitusinsener OÜ-st. Hoone 16 000 m2 äripinda on jaotunud kahele korrusele: tänava tasapinnal asuvad kõrgete lagedega müügipinnad ning teisel korrusel teenindus- ja kontoripinnad. Tagumise ploki moodustavad stock-office-boksid.
Kadaka tee suurima ärikeskuse rajamisse investeeritakse 16 miljonit eurot.
Silikaat Tehnopargi üheks suurimaks eeliseks on paindlik detailplaneering. Foto: Favorte
ABB Eesti võttis 2022. aasta kokku edukate majandustulemustega. Ettevõtte müügitulu kerkis 133 miljoni euroni ning kasuminumber 3,3 miljonini. Kasvav fookus rohepöörde ja jätkusuutlikkuse teemadel hoiab ettevõtte tegevusvaldkonnas turunõudlust kõrgena.
ABB Eesti investeeris 2022. aastal 3,61 miljonit eurot, millest suurem osa oli seotud mootorite ja generaatorite tehase ning ajamite tehase tootmisvajaduste suurenemisega. Kasvas ka hooldusäri ning eelmisel aastal avati uus hoolduskeskus, mis on suurim Baltikumis ja üks suurimaid Põhjamaades. Keskus võimaldab teenindada ka kõige suuremaid elektrimasinaid ning tõstab oluliselt ABB hooldusäri võimekust. Lisaks rajati Jüri tehnoloogialinnakusse päikesepark, mis toodab rohelist energiat mootorite ja generaatorite tehasele.
ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms rõhutas, et ABB Eesti on valmis jätkama kasvu ja laienemist. „ABB Eesti tulemused näitavad, et oleme suutnud oma äri edukalt laiendada ja vastata klientide ootustele ka keerukatel aegadel. Investeerimine uutesse tehnoloogiatesse ja tootmisse on meile oluline, et tagada jätkusuutlik ärimudel ja konkurentsivõime tulevikus. Uus hoolduskeskus ja päikesepark on suurepärased
näited sellest, kuidas suurendada oma võimekust ja tugevdada oma kohalolekut Eestis.“ Lisaks on Nurmsi sõnul ABB-le edu toonud tulemuslik püsikulude juhtimine.
Energiarevolutsiooni ja rohepöörde kontaktis näeb ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen ABB kasvavat rolli. „Toetame energiatõhusust ja edusamme energeetika valdkonnas oma digilahenduste ja targa tehnoloogiaga ning jätkusuutlikkus on meie ärivaldkondade üks peamisi prioriteete. Säästame ressursse oma tegevuses ning aitame ka klientidel leida tasakaalu heitkoguste ja kasvavate energiakulude vahel, suurendades samal ajal tulemuslikkust ja ohutust. Meie lahendused võimaldavad luua rohelisemat tulevikku nii energeetika-, tööstus- kui ka ehitussektoris.“
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,9%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ning kütteõlide, toiduainete ja metalltoodete tootmises. „Samuti mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning elektroonikaseadmete tootmises,“ lisas Šokman.
2022. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit enim hinnatõus toiduainete, puittoodete ja ehitusmaterjalide tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide ja elektrienergia tootmise hinnalangus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 9,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 17,8%.
Ekspordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,8%. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem tõusid hinnad nahktoodetel ja jalanõudel ning jookidel. Võrreldes 2022. aasta märtsiga suurenes ekspordihinnaindeks 9,1%.
Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,8%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses, naftasaadustel, kemikaalidel ja keemiatoodetel. Hinnad tõusid enim rõivastel ja põllumajandussaadustel. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 5,4%.
Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead
