Kadri Voorand: kunst peab võitma

Inspireerivaid lugusid jutustav Kadri Voorand

Kadri Voorandi loomeprotsessi üks juhtivaid jõude on sisemine kujutlus lavast, kus tema loodu on täies hiilguses publiku ees. Laval on muusikud nii üksteise kui ka kuulajatega dialoogis, seal vahetatakse energiaid ja tundeid helide keeles. Selline võimas suhtlus mõjutab nähtamatult, kuid positiivselt ka argipäevi.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: SERGEI ZJUGANOV

Muusika ja laulmisega juba koolieelikueas alustanud Kadri Voorand on julge ja kirglik, kuid samal ajal põhjalikult enesekriitiline katsetaja. Aastate jooksul võidetud kadestamisväärsed tunnustused – näiteks aasta muusiku, aasta džässmuusiku, aasta koorihelilooja ja Eesti parima naisartisti tiitlid ning leping maineka Saksa plaadifirmaga – ei jäta kellelegi kahtlust, et loomingulise artisti tee valinud Kadri kõnnib õigeid radu pidi, millel kõige suuremad saavutused on alles ees ootamas.

Peamiselt džässitalendina hinnatud lauljatar naudib selle žanri improvisatoorset ja arendavat loomust, mis annab ühtlasi veelgi rohkem indu ja särtsakust uudseteks katsetusteks. "Iga uue loo kirjutamisel ajan taga ühte miskit, mida ma sõnastada ei oska, samuti ei saa ma väita, et oleksin selle saavutanud. Ma pole kunagi lõpuni rahul ja tahan alati paremat kvaliteeti, seega liigun sealt alati hoogsalt uute katsetuste poole. Seepärast ei karda ma stiililiselt hüpata ei rokki, džässi, klassikasse, poppi ega maailmamuusikasse. Ma ei ole endale otseseid stiililisi piiranguid seadnud." Võrdselt suurt avastamisrõõmu pakub Kadrile nii džäss oma traditsioonilisemates piirides kui ka selle segamine ja sellest alatasa üle hüppamine. Ta on veendunud, et midagi uut ja paremat on kogu aeg küpsemas ning looming peabki alatasa otsima seni täitmata kohti, kuhu voolata. "Ma olen muusikuna justkui alati teadnud, kuhu ma lähen, isegi kui see protsess on olnud kogu aeg muutuste keerises. Kohale pole ma veel jõudnud. Võib juhtuda, et ei jõuagi."

"Tunne, et oled ikka alles alguses, ei kao."

Matemaatiline loogika džässi teenistuses

Ometigi oli Kadril koolitüdrukuna ka mitmeid teisi huvisid ning professionaalse muusikutee kasuks otsustamine ei tundunud alguses

sugugi enesestmõistetav, vaid oli pärast isiklikke otsinguid alles keskkooli lõpus langetatud valik. Muusika oli elus tähtsal kohal nii või teisiti – laulmised, klaveri ja viiuli mängimised ning ema rahvamuusikaansambliga koosesinemised ulatuvad sama kaugele kui mälestused iseendast. Edasiõppimise ja elukutse puhul köitsid Kadrit aga esmalt hoopis reaalained, mida ta venna eeskujul tehnikaülikooli tudeerima plaanis minna, et enda loogiline ja matemaatiline pool maksimaalselt proovile panna. Läks aga siiski teisiti.

Sobiva valiku väljaselgitamiseks ja kõhkluste hajutamiseks kasutas Kadri nii loogikat kui ka loomingut, kuni üks sillutas säravselge tee teiseni – loomulikult on õigemast õigem muusika valdkonnas jätkata! "Meenus soovitus, et katsuge mõelda, milles te kõige tugevamad olete ning kuna olen olnud muusikas jõuliselt tegev juba lapsest saati, siis mõtlesin, et miks peaksin hakkama selle asemel mingit teist eriala nullist õppima. Tuli äratundmine, et ma ju armastan muusikategemist ning peaksin seda ikkagi edasi õppima," selgitab Kadri oma otsustusprotsessi ja lisab, et matemaatiline loogika ei jätnud teda sugugi maha, sest džässi improvisatsiooni õpingute käigus tuli see hoopis suuresti kasuks ning varasem ettekujutus muusikast kui "pehmest" erialast kadus samuti. "Kiires live-komponeerimise maailmas ehk improvisatsioonis ellu jäämiseks läheb matemaatilist mõtlemist ikka päris palju tarvis. Selleks, et olla edukas live-komponeerija, tuleb endale vajalikud tööriistad ise valmis treida ning nende oskuste lava olukorras rakendamine on elukestev õppimise protsess. Tunne, et oled ikka alles alguses, ei kao. Vähemasti minu puhul."

Muusika kui maailma parandaja

Muusika ei ole Kadri jaoks midagi sellist, mis maailmale peale hüpates suurt pilti plaksuga paremaks suudaks teha, küll aga võib üksikindiviidi mõtteseisundit vahest pisut mõjutada ning seeläbi võib ju loota suuremaidki muutusi, sest suured protsessid saavad alguse ikka hetkest, mis annab impulsi. "Suur pilt koosnebki tegelikult detailidest ning rääkides inimeste maailmast, räägime me ju indiviididest, kes selle maailma moodustavad. Need üksikinimesed fantaseerivad ja produtseerivad ideid. Kõige olulisem küsimus peitub aga selles, millest see tegutsemine kantud on. Tunnen, et muusikuna vastustan täielikult kuulajate poolt mulle usaldatud aja kasutamise eest. Minu ülesanne on täita see aeg parimal võimalikul viisil. See, mida keegi muusikast enda jaoks välja võtab, on iseasi. Ühe jaoks on see energia, teise jaoks inspiratsioon, kolmanda jaoks analüüs, neljanda jaoks lihtsalt üks vajalik tunne," loetleb Kadri võimalusi ja tõlgendusi.

Inimesed tormavad Kadri sõnul alatasa piltlikult öeldes kõrgemale korrusele, kuid kas parem vaade ikka piisavalt hinge täidab ja kõike vajalikku pakub? "Ma väga loodan, et muusika kutsub esile elus tähtsaid momente ja nendega seonduvaid

tundeid, mitte materiaalseid mõtteid, et peaks minema poodi ja selle või teise uue asja ostma. Ma siiralt usun, isiklikest emotsioonidest kantud muusika suudab kuulajat sügavamalt mõjutada ja puudutada."

Professionaalse muusikuna tähendab Kadrile teiste artistide loomingu kuulamine paratamatult ka selle tehnilisemat analüüsimist, kuid asja tuum ja asendamatu osa peitub siiski oma vaimu korrastamises ja inspiratsiooni kogumises. Olgu sel ajal kaaslaseks mõni painav muremõte või hoopis tunne, et kõik on kõige paremas korras – muusika kuulamine on seisund, milles võiksime alati lubada endil veelgi kauem olla. Oluline vahe on siin ka kontserdil ja niisama jooksuringi käigus muusika kuulamisel – esimese puhul ei saa kuulajat välised tegurid liialt segada, vaid see aeg on eksklusiivselt muusika päralt.

Hulljulge loomingusse ja kvaliteeti investeerija

Kadri peab ennast muusikuna julgeks, mõne ärimehe pilgu läbi kindlasti ka hulljulgeks investeerijaks. Olles vankumatul veendumusel, et kunst peab alati võitma, ei vaata ta stuudios kunagi kella – kui pole miksiga rahul, laseb ta sõltumata selle maksumusest lihtsalt uue teha. "Ma olen tõsiselt investeerimise usku inimene ja üks toode, keda ma kõige paremini tean, olen mina ise. Mind võib selle koha pealt tõesti hulljulgeks nimetada, sest ma ei ole oma tulemusi kunagi rahas mõõtnud ja seega on mind ka eranditult tegevusvabadus saatnud. Ma olen küll mõnikord iseennast piiranud, aga mind ei ole piiranud raha ega teised inimesed. Kuuldes teistelt muusikutelt plaatide maksumuste kohta, saan ma aru, et panen selle alla ikka müstilisi summasid. Kui mõistlik see kõik on olnud, eks see selgub pikema aja jooksul."

Kadrile ei meenu enda õnneks ka ühtegi kontserti või loo salvestamist, mida ta oleks pidanud kompromisside ja kvaliteedi kannatamise saatel lihtsalt ära tegema. "Ma tahan suunata oma energia loomingusse ja saavutada paremat kvaliteeti! Ikka selleks, et jutustatavad lood selgemini kohale toimetada." ütleb Kadri kirglikult. "Ma lihtsalt tegutsen, sest mul on mingi sisemine teadmine sihist, mida sõnastada päriselt ei saa. Võime nimetada seda kas või sihiks parema maailma suunas," kirjeldab Kadri. Keskendudes loomingule, jätkub materiaalsetele asjadele lihtsalt vähem tähelepanu ning mitmes elu aspektis ongi Kadri teadlikult valinud tagasihoidlikumad standardid, eriti mis puudutab elupinda, riideid ja olmet. Ta ei tungle uhkema kodu, parema auto, suurema garderoobi või rohkemate lõunamaareiside järele. "Eelistan sellistele asjadele keskendumisele iga kell hoopis loomingulist jalutuskäiku. Liiga suur tarbimine ja materiaalsetest asjadest rääkimine väsitab ning tunnen, kuidas energia minust tühja kohta maha voolab. Kui keegi hakkab rääkima näiteks uutest telefonimudelitest või pesumasinatest, tunnen kohe, kuidas aeg kaob musta auku."

Jalutuskäigud pole Kadrile pelgalt argine tegevus, vaid väga oluline loomingu täitmise viis. Isegi kui mõni jalutuskäik algab ärevustundega, lõpeb see alati õndsa rahu seisundis. "Olla koos oma mõtetega füüsilises liikumises, selles peitubki võluvõti! Jalutamine pakub lõpmatult visuaalset materjali, mis omakorda annab inspiratsiooni. Ümbrus peab andma võimalikult palju ainest," kirjeldab Kadri, kes naudib jalutuskäike nii oma maakodus Lahemaal kui ka Tallinna kesklinnas. "Kõige informatiivsem on muidugi loodus, sest looduse pilt on ammendamatu. Vaadates merd, taevast või ka männikoort, ei saa kõiki detaile iial kokku. Aga ka linnas majade vahel kõndides ning akendest peegelduva valguse nägemine annab palju ja tekitab uusi mõtteid. Iga inimest käivitavad erinevad detailid ja mälupildid. Minule seostub punane jõulutulede värv hästi selgelt oma vanaemaga. Kui kellegi suvalise inimese kortermaja köögi- või elutoa aknast selline valgus välja virvendab, tuleb minu sisse helge lapsepõlve mälestus ja sellega seonduv tunne. Just selliste tunnete saamiseks ongi vaja minna välja liikuma."

Koroona aeglustas, kuid andis ka indu juurde

Kadri suureks sooviks on esineda Montreuz Jazz Festivalil, mis on üks Euroopa tippdžässi festivale. "Kuniks ma seal pole esinenud, ei saa ka öelda, et oleksin lavade mõttes "kohale jõudnud", kuigi ühtteist olen juba saanud käega katsuda," avab Kadri oma tulevikuplaane. Hoolimata sellest, et koroona nii temal kui ka paljudel teistel artistidel suure osa 2020. aastast ära lõikas ja sellega alguses üsna raske leppida oli, säilitab Kadri selgelt optimistliku noodi. Mitme uhke kontserdi puhul on võimalus need algselt plaanitud kujul siiski tulevikus teoks teha. "Plaanitud olid ka kontsert Berliini Filharmoonia džässi seerias ja Göttingen Jazzfestival. Need on sellised üsna ägedad ja võimsad ampsud, mida ma olen väga kaua oodanud ja mille suunas tööd teinud. Mitte miski ei ole mulle tulnud niisama." Veebruari lõpus ilmus suure Saksamaa plaadifirma alt Kadri esimene rahvusvaheline album "In Duo with Mihkel Mälgand". "Muusikamaailm on selles osas siiski piisavalt karm, et aasta vanuse plaadiga enam esitluskontserte ei tee. Eks nüüd tuleb jälle uusi lugusid kirjutada, uus plaat valmis teha ja ennast veelgi rohkem motiveerida, et saaks edasi minna," on Kadri lootusrikas. Just loominguline kirg on põhjus, mis ei lase pettumustel pikemalt peatuda, sest nii keha kui ka vaim töötavad selle asemel instinktiivselt hoopis uute eesmärkide suunas.

Praktiliste tegevustega esinemisteks vormi

Eraldi rituaale Kadril enne lavale minekut ei ole, on vaid praktilised tegevused. "Mida kauem saan enne laval heliproovis olla, seda parem. Siis saan harjuda pillide ja saali kõlaga, kuulata oma erinevate laulude ja karakterite suhestumist selle ruumiga. Soovin olla võimalikult ettevalmistunud. Võimlen sõrmi lahti ja laulan hääle soojaks. Samas olen vahel ka piisavalt heas konditsioonis ning alati polegi hääle soojaks laulmine vajalik. Igal juhul pean keskenduma oma muusikale ja kavale ning mõtlema läbi harmooniaid, et säiliks minu spontaanse vabaduse moment. Sellega aitan säilitada lavale minnes kindlust ning tean, kus on minu majakad, mille abil impro seiklustes tee tagasi leian. Kõik enne esinemist toimuv on selgelt eesmärgipärane ettevalmistus selleks, et laval vabas armastuse tundes lendu tõusta."

Sõnakunst ja lugude jutustamine

Lisaks laulmisele ja muusika kirjutamisele on Kadri pidanud juba peaaegu kümme aastat lektori ametit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ehk ülikoolis, mille vilistlane ta ise on. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe džässmuusika eriala ning magistrantuuri interpretatsioonipedagoogika eriala, mille viimasel aastal asus ka teistele tudengitele oma tarkusi jagama.

Mille ümber koonduvad Kadri jaoks vokaaltehnika, improvisatsiooni ja tekstidega töötamise laiem mõte, millega ta tudengite maailma rikastada soovib? "Tahan tudengitega jagada seda, millesse ise usun. Tähtsaimaks pean loo jutustamise oskust "Kui keegi ja läbi muusika on see vaieldamatult võimalik nii hakkab rääkima sõnadega kui ka sõnadeta helide keeles. Oluline on näiteks uutest õppida edastama siirast telefonimudelitest emotsiooni nii komponeerimise kui ka esitamise kaudu. või pesumasinatest, Aus tunne tuleneb päris elust – päris elust sündinud tunnen kohe, kuidas jutustusse on lihtsam su- aeg kaob musta hestuda. See aga ei tähenda, et peaksime oma päeviku auku." publikule ette kandma. Ei. Küll aga saame analüüsida, mis tunne meil on üht või teist peatükki lugeda. Kuidas õppida kasutama iseenda päris tunnet laval nii, et kuulajale poleks mõtteaine ette dikteeritud, kuid annaks jõulise impulsi reageerimiseks. Sellise meetodiga töö on pidev tasakaalu otsimine tehnilise teostuse ja emotsiooni vahel. Pole õiget ja valet, on vaid võimalik vastuseid või küsimusi pidevalt edasi otsida. Õige tunne ei tohiks jääda oskuste puudumise tõttu esitamata ning nauditav esitus ei tohiks kaotada ebasiira emotsiooni tõttu," jutustab Kadri hingestatult.

Sõnad on alati üht- või teistpidi Kadri loomingu teenistuses, millest väga olulist osa täidab kirjandus. "Ma tarbin sõnu hoopis teistmoodi, kui klassikaline lugemine ette näeb. Vahel loen ühte lõiku mitu korda, süüvin sellesse täielikult ning panen seejärel raamatu kõrvale, lähen jalutama, analüüsin loetud mõtet ning mis peaasi, mängin loetud sõnadega. Ka kirjanduses kõnetavad mind

enim lood, mis on juhtunud päriselt või peaaegu päriselt. Neis on tavaliselt mingi moraal või õpetussõna, mis mõjub seeläbi usutavamalt ja mõjusamalt."

Inimesed, kes tunnevad huvi

Kadrile imponeerivad inimesed, kes tunnevad huvi – inimesed, kes lubavad endale vestluse käigus eelnevate mõttesuundade muutust, ehk on avatud uutele dimensioonidele, mille peale nad võib-olla kunagi varem pole mõelnudki. "Niisuguseid vestluskaaslasi on mul õnneks küllaga ja loodetavasti kohtun nendega ikka ja jälle ka tulevikus. Palju kohtab neid loomeinimeste seas, kuid mitte ainult. Kui inimene on valmis hoo maha võtma ja peatuma mõtte juures, millega ta esialgselt nõus ei ole ning sellega ikkagi kaasa fantaseerib, võib sealt palju huvitavat edasi areneda. Mulle väga meeldib erinevatel teemadel filosofeerida ja on tore, kui leian selleks endale kaaslasi, kes lasevad oma mõtteil täiesti etteennustamatuid radu käia." Kadri sõnul suudavad põnevaid infokilde meie ellu tihtipeale tuua ka inimesed, kes esmase mulje põhjal meie maailmast väga kaugel tunduvad olema.

Kannustab nii märgi tabamine kui ka selle lähedale jõudmine

Pealtnäha on Kadri edu valem lihtne – uskuda sellesse, mida tahad saavutada ning soov aina paremaks ja paremaks saada kannustabki uutele tegudele. Pärast suurt tööd ja pingutusi leiavad loomeinimesed ennast alatasa mõttelt, et olid küll lähedal, aga mitte siiski piisavalt. Mida sel puhul ette võtta? "Tuleb lihtsalt selle sama mõttega edasi minna," on Kadri veendunud. Lauljatari sõnul ei tohiks mõte konkurentsist kui niisugusest muusiku mõtteid täita, sest see segab siirale ja emotsionaalsele loo jutustamisele lihtsalt armutult vahele. "Neil momentidel, kui parasjagu oma eesmärkide nimel ei tööta, on rohkem aega märgata kõiki teisi, kes seda teevad. Kui aga asud ise tegudele, siis sellistele mõtetele enam kohta ei ole," võtab Kadri kokku lihtsa, ent efektiivse seaduspära.

"Ma olen tõsiselt investeerimise usku inimene ja üks toode, keda ma kõige paremini tean, olen mina ise."