Jõgevamaa mitu nägu

Põ sam

TEKST: Riina Palmiste FOTOD: Shutterstock Jogevamaa mitu nägu

See tükike Ida-Eestit, mis servapidi ulatub Kesk-Eestisse ja kust saab alguse Lõuna-Eesti maaliline maastik, on väga eriilmeline – puudutusi on tõepoolest tunda igast küljest. On külmapealinnale omast kargust, on Põltsamaale omast romantilisust. Sekka siiruviirulist vooremaastikku ja Peipsi-äärset tänavküla idülli. Tere tulemast Jõgevamaale!

Kui võtaks kätte ja üritaks Jõgevamaast portreed maalida, oleks see ilmselt paras pähkel, mida pureda. Mitmekülgse Jõgevamaaga on täpselt nii, et igaühe jaoks on ta pisut ise nägu. Kõigil on paigaga oma side ja assotsiatsioon. On neid, kelle jaoks seostub maakond ennekõike külma ja kargusega. Pärineb ju Eesti rekordkülm endiselt aastast 1940, kui Jõgeval mõõdeti –43,5 külmakraadi. Ka hilisemad rekordit püüda proovinud külmakraadid pärinevad enamasti just sealtkandist. Võiks arvata, et see tähendab, et Jõgevamaa tuleks värvida kargetesse ja külmadesse toonidesse. Aga ei. Kunstnikul tuleks seejärel kasta pintsel kohe ka soojadesse pastelsetesse tooni-

desse, sest teadupärast on külma kandi rahval endal kargetest talvedest hoolimata soe süda, mis paistab hästi välja nende igapäeva tegudes-toimetamistes.

On neidki, kelle jaoks seostuvad jõgevamaalased ennekõike laadarahvaga. Rahvasuus on Jõgevamaad kutsutud teinekord laadamaakski. Tõsi küll, tiitli nimel käib tihe rebimine Antslaga. Siiski ei pane Jõgevamaa puhul laadamaa tiitel sugugi kulmu kergitama, sest kui mõelda sõnale "laat", kipub tõepoolest suurele osale rahvast meenuma esmajoones ikkagi just traditsiooniline suur Paunvere väljanäitus. Kohaliku kirjaniku Oskar Lutsu teostest nime saanud laat meelitab Palamusele laadasõpru lähemalt ja kaugemalt. Agaramad neist toovad muidugi sündmuse suurimaks tõmbenumbriks kujunenud nunnunäitusele ka oma nunnu teistele imetleda ja imestada. On selge, et jõgevamaalaste laadalembust annaksid kõige paremini edasi jällegi kirjud värvid. Kollane, punane, oranž ...?

Kurem järv

Mä ikjärve raba

Romantilisusest tulvil Põltsamaa

Või kui mõtleme Eestimaa veinilegi, suuname taas pilgud Jõgevamaa, ennekõike Põltsamaa suunas. Pikaaegse veinitootmise traditsiooniga veinipealinna tiitli välja teeninud linnake on oma arvukate valgete sildade, Baltikumi ühe suurema roosiaia, kaunite ja ajalooliste mõisate ning jõeäärsete lossivaremetega tõeline romantilisuse etalon. See tähendab, et Jõgevamaa portreele peaks kahtlemata lisama ka pisut õrnemaid ja pehmemaid varjundeid, sümboliseerimaks maakonna romantilisemat külge. See ajaks vist küll juba iga kunstniku pea sassi ...

Peipsiäärses tänavkülas saab mekkida kohalikke maitseid

Omaette elu kihab maakonna idaservas Peipsi looderannikul, kus Peipsi pealinnaks kutsutava Mustvee kandis kohtuvad eesti ja vene kogukonna kultuur. Mööda rannikut vonklevad Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää küla moodustavad seitsme kilomeetri pikkuse tänavküla, kus saab oma silmaga näha kultuuride ja elulaadide põimumist ning peletada nälga Peipsimaa sümboliteks olevate maitsetega: kurgi, sibula ja suitsukalaga. Muuseas, Peipsimaa sümboliteks nimetamise kõrval poleks mingisugune liialdus nimetada neid maitseid ka Jõgevamaa sümboliteks – kui 2018. aasta Kasepää laada külastajatelt uuriti, millised toidud ja toiduained seostuvad nende jaoks Jõgevamaaga, osutusid populaarsemateks just needsamad: kala, sibul ja küüslauk.

Suplus kultuurimeres

Jõgevamaal, kust on pärit palju nimekaid kultuuritegelasi, on kultuurihõngu tunda tõepoolest igal sammul. Alustame või sellest, et suur osa meie rahvuskangelase Kalevipoja tegemistest on legendi kohaselt seotud just Jõgeva-

Peipsim maitsed

maaga. Kasvõi needsamad voored, mida rahvasuus kutsutakse ka Kalevipoja künnivagudeks. Või hiidrahn, mida tuntakse Kalevipoja lingukivina. Legendi kohaselt lebab Kalevipoja mõõkki Kääpa jões. Lubatakse, et kes väga hoolikalt vaatab, võib sillerdavat mõõka veel tänagi oma silmaga näha. Olgu selle infokillu tõsiseltvõetavusega, kuidas on, aga selles võime vast küll kõik nõustuda, et Jõgevamaa on vaieldamatult üks parimaid kohti, kus meie rahvuseepost ja selle kangelase vägitegusid tundma õppida. Seda enam, et sealsamas, Mustvee vallas Kääpa külas asub ka Kalevipoja muuseum, kus teemaga rohkem süvitsi minna.

Ringkäik mööda Jõgevamaad on tõepoolest nagu suplus kultuurimeres – kui Kalevipoja vägiteod silme ette manatud, saab end paigutada nostalgilise "Kevade" sündmuste keskele Palamusel Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis. Filmist tuttav klassiruum ja köstri eluruumid on niivõrd päris, et võib tekkida tunne, et iga sinu liigutus saab nüüd stsenaariumisse sisse kirjutatud. Muuseas, maja tutvustav tekst oma lõbusas tootsilikus võtmes mõjub kaasahaaravalt neilegi, kes näevad kohustusliku kirjanduse lugemisest siiani õudusunenägusid ja kellel "Kevade" omal ajal lugemata jäigi. Muu hulgas lubatakse näiteks, et saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes.

Peale Oskar Lutsu on Jõgevamaalt pärit ka üks meie armastatumaid naispoetesse Betti Alver, kelle loominguga tutvumiseks piisab, kui jalutada otse Jõgeva linnasüdames. Sealsete laternapostide külge said nimelt paari aasta eest üles riputatud Alveri luuleread kogu oma uhkuses. Poetessi elu ja loominguga lähemalt tutvumiseks pole aga paremat kohta kui Alveri enda sünnikodu Jõgeva raudteejaamahoone kõrval, kus asub kirjaniku majamuuseum. Sealtsamast leiab ka Alo Mattiiseni ekspositsiooni. See kõik kinnitab ainult üht – loomepõld on Jõgevamaal viljakas.

Aktiivne puhkus keset vaheldusrikast vooremaastikku

Ka Jõgevamaa loodus toetab maakonna üldist imagot ja paistab silma oma vaheldusrikkuse poolest. Eks mitmekülgne ole juba vooremaastik ise, kus piklikud künkad vahelduvad orgude-järvesilmadega. Kohe Jõgeva linna ääres, umbes kuue kilomeetri kaugusel asubki kõige suurem voor – Laiuse mägi, mille tipust leiab võlujõuga Siniallika, mis rahvapärimuse kohaselt pidavat parandama nägemist ja ravima mitmeid teisigi tõbesid. Seega keda kimbutab mõni silmahäda, võib kõrva taha panna, kuhu oma nägu pesema minna.

Suplemiseks pole Jõgevamaal paremat kohta kui Palamuse külje all asuv Kuremaa järv – üks Vooremaa suuremaid järvi –, mille põhjakaldal asub Jõgevamaa ainuke avalik rannavalvega supelrand. Vesi- ja sur rattad, SUPlauad ja paadilaenutus võimaldavad lustida ka kaugemal järve peal, kuhu pelgalt ujudes minna ei söandaks.

Kes eelistab nautida müstilist vaikust keset soid ja rabasid, sellele on elamusrohkem vast isegi kanuumatk Põltsamaa jõel ja Endla järvel, kus otse rabamättalt saab noppida ja süüa jõhvikaid, pohli ja mustikaid. Matkasellide rõõmuks on Endla looduskaitsealal ka väljakutserohke 7,3 kilomeetri pikkune Männikjärve raba õpperada. Ringikujulise raja suur pluss on see, et see algab ja lõppeb Toomal, mis tähendab, et jääb ära mure, kuidas lõpp-punktist tagasi algusse saaks. Raja läbimiseks kulub küll keskeltläbi kaks tundi, aga selle keskel saab hinge tõmmata (pärast väsitavat trepist ronimist muidugi) ja vaateid endasse ahmida sealsest 7 meetri kõrgusest vaatetornist, kust paistab kogu 210 hektari suurune Männikjärve raba. Kes liigub aga Alam-Pedja looduskaitseala kandis, saab end proovile panna hoopis 6,8 kilomeetri pikkusel Kirna õpperajal, kus on võimalik tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga.

Just selline parajalt kirju ja mitmenäoline see Jõgevamaa ongi. Nii nagu ei pane seda paari värviga lõuendile, ei säti selle olemust ka nende tuhade sõna piiresse. Siiski on see värvikirev kant andnud läbi aegade ainest paljudele andekatele loomeinimestele ja on kahtlemata praegugi hea pinnas suurteks tegudeks.

Coop Jõgevamaal

Jõgeva Majandusühistu asutati 1919. aastal valla sekretäri Oskar Sarneti eestvedamisel, kuid majandustegevusega hakati pihta 1920. aastal, kui alustati kauplemist kõige vajalikumate kaupadega, nagu sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Veel sama aasta lõpuks kasvas liikmeskond 537-ni ja kaubakäive 3,5 miljoni sendini. Järgneva aastaga käive neljakordistus ning hakati tegelema ka põllumajandussaaduste, nagu teravilja, lina ja linaseemnete ostu-müügiga. Samal aastal paigaldati ühistu kauplusesse esimene telefoniaparaat.

Praeguseks tegutseb Coop Jõgeva nii Jõgevamaal kui ka Tartumaal ja on oma piirkonnas üks suurimaid tööandjaid ligi 200 töötajaga. Ühistul on kokku 19 kauplust, Jõgeval tegutsev e-pood, Kosmose-nimeline restoran, pagarikoda ja äsja tööd alustanud esimene Coop Hotell. Paari aasta eest nomineeriti Coop Jõgevale kuuluv Mustvee Ehituskeskus aasta puitmaja tiitlile. Ühistul on kokku üle 4200 klientomaniku.

Jõgeva Majandusühisus ja kõrval J. Puhk & Pojad kaubakontor 1923 (allikas: ajapaik.ee)

4283

klientomanikku

198

töötajat

19