Õnnelikus kodus elavad õnnelikud inimesed

Õnnelikus kodus

elavad õnnelikud inimesed

Sellise kirjaga tahvlike ripub noore pere kodus, mis asub Tartu külje all. Peres on ema Rigne, isa Marek ja kaks vahvat põnni – Henri (2-aastane) ja Johann (10-kuune). Lisaks on nende kodus neljajalgne lemmik – kass Karma, kes on seal elanud kolimisest saadik.

TEKST: Irmeli Karja FOTOD: erakogu

Tegemist on kahel korrusel asuva ridaelamukorteriga ja elamispinda on ligikaudu 105 m2 , sinna juurde kuulub pisike aiaosa suurusega 150 m2 .

Kodu asub väikeses Õssu külas, mis jääb Tartu külje alla – ligikaudu 2 km linna piirist. Huvitav on see, et maja ise jääb Kambja valda, aga aia taga on Tartu linn.

Varem elasid noored kahetoalises korteris. Uut kodu otsima asudes kaaluti nii pisikest maja kui ka ridaelamut. Muidugi oli tol ajal määravaks ka rahaline pool, mis seadis päris suured piirangud. Nii jäigi pigem sõelale ridaelamu kui maja. Just selle elamise valikul sai määravaks asukoht – linna lähedal, aga maal. Asukoha kõrval mängis rolli ka asjaolu, et saun on esimesel, mitte teisel korrusel. See andis hea võimaluse saunast otse terrassile astuda, mitte rännata läbi kahe korruse ja tubade. Rignet ja Marekit köitis ka see, et tegemist on võrdlemisi privaatse ridaelamuga – aia taga on eemal asuvate korterelamute aiamaad ja vastu ei vaata naabermaja ridaelamu, vaid avarad põllumaad.

Kui noored sisse kolisid, siis oli boks kahjuks juba nii palju arendaja poolt valmis, et põrand oli maas, seinad värvitud ühtlaselt maalrivalgega ja vannitoad olid plaaditud. See tähendab, et noored ei saanud väga kaasa rääkida. Aastate jooksul on nad püüdnud kodu oma näo järgi kujundada ehk põhiliselt värvinud ja tapeetinud seinu.

Kodu on kujundatud valdavalt mahedates, heledates toonides. Rignele on alati meeldinud helged põhjamaised, skandinaavia stiilis kodud. Mingisugune visioon oli algusest peale paigas – kodu peab olema heledates toonides ja hubane. Koht, kuhu sisenedes tunned, et oled jõudnud koju. Eks palju asju on ka aja jooksul muutunud, maitse on mõnevõrra muutunud või on tekkinud mõned uued ideed, mis on ka kohe kodus järele proovitud.

Rigne sõnul püüavadki nad puidu ja heledate toonidega kodusoojust ja maalähedust koju tuua. Välja sai vahetanud ka metallist trepikäsipuu puidust käsipuu vastu. Hiljuti võttis noor naine ette ka julge projekti ning värvis üle ülemise vannitoa plaadid ja mööbli, mis algselt olid musta värvi, valamukapp kõrgläikega must. Kuna sellised tumedad toonid pole üldse tema teema, siis häiris see tegelikult juba kolimisest saadik. Seda võib nimetada ka taaskasutuseks.

Õnneks sai küll enda soovide järgi valida köögimööbli, valgustid jne. Taaskasutust on võib-olla pigem vähem, aga palju on tee-ise-projekte. Näiteks alumise korruse tualetti sai üks sein disainitud dekoratiivpuiduga.

Suurem osa mööblist pärineb IKEA-st, aga ka Eestis olevatest erinevatest sisustuspoodidest. Mööbel on valdavalt valge ja samuti puiduga. Diivanid, vaibad, kardinad on peamiselt heledates pastelsetes toonides. Köögimööbel on Eesti toodang.

Sisearhitekti noored kasutanud pole, kõik on olnud Rigne enda ideed ja ise ellu viidud, Marek hoiab enamasti tema "uutest projektidest" eemale.

Kui tagantjärele mõelda ja sooviks midagi muuta, siis ilmselt kaotaks ära suure söögilaua ja teeks palju suurema köögisaare, vahetaks välja kõik siseuksed ja põrandaliistud. Köögimööblis teeks ka muudatusi, sest aja möödudes kasvavad ja muutuvad ka vajadused.

Rigne: "Ma ütleks, et meie kodu pole ikka veel päris valmis – nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Oleme praeguseks elanud siin peaaegu viis aastat, aga endiselt tuleb uusi ideid, mida tahaks kohe ellu viia. Kas kunagi saab üldse kodu täiesti valmis olla? Ilmselt saab, aga siis peab olema teistsuguse iseloomu ja soovidega inimene."

Rigne ja Mareki kodu saab jälgida Instagramis: Piibelehe_kodu

Rigne tähelepanekud, mida võiks kodu sisustamisel-loomisel jälgida

1. Vali interjööri värvid, mille keskel tunned end hästi iga päev. Meie kodus on heledad toonid. 2. Mõtle läbi mööbel nii, et see leiaks maksimaalselt kasutust ja sobiks tuppa. Näiteks ei valiks ma enam elutuppa nurgadiivanit – võtab palju ruumi ära ja välja ulatuval osal ei istu keegi. Asendaks hoopis nurgadiivani kas 3 + 2 diivaniga või kolmese diivani ja tugitooliga. 3. Kas ühe- või kahekorruseline elamine? Kui praegu saaks valida, siis eelistaksin kindlasti ühekorruselist elamist. See arusaam tekkis siis, kui perre sündisid kaks väikest last. Nendega toimetamine kahel korrusel on väga keerukas. Elu käib põhiliselt esimesel korrusel avatud elutoas, mis tähendab, et suurema osa ajast on terve elutuba täis igasuguseid mänguasju jne. 4. Tasub mõelda ka praktilisele ruumikasutusele. Kuna me ei saanud planeeringus kaasa rääkida, siis oleks tahtnud laiemat esikut ja walk-in-garderoobi esikusse. Trepialuse oleks võinud kinni ehitada, et ei oleks kasutut ruumi.