![](https://assets.isu.pub/document-structure/211207104355-646731e6dbb0af50d9ab88dfbdd02752/v1/9dca63d7b5b19803082043db5b835faa.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
3 minute read
Kristi Saare: mõistlik on alustada investeerimist pigem väikeste regulaarsete summadega
TEKST: Kristi Saare FOTOD: Paul Meiesaar, Shutterstock
Kristi Saare:
Advertisement
Praeguseks teame, et teisest pensionisambast soovis esimeses järgus lahkuda viiendik liitunutest. Märtsi lõpu seisuga laekunud avalduste põhjal võtab üle 150 000 sambast lahkuja välja ligi 1,3 miljardit eurot ehk 24 protsenti teise samba mahust. Lahkuda soovivatel inimestel oli kogutud keskmiselt 8468 eurot. Kuhu soovitab selle raha paigutada inimene, kes on õppinud ise investeerima ja julgeb nüüd nõu anda ka teistele?
Investor ja menuka raamatu "Kuidas alustada investeerimisega" kirjutanud Kristi Saare ütleb, et teisest sambast lahkumine ei ole hea plaan, aga kui see plaan on teoks tehtud, jääb siiski palju häid valikuid.
Esimesena soovitab Saare mõelda, mis oli teisest sambast raha välja võtmise eesmärk. "Kui soov on ise investeerimisega algust teha, siis selleks ei ole vaja raha välja võtta, vaid saab alustada väikeste summadega ka omal käel õppimist. Mina ise investeerin aktiivselt omal käel, aga ei võta raha teisest sambast välja, sest saada omal käel paremat tulemust kui hästi valitud teise samba fondis on äärmiselt raske."
Kristi Saare rahustab, et väikeinvestoritel on alustamiseks päris palju häid võimalusi, mis lubavad esimesed investeeringud teha isegi 1–10 euro kaupa. "Mõistlik ongi alustada pigem väikeste regulaarsete summadega. Nii jõuab kõrvalt investeerimise kohta juurde õppida ja ka närve treenida. Kogemus ütleb, et alustades on kõige suurem hirm raha kaotamine ja aega võtab turgude üles-alla lainetamisega harjumine."
Esimene võimalus ise raha investeerida on pensionisüsteemist mitte lahkudes. Nimelt saab lisaks riiklikele fondidele kasutada investeerimiseks ka PIK-i ehk pensioni investeerimiskontot. See võimaldab ise oma pensionivara valitseda ja valida investeerimiseks ükskõik milliseid börsil kaubeldavaid varasid. Kristi Saare: "Boonuseks on see, et erinevalt sambast lahkumisest on sul iga kuu investeerimiseks mitte ainult 2% brutopalgast, vaid jätkuvalt 2+4% brutopalgast, kuna oled süsteemis sees."
Teine võimalus investeerimiseks on samuti pensionisüsteemi sees – nimelt kolmas sammas. See pakub samamoodi madalate tasudega ja väikeste summa-
![](https://assets.isu.pub/document-structure/211207104355-646731e6dbb0af50d9ab88dfbdd02752/v1/505fcb8bdd86a668af0a6c195a0fe8bb.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
dega raha investeerimist. Lisaks saab sambasse panustatud rahalt (kuni 15% brutotulust) tagasi tulumaksu, mis tootlust ju veelgi suurendab.
Kristi Saare: "Pikaajalise pensionikogumise puhul peakski eesmärk olema lisaks teisele sambale maksimaalselt täita ära ka kolmas sammas. Seda teen ka ise."
Kui pensionisüsteemi pakutavad võimalused ei meeldi, siis on veel valikuid, mis lubavad väikeste summadega investeerimiskogemust koguma hakata.
Tasub meeles pidada kahte olulist tõde investeeringute valimisel: investeerimise eest makstavad tasud ja riskide hajutamine. Kristi Saare: "Seetõttu on väikeinvestoril soovitatav panustada raha indeksfondidesse, kus on sadu erinevaid aktsiaid – nii ei löö ühe rma kehv käekäik kohe portfelli uppi."
Ka Balti börsil on võimalik väikeste summadega alustada, aktsiaid saab ilma teenustasudeta osta ja hoida. Kristi Saare: "Harjutada on veidi keerukam, sest meie börsil pole nii palju ettevõtteid kui näiteks välisbörsidel."
Veel üks Kristi Saare soovitus: "Kindlasti tuleb arvestada sellega, et turgudel liiguvad hinnad nii üles kui alla ja meelekindlust osta peab jätkuma ka siis, kui turud punaseid numbreid näitavad. Seetõttu on hea regulaarselt oste teha – näiteks korra kuus. Nii saad pikaajaliselt hea keskmise ostuhinna ega pea üleliia muret tundma lühiajaliste kõikumiste üle. Ja kui raha sambast ise investeerimiseks välja võtta, siis oleks mõistlik see turgudele paigutada samm-sammult, mitte kõik korraga."
Kindlasti peaks enne esimest rahapaigutust olemas olema ka strateegia:
1. Kui pikaks ajaks soovid raha paigutada? 2. Kui suurt riski soovid võrra? 3. Kui palju suudad iga kuu raha juurde paigutada? 4. Kui aktiivselt tahad ise portfelli haldusega tegeleda?
Hea esimene investeering on aga jalutuskäik raamatukogusse. Eestis on nüüdseks kirjutatud neli raamatut just alustavatele investoritele ning need aitavad luua pildi, mis ja kuidas investeerimismaailmas toimub: Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega", Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp "Rahaedu põhimõtted", Jaak Roosaare "Rikkaks saamise õpik", Taavi Pertman "Alustava investori käsiraamat".