TEADUS: Ilu saab alguse seespidiselt

Ilu saab alguse seespidiselt

Kuigi sageli mõeldakse sõna ilu kuuldes erinevatele nahahooldustoodetele ja -hoolitsustele, siis tegelik ilu saab alguse seespidiselt, täpselt sealt, kus terviski.

TEKST: Keilit Aedma | FOTO: Shutterstock

SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko aitab meil mõista, miks see nii on ning mida iga inimene saab enda välimuse ja tervise parandamiseks teha.

Rahulolematust naha, küünte või juustega esineb sageli just naistel. "Kui naine pole oma juuste, küünte ja naha seisundiga rahul, võib see olla viide mõnele terviseprobleemile. See omakorda võib olla seotud konkreetse eluperioodiga: stress, magamatus, aga ka rasedus," selgitab dr Utenko.

Selleks, et olukorda parandada, tuleb anda kehale piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, mis seda mõjutavad ning mille puudusest annab sageli märku just välimus. "Oluline on mitmekesine ja tasakaalus toitumine. Tuleb veenduda, et saaksime toidust kätte piisavalt energiat, vitamiine ja mineraalaineid. Need hoiavad organismi tugevana," ütleb laboriarst.

DR IRINA UTENKO

Foto: SYNLAB arvestada, et nende kolme puhul on tegemist ühe komplektiga. Harva esineb pilti, kus küüned ja juuksed on kahjustunud, aga nahk näeb terve ja särav välja. "Kui see nii on, võib tegemist olla mõne tervisehäirega või on kehas toimunud hormonaalsed muutused, mis vajavad arsti poole pöördumist," sõnab dr Utenko. Kust vajalikke vitamiine ja mineraalaineid juurde ammutada? Sageli piisab vaid toidulaua mitmekülgsemaks muutmisest või mõne toidulisandi juurde võtmisest. Raua madal tase organismis võib viidata liigse väsimuse põhjusele. Rauarikkamad allikad on üldjuhul loomse päritoluga toiduaineid, nagu maks ja punane liha. Just sealt imendub raud paremini, aga head allikad on ka keedumuna, pähklid, seemned ja täisteratooted.

MILLISTE AINETE TASET JÄLGIDA?

Mõned olulisemad on näiteks raud, D- ja B12-vitamiinid, koensüüm Q10, kaltsium ja tsink. Need tervikuna mõjutavad esimesena meie naha, küünte ja juuste tervist. Muuseas tuleb

D-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toimimiseks, tugevate luude ja hammaste tagamiseks, lihastööks ja koordinatsiooniks. Vananedes ei sünteesi meie nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ja defitsiit on kerge tekkima. Seda saab mugavalt toidulisandina juurde tarbida, kuid oluliseks D-vitamiini imen-

dumise mõjutajaks on toitumine. Kiudainerikas toit ja kohviga liialdamine vähendavad imendumist ning samuti kipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased.

B12-vitamiin mõjub hästi nii tujudele kui ka energiatasemele, rääkimata südamest, nahast, juustest ja seedimisest. B12-vitamiin aitab hinnata vererakkude uuenemist, närvisüsteemi toimimist, kehvveresuse (aneemia) või neuropaatia teket. Seda leidub loomses toidus, mis on sageli põhjus, miks paljudel inimestel B12-vitamiini puudus esineb. Lisaks lihasöömisele on võimalik seda tarbida juurde toidulisanditena.

Kaltsium on vajalik mineraalaine luude, hammaste ja küünte tervise toetamiseks. Ka lihaste ja närvide normaalseks talituseks ning aitab taastada naha tasakaalu. Suurema osa vajaminevast kaltsiumist saab organism piimatoodetest (piim, jogurt, keefir, kohupiim juust jt), hästi planeerides ka taimsest toidust. Kuna tänapäevase toidu ja elustiili viljelejatele ei pruugi kaltsiumist luustiku tervisele piisata, võib kaaluda toidulisandite tarvitamist igas eas.

Koensüüm Q10 pärsib vananemise protsesse, aitab stressiga hakkama saada ja tugevdab vastupanu haigustele. Tegemist on rasvlahustuva ainega, mille imendumiseks on olulised toidus olevad rasvad. Neid leidub näiteks kalalihas, avokaados, piimas, chia-seemnetes jms. Noor organism suudab seda ka ise toota, kuid alates 30. eluaastast hakkab Q10 süntees kehas vähenema, mistõttu soovitataksegi seda juurde võtta.

Tsink on vajalik naha terviklikkuse säilitamiseks, haavade paranemiseks, küünte- ja juuksekasvuks ning immuunsüsteemi toimimiseks. Suurepärasteks allikateks on kibuvits, spinat, müsli, kuumtöödeldud maks, sea-, veise- ja linnuliha ning pähklid.

ÜLEPINGUTAMINE ON OHTLIK

Erinevaid mineraalaineid ja vitamiine toidulisandite kujul tarvitades tasub siiski mõista, et võid teha kehale karuteene, kui tarbid neid pika aja jooksul ja liiga palju. Kui organismis on ajutine vitamiinide vähesus või puudus, tekib hüpovitaminoos. Selle tunnusteks on väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, peavaluhood, närvilisus ja südamepekslemine ning inimene muutub vastuvõtlikumaks nakkushaigustele. Hüpovitaminoosi ei saa tekkida, kui tarvitame vitamiine ette nähtud kogustes.

Kuna organismile vajalike ainete tasemest niisama aru ei saagi, tuleks kahtluse korral teha vajalikud vereanalüüsid. Ainult nii on võimalik selgeks teha, mida su keha tegelikult vajab.