KINNITATUD Päästeameti peadirektori 02.03.2010 käskkirjaga nr 39
Päästekomandode väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamise metoodika
1. Päästekomandode väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamise eesmärk Üldine eesmärk: Päästekomandode väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamise (edaspidi riskianalüüs) metoodika eesmärgiks on anda alused piirkondlike ohutegurite ja riskide ning võimalike tagajärgede ulatusega tasakaalus oleva päästeteenuse kättesaadavuse planeerimisele. Eesmärgi saavutamiseks hinnatakse riiklike päästekomandode töökoormust ning päästekomandode väljasõidupiirkonna asustusüksuste ohutegureid ja riske. Hindamiskriteeriumite määramisel toetutakse muuhulgas mitmete riikide kogemustele ja praktikatele, ametlikele andmetele ning päästeasutuste spetsialistide hinnangutele. Hindamise tulemused võetakse aluseks päästetööde juhtimisstruktuuride ja olemasolevate riiklike päästekomandode valmisoleku ja töökorralduse ning sündmuse lahendamise võimekuse planeerimisel ja arendamisel ning partnerite ja teiste osapoolte kaasamisel. Samuti toetavad hindamise tulemused päästetööde valdkonna edasiste arengusuundade määramist, sh arengukavade, tulemuslepingute ja tööplaanide koostamist. 2.Riskianalüüsi kirjeldus 2.1. Päästekomandode töökoormuse ja väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide määramise alused Päästekomandode töökoormuse ja väljasõidupiirkondade ohtude ja riskide taseme määramise tulemus on üheks aluseks üldiste põhimõtete määramisel eelarve kujundamisel, töötasu, päästetehnika ja -varustuse jaotamisel, koolitustasemete ning isikkoosseisu arvu määramisel ning komandode järjestamisel erinevate kriteeriumite põhiselt. Päästekomandode töökoormust hinnatakse tulenevalt päästekomandode väljasõitude koguarvust määratud ajavahemikul ning päästekomandode väljasõitude arvust hoonete tulekahjudele määratud ajavahemikul, andes mõlemale näitajale arvulised väärtuspunktid iga päästekomando kohta eraldi.
Päästekomando väljasõidupiirkonna ohte ja riske hinnatakse tulenevalt väljasõidupiirkonna elanike arvust ning väljasõidupiirkonna riskide tasemest (transport, inimestega ja ohtlike ainetega seotud objektid, jms), andes näitajatele arvulised väärtuspunktid iga päästekomando kohta eraldi. Päästekomando koormuse ja väljasõidupiirkonna ohtude hindamise tulemusena saab iga päästekomando väärtuspunktide kogusumma, mis tuleneb erinevate näitajate väärtuspunktide liitmisest ning väljendub valemiga:
V = Σ V1 ... Vx
või V = V1 + V2 + + V7 =
7
∑V
i
i =1
kus: V – päästekomando väärtuspunktide kogusumma (max 100 p), mille hulgas koormuse osakaal moodustab kuni 55 ja ohtude osakaal kuni 45 väärtuspunkti; V1 – päästekomando väljasõitude koguarvu väärtuspunktid (max 30 p); V2 – päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvu väärtuspunktid (max 25 p); V3 – päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu väärtuspunktid (max 20 p); V4 – päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussageduse väärtuspunktid (max 10 p); V5 – päästekomando väljasõidupiirkonnas asuvate vähemalt üks kord aastas kontrollitavate objektide väärtuspunktid (max 10 p); V6 – päästekomando väljasõidupiirkonnas raudtee liiklussageduse väärtuspunktid (max 5 p). Osakaalude määramisel on kasutatud päästeala spetsialistide ja SKA päästekolledži töötajate hinnanguid ning lähimineviku statistilisi näitajaid. Hinnanguliselt on otsustatud määrata statistilistele näitajatele suurem osakaal, kui ohtudele, kuna reaalne tegevus lähiminevikus suure tõenäosusega kardinaalselt ei muutu. Levinumate päästjate vältimatut sekkumist nõudvate õnnetuste hulka loetakse hoonete tulekahjud, transpordiavariid, veeõnnetused. Suurim oht nendest on seotud eluhoonete tulekahjudega ning just nendel õnnetustel on ka kõige enam olnud traagilisi tagajärgi. Lisaks on teada, et keskmiselt 1/5 väljasõitude koguarvust toimub hoonete tulekahjudele. Seega peab väljasõitudel hoonete tulekahjudele olema suur osakaal võrreldes kogu väljasõitude arvuga ning väljasõitudega eriliiglistele päästetöödele. Kuna väljasõite transpordiavariidele, veeõnnetustele jm, ei saa tänase seisuga objektiivselt arvestada, siis peab kogu väljasõitude arvu osakaal olema suurem, kui väljasõidud hoonete tulekahjudele. Hinnanguliselt on kokku lepitud 30 ja 25. Ohtude osakaalude jaotamisel on üldine trend, et väljasõitude koguarv ja elanike arv on korrelatiivses seoses. Seega hinnatakse elanike arvu ohtudest suurima osakaaluga olevaks. Kuna statistika osas ei ole päästjate sekkumist nõudvaid liiklusõnnetusi võimalik objektiivselt kajastada, siis saab argumendina kasutada Maanteeameti kokkuvõtet ja seost, mida suurem liikluskoormus maanteedel, seda rohkem on toimunud õnnetusi. Seega on võimalik hetkel arvestada Maanteeameti liiklussageduse loendusandmeid, mis annavad suurusjärgus pool elanike arvu osakaalust. Raudteeliikluse arvestamisel lähtutakse olukorrast, kus õnnetusi on oluliselt vähem, kui maanteedel, kuid õnnetuse korral suure ohu tõttu on kokku lepitud osakaal poole väiksem liikluskoormuse ohtude väärtuspunktidest. Ohtudega paralleelselt käsitletakse ka ohu suurust ning ohu mõjusid N: tegemist inimestega, erilise iseloomuga hoone või ohtliku ainega. Nendel objektidel realiseerumise tõenäosus, kuid õnnetuse korral on kahjud suured. Seega ei arvestamata ning hinnanguliselt on kokku lepitud osakaalu suurusjärk võrreldav osakaaluga.
suurema hulga on väike ohu saa seda jätta liiklussageduse 2
Perspektiivis võib osakaalude tähtsust muuta, vastavalt sellele, kui usaldusväärseid statistilisi ja ohte arvestavaid argumente on võimalik analüüsimisel kasutada või millised on ühiskondlikud muutused ja arengud. Hindamisel aluseks võetavad komandode väljasõidupiirkonnad on määratud Päästeameti peadirektori käskkirja alusel ja mis koosnevad haldus- ja asustusüksustest, vt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit. 2.2. Päästekomandode töökoormuse väärtuspunktide määramine 2.2.1. Päästekomandode väljasõitude koguarvu väärtuspunktide määramine Päästekomando väljasõitude koguarvu väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõitude koguarvust määratud ajavahemikul, mis korrutatakse päästekomando väljasõitude koguarvu maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima väljasõitude koguarvuga päästekomando väljasõitude koguarvuga ning väljendub valemiga:
V1 = A * 30 / Y1 kus: V1 - päästekomando väljasõitude koguarvu väärtuspunktid; A - päästekomando väljasõitude koguarv määratud ajavahemikul 30 - päästekomando väljasõitude koguarvu maksimumväärtuspunktid; Y1 - päästekomandode väljasõitude koguarvust suurima väljasõitude koguarvuga päästekomando 2.2.2. Päästekomandode hoonete tulekahjudele väljasõitude arvu väärtuspunktide määramine Päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvu väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvust määratud ajavahemikul, mis korrutatakse päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvu maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima hoonete tulekahjudele väljasõitude arvuga päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvuga ning väljendub valemiga:
V2 = B * 25 / Y2 kus: V2 - päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arvu väärtuspunktid; B - päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arv määratud ajavahemikul; 25 - päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitudele arvu maksimumväärtuspunktid; Y2 - päästekomandode hoonete tulekahjudele väljasõitude arvust suurim päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arv. Päästekomando hoonete tulekahjudele väljasõitude arv saadakse Häirekeskuse SOS ja OPIS programmidest.
3
2.3. Päästekomandode väljasõidupiirkondade riskide väärtuspunktide määramine 2.3.1. Päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvust tulenevate riskide väärtuspunktide määramine Päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvust, mis korrutatakse päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima elanike arvuga päästekomando väljasõidupiirkonna päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvuga ning väljendub valemiga:
V3 = C * 20 / Y3 kus: V3 - päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu väärtuspunktid; C - päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arv; 20 - päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu maksimumväärtuspunktid; Y3 - päästekomandode väljasõidupiirkondade elanike arvust suurim väljasõidupiirkonna elanike arv.
päästekomando
Elanike arv asustusüksustes saadakse Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist). Päästekomando väljasõidupiirkonna elanike arvu leidmiseks liidetakse komando väljasõidupiirkonna asustusüksuste elanike arv kokku. 2.3.2. Päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussagedusest tuleneva riski väärtuspunktide määramine Päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussagedusest tuleneva riski väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna maanteede liiklussagedusest ehk põhi- ja tugimaantee maksimaalse koormusega lõiku läbivate autode arvust, mis korrutatakse päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussageduse riski maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima liiklussagedusest tuleneva riskiga päästekomando väljasõidupiirkonna põhi- ja tugimaantee maksimaalse koormusega lõiku läbivate autode arvuga ning väljendub valemiga:
V4 = D * 10 / Y4 kus: V4 - päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussageduse riski taseme väärtuspunktid; D - päästekomando väljasõidupiirkonna põhi- ja tugimaantee maksimaalse koormusega lõiku läbivate autode arv; 10 - päästekomando väljasõidupiirkonna liiklussageduse riski taseme maksimumväärtuspunktid; Y4 - päästekomandode väljasõidupiirkondade põhi- ja tugimaantee maksimaalse koormusega lõiku läbivate autode suurim arv. Väljasõidupiirkonna liiklussagedusest tulenev ohtude realiseerumise tase (risk) määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna liikluse tihedusest. Autode arv ööpäevas maksimaalse koormusega põhi- ja tugimaantee lõigul saadakse Maanteeameti liiklussageduse loendusandmetest 2.3.3. Päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavatest objektidest lähtuva riski väärtuspunktide määramine 4
Päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavatest objektidest lähtuva riski väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate vaadeldavate objektide arvust, mis korrutatakse päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavatest objektidest lähtuva riski väärtuspunktide arvu maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavate objektide arvuga ning väljendub valemiga:
V5 = E * 10 / Y5 kus: V5 - päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavatest objektidest lähtuva riski väärtuspunktid; E - väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavate objektide arv; 10 - päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavatest objektidest lähtuva riski maksimumväärtuspunktid; Y5 - päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate, päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavate objektide arvust suurim päästekomando väljasõidupiirkonnas paiknevate vaadeldavate objektide arv. Päästeasutuse poolt vähemalt üks kord aastas kontrollitavate objektide riski tase määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna vaadeldavate objektide arvust. Vaadeldavate objektide arvu määrab Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakond. 2.3.4. Päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee-liiklussagedusest tuleneva riski väärtuspunktide määramine Päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee-liiklussageduse ohtude ja nende realiseerumise tõenäosuse (riski) taseme väärtuspunktid igale päästekomandole määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna raudteeliikluse tihedusest ehk maksimaalse koormusega lõiku ööpäevas läbivate rongide arvust, mis korrutatakse päästekomando väljasõidupiirkonna raudteeliiklussageduse riski maksimumväärtuspunktidega ning jagatakse suurima koormusega raudteelõiku ööpäevas läbivate rongide arvuga ning väljendub valemiga:
V 6 = D * 5 / Y6 kus: V6 - päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee-liiklussageduse riski taseme väärtuspunktid; D - päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee maksimaalse koormusega lõiku läbivate rongide arv; 5 päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee-liiklussageduse riski taseme maksimumväärtuspunktid; Y6 - raudtee maksimaalse koormusega lõiku ööpäevas läbivate rongide arv. Väljasõidupiirkonna raudtee-liiklussageduse riski tase määratakse tulenevalt vastava päästekomando väljasõidupiirkonna raudtee-liikluse tihedusest. Rongide liiklussagedust kindlal lõigul vaadeldakse jaotatud infrastruktuuri läbilaskevõime kaudu kindlaks liiklusgraafikuperioodiks, mis kestab raudteel iga aasta maikuu viimasest pühapäevast kuni järgmise aasta maikuu viimase pühapäevani. 5
Rongide arv ööpäevas maksimaalse koormusega raudteelõigul saadakse Raudteeinspektsiooni raudtee liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõime jaotumise andmetest: • AS Eesti Raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotumine raudteelõiguti määratud liiklusgraafikuperioodil • Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i infrastruktuuri läbilaskevõime jaotumine raudteelõiguti määratud liiklusgraafiku perioodil. Märkus: Rongipaar tähendab antud lõigul lähtepunktist sihtpunkti ja tagasi sõitvat rongi (e. rongide arvu saamiseks tuleb rongipaar korrutada kahega - nt 7 rongipaari on 14 rongi). 2.3.5. Päästekomandode pingerea moodustamine Päästekomandode töökoormuse ja väljasõidupiirkonna riskide taseme arvuliste väärtuspunkide alusel moodustatakse päästekomandode pingerida, mille alusel jaotatakse päästekomandod 3 gruppi. 2.4. Päästekomandode kaugustsoonide määramine Analüüsitakse Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi tulemusena saab hinnata: • millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel). • Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega. Antud analüüs on aluseks päästekomando võrgustiku arendamisel ja üldise päästeteenuse s.h elupäästeteenuse (3 liikmelise päästemeeskonna väljasõidu võimekus) kättesaadavuse hindamisel. Päästeamet edastab AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio geokodeerib, st seob tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil. Tiheasulates on komandopunkt märgitud hoone täpsusega. Hajaasustuses, kus tänava ja hoone aadresse pole, on komandopunkt märgitud külakeskusse. Järgnevalt genereeritakse kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning eksisteerivad teesulud. Teelõigule määratakse keskmine kiirus arvestades järgmisi aspekte: kate (asfalt, kruus, pinnas, munakivi, teadmata, vesi (st praamiühendus) laius (eraldusribaga tee, 8-12m, 5-8 m, 3-5 m, alla 3 m) tähtsus (läbisõidu tänav 1, läbisõidu tänav 2, läbisõidu tänav 3, läbisõidu tänav 4, peatänav, kõrvaltänav, väike tänav 1, väike tänav 2, majadevaheline tänav, juurdepääs asulas, põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee 1, kõrvalmaantee 2, kohalik tee 1, kohalik tee 2, kohalik tee 3, kohalik tee 4). Vastavalt kolme kriteeriumi kombinatsioonile on tekitatud teelõigu keskmine kiirus. Näiteks eraldusribaga ja asfaltkattega läbisõidu tänavavale 1 on määratud keskmine kiirus 45 km/h (Sõpruse 6
pst Tallinnas). NB! Analoogne tänav on Järvevana tee, kuid siin on erandina märgitud 70 km/h piirangutsoonis keskmiseks kiiruseks lõigul 70 km/h. Keskmised kiirused on 5-90 km/h. Päästeameti analüüsi tarbeks tõsteti osade madalama taseme teede ja tänavate keskmisi kiirusi, kuna operatiivautod läbivad reeglina ka kitsamaid teid suurema kiirusega. Enamasti puudutas see muudatus asulate siseste tänavate andmeid. Maatriksi abil genereeritakse 5, 10, 15 ja 20 minuti kaugustsoonid. Kaugustsoonid moodustavad areaalid komandopunktide ümber. Tsoonide genereerimisel leiab programm kaugeimad teedel asuvad punktid komandopunktist arvestades ning ühendab need omavahel joontega, moodustades areaali. Kuna reeglina jõuab kõige kaugemale mööda põhimaanteid või kõrvalmaanteid, siis on kaugustsoonide äärepunktid enamasti nende teede telgedel. 3. Elanikkonna ajaline katmine päästetööde teenustega Eesmärgiks on selgitada välja, milline on päästetööde teenusega elanikkonna katmine üldiselt ning eriliigiliste päästetööde osas, sealhulgas elanikkonna ajaline katmine päästetööde teenusega asustusüksustes, väljasõidupiirkonnas, regioonis ning kogu Eesti Vabariigis. Päästeteenusega elanikkonna ajalise katmise hindamise tulemusena mõõdetakse teenuse kättesaadavust. Antud näitaja näitab, kui suur osa elanikkonnast (arv ja %) on kaetud teenusega määratud aja (5, 10, 15, 20 ja enama minuti) jooksul. Elanikkonna ajalise katmise hindamise tulemus võetakse arvesse: 1) päästekomandode paiknemise planeerimisel; 2) päästetööde teenuste jaotumisel; 3) päästekomandode valmisoleku kriteeriumite määramisel; 4) kompenseerivate mehhanismide planeerimisel päästetööde teenusega vähemkaetud piirkondades: a. nõuded ehitiste tule- ja üldisele ohutusele; b. omaniku vastutuse tõstmine tule- ja muu ohutuse tagamisel ning esmaste päästetööde tegemisel; c. ennetustöö meetmete planeerimine; d. planeerida vabatahtlike päästeformeeringuid.
7