20. august – taasiseseisvumispäev

Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile ametkondlikele ja eluhoonetele.

20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Sel päeval toimuvad isamaalised üritused üle terve Eesti. Juba neli aastat on valitsev peaminister võõrustanud vahetult enne taasiseseisvumispäeva eelmisi peaministreid Stenbocki majas. 20. augustil kogunes Toompeal ka 20. augusti klubi – inimesed, kes olid vahetult osalised taasiseseisvuse väljakuulutamisel.

Tallinnas Toompeal asetati traditsiooniliselt lilled 20. augusti mälestuskivile. Kohal olid pea minister, riigitegelased ja 20. augusti klubi liikmed. Klubi president Ants Veetõusme nimetas tähelepanuväärseks asjaolu, et seekord asetasid oma pärja või lilled mälestuskivi juurde kõigi erakondade esindajad.

Tartus tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tseremooniaga Vabadussõja ausamba juures. Musitseeris Tartu Maarja kiriku koor ja puhkpilliorkester Tartu. Kõne pidas linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravijuht Joel Starkopf. Kalevipoja kuju ette asetati pärjad.

Eesti Vabariigi esimese presidendi sünnikohas Tahkurannas toimusid hommikul taasiseseisvumispäeva traditsiooniks saanud ajalootund ja kontsertaktus, millel astusid üles Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning kohalik kogukonnabänd.

Tori sõjameeste kirikus peeti taasiseseisvumispäeva keskpäeval tavaks kujunenud tänujumalateenistust, mida korraldab kaitseväe kaplaniteenistus.

Rakveres toimus uuenenud Vallimäel tasuta kontsert, kus esines rakverelane Andrus Albrecht ehk Bonzo koos Politseija Piirivalveorkestriga.

Otepääl tähistati taasiseseisvumispäeva kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas, Sangastes kui ka Otepääl, kaasa arvatud traditsiooniline 13. Puka öölaulupidu „Elu on suur lilleaed“.

Kuigi erinevaid isamaalisi ja kultuurilisi sündmusi toimub sel päeval väga erinevates kohtades üle Eesti on üks kesksemaid ja olulisemaid neist presidendi vastuvõtt Kadriorus lossi roosiaias. Presidendi kõne kokkuvõtet saab lugeda tänasest lehest lk. 5.

Roosiaia vastuvõttu Kadrioru roosiaias ilmestasid tänavu mitmed hundikujud kunstnik Edith Karlsonilt. Karlsoni sõnul oli tema pseudolooduslik installatsioon otseselt inspireeritud koroonaaja uudistest, kui pidevalt sai lugeda, et metsloomad on linna tunginud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas sotsiaalmeedias, et taasiseseisvumispäeva võiks hakata nimetama jätkupäevaks.

Oma postituses arutleb Ilves 20. augusti tähenduse üle ning märgib, et see on ,,eestlasele hingeliselt – ja oma nahal tunnetatult – aasta kõige olulisem päev“.

Ta kirjutab: ,,24. veebruar jääb alatiseks olema koos oma 20. sajandi traditsioonidega. Kuid 20. august tähendab midagi enamat, isiklikumat – see tunne, et olid ise juures, olid kohal – või olid seal su vanemad –, kui iseseisev Eesti taas tegelikkuseks sai, ei lähe kunagi ühegi okupatsiooni üle elanud inimese teadvusest.“

Ilvese arvates kirjeldab ,,taasiseseisvumispäev“ 20. augustit liialt passiivsena, nagu oleks Eesti vabaks saamine olnud ette määratud või juhtunud iseenesest. Iseseisvumise taastamise aastapäev on sisult täpsem, kuid veidi pikk, et see omaseks ja kasutatavaks jääks,“ lisas Ilves.

Sellest lähtuvalt teebki Ilves ettepaneku hakata 20. augustit nimetama jätkupäevaks.

(ERR/EE)

20. augusti mälestuskivi võtavad president Kersti Kaljulaidilt vastuEesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti NoorteTeaduste Akadeemia president Mario Kadastik.

Foto: Priit Mürk/ERR