This newspaper was mailed on Friday, August 21, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 33, 2020 Reedel, 21. augustil — Friday, August 21
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
20. august – taasiseseisvumispäev Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile ametkondlikele ja eluhoone tele. 20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülem nõukogu otsus „Eesti riikli kust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseis vuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnus tas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik. Sel päeval toimuvad isamaa lised üritused üle terve Eesti. Juba neli aastat on valitsev peaminister võõrustanud vahe tult enne taasiseseisvumispäeva eelmisi peaministreid Stenbocki majas. 20. augustil kogunes Toompeal ka 20. augusti klubi – inimesed, kes olid vahetult osa lised taasiseseisvuse väljakuu lutamisel. Tallinnas Toompeal asetati traditsiooniliselt lilled 20. au gusti mälestuskivile. Kohal olid peaminister, riigitegelased ja 20. augusti klubi liikmed. Klubi president Ants Veetõusme nime tas tähelepanuväärseks asjaolu, et seekord asetasid oma pärja või lilled mälestuskivi juurde kõigi erakondade esindajad. Tartus tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tseremoo niaga Vabadussõja ausamba juures. Musitseeris Tartu Maarja kiriku koor ja puhkpilliorkester Tartu. Kõne pidas linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravijuht Joel
Eesti avaldas arvamust Kaheksas Paide arvamusfestival 13.–15. augustini 2020
20. augusti mälestuskivi võtavad president Kersti Kaljulaidilt vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik. Foto: Priit Mürk/ERR
Starkopf. Kalevipoja kuju ette asetati pärjad. Eesti Vabariigi esimese presi dendi sünnikohas Tahkurannas toimusid hommikul taasiseseis vumispäeva traditsiooniks saa nud ajalootund ja kontsertaktus, millel astusid üles Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning kohalik kogukonnabänd. Tori sõjameeste kirikus peeti taasiseseisvumispäeva keskpäe val tavaks kujunenud tänujuma lateenistust, mida korraldab kaitseväe kaplaniteenistus. Rakveres toimus uuenenud Vallimäel tasuta kontsert, kus esines rakverelane Andrus Al brecht ehk Bonzo koos Politseija Piirivalveorkestriga. Otepääl tähistati taasiseseis vumispäeva kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas,
Sangastes kui ka Otepääl, kaasa arvatud traditsiooniline 13. Puka öölaulupidu „Elu on suur lilleaed“. Kuigi erinevaid isamaalisi ja kultuurilisi sündmusi toimub sel päeval väga erinevates kohtades üle Eesti on üks kesksemaid ja olulisemaid neist presidendi vastuvõtt Kadriorus lossi roosi aias. Pre si dendi kõne kokku võtet saab lugeda tänasest lehest lk. 5. Roosiaia vastuvõttu Kadrioru roosiaias ilmestasid tänavu mitmed hundikujud kunstnik Edith Karlsonilt. Karlsoni sõnul oli tema pseudolooduslik instal latsioon otseselt inspireeritud koroonaaja uudistest, kui pide valt sai lugeda, et metsloomad on linna tunginud.
Kes tahavad tundma õppida uusi ideid ja vaatenurki. Festivalil oma arvamust aval dades õpitakse ka demokraat likku ja vastaseid austavat väitluskultuuri. Vestlust juhi vad moderaatorid.
Alade vahel pakutakse toitu ja jooki, esinevad muusikud, saab niisama lesida või päikest võtta. Festivalil lööb kaasa suur hulk vabatahtlikke, kes aitavad kõi gel sujuvalt kulgeda.
Arvamusfestivalide tradit sioon võeti üle Soomest ja Igal talvel tehakse idee Tekst ja fotod Lea Kreinin Taanist. korje uue festivali tarbeks. Kui Juba kaheksandat aastat mõni organisatsioon või selts järjest kibeleb osa eestlasi kond tuleb välja mõne hea idee augustikuu teiseks nädala ga, mis valitakse festivalile, siis lõpuks Paidesse. See kesk- peavad idee väljapakkujad selle Eesti linn on koht, kus kohtu ka lõpule viima – ehitama lava, da teiste omasarnastega – otsima esinejad ja moderaa inimestega, kellele läheb kor torid. Tänavu tegutses kokku da, mis meie ümber toimub. üheksa arutelu-ala, millel astus Kes tahavad kaasa rääkida ja üles poliitikuid, kultuuri- ja tunda, et nad on osa ühiskon ühiskonnaelu tegelasi, oma ala nast, et neid võetakse kuulda. asjatundjaid ja väliskülalisi.
(Järgneb lk. 12)
Eestis tähistatakse tänavu digikultuuri-aastat. Üks peatee masid oligi digikultuur mitmest erinevast seisukohast. Arutleti Eesti ja Soome e-õppest koroo na-ajal, tele-ja filmitööstuse het keprobleemidest, digiraamatu test, muuseumide digiteenustest, digitarkusest ja pildilisest kir jaoskusest, autoriõigustest ja muusikute olukorrast digiajas tul. Digiteema on tänapäeval seotud peaaegu kõigi elualade ga, seda teemat jagus festiva liala igasse nurka. (Järgneb lk. 13)
Üksiknumbri hind: $4.00
Kallid üleilmse eestluse hoidjad! Täna kakskümmend üheksa aastat tagasi taastasime ühise pingutuse tulemusel oma ise seisvuse, mille eest eestlased Rootsis, Amee rika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja kõikjal mujal vabas maailmas olid kogu oma elu võidelnud. Saime tagasi esivanemate rajatud Eesti Vabariigi. Me oleme teile selle eest tänulikud! Me oleme tänulikud ja hindame kõrgelt väliseesti kogukondade poliitilist ja diplo maatilist tegevust, eksiilvalitsuste Eesti järjepidevuse hoid mist ja Eesti iseseisvuse eest seisnud inimeste vaprust Nõukogude ajal. Avaldan tänu ka neile paljudele, kes taasiseseisvumisest alates on naasnud kodumaale tööle, poliitikasse nagu nt presi dent Toomas Hendrik Ilves, Aino Lepik von Wirén, Jaan Manitski, Jaan Männik, Ardo Hansson, Rein ja Mare Taagepera, või ka professor Aino Järvesoo, kes oma elu viimased aastad pühendas Eesti rahvastiku teemadele. Me oleme tänulikud kõigile mujal maailmas elavatele eesti peredele, kes võõrsil elades on leidnud endas jõudu anda oma lastele edasi eesti keel ja kultuur! Oleme tänulikud kõigile, kes hoiavad kodumaaga sidet ja oma südames kohta Eesti ja oks. Elagu vaba Eesti! Head taasiseseisvumispäeva meile kõigile! RIINA SOLMAN Rahvastikuminister
Kanada uueks rahandusministriks sai Chrystia Freeland Ülle Baum Teisipäeval, 18. augustil toi musid olulised muudatused Kanada valitsuses. Hiljutiste skandaalide tõttu astus tagasi senine – Trudeau valitsuses järjest teist ametiaega tee ninud finantsminister Bill Morneau. Tema tagasiastu mise järel võttis rahandus ministri vastutusrikka portfel li enda kanda Trudeau eelmise valitsuse välisminister, praegune asepeaminister Chrystia Freeland, kes andis Rideau Hallis ka ametivande. Peace River linnas Alberta provintsis sündinud Chrystia Freeland alustas poliitiku karjääri 2013. a. Ta on Harvardi ülikooli lõpetanud endine ajakirjanik, kellel ole küll rahandusalast eri haridust, kuid ta on töötanud Financial Times’is, Thomson Reuters Corp.’le, Global Mail’ile ning tema mitmekülg sete vastutavate kohustuste hul gas oli ka uue Põhja- Ameerika Vabakaubanduslepingu (NAFTA lepingu) väljatöötamine. Free landi kirjutanud raamatute hul gast tuleks ära märkida 2012. a. trükist ilmunud ,,Plutocrats: The Rise of the New Global SuperRich and the Fall of Everyone
Else“. Uus finantsminister asus oma kohustusi täitma ajal, kui Kanada majandus on ühes raskemas seisus pärast Teist maailmasõda. ,,The restart of our economy needs to be green. It also needs to be equitable and inclusive,“ ütles Chrystia Freeland piduli kul tseremoonial Kanada kind ralkuberneri Julie Payette’i resi dentsis Rideau Halli’s. Freeland on teinud ajalugu – ta on esimene naissoost finantsminis ter Kanadas. Kanada peaminister Justin Trudeau teatas teisipäeval ka otsusest peatada valitsuse tege vus ajutiselt kuuks ajaks, uuesti alustatakse tööd 23. septembril, mil Trudeau astub rahva ette oma uue troonikõnega. ÜLLE BAUM, Ottawa
Chrystia Freeland. Foto ©Ülle Baum
