Eesti Elu / Estonian Life No. 33 | August 21, 2020

This newspaper was mailed on Friday, August 21, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 33, 2020 Reedel, 21. augustil — Friday, August 21

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

20. august – taasiseseisvumispäev Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile ametkondlikele ja eluhoone­ tele. 20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülem­ nõukogu otsus „Eesti riikli­ kust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseis­ vuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnus­ tas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Sel päeval toimuvad isamaa­ lised üritused üle terve Eesti.

Juba neli aastat on valitsev peaminister võõrustanud vahe­ tult enne taasiseseisvumispäeva eelmisi peaministreid Stenbocki majas. 20. augustil kogunes Toompeal ka 20. augusti klubi – inimesed, kes olid vahetult osa­ lised taasiseseisvuse väljakuu­ lutamisel.

Tallinnas Toompeal asetati traditsiooniliselt lilled 20. au­ gusti mälestuskivile. Kohal olid pea­minister, riigitegelased ja 20. augusti klubi liikmed. Klubi president Ants Veetõusme nime­ tas tähelepanuväärseks asjaolu, et seekord asetasid oma pärja või lilled mälestuskivi juurde kõigi erakondade esindajad.

Tartus tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tseremoo­ niaga Vabadussõja ausamba juures. Musitseeris Tartu Maarja kiriku koor ja puhkpilliorkester Tartu. Kõne pidas linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravijuht Joel

Eesti avaldas arvamust Kaheksas Paide arvamusfestival 13.–15. augustini 2020

20. augusti mälestuskivi võtavad president Kersti Kaljulaidilt vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik. Foto: Priit Mürk/ERR

Starkopf. Kalevipoja kuju ette asetati pärjad.

Eesti Vabariigi esimese presi­ dendi sünnikohas Tahkurannas toimusid hommikul taasiseseis­ vumispäeva traditsiooniks saa­ nud ajalootund ja kontsertaktus, millel astusid üles Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning kohalik kogukonnabänd.

Tori sõjameeste kirikus peeti taasiseseisvumispäeva keskpäe­ val tavaks kujunenud tänujuma­ lateenistust, mida korraldab kaitseväe kaplaniteenistus.

Rakveres toimus uuenenud Vallimäel tasuta kontsert, kus esines rakverelane Andrus Al­ brecht ehk Bonzo koos Politseija Piirivalveorkestriga.

Otepääl tähistati taasiseseis­ vumispäeva kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas,

Sangastes kui ka Otepääl, kaasa arvatud traditsiooniline 13.

Puka öölaulupidu „Elu on suur lilleaed“.

Kuigi erinevaid isamaalisi ja kultuurilisi sündmusi toimub sel päeval väga erinevates kohtades üle Eesti on üks kesksemaid ja olulisemaid neist presidendi vastuvõtt Kadriorus lossi roosi­ aias. Pre­ si­ dendi kõne kokku­ võtet saab lugeda tänasest lehest lk. 5.

Roosiaia vastuvõttu Kadrioru roosiaias ilmestasid tänavu mitmed hundikujud kunstnik Edith Karlsonilt. Karlsoni sõnul oli tema pseudolooduslik instal­ latsioon otseselt inspireeritud koroonaaja uudistest, kui pide­ valt sai lugeda, et metsloomad on linna tunginud.

Kes tahavad tundma õppida uusi ideid ja vaatenurki.

Festivalil oma arvamust aval­ dades õpitakse ka demokraat­ likku ja vastaseid austavat väitluskultuuri. Vestlust juhi­ vad moderaatorid.

Alade vahel pakutakse toitu ja jooki, esinevad muusikud, saab niisama lesida või päikest võtta.

Festivalil lööb kaasa suur hulk vabatahtlikke, kes aitavad kõi­ gel sujuvalt kulgeda.

Arvamusfestivalide tradit­ sioon võeti üle Soomest ja Igal talvel tehakse idee­ Tekst ja fotod Lea Kreinin Taanist. korje uue festivali tarbeks. Kui Juba kaheksandat aastat mõni organisatsioon või selts­ järjest kibeleb osa eestlasi kond tuleb välja mõne hea idee­ augustikuu teiseks nädala­ ga, mis valitakse festivalile, siis lõpuks Paidesse. See kesk-­ peavad idee väljapakkujad selle Eesti linn on koht, kus kohtu­ ka lõpule viima – ehitama lava, da teiste omasarnastega – otsima esinejad ja moderaa­ inimestega, kellele läheb kor­ torid. Tänavu tegutses kokku da, mis meie ümber toimub. üheksa arutelu-ala, millel astus Kes tahavad kaasa rääkida ja üles poliitikuid, kultuuri- ja tunda, et nad on osa ühiskon­ ühiskonnaelu tegelasi, oma ala nast, et neid võetakse kuulda. asjatundjaid ja väliskülalisi.

(Järgneb lk. 12)

Eestis tähistatakse tänavu digikultuuri-aastat. Üks peatee­ masid oligi digikultuur mitmest erinevast seisukohast. Arutleti Eesti ja Soome e-õppest koroo­ na-ajal, tele-ja filmitööstuse het­ keprobleemidest, digiraamatu­ test, muuseumide digiteenustest, digitarkusest ja pildilisest kir­ jaoskusest, autoriõigustest ja muusikute olukorrast digiajas­ tul. Digiteema on tänapäeval seotud peaaegu kõigi elualade­ ga, seda teemat jagus festiva­ liala igasse nurka.

(Järgneb lk. 13)

Üksiknumbri hind: $4.00

Kallid üleilmse eestluse hoidjad!

Täna kakskümmend üheksa aastat tagasi taastasime ühise pingutuse tulemusel oma ise­ seisvuse, mille eest eestlased Rootsis, Amee­ rika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja kõikjal mujal vabas maailmas olid kogu oma elu võidelnud.

Saime tagasi esivanemate rajatud Eesti Vabariigi.

Me oleme teile selle eest tänulikud! Me oleme tänulikud ja hindame kõrgelt väliseesti kogukondade poliitilist ja diplo­ maatilist tegevust, eksiilvalitsuste Eesti järjepidevuse hoid­ mist ja Eesti iseseisvuse eest seisnud inimeste vaprust Nõukogude ajal.

Avaldan tänu ka neile paljudele, kes taasiseseisvumisest alates on naasnud kodumaale tööle, poliitikasse nagu nt presi­ dent Toomas Hendrik Ilves, Aino Lepik von Wirén, Jaan Manitski, Jaan Männik, Ardo Hansson, Rein ja Mare Taagepera, või ka professor Aino Järvesoo, kes oma elu viimased aastad pühendas Eesti rahvastiku teemadele.

Me oleme tänulikud kõigile mujal maailmas elavatele eesti peredele, kes võõrsil elades on leidnud endas jõudu anda oma lastele edasi eesti keel ja kultuur! Oleme tänulikud kõi­gile, kes hoiavad kodumaaga sidet ja oma südames kohta Eesti ja­ oks.

Elagu vaba Eesti! Head taasiseseisvumispäeva meile ­kõigile!

RIINA SOLMAN Rahvastikuminister

Kanada uueks rahandusministriks sai Chrystia Freeland Ülle Baum Teisipäeval, 18. augustil toi­ musid olulised muudatused Kanada valitsuses. Hiljutiste skandaalide tõttu astus tagasi senine – Trudeau valitsuses järjest teist ametiaega tee­ ninud finantsminister Bill Morneau. Tema tagasiastu­ mise järel võttis rahandus­ ministri vastutusrikka portfel­ li enda kanda Trudeau eelmise valitsuse välisminister, praegune asepeaminister Chrystia Freeland, kes andis Rideau Hallis ka ametivande.

Peace River linnas Alberta provintsis sündinud Chrystia Freeland alustas poliitiku ­karjääri 2013. a.

Ta on Harvardi ülikooli l­õpetanud endine ajakirjanik, kellel ole küll rahandusalast eri­ haridust, kuid ta on töötanud Financial Times’is, Thomson Reuters Corp.’le, Global Mail’ile ning tema mitmekülg­ sete vastutavate kohustuste hul­ gas oli ka uue Põhja- Ameerika Vabakaubanduslepingu (NAFTA lepingu) väljatöötamine. Free­ landi kirjutanud raamatute hul­ gast tuleks ära märkida 2012. a. trükist ilmunud ,,Plutocrats: The Rise of the New Global SuperRich and the Fall of Everyone

Else“. Uus finantsminister asus oma kohustusi täitma ajal, kui Kanada majandus on ühes raskemas seisus pärast Teist maailmasõda. ,,The restart of our economy needs to be green. It also needs to be equitable and inclusive,“ ütles Chrystia Freeland piduli­ kul tseremoonial Kanada kind­ ralkuberneri Julie Payette’i resi­ dentsis Rideau Halli’s. Freeland on teinud ajalugu – ta on ­esimene naissoost finantsminis­ ter Kanadas.

Kanada peaminister Justin Trudeau teatas teisipäeval ka ­otsusest peatada valitsuse tege­ vus ajutiselt kuuks ajaks, uuesti alustatakse tööd 23. septembril, mil Trudeau astub rahva ette oma uue troonikõnega. ÜLLE BAUM, Ottawa

Chrystia Freeland.

Foto ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Põlvest põlve Enam kui põlvkond on nüüd üles kasvanud ajal, kui Eesti on vaba.

Iseseisvuse taastamisest 20. augustil 1991. a. on möödunud 29 aastat. Paljud kinnitavad, et põlvkond on kaks kümnendit, mis aga on provisoorselt määratud. Sotsioloogias peetakse põlvkonnaks selliste inimeste hulka, kelle haridus, elukogemused ja veendumused on omandatud ühesugustes ajaloolistes oludes.

Need noored inimesed on eesti rahva tulevik, kelle õnneks on olnud mitte kogeda okupatsiooni rõhuvaid sundusi, vaid liikuda demokraatliku süsteemi raamides, mitte piiramatult ega piiratult aga julgelt edasi. Sündides internetiajastusse on nad ka kodus kõige muutuva tehnoloogiaga, põhjus, miks e-riik Eesti on maailmas innovaatorlikumaid rahvaid koolipingist peale..

Põlvkonna õnneks on nendel olnud patriootilised inimesed olemas, nõustamaks ja toetamaks ajal, kui kaelakandjateks kasvati. Demograafiliselt defineeritakse põlvkondi erinevalt – on ju buumerid sõjajärgse kahekümne aasta jooksul sündinud. Siis on edasi X ja Y põlvkonnad. Ning kattuvalt viimasega millenniaalid.

Suvaliselt valitakse määravat kirjeldust, kuid otsustav peaks olema sotsioloogiline möödupuu. Kuna ju igal ajal on, arvestades tänapäeva hea tervise, arstirohtude tõttu pikemate eludega, olemas inimkonnas ühtaegu tervenisti neli põlvkonda. Vanemad, lapsed, vanavanemad ja lapselapsed.

Eestlaste hulgas on ikka olemas neid, kes võitlesid relvaga Teises ilmasõjas, saavad lastelastelastelegi sellest rääkida kui soovi. Tähtsam aga ehk see põlvkond, mis võrdub PõhjaAmeerika buumeritega – kes kasvasid üles küüditamiste kiuste, N. Liidu karmi venestamispoliitikaga, mis tahtis hävitada keeli, rahvaid ja inimesi, mitte panslavismi huvides, aga haige, kurja ja vigase ideoloogia nimel. Selle põlvkonna vastupanu – loominguliselt keelt hoides, vaikselt oma järeltulijaid patriootiliselt harides, meenutades oma vanemate isamaa armastust oli võtmeks laulva revolutsiooni eelsetel aastatel.

Tänaseni kehtivad kahjuks lahkhelid, arusaamatused, millele ei aita kaasa paljude teadmatus, mida reaalselt tehti paguluses Ka võõrsil sellest, kuidas Eestis pidi ära elama. Aateline olla oli väga raske okupatsiooni ajal.

August Gailiti Prügide rügement – Prügi, Puru ja Pudsu – vanaisa, isa ja poeg võitlesid romaanis „Isade maa“ vabaduse nimel. Ilukirjanduslikult – aga tõele vastavalt, kolm põlvkonda olid Eesti eest relvadega väljas. Teame tänagi, et ühestainsast põlvest ei aita selle tagamiseks. Vabariigi aegsed eeskujud viis teismelisedki kodumaad kaitsma totalitaarvõimu eest, paraku aga ülekaaluka võimu vastu kaotades.

Foto: Stenbocki maja

Toompeal sai kokku 20. augusti klubi 20. augusti klubi pidas nelja­ päeval Toompea lossi Valges saalis oma traditsioonilise piduliku koosoleku. Kokku­ ­ tulnuid tervitasid riigikogu esimees Henn Põlluaas ja peaminister Jüri Ratas.

Riigikogu esimees tänas kõi­ ki 20. augusti klubi liikmeid ja inimesi, kes aitasid kaasa Eesti taasiseseisvumisele.

Peaminister Jüri Ratas aval­ das tänu neile 69 naisele ja

­ ehele, kes 29 aastat tagasi m õhtusel tunnil ütlesid oma aja­ ­ loolise sõna Eesti riikliku ise­ seisvuse taastamiseks. Valit­sus­ juhi sõnul andsid nad enda ­isikliku saatusega riskides meile kõigile midagi hindamatut – taas vabanenud Eesti.

Päevakohase ettekandega ­esinenud 20. augusti klubi liige Ants Veetõusme meenutas oma sõnavõtus Eesti omariikluse taastamist, koostööd paljude ­ rahvusvaheliste organisatsioo­

nidega ning Balti koostöö täht­ sust. Tänastele Valgevene sünd­ mustele viidates ütles ta, et selle põhjal on näha, mis juhtub riigi ja rahvaga, kui võim võõrandub rahvast. ,,Peame pidevalt jälgi­ ma, mis toimub meie ümber,“ lisas Veetõusme.

20. augusti klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi ­ Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. (Allikas: ERR)

Saaremaa vastuoluline metsavend sai mälestuskivi Möödunud nädala laupäeval avati Saaremaal Luulupe külas mälestuskivi Saaremaa kuulsaima metsavenna Elmar Ilbi ja tema salga mäles­ tuseks. Ilp hoidis alates 1944. aastast kuni 1950. aasta 12. augustini okupatsioonivõime Saaremaal ärevuses, kuid teda kartsid ka kohalikud inime­ sed.

Mälestuskivile on jäädvus­ tatud salga ,,lendav surm“ sümboolika ja liikmete nimed ­ Redese Toomson, Feliks Vahter, Aleksander Tuuling ja Elmar Ilp. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles mälestuskivi avamisel: ,,Metsavendi ja hilisemaid dissidente, kõike seda teemat, nende võitlust, eesmärki ja

Malis teeninud jalaväerühm jõudis tagasi Eestisse Aprilli algusest Malis operat­ sioonil Barkhane teeninud Eesti jalaväerühm Estpla-36 jõudis sel nädalal tagasi Ees­ tisse. Ämaris tervitasid kaitse­ väelasi Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija ja üksuse kompaniiülem major ­ Vladimir Kolotõgin.

aateid on liialt vähe ja teatud häbelikkuse looriga käsitletud.

Nad on meie kangelased. Nad võitlesid Eesti iseseisvuse eest, meie rahva eest ja me peame neile olema tänulikud ja kind­ lasti seda ka julgelt välja ütle­ ma.“ Kuna Saaremaal räägitakse Elmar Ilbist väga erinevaid ­lugusid, on seetõttu ka neid, kes peavad seda meest hoopis kurjategijaks, kelle kätel ka ­ ­saarlaste verd. ,,Nad ei olnud kunagi kurja­ tegijad, nad olid vastupanu­ võitlejad. Nad olid neid inimesi hoiatanud ja üldiselt see pidi olema ääretult halb kokkusattu­ mus, kui esimese korraga kohe hukkamiseks läks. Nad hoiata­ sid ja siis tapsid. Ja oma lend­ lehtedel on nad kõik väga hästi

Gaos Prantsuse sõjaväebaasis baseerunud Estpla-36 rotatsioon oli edukas ning oma ülesandeid täideti hoolimata viirusepu­ hangust tingitud täiendavatele piirangutele professionaalselt.

Jalaväerühm käis teenistuse jooksul ühel 48-tunnisel operat­ sioonil, patrullis 25 korda baasi lähiümbruses ning Gao linnas, mehitas 41 korral baasi valve­ poste ja kolmel korral kiir­ reageerimisüksust ning osales kolmel julgestusoperatsioonil.

(KVPST/EE)

Märkides iseseisva Eesti taastumise aastapäeva ei tohi unus­ tada lasta Prügide, kõikide eelkäijate eeskuju, kelle pingutuste tõttu on uus põlvkond ja enamgi üles kasvanud vabana. Et me merivood jääks vabaks.

TÕNU NAELAPEA Foto: mil.ee

ütelnud, et reeturid, nendel ei ole kohta meie ühiskonnas,“ rääkis Saaremaa vabadusvõitle­ jate ühingu juht Jaen Teär.

Jaen Teäri üks missioon on olnud metsavendade rehabili­ teerimine ja ka soov püstitada Kuressaarde mälestusmärk kõi­ gile neile, olenemata mundri värvist, kes erinevatel pooltel ja aastakümnetel okupatsioonivõi­ mude vastutegevuses hukka said.

(ERR/EE)

Vabariigi President arutas peaministri, kaitseministri ja välisministriga viimaseid arenguid Valgevenes President Kersti Kaljulaid kutsus neljapäeva hommikuks kokku nõupidamise peaminis­ ter Jüri Ratase, kaitseminister Jüri Luige ja välisminister Urmas Reinsaluga, et arutada viimaseid arenguid Valgevenes ning Eesti seisukohti ja edasisi tegevusi. „Meie eesmärk on, et Valgevene rahvas saaks vabalt otsustada oma tuleviku üle.

Eriti tänasel päeval on meil siin Eestis seda eriti asjakohane meenutada,“ ütles Vabariigi President pärast nõupidamise lõppu. „Eesti on senistele sünd­ mustele reageerinud adekvaat­ selt. Meie seisukohad on olnud selged, jõulised, õigeaegsed.

Valgevene valimised ei olnud vabad ega õiglased ning see­ pärast me neid ka ei tunnusta,“ lisas president Kaljulaid.

Lisaks Valgevene sündmus­ tele arutati kohtumisel ka sel nädalal Malis toimunud riigi­ pöördega seonduvat. (VPK/EE)

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Neljapäevaks oli Kanadas re­­ gistreeritud 123.490 CO­­VID19 juhust.

Möödunud reedel esitas Kanada oma uued mudelpro­ jektsioonid COVID-19 kohta, millest ilmnes, et püüeldes pari­ ma stsenaariumi poole, ollakse siiski ette valmistatud halvi­ maks: nn. sügiseseks kõrgpunk­ tiks, mis võib olla koormav ter­ vishoiusüsteemile. Kanada kõr­ geim terviseametnik dr. Theresa Tam hoiatas, et sügisene kõr­ gaeg võib kokku langeda ka gri­ pi- ja külmetushooajaga, pannes potentsiaalselt lisapinge haig­ latele ja terviseressurssidele ja see, kuidas kanadalased käitu­ vad, on määrav sügisese viiru­ seleviku seisukohalt. Teatavasti on lähinädalatel haigusjuhtude arv suurenenud, eriti nooremas vanusegrupis.

On täheldatud nn. pandee­ mia-väsimust, eriti noorte seas, kes naudivad suve, kuid ei järgi alati tervisemeetmeid. Seoses äride enama ja enama taasa­ vamisega ning koolide algusega tuleb jätkuvalt olla valvas, järgides rahvatervise meetmeid, et vältida haiguse suuremat le­ vikut. Siiani on Kanada olnud edukas viiruse ­leviku peatamise

osas ning meetmete ja reeglite järgimist tuleb jätkata. Viiruse kõrg- ja madalpunkte tuleb eel­ datavalt kuni aastani 2022.

COVID-19 testimine Kana­ das on viimastel kuudel palju suurenenud. Kui pandeemia ­algusaegadel oli testimine limi­ teeritud teatud gruppidele – ter­ vishoiutöötajaile; reisil käinuile; kel esines sümptome vm. – siis edaspidi laiendati testimisvõim­ sust ja viiruseproovi said anda ka need, kes võisid olla kokku puutunud viirusega, olid lihtsalt mures, tahtsid saada südame­ rahu, jne. Praegu on ka neid, kes lasevad end testida näiteks enne puhkusele sõitmist, sõpra­ dega, pereliikmetega kohtumist jne., et olla kindel, et ka sümp­ tomite puududes ei olda viiru­ sekandjad. Eksperdid hoiatavad, et negatiivne test ei saa anda kindlustunnet, et nüüd võib meetmeid n-ö lõdvemaks lasta, sest testi tulemus näitab ju ­olukorda enne selle tegemist.

Kanada-USA vahelise piiri kinniolekut mitte-olulise reisi­ mise jaoks pikendati hiljuti kuni 21. septembrini.

Teisipäeval registreeriti On­ tarios 125 uut COVID-19 hai­ gusjuhust, mis on augustikuine

Endised peaministrid kohtusid Stenbocki majas Peaminister Jüri Ratas võõ­ rustas vahetult enne taasi­ se­ seisvumise päeva, 19. augustil, Stenbocki majas endiseid peaministreid. Kokku saadi juba neljandat aastat. Kohale tuli üheksast eelmisest pea­ ministrist kuus. ,,Minu meelest see on armas, et need peaministrid, kes on seda tööd teinud, et nad tänase peaministriga kohtuvad. Tege­ likult sellist formaati enne 2017. aastat ei olnud ja siis tek­ kiski mõte, et see võiks olla ja enne 20. augustit,“ selgitas peaminister Jüri Ratas Kanal 2 ,,Suvereporterile“ enda poolt loodud traditsiooni.

Eelmisel aastal ignoreerisid peaministri küllakutset kõik Reformierakonda kuuluvad en­ dised peaministrid – Siim Kallas, Andrus Anisp ja Taavi Rõivas, väljendamaks nii oma rahulolematust valitsuse tööga.

Sel aastal oli kohal Taavi

Rõivas, kes tunnistas, et tema suhtumine valitsusse pole muu­ tunud, kuid sel sündmusel on väga toredaid inimesi, kellega on rõõm kohtuda.

Endine peaminister Mart Siimann aga kiitis tänast valit­ sust, samuti ütles Tiit Vähi, et mõningatele ebakõladele vaata­ mata ajab valitsus Eesti riigi ja rahva asja. Edgar Savisaar leidis, et see, kas Jüri Ratas peaministrina on hästi hakkama saanud, selgub alles peale tema ametiaja lõppu ning tal jagus hoopis ­kiidusõnu EKRE poliiti­ kutele.

Juhan Parts meenutas oma töiseid aegu Stenbocki majas ja kinnitas, et valitsushoones tema töö ajal elanud kuulus Partsi kass, kes kunagi oma küüned toonase välisministri Kristiina Ojulandi kätte lõi, on jätkuvalt elu ja tervise juures ning elab Nõmmel. (PM/EE)

senini kõrgeim arv. Eelnevate päevade vastavad arvud olid järgmised: esmaspäeval 99, pühapäeval 81, laupäeval 106, reedel 92. Terviseminister Christine Elliott märkis, et tõus on seotud lokaliseeritud kas­vu­ga mõnedes tervisepiirkondades: Peelis, Torontos ja Wind­sorEssexis. Kolmapäevane nakat­ nute arv oli taas madalam – 102, mis annab lootust, et langus­trend on ikka jätkuv. Kol­ mapäevaks oli provintsis haig­ laravil viirusega 42 inimest.

Kokku oli selleks päevaks re­ gistreeritud haigusjuhuseid pro­ vintsis 40.972.

Teisipäeval teatas provintsi­ valitsus, et liigutakse edasi Scarborough metrooliini piken­ duse projektiga, mis loob tu­ handeid töökohti ja aitab sõitja­ tel palju kiiremini ühest kohast teise liikuda. Toronto linnapea John Tory tänas Fordi selle kauaoodatud projektiga eda­ simineku eest, märkides, et ­samal ajal investeerib linn juba olemasolevasse transiidisüstee­ mi uute sõidukite, signaalsüs­ teemide jm. jaoks.

Kolmapäeval teatas Ford eda­ sistest sammudest Etobi­ coke’i ja Mississauga metroolii­ ni rajamise projektis (Eglinton Crosstown West Extension).

Mitmete suurprojektidega eda­ siminek näitab, et provints on taas raskematest aegadest välju­ mas ja majanduselu tulevik on lootusrikas.

Metrolinx teatas, et suuren­ dab septembris oma teenuseid GO Transit marsruutidel, kuna avanevad koolid ja paljud töö­ kohad ning sõitjate arv võib taas hakata kasvama. Reisijaid ootavad aga ees mitmed uuen­ dused, näiteks maski kandmine sõidukis.

Teatavasti jäid samaaegselt majanduse ja äride sulgemisega pandeemia tõttu seisma ka mitmed sporditegevused, mis nüüd tasapisi taas tegevust alus­ tavad.

Möödunud reedel teatas Ontario peaminister Doug Ford, et provints teeb oma parima, et spordi- ja vabaajategevused saa­ vad taastatud ning tegutsetakse turvalistes tingimustes. Ford tea­ tas ka $8 miljoni suurusest rahaeraldusest Ontario Amateur Sports Fund’i, mis aitab neil ­organisatsioonidel jätkata kvali­ teetsete spordiprogrammidega lastele ja amatöörsportlastele.

Lisa MacLeod, provintsi kul­ tuuripärandi-, spordi-, turismija kultuuriminister rõhutas spordi tähtsust, mis on väärt ­ ­investeeringuid ja kaitset.

Toronto linn taasavab sügisel oma vaba-ajaprogrammid, kaasa arvatud ujumistunnid, mis kevad-suve perioodiks suleti. ­ Kõik programmid on läbi teinud muudatusi, et vastata provintsi tervisereeglitele ja juhistele.

Sajandivanune Pärnumaa naiskodukaitsja Möödunud teisipäeval, 11. augustil pühitses oma 100. a juubelisünnipäeva pärnakas Elfriede Laidvee. Naiskodu­ kaitse Pärnumaa ringkonna auliige astus organisatsiooni ridadesse juba 1938. aastal.

Elfriede Laidvee elab senini iseseisvalt oma korteris üksi ja saab oma asjadega väga hästi hakkama. ,,Tütar ütles, et mulle olevat ennustatud, et ma elan 105-ni.

No mina ei tea, ma ei mäleta seda, et mulle seda on öeldud.

Aga kui kaua, ju näeb,“ ütles vanaproua uudistesaatele ,,Ak­ tuaalne kaamera“. ,,Kuna meil oli ringkonna lipu õnnistamine, panime lehte, et olge head inimesed, ootame külalisi. Eks Frieda tuli kohale, võttis kaasa oma sõbranna, kes on endine kodutütar. Vaat, mina olen naiskodukaitses olnud enne sõda, tema oli Rääma jaoskon­ nas 1938. aastast. Toredad on ta lood muidugi, et kuidas ta Konstantin Pätsi ausammast käis avamas ja siis tal vaeseke­ sel ei olnud õigeid kingi ja liiv läks kõik varvaste vahele.

Muidugi jäi lühikeseks see aeg, kaks aastat oli seda,“ rääkis naiskodukaitse Pärnumaa ring­ konna juhatuse liige Maie Pitsal. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Teisipäeval arutati Eesti ja Ameerika Ühendriikide eest­ vedamisel ÜRO Julgeoleku­ nõu­kogus olukorda Valge­ve­ nes ning selle võimalikke mõjusid rahule ja julgeolekule Euroopas.

Eestit esindanud välisminis­ ter Urmas Reinsalu väljendas oma sõnavõtus sügavat muret Valgevene võimude ülemäärase jõu kasutamise üle rahumeelse­ tel meeleavaldustel, mille val­ landas valimistulemuste võltsi­ mine. „Valimistulemused olid võlt­ situd, sõltumatuid rahvusvahe­ lisi vaatlejaid juures polnud.

Oleme näinud mitmel pool maailmas, mis juhtub, kui vabad ja ausad valimised kuku­ vad läbi ning inimeste õigus­ tatud rahulolematust ei võeta kuulda,“ ütles Reinsalu.

Välisminister tegi ettepa­ neku, et ÜRO esindaja annaks Julgeolekunõukogule vastavalt arengutele regulaarseid ülevaa­ teid olukorrast Valgevenes. „Eesti jätkab Valgevenes toimu­ va pingsat jälgimist ning hoiab selle vajadusel jooksvalt erine­ vatel ja kõige sobivamatel viisidel Julgeolekunõukogu tä­ ­ helepanu all,“ rõhutas välis­ minister Urmas Reinsalu Eesti pühendumust Euroopa julge­ olekuga seotud küsimuste tõs­ tatamisele Julgeolekunõukogus.

Eesti valitsus kinnitas sama päeva pärastlõunal tehtud aval­ duses, et Eesti toetab Valgevene rahva tahet muutusteks ning Lukašenka on seoses ulatusliku valimistulemuste võltsimisega kaotanud presidendimandaadi.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Peaministrid Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Tiit Vähi, Mart Siimann, Juhan Parts, Taavi Rõivas.

Foto: Priit Mürk, ERR

Eesti algatas ÜRO Julgeolekunõukogus arutelu Valgevenes toimuva üle

Foto: ERR

(VMPT/EE)

4

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

Eesti Lipu Selts — hoiab Eesti lippu au sees Tiina Pintsaar, Eesti Päevaleht Rootsis 13/2020 Neli aastat kestnud Eesti Vabariik 100 pidustused on Tartu rahu üritustega jõudnud sel aastal lõpusirgele. Kogu selle aja on nähtaval olnud Eesti lipp kui Eesti Vabariigi üks rahvussümboleid.

30. mail 2004.a. asutati Tartu Ülikooli aulas Eesti Lipu Selts. Sellest ajast alates on seltsi liikmed hoolitsenud Eesti lipu ja ka teiste rahvussümbolite säilitamise, tundmaõppimise, tutvustamise ja levitamise eest. Jüri Trei, diplomaat ja seltsi esimees, on nõus (Rootsi) Eesti Päevalehe küsimustele vastama.

Millest kõik algas... ehk eelmäng?

See on huvitav küsimus ja Eesti lipu lähiajaloo vastu süga­ vamat huvi tundvatele inimes­ tele kirjapanemist vääriv lugu.

Laulva revolutsiooni aastatel tuli mul aidata korraldada ja vastutada mitmete isamaaliste ning riiklike ürituste etteval­ mistamise ja läbiviimise eest.

Siin oli õnnelik kokkusattumus, kus minu töö ja hobi, ehk töö ja ühiskondlik tegevus kattusid.

Aasta oli 1989 ja kultuuri­ ministeeriumi muusika- ja teat­ riosakonna juhatajana ning loomeliitude liikmena paluti ­minult abi lipuheiskamise tsere­ moonia läbiviimiseks Toompeal.

Jüri Kraft sai ülesande esimesed kolmkümmend sini-must-valget lippu valmistada ja meil tuli tegeleda tseremoonia läbivii­ misega.

Nii need järgnevad kümme

aastat saigi ette valmistatud lipupäevadega seotud üritusi – ­ presidendi vastuvõtud, kaitse­ väeparaadid, jumalateenistused ja loomulikult ka hommikused lipuheiskamised Toompeal.

Kutsusime kohale orkestrid ja koorid ning samuti sai tellitud igal hommikul tornist kõlav lipu heiskamise ja õhtune lipu lange­ tamise signatuur.

Kuidas tekkis idee luua Eesti Lipu Selts?

2004. aastal olles tagasi välislähetusest ja töötades taas ­ välisministeeriumi peamajas, tegi peaminister Parts koos rii­ gisekretäriga mulle austava ette­ paneku panna kokku riiklik komisjon ,,Eesti lipp 120“ ja juhtida aastaringselt selle tööd.

Lipukomisjoni töös osalesid erinevate ametkondade, samuti ­ mitmete isamaaliste ühenduste esindajad.

Komisjon kutsus kõiki üles saatma oma ettepanekud lipu­ aasta kava koostamiseks. Lipu juubeliaasta paljude tööde ja tegemiste juures (pidulike rah­ vakogunemiste, näituste, loen­ gute, kodukaunistamise, lipu­ sümboolika ja trükiste tellimise, lipuseaduse täiendamise jne) tuli ka ettepanek luau Eesti Lipu Selts.

Algatustoimkond kogunes esimest korda Toompeal Kaitseliidu majja, kus idee au­ tor Andres Mihkels koos Jaak Roosaarega tutvustasid Trivimi Vellistele ja mulle oma plaani ning palusid abi ning nõu selle idee toetamiseks. Kuna lipuaasta oli täies hoos ja ürituste ajakava paika pandud, siis otsustasime Eesti Lipu Seltsi avakoosoleku

Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei (esiplaanil) Teaduste Akadeemia meeskoori ridades laulupeorongkäigus.

Foto: K. Kiilaspea

Laulupidu ei kujuta ette Eesti lippudeta.

Foto: Peeter Hütt

Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni Eesti lipu päeval, 4. juunil 2020.

korraldada Tartu Ülikooli aulas enne 4. juunit – Eesti Lipu ­sünnipäeva.

Leppisime kokku ka Tartu meeskooriga, kes avaüritust aitas kaunistada kauni meeste­ ­ lauluga, trükkisime pidulikud kutsed ja kavad. Kohale olid pa­ lutud aukülalistena Mart Niklus, Enn Tarto ja mitmete isamaa­ liste ühenduste EÜS, Kaitseliit jpt esindajad.

Eesti Lipu Selts teeb tihe­ dalt koostööd mitmete isa­ maaliste ühenduste ja amet­ kondadega, nt. Riigikantse­ leiga. Mil moel?

Meie aastatepikkused koos­ tööpartnerid on Riigikogu juha­ tus ja Riigikantselei, samuti Eesti Naislaulu Selts, Eesti Meestelaulu Selts ja EELK – Eesti Evangeelne Luterlik kirik.

Koos oleme korraldanud nii 24. veebruari, 20. augusti kui ka 4. juuni lipupäeva jpt üritusi.

Samuti on meil tihe side ja koostöö kohalike omavalitsuste, koolide, kaitseväe ja kaitseliidu noortega ning mitmete isamaa­ liste ühendustega.

Eesti Lipu Selts koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga tegi üleskutse korrastada ja kaardistada EV 100 juubeli ajal meie tuntud riigi- ja kultuuri­ tegelaste ning Vabadusristi kavaleride matmispaigad. Meie ­ üleskutset võeti kuulda ja tagasiside ning koostöö eest­ ­ lastega nii kodumaal kui välis­ riikides väärib kiitust.

Tänutäheks tegime ettepa­ neku autasustada Eesti Muin­ suskaitse Seltsi piduliku sini­must-valge lipuga, mille sel ­aastal koos Riigikogu juhatuse­ ga ka üle andsime. Teise lipu otsustasime koos Riigikogu juhatusega kinkida Jaan Poska ­ Gümnaasiumile Tartus. Selle aasta oleme kuulutanud Tartu rahu ja Jaan Poska aastaks.

Soovime siis Tartule ja Tartu vaimule jõudu selle lipu all tegutsemiseks ning Eesti asja ­ ajamiseks.

Muide, üks näide veel.

EV100 raames koostöös ENLS ja EMLS külastasime kontsert­ reisiga ,,Hoia, Jumal, Eestit“ ka Rootsit, Soomet ja Lätit, kus panime lehvima Eesti lipud. Üheks seltsi eesmärgiks on korraldada selgitustööd Eesti elanike hulgas. Mida on vaja

Foto: Peeter Hütt

Need kolm suurt lippu Lauluväljaku raadiotornis on perekond Trei poolt tehtud korjandusega muretsetud ja lipu seltsi nimel (kuna kõik pere liikmed laulavad ja tantsivad) ning juba kolmas laulupidu käivad pere liikmed neid ka heiskamas.

Foto: K. Kiilaspea

Eesti sümboolika osas ena­ masti selgitada?

Oleme läbi aastate korral­ danud Eesti lipu ajalugu ja lipu kasutamise korda tutvustavaid loenguid ning näitusi nii kodu­ maal kui välisriikides. Samuti oleme trükkinud mitmeid lipu kasutamise korda tutvustavaid trükiseid ja teinud ka filme.

Meie poolt tehtud ettepane­ kute tulemusel täiendati Eesti lipu seadust, lisades sinna mit­ meid täiendusi ja parandusi.

Oleme aastaid olnud abiks ja nõuandjaks suurürituste sealhul­ gas ka meie laulu- ja tantsupi­ dude korraldamisel just Eesti li­ pusümboolika kasutamise osas.

Kas Sa oskad kokku ar­vutada kas või umbmäära­ selt, kui palju Eesti lippe on nende aastate jooksul seltsi poolt üle antud?

Raske on siin mingit arvu välja tuua. Juba aastaid on Eesti Lipu Seltsil saanud kenaks traditsiooniks kinkida Eesti ­ Olümpiakomiteele nii suured kui väikesed sinimustvalged lipud, mis antakse kaasa nii suve- kui taliolümpiamängudele minevatele sportlastele. Samuti oleme koos Riigikogu juhatuse­ ga kinkinud pidulikud lipud tublimatele kodu- ja väliseesti koolidele ning seltsidele, meie isamaalistele noorteühendustele jne. Selts jagab Eesti lippe eri­ nevatel tähtpäevadel ja sünd­ mustel.

Millised olid viimased suuremad üritused, kus lippe

jagati?

Suuremad üritused viimase aasta jooksul on kindlasti meie juubelilaulu- ja tantsupidu, Võnnu võidu 100, kus lehvisid sajad suured ja tuhanded väikesed lipud ja kindlasti ka ESTO-d on olnud meie poolt toetatud lippudega – olgu need siis Helsingis, Riias, Münsteris.

Eesti Kool Stockholmis on saanud Eesti Lipu Seltsi ja Riigikogu juhatuse poolt kin­ gituseks Eesti lipu. Kuidas tuli idee taolise toreda tradit­ siooni loomiseks?

Lähenemas oli EV100 ja diplomaadina ning varasemate suurürituste peakorraldajana paluti mind osaleda korraldus­ ­ toimkonna ajurünnakus, kus sai pakutud välja ajakava 1917­-Eesti autonoomia sünd, 1918-Eesti Vabariigi sünd, 1919-Võnnu võit ja 1920 Tartu rahu. Samuti tuli mul meelde varasem EV juubel, kui pakkusin idee teha muusikaline kingitus Eesti rii­ gilt nendele riikidele, mis Eestile Vabadussõjas esimestena abikäe ulatasid. Lisasime veel Islandi sinna kingituste saajate ritta ja kindlasti lugeja aimab, miks. Siit tuli ka mõte, et järje­ pidevuse mõttes võiks EV juubeliks teha veel kingitusi ja Eesti Lipu Selts peaks seisma nende eest, kes eesti keelt ja kultuuri hoiavad. Need on meie tublimad välis- ja kodueesti koolid, seltsid ning otsustasime neile kinkida pidulikud lipud.

(Järgneb lk. 14)

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

President Kersti Kaljulaid iseseisvuse taastamise 29. aastapäeval 20. augustil 2020 Kallid kokkutulnud, kallis Eesti rahvas!

Te ei tea, kui hea meel mul on, et saame täna siiski siin koos olla. Küll ettevaatlikult, aga siiski.

20. august 1991 on päev, millest alates elame hirmuta maailmas.

Saabus vabadus!

10. septembril 1991. aastal Moskvas, Eesti astumisel OSCE-sse, ütles Lennart Meri: Eestis vihati endisi võimukand­ jaid, kuid see viha ei olnud suu­ natud vene rahva ja kultuuri vastu, vaid totalitaarse võimu vastu.

Niisugune oli meie arusaa­ mine vabadusest – et meid iial enam ei koheldaks valitsejate suva järgi! Selle hääletasime vaimustusega oma põhiseadu­ sesse; riigist pidi igaveseks saama õiglase kohtlemise ja ­ võrdsete võimaluste tagaja.

Muidugi olgu meil riik, mis hoiab ja kaitseb just meie keelt ja kultuuri ja sellepärast on ­armas oma kodanikele! Me ar­ mastame ju Eestit niikuinii, sunnita – vaba riigi vabad ko­ danikud!

Eestist hakkas kasvama ­õigusriik.

Tänavu tähistasime Eesti esi­ mese põhiseaduse 100. aasta­ päeva. Sel puhul arutasime Riigikogus, mis on meile õi­ gem. Kas riik kui võim oma kodanike üle, allumine ühisele ­ suurele eesmärgile, mille kirjel­ davad valitsejad, toetudes või väites end toetuvat enamuse ­arvamusele.

Või tõdemus, et vabadus on

nagu rõõm – jagades ei saa kunagi endale vähem, vaid alati rohkem. /.../ Riik ei ole kohelnud meid erineval moel, olgu me maail­ ­ mavaade või isiklikud valikud millised tahes. Põhiseaduses antud vabadused on tulnud ­ muude seadustega sisustada ja kirjeldada ning seda on järje­ pidevalt tehtud.

Eestis saab inimene võita kohtus riiki, vaene rikast. Riik ei kujunda oma suhtumist ­kodanikku ega teistesse seadus­ likult siin viibijatesse selle jär­ gi, millist elu inimene soovib elada. Riigivõimu kandjad ei langeta otsuseid kitsalt nende huvides, kes on nad võimu juurde valinud.

Riigi abi ja toetus pole re­ serveeritud ettevõtjatele, kes sõna või teoga parasjagu ametis olevat valitsust toetaksid.

Praegu, 20. augustil aastal 2020, on aeg ausalt öelda – see poliitiline kultuur võib olla muutumas. Muutus pole enam ainult sõnaline, vaid sisuline – see puudutab riigi nimel teh­ tavaid otsuseid. Kes ei suuda, läheb ära, aga eks ametniku elukutse juurde kuulub ka ­ poliitilise tahtega kaasa mine­ mine.

Ma ei taha pisendada valit­ suse head tööd viiruskriisi oh­ jamisel. Tahan tunnustada neid ka ekspertide kaasamise eest.

Tunnustan ka meedikuid ini­ meste elude päästmise eest, tun­ nustan kõiki Eesti inimesi selle ühise pingutuse eest. Aga mida nädal edasi, seda murelikum ma

olen.

Olen kindel – valdav enamus meist siiski ei taha, et riik teeb oma otsused mitte me õigustest lähtuvalt, vaid kiusu ajades, toetades neid, kes on võimu meelest õiged ja jättes külma kätte need, kes seda pole. Kui keegi on riigi jaoks kuidagi õigem, siis ei tea me kunagi, ­ kauaks seda soosingut jätkub.

Valeks võib osutuda igaüks, oma püüdluste ja unistustega.

Täna ühed, homme teised.

Sedasi pole vabad ka need, kes arvavad end alati olevat soosingus. Selle soosingu hoid­ mise vajadus ise teeb mitteva­ baks.

••• Head sõbrad, kui te arvate, et ma ei tahaks sel kaunil päeval kõlada veidi muretumalt, siis te eksite. /…/ Me lihtsalt peame oma vaba­ duste kaitsmisest täna väga tõsi­ selt rääkima – juba sellepärast, et tänavu muutus meie noorte maailm samuti radikaalselt, nii nagu meie põlvkonnal 91. aas­ tal.

Aga nende maailm muutus senisest heitlikumaks ja vähem vabaks.

On väga tähtis, et noored – ja muidugi me kõik – tunnek­ sime siiski, et meie vabadusi miski muu peale viirusega seo­ tud paratamatuse ei piira.

2020 ei tohi olla aasta, mille kohta 30 aastat hiljem öeldakse – see oli hetk, mil hakkasime ilma jääma oma vabadustest.

See oht on. Pandeemia algu­ ses oli suur segadus. See on arusaadav. Kuid segaduste, kii­

rete otsuste ja ümberotsusta­ miste käigus on läbipaistvus ja otsustamise aluste selgus üliolu­ lised.

Muidu kaob usk õigusriiki, inimestel tekib ebakindlus oma õiguste suhtes. Ja see on tõelise vabaduse lõpp. /.../ ••• Tänavune aasta on olnud me noortele kodanikuõpetuse kiir­ kursus. Igaühest on sõltunud ja sõltub Eesti käekäik. Tavalises ajaloo kulus saame alles palju hiljem aru, mis oli kellegi roll, et ajalugu ei läinud teisiti.

Praegu sõltub Eesti lähitule­ vik igaühest ja otse – me võimet võtta vastutus kogu riigi ja rahva eest saab mõõta kahe nädala kaupa. Kui palju on Eestis kroonviirusesse haiges­ tunuid mõne nädala pärast, sõltub absoluutselt iga Eesti ­ inimese isiklikest otsustest.

Meie tulevik, turvaline või vähem, ongi kõikide meie ot­ suste summa. /.../ Meie noored on seisnud meiega koos ja kandnud seda ­ eakohatut vastutust. Selline on kriisiaja põlvkondade saatus.

Kriis on meid ühendanud – enam ammu pole kogukond ja naabruskond niimoodi ühte hoidnud nagu nüüd.

Me peame neile vastu andma kindlustunde, et otsustades ju­ hindume põhiseadusest ja uni­ versaalsetest inimõigustest. /.../ Me ei saa kaotada kurja vii­ rust, aga õigusriigi ja demok­ raatlikud vabadused saame me noorte jaoks alles hoida.

See loeb. Vabadus ongi kõige olulisem! Meie põhiseadus on kõige ilusam! Ja ta kehtib kogu Eestis ja kehtib kõigile, kes siin

Kanada päevikust

on olnud kaua majanduslikus kitsikuses, suletud. Hiljuti lep­ pis Toronto linnavalitsus omani­ kuga kokku hoonet üürides, eesmärgiks luua sinna kodutute varjupaik. Ilma kohaliku kogu­ konnaga konsulteerimata, ka­ heks aastaks.

Hotell on juba kolmas selline varjupaik piirkonnas. Vähem kui kilomeetri kaugusel Peetri kirikust, Broadway tänaval asu­ vad kaks madalat korterimaja, mida kavatsetakse lammutada.

Seniks aga on nr 55-65 Broadway kodutuile öömajaks.

Päeval ei tohi nad hoonetes olla.

Roehampton Hotel on 174 numbrikohaga. Broadway ma­ dalates majades on kokku 150 korterit. Niisiis päeviti 324 ko­ dutut – ja nende sõbrad – uita­ vad varem rahulikus linnajaos.

Päevikupidaja kasvas üles selles piirkonnas. Saab kinnita­ da, et väga sobiv koht, kus lapsi kasvatada – head koolid, poed, pargid jalutuskäigu kauguses.

Mis ime, et eestlasi sinna palju kolis, maju ostis. Ka sel sa­ jandil on nii – seal on lapsi pal­ ju, sama põhjuse tõttu. Lapsi ju südalinnas (kus on palju kodu­ tuid) ei kasvatata, pigem elavad seal vallalised.

Isegi Yonge’i ja Eglintoni tänavate ristmiku läheduses kõrghoonete ehitamisbuum, ühistranspordi uue väikese kiir­ rongiliini ehitamine, mis on hal­ vanud autoliiklust, jalakäijate vabadust, ei olnud muud kui liht­ salt nuhtluseks enne pan­ deemiat. Lisaks on ristmikul ja selle ümbruses on olnud aas­ taid, ka enne pandeemiat, kerju­ seid, 7-11 poe ees eriti agres­ siivsed ja selgelt mingi aine mõju all.

Ent fakt on selline, et kodu­ tuid pole kusagile paigutada.

Miks aga just sinna valiti – eriti Roehampton Hotelli, on jahma­ tamapanev. Hotelliparkla lõppeb põhja pool aiaga. Mille taga on lastesõim. Eelkooliealistele.

Umbes 20 meetrit hotellist lõu­ na poole on Eglintoni algkool, kus ka allakirjutanu esimest korda pinki nühkis. Kõik kõn­ disid tollal kooli. Täna­ päeval seda küll ei julgeks. Peetri kiri­ ku vastas, Roehamptoni põhja­ poolsel küljel asub suur kesk­ kool – Northern Secondary.

Broadway tänaval omakorda asub North Toronto keskkool, tasemel kolmikhüppajale vaid paar-kolm korda karata eel­ mainitud korterimajadeni, kus

kodutute oaas.

Kaalume arve. Algkoolis umbes 600 õpilast. Northernis 1 800, North Torontos 1 200.

Kokku 3 600 noort. Kes, kui kooliaasta algamas ei tea, mis vormis õppetöö toimub, peavad nüüd arvestama kooli mine­ kuga, kus võimalikud kokku­ puutumised kodututega. Kuigi väidetakse, et sõltlasi on seal vähe, leiavad kohalikud vastu­ pidiselt. Redditt on veebisait (ka eestikeelsena olemas), po­ pulaarne eriti nende hulgas, kes demograafiliselt sealses piirkon­ nas elavad, olles kombineeritud uudiste- ja sotsiaalvõrgustik.

Seal kommenteeritakse uudiste kohta tihti. Niisiis, mõnes mõt­ tes sõrm ühiskonna tuiksoonel.

Möödunud nädalal oli pärast seda, kui Globe & Mail avali­ kustas ajalehes Roehamptoni Hotelli kokkulepet, juba selle teema kohta enam kui tuhat kommentaari. Kuidas mustust on kõikjal. Parklates, parkides süstlaid. Inimväljaheiteid era­ mute murudel. Avaliku urinat­ siooni nähtud. Fotodega kinni­ tatud. Usaldatavam kui pea­ voolu­meedia.

Mõju avaldas mitmete tähe­ lepanek, et hotelli parklas on

Kodutute kriis Olgem ausad. Valdav enamus neist, kes elavad tänavatel, ei ole seal selle tõttu, et neil on elus olnud ootamatuid majan­ duslikke üllatusi või lihtsalt pole elu loteriis vedanud. Neid muidugi on, kahtlemata vähe­ muses. Kuna peamiselt on tegemist kas vaimse tervisega võitlemisega või alkoholi, nar­ kootikumitega. Tihti nii esimese kui teisega, viimane valitakse lühiajalise pääsemisena realitee­ dist. Pahatihti viib see sõltluse­ ni. Vaimsed häired on tõsi­ sed asjad. Statistiliselt on leitud, et üks viiest kanadalasest kannatab mingi sellise all, ängist tõsise­ mate muredeni välja.

Praeguse pandeemia käigus, mil tuleb distantsi hoida ja pa­ lutakse nii palju kui võimalik kodus olla, on Torontos tõsised mured kodututega, kelle arv paistab aina kasvavat. Nüüd on olukord eriti terav piirkonnas meie Peetri kiriku lähistel. Sõna tõsises mõttes. Otse üle tee kiri­ ku lõunapoolsest parklast Mt. Pleasanti tänaval asub Roe­ hampton Hotelli parkla. Hotell

on – kodus või külas.

••• 13 aastat on 20. augustil, meie iseseisvuse taastamise päeval, antud Eesti vabaduse eest võitlemise, tema hoidmise ja kindlustamise tunnustähisena üle tükk meie iseseisvuse taas­ tamise eelsetel ärevatel päevadel Toompea kaitseks veeretatud rahnust. /.../ 2020. aasta kivi kuulub Eesti teadlaskonnale. Mitmel põhju­ sel. Esmalt on nemad need, kes kannavad kroonviirusega võit­ lemisel vastutust selle eest, et poliitilised otsustajad oleks häs­ ti kursis, millest tõesti on abi ja millest mitte.

Nii seisavad nad oma tead­ mistega meie vabaduse eest.

Teiseks – meie põhiseaduse vaimus kasvanud noored, ka akadeemilised noored, on meie vabaduste tulevik ja nemad hoiavad Eestit rajal, millel oleme 30 aastat astunud. Nende rahvusvaheline ja avatud mõtle­ mine seisab vastu minevikuiha­ lusele ja suletusele meie poliiti­ kas.

Nii panustavad noored tead­ lased meie vabadusse. /.../ Õigusriik, sõnapidaja riik, meie põhiseaduse vaimus toi­ metav riik, on me noortele tead­ lastele – ja kogu põhiseaduse vaimus kasvanud põlvkonnale – midagi, mille eest nad on val­ mis seisma.

Ka sellepärast läheb kivitükk täna Eesti teadlaskonnale, selle võtavad vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere koos Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Mario Kadastikuga.

(www.president.ee, lüh.)

hilisõhtuti, öösel luksusautod.

Narkootikumite diilerid kun­ dedele ukse taha kaupa toomas.

Politseid ei kuskil. Kõige selle taustal toimus möödunud lau­ päeval rahulik aga nördinud meeleavaldus murelike laste­ vanemate poolt. Ning nagu tänapäeval kombeks, vas­ tasleeris seisid need, kes kaitse­ sid kodutuid – et vaesus ei hüüa tulles. Muidugi. Aga ei usu, et vaene inimene, kes tõesti pan­ deemia tõttu või varemgi töö­ koha, elupaiga kaotas, kaalukski niisuguses kohas ööbida. Mitte enne seda, kui kõik teised vari­ andid on kadunud.

Redditi foorumis kirjutas üks noor teismeline neiu, kel on õnn sel suvel tööl käia. Vahetus sel­ line, et lõppeb kell 23.00. Ning ta ei julge enam koju kõndida.

Esimest korda elus kardab oma kodu lähedal pimedas kõnniteel olekut. Sissemurdmiseid kõik­ jal. Üks hea hommikusöögile spetsialiseeruv restoran, kus ka siinne skribent on einetanud, on olnud sama perekonna valduses juba 72 aastat. Nüüd esimest korda selle pika aja jooksul murti sinna sisse. Varastati kõik (Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

Eesti Kunstnike Koondis Torontos astub rõõmsalt vastu juubelinäitusele Traditsiooniline tegevus ja tehnoloogilised uuendused kenasti tasakaalus Pandeemia on tea­ tavasti avaldanud suurt mõ­­ju ka ini­ meste vabaaja-te­ gevustele ja ho­­bi­ dele ning ühis­ kondlikele or­­ganisatsioo­ni­ dele.

Vestlesime Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT; ingl. k. Society of Estonian Artists in Toronto) president Elva Paloga, kuidas Torontos ja mujal elavaid eesti kunstnikke koondav organisatsioon on selle aja üle elanud, milliseid muudatusi on see tegevusse kaasa toonud ja kuidas kulgevad 65.a. juubelinäituse plaanid.

Juba eelmise aasta mais alus­ tas Elva Palo EKKT liikmetele igakuiste uudiskirjade saatmist emaili kaudu, lisades fotosid ja huvitavaid linke. Kuna osale liikmetest pole eesti keel esi­ mene keel, on uudiskirjad peamiselt ingliskeelsed. Idee on hoida liikmete vahel pidevat si­ det ja jagada infot: näiteks on mõnel liikmel tulemas näitus, mida teisedki hea meelega vaa­ tama läheksid. See networking hub on aidanud EKKT liikmetel üksteist rohkem tundma õppida, toetada ja kokku hoida.

Alates tänavu kevadest, kui puhkes COVID-19 pandeemia, on need uudiskirjad olnud eriti suure tähtsusega, aidates oma­ vahelist sidet hoida ka nendega, kes elavad kaugemal kui To­ ronto ja ümbruskond – Briti Kolumbias, Quebecis, USAs ja Eestis. Lisaks uudiskirjadele on tänuväärne algatus kunstifotod Facebookis, millega on tegele­ nud Jaak Järve.

EKKT näitused on olnud pika­ aegseks traditsiooniks ja oodatud sügiseseks sündmuseks Toronto eestlaste ja nende sõprade seas. Tänavune sep­ tembrikuine näitus oli juba aeg­ sasti planeeritud toimuma Eesti Maja läheduses Don Valley orus asetsevas Todmorden Mills’is Papermill Gallery’s, mis on kul­ tuuripärandi väärtusega paik.

Nagu Elva räägib, olid ette­

valmistused juba aasta algul täies hoos: Eesti Sihtkapital Kanadas lubas anda toetust, plaanitud oli suurejooneline avamine, kokku lepitud muusi­ ku esinemine jm. Siis aga tuli pandeemia ja kõik etteval­ mistused jäid seisma. Märt­ sikuus ega terve kevade ei tead­ nud veel keegi, milliseks ku­ juneb olukord septembris.

Igakevadine EKKT aastapea­ koosolek toimus aprillikuus ZOOMi abil, samuti valimised.

Elva sõnul oli see midagi täiesti uut: kurb, et ei saanud tavapära­ selt Eesti Majas kokku tulla, ent samas andis see võimaluse ter­ vitada liikmeid ekraanil nende kodudes. Läbirääkimiste osas otsustati avada Instagrami kon­ to, kuhu hakata postitama kuns­ tifotosid – veel üks moodus, kuidas üksteist tänapäevase teh­ noloogia abil toetada.

Järgnesid mitmed juhatuse koosolekud, ikka ZOOMi kau­ du, kus vaadeldi võimalusi, kui­ das edasi minna planeeritud aastanäitusega, kuigi kõik gale­ riid olid ju suletud. Elva sõnul andis igati lootust see, et Art Gallery of Ontario (AGO) taas­ avas oma uksed juuli algul – ehk siis peagi ka teised paigad.

Kuna aga galeriis toimuva näituse võimalus polnud päris kindel, otsustati paralleelselt korraldada ka online formaadis kunstinäitus. Idee leidis liik­ meskonnas toetust ja eriti nende jaoks, kes elavad kaugemal, on see suurepärane võimalus oma kunsti esitleda. Nooremate liik­ mete jaoks, kes tehnoloogiat rohkem kasutavad, on selle uue formaadiga kindlasti kergem harjuda, mõnevõrra uus on see ehk vanemaealistele, kes harju­ nud ikka galeriis toimuvate näi­ tustega. Ent aeg toob sisse mõningaid muudatusi. Laani Heinar tegutseb virtuaalnäituse korraldamisega ja inimesed juba saadavad fotosid oma kunsti­ töödest. ,,Mõte oli, et kui galeriis näi­ tust teha ei saa, teeme online näituse ja kui galerii võimalus

Island in a Storm, Viva Mankin, vesivärv.

avaneb, teeme samaaegselt mõlemad,“ räägib Elva. Hiljuti tuli rõõmustav teade, et näitust Todmorden Mills galeriis on siis­ki võimalik korraldada ja et EKKT on esimene grupp, kelle jaoks see võimalus avaneb. Nii ongi tänavu paralleelselt kaks näitust, üks füüsiline ja teine virtuaalne. Virtuaalnäitusel saab lisaks kunsti vaatamisele seda ka osta, kõik tööd on varustatud infoga meedia, mõõtmete, hinna jm. osas. Võib juhtuda, et sar­ nane kahe paralleelse näituse traditsioon jääb edaspidigi püsi­ ma või tehakse tulevikus virtu­ aalnäitus teisel ajal kui tradit­ siooniline galerii-näitus.

Todmorden Mills Papermills galeriis toimub EKKT 65.a. juubelinäitus kolmapäevast, 23. septembrist kuni pühapäe­ va, 4. oktoobrini 2020, see on avatud iga päev kl 11 h – 5 pl.

Toimub ka pidulik avamine – võimalik, et kahes vahetuses, kuna maksimaalselt tohib kogu­ neda 50 inimest, vahepeal planeeritud pool tundi puhasta­ miseks. Kehtivad uued pro­ tokollid ja uued reeglid – füüsiline distantseerumine ja maskide kandmine. Täpsemad detailid avamise osas on selgita­ misel.

Paralleelselt juubelinäitusega oli esialgses plaanis teha ka Jõekäärul asuvas Timmase kunstitares vesivärvi-workshop kunst­ nik Enda Bardelli juhen­ damisel, kes pidi kohale tulema Briti Kolumbiast. Praegu seda kahjuks teha ei saa. Ent plaan on teisenenud: õpituba toimub ikka, aga video vahendusel kunst­ niku kodust. Tuleb kaks demonstratsiooni: üks Jõekääru vaatega, millest Elva ja ta tütar Kai Palo (kes samuti EKKT lii­ ge) fotosid tegid ja mille hul­ gast Enda Bardell ühe välja va­ lis ja teine vaade kunstniku ko­ dukohast BC-st. Õpituba on planeeritud oktoobrisse, see on võimalik EKKT liikmetele ja sõpradele, samuti ZOOM-in­ tervjuu Enda Bardelliga.

Nagu kinnitab Elva, peame leidma võimalusi teha asju uut moodi, kui tahame edasi sam­ muda ja püsima jääda. Aja möödudes hakkab ehk rohkem­ gi kommunikatsiooni tulema läbi tehnoloogia: pandeemia on seda lihtsalt rohkem esile toonud. Tehnoloogia jääb meie­ ga ja peame sellega arvestama, samas peab säilima tasakaal, sest traditsioonilised aasta­ näitused ja õpitoad ei kao ka tu­ levikus.

Kõige selle jaoks on aga väga vajalik toetus. Elva hindab kõrgelt EKKT toetajaliikmete panust, mis võimaldab koondi­ sel püsida. On ju kõigega seo­ tud kulutused, mida liikmemaks sugugi ei kata. Samas on soov ikka liikmemaks madalal hoida, et noortel ei jääks raha pärast EKKT-sse astumata. Kui kellel­ (Järgneb lk. 14)

Nii neid kui paljusid teisi EKKT liikmete töid saab näha eeloleval EKKT aastanäitusel: Lunar Shift, Jesse Pajuäär, digitaalkunst.

Eestlase film nomineeriti tudengiOscarile Eelmisel nädalal selgunud tudengifilmide Oscarite nomi­ nentide nimekirjas on ka Eesti režissöör German Golub filmiga ,,Mu kallid laibad“.

Golub ütles ERRile, et nomi­ natsioon teeb talle suurt au ja näitab seda, et Eesti filmimaas­ tikul ja filmiga seotud õppeka­ vadel on toimunud suur areng. ,,Minu teada on see BFM-i ­ajaloos üldse esimene kord, kui tudengi-Oscari nominatsioonile saadi,“ ütles noor režissöör.

Film ,,Mu kallid laibad“ on lugu maalt pärit poisist, kes järsku koduta jääb ning oma ­ haige ema eest hoolitsema peab.

Raha teenimiseks asub poiss tööle laibavedajana. ,,See film oli tehtud ka sel­ leks, et meenutada inimestele, et sa ei saa olla päriselt elus, kui sa ei mäleta surma,“ ütles Golub.

Rahvusvahelise filmi tuden­ gi-Oscarite nominentide hulgas on lisaks Golubile veel seitse filmi – kaks Belgiast ning üks Suurbritanniast, Horvaatiast, Norrast, Hollandist ja Mehhi­ kost.

Tudengi-Oscarite võitjad sel­ guvad 15. oktoobril. (ERR/EE)

Parim rockihelilooja Rein Rannap ERR Kultuuriportaal on koostöös plaadifirmaga Vai­ guviiul juba mitmendat näda­ lat läbi viimas küsitlust Eesti parimate rockmuusika het­ kede kohta.

Eesti parimaks rock-heliloo­ jaks valiti Rein Rannap (kelle rock-žanri jäävat loomingut esi­ tas peamiselt ansambel Ruja).

Rannapile järgnesid Toivo Kur­ met (1949–2003, Eesti b­ iitbändi Virmalised juht ja heliloojana), Gunnar Graps ja Olav Ehala (parimad rock-palad koondusid rock-ooperisse ,,Johnny“).

Parimaks rock-lauluks hääle­ tati Rein Rannapi Ernst Enno sõnadele kirjutatud ,,Nii vaik­ seks kõik on jäänud“, järgnesid Fixi ,,Tsirkus“ (V. Toomemets/ J. Sütt), Ruja ,,Must lind“ (R. Rannap/ K. E. Sööt), ,,Eile nägin ma Eestimaad“ (R. Rannap/ O. Arder) ja ,,Eesti muld ja eesti süda“ (R. Rannap/ L. Koidula), Ultima Thule ,,Aed“ (R. Sibul/ V. Koržets) ning Tõnis Mägi ,,Koit“ (T. Mägi/ T. Mägi). (ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Rein Rannap.

Foto: Indrek Galetin, Vikipedia

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1016

I

S

Ristsõna nr. 1015 LAHENDUS

1. Truu.

6. _ _____ kalendri­ saba, Eesti Elu rubriik.

11. Türgi pealinn.

12. Aafrikas elav sõraline.

14. Innukus, usinus.

15. Juhis, eeskiri.

16. Hulk, komplekt (ingl.k.).

17. Teat. gaas.

19. Eesti Põllumajandus­ muuseum (lüh.).

20. Teede Remondi- ja Ehitusvalitsus (lüh.).

22. Mount Laguna Observatory.

23. Jeemeni sadama­ linn.

24. IKEAs müüdav kohvi-/teekann.

26. Aafrika vihmametsa näriline.

28. _____-sak.

30. Anne, andekus.

31. Mitmeosaline pidulik vokaalteos.

35. Küla Eesti põhjarannikul LääneVirumaal.

39. Alberta Schools’ Athletic Association.

40. Kont.

42. _____p, populaarne

internetitelefon (eestipäraselt).

43. Lühend sõnast ,,station“.

44. Tähtkuju astroloogias.

46. Naisenimi.

47. Kodumaa, isamaa (ld.k.).

49. Kümmepäevak, kümmeaastak.

51. M_____, Rooma tarkusejumalanna.

52. Vorm sõnast ,,neelama“.

53. Spargel.

54. Teadmistekontroll.

ALLA:

1. ______-Sternberg, tuntud baltisaksa aadlisuguvõsa.

2. Uisutaja (ingl.k.).

3. Tõrv, tökat (ingl.k.).

4. P_____, teat. aadlitiitel.

5. Vasak.

6. Praegu maailmas leviv viirus.

7. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

8. Vald Harjumaal.

9. ,,____ laulud“, eelmisel Estdocs festivalil linastunud film helilooja Tõnu Kõrvitsast.

Eesti jäätist saab süüa Aasias Premia jäätisevabrik alustab koostöös emafirmaga Food Union eksporti Hongkongi, Singapuri ja Taiwani ning saadab sel aastal Aasiasse üle 36 tonni Eestis toodetud jäätist.

Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimehe Aivar Ausi

10. Kirjastus USAs, mis tuntud Disneylandi algaastate fotode avaldamise poolest.

11. Teat. ajavahemik.

13. Silmnähtav, päevselge.

18. Elu-____, olme.

21. Windowsi operatsi­ oonisüsteem.

23. Vastuvõtlik.

25. Korea auto.

27. Inisev hääl.

29. Kümnehaarmeline peajalgne.

31. ______a meri, välja­vooluta järv Euraasias.

32. Kasahstani pea­ linna end. nimi.

33. Linn Prantsusmaal Loire’i jõe ääres.

34. Vann, toober (ingl.k.).

36. Astmik mõõteriistal.

37. Proua, madam (kõnek,).

38. Mitm. vorm sõnast ,,aed“.

41. Avangardne, uus.

44. Aina, ikka (kõnek.).

45. Eesti sõjaväelane (1890-1942); oli sõjaminister 1927-28.

48. Rembrandt Research Project.

50. Küsisõna.

sõnul on teele pandud 100 000 jäätist ehk ligi 7,2 tonni. Juulis saadeti teele järgmised 4 tonni jäätist. Selle aasta jooksul plaanib Premia Aasiasse saata kokku 36 tonni Eesti jäätist.

Premia Tallinnas asuvas jää­ tisetehases toodetakse Hong­ kongi, Singapuri ja Taiwani eks­pordiks kookosetäidisega šokolaadiglasuuriga pulgajäätist ja meloni-arbuusi-ananassimait­ selist vurr-jäätist, mis on Eestis müügil Väikese Tomi kauba­ märgi all. Aasia jäätisesööjate jaoks pakendatakse need jääti­ sed Lakto Diamondi brändi kandvatesse pakenditesse.

Lisaks Aasiale eksporditakse Eestis toodetud jäätist ka Leetu, Lätti, Soome ja Taani.

Eestis on eelistatuimad Premia Tallinna Külmhoone jäätisebrändid Eriti Rammus ja Väike Tom. (Allikas: kylauudis.ee)

Kokku või lõhki?

Paremale: 1. Kes, 4. Lamp, 8. Amor,

Nädala retseptid

PAREMALE:

Volli veste

T

12. Ara(vete), 13. Oina, 14. Vana, 15. (I)kka, 16. Tansaania, 18. Kirre, 20. Sil(t), 21. Eros, 24. Sinel, 28.

Kallista, 32. Kino, 33. Are, 34. Itali, 36. Nnn, 3. TEPP, 39. Aastaaeg, 41.

Tsaar, 43. Paan, 44. Nis(u), 46.

Anger, 50. Parthenon, 55. Are, 56.

Pile, 57. Mõni, 58. Nii (ja naa), 59.

Ader, 60. Muna, Gem. Alla: 1. Kakk, 2. ERKI, 3. Saar, 4.

Loterii, 5. Aia, 6. MNN, 7. Pass, 8.

Avalik, 9. Man, 10. (S)oni, 11.Raa, 17. Ais, 19. REL, 22. Osta, 23. Staap, 25. Nina, 36. Enne, 27. Long, 28. Katt, 29. Ares, 30. Lepa(puu), 31. (S)alsa, 35. (L)itaania, 38. Panter, 40. Ann, 42. Rih(m), 45. Semm(ima), 47. Gang, 48. Erie, 49. Reim, 50. PPA, 51. Aid, 52. RLE, 53. Nõu, 54. Onn.

7

Lapsest peale on jutt harakast, kel tõrvasel katusel tegemist meelen. Kui noka sai lahti, siis saba jäi kinni. Ja vastupidi.

Elamegi sellisel ajal, et ei tea, mida teha tuleb, kartuses jälle plindri sattuda. Mäletan, mida vanalell ühmas sellises olukor­ ras, kus teised segasid mõistuse käiku. Nii paks undsõk oll’.

Et umma kätt ka näe es. Linnakeeli - nii tihe udu, et sõrmigi ei kae.

Häirivad praegused miksatud sõnumid. Poliitikutelt, täna­ valt, ajalehtedest. Ütlevad üht, teevad teist. Valitseb tõepoo­ lest selline udune ilm – lootustandvat päikest ei näe. Kohe nii, et muidu selge pääga inime ep tia, kuda võ midä tetta.

Oleks ometi must-valge, aga vaat, halli ametlikult ei tunnista­ ta, kuigi seda olevat enamgi kui viiskümmend eri tooni.

Olen mitu korda temakesele ütelnu, et jätame selle krasnaja svezda tellimise. Seda ei loegi, sirvin. Kertu aga tahab aju­ harjutusi, kuulutusi uurida, kuigi ei temast tänapäeval poes käijat ei ole. Kardab, noh, et juhtub mingi meeleavaldus, mis pole mette inimsõbralik. Kuulis, kuda päisel ajal visati, siis kui kunded kaupluses, aknasse kivi, kuna poodnik oli jul­ genud sinna kinnitada sildi, mil ilutses - oleme kõik selles samas supis, kõik elud loevad. Õdangul tuldi nende pritsvärvipommidega kohale, määriti ka seinakive vihaste loosungitega. Kuid lehest põlnud teps sest miskit.

Mis aga lehes on, käib vastu karva ühtehoidmise põhimõttele. Vaat temake loeb toda nõuande nurka. Huvitav, ainult daamid kirjutavad neid – ei tea miks. Vist kuna mehed ei loe, nemad juba teavad, kuda ise vigu teha, teiste abita.

Omal ajal too Kallis Äbbi oskas küll soovitusi edasi anda mõistuse ja kaastundega. Nüüd aga selles samuses svezdas vastab muredele kah ainult ühe nimega provva.

Foto: K. Tensuda

BBQ-mais – lisaks lihale või ka omaette roana Suvel, kui söögitegemine toi­ mub sageli õues BBQ peal, on tore ka liha juurde sobi­ vaid lisandeid samas küpsetada, et poleks õue ja köögi vahet jooks­mist ja et kogu roog val­ miks samal ajal. Üks suvine tore toit on kindlasti värske mais – eriti praegu, kui seda on võimalik osta nii taluturgudelt kui poodidest.

Maisi valmistamine BBQ peal pole sugugi raske. Kõige­ pealt tuleb puhastada lehtedest, pesta ja ette valmistada tõlvi­ kud, määrides neid ümberringi võiga (mõned eelistavad ka oliivõli) ja raputades peale soola (või muid maitseaineid, näiteks küüslaugupipart). Kee­ rata iga tõlvik nelinurkse foo­ liumpaberi sisse, sulgeda (mitte väga tihedalt) ja asetada BBQ peale. Küpsetada umbes 20-25 minutit, vahepeal tangide abil ringi keerates – samal ajal küpseb ka näiteks liha – ning ongi meeldiv ja tervislik lisand valminud.

Strawberry Gin Fizz Paul Lillakas Hands on time: 1 minute Total Time: 1 minute Makes: 1 serving Tip: To make strawberry soda water, combine ripe sliced strawberries with soda water in sealable container. Let marinate for at least 30 minutes. The ­berries will take on the fizz of the soda and the soda will take

Too mampsel vastas lugejamurele, et ta vend on patuoinas, et eks meil ju neid musti lambaid karja satub, tuleb hoolit­ sevalt suhtuda. Ai miuke vastukaja! Ei tohi seda värvi, isegi loomade suhtes negatiivselt rakendada. Too heade soovituste pakkuja vabandas. Aga heldene aig – must lammas on ju genee­ tiline erand! Nigu albiino inimeste hulgas. Kas tuleb nüid muuta kaua kestnud metafoore? Inimeste nimesid?

Lugesin biblioteegis, ajal kui sisse sai, Riigi Postimeest.

Mille asutas meie keeli Konrad Must. Kas ta tohib seda nime enam kanda – akaku oopis nigu kunagine Eesti Maja juha­ tuse esimees Valgeks? Inimõiguste nimel.

Minu perenimi on punase värvi kirjeldusena seotud. Ei see meid kommudeks teinu. Uhke olen selle üle. Avalikult aga suud kinni hoides. Nigu vist ühtehoidmise huvides kästakse kohalike kommude poolt.

VABARNA VOLLI

Kirjanik Andrus Kivirähk – 50 17. augustil tähistas oma 50. sünnipäeva kirjanik Andrus Kivirähk.

Andrus Kivirähk alustas kir­ jutamist 1980. aastatel satiiri- ja huumoriajakirjas Pikker. Suu­ rem tuntus tuli 1995. aastal, kui lugejate ette jõudsid Ivan Orava lood. 1999. aastal ilmus popu­ laarne lasteraamat ,,Sirli, Siim ja saladused“, mida on tõlgitud mh ungari, leedu ja sloveeni keelde. Aasta hiljem jõudis lugejateni ,,Rehepapp ehk November“, millest valmis 2017. a Rainer Sarneti ekrani­ seering, mis on linastunud ka Torontos Estdocs festivalil.

on a light blush colour and strawberry aroma. Spoon ber­ ries over desserts or salads!

Ingredients: 1 oz gin 3/4 oz freshly squeezed lemon juice 3/4 oz simple syrup 1 cup strawberry soda water In glass filled with ice, com­ bine gin, lemon juice, simple syrup and soda. Mix gently and serve.

Alates 1990. aastatest on Kivirähk avaldanud hulgaliselt nii lastele kui täiskasvanuile môeldud teoseid (nt ,,Limpa ja mereröövlid“, ,,Oskar ja asjad“, ,,Kaka ja kevad“, ,,Maailma otsas“, ,,Mees, kes teadis ­ ussisõnu“, ,,Sinine sarvedega ­ loom“). Juubelisünnipäeva eel avaldas Kivirähk Kreutzwaldist inspireeritud teose ,,Puulased ja tohtlased“. (ERR/EE)

Foto: Ave-Maria Mõistlik, Vikipedia

Naljanurk Mees kurdab baaris tei­sele: ,,Kodus üldse rahu ei saa. Nii kui koju jõuan kä­ sutab naine mingit tööd tegema, üldse ei lase hinga­ tagi.“ ,,Mul on vastupidi,“ sõnab kaaslane. ,,Nii kui kodu uksest sisse saan kä­ sutab naine: ,,Hinga!““

8

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russophobia: Myth or reality? (II) According to Estonian philo­ sopher/poet Jaan Kaplinski, anti-Russian sentiment deve­ loped in Estonia in 1940, during the first Soviet inva­ sion and occupation of the country. Kaplinski sees this beginning as resulting from Nazi propaganda, which the Estonians endured during the German war-time occupation of 1941–1944.

Others attribute most of the negative feeling towards Rus­ sian as a direct derivative of Soviet/Russia repression during the first occupation, including mass deportations to Siberia, the liquidation and removal of the government, wide purges of most other officials, the destruc­ tion of the military, the seques­ tering of private property and the overall repression of the ­indigenous Estonian population.

These resentments obviously did not subside during Soviet authoritarianism and Commu­ nist Party dominance, during the 1944-1991 second Soviet occupation. But the feelings were distinctly anti-Soviet, easi­ ly transferable into anti-Russian attitudes, but still based on the brutality and suppression origi­ nating from Moscow, not evolv­ ing into intolerance of ethnic Russians but rejection of vile totalitarianism.

Kaplinski, however, suggests that the enforcement of Soviet rule in 1940 and the ensuing heavy handed practices of a stifling Soviet regime replaced ­ anti-German feeling with anti­Russian sentiments within twelve short months. He has also stated that anti-Russia ­sentiment has been sustained in Estonian political rivalry and as an enduring theme for the ­media.

The Kremlin’s fight with Russophobia has taken a dan­ gerous twist. It appears to treat Russophobia as a form of in­ ­ tolerance for Russians as an ethnic group. It hasn’t been nailed down. Is it aimed toward Russia or Russians? If it’s the latter, then it denotes xeno­ phobia or racism, akin to anti­Semitism, a condemnation universally acknowledged and ­ against which it’s relatively easy to find allies to join in a fight.

Academics have argued that theoretically Russophobia has no substantive meaning since Russia is not a nation-state.

Russophobia must therefore be a designation targeting a politi­ cal entity. But an academic approach does not negate its ­ use as an immediate dismissal of all criticism about the politi­ cally draconian nature of the current Russian regime.

Urve Eslas, in a Centre for European Policy Analysis (CEPA) report states that the term Russophobia is part of public discourse to describe not only Estonia’s policy and society but also its identity. Eslas ­approaches this from two view­ points.

First, CEPA has identified in the Kremlin’s designation of Russophobia towards adversar­ ies the notion of ‘gaslighting’ – the repeated attempts at con­ vincing the other party that its memory, perception and every­ day experience is false, until it starts to accept the alternative version. Second, the process of ‘interpellation’ explains that the ideas we internalize to an extent that they have such a grip on us make us believe they are our own.

Estonia, by responding to Russian accusations with guilt and agreement eventually may become Estonians’ self-percep­ tion and be defined by it. The Kremlin recognizes the respon­ ses of some Estonians who take the bait and uses the epithet ­accordingly. Analysts have indi­ cated that Moscow itself fully understands that ‘Russohobe’ may fit the image of an ideological enemy but has no ­ substance or justification when used to describe these special bigots that don’t exist.

However, analysts also say that Moscow’s use of Russo­ phobia is a weak propaganda weapon in its rhetorical arsenal.

Russian Foreign Minister Sergei Lavrov’s insistence that the Baltic states should somehow purge its Russophobic ‘be­ haviour’ to normalize relations with Russia should not be taken seriously.

How best to counter this false incrimination? By continu­ ing to explain that attacks on ‘Russophobes’ are a way of pro­­tecting Russian society against any doubts about the Kremlin’s behaviour. By reveal­ ing that the current Russian re­ gime holds critics of its policies and actions as enemies and thus strives to stigmatize them.

LAAS LEIVAT

Nr. 33

Estonian government does not recognize Belarus election results ERR, August 2020 Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) has said that Estonia does not ­recognize the results of Bela­ rusian elections on August 9 as they were rigged in favor of Alexander Lukashenko, who secured his sixth term as President of Belarus.

Reinsalu announced on ­social media on Tuesday: “The Government of the Republic of Estonia does not recognize Belarusian election results. The government’s position is that due to election fraud, [Alex­ ander] Lukashenko has lost his mandate.”

He added that political dialogue must be created in ­ Belarus in order to achieve ­honest and free elections.

Reinsalu added: “The govern­ment decided to allocate €100,000 to support Belarus’s civil society. I will present ­specific projects soon.”

The foreign minister also noted that a UN Security Council sitting will take place on Tuesday evening, where Estonia will raise the issue of Belarus.

Large-scale protests in Bela­ rus started late on August 9, after the Belarusian Central ­ Election Commission announced the results of the election showed Lukashenko, who has been in office since 1994, ­received 80 percent of the total votes with opposition candidate Svetlana Tikhanovskaya win­ ning only 10 percent.

An exit poll conducted in Tallinn and 25 major cities in Europe showed large-scale ­support for the opposition can­ didate among Belarusians living in Estonia, further legitimizing suspicions of vote-rigging.

On Wednesday, state leaders of the European Union will hold a video meeting with the main topic being Belarus. The foreign ministers of the EU have initiated proceedings re­ garding new sanctions against Belarusian authorities respon­ sible for election fraud.

A statement released by the government recently said: “Estonia does not recognise the results of the presidential elections in Belarus on 9 August, which were neither free nor fair. Estonia is of the opinion that Alexander Luka­ ­ shenko has lost his mandate due to widespread falsification of election results.

“The Estonian government supports the will of the Bela­ rusian people for change in the country and considers it impor­ tant to hold new, free, and ­democratic elections.

“The government supports the introduction of targeted

A pre-COVID 19 pandemic, face-to-face UN Security Council meeting in New York.

Photo: Estonian Ministry of Foreign Affairs, ERR

Estonia to raise situation in Belarus at UN Security Council ERR, August 2020 Estonia plans to raise the issue of Belarus at the UN Security Council, a statement from the Ministry of Foreign Affairs said on Monday.

Foreign Minister Urmas Reinsalu (Isamaa) said: “Due to the political crisis in Belarus and the potential threat to inter­ national peace and security, Estonia will propose an imme­ diate discussion on the situation in Belarus at the UN Security Council.”

One of the tasks of the Security Council is to help ­prevent conflicts and stop them from escalating. One of the main objectives of Estonia as an elected member of the Security Council is to ensure compliance with international law, and keep grave violations of human rights in international focus.

Reinsalu said it is crucial for the authorities of Belarus to stop the violence against peace­ ful protesters, release political prisoners and hold a dialogue with citizens with the aim of holding free and fair elections.

“Estonia remains committed to the people of Belarus,” He wrote on Twitter on Monday.

President Kersti Kaljulaid also said Estonia would raise the topic with the UNSC. “Estonia is working as an elected member of the UN

sanctions against those respon­ sible for the violence and elec­ tion fraud. At the same time, the government emphasises that the sanctions must not be to the detriment of ordinary Bela­ rusian citizens.

“The European Union must discuss and focus on the situa­ tion in Belarus in international organisations, including the UN Security Council, the UN Human Rights Council, the Council of Europe, and the Organisation for Security and Co-operation in Europe. The government believes that the emphasis must be on preventing a possible escalation of violence and finding a peaceful political solution that would lead to new

Security Council to ensure that the situation in Belarus is dis­ cussed in the Security Council as soon as possible,” Kaljulaid said in a press release.

“Estonia has also proposed to discuss the issue in the UN Human Rights Council in order to once again call for an end to the violence of peace authorities against peaceful protesters and to release those detained ­without a reason.”

Kaljulaid discusses situation with Baltic and Polish presidents On Monday, Kaljulaid dis­ cussed Belarus with the Lat­ vian, Lithuanian and Polish presidents and how to keep the topic in the international spot­ light and on the agenda of ­international organizations.

“We all want Belarus to be stable, democratic, independent and prosperous and we’ll keep raising awareness in support of the Belorussians’ wish for free and democratic elections,” Kaljulaid wrote on Twitter.

In a video meeting with the President of Latvia Egils Levits, the President of Lithuania Gitanas Nauseda and the President of Poland Andrzej Duda, it was discussed what the position of the countries could be, which should also be brought to the table in inter­ national organizations.

elections.

“The Estonian government supports Belarusian civil society and free press, as well as greater support from the European Union. The government agreed with the proposal of the Minister of Foreign Affairs to support Belarusian civil society with €100,000.”

Correction The Society of Estonian Artists in Toronto was incorrectly named in an article about them in the last issue. Our apologies.

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Why Belarus’ brave uprising matters to Estonia Marko Mihkelson, ERR, August 2020 Events near at hand could determine whether Belarus will remain an independent and sovereign country; whe­ ther the West can be trusted to protect democracy and civil liberties; whether Russia will swallow Belarus and in so doing restore its empire or whether Estonia and the other Baltic countries and their allies will succeed in deterring Russia from expanding its policy of aggression.

Let us be frank, we have not really cared about Belarus over the past few decades. Unlike Ukraine, Belarus has only strayed onto Estonia’s foreign policy radar occasionally rather than being a regular.

While Belarus is an Eastern Partnership country, communi­ cation has been fraught with difficulty. The reason for this being at least in part its autarchy, courtesy of President ­ Lukashenko’s regime and sup­ port from the Kremlin.

Belarusians’ apathy and ­apparent settling for what could be mistaken as stability and welfare has kept Lukashenko in power and various opposition forces from securing wide­ spread support. Anyone who has dared to stick their head out has either been murdered, ­arrested, tortured or deported.

The kidnappings and mur­ ders of former interior minister Yury Zacharanka, former head of the central electoral commit­ tee Viktar Hanchar and entre­ preneur Anatoly Krassovsky in 1999 are crimes of the Lukashenko regime that should never be allowed to expire.

Impunity breeds new vio­ lence that we have seen in Belarus in recent days. How­ ever, this recent burst of vio­ lence might not be enough to save Lukashenko. As presiden­ tial elections drew nearer, it was clear a slow change had taken place in Belarusian society that no one had seemingly noticed.

A free demonstration by tens of thousands of people all over the country showed that the Lukashenko era is coming to an end. People are suddenly fed up with the former kolkhoz chair­ man’s 26 years of wielding absolute power. Belarus’ civil ­ society issued a storm warning on August 9 – Lukashenko has to go and the future of the country needs to be decided in free and democratic elections.

Lukashenko tried to employ the tactic of intimidation both before and after elections.

Arrests of hundreds of journal­ ists, activists and presidential candidates did not negate Belarusians’ preparedness to show Lukashenko the door.

Obvious and massive election fraud was followed by swift and natural protests.

Fearing to experience the fate of former Ukrainian presi­ dent Viktor Yanukovych, Luka­

shenko immediately resorted to a campaign of violence to disperse protesters. Thousands were arrested, many were ­mercilessly beaten and tortured.

Sviatlana Tsikhanouskaya, who very likely won the presi­ dential elections, was forced to leave the country for the safety of her children following threats. However, that has not stopped the wave that seems to be picking up momentum to wash away Lukashenko. Tsik­ hanouskaya seems to have recovered her mental fortitude ­ and be ready to lead the transi­ tional council until new elec­ tions are held.

Shaun Walker from The Guardian wrote in his first-hand coverage of events in Minsk that during his 15 years of ­writing about protest movements and revolutions in Eastern Europe, he has never ex­ perienced anything of the sort – such heinous repressions and extraordinary resistance from the people at the same time.

We do not yet know where events will end up as I’m writ­ ing these lines, but what is go­ ing on is beginning to look like a “white and red heart revolu­ tion.” Belarus is moving toward great change and this dynamic weighs far more than could be surmised from the decidedly modest coverage in international media.

Why does the future of Belarus matter and what have lessons of the past few days taught us? Belarus only has two choices, broadly speaking.

Either to maintain its indepen­ dence and build a democratic state based on the rule of law on the foundation of a self-­ conscious civil society and plot of course for the European Union, or lose its sovereignty and become a province in the Russian empire.

The latter would also entail the suffocation of its newly prominent civil society. The choice is up to the people of Belarus. The former can only come about through free elec­ tions and with support from the democratic world. The latter would constitute giving in to violence and delegating deci­ ­ sions to the Kremlin.

The choice the Belarusians will make is of crucial impor­ tance for Estonia. Should the former scenario prevail, there is hope that the Russian empire built on the authoritarianism and violence of the Chekists will collapse for good.

It was the Bialowieza prime­ val forest in Belarus where the fate of the Soviet Union was decided under president Boris Yeltsin. Belarus could have the opportunity to drive the final nail into the coffin of the Russian empire. In other words – without Belarus, Russia has no hope of restoring its empire.

That said, it is clear the Kremlin will not give in that easily. We do not know the extent of Russian meddling ­

9

Opinion: Canada’s feminist foreign policy must support Belarusian feminist pro-democracy revolution Marko Mihkelson.

Photo: Edasi, ERR

b­efore, during and after presi­ dential elections. The presence of the bandits of the Wagner mercenary company that answers to Russian military intelligence alone is enough to suggest widespread manipulation.

It cannot be ruled out that the arrest of the Wagner group in Belarus was a ploy by Lukashenko and Putin to paint the former as a guarantor of ­independence. The confusion might also suit Moscow’s in­ terests as Lukashenko has not been the most obedient vassal.

At the same time, Belarusians’ courage in standing up to pro­ tests has sparked national iden­ tity and patriotism that might no longer be compatible with Russia’s imperial ambitions.

Russia has virtually panicked every time a people inhabiting the territory of the former ­empire has become more aware of its rights, demanded free­ doms and wanted to join the Western security architecture.

Russian aggression against such countries has always followed.

It is what happened in Georgia in 2008 to prevent NATO ex­ panding to the South Caucasus and what took place in 2014 to prevent Ukraine from moving closer to the EU. Will the same happen in Belarus in 2020?

Things are perhaps even more critical when it comes to Belarus. Should the Belarusians succeed in defeating their dicta­ tor, people in Khabarovsk and elsewhere in Russia could realize that their future might ­ also hold other choices than President Putin who was recently granted dictatorial powers by a constitutional amendment. I doubt there is willingness in the Kremlin to tolerate such a ­scenario.

Russia, just like Lukashenko, has already accused the West of meddling in Belarusian affairs and its first lady of propaganda Margarita Simonyan has taken to social media to urge sending in the “little green men” to re­ store order in the neighboring country.

Belarus is of immense strate­ gic importance for Russia that is locked in a long hybrid war with the West. Control over Belarus allows Russia to threat­ en NATO with a blockade of the Suwalki corridor (104 kilo­ meters separating Belarus from the Kaliningrad Oblast on the borders of Poland and Lithua­ nia) that would cost the allies their mainland link to the Baltics.

Belarus is also home to several key military factories ­ and a powerful early warning radar near Hantsavichy operated

by Russia’s 474th Independent Radio-Technical Unit. This al­ lows Russia to detect ballistic (Continued on page 10)

Marcus Kolga, Toronto Star, August 2020 A feminist pro-democracy uprising is taking place in Belarus, yet the leadership that Canada’s self-proclaimed feminist prime minister and foreign minster should be taking to support them, has ­ thus far been limited to expressions of “concern.”

Led by three women, Belarusians have braved the threat of violent repression to rally for their freedom and democracy since May. Despite ­ credible claims of mass elec­ toral fraud, Belarus’s dictator Aleksander Lukashenka claimed yet another electoral victory last week, extending his 26-year rule, for another five years.

The results in electoral pre­ cincts that refused to falsify election results, demonstrated a very different picture where opposition candidate, Svetlana ­ Tikhanovskaya, won by up to 80 per cent.

Far from respecting the true outcome of the election, Lu­ kashenka has instead engaged in a campaign of violent and ­often arbitrary repression aimed at suppressing thousands of Belarusians who have taken to the streets to call for new and transparent elections.

Over the past week, over 6,000 demonstrators have been arrested and at least two have been killed. Reports of mass torture and human rights abuse in Belarusian prisons have been posted on social media. On the streets of Minsk, videos show police randomly stopping cars (often intentionally crashing into them), dragging passengers out onto the streets and beating them with batons. The crack­ down can only be described as savage.

Tikhanovskaya was forced to flee Belarus to neighbouring Lithuania, after being threatened and coerced into reading a statement calling on Belarusians to accept the grossly fabricated official outcome of the election.

Last Wednesday, hundreds of women dressed in white, formed “solidarity chains” in a mass demonstration in support of Tikhanovskaya, and all the women who have led the Bela­ rusian pro-democracy move­ ment. On Sunday, nearly 200,000 Belarusians took to the streets of Minsk to demand Lukashenka’s resignation.

Without a firm Western re­ sponse to address the violence in Belarus, Lukashenka may intensify repression while ­ receiving encouragement to do ­ so from Russian President Vladimir Putin, who is current­ ly facing large protests in Russia’s Far East. The possibi­ lity that the Kremlin may exploit the ongoing crisis to ­

i­ntervene directly in support of Lukashenka cannot be discount­ ed, nor can the possibility that Putin may decide to seize all, or some part of Belarus in that process.

In contrast, a free and demo­ cratic Belarus would almost certainly seek closer integration with Europe and the West, con­ tributing to a more unified and stable Eastern European region.

In either case, the outcome of this crisis will have longterm security consequences for the region, NATO and Canada.

One would assume that the uniquely feminine nature of the Belarusian pro-democracy up­ rising would offer a perfect opportunity for Justin Trudeau ­ and Minister François-Philippe Champagne to put Canada’s much touted feminist foreign policy into practical and bold action. So far, they have not.

Backstopped by that femi­ nine foreign policy, Canada should be co-ordinating within the G7, and with the EU, to apply Magnitsky sanctions ­ against Lukashenka, his elec­ toral chief Lidia Yermoshina, who has overseen mass elec­ toral fraud in every Belarusian election since 1994, and those responsible for violent repres­ sion Belarusians have endured this past week.

Canada’s experience and con­ nections supporting Ukrai­ nian reform since 2014, would serve Belarusians and our re­ gional allies well. Canada should work with the EU to help organize a western summit on ­ Belarus and co-ordinate inter­ national support to ensure the transparency of any new, rerun, presidential election.

Canada should also be work­ ing closely with NATO allies in Lithuania, whose foreign minis­ ter, Linus Linkevicius, has taken on much of the heavy lifting to support the Belarusian opposi­ tion, to co-ordinate support for civil society groups, and to en­ sure channels of communication with the western democratic world remain open, including the internet.

Finally, Canada must call for an immediate investigation into the Lukashenka regime’s elec­ toral fraud, criminal abuse of human rights – including in the UN and OSCE – and at the International Criminal Court.

Ultimately, it is in Canada’s foreign policy and national ­security interests to support the people of Belarus in their struggle for a free and demo­ ­ cratic future. Belarusians are currently facing mass human rights abuses from a state ­unwilling to recognize the true results of the election. Canada needs to stand firmly with them.

(Marcus Kolga is a senior fellow at the Macdonald­ Laurier Institute.)

10

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Community strength for VEMU as a member of the Bloor Street Culture Corridor Vincent Teetsov On July 31st, Toronto entered Stage 3 of Ontario’s provin­ cial re-opening plan, 14 days after the rest of the province.

After a long pause of in-per­ son live events, indoor gather­ ings, and tourism, arts and cultural organizations are expanding their activity as much as they can, based on what is allowed. Keeping everyone safe and also provid­ ing much-needed cultural sus­ tenance has required a combi­ nation of clever ideas and teamwork.

I say teamwork because as an institution of our community, VEMU, the Museum of Esto­ nians Abroad, works alongside other local museums, cultural centres, and venues to develop cultural programming here in Toronto.

VEMU is part of a broader network of cultural organiza­ tions called the Bloor Street Culture Corridor. The Bloor Street Culture Corridor was created in April 2014, and is ­ currently made up of 22 mem­ ber institutions from Bathurst Street all the way to Bay Street.

Heather Kelly, Director and facilitator of the Corridor, founded the consortium based on the idea of partnership. In the Spring of 2013, having worked four years as Director of Marketing for the Performing Arts Division of The Royal Conservatory of Music, Kelly sought to create an association that stretched beyond two or three organizations.

She thought “Wouldn’t it be amazing if all of the arts and culture organizations in our community could work together in partnership for something larger for the neighbourhood?”

After several initial conversa­ tions, the first ever partners’

meeting was held on Hallo­ ween...in costumes! And even though everyone was in the arts and culture sector, in the same neighbourhood, most people were meeting each other for the first time. It grew from there.

The Corridor was founded the following April, starting with 12 member organizations.

The Corridor has always been a group where every orga­ nization is equal, no matter how large or small they are. Kelly states that this is fundamental to their core values. Every mem­ ber has something to offer and to gain from being a part of the whole.

Kelly has expressed her contentment with the way the ­ Museum of Estonians Abroad has connected to the Bloor Street community with its ­activity. “Whether it’s a one-off lecture, or one of the exhibi­ tions...it’s significant for the Estonian community but also for the city to recognize. For example, [learning about] the Estonian architects who have shaped Toronto.”

Speaking about Estonian Music Week, Kelly says “The team did so much with other Bloor Street Culture Corridor partners, to bring the musicians and really make that a valuable, super fun, and diverse festival and showcase.”

Through the Corridor, there really is a beneficial cross-polli­ nation of new audiences.

Corridor meetings are a chance for organizations to dis­ cuss the themes they are all working with, such as celebrat­ ing Tartu College’s 50th anni­ versary. On several occasions, clusters of members will work together on something with an underlying thread that ties them all together, like a film screen­ ing or concert.

In this way, Bloor Street is a

Why Belarus…

(Continued from page 9)

unique place in our city and Canada on the whole. The Corridor is introduced as “Toronto’s most diverse arts and culture district.” There is diver­ sity in terms of representing Estonian, African, Caribbean, French, Indigenous, Italian, Japanese, and Jewish culture.

It’s also diverse in terms of the range of high quality, profes­ sional programming and more.

You could go from a film, to an exhibition, to a museum, and to a concert over a single week­ end. For film, there’s HotDocs.

For music, there’s RCM. The Miles Nadal JCC has a gym and day care services. The Alliance Française has music, theatre, and lectures. Many Corridor members have libraries or offer language courses. The scope is broad, but culture is what binds it all together.

Kelly has conveyed that there is a lot to be hopeful about ­despite the challenges surround­ ing the recent large scale can­ cellation of cultural events. She is hopeful that it will cause a re-evaluation and recognition of the inherent benefits of the arts: vibrancy, quality of life, cultural development, social cohesion, and improved mental health.

Now with COVID-19, there’s a role for the whole Corridor to play in economic, social, and community recovery.

With the mask bylaw and limits on indoor gathering sizes,

Photo: bloorstculturecorridor.com

member organizations are all approaching the next season differently. They are adapting while staying true to what they do. One example of continuing to grow visibility in this time is the online broadcast of VEMU ÖÖTV on August 29th, for Muuseumiöö.

Some music organizations are commissioning projects from artists that are specifically created for a digital-viewing context. The Royal Conserva­ tory has their whole concert ­series on sale. There will only be 50 people in the concert hall, of course. For some venues, online tickets are free. For ­ ­others, online tickets are being sold for a similar price. This way, artist fees, online broad­ casting, and the cost of cleaning staff and ushers can be covered.

Corridor members are en­ deavouring to continue creating memorable cultural experiences for people, while abiding by regulations and being attuned to what audiences feel comfortable with.

VEMU’s connection to the Bloor Street Culture Corridor is something that helps strengthen the Estonian community in Toronto. It works as an exten­ sion of the community, where we can delve into our relation­ ship with other Torontonians who share similar objectives, dreams, and challenges as us.

EKKT (Society of Estonian Artists in Toronto) Artist Feature: Laani Heinar – new works, a book and the upcoming 65th Annual Exhibition While in the beginning quar­ ter of my creative career, it is interesting to look back on each annual exhibit with EKKT and remember the various pieces I’ve shown with the group. Interesting, because as this journey con­ tinues, the annual show is a kind of yearly pause where one can reflect on the work of the year, how styles, medium, subject matter and interests have changed. It’s clear while looking back how every year has been different for me and EKKT has always been a sup­ portive group to share new ideas and creations with.

Last fall, in the annual exhi­

bition, I showed two waterco­ lour illustrations that were to become two pages of a larger work: a children’s picture book

Nr. 33

I have been co-creating with Vincent Teetsov titled, “Pump­ kin and Stretch”. I was happy, and as always, a little nervous to share my new direction in work with the group, alongside the single demo copy of the book, which was met with en­ couraging feedback and sup­ port. Approaching the annual exhibition time again, it’s nice to reflect back on this, as we have now published our book!

It tells the story of two crea­ tures as they bravely journey through a dark cave where they discover their strengths and find a way out together...with the help of some mysterious cave paintings and unexpected friends.

You can find our book at: pumpkinandstretch.com.

As August is coming to a close, and we approach the 65th anniversary show this Sep­ tem­ ber, I look forward to sharing what’s next with everybody and trading notes as we pause for the year and reflect on our collective works; how styles, ­ medium, subject matter and in­ terests morph as we all continue on our own creative journey.

missiles coming from Western Europe and, more importantly, to monitor NATO submarines in the North Atlantic.

Russia knows what it wants and what it fears and is therefore ready for anything. ­ Including military intervention.

However, what is the West pre­ pared to do? The silence of the international media was deafen­ ing in the first hours following the presidential elections when the blood of peaceful protesters was already being spilled in the streets of Minks. The normally news-sensitive CNN couldn’t even publish an editorial column for several hours.

The same kind of passivity reigned on the political level that demonstrated the weakness or rather lack of recent policy. I would not be surprised if some Western countries only started looking up Belarus on the map in recent days. I remember how the former prime minister of a very important ally only dis­ covered Ukraine that had made the news with its Orange Revolution when looking at a map of Europe with me in November of 2004.

The courage of the people of Belarus puts to the test the seriousness of the European ­ Commission that refers to itself as geopolitical. Brussels must decide whether to match its words and open another geo­ political front against Russia, next to Ukraine, Moldova and Georgia, or whether to with­ draw and lose its credibility as a defender of democratic free­ doms and principles of the rule of law.

The challenge is equally great for the USA because on its reaction depends its status as the leader of the free world.

President Trump is silent.

European Union foreign ministers who met five days after election day in Belarus ­ took the first encouraging step in the right direction. Bela­ rusian elections were declared illegitimate and the process of new sanctions was launched.

It is to be hoped that grow­ ing differences between Greece and Turkey in the Mediter­ ranean will not get in the way of achieving the necessary con­ sensus. This tension between NATO allies, with France’s sharp confrontation with Turkey thrown into the mix, comes at a very bad time where our se­ curity is concerned.

The European Union must not lose momentum now.

Following up on initial steps, a clear message to the people of Belarus should be formulated and serious intent to support reaching new elections, civil society and the economy ­ demonstrated.

At the same time, it needs to be kept in mind that the road will be long and inevitably re­ sult in tensions with Russia flaring. Estonia and the other Baltic countries have a special role to play in this as the fate of Belarus will also affect our ­future.

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

11

Photo: Tallinn Music Week’s Facebook page

We’re Listening with EMW: Your insider guide to Tallinn Music Week Vincent Teetsov Elvy Kalep (second from left) with members of the Ninety-Nines, circa 1932.

Excelling in the Midst of Adversity (part eleven): Planning as a Strategy A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life

back, see what is missing, and move the pieces around.

First, we fill in all of the items we know are definitely going to be needed, followed by Innovation and change-­things we are not sure about, making are a distinctly co­­- yet suspect would likely be creative process; any man- present. Thirdly, we ask “what made item in the world that might surprise us?” we see or use today was creat­ ed by people very similar to Plan for the Inevitable, Plan us. Any new thing, product or for the Change: service we can dream up will Planning for unknowns al­ inevitably be influenced by – lows us to question and change and also influence – countless our process as we move through other people. it.

Every plan, no matter how In a way, when we make good, is only an estimate of plans for our own future, or what we believe the future plan to execute an idea, we are might hold, and will need to be actually planning to ‘pull the adjusted to meet the demands future towards us by the tail’, of a changing world.

Under­ often with many others. Alan standing that our plan is in­ Lakein explained this idea by complete allows us to look for saying “Planning is bringing the surprises as they are hurtling to­ future into the present so that wards us, so that we can track you can do something about it them quickly, and utilize them now.”

When we make a plan, we for the benefit of our idea, and are actually trying to create a the people affected by it. We more even distribution for the can plan to pull the future by people who are involved in the the tail, and then plan to make change, the people affected by changes to meet our goals.

Sometimes no matter what it, and the process (and surpri­ ses!) that we might have along we specify in our mind, or even the way. A plan is a ‘smoothing on paper, things don’t go pre­ out’ of the bumps in the road to cisely the way we envisioned. It would’ve been difficult for our desired outcomes.

Elviine “Elvy” Kalep to plan Plan for the People: precisely for the future, though When we make a plan, a her will to persevere and plan wonderfully useful consi­ for potential changes might deration is the people who are have helped her. Her story is going to be involved with, or one of triumph and challenges affected in our change-making around the globe.

Elvy was born in Taali, in process. Some useful questions to consider might be: Who Pärnumaa in 1899. As both of needs to be involved, and what her parents died when she was skills do they need? Who will young, she eventually lived be affected in the process, and with her aunt, moving to St. Petersburg. As the violence of the planned final outcomes? the Russian Revolution erupted Plan for the Process: in 1917, they escaped as far A process plan begins with away as they could, to Vladi­ the end goals in mind, and vostok, on the Pacific Coast of works backwards to help us Russia. Here, Elvy met and ­envision the necessary steps to married her husband, the general place them in most effective and Count Graf Slastšov, and order. It’s advisable to work together they had a son. Still, ­ with ‘moveable’ pieces, so that they were on the run, eventually the plan is malleable and can be reaching Manchuria in northeast adapted. In innovation design, China. we often begin with post-it In an unfortunately charac­ notes, so that we can take a step teristic surprise turn of events,

Slastšov disappeared completely and their son died. Amidst the rubble, she used her knowledge of five languages and worked as a multilingual interpreter, in­ cluding for the Chinese warlord Zhang Zuolin. Thereafter, she travelled through Asia and Europe. Back in Europe, she met the famous Dutch aviator Anthony Fokker, who taught her how to fly, thus enabling her to become the first re­ gistered female pilot in Esto­ nian history.

By 1932, her ambition moved to Transatlantic flight. In the United States, she became good friends with American pilot Amelia Earhart. It was around this time that the photo above was taken, at a roller derby fundraiser. From the left are: Amelia Earhart, Elvy Kalep, Frances Marsalis, and Betty Huyler Gillies, all members of the Ninety-Nines (the Inter­ national Organization of Women Pilots).

When Kalep wrote the children’s book “Air Babies”, ­ Amelia Earhart wrote the book’s foreword, three days be­ fore she left on her tragic final flight. Kalep said “I was one of the last persons to see her.”

Despite unexpected sadness, she continued to create, through to the end of her life.

A spirit of flexibility runs consistently through these stories. In turbulent times, a ­ plan may take the form of over­ arching ideals. Sentiments that we want to abide by, rather than an exact sequence of events, be­ cause unexpected things may happen.

In the final part of our collaborative series, Estonian Life and Chaordic Design will be bringing you an interview with Linda Karuks, who has worked as a leader in many institutions of our community. With so much care and experience, we wanted to catch up with her and hear her opinions on the stra­tegy of planning and more.

Make sure you read next week’s paper for this compell­ ing conclusion!

Eesti Elu and Estonian Music Week will be on the ground at Tallinn Music Week for this year’s festival, and we want you to be a part of it, too!

Canada isn’t yet at the stage of holding music festivals, and travel is still limited; but if you’re craving to see musical performances and liven up the end of your summer, we have good news for you. Tallinn Music Week will be holding a hybrid festival, with virtual ­access to shows and more. We have all the details you’ll need, so you can come with us ­virtually to the festival.

From Thursday August 27th until Sunday August 30th, there will be a wide range of artists from Estonia, Finland, the UK, Latvia, New Zealand, Norway, Lithuania, Germany, Morocco, Switzerland, and Denmark.

Berlin breakbeats? Check.

Latvia’s first shoegaze band?

Check. Trap and R&B? Check.

And what’s an Estonian sum­ mer without choral music? No matter what your musical pre­ ferences are, you’ll be able to have a good time.

Opening night on the 27th will take place at Fotografiska Tallinn, centred in the hip neighbourhood of Telliskivi.

The city will start to get into the swing of things as Jesse Markin, Jarmo Saari Republic, Anna Kaneelina, Tapani Rinne, Suistamon Sähkö, Puuluup, and Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand shake and soothe us with their songs. You might remember those last three artist names from 2019’s Estonian Music Week lineup.

We hope that you’ll have the chance to enjoy more of these artists in person at Estonian Music Week.

Just as much you’ll be in touch with the sleek and stylish side of Estonia’s capital, it’ll be a fun, down-to-earth connec­ tion, with free “City Stage”

pop-up concerts happening at places like Põhjala Tap Room, Laagna community garden, and the car park of the Telia build­ ing.

Tallinn Music Week is more than just about concerts alone, though. In fact, it’s a con­ ference and a multi-dimensional party that centres around the rich culture of Tallinn. Across the city’s many neighbour­ hoods, attendees will enjoy the Estonian Contemporary Art Development Centre’s curated shows, public discussions and debates, music workshops for kids about DJing, mouth-water­ ing pastries and street food, and conference talks about leader­ ship in culture.

What’s the best way to be a part of the action?

First of all, it’s important that you follow Eesti Elu and Estonian Music Week on Facebook and Instagram, be­ cause that’s where we’ll be pro­ viding you live coverage and updates, photos, and a selection of videos of the events taking place over the four days of the festival. Make sure your notifi­ cations are turned on, so that you can keep tabs on what’s happening.

If you want your own per­ sonal link to Tallinn Music Week’s happenings, then you may want to get a DigiPRO pass (https://shop.tmw.ee/prod­ ucts/135318). This will enable you to engage in live streams, recordings, the conference, workshops, round tables, and access the festival as a delegate.

Will we see you there?

Reach out to us on our social media platforms, so we can all start to get excited about what’s coming up together. We pro­ mise, you’ll only have to pack lightly for this trip!

Estonian students abroad, come study Estonian language e-courses at the World School – which helps to preserve and develop the Estonian language and get acquainted with Esto­nian history and culture! In addition to written courses, it is also possible to participate in online classes.

Teaching starts in September. Choose from thirty e-courses to suit you. Check out 2020-21 academic year courses and register by August 31st. http://yleilmakool.ee/global-school-in-english/

12

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Majakad ja allveelaevad Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Lake Erie kallast pidi läheb lääne poole loogeldes High­ way 42 ehk 142, mida mööda sõites tuleb ette ilus väiksem kohake nimega Port Burwell.

Peale selle, et seal saab soovi korral rannas olla terve päeva, on kohal ka rikkalik ja mitmekesiline ajalooline taga­ põhi, mida saab uurida lähe­ malt seal asuvast meremuu­ seumist. Soovijatel on ka võimalus minna allveelaeva Ojibwa tuurile.

Eelmises artiklis kirjutasin külast nimega Vienna, mis ei asu sugugi kaugel sealt, nii et ehk saab isegi kaht kohta ühes päevas külastada!

Aga miks asub külakeses suur allveelaev ja mis on ilusa majaka asutamise lugu? Vaa­ tame seda kõike natuke lähemalt.

1810. aastal andis valitsus loa, et lähemalt uurida ja doku­ menteerida maad Lake Erie ääres Houghtoni ja Yarmouthi asulate vahel, et saaks uutele immigrantidele maad anda.

Pidid kaks uut piirkonda tekki­ ma, Malahide ja Bayham, kus 1811. aastal valis poliitik ja üks riiklikest maamõõtjatest endale

maatüki Big Otter Creeki jõe­ suu juures, kus elada, niisiis saigi koha nimeks lõpuks Port Burwell. Burwell kirjutas rii­ gile, et jõgi on hea kalasta­ miseks ja kuna Lake Erie kaudu saaks suuremad laevad ka lähe­ male, oleks piirkonda hea aren­ dada ja väikeseks tööstuslikuks külaks teha, aga riik ei võtnud alguses kuulda.

Burwell tegeles edasi oma­ ette arendusplaanidega, aga kuna üks maatükk oli veel riigi omanduses, tekkisid problee­ mid. 1818. aastal sai ta lõpuks rendilepingu luua riigiga, aga kulus veel kaksteist aastat, kuni ta sai enda omandusse maalapi ja nii 1830. aastal sai väikse küla alustatud. 1848. aastal sai korralik sadam ehitatud ja Port Burwell hakkaski aastatega ­kasvama tuntud laevaehituse ja kalastamise keskuseks. 1920. aastateks oli levinud Port Burwell ka turistiasulana, kuna seal oli ilus liivane rand ja nii arenesid ka söögikohad ja muud atraktsioonid. Tänaseks on lähe­ duses suur provintsipark, kus saab telkida ja looduse lähedal olla pisut aega.

Aga nüüd natuke rohkem kahest suurest vaatamisväärsu­ ­

Joe Biden kinnitati ametlikult demokraatide presi­dendikandidaadiks USA Demokraatlik partei kin­ nitas sel nädalal toimunud valimiskonnakongressi teisel õhtul Joe Bideni ametlikult presidendikandidaadiks. Kon­ vendil pidas teiste seas video vahendusel kõne endine presi­ dent Bill Clinton.

Demokraatide kongressi ­vi­­deosõnumites räägiti demok­ raatide jaoks olulistest poliitika­ plaanidest, milleks on tervis­hoiu

kättesaadavuse suurendamine, vähemuste õiguste eest võitle­ mine, kliimamuutuse peatamine ja majanduse taastamine.

20. august…

kõrgemalt, Isaac Newtoni sõna­ dega: seistes hiiglaste õlgadel, siis on tarvis ka meelekindlust, arusaama, et mõned asjad siin ilmas ei saa olla kompromissi objektid, et loodusseadusi ei saa muuta hääletenamusel,“ rääkis Soomere.

(Algus lk. 1)

Hunt on kunstniku sõnul metsiku ja puhta looduse süm­ bol. Muusikat tegid vastuvõtul Jaan Pehk ja Setomaalt Nedsaja küla bänd, kus mängib bass­ kitarri endine torontolane Iisak Sulev Andreller.

Vastuvõtul anti üle 20. au­ gusti mälestuskivi, millega sel aastal vääristati teadlaskonda ja mille teadlaskonna nimel võtsid vastu Teaduste Akadeemia presi­ dent Tarmo Soomere ja Eesti Noorte Teaduste Aka­ deemia president Mario Ka­ dastik.

Soomere ütles mälestukivi vastu võttes, et on sügavalt õige, et tunnustuskivi iseiseis­ vuse alusmüüri pälvivad mitte konkreetsed isikud, vaid tead­ laskond. ,,Väga harva muuda­ vad üksikd inimesed maailma kulgu, pöörded sünnivad siis, kui ollakse ühel meelel. Head nõu läheb väga vaja rasketel aegadel, siis on vaja vaadet ­

Kõige rohkem aga rõhutati, et riik vajab tõelist juhti ja sel­ leks ei ole president Donald Trump.

Vabariiklaste erakonnakong­ ress toimub järgmisel nädalal.

(ERR/EE)

President Kersti Kaljulaid ütles, et teadlased kannavad ­koroonaviirusega võitlemisel vastutust selle eest, et poliiti­ lised otsustajad oleks hästi kur­ sis, millest tõesti on abi ja millest mitte. Nii seisavad nad oma teadmistega meie vabaduse eest,“ selgitas riigipea.

Kaljulaid rõhutas teise olu­ lise põhjusena ka seda, et Eesti põhiseaduse vaimus kasvanud noored, ka akadeemilised noo­ red, on meie vabaduste tulevik ja nemad hoiavad Eestit rajal, millel oleme 30 aastat astunud: ,,Nende rahvusvaheline ja a­ va­tud mõtlemine seisab vastu minevi­ kuihalusele ja suletusele meie poliitikas. Nii panustavad noo­ red teadlased meie vabadusse.“

(Erinevate allikate põhjal EE)

sest külas. 1840. aastal ehitati Port Burwelli majakas või tuletorn ja mis teeb selle eri­ ­ liseks, on tema kaheksakülgne konstruktsioon ja ehitus oli valmistatud kohalikust puidust. Üle saja aasta pidas majakat üleval Sutherlandi perekond kuni 1962. aastani, kui Kanada rannavalve alustas suuremal skaalal tuletornide kinnipane­ kute aktsiooni ja majakas läks küla omandusse. See on ka kõige vanem puidust majakas Lake Erie kaldal ja üks vane­ maist, mis on säilinud terves rii­ gis koos ilusa väikse majakaval­ vuri majaga, kus põleb alati väike tuluke aknas Sutherlandi perekonna mälestuseks.

Teiseks on allveelaev Ojibwa, mis alustas oma teenistusaega Kanada mereväes 1965. aastal ehk siis hiljem Külma sõja ajas­ tul, originaalselt pidi ta olema nimega Onyx ja minema Briti mereväe kätte. Ojibwa teenis Ida-Kanadas kuni 1998. aastani ja 2010. aastal pidi ta minema hävitamisele, aga Elgini piir­ konna valitsus, mille alla kuu­ lub ka Port Burwell, päästis ta ära mõttega sellest teha mere­ muuseum, mida saab nüüd külastada.

Tehke retk randa ja uurige natuke kodukandi aja­lugu, head avastamist!

Vene opositsionäär Navalnõi viidi mürgituskahtlusega haiglasse Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi kaotas nelja­ päeva hommikul teadvuse ning viidi mürgituskahtlusega reanimatsiooni, kus ta ühen­ dati kunstliku hingamise apa­ raadi külge. Navalnõi esindaja sõnul paistab, et teda raviva­ tel arstidel on keelatud rää­ kida.

Navalnõi oli lennukis, mille­ ga ta suundus neljapäeva hom­ mikul Tomskist Moskvasse, kui tal hakkas halb. Lennuk maan­ dus erakorraliselt Omski lennu­ väljal ja Navalnõi viidi haiglase, teatas tema pressiesindaja Kira Jarmõš.

Tema hinnangul võis Naval­ nõi saada mürgituse, kui jõi teed, kuna midagi muud ta hommikul ei joonud. ,,Arstide sõnul imendub mürk kuuma vedelikuga kiiremini,“ lisas ­ Jarmõš.

Jarmõši sõnul kutsuti Naval­ nõi kaaslaste palvel haiglasse ka politseinikud.

Navalnõi juhitud korruptsioo­ niga võitlemise fondi (FBK) ­esindajad teatasid, et koostavad juba politseile avaldust mürgita­ mise suhtes uurimise alusta­ miseks.

Navalnõi on korduvalt kan­ dideerinud Venemaa praeguste võimude vastu valimistel, muu­ hulgas Moskva linnapeaks (2013) ja Vene presidendivali­ mistel (2018). Suurimat tähe­le­ panu on ta aga saanud oma ­videokanalites avaldatavate pal­

Allveelaev HMCS Ojibwa, mis on nüüd meremuuseum ja avatud uudistamiseks.

Port Burwelli ajalooline majakas ja majakavahi maja, ehitatud 1840. aastal ja üks vanem säilinutest Kanadas.

20. augustist võiks saada jätkupäev President Toomas Hendrik Ilves kirjutas sotsiaalmeedias, et taasiseseisvumispäeva võiks hakata nimetama jätkupäe­ vaks.

Oma postituses arutleb Ilves 20. augusti tähenduse üle ning märgib, et see on ,,eestlasele hingeliselt – ja oma nahal tun­ netatult – aasta kõige olulisem päev“.

Ta kirjutab: ,,24. veebruar jääb alatiseks olema koos oma 20. sajandi traditsioonidega.

Kuid 20. august tähendab mida­ gi enamat, isiklikumat – see tunne, et olid ise juures, olid kohal – või olid seal su vane­ mad –, kui iseseisev Eesti taas tegelikkuseks sai, ei lähe kunagi ühegi okupatsiooni üle elanud inimese teadvusest.“ Ilvese arvates kirjeldab ,,taas­­iseseisvumispäev“ 20. au­ gustit liialt passiivsena, nagu oleks Eesti vabaks saa­mine ol­ nud ette määratud või juhtunud iseenesest. Iseseis­vu­mise taasta­ mise aastapäev on s­ isult täpsem, kuid veidi pikk, et see omaseks ja kasutatavaks jääks,“ lisas Ilves.

Sellest lähtuvalt teebki Ilves ettepaneku hakata 20. augustit nimetama jätkupäevaks.

(ERR/EE)

jastavate lugudega Vene võimu­ rite korruptsioonist. Navalnõi on ka varem füüsiliste rünna­ kute ohvriks langenud ning politsei teda on korduvalt kinni pida­nud. (ERR/EE)

Uus teelõik lühendab Tartu maanteed kolme kilomeetri võrra Möödunud reedel avati piduli­ kult uus teelõik, mis toob Tartu pealinnale kolme kilo­ meetri võrra lähemale. Uus 23 kilomeetri pikkune neljara­ jaline Kose–Võõbu maantee­ lõik muudab liikluse TallinnaTartu maanteel ohutumaks ja aitab riigil säästa miljoneid eurosid liiklusõnnetuste, ajaja sõidukikuludelt, ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Esmakordselt tuleb kasu­ tusele loomatuvastuse süsteem, mis hoiatab autojuhte, kui uluk läheneb maanteele. Süsteem suudab tuvastada ka väiksemate loomade, näiteks rebaste liiku­ mise, rääkimata põtradest ja metskitsedest. Loomad pääse­ vad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade üle­ tuskohast ning nende lähene­ mise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärk­ i­ dele, mille kaudu piiratakse ­operatiivselt autode liikumiskii­ rust.

Lisaks samatasandilistele ulu­ kite läbipääsudele on tee­ lõigule rajatud kaks ökodukti ning väiksemaid läbipääse väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele. Kogu teelõigu ula­ tuses on paigaldatud ulukitarad.

Vastavatud teelõigule ei ole lubatud aeglaseid sõidukeid, nagu näiteks traktorid ja jalgrat­ tad. Need saavad kasutada vana Tallinna–Tartu maantee lõiku.

Uus teelõik läks maksma ligi 90 miljonit eurot. (PL/EE)

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

ERSO esitas Hirvepargis Tormist Seoses helilooja Veljo Tormise hiljutise 90. sünniaastapäeva­ ga astus möödunud laupäeval Tallinnas Hirvepargis üles Eesti esiorkester ERSO, kelle esituses kõlasid tormised lood ja laulud.

Veljo Tormise muusika kõne­ tab kõiki, olgu see muusika filmile ,,Kevade“ või 1959. ­aastal kirjutatud avamäng nr 2, vahendas uudistesaade ,,Ak­ tuaalne kaamera“.

Dirigent Kristjan Järvi kirjel­ das Tormise loomingut: ,,Tal on üks väga spetsiifiline harmooni­ line keel, mis on äratuntav liht­ salt sekundi pealt. Siis muidugi see regilaulude vorm, mis on minimalistlik selles mõttes, et ta on korduv ja see paneb tege­ likult inimesi transsi mõnes mõttes. See on niisugune, mis esialgu võlub ära ja siis suure embusega haarab.“ Kristjan Järvi valis kontserdi kavasse lisaks Tormisele ka

Ülemiste linnaku uude kortermajja pääsevad elanikud nahaaluse kiibiga Tallinnas Ülemiste City linna­ kus avati sel nädalal esimene kortermaja, mis muudab senise ärikeskuse ka eluko­ haks. Kõik uksed avanevad seal kas uksekoodiga või naha alla paigaldatud kiibi abil.

81 üürikorteriga 13-korruse­ line uus elamu on eelkõige mõeldud linnaku ettevõtetele oma talentide lühi- ja pikaaja­

Gotlandil avati mälestusmärk ,,Väikese Anny mälestuseks“ 22. juulil avati Fårö surnuaial Gotlandil mälestusmärk ,,Väi­ kese Anny mälestuseks“, mis on pühendatud kõikidele põgenikele, kes randusid 1944 Gotlandil.

Mälestusmärgi algataja Kers­ tin Blomberg on õnnelik, et ta tegi omal ajal kõik need interv­ juud, mis onavaldatud raama­

13

Kodutute kriis (Algus lk. 5)

Helilooja Veljo Tormis oma 85. sünnipäeval. Foto: Anu Huntsaar

Eino Tambergi, Heino Elleri, Eduard Tubina ja Tõnu Kõrvitsa muusika. Programmis oli terve Eesti ajalugu ja mitte ainult klassikalise muusika vaate­ vinklist.

Kontsert on järelkuulatav/­vaadatav klassikaraadiost (klas­ sikaraadio.err.ee) või ERSO TV veebilehelt. (ERR/EE)

liseks majutamiseks, kuid seal saavad peatuda ka kodu- ja välismaised turistid ning äri­ reisijad. Ülemiste Citys tegutseb juba ligi 500 ettevõtet ja 10 000 töötajat. Kolmandik Eesti IT ekspordist tuleb siit ning just ­ see sektor pingutab kõige enam oma talentide nimel. ,,Rah­ vusvahelisel tööturul tegutsev talent on valiv ning ootab eest head töökeskkonda ja kiiret ­sisseelamist – muuhulgas kvali­ teetset kodu. Mugavate üürikor­ teritega aitame oma ettevõtetel talentide nimel konkureerida.“

(ÄL/D/EE)

tutes ,,Fårö — meie kodusaar“ (1994) ja ,,Inimesed saarel“ (2007). Viimasest leiab ka loo Anny Himmestist.

Mälestusmärki käisid avamas ka Eesti aukonsul Gotlandil Riina Noodapera ja Läti aukon­ sul Egil Linge.

Gotlandile randus 1944-45 aastatel 11 000 põgenikku. Ena­ mus neist olid pärit Balti riiki­ dest ja nende esimeseks kohaks Rootsimaa pinnal oli Fårö saar.

Kui palju suri sel ohtlikul põ­ genemisel, seda ei tea keegi.

(REPL)

Eestlanna film võitis Austraalias filmifestivali

külas, ühe tegelasega. Aga seda enam saime kinnitust, et sü­ damega tehtud isiklik film on universaalne ja puudutab inime­ si ka teisel pool maailma.

Eesti režissööri Eeva Mägi film ,,Süda Sõrve sääres“ või­ tis eelmisel nädalavahetusel Melbourne’i rahvusvahelisel filmifestivalil parima lühidok­ filmi auhinna. Auhind annab filmile õiguse rahvusliku konkursita Oscarile kandi­ deerida. Varem on sel moel saanud Oscarile kandideerida vaid üks Eesti film – selleks oli eelmisel aastal Ksenja Ohhapkina ,,Surematu“. ,,See oli suur üllatus, eriti, kuna ,,Süda Sõrve sääres“ on mingis mõttes hästi kohalik film – filmitud Sõrve sääres, ühes

Algselt oli režissööril plaan teha film „Sõrve viimane kau­ boi“, mis pidi rääkima Põdra küla viimasest elanikust – Kaljo Pärast –, kes oli ka naise naaber. Kahjuks suri naaber vahetult enne võtteid. Mägi ei ­ jäänud käed rüpes seisma, vaid hakkas otsima Kaljo sõpru, kes räägiksid Põdra külast. „Nii sat­ tusin Viljar Aadussoo (filmi peategelane – toim.) ehk Villi juurde. Villi tundis kõiki Põdra küla kadunud kauboisid isikli­ kult ja oli nõus jutustama nende lugusid, kombineerides seda minu fantaasiaga,“ räägib Mägi

alkohol ja elektrooniline tehni­ ka. Ning nemad ei ole ainsad, kes on seda alatut seaduserikku­ mist pidanud šokina üle elama.

Kodututele näpuga näitamine olevat NIMBY – „mitte-minutagaaias” lähenemine, eitavat sotsiaalseid realiteete, olevat enesekeskne. Vaidleks vastu.

Elame Don Millsis, samuti ra­ hulikus, rohelises linnajaos, samuti head koolid, poed, mõne minuti kauguses. Aastal 2018 avati käreda talve tõttu Don Mills Arena – jäähall, mis oli olnud suletud, ootamas linna­ valitsuse otsust, mis sellega saab, kodututele. Et oleks neil koht, kus magada. Kuid talvest lükati varjupaiga pidamine su­ vekuudeni. Vahetus läheduses LCBO, provintsi hallatava viina­ poe ümber kasvas märga­ tavalt kerjuste arv, suure parkla nurkades jõid väikesed kambad avalikult, jättes muidugi tühjad pudelid sinna. Parkides oli mär­ gata rohkem prahti, suitsupak­ ke, näiteks. Kohalik kinnis­ varaomanike ühing suutis kui­ dagi tuua lõpu olukorrale.

Parkdale’is, ajalooliselt var­ jupaikade ja narkootikumite müüjate linnaosa oli pandeemia algpäevadel nagu zombie film.

Mõistlikud olid kodus, karan­ tiinis isoleerimas; segased, kas droogide või vaimsete häirete tõttu, vallutasid vaikseid täna­ vaid neil karjudes ja röökides.

Seda teades, mida mõtlesid need, kes Peetri kiriku kandis kohalike eluga ei arvestanud?

Kolmapäeval, 19. augustil toi­ mus avalik, seletav koosolek olukorra kohta. Kuid nagu va­ remgi lausutud – kopli väravaid sulgeda, kui hobune on sealt pe­ rutanud, on mõttetu.

Keskajal püüdsid linnapür­ jelid katku eemal hoida linna­ väravaid kerjustele sulgedes.

Nüüd aga lubatakse kõikjale.

Teadagi, kodutud distantsi reeg­ leid ei pea ning ehk ei hooligi neist eeskirjadest, mida linn nõuab.

Seda kõike nädalal, kui peaminster Trudeau helde käega andis maksumaksjate rahadest – kodutud neid ei maksa, ainult saavad kasu neist - $30 miljonit Liibanoni korrumpeerunud riigi­ le, aitamaks pärast sealset plah­ vatustragöödiat. Kas poleks mõttekam sellist suurt raha hoo­ pis kodutute probleemi lahen­ damisele suunata? Kas pole me lapsed, me tulevik tähtsam kui mandunud asotsiaalide olevik?

TÕNU NAELAPEA

filmi idee sünnist. Kuna film on segu nii päriselust kui ka fan­ taasiast, ei tasu naise sõnul meistriteosest otsida täit tõde. ,,Süda Sõrve sääres“ on poeetiline dokumentaalfilm meestest, kelle hinged olid täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaas­ lane oli kaval viinakurat.

Eestlastest on tudengi-Oscari võitnud 2010. aastal Tanel Toom oma filmiga ,,Pihtimus“.

(ER/ÕL/EE)

Väiksemad ja suuremad lavad olid Vallimäele ehitatud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks.

Moekunstnik Reet Aus tutvustas oma töötoas riiete taaskasutuse ja ümberdisainimise võimalusi. Soovijad said Uuskasutuskeskuse riidekuhjast rõivaid valida ja need siis endile parajaks või moekamaks õmmelda.

Eesti avaldas…

(Algus lk. 1)

Arvamusfestivalil oli erakon­ dade ala, kus erinevad poliiti­ lised parteid korraldasid debatte ning ka mitmed Eesti poliitikud end meelsasti näitamas käisid.

Arvamusfestivali seostatakse ju edumeelsuse ja uuenduslikkuse­ ga. Kes siis ei tahaks olla edu­ meelne või siis vähemalt näida sellisena? Sel aastal korraldasid sotsiaaldemokraadid arutelu ­abielu üle, Isamaa debatt oli töö ja tööjõu teemadel, Eesti 200 eestvedamisel vesteldi tuleviku maailmavaatest. Festivali külas­ tasid ka president Kersti Kalju­ laid ja tema eelkäija ToomasHendrik Ilves.

Maailm on muutumas ning kliimamuutustes saab süüdista­ da ainult inimesi. Festivalil pöörati palju tähelepanu kesk­ konnasäästlikule eluviisile ja loo­ dushoiu teemadele. Rohe­ lised korraldasid arutelu Rail Baltiku teemadel. Eesti Vegan Selts küsis poliitikutelt, kas meil on vabadust olla mitte-vegan, kui maailm on kliimakriisis ja loomakasvatus on üks maailma suurimaid reostajaid. Reet Aus juhtis rõivaste ümberdisainimise ja taaskasutuse töötuba, Paidest kolme kilomeetri kaugusel ehi­

tati aga päikeseparki.

Festivalil oli nii palju põne­ vaid asju korraga, igale poole ei jõudnudki. Paide linnas oli mit­ meid festivaliga seotud üritusi, filmiõhtuid ja Eesti muusikute kontserte. Arvamusfestivali alal viibimine on kõigile tasuta, kuid tänavu oli vaja eelnevalt broneerida pilet, sest koroona­ohu tõttu oli külaliste arv piiratud. Festivali ala tundus tänavu nii ruumikas ja suur! Ei pidanud inimeste vahel tõukle­ ma ega trügima. Kõik küll festi­ valile ei mahtunud, aga soovijad saavad väitlusi järelkuulata ­festivali kodulehelt arvamusfes­ tival.ee.

Rahvusraamatukogu kutsus rahvast arutlema selle üle, milline on meie tulevikuraamatukogu.

14

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

LAHKUS MEIE ARMAS ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Richard Paesüld sündinud 10. oktoobril 1923 Haapsalus surnud 24. juulil 2020 Sidneys, BCs Mälestavad kurbuses ANNE (PAESÜLD) LIGHT HEATHER LIGHT KEVIN ja ZOE LIGHT koos lastega REIN PAESÜLD CAROL KERMAN

Puhka rahus!

Aarand Roos 1940-2020 9. augustil lahkus igavikku keeleteadlane, kirjanik, luule­ taja, diplomaat ja poliitik Aarand Roos.

28. mail 1940. aastal Tartus sündinud Aarand Roos põgenes perega 1944. aastal Rootsi, kus kasvas üles ja sai hariduse.

Roos töötas Lundi ülikoolis soome-ugri keelte professori kohustustes. Doktorikraadi sai ta samuti Lundi ülikoolist, kus kaitses 1980. a. keeleteaduskon­ nas väitekirja fennougristika alal.

Aarand Roos elas 16 aastat Ameerika Ühendriikides, ta oli Eesti Vabariigi konsul New Yorgis aastatel 1982–1995

Roos naasis Eestisse 1996. a, asudes elama Tallinna. Pen­ sionile jäämiseni töötas ta välis­ ministeeriumis tõlgina, tehes seda tööd pea 10 aastat.

Linda Vaike Järvalt neiuna LIGI

Aarand Roos oli ka Eesti Kristliku Rahvapartei presiden­ dikandidaat ja erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid juha­ tuse liige. Ta kuulus Kalju baptistikogudusse ning tal oli ­ märkimisväärne religioonitee­ maline raamatukogu.

Aarand Roos kirjutas hulga­ liselt raamatuid, nende hulgas dokumentaalse teose Türgi eestlastest.

Aarand Roosi ja ta muusi­ kust abikaasa Maaja Duesbergi (Rudolf Tobiase tütretütar) peres on kaks last, poeg Taavo ja tütar Leila. (Allikas: Maaleht)

S P ORT

Eesti korvpalli teerajaja Herbert Niiler nimetati Kuulsuste Halli

koolinoorte meistreid, jäähokis Tartumaa meistreid, pesapallis Ameerika Mängude Eesti Klubi (AMEK) meeskonnas Eesti meistreid, ta kuulus Tallinna ja Eesti korvpallikoondisse.

Korvpalliliit täiendas tänavu Eesti korvpalli 100. aastapäe­ va puhul Kuulsuste Halli uute liikmetega. Uueks Kuulsuste Halli liikmeks nimetati ko­ duse korvpallikoolkonna pio­ neer Herbert Niiler.

Õpingute ajal mängis Niiler Genfi NMKÜ meeskonnas Šveitsis, Itaalias ja Prants­ us­ maal. Ta valiti 1929. a Eesti korvpallikoondise treeneriks ning ta juhendas Eesti koondist 1936 Berliini OM-il ning 1937 ja 1939 EM-il (mõlemal 5. koht), oli Eesti meistriks tulnud Tartu NMKÜ (1934, 1936 ja 1937) ja Tartu Kalevi (1944) ning 1941 N. Liidu kaheksa linna turniiril esikohale tulnud ­ Tartu meeskonna treener.

Niiler (27.04.1905 Tallinn – 13.04.1982 Zelienople, USA) lõpetas 1923. a Tallinna 1. reaalkooli ja 1928 USAs Spring­ fieldi kehalise kasvatuse ülikooli. Ta õppis 1928 Šveitsis Genfi NMKÜ Kehalise Kas­ vatuse Instituudis (KKI) ning 1923–29 (vaheaegadega) TÜ majandus- ja 1934–39 usutea­ duskonnas. Sportima hakkas 1919 Tallinna Kalevis. Niiler oli korv- ja võrkpallis Tallinna

LAHKUS MEILT KALLIS JA ARMAS EMA

1944 põgenes Niiler Eestist, oli 1945–49 Saksamaal põgeni­ kelaagris ning tegutses mõnda aega NMKÜ Lõuna-Saksamaa välissekretärina. Aastast 1949 elas USAs Pittsburghis, kus NMKÜ teenistuses olles korral­ das korvpallurite treeninglaag­ reid. Möödunud aastal anti välja tema elulugu kajastav raamat ,,Herbert Niiler. Eesti korvpalli teerajaja lugu“.

Eesti korvpalli Kuulsuste Halli kuuluvad praegu: Herbert Niiler, Priit Tomson, Maret-Mai Otsa-Višnjova, Valdu Suurkask, Heino Kruus, Tõnno Lepmets, Martin Müürsepp, Anatoli Krikun, Edgar Naarits, Tartu Ülikooli naiskond (TRÜ), Erich Altosaar, Joann Lõssov, Tiit Sokk, Jaak Lipso, Heino Enden, Aleksei Tammiste, Ilmar Kul­ lam ja Jaak Salumets. (ERR/EE)

sündinud 27. juulil 1928 Kundas surnud 24. juunil 2020 East Yorkis Sind mälestame kurbuses ja leinas poeg JOHANNES poja abikaasa NINA tütar KATHY AMICA

Kuni näeme jälle

Eesti Kunstnike…

(Algus lk. 6)

gi lugejaist on soov astuda EKKT toetajaliikmeks, on see väga teretulnud samm. Toe­ ta­ jaliikmeid on muide pandeemia ajal ka lisandunud. Elva on väga tänulik ka Sihtkapitalile selle panuse eest. Samuti on väga oluline roll vabatahtlikel.

Ta mainib ka, et varem sai EKKT tänu pärandeile anda välja iga-aastast stipendiumi mõnele noorele kunstiõpilasele, milline traditsioon oleks igati väärt taastada, kui leidub rahali­ si võimalusi. Uute noorte liik­ mete saamine on EKKT suur soov, viies seega edasi eesti kunstitraditsioone Kanadas – 1956.a. asutatud pikkade tradit­ sioonidega organisatsioonis, mis on aastakümnete jooksul män­ ginud suurt rolli eestlaste ühistegevuses Torontos. Just vanemate ja nooremate liikmete koostöö on see, mis on ikka ise­ loomustanud seda elujõulist or­ ganisatsiooni, millel on kindlas­ ti veel suur tulevik. Sest kunst ei kao.

KAIRE TENSUDA

Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks Neljapäeval kinnitasid Eesti Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna üldkogud juba varem juhatuste poolt alla kirjutatud ühinemislepingu, mis andis Eesti Tulevikuerakonnale legi­ tiimse aluse.

Tulevikuerakond ehk TULE teatas, et valmis ollakse koos­ tööks kõigi poliitiliste jõudu­ dega, et Eesti poliitika ,,lahti raputada praegusest stagnat­ ­ sioonist ja erakondlikust vägi­ kaikavedamisest“. (ERR/EE)

Et muusika Sind saadaks ka seal kõrgel pilve peal…

Armas sugulane

Malle Kerson 24. jaanuar 1958 – 14. august 2020 KATRIN, KAILI, HELGA, ROBERT ja TIINA SERMAT peredega ERIK TALLMEISTER perega MART EINER EDA EINER

Lahkus meie armas

vil! Matti

Veskimets

sündinud 19. novembril 1942 Tartus surnud 9. augustil 2020 Torontos c. 1962/1963 Leinavad kurbuses KORP! FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Eesti Lipu Selts…

(Algus lk. 4)

Mittetulundusühingutel pole kunagi palju raha. Kuidas selts on raha kogunud (lipud pole just odavad!) ning kui palju on see nõudnud Sinult vabatahtlikku tööd või lausa ise omast taskust tegevuse toetamist?

Jah, meie meeskonnaga te­ gutseme missioonitundest ja tih­ ti tuleb seda kõike nii oma aja kui tasku peal teha. Mõned pro­ jektid on õnnestunud käivitada koos Riigikogu juhatuse või omavalitsusega. Samuti on meie liikmetel ette nähtud sümboolne liikmemaks.

Kas pärast üritusi täna­ takse ka seltsi selle panuse

eest või kipub see unarusse jääma?

Eestlastel ei ole kombeks väga tänada, kuid kui pärast õnnestunud üritust (loengut, ­ näitust, kontserti) näed tänu­ likke silmapaare või kutset tulla taas esinema – siis see ongi meile kõige suurem tänuaval­ dus.

Selts tegutseb aktiivselt.

Kui pikka eluiga Sa seltsile ennustad?

Seltsi inimesed tegutsevad peale Tallinna ka Tartus, Pär­ nus, Sindis, Haapsalus, Põltsa­ maal, Otepääl, Jõhvis, Narvas jm.

Arvan, et kõik sõltub sellest, kas suudame hoida järjepide­ vust ja haarata kaasa noori, kes jätkavad meie poolt juba ­alustatut.

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.” Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada septembrist.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pildilised palvused augustikuus: Pühapäeval, 30. augustil KAHETEISTKÜMNES KOLMAI­ NU­JÄRGNE PÜHAPÄEV. Koguduse liikmed, kelle e-postiaadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-postkastidest.

Pühapäeval, 13. septembril kell 2 pl VANA-ANDRESE KO­­ GUDUSE SURNUAIAPÜHA York kalmistu N. osas. Jutlustab koguduseõpetaja Kalle Kadakas.

Elektriorelil Juha Tikkanen.

See on koguduse esimene Jumalateenistus pärast Covid19 eriolukorda. Oleme jõudnud eriolukorra leevenemise kolmandasse astmesse. Teenistus toimub York matusemaja loal. Teenistusele tulles palume kanda kaitsemaske.

Toolide paigutamisel järgime 2m + 2m reeglit.

Olukorra muutumisest anname teada esimesel võimalusel.

Annetused Kirikufondi kasvasid aastaga kümnekordseks Annetused Kirikufondile kas­ vasid möödunud aastal võr­ reldes 2018. aastaga kümme korda 163 727 euroni. Eelmise aasta põhitoetus 151 711 eurot läks Narva Aleksandri kiriku renoveerimiseks. Tänavu ko­­ gub fond lisaks Narva Alek­ sandri kirikule toetusi ka Tartu Maarja, Paldiski Ni­­ko­ lai ja Tõstamaa Maarja kiri­ kute taastamiseks. ,,Usun, et samamoodi jät­ kates teeme aja jooksul kõik Eestimaa kirikud korda nii, nagu nad seda väärivad,“ rääkis Kirikufondi nõukogu liige, EELK peapiiskop Urmas Viil­

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 13. septembril kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­MA­LATEENISTUS. Teenib pas­­tor Timo Lige. Virtuaaltee­ nistust on võimalik näha koos eelnevate videojumalateenistustega TEBK.ca koduleheküljel.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9-2, K 12-5, N 9-2.

Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Variserist ja tölnerist Luuka 18. 9-14 9 Mõnedele aga, kes olid enes­ tele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: 10 „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. 11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtu­sed, abielurikkujad ega ka niisu­ gune nagu see tölner.

12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.“ 13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!“ 14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.““ Oleme rahvana lõppematus vaidluses, kellele kuulub tõde, kellele õigus. Kas tões ja õigu­ ses vankumatutele Andrestele või riugaslikele Pearudele. Või on õigus kaasaegsel juubilarist rahvakirjanikul, et oleme hoo­ piski võõraid meelevaldu üle kavaldada püüdvad rehepapid ?

Taasiseseisvumise päeva eel­ õhtulgi ei lakanud vaidlus: kes meist on õige eestlane? Ja nii me Vargamäe rahva sarnaselt aina kaevame ja kaevame oma õige-eestluse kraave ja asetame puhta–usu piirikivisid ega tee

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

ADVOKAADID

Pühapäeval, 23.augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

ENN ALLAN KUUSKNE

Pühapäeval, 30. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

ma. ,,Annetajate panus on kiri­ kuhoonetele hindamatu ja tänast ettevõtmist meenutavad tänuga veel ka järgmised põlved, kel­ lele pühakojad kaunitena säili­ vad, selle asemel, et laguneda.

Möödunud aasta oli meie jaoks hoovõtu aasta. Kutsun kõiki üles kirikute taastamisse panus­ tama, sest üheskoos suudame meile usaldatud pärandit tule­ vastele põlvedele edasi anda.“ ,,Fondi jaoks on kõige olu­ lisem kaasata püsiannetajaid, kes toetavad iga kuu näiteks 10 euroga,“ rääkis Kirikufondi te­ gevjuht Katri Gailit. ,,Pü­ siannetajad võimaldavad meil pikemas perspektiivis korda teha kõik Eesti 250 sakraalhoo­ net, millest enamus on kirikud, ning pakkuda ka hingehoidu Eesti inimestele. Eesti kirikud on meie vaimse kultuuri süda­

15

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688 med. Paljudes maapiirkondades on kirik mõisa kõrval ainus vana hoone, mis räägib meile meie esivanemate lugu. Peame seda kultuuri hoidma ja edasi andma. Me täname kõiki an­ netajaid ja usume, et tänaseks saavutatu on alles algus.“ Kirikufondi nõukogu esimees on Indrek Laul. (ERR/EE)

märkamagi, et äramõõtmise täpsuse püüdes oleme unus­ ­ tamas võidu alglätte – Jumala armukingituse inimesele.

Meenugu Jumala Armu kin­ gitus meile meie iseseisvuse ­taastamise aastapäevalgi.

Rõõmusõnumi raamatus on samuti kaks vastandlikku kan­ gelaste paari: usuõiged variserid ja patused tölnerid. Jeesust kutsutud mitte variseride, vaid ­ patuste tölnerite sõbraks.

Võiksime küsida enestelt, kes oleme meie: kas oma usu õigust tunnistavad variserid või patused tölnerid?

Variseridega oleks justkui kõik selge. Silmakirjatsejatega pole tõsiusklikul midagi ühist, ega ju? „Variserideks nimeta­ takse igaüht, kes end oma väliste tegude põhjal teisest paremaks peavad, kellele on võõrad kahetsuse pisarad.“ (Bonaventura †15. juuli 1274) Ometigi on Paavst Franciscus tunnistanud: ,,Nagu variseregi valitseb meidki oht end pare­ mateks pidada kui teised, liht­ salt sellepärast, et me järgime täpselt eeskirju, tavasid, kuigi me ei armasta oma naabrit ja meie süda on kalk, uhke ja ülbe.“ Kui Jeesus imestunult hüüab „ennäe inimest“ – ei viita ta ju tölnerile kui inimese ideaalile! Tölner oli Rooma ­ ­riigi maksuametnik, võõrvõimu­ teener, poliitilises keeles kolla­ borant. Vastupidiselt variseri­dele polnud ta oma teguviisi üle uhke. Jumala ees seistes tunnis­ tas ta end süüdi.

Just oma süü avaliku tunnis­ tuse läbi avanes tölnerile uus perspektiiv, mis juhatas tema elu muudetud radadele.

Meiegi palve ja tunnistus on: Jumal, kõik kes ma olen ja kes ma olema saan, lähtub Sinust.

Tean, see valmistab mulle suurt vaeva, jääda õigeks Sinu ees.

Armastuses ja armus aita meid kõiki.

Patuste ja tölnerite sõbra tähendamissõna kõneleb veel.

Vahest inimlikust argusest või kõrkusestki häbenetakse Jeesuse silmis ülimat – oma tölneri usku. Usku, mis ei usalda üks­ nes iseenese õigust ja oma isee­ nese tarkust, vaid jätab koha ka Jumala armule. Jeesus läbi oma tähendamissõna soovib, et me oma elus oma kohta õigesti mõistaksime, oma suhted õigele alusele rajaksime. Mitte keegi meist ei suuda oma iseenese jõust ja tarkusest Jumala juures oma privaatpesa ehitada. Keegi pole ju kirjutanud „et eks teie tea, et te kohtukoda olete“, vaid Rudolf Tobiase laulus me lau­ lame „eks teie tea, et te Jumala tempel olete“. Martin Luther on oma õpetuses rõhutanud, et üks­ nes armu ja usu läbi mõistab Jumal meid õigeks. Õigeksmõistmine on Jumala suveräänne tahe. Ta on oma Pojas väeti lapsena, inimeste piire ja piiratust kogedes siia inimeste maale sündinud.

Jumala inimeseks sünni läbi saame me end ja teisi mõõta.

Jumal on end inimese tasandile alandanud. Ta on meid see läbi ülendanud – Jumal ja inimene silmakõrgusel Jeesuses Kristu­ ses. Aamen!

Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja KALLE KADAKAS

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

Tellige EESTI ELU! Metsaülikool Eestis arutab, kas vesi on järgmine suur teema Käärikul algas pika tradit­ siooniga Metsaülikool, kus räägitakse sel aastal veest ,,Vesi – lahutab ja ühendab?“

Metsaülikooli kodulehel www. metsaylikool.ee. Osalejate arv on seekord Käärikul tavalisest mõnevõrra väiksem, aga Met­ saülikool toimub siiski tradit­ sioonilisel kujul ja kohas, ehkki kevadel oli kõne all ka aasta vahele jätmine või arutelude ­ korraldamine üle veebi, tõdeb Metsaülikooli toimkonna juht Triin Käpp. Peame oluliseks arutelukultuuri juures päriselt kohtumist, üksteisele silma vaatamist ning sõbralikku, kuid sisukat debatti, lisas Käpp.

Iga-aastane Metsaülikool Käärikul võtab arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad, püüdes vaadata tänasest kauge­ male. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpila­ sed, teadlased, lektorid ning ­kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Met­ saülikool kannab endas tradit­ siooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel aastal 1967. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. a. Käärikul ja järjepide­ valt alates aastast 2005.

Praegu käib maailma elu ­mber viiruse, aga väga tõe­ ü näoliselt saab tulevikus üheks suureks ülemaailmseks teemaks vesi. Vesi sunnib inimesi rända­ ma nii siis, kui teda on palju, kui ka siis, kui teda on liiga vähe, ütleb oma ettekande tee­ sides Teaduste Akadeemia pre­ sident, mereteadlane Tarmo Soomere. Üha rohkem annab kõneainet veepuudusest või siis üleujutustest tingitud miljonite inimeste toimetulek, ränne, jul­ geolek, eluks sobilik keskkond.

Metsaülikoolis arutletakse see­ kord valdkonna asjatundjatega teemadel vesi ja majandus, vesi ja ränne, vesi ja julgeolek, vesi ja toit. Räägitakse Läänemere seisust ja tulevikust.

Tänavuse Metsaülikooli esi­ nejad on teiste seas Urmas Dresen, Tarmo Soomere, Ave­ liina Helm, Mari-Liis Jakobson, Toomas Kapp, Kristel Vilbaste, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi, Mare Ainsaar jt.

Täpsem

programm

on

Lauluväljakul filmiti muusikali ,,Laulev revolutsioon“ muusikavideo Esmaspäeval filmiti järgmisel kevadel Los Angeleses esieten­ duva muusikali ,,Laulev

Revolutsioon“ muusikavideo loole ,,Never Forget Who You Are“, mida esitab New Yorgis resideeruv Eesti päritolu näitleja ja laulja Kristi Roosmaa. Muusikal on kirju­ tatud Broadway veterani Tony Spinosa ja James Bearharti poolt inspireerituna meie aja­ loost.

Kristi Roosmaa tegi oma debüüdi eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide ühes vaadatuimas teleshows ,,The Tonight Show Starring Jimmy Fallon“ Grammy auhindadega pärjatud räppari Residente ja Bad Bunny’ga. Kristi on lõpeta­ nud Ameerika Muusikali ja

Draama Akadeemia, esinenud solistina Carnegie Hallis ning pärjatud parima naisnäitleja tiit­ liga lühifilmis ,,Wildflower“ näitlemise eest.

Muusikavideo produtsendiks ja režissööriks on äsja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Mee­ diakooli audiovisuaalse meedia eriala cum laudega lõpetanud Vivian Säde. Vivian asub sügi­ sest omandama magistrikraadi stsenaristikas Edinburgh Napier’ ülikoolis Šotimaal.

Projektis lööb kaasa ka New Yorgis elav eestlasest brändijuht Valev Laube, kelle firma The VL Studios tegeleb muusikali turundusliku poolega.

Muusikavideo, mida spon­ soreeris Tallinna Lauluväljak ja kus on näha Eesti disainer Liina Steini imelist kleiti, avalikus­ tatkse septembri lõpus.

Fotod: Liisabet Valdoja

Rohkem informatsiooni muu­ sikalist – www.singingrevolu­ tionthemusical.com

Reformierakond jätkuvalt populaarseim Hiljutise MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitlu­ sest selgub, et viimastel näda­ latel toetust kasvatanud Eesti Konservatiivse Rahvaera­ konna (EKRE) reitingu tõus peatus.

Viimaste tulemuste põhjal jätkub toetus Reformierakon­ nale, neid eelistas 32,3 protsen­ ti, Keskerakonda toetas 22,7 protsenti ja EKRE-t 17,5 prot­ senti valimi­sõiguslikest kodani­ kest. Nädal varem oli EKRE toetus 17,9 protsenti, teiste esi­ kolmiku par­ teide toetus oli sama.

Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond 8,9, Eesti 200 7,6 ning Isamaa 6,2%se toetusega.

Koalitsioonierakondi toetab

Sündmuste kalender • Laup., 29. aug. kl 11h – 4 p.l. VEMU ÖÖTV ,,Öös on välis­eesti aega“ VEMU You­ Tube kanalil (vt.: vemu.ca).

• Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise täht­ aeg: 15. aug. 2020, tel.: 416222-9445 ja/või epost: jaakjarve@aol.com • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

kokku 46,4 ja opositsiooniera­ kondi 41,2 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. juulist 17. augustini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)