Estraveller 01 2016 by Estraveller

Eesti reisiajakiri

Kevad 2016

10 PÕHJUST minna Horvaatiasse

NEW YORK CITY ikooniline raudteejaam

ALPIDES armunud esimest laskumisest

Hea reisifoto saladus ART PRIORI maitserännakud

PÄEV GHANA külas

IDA-VIRUMAA jäine võlumaailm

ÜLENDA GALAXY KLASSI

TÄIESTI UUS FORD GALAXY

EasyFold elektriliselt langetatavad ja tõstetavad istmed Avasta ruum, mis on ühtaegu nii avar kui luksuslik astudes uude Ford Galaxysse. EasyFold elektriliselt langetatavad ja tõstetavad istmed võimaldavad sul vaid nupuvajutusega sättida vajadusele vastavalt ümber reisijatesalongi. Ruumikuse uut tähendust koged kui ülendad end Galaxy klassi. Vaata täpsemalt ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 129–180 g/km. Keskmine kütusekulu 5,0–7,9 l/100 km facebook.com/infoautoford

Värsket lugemist!

Eesti reisiajakiri aastast 2000 Ilmub veebruaris, mais, septembris ja novembris. Tiraaž: 12 000 Toimetus: estraveller@estravel.ee Reisisoovid: estravel@estravel.ee VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia PEATOIMETAJA Silvia Pärmann TEGEVTOIMETAJA Piret Tamm TOIMETAJA Janika Ritson, Estravel KUJUNDAJA Marju Viliberg KEELETOIMETAJA Marilin Look REKLAAM Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee TRÜKK Printall ESIKAANE FOTO Silvia Pärmann Väljaandja ei vastuta teenusepakkujate tehtavate muudatuste eest sõiduplaanides, hindades jms. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamiseks tuleb toimetuselt luba küsida. Loe digiajakirja ja vaata viimaseid uudiseid: www.estravel.ee/estraveller

Hea lugeja hoiab käes 2016. aasta esimest Estravelleri numbrit. Natuke hilja ehk, aga esimese ajakirjanumbri ja turismimessiga algab meie jaoks uus reisiaasta. Ehk märkasid, et ajakirja vorm on läbinud värskenduskuuri, ka sisu osas oleme teinud mõned muudatused. Estravelleri ei saa edaspidi osta ega raha eest tellida. Ajakiri tuleb tasuta postkasti kümnele tuhandele Estraveli parimale kliendile ja koostööpartnerile. Kui oled Kuldkaardi omanik, siis Sinu postkasti jõuab Estraveller tasuta, kui oled eelmisel kalendriaastal ostnud Estravelist reisiteenuseid vähemalt 350 euro eest. Kõik Platinum Clubi liikmed ja suuremad lepingulised ärikliendid saavad samuti tasuta ajakirja. Selle väikese kingitusega soovime öelda aitäh selle eest, et oled olnud meie lojaalne partner. Aitäh siis! Estraveller annab soovitusi sihtkohtade, tegevuste ja võimaluste kohta, et sinu reisiplaneerimist lihtsamaks ja põnevamaks teha. Kõige parem reisiinspiratsioon on ju sõbra särasilmi jutustatud lugu. Neidsamu kogemusi tahame ka ajakirjakülgedel jätkuvalt pakkuda. Uus aasta tõi Estravellerile uue toimetuse. Siiski võid ka edaspidi kohata samu tuttavaid kirjutajaid, sest ajakiri koosnebki täiesti tavaliste inimeste reisilugudest. Selle tavalisuse juures on nad lihtsalt reisifanaatikud ja muuhulgas kirjutavad-pildistavad hästi. Nii võid kindel olla, et ei leia siit ühtegi reklaamihõngulist soovitust, vaid omal nahal läbi proovitud ja edasi rääkimist väärivaid lugusid. Ikka veel muutuvas meediamaailmas kvaliteetsest ja ajakohasest sisust siiski ei piisa. Teate ju ise, mismoodi moodne igapäevaelu ja informatsioonirohkus soosib meedia kiirtarbimist, kuigi vana hea raamatu või paberajakirja sõrmede vahel hoidmise tunnet ei asenda päriselt veel ükski alternatiiv. Nii oleme ka meie muutumises, pakkudes edaspidi paremat digiväljundit nutilugejaile. Kui oled harjunud digilehti lugema, siis nüüdsest on digiajakirjade riiulis Sulle kättesaadav ka meie ajakiri. Samuti on Estravelleril uus keskkond veebis, kuhu jooksvalt reisiuudiseid lisame. Mine vaata järele aadressil www.estravel.ee/estraveller. Senisest veelgi rohkem kutsume lugejat üles kaastööle – kirjuta meile, millest või kellest sa Estravellerist lugeda tahaksid või pane posti oma viimane vingeim reisikogemus ja -foto! Just selliseid jagamist väärt reisielamusi soovime Sulle uueks reisiaastaks. Südames loodan, et see aasta tuleb reisija jaoks tavalisem ja rahulikum, ilma põrutavate uudisteta rahutust maailmast või kaduvast rahvuslikust lennukompaniist. Stabiilsemas taustsüsteemis saaks ehk enam keskenduda sellele, mis reisimise tegelikult väärtuslikuks teeb, ja ahmida endasse kõike seda kirevat, mida maailma eri paikade ja rahvaste kultuuril, ajalool ja loodusel pakkuda on. Sellist mõnusat kulgemist kodu- ja välismaal. Lõpetuseks jagame rõõmu, et Eesti suurim ja vanim reisibüroo Estravel on nüüd taas täiesti kodumaine – aktsiad on Eestisse tagasi toodud ja omanikud koos kollektiiviga panustavad iga päev selle nimel, et parimad reisivõimalused sinuni tuua. Turvalisi reise! ANNE SAMLIK, Estravel

Selles numbris PRAEGU ÕHUS

Värsket lugemist!

Uudised

Reisipostkaart

Teejuht jäisele võlumaale

60 inimesega jääl, autost rääkimata

Päev Abu Dhabis

Maailma kuulsaim raudteejaam

HEA ELU

30 4

10 põhjust minna Horvaatiasse… ka siis, kui päevade kaupa rannas peesitamine pole päris teie jaoks

Pildikesi Ghana külanaise päevast

Art Priori – kunst, pisut draamat ja ohtralt musta

SEIKLUSLIK ELU Armunud esimesest laskumisest

TASUB TEADA Reisiraamatud ja -filmid

Kuidas reisil kohalikest häid pilte teha? 57 Turvaliseks reisiks on ainult kindlustusest paraku vähe

MAAILMARÄNDUR 7 küsimust Hans H. Luigele

66 5

PRAEGU ÕHUS

Siseturismipakkumised Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Hotell Saka Cliff ja Tuhamägi – seiklus põhjaranniku nõlvadel Ida-Virumaa on kontrastiderohke: Kiviõli tehismäele rajatud Seiklusturismikeskus pakub keset tööstusmaastikku ligi 100 m kõrge mäe otsast mõnusat aja veetmise võimalust kõikidele mäesuusa- ja lumelauasõpradele. Saka mõis, mis asub pankranniku kõige kõrgemas punktis, on just õige koht, kus pärast pikka sportlikku päeva saunas ja basseinis lõõgastuda. Uni, mis pärast sellist päeva saabub, on sama muinasjutuliselt ilus kui mõisahotell isegi. Suusapakett kahele nädala sees (E–N) maksab 85 eurot, (R–P) 99 eurot, lastele on soodushinnad. Paketis sisaldub kolm tundi mäesõitu, üks öö majutust Saka mõisa hotellimaja standardklassi toas koos hommikusöögiga Rootsi lauas ning 1,5 tundi basseini- ja saunaala (leili- ja aurusauna) kasutust. Pakkumine kehtib, kuni nõlvad Tuhamäel on avatud.

Suusapuhkus Lõuna-Eestis majutusega Pühajärve Spa hotellis Foto: Pühajärve Spa

Pühajärve Spa annab võimaluse nautida täisväärtuslikku puhkust puhtas looduses koos mõnusate suusaradade ja mäesuusakeskuse kasutamisega Kuutsemäel. Mõisapargi südames asuv spaahotell on ideaalne sihtkoht nii neile, kes hoolivad oma tervisest, kui neile, kelle hing ihaleb ennekõike luksust. Laiast hoolitsuste valikust leiab endale meelepärase tõesti igaüks. Tegevust jätkub Pühajärvel alati – hotellis asuvad bowling, jõusaal, ujula. Pakett kahele maksab P–N 126 eurot, R–L 144 eurot, kuni 12 a lapsele 36 eurot. Paketis sisaldub peale majutuse ja hommikusöögi ka õhtusöök hotellis (kell 17–19), jõusaali, saunade ja ujula kasutus ning Kuutsemäe päevapilet kahele (päevapileti jaoks vajaliku vautšeri saab hotelli sisse registreerides). Spordivarustuse laenutus hinna sees ei ole, varustust saab laenutada mäelt, kuid ette seda ei broneerita. Pakkumine kehtib, kuni suusamäed töötavad.

Talvised spaanaudingud Meresuu Spa hotellis

Foto: Meresuu Spa & Hotel

Meresuu Spa & Hotel on heatasemeline wellness-spaahotell, mis asub Põhja-Eesti looduskaunis kohas, ühes Eesti vanimas kuurortlinnas NarvaJõesuus. Meresuu lõõgastav atmosfäär, jalutuskäigud mere ääres, vaikne merekohin ning männimets garanteerivad lõõgastava puhkuse. Hotelli säravaimaks pärliks on mitmekülgne vee- ja saunakompleks, heaolukeskuses on aga üle 30 hoolitsuste ruumi. Spaapakett kahele (majutus üheks ööks) maksab 125 eurot. Paketis sisaldub rikkalik hommikusöök restoranis Meloodia ning õhtusöök samas restoranis (nädala sees on kindel menüü, nädalavahetusel Rootsi laud). Lisaks kuulub paketti vee- ja saunakeskuse ning jõusaali piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel, soolakambri või Päikesetoa külastus ning luksuslik parafiini kätehooldus mõlemale. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2016. Foto: Estonia Resort Hotel & Spa

Talvine puhkus Estonia Resort Hotel & Spas Uus Estonia Resort Hotel & Spa asub kaunis Pärnus, kõigest 300 m kaugusel kuulsast Pärnu supelrannast ja tervisliku jalutuskäiku kaugusel kesklinnast. Estonia sündis uuesti möödunud aastal senise rohelise ja valge maja asemele. Hotell ja spaa ammutavad inspiratsiooni Eesti loodusest, rahvuslikest traditsioonidest, käsitööst ja kultuurist. Pärnu märksõnadeks on ju peale ranna, tervise ja reipuse ka festivalid, kontserdid ja teater. Estonia pöörab erilist tähelepanu une

kvaliteedile. Lähtudes mitmekümneaastasest kogemusest hotellide ja ravispaade pidamisel, valiti välja tekid-padjad, mis vastavad võimalikult paljude inimeste ootustele. Ettevaatust, võite oma puhkuse lihtsalt maha magada! Pakett kahele majutusega standardtoas maksab P–N 99 eurot, R–L 115 eurot. Paketis sisaldub üks öö majutust, rikkalik hommikusöök restoranis Noot, piiramatu spaa ja saunade kasutus kogu hotellis viibimise aja, Surnumere basseinis hõljumine ja mõlemale külalisele Humala kehahoolitsus. See põhineb hulgaliselt B6-vitamiini sisaldaval humalal ja on seega tugeva rahustava toimega. Pakkumine kehtib kuni 17.03.2016.

Võta ühendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpäeviti kella 9.00–17.30 telefonil 626 6233 või e-posti aadressil siseturism@estravel.ee. Hinnale lisandub teenustasu kaheksa eurot. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame üle 150eurose ostu puhul tasuta, alla selle on teenustasu neli eurot.

Uus muuseum Tallinnas näitab ikoonikunsti Vanalinnas Meistrite Hoovis uksed avanud ikoonikunsti muuseum, mille ekspositsioon täidab kolm korrust, paneb erilise rõhu vanausuliste ikoonidele. Uue eramuuseumi kogus on üle 300 ehtsa muistse aja eseme. Ekspositsiooni üks osa näitab ikoonikunsti kronoloogilist arengut, alustades 16. sajandist ja lõpetades 20. sajandi algusega. Erilist tähelepanu osutatakse kohaliku vanausulisest ikoonimaalija Gavriil Frolovi loomingule. Muuseumis on üle kahekümne ikooni, mille autor on Frolov ise ning ikoonimaalijad tema meistrikojast. Paljudele nendest kunstnikest oli ta mitte üksnes erialane, vaid ka vaimne õpetaja. Rohkem infot muuseumi kollektsiooni ja külastamise kohta leiab leheküljelt www.ikoonimuuseum.ee. Foto: Silvia Pärmann

TAEVASED SÕNUMID TURKISH AIRLINES lisas suveks senisele seitsmele väljumisele Tallinna ja Istanbuli vahel veel kolm ehk esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti on mõlemast linnast kaks väljumist.

PRAEGU ÕHUS

Uudised

FINNAIR, mis hakkas talvel lendama Miamisse, on otsustanud selle liini jätta käiku aasta ringi, korraldades nädalas kolm lendu: esmaspäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti. Lisaks hakkab Finnair sagedamini Chicagosse lendama, suurendades lendude arvu nädalas: kui 2015. aasta suvel korraldati kolm lendu nädalas, siis 2016. aasta suvel juba viis.

Pärnus jälle restoranide nädal Pärnu restoranide peakokad kutsuvad 2.–10. aprillil suvepealinna, kus toimub Pärnu restoranide nädal. Eelmise aasta suurest huvist lähtudes liitub sel aastal üritusega veelgi rohkem restorane ja külalistele pakutakse veelgi rohkem kohti. Suurepärane võimalus avastada enda jaoks uusi söögikohti. Ja oleme ausad, ega suvel neist paljudesse lauda ei saakski. Restoranide nädalal pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki 10 euro eest ja kolmekäigulist õhtusööki 15 euro eest. Menüüdega saab tutvuda ning kohti internetis broneerida alates märtsi viimasest nädalast. Vt: www.parnurestaurantweek.ee Foto: Silver Gutmann

NORDIC AVIATION avab koostöös Adria Airwaysiga kevadel mitu uut lennuliini. Märtsi lõpus alustatakse aastaringsete otselendudega Tallinnast Berliini ja Viini. Aastaringset teenindamist jätkatakse ka senise talvise Müncheniliiniga – alates 27. märtsist hakkavad tihedama graafiku alusel toimuma sinna otselennud kaks korda päevas seitse päeva nädalas. Viini liin avatakse 27. märtsil ja Berliini oma 29. märtsil. Lennud hakkavad toimuma korra päevas neli korda nädalas. Suvehooajalistest liinidest stardib kevadel peale juba müügis oleva Nice’i ja Spliti sihtkoha ka Pariis ning seda samuti juba 27. märtsist. VUELING alustab 2016. juunis hooajalisi otselende Tallinna ja Rooma vahel. Roomas maandub odavlennufirma lend Fiumicino lennujaamas. Jätkuvad ka lennud Tallinna ja Barcelona vahel.

AirDonkey aitab ratast rentida Kopenhaagenist alguse saanud AirDonkey pakub vahendusteenust rattaomanikele: varustades oma ratta vastava stardipaketiga, saab selle teistele välja rentida. Mobiilirakendus ja veebikeskkond aitavad oma ratta pealt lisatulu teenida. Kui oled turist võõral maal, on selline lahendus mugav: vaatad rakendusest, kus asub lähim vaba ratas, saad luku avamise koodi ja hetke pärast juba sõidadki soodsa kasutustasu eest võõras linnas. Kui tahad, võid veel kohaliku rattarentijaga kokku saada ja eluolu kohta küsida. AirDonkey loojad loodavad, et reisijad hakkavad niimoodi keskkonnahoidlikemaks ning et see aitab kohalikelgi turismituludest osa saada. Muidugi võivad teenust kasutada ka rattatud kohalikud, et kiirelt ühest punktist teise jõuda. www.airdonkey.com

LUFTHANSA plaanib tänavu turule tulla uuendusega, mis peaks reisijate stressi kaduma läinud pagasi korral tuntavalt vähendama. Lennufirma on praeguseks juba mitu kuud testinud digitaalset pagasilipikut, mis tähendab, et varsti on võimalik pagasi asukohta reaalajas jälgida mobiilirakenduse kaudu. Kui pagas on mingil põhjusel lennult maha jäänud, saab reisija sellekohase sõnumi ega pea pagasilindi ääres aega kulutama. Rakenduse kaudu saab ka sisestada aadressi, kuhu lennufirma peaks pagasi toimetama.

PRAEGU ÕHUS

Estraveli Kuldkaart 20 Head reisisoovitust oma ala parimatelt ei alahinda isegi internetiajastul keegi. Hoolimata online-reisiteenuste tulekust on reisibüroosid vaja vähemalt sama palju kui varem, kui mitte rohkemgi – paraku elame ajal, mil reisitõrked on sama igapäevased kui reisimine ise. Estraveli püsiklientidele mõeldud Kuldkaart tuli avalikkuse ette aastal 1996. Juba 20 aastat turul olnud kliendikaart on aastate jooksul täiustunud. Kuldkaart ei ole jäänud vaid plastkaardiks – nüüd saab telefoni laadida mugavama mobiilse kliendikaardi. Kuldkaart annab lisaks reisibüroole eeliseid pea 200 koostööpartneri juures, kus kehtivad kaardiomanikele soodustused. Sel lehel hakkad ka edaspidi saama infot Kuldkaardiga seotud uuendustest. Lisaks toome Sinuni teavet meie püsisoodustusi pakkuvate, uute ja juba olemasolevate partnerite kohta.

Kuldkaardi pakkumised

Easy Travel Usaldusväärne ja ilus, peab alati vastu ning seisab kindlalt Su kõrval – nii võiks kirjeldada parimat reisikaaslast. Reisiaksessuaaride pood Easy Travel pakub selliseid kaaslasi aastast 2002. Valikus on tooted tuntud kaubamärkidelt Rimowa, Tumi, Piquadro, Porsche Design, Strellson, Picard, Eastpak, Antler, Revelation ja Gerry Weber. Hiljuti lisandusid valikusse sallid Saksa firmalt Fraas, mille 130aastane ajalugu teeb ettevõttest oma valdkonna liidri Saksamaal ja Euroopas.

Easy Traveli sihiks on kiire ja professionaalne teenindus, kuid hindu hoitakse mõõdukatena, et kõik endale häid reisikaaslasi lubada saaksid. Tallinna viis kauplust asuvad Kristiine, Ülemiste, Solarise, Järve ja Norde keskuses. Lisaks saab uue kohvri, seljakoti vms soetada Riias või Vilniuses asuvast poest ja muidugi ka e-poest. Kuldkaardi ja Platinum Clubi kaardiga kehtib 10% hinnasoodustus Eesti poodides, v.a Rimowa GmbH toodetele. www.luggage24.eu

REISIPOSTKAART Argipäeva võlus Peking, Hiina

Selline on Peking, eks ju? On ja ei ole ka. Kes on käinud, teab, et sellist traditsioonilist vaadet näeb enamasti ainult turistide linnaosas. Kes ei ole käinud, näeb pildil just seda idüllilist Hiinat, mida otsima minnakse. Tegu on ühe Pekingi tuntuima hutongiga – Donghuameniga. Hutongid on n-ö hiina vanarahva kitsaste tänavatega asumid, kus kunagi toimusid terve linna asjatamised. Pekingis on neid säilinud umbes 600 alates ühest tänavast kuni tervete linnaosadeni. Kesklinna hutongid on ajaga muutunud kinnisvara kuldpaladeks ning seal elavad ainult rikkad ja hea maitsega inimesed.

Donghuamenis tegutseb õhtuti kurikuulus ööturg, kus pakutakse kõiksugu delikatesse alates küpsetatud lindudest (pulga otsas) kuni illegaalselt müüdavate küpsetatud sisalikeni (ka pulga otsas). Maagiline oli aga hetk pärast turu sulgemist, kui kõik turistid olid lahkunud ning kohalikud asjatasid poodide ja toidulettide kokkupakkimisega. Veel kümme minutit enne pildi tegemist oli tänav puupüsti täis turiste maailma kõigist otsadest. Mina, kes ma olen nüüd Pekingis käinud, üritan just seda vaadet jätta omale mällu, lootes, et just sellise pildina meenutan Pekingit ka edaspidi – teades, et see on ainult imepisike osa sellest metropolist. RENEE ALTROV

REISIPOSTKAART

Milline on olnud kauneim või kummalisim koht, kuhu oled reisides sattunud? Kuhu tahaksid kindlasti tagasi minna või mida soovitaksid teistele? Saada oma parim reisifoto ja sellel oleva koha lugu meile aadressile estaveller@estravel.ee.

REISIPOSTKAART

SAADA MEILE REISIL OLLES POSTKAART!

Suur rahu ja rohelus

Danumi org, Borneo saar

Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustavad ebamugavused, nagu verejanus kaanid, troopilisi haigusi kandvad sääsed ning tohutust niiskusest hallitavad riided. Sellest hoolimata kisub hing sinna alati tagasi. Varahommikused gibonite hõiked, kaunis linnulaul, tsikaadide kõrvulukustav saagimine ning metsalõhnad, mis on joovastav segu kõdust, niiskusest ja eeterlikest õlidest, korvavad kõik ebamugavused. VAHUR MÄE

125 meetrit astmeid Rio de Janeiro, Brasiilia

Kõrvetava päikese käes kuumusest virvendav õhk, millesse on segatud magusa maisi, kõrbenud sibulate ja praeliha, kuuma vaha ja juukselaki, kirsitubaka ja nahal säriseva mandliõli koduseks saanud aroomid, sulavad ühte monotoonselt müriseva liikluse ja lakkamatult tuksuva sambarütmiga, hingeldavate ja higist leemendavate, päikese käes põlenud turistide ohete, keksivate laste kilgete ja rõkkava naeruga, tänavamüüjate kutsuvate hõigete, uimaste kanepisuitsetajate pomina ja pulga abil enesepildistaja rõõmuhüüatustega. See on Escadaria Selaron. Päikesepaistel mõjub trepp lõbustuspargina – see on turvaline ja värvikas, ühendades mäe otsas asuva Santa Teresa jalamil laotuva Lapaga. Öö laskudes on trepp aga tuleprooviks neile, kes soovivad pühalt mäelt lõbutsema suunduda, muutes trepi suudmel hängiva favela-kuttide gängi justkui allilma värava Kerberoseks, kelle voli on otsustada, milline mööduja pääseb puhtalt ja milliselt võetakse kümnist. Kohalikele manifesteerib trepp kunstniku omaalgatusliku loomingu realiseerimist. Kaardil näpuga teed otsivale turistile tähendab trepp ilusat vaatamisväärsust ja võimalust teha linnuke must-see-nimekirja. Minu jaoks sümboliseerib Escaderia Selaron elu Rio de Janeiros. 125 meetrit astmeid, millest 42kraadises kuumuses toidukottide ja veepudelitega ülesrühkimine muudab ebavajalikuks fitnessitreeningus käimise. Trepp, mille kahhelplaatidesse on jäädvustatud üle 60 riigi, miljonite külastajate jalajäljed ja äratundmisrõõm. HEIDI PAJU

Kummituslinn Eestis Viivikonna

Ühele Viljandi fotoringi liikmele oli silma jäänud Viivikonnas pildistatud seeria. Loomulikult tekkis sellest kuuldes huvi asi oma aparaadiga jäädvustada. Mõeldud-tehtud, ja ühel ääretul hallil jaanuarikuu päeval asuski viieliikmeline reisiseltskond teele. Pärast parajat ekslemist avanes meile kaunis-kurb pilt kunagi õitsenud asumist, või õigemini sellest, mis oli sellest töölisasumist saanud pärast seda, kui enamik inimesi sealt lahkus. Kohalike endi sõnade kohaselt on neid sinna elama jäänud kaks tosinat. Viivikonnale tasub minna ainuüksi sellepärast, et näha ‒ ka selline Eestimaa on olemas. MEELIS HELI

PRAEGU ÕHUS

Vasaristi joastik.

Fotod: Kaido Einama

Teejuht jäisele võlumaale Üks jäämaailma kõige paremini vormitud kant on põhjarannik. Sealsed jääskulptuurid saavad eriti just ida pool alati rohkem pakast, sest Eesti kirdenurka külastab Siberi külm tihedamini kui muid Maarjamaa nurki. Ka lund puistab rohkem just sinna, sest jahtuv Soome laht on lähedal ja sealt see niiskus helvestena alla sajabki. Ida-Virumaad ääristab 1200kilomeetrine Balti klint, mis on nõnda pikk, et paistab kätte ka kosmosest. Sellest mereäärsest astangust peavad alla saama suuremad ja väiksemad jõed. Tallinnast Ida-Virumaa poole minnes tasub joaretke esimene peatus teha muidugi Jägala joal. Isegi kui olete seal käinud musttuhat korda, ei loe see midagi – juga on iga kord isemoodi. Mõnikord on vesi jääskulptuurides, mõnikord on allavoolu olevad saared ja kivid suurveega üle ujutatud, mõnikord laskub juga alla ainult ühe väikese nirena. Jägala juures on veel see hea asi, et läheneda saab kahelt poolt. Koogi poe juurest on kõik tsiviliseeritum: suur parkla, trepp alla orgu, rahvamassid. Aga teiselt poolt, üle Jägala ja siis Neeme poole pöörates avaneb joale metsikum vaade. Mõnikord saab isegi joa tagant läbi kõndida, kuid libeda ja jääga on see ettevõtmine ohtlik.

Viru raba – nagu Botswanas, ainult väiksem

Ida-Virumaale edasi kulgedes jääb kohe veidi aja pärast Peterburi tee äärde veel üks ikooniline turismikoht – Viru raba. Seda on väga lihtne leida Loksa poole ära pöörates, sest tavaliselt seisab juba mõnesaja meetri pärast raja alguses mändide all parklas palju autosid. Võib aimata, miks see raba ülipopulaarseks on saanud. Tallinnale nõnda lähedal ja kuni vaatetornini viib väga hea lai laudtee, kus inimesed üksteisest mööda mahuvad. Tee ei ole pikk, vaid mõni kilomeeter, aga samas vaheldusrikas, alates männimetsa alt, kulgedes üle raba ning jõudes lõpuks suurte laugaste äärde. Pärast laukaid on laudtee lagunenud ja päris lõpuni pole mugav kõndida. Ühed Hongkongi külalised kiitsid Viru raba aga nende jaoks kahe tähtsa asja pärast: teel rappa on metsa all mustikad täiesti tasuta ja laukad on „nagu Botswanas”.

Jägala juga – palju käidud, aga iga kord isesugune koht.

Tööstusromantikat koos langeva veega

Kui nüüd jugadega jätkata, võib Viru raba juurest edasi Loksa poole sõita ja enne Kotka tanklat Valgejõele pöörata – ees ootab veel mitu juga. Kõigepealt muidugi Vasaristi – pisike, aga ilus, mis võib kuivematel aegadel täiesti ära kuivada. Aga pole hullu, sest kanjon on ka siis huvitav, eriti talvel. Külmaga on 10 meetri pikkusel lõigul 4 meetrit langev juga pea alati jääpurikatega ehitud. Veel Valgejõe poole liikudes on üks täiesti eriline koht – Nõmmeveski. Inimene on siin kõvasti maastikku muutnud. Kunagi ehitatud hüdroelektrijaamast on alles jäänud turbiinikanal, mis küll enam vett ei pea, aga sammastel kulgev betoonmonstrum on vaatamist väärt ka lagunenud olekus. Valgejõgi langeb Nõmmeveskil vaid 1,2 meetrit, aga pakub pea alati vetemängu, sest on Lahemaa kõige veerikkam juga.

Kevadel hakkab joa jääkardin keskelt kärisema.

PRAEGU ÕHUS Nõmmeveski tööstusromantilised skulptuurid.

Nõmmeveski juga koos tehnitsistliku sammaldunud naabriga.

Bussiga üle Valgejõe ei saa, aga autoga võib sõita juba edasi üle puust silla Joaveskile, kuhu viib kitsas metsavaheline asfalttee. Joaveski joastik Loobu jõel langeb 150 meetri ulatuses 5,4 meetrit, ja kes oskab üle lugeda, leiab sealt kokku kaheksa astangut. Kitsas rippsild kannab üle jõe, kuid erinevalt Nõmmeveskist või teistest manitud jugadest pole Joaveskil mingeid radasid ega vaateplatvorme. Jõekallast pidi tuleb ise metsikult matkata. Turiste satub siia harva ja üsna kindlalt võib leida end täiesti üksi joastiku kaldalt uitamast.

Jääst loss

Jääskulptuuride vaatamiseks polegi vaja joast alla mere poole minna. Jää katab meretuulega talvel puid joa kohal väikese Valaste oja kaldal, millest viib üle (tavaliselt jääga kaetud) trepp. Rahvast on ilusamatel pakaselistel päevadel murdu, aga sealsamas üle tee asub ka kohvik ja ööbimiskoht, kui on tahtmist rahulikumat hetke oodata. Eesti kõrgeim juga langeb 30 meetri kõrguselt ja kuivab suvel päris ära, kuid talvel, kui ikka vett jätkub, kasvatab põhjatuulega kõige efektsemad jäälossid.

Jõgi, mis läheb külmaga endast välja

Nii hästi ei voola vesi aga Kunda jõe ürgorus Kunda linnas, kus kõvema pakasega kipub kärestik altpoolt ära jäätuma, ja siis surub jõgi end kallastest välja. Kaldal oleva Lontova seikluspargi jaoks on see ebameeldiv kogemus, joaretkelisele aga on üleujutanud ja jäätunud metsaalune hea koht maastikupiltideks. Kohe pärast Kunda tsemenditehast tuleb teel vastu Jaama tänava äärne muuseum ja selle juurest Kunda linna klubi ette ära pöörates saab teha peatuse pargis, et jalutada alla jõe äärde ja imetleda langevat vett hüdroelektrijaama tammilt. Ja langeb see vesi seal ka kõige karmima pakasega.

Kõrgeimad langejad

Saka ehk Kivisilla juga jääb Ida-Virumaa kõrgeimate kallaste piirkonda. Võib-olla on siin juba paras aeg teha esimene ööbi-

Nõia-ahjud Valaste juga altpoolt vaadata on talvel keeruline – platvorm seisab küll paigal, kuid sinna minna ei tohi.

mispeatus, sest pangal asub Saka mõisas tegutsev spaahotell. Trepid viivad kahest kohast alla mere äärde. Mõisa juures on korda tehtud endine piirivalvemajake, mille katuselt avanevad võimsad vaated merele ja pangapealsele. Joahuvi viib aga spaa juurest ida poole, kus asub Kivisilla juga, mida teatakse tunduvalt vähem kui Valastet, aga samamoodi jääskulptuure tekib tuulisema talveilmaga sealgi. Pikk raudsõrestik-trepp aitab ronida joa juurest alla mere äärde, kus viimase otsa peab talvise libedusega küll käpuli läbima.

Langevoja – kohe Sillamäe külje all. Looduse Omnibussi neli bussitäit rahvast mahtus joaservale korraga ära.

Jääskulptuure tekib Ida-Virumaal mujalgi kui jugade ja kärestike juures. Metsastki võib leida jääst sambaid ja jäämägesid, millele esialgu ei oska mingit tekkepõhjust anda. Veelgi kummalisem – need jäämäed on keskelt tühjad ning nagu vulkaanist tõuseb tipust sooja auru. Rahvapärane nimetus – nõia-ahi – ei aita ikka tõele lähemale. Tegu on endiste kaevanduskäikude õhutusšahtidega, kust tõuseb üles maa-alune soe õhuvool. Muidugi toob see kaasa niiskust, mis augu ümber karmi pakasega kohe ära jäätub. Nii tekivad kevadeks šahtide ümber korralikud mitmekorruselise maja kõrgused jääsambad ehk nõia-ahjud, mille on vorminud põlevkivikaevandus. KAIDO EINAMA vabakutseline ajakirjanik

Paljud ei teagi, et Saka joal on samasugused jääskulptuurid kui Valastel.

PRAEGU ÕHUS

60 inimesega jääl, autost rääkimata

Tondisaar on keset Võrtsjärve, kaldast enam-vähem täpselt kolme kilomeetri kaugusel. Järvemuuseumi sooja kohvikulaua tagant võib saart vaadata niikaua, kuni tulebki tahtmine seal ära käia. Läksime kahe bussitäiega – üks seltskond Tallinnast ja teine Tartust. Ilm oli sel pühapäeval nagu olema peab: põhjas (ehk Tallinnas) külmem ja alla –20 kraadi, Võrtsjärvel kosutavalt soe, kõigest –16 kraadi. Ainult päike oli pilve taha kadunud, muutes kogu maastiku pea kohal olevast taevast jalge all krudiseva lumeni täpselt ühte värvi – helehalliks. Aga selle värviga sobivadki hästi kokku oranžikad kõrkjad ja kuivanud rohututid. Võrtsjärv on madal ja pikad külmad ohustavad alati jääalust elu. Matkajale küll meeldib üle vee saarele jalutada, kuid jalge all käib võitlus õhu pärast: on pime, vetikad pigem lagunevad kui toodavad hapnikku ning see vähendab kalade eluks vajaliku hapniku hulka veelgi. Kõige karmima pakasega külmub järv madalamates kohtades põhjani ära ja siis võib juhtuda, et kevadel tõusevad kalad pinnale selili ujuma. Järvel matkamine ei tundu üldse põnev – pikk lage tee, ümberringi vaid igav lumi ja tühi väli. Ainsad maastiku elavdajad on üksikud autod, mille juures kalamehed kükitavad. Kuid niimoodi sirgelt üle jää kõndides saabki rahulikult mõelda. Samal ajal saar läheneb. Alguses on paista vaid üksi-

kud suuremad puud, siis seletab silm mingit masti – see on üks omapärane vaatetorn „korvirõngaga”. Siis näeb juba tumedaid kogusid puude otsas – kormoranipesasid. Suvel pole nende pärast enne juuli lõppu mõtet saarele minna, muidu saavad pesitsevad saareelanikud väga kurjaks. Talvel võib aga madalamate pesade sisse segamatult kiigata. Osa lindude kinnisvara asub lausa maa peal. Kuigi Tondisaar on vaid sada meetrit pikk, näitab lõpuks GPS, et sel väiksel maatükil on maha käidud 600 meetrit. Kui rohi pole rinnuni, on iga saare kaugeimgi sopp jalgsi ligipääsetav. Ühest äärest leiab isegi hiiglaslikud kivirahnud. Tagasi kaldale jõudes on matkatud 6,6 kilomeetrit. Selline ebatavaline rännak, kus kuus kilomeetrit on vaja lagedat välja kõndida iseenda mõtete seltsis, üle poole kilomeetri aga vaja turnida lumiste puudega omapärasel saarel, kus kasvab üks kask, üks seedermänd, mõned pärnad, lepavõsa, kibuvitsapõõsad. Ja kuskil näokõrguses peidupaigas on üks aare – geopeituse aare.

Teel saarele: 3 kilomeetrit saab olla oma mõtetega üksi. Foto: Kaido Einama

KAIDO EINAMA vabakutseline ajakirjanik

Tutvu tingimustega www.salva.ee v천i k체si n천u meie spetsialistilt.

PRAEGU ÕHUS

Abu Dhabi pilvelõhkujate vahel saab nii päevitada kui ka kajakiga sõitmas käia. Fotod: Shutterstock

Päev Abu Dhabis Norwegiani superodavad lennud Helsingist Dubaisse ja viisavabadus on teinud Araabia Ühendemiraadid kättesaadavaks kõigile. Ja ehkki nii Dubai kui ka Abu Dhabi jätavad mulje, et sinna reisivad vaid naftašeigid ja superstaarid, on glamuurist ja säilinud ajalookillukestest võimalik osa saada ka üsna tagasihoidliku eelarvega reisijatel. Hommik. Kohe linna jõudes suundu kalaturule Mina sadamas. Ilmselt ei soovi keegi terveks päevaks endale käekotti prisket tuunikalatükki, kuid lettidel avanev vaatepilt on turule minemist väärt. Traditsioonilised Araabia kalapaadid lahkuvad ka tänapäeval sadamast igal õhtul ning maabuvad varastel hommikutundidel värske saagiga. Kogu selle rikkuse imetlemise eest raha ei küsita. Lisaks on see suurepärane koht, kus teha pilte nunnudest kassidest, kes värske saagi ootuses ringi patseerivad. Mine kajakiga sõitma. Enne päevakuumuse saabumist – selle pärast ei pea muretsema novembrist märtsini, kui iga aeg on kajakisõiduks sobiv – pakub paaritunnine reis Abu Dhabi mangroovides üllatavaid vaateid linnale. See on nagu Central Park New Yorgis, ainult et liikuda saab vaid mööda vett ning mootoriga veesõidukid pole lubatud. Noukhada Adventure Company on parim valik, ükskõik, kas tahad minna omapead või giidiga (noukhada.ae/mangrove-tour). Kui mõte võimalusest vette kukkuda ei ahvatle ning paarkümmend eurot selle kogemuse eest tundub liiga palju, siis jaluta lihtsalt Corniche’il – 10 kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateid mereäärsel promenaadil. Lisaks rohelusele on see suurepärane koht inimeste vaatamiseks. Kuhu iganes minna, on emiraatides, eriti Abu Dhabis, ümberringi palju väga erinevaid inimesi: Abu Dhabis elab üle 200 rahvuse ning kohtab kõikvõi-

Šeik Zayed Grand mošee on üks muljetavaldavamaid maailmas.

malikke riietumisstiile ja peakatteid. Ehkki kõige lihtsam on inimesi vaadata üüratu suurtes kaubanduskeskustes, on jalutuskäik rannapromenaadil meeldivam. Lõuna. Jaluta rannal. Üks ilusamaid randu on saare lõunarannikul asuv Bateen Beach: palju liiva ja luiteid, köiega eraldatud istumiskohad, päevavarjude ja käterätikute rentimise võimalus juhuks, kui lihtsalt niisama liival lesida ja vees käia ei soovi. Seejärel jahuta end hotelli Emirates Palace konditsioneeriga kohvikutes. Purskkaevud ja mitmesugused väljapanekud on seda väärt, et veeta hotellis paar tundi. Kui selle plaani võtad, riietu juba hommikul pisut viisakamalt. Mehed peaksid kindlasti kandma pikki pükse ning naised põlvi katvaid seelikuid-kleite. Või jahuta end Saadiyati kultuuripiirkonnas, sest seal toimub alati midagi. Nelja muuseumi, sealhulgas Abu Dhabi

Louvre’i ja Guggenheimi, kodupaik ning etenduskunsti keskus on Araabia Ühendemiraatide kultuuriline süda. Külastuskeskus Manarat Saadiyat pakub kunstinäitusi, loenguid, kultuurikavasid ja installatsioone. Õhtu. Šeik Zayed Grand mošee. Ikoonilise tähendusega valge marmorist ehitis on piltpostkaardilikult ilus ja muljet avaldav ka reaalsuses. Sissepääsu eest raha ei küsita, neli korda päevas toimuvad giidiga ekskursioonid, kuid arvestama peab sellega, et palveaegadel on mošee mittemoslemitele suletud. Eriti maagiline on paik päikeseloojangu ajal ja õhtuhämaruses. Kuna mošee jääb linna Dubai-poolsesse serva, on mõistlik oma Abu Dhabi päev seal ka lõpetada, kui olete peatuspaigaks valinud Dubai ja sinna tagasi jõuda plaanite.

LENNUINFO Kahte kuni 20 kg ära antava pagasi ühikut, reserveeritud istekohta ja kontinentidevahelistel lendudel ka einet sisaldava Norwegiani lennupileti saad Estravelist soodsamalt kui lennufirma kodulehelt. Kauba peale 24/7 tasuta reisiabiteenus.

Läbi Kongo vihmametsa. Foto: Argo Schneider

ANTARKTIKAST GRÖÖNIMAANI REISIKORRALDAJA AASTAST 1996 Tel. +372 4456009, Argo Schneider 56455850, albion@albion.ee, www.albion.ee

PRAEGU ÕHUS

IKOON

Maailma kuulsaim raudteejaam Ilmselt üks maailma kuulsamaid kohtumispaiku asub New Yorgi avara ja elegantse Grand Central Terminali infokioski kella juures, mis tähistab raudteejaama peahalli keskpunkti. 18

PRAEGU ÕHUS Raudteejaama kella väärtus on erinevatel hinnangutel kuni 20 miljonit dollarit.

miks see nõnda on. Pakuti, et nii näeb pilt parem välja või õige taevakaar ei mahtunud ära. Tegelikuks põhjuseks osutus see, et Helleud inspireeris üks keskaegne käsikiri, kus taevalaotust oli kujutatud nõnda, nagu see kosmose poolt vaadates välja võiks näha. Praegu annab tähtedele sära fiiberoptika, aga kunagi valgustasid neid täiesti tavalised pirnid, mida töömehed redelitel turnides regulaarselt vahetama pidid.

Parimad vaated

Foto: Shutterstock

Nelja numbrilauaga kell on Grand Central Terminali sümbol ning suurim varandus: kõik numbrilauad on valmistatud opaalist – nii Sotheby’s kui ka Christie’s on hinnanud selle väärtuse 10–20 miljoni USA dollari vahele. Ent muljet avaldab ka kogu 1913. aastal avatud beaux arts’i stiilis terminali peamiselt marmorist peahall. See on 87 meetrit pikk, 36,5 meetrit lai ja 38 meetrit kõrge. Ootesaali kõige pilkupüüdvam osa on kindlasti lagi: laemaal kujutab endast taevast Vahemere kohal maist oktoobrini, olles reisijuhiks teel tähtede poole. Selle maalis prantsuse kunstnik Paul Helleu ja kuldsed taevatähed laes on tõepoolest tehtud kullast. Kohe pärast avamist märgati, et laemaali tähtkujud on tagurpidi. Algas elav arutelu,

Ootesaali mõlemas otsas asuvad rõdud pakuvad suurepäraseid vaateid – õhtuti muutub üks neist glamuurseks restoraniks, kus kõlab muusika ja kus tantsitakse nagu sada aastat tagasi, teise otsaseina šikid baarid annavad võimaluse ooteaega lühendada klaasi hea veini või konjakiga. Originaaljooniste järgi pidi raudteejaamas olema kaks laia treppi nagu beaux arts’i stiilis hoonele kohane, kuid avamise päeval oli neid ikkagi vaid üks. Miks teine ära jäeti, päris selge ei ole. Võimalik, et raudteejaama ehituse tellinud Cornelius Vanderbiltil sai lihtsalt raha otsa. Ida poolel, kuhu avanevatest akendest trepilt praegu kauneid vaateid saab nautida, ei olnud toona tõtt öelda midagi imetleda – taeva poole kõrguvad ärihooned, hotellid ja restoranid seal lihtsalt veel puudusid. Teine trepp valmis alles 200 miljonit dollarit maksma läinud renoveerimise käigus 1998. aastal.

Suur, ilus ja puhtast kullast

Grand Central Terminalis on põhjust kogu aeg, nina taeva poole, ringi käia. Peale ootesaali ainulaadse laemaalingu leiab sealt kaks pikka rivi melonikujulisi lühtreid. Tükk aega arvati, et tegu on pronkslühtritega, kuid need olid lihtsalt aastakümnete jooksul mustusega kattunud ja vaid ühe pu-

Foto: Shutterstock

hastamiskorraga 1998. aastal sai selgeks, et pronksi asemel on siiski kuld. Lühtrid lisavad hoonele muidugi suursugusust, kuid jaama avamisel tekitas kullast rohkem imetlust elektripirnide hulk – terminali avamise ajal 1913. aastal ei olnud elekter USA majapidamistes kuigi tavaline ning elektrilühtrid sümboliseerisid ülimat jõukust ja uuendusmeelsust. Ootesaalist viib lai trepp alumisele korrusele, kus mitmete söögikohtade seast tõuseb esile imeline Oyster Bar – samuti populaarne kohtumispaik. Kõige meeldejäävamad ja emotsionaalsemad kohtumised Grand Central Terminali ajaloos on kindlasti aset leidnud Suudluste saalis. Ametlikult Biltmore’i saaliks kutsutud ruum asus kunagise kuulsa Biltmore’i hotelli all – praegu on selle kohal Bank of America peahoone – ja see oli 20th Century Limeted nime kandnud rongi peatuseks. Kuulsused, poliitikud ja sõjaväelased astusid siin rongist välja, kohtusid tihti üle väga pika aja omastega ning said mõistagi suudlustega kaetud.

FILMIDE VÕTTEPAIK Grand Central Terminal on olnud sadade filmide ja telesarjade võttekoht. Siin on filmitud näiteks mitmed stseenid ulmelisest põnevuskomöödiast „Mehed mustas” („Men in Black” 1997) ja „Mehed mustas II” („Men in Black II” 2002), „Kondikoguja” („The Bone Collector” 1999), „Carlito tee” nimiosas Al Pacinoga („Carlito’s Way” 1993), „Superman” („Superman: The Movie”) ning pinget ja äkilisi pöördeid pakkuv põnevusfilm „Metroorongi 123 röövimine” („The Taking of Pelham 123” 2009).

HEA ELU

10 põhjust minna Horvaatiasse…

ka siis, kui päevade kaupa rannas peesitamine pole päris teie jaoks 20

HEA ELU

„Kaugel Venemaast, lähedal Itaaliale” on tekst, mida Horvaatia disainerid armastavad kasutada kõigel, poekottidest T-särkideni. Ilmselt on paigutamine Ida-Euroopa riikide hulka horvaadid surmani ära tüüdanud. Ehkki tegelikult ei peaks kirju ajaloo ja saarterohke geograafiaga riik end üldse kellegi teise järgi kaardile paigutama – Horvaatia on nii isemoodi, et kellegagi võrdlemine on kohatu. TEKST JA FOTOD: SILVIA PÄRMANN

HEA ELU

Dubrovniku linnamüürid

Ilus kui piltpostkaart (ehkki tõepoolest ilusaid Dubrovniku-vaatega postkaarte võib otsima jäädagi) on Dubrovnik arusaadavalt populaarne kõigi hulgas. Oma ilust ja ligitõmbavusest teadlik, on linn ka hinnad vastavaks korrigeerinud. See pole koht, kus tahaksite kogu oma puhkuse veeta (kui just kindluses tegutsev ööklubi, rühmaturistid ja väga kõvasti üle hinnatud restoranid teie unistuste puhkusereisi sisse ei kuulu), kuid linnale võiksite mööda selle müüri tiiru peale teha küll. 13. sajandil ehitatud müür on lai ja pikk (vastavalt kuus meetrit ja kaks kilomeetrit), ent kipub kõrghooajal ikkagi turistidele kitsaks jääma – ehkki seda on tänapäeval raske uskuda, ei rajatud müüri tegelikult välismaalastele promeneerimiseks, vaid kaitseks igasugu muude rahvaste, ennekõike türklaste eest. Niisiis suunduge kohe hommikul Pile väravasse, kust müürile pääsemiseks pileteid müüakse.

Veider ja võrratu Vis

Kui teate juba Horvaatiasse jõudes, et sadade saarte hulgast on teil aega käia vaid ühel, siis maanduge Splitis ja valige selleks saareks Vis. Vis võiks olla nagu iga teine Horvaatia ranniku saar, ent kunagise suletud sõjaväebaasina jäi see koledatest uusarendustest puutumata ning kohalikud on suutnud säilitada seda lihtsat saareelu, mille regulaarne turismihooaja algus teistel saartel on hävitanud. Lihtsus on saare põhiolemus hoolimata selle keerulisest ajaloost, mille tunnistajaks on põnevalt sünge ja salapärane allveelaevade tunnel, kuhu praegu igaüks ronida saab. Iga teeraja lõpus ootab uus väike lahesopp, igas restoranis on hea toit, igas linnas idülliline Aadria mere äärne arhitektuur, igas külas naeratavad inimesed. Ehkki laevad, sealhulgas autopraam, käivad Splitist mitu korda päevas, on rannikust kõige kaugemal asuval Horvaatia saarel alati rahulik.

Maailma väikseim linn Hum

Ainult 16 elanikuga Hum on tuntud kui maailma väikseim linnaõigustega koht ja kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse. Hoolimata oma väiksusest ja tänu nimetatud tiitlile, on paik nii mõnestki normaalse suurusega linnast palju elavam. Ametlikult on Humi esimest korda mainitud 1102. aastal, kui see kandis veel itaaliakeelset nime Colmo. Legend räägib, et Humi ehitasid juba mitu tuhat aastat varem hiiglased, kes rajasid ka kõik teised võimsad Mirna jõe äärsed linnad Istria piirkonnas. Hiiglastel jäid mõned kivid üle ja neist sündiski pisike Hum. Tänapäeval on Hum linn-monument, mis näitab, kuidas müüride vahele mahub kasvama ja elama terve linn. Linnakeses on oma kunstigalerii ja tavern, mis serveerib ausaid talupojatoite, nagu hapukapsast sealihaga, maisisuppi vorstiga ja rammusaid pastaroogi, ning tervelt kolm suveniiripoodi, kuid samas mitte ühtegi toidupoodi (rääkimata lasteaiast, koolist, arstist või konstaablist) ega isegi postkasti kaartide saatmiseks.

Zadar – ülistus päikesele ja merele

Zadar on natuke arusaamatu linn. Selles on hulk huvitavaid varemeid, keskajast pärinevaid kirikuid ja kloostreid, mõned muuseumid ja kosmopoliitsed kohvikud, ent ometigi väga vähe turiste. Kõike seda eelnevat leiab muidugi ka mujalt Horvaatiast, aga Zadar on unikaalne kahe asja poolest – Mereorel ja Päikesetervitus. Need on mõnevõrra kirjeldamatud asjad, mille mõistmiseks peab võtma aega, et istuda Zadari rannapromenaadil ja oodata päikeseloojangut. Mereorel on arhitektuuriime – pill, mida mängivad merelained ja mis ei vaiki iilgi, lauldes vee ääres istujatele

Zagrebi vanalinnas tegutsevas muuseumis on eksponeeritud murtud südametega inimeste jaoks suure tähendusega asjad: mänguautod, kirjad, kirved, kingad, kaisuloomad ja kõik muu, mida suudate või ei suuda ette kujutada. Muuseumile on annetusi ja nendega seotud õnnetuid armastuslugusid saadetud üle kogu maailma. Esemed ja lood on väga erinevad, praegugi saab kollektsiooni jaoks edastada oma lugusid ja purunenud suhtega seotud asju. Praeguste eksponaatide hulgast leiab näiteks mänguauto, mille sai täiskasvanuna oma armsamalt mees, kes tunnistab oma saatetekstis, et õppis armastama esimest korda alles 40aastaselt. Nii hilja leitud armastus tegi teoks muu hulgas tema lapsepõlveunistuse mänguautost. Põnevamate annetajate hulka kuulub üks 62aastane proua, kes sai oma 34aastaselt kallimalt kingiks neli CD-plaati naise lemmikmuusikaga. Kuna proua ei taha, et tema asjade hulgast oleks pärijatel ükspäev võimalik sellest loost mingeidki märke leida, kuid ära visata ta neid ka ei raatsi, annetas ta plaadid muuseumile. Kui teil endal on süda hiljuti kildudeks purunenud, leiab lohutust muuseumi suveniiripoest. Näiteks võib eksile saata šokolaaditahvli kirjaga „I hope your ass gets bigger” („Loodan, et su tagumik läheb suuremaks”). Populaarseim kaup on aga suur kustutuskumm nimega Halbade Mälestuste Kustutaja. 2011. aastal pälvis muuseum Euroopa parima muuseumi tiitli.

HEA ELU

Purunenud suhete muuseum

kakofoonilist ja leebet lugu rännakutest ning kaugetest maadest. Päikesetervitus on aga skulptuur-valgusinstallatsioon, mis päeva jooksul kogub endasse valgust, et siis pimeduse saabudes seda ise pakkuda. Kõik see panebki Zadari elama! See pole linn, mis elas täiel rinnal sajandite eest ja elab nüüd peamiselt turistidele (nagu Dubrovik), vaid see on linn, mis elab nüüd ja praegu ning just seda inspireerivat ja kordumatut elu, mis viib Horvaatia Venemaast kaugele ja toob Itaaliale lähedale mitte üksnes geograafiliselt. Eks see ongi põhjuseks, miks see linn elab sarnaselt Tartuga omamoodi elu ja miks turistidest enam liigub ringi kohalikke noori.

HEA ELU

Naivistlik kunst

Pole põhjust häbist silmi peita, kui te ühtegi horvaatia kunstnikku ei tea, ehkki pärast Koprivnica lähedal asuvas Hlebline külas viibimist on vist igaüks hämmingus kahel põhjusel. Esiteks: kuidas Generalići nimi kunstiajaloost kuidagi tuttav ette ei tule? Ta oli tavaline külapoiss, kes üle kõige tundis rõõmu joonistamistundidest ning kes jäi 1930ndatel silma tollasele kunstilegendile Krsto Hegedušićile. Üks asi viis teiseni – nende asjade vahele mahtus metsikult tööd nii põllul kui ka ateljees – ja Generalić esines näitustel Pariisis ning tema töid ihaldasid kõik Euroopa kunstikogujad. Generalići nüüdseks surnud poeg Josip Generalić sai isaga sama kuulsaks naivistide ringkonnas nii nagu paljud naabrid oma külas ja naaberkülades. Hleblines on iga kolmas maja naivistliku kunsti galerii. Teiseks: kuidas on võimalik, et ühes üsna tavalises kolkakülas, mis kindlasti pole rikkam ega muuski mõttes erilisem Eesti väikelinnadest, ei kogune mehed õhtul poe juurde odavat õlut jooma – või siis juba hommikul, kui neil päeval midagi teha pole? Kuidas saab nii, et täpselt samasugused külamehed, mõned üksikud naised ka, müttavad päev otsa põllul, putitavad traktoreid, muretsevad saagi pärast ja lähevad siis oma ateljeesse maalima?

Trühvlijaht Istrias

Hõrgud trühvlid tavaliselt tihti söögilauale ei jõua – kui te ei juhtu just elama Istrias, Horvaatia suurimas trühvlileiukohas, ning oma koertega iga päev metsas ei mütta. Tänapäevases hedonistlikus maailmas on trühvlid kallimad kui nafta – ehkki on vaja naftat, et neid Horvaatia metsadest Pariisi, Sydney ja San Francisco restoranidesse lennutada, mõistagi. Horvaatia trühvlivarud avastas üsna juhuslikult üks itaalia trühvlikütt, kes oma koeraga sealkandis puhkusel oli. Sellest ajast saadik on metsadest nii musti kui ka valgeid trühvleid välja toodud ilmselt tonnide kaupa. Istrias on igaüks trühvlikütt, olgu ta päeval koolidirektor, kirikuõpetaja või külapoe müüja: õhtuti ja nädalavahetustel kogutakse metsas tuhnides soliidset palgalisa. Mõned talud muud ei teegi, näiteks Garlici perekonna koerad lähevad koos peremeestega metsa mitu korda päevas ning lisaks trühvlite müügile toodetakse trühvliga maitsestatud soola ja oliiviõli ning absoluutselt vaimustavat Trufellat – Nutella šokolaadikreemi luksuslikku trühvlimaitselist versiooni. Garlici nime võiks meelde jätta ka sellepärast, et tegu on ühega vähestest kohtadest, kus ignorantsed turistid saavad minna metsa trühvlijahi publikuks. Leitud trühvlid jätab pererahvas mõistagi endale.

Linnad Istria küngaste otsas

Itaalia piiri äärde jääva Istria külavaheteedel, viinamarjapõldude vahel kulgedes tunduvad Dubrovnik, Split ja Zadar valgusaastate kaugusel, ehkki viimasesse on lennukiga tegelikult vaid 30 minuti teekond. Istria tundub kui muinasjutt maaelust, kus iga künka peal on väike igivana linn ning kust avanevad vaated rohelusele ja merele kusagil küngaste taga; kus iga perekond teeb oma veini ja palsamiäädikat ning kus inimesed elavad külades sellepärast, et nad seda tahavad, mitte sellepärast, et nad sinna lõksu on jäänud. Suur osa neist inimestest (eriti juhul, kui nad natuke suuremas koguses veini toodavad) on mõelnud sellele, et teilegi võib Istria nii väga meeldida, et lahkumisega pole kiire ja tahate ööseks jääda.

Kassid – ja ei ühtegi dalmaatsia koera

Dalmaatsia koer võib olla kuulsaim Horvaatiast pärit elusolend, kuid tänavapildis teda ei näe. Ilmselt on kõik hõivatud Hollywoodi filmitööstuse ja koertenäitustega. Küll aga näeb kasse ning võite kindad olla, et reisil Horvaatiasse annate väärika panuse sotsiaalmeedias levivatele kassipiltidele. Need loomad on igal pool – kirikutreppidel, sadamates ja loomulikult kalarestoranides, kus nad jultunult iga teie suutäit lugema kogunevad. Ja ehkki on üsna ebamugav süüa, kui mitu silmapaari hääletult laua ümber jõllitab, on neis loomades midagi ütlemata armast. Paratamatult tabate end koju jõudes muremõttelt: kes neid kasse küll toidab, kui turismihooaeg lõppeb?

10.

Sidrunid, viigimarjad ja granaatõunad

Ma ei taha mitte kedagi õhutada vargusele, aga igaüks, kes on lapsena roninud salaja naabrite aeda vaarikaid sööma või turninud, luumurruga riskides, võõra õunapuu otsas, teab, kui hästi maitsevad keelatud viljad. Lapsepõlvemälestuste elustamiseks on vaja vaid Horvaatias maale minna, ehkki seal pole need vaarikad ja õunad, mille järele on kiusatus käsi üle aia sirutada, kui puu lahkelt ise oksi tänavale juba sirutanud ei ole. Kui tihti elus ikka on võimalik sidruni- või viigimarjaraksus käia? Ronida üle aia, et üks granaatõun näpata? Ausatele ja korralikele kodanikele on kõik need maitsed saadaval ka Horvaatia turgudel ning mida sügise poole, seda rikkalikumas valikus. Spontaanselt puuviljade kojutoomise jaoks ühe lisakohvri ostmine ei ole midagi ennekuulmatut.

HEA ELU

LENNUNÕU Suvel pakuvad hooajalisi ja üsna hõreda graafikuga ühendusi Aadria mere äärsetesse linnadesse mitmed Eesti turul aktiivsed lennufirmad. Otse Tallinnast pääseb Nordic Aviationiga Splitti. Edasi-tagasilennu hind algab tavaolukorras veidi vähem kui 300 eurost, kampaania ajal saab pileti osta isegi veel soodsamalt. Finnair viib Helsingist nii Splitti kui ka Dubrovnikusse. Hind võib tulla odavamgi kui otselendudel, eriti kui reisida ainult käsipagasiga. Lätlaste Air Baltic pakub Riiast Dubrovnikut ja põhja pool asuvat Rijekat. Soodsamad hinnad jäävad ikka 250–300 euro vahele ja seda kindlasti üksnes käsipagasiga lennates. Äraantav pagas suurendab Air Balticu puhul kulusid tugevasti (kuni 80 eurot kohvri eest lisaks). Aegajalt võib tulla kampaaniapakkumisi. Üheski eelloetletud variandi hinnas ei sisaldu turistiklassi toitlustust. Järgnevate puhul antakse lennukis ka süüa. Horvaatia pealinna, sisemaal asuvasse Zagrebisse pakuvad aasta ringi tihedamaid ühendusi Lufthansa Frankfurdi kaudu ja Turkish Airlines Istanbuli kaudu. Türklaste hind on veidi soodsam (algab 260 eurost), pardateenindus märksa rikkalikum ja pilet sisaldab ka 30 kg pagasit, ent mõlemas suunas tuleb sõiduplaanist tingituna ööbida Türgis. See ei pruugi sugugi halb olla, sest hotelli saab tasuta, ja paarikümne lisaeuro eest võib Istanbulis peatuda ka pikemalt (siis küll ilma rahata majutust ei pakuta). Lufthansal on lennuühendused seevastu kindlasti kiiremad, kuid odavad hinnad Saksamaal peatuda ei luba ja äraantavat pagasit sisaldav pilet on ühe suuna kohta 20 eurot kallim kui vaid käsipagasiga reisides. MAURI SAAREND ESTRAVEL

HEA ELU

Foto: Shutterstock

Pildikesi Ghana külanaise päevast Üks Lääne-Aafrika väheseid ingliskeelseid riike Ghana on troopika ja eksootika nautimiseks ideaalne – keelega saab hakkama, turistidele suunatud infrastruktuur on olemas, riik on stabiilne ja turvaline ning inimesed mõnusalt soojad ja abivalmis. „Welcome!” öeldakse sulle igal sammul, „Enjoy Ghana!”. Kohalike külanaiste elu, mis liivarandu ja loodust nautiva turisti omast erineb rohkem kui must valgest, sai lähemalt uurida Diana Tamm, kes Põhja-Ghanas sotsiaalseid ettevõtteid käivitada aitab.

Päev on alanud!

Kell on pool kuus. „The day has broken!” Päev on öö seljatanud ja naised ruttavad kaevule. Elu Kongo külas Põhja-Ghanas käib päikese rütmis. Mis salata, sisemist kella on seal

HEA ELU

Ghana külades käib elu päikese, mitte niivõrd kella ja kalendri järgi.

HEA ELU

Foto: Diana Tamm

Eesel võib korraga olla nii tööloom kui ka lemmikloom.

ekvaatori lähedal, kus päev ja öö aasta läbi ühepikad on, tundvalt lihtsam järgida kui meie laiuskraadil. Kui Abane kaevule jõuab, on sinna juba järjekord tekkinud. Istutakse oma kollaste kanistrite või suurte alumiiniumkausside otsas, lobisetakse tasaselt naabrinaistega ja alustatakse vaikselt päeva. Vesi on kõige alguseks – teevesi tulele, lapsed pestud-kasitud ja kooliks valmis, õu pühitud ja pestud. Päev võib alata.

Foto: Diana Tamm

Turuelu

Töö

Vihmahooajal möödub suur osa päevast põllulapil. Kongo külas on traktor vaid mõnes majapidamises, valdav osa töödest tehakse käsitsi või eeslirakendi abil. Kui novembris viimane saak nopitakse, algab kuni maikuuni kestev pikk kuiv aeg, mil paljud pered jõude istuvad. Abane on aga teismelisena ema kõrval korvipunumise selgeks õppinud ja nii mööduvad tema päevad korve punudes.

Pärast hommikusi toimetusi lippab ta Kongo küla punujate ühistu majja. Abane on hinnatud punuja ning oma rõõmsa ja kannatliku loomuga teiste hea õpetaja. Ilusa korvi punumine on suur kunst – koos käies ja punudes tuletatakse üksteisele mustrit meelde ja aidatakse keerulisi kohti, nagu sangad ja servad, kvaliteetselt valmistada.

Foto: Diana Tamm

Kui aasta vihmasemal ajal tehakse peamiselt põllutööd, siis kuival ajal jääb aega käsitööks.

Igal kolmandal päeval on külas turupäev. See on seltsielu keskpunkt. Turul on nii ostjateks kui ka müüjateks peamiselt naised – kellel on paar seepi letile asetatud, kellel kausitäis sheavõipallikesi. Ega selle väikekauplemisega palju teenita, kuid see annab võimaluse veeta päev külanaistega lobisedes ja nalja visates ning lisada mõne teenitud mündi abil pisut eneseväärikust ja kaasarääkimisõigust. See kulub küll harilikult kohe samal turupäeval ära – kuigi põhitoidu kasvatab iga pere oma põllulapil ise, oste-

HEA ELU Valge aeg veedetakse pigem väljas ja pisikestesse majadesse minnakse uneajaks. Foto: Diana Tamm

Foto: Diana Tamm

takse turult lisaks mõni sibul, puljongikuubik või tomatipastapurk. Mehed veedavad turupäeva harilikult kohalikus õllebaaris, naised pruulivad pito-nimelist haput hirsiõlut, mida on kuuma ilmaga mõnus pudelkõrvitsast voolitud kaussidest rüübata.

Söögitegemine

Ghana maastik pakub rõõmu nii kohalikele kui ka fotokaameraga välismaalastele.

Jalgratas on asendamatu liiklusvahend.

Foto: Diana Tamm

Päike on madalale veerenud ja naised ruttavad koju – vaja perele söök valmistada. Õhtusöök on päeva tähtsaim söögikord. Oma lapsepõlvest räägib Abane, et nende peres söödigi üks kord päevas – suur maisipudrupall vedela maapähkli- või okrokastme ehk kohalikus kõnepruugis „supiga”. Tugevat toitu siin armastatakse, ju on sellest ka hommikul veel kõhus midagi tunda, et uut päeva alustada. Söögitegu võtab paar tundi – kõigepealt tuli söepliidi alla ja vesi keema, siis supp valmis. Uus vesi keema – maisipuder. Peretütred on abiks, mehed söögitegemise juurde nina ei pista. Kui toit valmis, viiakse igaühele kausiga oma jagu, lapsed söövad ühest suurest kausist. Ühist peresöömaaega ei ole, igaüks sööb oma toas või õuenurgas, mehed

Foto: Shutterstock

Samelin pakub täisnahast veekindlaid kergeid matkasaapaid, mis sobivad kõigile, kes tunnevad rõõmu aktiivsest eluviisist. • Naturaalne veekindel nahk • Supertex vooder • Vibram tald • Suurused 36 – 48

KÕIK ÜHES mugav, naturaalne, moodne ja kerge!

Kastani 48, Tartu +372 742 0766 www.samelin.ee

HEA ELU

tihti ka majapidamise välisukse ees. Eks see komme pärine kuskilt iidsest ajast, kus isegi söömise ajal pidi metsloomade ja võõraste suhtes valvas olema.

Magama

Kui söödud ja kraamitud, peetakse videvikutundi. Lobisetakse, kuulatakse raadiot, lapsed teevad taskulambivalgel koolitükke. Kunagi jutustas Abane ema oma pere lastele igal õhtul lugusid ja neid oli sadu! Kuigi lõpuks oli kõiki lugusid juba kuuldud, kujunesid lastel välja kindlad lemmikud, mida ikka ja ikka uuesti kuulda sooviti. Kella 8–9 paiku õhtul saabub uneaeg. Paljudes majapidamistes pole elektrit, seetõttu pikalt üleval ei olda. Kuival ajal magavad lapsed tihti suletud sisehoovi õue peal – ei ole nii palav, väike tuuleõhk jahutab. Abane ise eelistab magada toas ämma kõrval. Tal on juba neli last, aga mees tahaks veel. Abane on enda jaoks selgeks mõelnud, et rohkem lapsi nende pere üles kasvatada ja kooli saata ei jaksa. „Sa oled ju veel noor naine, tõesta seda laste saamisega!” ütleb mees. Kui naine keeldub, võib mees võtta kõrvale uue noore naise. Lapsed on mehe õigus – abielludes makstakse naise perele pruudi hind, harilikult neli lehma, mis tähendab, et kõik sündivad lapsed kuuluvad mehe perele. Kui naine peaks lahutama, ei saa ta lapsi kaasa võtta. Aga Abane jääb endale kindlaks – rohkem lapsi ei tule ja parimaks rasestumisvastaseks vahendiks on magamine ämma kõrval. Uni on sügav ja homme on uus päev. DIANA TAMM

LENNUNÕU Foto: Diana Tamm

Värvikatel külanaistel on alati ka meie mõistes ekstravagantseid kaaslasi jalutuskäikudeks.

Otselende Euroopast Accrasse pakuvad teiste seas Turkish Airlines Istanbulist, Air France Pariisist, KLM Amsterdamist ja Brussels Airlines Brüsselist. Kõigi pileteid saab vormistada algusega Tallinnast ja vaid ühe ümberistumisega. Hinna poolest on soodsaim esimene – Euroopa parim lennufirma Turkish Airlines. Edasi-tagasipileti hinnad algavad 800 eurost, mis (lisaks 30 kg pagasile!) sisaldab mineku suunal hotellimajutust Istanbulis (lennuplaanist tingitult tuleb ööbida Türgi suurimas linnas). Sümboolse kümne-eurose lisatasu eest on alati lubatud ka pikemad peatused Istanbulis. Teised nimetatud lennuettevõtted küsivad pileti eest sadakond eurot rohkem, pagasit võib kaasa võtta vähem ja võimalikud vahepeatused on kallimad, aga mõlemal suunal jõuab kohale ilma ööbimiseta. MAURI SAAREND, ESTRAVEL

Külamajad on lihtsad savihütid.

Foto: Diana Tamm

HEA ELU Foto: Shutterstock

AGA MILLISED RANNAD! Aafrika on rannapuhkuse sihtkohana eestlaste jaoks veel võrdlemisi tundmatu kant, aga kes on uute põnevate reisisihtide jahil, sel tasub see manner kindlasti ette võtta. Ghana asub Guinea lahe kaldal, seega on kogu LõunaGhana üks pikk, peamiselt liivane rannajoon, mida katkestavad mõned reostatud suurlinnad ja sadamaalad. Kehtib reegel, et mida kaugemal pealinnast Accrast, seda mõnusam rand ja puhtam vesi, aga mõned pärlid paiknevad ka üsna suurlinna külje all. Ja rannad ei ole harilikult mitte aiaga piiratud kuurordid, vaid mõnusalt kohaliku eluga läbi põimunud – kui elu lamamistoolis üle viskab, saab külalastega liival jalgpalli taguda või vilgast kalurite toimetamist jälgida ning endale õhtusöögiks parimaid mereande valida. Paljud võõrastemajad pakuvad ka võimalust teha kogukonnas vabatahtlikku tööd, õpetada lastele inglise keelt või päästa merikilpkonnade järeltulijaid nende mune turvalisematesse haudepaikadesse toimetades. Ujumisse tuleb aga Ghanas suhtuda ülima ettevaatlikkusega – allhoovused on ettearvamatud, vaid väga tugevatel ujujatel tasub vööst sügavamale vette minna ning enne tuleks kohalikelt üle küsida, kus hoovused asuvad. Merre jääb igal aastal nii turiste kui ka kohalikke. Ghana kaunite randade hulgas on tõeline pärl Butre – üle kolme kilomeetri puhast palmidega ääristatud liivaranda, kus võib end vabalt terve ranna peale ihuüksi leida, kui mõni üksik, hommikust saaki naaberküla turule toimetav kalurinaine välja arvata. Autoga pääseb Butre kalurikülla, sealt tuleb mõnisada meetrit jalutada, et rippsillal väike jõgi ületada, ning oledki paradiisis.

Hideout Lodge ja Fanta’s Folly on ranna kaks võõrastemaja. Neist esimene pakub lihtsat bangalomajutust ja teine sama, aga natuke peenemas vormis. Toidud on võrratud, homaari lõunaks ja õhtuks, palun! Võta programmi pikad jalutuskäigud rannas, paar head raamatut ja ohtralt day dreaming’ut. Kui kõigest sellest siiski väsid, siis umbes 45minutise jalutuskäigu kaugusel üle metsase kaljunuki asub Busua rand, kus on rohkem baare ja melu ning surfikool. Kuhjaga tasub ära ka vaev, mis tuleb näha Ghana lõunapoolseimasse tippu Cape Three Pointsi jõudmiseks. Tühjad rannad, surf ja mõnus ökokuurort Escape3points tagavad täieliku väljalülitamise muust maailmast. Piisav kaugus suurlinnadest tähendab ka seda, et vastu ujuva plasti kohtamise tõenäosus on paljudest teistest Ghana randadest väiksem. Ada Foah on Accrast Togo piiri poole sõites Volta jõe suudmes asuv vana hollandlaste rajatud kaubandussõlmpunkt. Tänapäeval on kaubandus ja transport asendunud turismi ja kalapüügiga. Ada Foah’ kandis asuvad Accra rikaste suvitusvillad, seljakotirändureid paelub aga Ada Foah kaugeim nurk, Volta suudmes asuv liivariba, mille ühel kaldal voolab jõgi, teisel möllavad ookeanilained. Maranatha Beach Camp on rändurite lemmikpeatuspaik – mõnusad lehtedest hütid palmidega kaetud liivaribal pakuvad üheks toredaks hipipuhkuseks just täpselt hädavajalikku. Toit on taas imemaitsev ning rannabaaris tiksudes ja lainetega võitlevaid kaluripaate jälgides päevad kaovad. DIANA TAMM

MAITSERÄNNAK

Art Priori - kunst, pisut draamat ja ohtralt musta Vähem kui aasta tagasi Tallinna vanalinnas uksed avanud restorani Art Priori gootilik interjöör on taustaks toitudele, mis tunduvad hoopiski tulevikust pärinevat. Musta värvi ja väikest draamat paistavad armastavat nii peakokad kui ka sisearhitekt. TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: TÕNU TUNNEL, JOHANNES HÕIMOJA

MAITSERÄNNAK

Alles siis, kui lauda saabusid samblapuhmasse peidetud šokolaaditrühvlid – see juhtus pärast arve maksmist –, hakkas lahenema mõistatus, kas peakokad Orm Oja ja Mart Klaas elavad täiesti oma maailmas või haaravad nad õhust nõnda värskeid põhjamaade köögitrende, mis teiste söögikohtade menüüsid veel ei raputa. Sammal andis vastuse, mida ma poleks osanudki dekodeerida, kui hiljuti ei oleks Tallinnas käinud Läti toiduguru Martins Sirmais. Mitte et Läti oleks põhjala köögi tähtsaim trendiseadja, kuid neli hooaega oma telesaadet tehes mööda maailma ringi sõitnud ja supertoitu otsinud – ning muul ajal seda peamiselt Läti metsadest leidnud – Sirmais on nähtus, mis ei luba Läti köögist rääkides üleolevalt muiata. Sirmais teeb viimasel ajal samblast põhimõtteliselt kõike. „Samblal pole peaaegu mitte mingit maitset. Nägin kohutavalt vaeva, et välja mõelda, kuidas seda töödelda, nii et see söödav oleks,” rääkis tippkokk. „Sammalt on metsades tohutult palju ja

see on täiesti tasuta!” Sammal on praegu tipprestoranide köökides kõige trendikam asi, ehkki olin väga tänulik, et Art Prioris jäi see siiski garneeringu rolli, mille söömist keegi ei eeldanud.

Klassikast kaugel

Art Priori lähenemine toidule tundub menüüd lugedes väga otsekohene. Näiteks üks eelroog kannab nime Tomat ja pearoogade hulgast võib leida Kapsa. Pisikeses kirjas lubatakse veel paari lisandit, kuid see, mis lauda saabub, ei meenuta oma välimuselt kohe kindlasti mitte ei tomatit ega kapsast, ehkki mõlema roa puhul on need tõepoolest peamised komponendid. Kes trendidega kaasa tormata ei jaksa ja tahab ikkagi taldrikusse vaadates roa komponentidest aru saada, võib keskmiselt pikast menüüst valida tegelikult ainult lamba ja vuti. Kindlasti ei ole tegu klassikaliste lahendustega, kuid need on klassikale kõige lähemal. Mitte mingil juhul ei tohiks selline inimene tellida veist! Mahlaka liha-

MAITSERÄNNAK lõigu asemel saabub lauda kunstipärane kuhi midagi musta – rebitud veiseliha, mis on köögiviljatuhaga mustaks värvitud. Maitseb küll suurepäraselt, kuid mitte ootuspäraselt. Art Prioris söömine on omamoodi rituaal, mis algab ettekandja selgitustega pakutava kohta (see on tõesti suureks abiks, nagu ka lahked nõuanded mõne asja söömiseks), jätkub vaikusega lauas, kui kõik kahvlitega oma kunstiteostesse kaevuvad, ning lõppeb esimeste suutäite järel tekkinud eleva suminaga.

Kunst taldrikul ja seintel

Art Priori kohta on juba mitu korda öeldud, et see on kunst seintel ja taldrikul; restoran, kus toidu- ja kunstielamuse pakkumine on võrdselt tähtsad – ja nõnda see tõepoolest on. Samal ajal kui kokad on restorani kiirelt Skandinaavia parimate hulka lennutanud, nopib oma loodu eest preemiaid ka sisearhitekt Kristel Jakobson koos

Art Life’i meeskonnaga. Alustuseks on ta kätte saanud Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia parima restoranikujunduse eest.

Gootika kohtub tänaäevaga

Gooti stiilist inspiratsiooni saanud interjöör mõjub väga helgelt ja kergelt. Ilmselt seetõttu, et gootlikku meeleolu ei loo seal rasked antiigiäridest kokku tassitud esemed, vaid leidlik moodsa disaini kasutamine, lisaks hulk sisearhitekti enda projekteeritud mööblit. Linnas, mille restoranide sisekujunduses domineerib taaskasutuskeskustest leitud mööbel ja eklektika, mõjub sedavõrd klassikaline ja elegantne lahendus revolutsiooniliselt värskelt. Olevimäel pikalt tühjalt seisnud ruumides ei olnud midagi taastada, nii et Kristel Jakobsonile anti vabad käed. Omanik, vene kunstikogujast ärimees, soovis siiski kahte asja. Esiteks pidi seintel olema võimalik eksponeerida kunsti tema kogust – koht pidi toimima ka galeriina, kus

MAITSERÄNNAK EESTI RESTORANID GIIDIS „WHITE GUIDE NORDIC 2016” Oma teisel ilmumisaastal võttis põhjamaade paremaid restorane tutvustav restoranigiid „White Guide Nordic 2016” oma kaante vahele ka 25 restorani Eestist.

Eesti restoranide esikuuik

1. 2. 3. 4. 5. 6.

ALEXANDER Muhu saar, Pädaste mõis NOA PEAKOKA POOL Tallinn, Ranna tee 3 Ö Tallinn, Mere pst 6e TCHAIKOVSKY Tallinn, Vene 9

OKO Harjumaa, Kaberneeme sadam ART PRIORI Tallinn, Olevimägi 7

kollektsioone näidata. Esimese näitusena pandigi üles väiksem Jüri Mildebergi looming, peasaali seintel ripuvad flaami ja saksa kunstnike, sh Peter Paul Rubensi, Lucas Cranachi, Albrecht Düreri ning Jan ja Pieter Bruegheli tööd. Teiseks tuli peasaali otsaseina teha rõdu, mis lubaks muusikutel põrandapinnast kõrgemal olla selleks eraldi lava või poodiumit ehitamata. Õnneks pole rõdu oma algsel eesmärgil kuigi tihti kasutuses.

Killuke luksust

Art Priori gooti stiilis interjöör on tegelikult põhjamaiselt rahulik, millele lisab luksust vaid üks uhke lühter – omaniku palvel, kes ka vanamööblit kogub. Ja ehkki interjöör püüab olla minimalistlik ja tagasihoidlik, on saadud elamus lausa barokselt luksuslik.

SEIKLUSLIK ELU

Armunud esimesest laskumisest TEKST: MARGUS SEPP FOTOD: SHUTTERSTOCK

SEIKLUSLIK ELU

„Ooooh…” oli esimene asi, mida mu tulevane elukaaslane mulle ütles – ja seejärel sõnatuks jäi. Asi polnud paraku siiski minus, vaid vaates, mis avanes märtsihommikuse Zermatti nõlvalt, kuhu me ülejäänud suusaseltskonnast mõni minut varem jõudnud olime.

Matterhorn ei ole ei Šveitsi Alpide ega üldse Alpide kõige kõrgem tipp, kuid on selle kõige kaunim tipp.

SEIKLUSLIK ELU Alpid pakuvad midagi nii neile, kes klassikaliselt kauneid laskumisi armastavad, kui ka neile, kes pigem lendavad, kui mööda lund edasi liuglevad.

Asjaolu, et Andrea oli ja on suusainstruktor, muudab selle vaimustusohke tähendust radikaalselt. Alguses Saksamaal, seejärel kuus aastat Skandinaavias algajaid suusatama õpetanud Andrea jaoks oli see esimene hooaeg Šveitsis, kuid varasematel aastatel ega kuudel ei olnud midagi võrdväärset pakkuda päikeseküllasele märtsile, kui kogu suusakeskus muutus piltpostkaardilikult kauniks. Märtsikuine Zermatt lihtsalt sunnib inimesi armuma, suusatamisse ja teineteisesse, ning ma allusin sellele loodusseadusele vastuvaidlemata. Zermatt ei ole tüüpiline koht, kus madalalt maalt tulevad inimesed esimest korda Rongisõidud Šveitsi Alpides on alati kaunite rongireiside edetabelite tipus olnud.

suusad alla panevad ja suusaliftini ukerdavad. See on kallis koht ja täis musti radu, kus kihutavad šveitslased, kellele pandi suusad alla päeval, kui nad seisma õppisid. Ent algajaid pole siiski päris unustatud, mõned leebed sinised ja rohelised rajad on täitsa olemas koos imeliste instruktoritega, kes minusugused eluga mäest alla toovad. Miks on siis Alpides, kus mõni suusakeskus asub igas riigis igal mäenõlval, üks kauge küla muutunud nii ihaldusväärseks? Vastus on lihtne – Zermatt lihtsalt on täiuslik. See on selline Alpide suusakeskus, nagu üks suusakeskus olema peab. Sellesse ainsasse külla Matterhorni Šveitsi poolel on

reisijad katkematu jõena voolanud alates päevast, kui briti seikleja Edward Whymper 150 aastat tagasi esimest korda kõnealuse müütilise mäe otsa tõusis. Tänapäeva autovaba Zermatt on täis värvikates suusarõivastes kuuma šokolaadi luristavaid päevitunud nägudega suusaturiste, kes pärast pikka päeva mäel ostavad lehmateemalisi suveniire ja Šveitsi käekelli. Ja on üks asi veel, millele keegi vastu panna ei suuda – absoluutselt kõik tõstavad oma kaamera, et teha pilti võimsast mäest. Matterhorn ei ole ei Šveitsi Alpide ega üldse Alpide kõige kõrgem tipp, kuid selle

SEIKLUSLIK ELU Zermatti küla on autovaba väike asula majesteetlike mägede vahel, mis on täis kauneid hotelle ja restorane.

UUT SEL HOOAJAL ALPIDES Rohkem sinist Les Deux Alpes’is Uus, 10 miljonit eurot maksma läinud sinine rada tähendab, et nüüd on võimalik sõita peaaegu 2000 m alla külasse ainult mööda siniseid ja rohelisi radu – tehes selle üheks atraktiivsemaks paigaks algajatele mäesuusatajatele. 2alpesnet.com Saalbach-Hinterglemm kasvab veel suuremaks Uus rada ja gondel naabruses asuvasse Fieberbrunni on selle Zell am Zee lähedal asuva kuurordi teinud Austria kõige suurema ühendatud radadega kuurordiks, kus nüüd on kokku 270 km radu. Seal on ka kõige rohkem kiirsuusalifte maailmas – 95 protsenti kõikidest liftidest. Liitke siia veel suusatsirkus ja head restoranid ning saate ilmselt selle hooaja parima suusapuhkuse paiga. saalbach.com Mont Blanc avaneb Entreves on avatud uus lift, mis viib 3460 m kõrgusele Mont Blancil. See ei tähenda mitte üksnes 360kraadist vaadet, vaid ka vaimustavaid offpiste-laskumisi Charmonix’sse ja Courmayeuri.

perfektne kolmnurkne kuju muudab selle kõige võimsamaks tipuks – ja kahtlemata kõige pildistatumaks. Enamikust hotellidest ainult viieminutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Kirchstrasse sild on ideaalne koht päikeseloojangu vaatamiseks. Kel pangakaart kannatab, saab seda kõike vaadata veel lähemalt – helikopterisõidul

ümber mäetipu. Tuttav piloot, kes on neid sõite tuhandeid kordi teinud, on oma tööga kõige rahulolevam inimene, keda ma kunagi kohanud olen. Ta ütleb, et vahel lendavad nad mäele nii lähedale, et näevad suusatajaid – ja naeratusi nende näol. See ütleb Šveitsi suusaradade kohta vist kõik. MARGUS SEPP

LENNUNÕU Zermatti puhul on kõige praktilisemad lennujaamad Zürich ja Genf Šveitsis ning Milano Itaalias. Sealt edasi tuleb niikuinii liikuda maad mööda, enamasti rongiga. Sõiduautoga päris Zermattini ei pääsegi, nii et viimased kilomeetrid peab ikka läbima rongi või taksoga. Vaid lennuhinda vaadates on Milano ilmselt odavaim valik. Easyjet pakub kaks korda nädalas otselende Tallinna ja Malpensa (Milano põhilennujaama) vahel, Ryanair kolm korda nädalas Tallinna ja Bergamo (mida mõningaste mööndustega ka Milano lennujaamaks võib pidada) vahel. Käsipagasiga piirdudes algavad edasi-tagasilennu hinnad isegi vaid 100 euro kandist. Tõsi, suusareisile minnes ei ole ainult käsipagasiga reisimine ilmselt väga praktiline ning suurema kohvri ja suuskade kaasavõtmise soov tõenäoliselt mitmekordistab hinna. Sestap võib Šveitsi linnadesse lendamine kokkuvõttes siiski mõnikord parem idee olla. Seda enam, et Šveitsi raudtee toimib (erinevalt Itaalia omast) jätkuühendusteks väga hästi ja efektiivselt. Finnairi (läbi Helsingi) või Lufthansa (läbi Frankfurdi) pagasiga hinnad algavad umbes 250 eurost edasi-tagasi; Saksa firmaga reisides on suuskade vedu tasuta ning suupisted ja joogid lennukis hinna sees. Mõlemad lennuettevõtted pakuvad veidi soodsamaid hindu vaid käsipagasiga reisijale. MAURI SAAREND, ESTRAVEL

SEIKLUSLIK ELU

PARIMAD SUUSAKESKUSED PRANTSUSE ALPIDES Val Thorens Val Thorens on Euroopa kõrgeim (2300 m) ja üks suurimaid (600 km ühendatud radu) nii kõrgel asuvaid suusakuurorte kogu maailmas. Ühendatud on parimad suusatamisvõimalused ja Val Thorensi suurepärane atmosfäär. valthorens.com Alpe d’Huez 1936. aastal alguse saanud keskus asub 1860 m kõrgusel lõuna suunas avaneval platool Grandes Rousses. Alpe d’Huez’ suusaala paikneb mitmete mägikülade (Auris-en-Oisans, Huez, Ozen-Oisans, Vaujany, Villard-Reculas, La Garde ja Le Freney) läheduses. Piirkonna kõrgeimast punktist, 3300

m kõrgusel asuvast Pic Blancist avaneb hunnitu panoraamvaade enam kui viiendikule Prantsusmaast. alpedhueznet.com La Plagne Prantsuse Alpides 1250–3250 m kõrgusel asuv La Plagne sobib talviseks ja suviseks perepuhkuseks. 50 aasta jooksul on keskus rahvusvaheliselt väga populaarseks muutunud ning seda just tänu pikkadele (kokku 225 km) ja iga taseme jaoks midagi pakkuvatele suusaradadele. Euroopas on seitse bobikelgurada ning üks neist asub La Plagnes’is. winter.la-plagne.com

28.12.–14.01.2017 / 3990 €

TASUB TEADA

RAAMAT

Parim lapsele lennukisse!

Foto: Randvelt Kirjastus

Parim varemete fännidele!

Väikeste koerakoonlaste raamat Elo-Mall Toomet

Linnad, mis kujundasid muistset maailma John Julius Norwich

Nõuandeid selle kohta, kuidas väikese lapsega lennureis üle elada, jagatakse igas pere- ja reisifoorumis. Värviraamatud on hea trikk, aga koerakoonlaste tegemistest rääkiv raamat on veel parem, sest see on rohkem kui lihtsalt värviraamat. „Väikeste koerakoonlaste raamat” on naljakas ja südamlik värviraamat igas vanuses lastele. Raamat on väga tugeva eesti identiteediga, muutumata sealjuures liiga moraliseerivaks või pateetiliselt rahvuslikuks. Lastele arusaadavas keeles edasi antud teksti saadavad humoorikad ja omapärased joonistused. Tänapäeva tahvelarvutite maailmas on paberraamat äärmiselt arendav ja vajalik: laps saab lugemise kõrval värvimise kaudu oma fantaasiat rakendada, nii et tal tekib tegelastest oma ettekujutus.

Keegi ei vaidle vastu – muistse maailma hämmastavalt suurejoonelised linnad panid aluse tänapäevasele linnaelule. Maailmajagude kaupa jaotatud linnade ülevaade saab alguse Lähis-Ida vanimate linnade Uruki, Uri ja Babüloniga, nende juurest põigatakse Jeruusalemma ja Troojasse. Rännatakse Aafrikas sündinud Vana-Egiptuse keskustesse Teebasse ja Amarnasse, Etioopia pealinna Aksumisse ning foiniiklaste ja roomlaste Kartaagosse. Hiilgavad Euroopa metropolid, nende seas Ateena ja Rooma, Mükeene ja Knossos, asusid Vahemere ääres, kuid võimsamast võimsamate hulka kuulus ka Rooma impeeriumi ärevatele piirialadele jäänud Trier. Ameerikas aga püstitasid Mesoameerika ja Peruu kultuurid kaugetes džunglites ja kõrgete mäeahelike nõlvadel hiigelehitisi ning linnalisi asulaid. Lugude autorid annavad hääle paljudele vaikivatele varemetele, äratades nende vahel taas ellu linnad.

Parim looduses matkajale!

Foto: Petrone Print

Parim Vahemerest võlutule!

Reisikirju Fred Jüssi

Minu Portugal Kaisa Massi

Fred Jüssi nimi ei vaja tutvustamist ka neile, kes kunagi linnast välja ei lähe. Ehkki suur osa raamatu lugusid on varem kusagil ilmunud, jäävad mõned neist nii kaugete aastakümnete taha, et paljude tänaste rändurite jaoks on need jälle täiesti uued. Õnneks muutub looduses vähem kui metropolides. Muidugi, möödunud sajandi rännakud olid teistsugused kui selle sajandi omad. Kunagiste reisikogemustega ei ole rändajal praegu eriti midagi peale hakata, kogunenud reisikapitaliga seevastu küll – jagada, kui jagamise aeg käes. Nii et Eestimaa pilvepiirilt, Saimaa rahu, Lapimaa värvimäng, sürreaalsed ekspeditsioonid Siberis ning Fääri saarte unistus on kaasaelamist ja kordamist igati väärt.

Eesti kuulsaim reisiraamatute sari on jõudnud lõpuks Portugali. Autori kodu asub tema jaoks ülikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis üllatab igal sammul ka kaheksandal seal veedetud aastal. Kuivõrd autor teenib oma igapäevast leiba sellega, mis talle kõige rohkem meeldib – õpetab lastele filmi ja muusikat –, on see ilus lugu, nagu elu Vahemereäärses riigis olema peabki. Aga enne Lissaboni idüllini jõudmist olid autori elus aastad (ja raamatus siis vastavalt leheküljed), mil ta mööda seda maad õnne otsis: ta püüdis leida valgeid jõule Portugali mägedest, oli seotud nii massiturismi kui ka ökokogukondadega ning töötas vabatahtlikuna Assoori saarte taludes.

FILM

TASUB TEADA

FILM Videvik Birma kohal (Twilight Over Burma) režissöör Sabine Derflinger 2 t, 2015

NÄITUS

Üks põnevamaid elulugusid, mis sõjaväediktatuurist välja rabeleda püüdval Myanmaril (Birmal) pakkuda on, pole tegelikult üldse kohaliku inimese oma. Austrialanna Inge Eberhard, kes USA ülikoolis õppides tutvus võluva šani rahvusest mehega, sai alles oma uuele kodumaale jõudes teada, et oli abiellunud printsiga. Kuid mis tundus esmapilgul muinasjutuna, pöördus õuduslooks, kui sõjavägi võttis riigi juhtimise üle ning asus väikerahvaid ja nende autonoomiat piirama ja hävitama. Kahe väikese tütre isa arreteeritakse ja hukatakse kohtuotsuseta, Inga koos lastega põgeneb Euroopasse. Tõestisündinud lool põhinev raamat ilmus mõne aasta eest. Nüüd on sellest valminud ka telefilm, mille hankimine ja vaatamine on kohustuslik kõigile, kes Myanmari reisida plaanivad.

Holger Looduse reisimisest inspireeritud „Urlaub” kuni 20.02.2016 Vaal Galerii, Tallinn

Everest režissöör Baltasar Kormakur 2 t, 2015 Põnev nii neile, kes reisivad mägede vallutamiseks, kui ka neile, kes tasasel maal televiisori eest kunagi ei lahku. Tõestisündinud loo põhjal valminud suurejooneline draama jutustab kahest ekspeditsioonist, mis jäid 1996. aastal Mount Everestil ühe kõigi aegade jõhkraima ja ohvriterohkeima tormi kätte. 7000 meetri kõrgusel merepinnast algab Surmatsoon, mille tingimustes hakkavad inimorganismi funktsioonid järk-järgult üles ütlema. Loo kangelastel tuleb neis üliekstreemsetes oludes teha ränkraskeid moraalseid valikuid ja üliinimlikke jõupingutusi. Põhiosa filmi võtetest toimus looduslikult rasketes tingimustes Nepalis Khumbu orus, Everesti baaslaagris ning Itaalia Dolomiitides – imelised kaadrid, mis hoolimata raskustest sinna reisimisest unistama panevad.

Foto: VAAL Galerii

Holger Looduse loomingus kohtuvad fotorealism ja akadeemiline maalistiil igapäevaelu ulmeliste teemadega, nagu koeraga jalutamine („Koeraga jalutamas” Draakoni galeriis, 2015), rutiin („Dolly” Hobusepea galeriis, 2013) või tavalised inimesed aastal 2150 („2150. Portreed” Draakoni galeriis, 2012). Ka näituse „Urlaub” keskne teema on üsna igapäevane – puhkus ja reisimine. Kunstnik on kasutanud lapsepõlvest kummitama jäänud vanade perealbumite fotosid ning aastaid suvilas pleekinud Ida-Saksa amatöörfilminduse õpikute jooniseid. Holger Looduse nägemuses saavad reisimine ja puhkamine hoopis metafüüsilisema tähenduse. Miks võtavad inimesed puhkusel olles ette energiakulukaid, tihti ka ohtlikke ja ebamugavaid tõuse vaatetornidesse, kirikute katustele, mägede tippudesse või kanjonite servadele? Miks on kõrgustest avanevad vaated nii ihaldusväärsed?

REKLAAM

TASUB TEADA

Kuidas reisil kohalikest häid pilte teha? Valgus on kontrollimatu, pole välku ega peeglit, ning „modell” on hõivatud muude asjaajamistega, mitte poseerimisega. Ta pole ainus – kõik kohad on täis huvitavaid ja väga fotogeenseid kohalikke. Kuidas nad pildile püüda? Reisifotograaf Silvia Pärmann jagab oma kogemusi. TEKST JA FOTOD: SILVIA PÄRMANN

1.Korralda oma reis ise

Ära mine rühmareisile, kui see pole just spetsiaalne fotoreis. Keegi ei viitsi oodata, kui pildistamiseks rohkem aega vajad. Haruharva satud pildistamiseks ideaalse hommiku- või õhtuvalguse ajal mujale kui bussi. Mine üksi või sõbraga, kes on ülimalt tolerantne või pildistab samuti. Kindlusta oma tervis ja pagas.

Need Vietnami lapsed olid Estravelleri kaanetüdrukuteks sügisel 2013. See hetk oleks läinud kaduma, kui kaamera poleks tänaval käies kogu aeg kaelas olnud.

TASUB TEADA

2.Tee eeltööd

Võõras kultuuriruumis on enne kellegi portree pildistamist hea siiski teada, kes need inimesed üldplaanis on, millised on nende väärtused ja missuguses maailmas nad elavad. Näiteks ei maksa mõne visuaalselt huvitava, kuid väga püha ja harda tseremoonia ajal inimeste hulgas trügida ning neid pildistamissooviga pidevalt katkestada. Seda, mis toimub sihtkohas, uuri juba enne lennupiletite ostmist.

Paki kaasa lähivõteteks sobiv objektiiv

Korralda oma reis ise – rühmareisid ei vii kunagi värvikate elanikega pisikestesse kohtadesse, nagu näiteks sellesse Rumeenia külla.

Väga kindel valik on 50 mm objektiiv, mis on suurepärane portreede jaoks. Reisil, kus otsuseid tuleb teha väga kiirelt ja liikumisruum võib olla piiratud, pole see aga tihti piisavalt paindlik ega sobi ka olukorda, kus tahaksid rohkem tausta pildile saada. Mugav reisiportreede objektiiv on näiteks 17–55 mm suumobjektiiv, mis lubab vajadusel hoida viisakat distantsi, kuid soovi korral jäädvustada ka rohkem konteksti.

4.Kaamera tänaval kätte

Hoia kaamerat kogu aeg kaelas. Kui see on kotis, ei jõua sa selleni kunagi piisavalt kiiresti.

meeles, sa ei ole 5.Pea loomaaias

Eriti Euroopast kaugemal muutub maailm eksootiliseks ja pööraselt põnevaks: iga tänaval vastu tulev inimene paneb vaimustusest kilkama ja kaamerat haarama. Hoia end tagasi, sa ei ole loomaaias. Austa kohalikke ja nende igapäevast rutiini. Küsi enne pildistamist luba. Jah, kindlasti ei ole inimene, kes on andnud loa ennast pildistada, enam nii loomulik. Kuid see on elementaarne viisakus ja harva ütleb keegi ei, enamik on sellisest tähelepanust meelitatud.

6.Saa inimesega tuttavaks

Hea portreefoto saab teha ikkagi ainult inimesest, kellega on mingi side, kelle vastu on huvi, keda tahad mõista. Võta paar minutit, et temaga tuttavaks saada. Geniaalsed reisiportreede tegijad vajavad vahel alla tunni, et saada oma pildistatava kohta teada sama palju kui tavaline inimene kümne aastaga oma parima sõbra kohta.

7.Naerata

Mitte miski ei tööta paremini kui sõbralik naeratus. Isegi siis, kui pikem vestlus jääb keeleoskuse taha, on oma näoilme ja hääletooniga võimalik palju ära öelda ka ainult eesti keelt rääkides.

Alati olgu kaasas lähivõteteks sobiv objektiiv – kunagi ei tea, kas modell viitsib rannaliivalt püsti tõusta või ei.

Liigu lähemale! Rongiaknast märgatud arbuusimüüja pildistamiseks tuli jaamas korraks rongist välja perroonile hüpata.

Saamaks teada, kus õnnestub noviitse pildistada nende igapäevastes olukordades, on vaja pisut eeltööd teha, et osata vältida peamisi turistipiirkondi, kus ehedus hakkab kaduma.

TASUB TEADA

8.Võta laps või koer kaasa

Kui inimestega vestluse alustamine tundub ikka kohutavalt raske, võta alustuseks lihtsamatele reisidele kaasa laps või kutsikas (laena kasvõi sõpradelt). Enam ei pea sa absoluutselt muretsema, kuidas võõrastega kontakti luua – see töö tehakse lihtsalt sinu eest ära.

9.Palka kohalik tõlk

Kui eelarve lubab ja kui levinumate võõrkeeltega pole kohapeal midagi peale hakata, palka tõlk, kes tunneb nii kohalikku keelt kui ka kombeid. Enne teele asumist tee siiski täiesti kindlaks, et tõlk saab tõesti päriselt aru, et reisi eesmärk on saada häid portreefotosid.

10.Silmad on hinge peegel

Naerata ja inimesed naeratavad vastu!

Juba enne kaamera leiutamist teadis vanarahvas, et silmad on hinge peegel. Võta portreed tehes fookusesse silmad (või lähem silm, kui pildistad sellise nurga alt, et peab valima). Sõltub muidugi pildistamise ajal valitsevatest tingimustest, kuid reeglina saab mõlemad silmad fookusesse juba siis, kui ava on isegi f/3.5 või f/5.6.

11.Kasuta suurt ava

Juhul kui taust ei ole kohutavalt tähtis, vali suur ava ning tõsta oma portreteeritav sellega nii pildi fookusesse kui vähegi võimalik (ehk mida väiksemat numbrit näitab F, seda suurem on ava). Taust ei jää niimoodi terav ning portreteeritav tõuseb selgemalt esile.

12.Liigu lähemale

Tavaliselt ei taha keegi oma portreefotole muud kui konkreetset inimest, nii et liigu pildistatavale nii lähedale, kui saad, et pärast fotosid liiga palju lõikama ei peaks.

13.Leia rahulik taust…

Õige taust on hea portreefoto oluline osa. Enamasti ei taha sa taustale palju müra, teisi inimesi, liiklust, prahti – ühesõnaga mitte midagi, mis tähelepanu endale tõmbaks. Vahel on parim lahendus see, et lihtsalt ootad portree jaoks õige taustaga kohas, kuni mõni huvitav inimene möödub.

või näita taustal ära14....tuntavalt keskkonda Ehkki üldjuhul on portree puhul hea mõte hoida taust puhtana, et see portreteeritavalt tähelepanu ära ei tõmbaks, võiks reisifoto puhul proovida näidata, kus portree tehtud on – kuid ikka nõnda, et pildil oleks üks huvipunkt ja see oleks inimene.

Inimestega tuttavaks saamine loob alati hetki, mida juhuslikult pildile ei püüa. Eksootilistes kohtades on abi muidugi naeratusest ja viipekeelest, aga hea giid-tõlk on väga suureks abiks.

Turvaliseks reisiks on ainult kindlustusest paraku vähe

TASUB TEADA

Foto: Shutterstock

Hea kindlustus aitab, kui olete juba haige või sekeldustesse sattunud, kuid kaine mõistus võiks tihti ära hoida mitmed haigused ja vargused.

Kindlustus sõlmige igal juhul. Kui reisite tihti, on targem teha aastane reisikindlustus. Kui teie krediitkaardiga tuleb kaasa ka reisikindlustus, lugege läbi isegi kõige väiksemas kirjas tingimused.

10 lihtsat reeglit, mis reisi turvalisemaks muudavad

Mõelge, millega sõidate. Kui kõik kohalikud muretult kiivriteta mootorrattal ringi kihutavad ja ka politsei seda aktsepteerib, ei tähenda, et see mõnes riigis ongi täiesti turvaline. Seal saabki õnnetustes rohkem inimesi surma. Ööbussid ja öörongid säästavad igal pool aega, aga uurige nii kohalikelt kui ka reisifoorumitest, kas lisaks piletirahale ei jää te vaesemaks oma telefoni, kaamera ja terve rahakoti võrra. Ärge võtke võõrastelt vastu toitu ja jooki, seda nii rongis kellegagi kupeed jagades kui ka mõne metropoli uues lahedas katusebaaris. Muidugi on erandeid – see tore Tai perekond, kellega koos päev otsa bussiga sõitnud olete, ei kujuta endast mingit ohtu, kui teie-

ga puuvilju jagada tahab. Aga ikkagi juhtub liiga tihti, et turiste (eriti neid, kes reisivad üksi) on sel viisil uimastatud ja paljaks röövitud. Jooge poole vähem. Ei taha küll teie puhkust kuiva seaduse kehtestamisega ära rikkuda, aga üksjagu turistidega toimuvaid õnnetusi või vahejuhtumeid kaklustest vargusteni leiab aset just kõvas joobeastmes. Hoidke oma asjadel silm peal ka siis, kui teil on pagasikindlustus. Elektroonilised seadmed, sh arvutid, foto-, filmi-, videokaamerad, mobiiltelefonid, väärisesemed ja kellad, aga ka näiteks muusikariistad ja dokumendid on kindlustusega kaetud ainult siis, kui nad on teie järelevalve all (lennukis käsipagasis) või seifis. Jätke need rendiauto pagasiruumi ja minge päevaks linna peale jalutama – ükski kindlustusfirma ei taha teist midagi kuulda. Kui vähegi võimalik, vältige busse, ronge ja lennukeid, mis jõuavad teile võõrasse kohta keset ööd. Pimedas linnas öömaja otsimine põhjustab vähemalt stressi, kui mitte midagi rohkemat – nii et kui pole muud võimalust kui jõuda kohale keset ööd, broneerige vähemalt öömaja ja korraldage transport jaamast majutuse ukseni. Registreerige enda viibimine välismaal välisministeeriumi kodulehel. See võtab vähe aega, aga kui olukord on tõesti halb – inimrööve on tulnud ette ka Eestist pärit ränduritega –, on riigil palju rohkem võimalusi kui,

4. 5.

TASUB TEADA ükskõik millisel sõbral või kindlustusfirmal teid aidata (kui keegi üldse teab, et te ootamatult puhkenud sõja või looduskatastroofi piirkonnas olete). Tavaliselt ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada eksinud või kadunuks jäänud kindlustatu otsingukulutusi. Need tätoveeringud on nii ägedad ja iluoperatsioonid välismaal odavamad? Enamikul juhtudel ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kulutusi, mis on seotud kosmeetiliste operatsioonide, tätoveerimise või tätoveeringu eemaldamisega või nendest toimingutest põhjustatud tüsistustega. Nii et mõelge mitu korda, enne kui kellegi enda kallale noa või nõelaga lubate. Käige reisimeditsiini nõustamise kabinetis. Teie perearst on kindlasti

imetore, aga ta lihtsalt ei jõua kursis olla kogu maailma eripäradega. Kõik need pisikesed Kesk-Ameerika ja Aafrika riigid, mis teile nii armsad on – ta võib neist esimesena kuulda teie käest. Reisimeditsiini kabinetis töötavad inimesed puutuvad kokku reisijatega meremeestest kõige pöörasemate ränduriteni ja lihtsalt on kompetentsemad. Arvestage, et lasteaialapsena saadud vaktsiinid ei kaitse teid täiskasvanuna mitte igal juhul. Vaktsineerimis- ja reisimeditsiini soovitusi tasub vaadata ka Ravimiameti koduküljelt või küsida nõu oma reisikonsultandilt. Reisikindlustus tuleb muidugi sõlmida ja sõlmida AEGSASTI, mitte jätta seda viimasele päevale enne reisi. Isegi kui reisini tundub veel palju aega

olevat, siis näiteks reisile minemist takistav luumurd võib juhtuda ka kuu varem – ja reisitõrkekindlustus hüvitab siis kulud vaid juhul, kui juba õnnetuse ajal kehtiv kindlustus olemas oli. Superodava lennuhinna puhul väljaspool hooaega uurige, kui tavalised on piirkonnas üleujutused või kui tõenäoline metsatulekahju jms. Kindlustus ei kata nende põhjustatud kahju. Ehkki terrorismijuhtumid on täiesti ennustamatud tavainimese jaoks – ja paistab, et tihti ka julgeolekujõududele –, tasub siiski teada, et kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab terrorism.

10.

MARGUS SEPP

Foto: Shutterstock

MAAILMARÄNDUR

7 küsimust Hans H. Luigele Ettevõtja Hans H. Luik on suure osa ajast õhus või ratastel. Suusapuhkused lastega, reisid presidendi äridelegatsiooniga, retk omal käel Palestiinasse – ta on seda kõike teinud. Ja teeb edasi. Foto: erakogu

Miks on reisimine tähtis?

Reisimise ajal saan lähedasemaks nii iseenda kui ka nende inimestega, keda olen reisikaaslaseks valinud: oma lapsed või klubikaaslased ehk templirüütlid. Inimesed on reisides avameelsed. Täiskasvanutele toob kohustustest vabanemine sellise kergenduse, et esimese 24 tunni jooksul (alates lennujaama saabumisest) tahaks lihtsalt kõik hingelt ära rääkida.

Milline riik on seni kõige rohkem üllatanud?

Türgi on üllatanud. Nägin nende ajalehetoimetusi ja firmasid seestpoolt – korralik, töökas ühiskond. Venemaaga ei võrdle.

Milline hotell oli nii hea, et sellest oli isegi natuke kahju lahkuda?

Foto: Shutterstock

Austraalias asub Versace’i keti esimene ja viimane hotell, kus koridori asemel algab toaukselt bassein.

Millise restorani pärast sõidaksid tagasi kasvõi maailma teise otsa?

Mu lemmik on Korea toit, mida teevad küüditatud korealased Usbekistanis Fergana orus.

Milline telefonirakendus või nutiseade on teinud reisimise lihtsamaks? AirBnB ja Uber.

Kuhu sõidad järgmisena?

Ees on tavapärane lumelauareis Alpidesse koos oma laste ja teiste lasterikaste peredega.

Kuhu soovid veel tagasi minna?

Iisrael on iga kord eriline, olgu peaministrit saatvas äridelegatsioonis või iidsete templirüütlite võitlusteedel.

Foto: Shutterstock

TALVEKODU IMELISE VAATEGA

Volvo XC90 made by sweden PROOVISÕIDUD INFO-AUTOS LÜLITA ISTMESOOJENDUS SISSE VOLVOCARS.INFOAUTO.EE

CO2 heide: 145-186 g/km; Keskmine kütusekulu: 5,8-7,5 l/100 km

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvocars.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo