Estraveller 02 2016 by Estraveller

Suvi 2016

Eesti reisiajakiri

Läheks õige hobusega mööda Eestimaad?

Pärnu hämmastavalt visa hing Koos lastega Euroopasse autoreisile 7 põhjust sõita Peipsi äärde

PõhjaKõrvemaal matkamas Moskva tõesti suur teater

London, My Dear

Kreeka saarte teejuht

Parim aeg imede juhtumiseks

Foto: Terje Ugandi

Eesti reisiajakiri aastast 2000 Ilmub veebruaris, mais, septembris ja novembris. Tiraaž: 10110 Toimetus: estraveller@estravel.ee Reisisoovid: estravel@estravel.ee

Viimased viisteist aastat, ehk pisut rohkemgi, olen igal võimalusel mööda maailma ringi sõitnud. Enamiku neist aastatest olen pildistanud inimesi, kellega tee mind kokku on viinud. Need on olnud kirjud aastad, seltskond veelgi kirjum. Kes liblikate järgi suve ennustada oskab – ja mina oskan –, teab, et sellest tuleb üks järjekordne kirju liblika suvi. Minu jaoks on kaamera midagi sarnast nagu Alice’ile jäneseurg – läbi selle pääseb veel avastamata maailma, kus ees ootavad kujuteldamatud ja õnnelikud kohtumised ning lood, mille väljamõtlemiseks ei oleks mul piisavalt fantaasiat, nii et need tuleb lihtsalt ise läbi elada. Reisidelt pole ma peaaegu kunagi kaasa toonud asju, ainult hulga fotosid inimestest, kes on mulle juhuslikult tänaval või külavaheteel vastu tulnud. Ja juhus teeb imesid. Imed juhtuvad ainult inimestega, kes koduuksest välja astuvad. Suvi on selleks parim aeg. Kui te ei kuulu nende väheste hulka, kes pimeduses ja vihmas rändamist armastavad, siis aasta ainumõeldav aeg Eestis ja meie lähedal ringi vaadata on käes. Moskva on odavam kui kunagi varem, Ungaris elavate sugulaste kultuurist on suur osa muuseumide asemel veinikeldrites, Kreeka saartel on ruumi ka eurooplastele. Millal te viimati Peipsi ääres käisite? Ma ei tea Eestis teist paika, kus ühel jalutuskäigul küla ainsal tänaval võiks juhtuda nii palju imesid! 365 päeva aastas ei jaksa mõelda sellele, mis maailmas kõik parasjagu halvasti on. Mõnel Kreeka saarel rannas jalutades ja ehk mõnevõrra teistsuguste inimestega kohtudes saab mõelda ikkagi korraks ka sellele, kuidas on meil vedanud, et saame oma ilusast kodust sõita sellesse idülli tegelikult ilma ühegi mõjuva põhjuseta. Me lihtsalt võime seda endale lubada – võib-olla mitte igal aastal, aga vahel siiski. Me ei pea seda teekonda ette võtma sellepärast, et me ei saaks oma kodus elada ja puhata. Veel üks väike ime, mida tuleks hoida! Muidugi ei pea suvist teekonda ainult läbi kaamera vaatama ja mälestuseks seinatäit pilte tegema. Oma kirju suve võib kirjutuslaua kohale seinale maakaardile värvida või leiutada mõne täiesti uue viisi, kuidas imesid hoida. Imelist kirju liblika suve! SILVIA PÄRMANN peatoimetaja Foto: boldtuesday.com

VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia PEATOIMETAJA Silvia Pärmann TEGEVTOIMETAJA Margit Aedla TOIMETAJA Janika Ritson KUJUNDAJA Marju Viliberg KEELETOIMETAJA Marilin Look REKLAAM Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee TRÜKK Printall ESIKAANE FOTO Aiver Oja, “Päikesepüüdja“ Väljaandja ei vastuta teenusepakkujate tehtavate muudatuste eest sõiduplaanides, hindades jms. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamiseks tuleb toimetuselt luba küsida. Loe digiajakirja: www.estravel.ee/estraveller

Selles numbris PRAEGU ÕHUS

Uudised

Postkaardid

PUHKA EESTIS

20 4

Parim aeg imede juhtumiseks

Kajakiga ja jala Põhja-Kõrvemaal – ja Šveitsi minna pole vajagi

Hämmastavalt visa hing

Sinna, kuhu autoga ei saa ja jala ei jõua – läheks õige hobusega

Kolm Koread

Aastatega ainult paremaks

7 põhjust sõita Peipsi äärde, ka siis, kui olete veendunud mere ääres puhkaja

18 HEA ELU Granada – tulin, armusin, nägin, elasin, nautisin

Teejuht Kreeka saartele

Soome-ugri kultuur õitseb Ungari lossides ja veinikeldrites

Uus maa veiniatlastes – Läti

London, My Dear

TASUB TEADA Tõesti suur teater

Reisiraamatud ja -filmid

Koos lastega Euroopasse autoreisile — hullumeelne ettevõtmine või elu parim seiklus? 63

MAAILMARÄNDUR 7 küsimust #deepESTrootsi saadikule, lauljatar Kerli Kõivule

55 5

PRAEGU ÕHUS

Estraveli Kuldkaart 20 20 aastat tagasi andis Estravel välja oma esimesed Kuldkaardid. 2016. aastal on Kuldkaardil 25 000 Estraveli püsiklienti ning plaatinumtaseme kaarti Platinum Club kasutab 1700 sagedasemat reisiostjat. Mõlemad kaardid kehtivad kolm aastat. Kaarti saab taotleda tasuta koos reisiostuga või eraldi tasu eest. Kuldkaart annab soodustusi nii Estravelis kui ka 200 reisibüroo koostööpartneri juures – see on ka põhjus, miks kaarti väärtustavad isegi need inimesed, kes reisibüroo teenuseid tegelikult ei kasuta. Juubeliaastal jätkame koostööpartnerite võrgustiku laiendamist. Kõikide koostööpartnerite ja nende pakkumistega saate tutvuda meie kodulehel.

Estraveli Tartu büroo tähistas 20. sünnipäeva Kuldkaardiga ühevanuseks sai Estraveli Tartu büroo. Estravel avas Tartus esimese büroo 1996. aasta märtsis. Aastate jooksul on Tartus olnud korraga kuni kolm Estraveli esindust, praegu tegutseb büroo Vallikraavi tänaval ning lisaks on Tartus 24/7 töötav Tellimiskeskus, mis aitab ükskõik millises maailma otsas viibivaid kliente ööpäevaringselt. Estraveli Tartu esindustes töötab kokku 24 inimest, kellest paljud on ettevõtte meeskonda kuulunud algusest saadik ja tähistavad koos bürooga oma 20 aasta tööjuubelit. Reisikonsultantide pikk kogemus garanteerib professionaalse teeninduse ning parimad nõuanded reisi õnnestumiseks. 20 aasta jooksul on turismiturul toimunud üsna palju muu-

datusi, neist peamine on reisiostude kolimine internetti. Ent hea teenindusega reisibürood on ikka väga nõutud.   “Ka Estraveli Lõuna-Eesti kliendid ostavad suure osa oma reisidest arvutiekraani eest tõusmata. Kaugete sihtkohtade ja keerukamate marsruutide puhul kasutatakse selleks reisikonsultandi abi, lihtsamaid reisitellimusi vormistatakse iseseisvalt e-poes,” selgitas Estraveli Lõuna-Eesti piirkonna müügijuht Pille Trumm. Kindlasti mitte viimaseks jääval juubelipeol meenutati suurklientide ja partneritega värvikamaid juhtumisi reisidel ning tänati kliente ja partnereid koostöö eest. Estravelil on esindused kokku neljas riigis, üheksas linnas. Foto: Estravel

UUS! Tempo Resto & Bar

Foto: OÜ TLG Hotell

PRAEGU ÕHUS

Kuldkaardi pakkumised Tempo on moodne ja hubane restoran, kus pakutakse buffet- hommikusööki ja mitmekesist menüüd. Lõuna ajal on jätkuvalt kõigil külastajatel võimalus tempokalt nautida supigaleriid, kus on iga päev saadaval neli erinevat suppi, neist üks alati magus. Tallink Express Hotel, Sadama 9, Tallinn Foto: OÜ TLG Hotell

Restoran Regatta

Merevaade, millesse armuda! Inspireerituna Pirita hotelli ajaloost, on Regatta sisekujunduses tunda 1980ndate joont. Kirsiks tordil on hurmav panoraamvaade Tallinna lahele, mille nautimisel kaob piir aja ja ruumi vahel. Regatta on ilmselt üks parima merevaatega restorane Tallinnas! Pirita TOP SPA Hotell, Regati pst 1, Tallinn Foto: OÜ TLG Hotell

Restoran City

Foto: AIVO KALLAS

Vaimustavas võtmes klassika! City on hubase ja klassikalise sisekujundusega restoran Tallinna kesklinnas, sobides hästi nii privaatseks ärikohtumiseks kui ka meeleolukaks õhtusöögiks heade sõprade seltsis. Menüüst leiab kohalikust toorainest suus sulavaks maitseelamuseks vormitud liharoad, traditsioonilises võtmes valmistatud mereannid, tervislikkusest inspireeritud salatid ja supid ning meeliülendavad hõrgutised dessertide valikus. Kõike seda saatmas parimate asjatundjate koostatud veinikaart. Tallink City Hotel, A. Laikmaa 5, Tallinn Foto: OÜ TLG Hotell

Restoran Nero

Lummavalt ebamaine! Värvika ja justkui kosmosest pärit sise kujundusega restoran Nero on tõeliseks oaasiks toidunautlejaile ja olnud avamisest saadik Eesti 50 parima restorani edetabeli uhkes peres. Menüü on täis põnevaid maitseelamusi kogu maailmast, pakkudes midagi enamat kui lihtsalt kõhutäit. Spaahotelli osana on üheks Nero märksõnaks “tervislikkus”. Menüü puhul on silmas peetud, et maitsva roa valmistamisel jääks toorainesse kõik kasulik alles. Tallink Spa & Conference Hotel, Sadama 11a, Tallinn

Estraveli Kuldkaardiga kõigis neid restoranides:

–10% à la carte menüüst (kaardiomanik + 8 kaaslast) –10% majaveinist www.tallinkhotels.com

PRAEGU ÕHUS

Siseturismipakkumised Foto: Maria talu

Ratsaseiklus metsas, rabamaastikul ja rannas

Pärnumaa ei tähenda ilmtingimata puhkust ülerahvastatud rannas. Maria talus ja ratsakeskuses on rohkem loomi, kui nimi aimata lubab. Lisaks hobustele-ponidele on talu koduks loomadele, kes on lihtsalt imetlemiseks, mitte ratsutamiseks: kitsed, lambad, jänkud, kanad ja pardid. Seega põnevust jagub kõikidele! Suvine lühipuhkuse pakett sobib nii hobuste ja ratsutamisega esmase tutvuse tegijatele kui ka kogenud ratsutajatele. Seigelda saab hobusega ja ilma turismitalu kaunis ümbruses – metsas ja rabamaastikul ning kasvõi merel! Arvestama peab ainult Eesti ilma iseärasustega, näiteks juulis võib olla väga kuum ning ohjeldamatult võivad loomi rünnata parmud (ärge arvake, et te ise puutumata jääte!) – siis saab ratsutada varahommikul või hilisõhtul. Majutuspakett kahele maksab 80 eurot. Pakkumine kehtib pühapäevast neljapäevani ajavahemikus 26.06.–31.08.2016. Foto: Klaipeda

Klaipeda põnevad kontrastid, delfiinidest rääkimata

Leedu suuruselt kolmas linn Klaipeda on üks Läänemere edukamaid sadamalinnu, kuid selle mõnusalt kodune vanalinn on täis hubaseid restorane, pubisid ja kohvikuid. Kura säär ja Nida oma imelise loodusega asuvad lühikese praamisõidu kaugusel, kuulsasse Palangasse on vaid 35 km. Ehkki meist vaid mõnisada kilomeetrit lõuna pool, näeb Klaipedas siiski delfiine – etendus toimub avamere asemel meremuuseumis. Ainult ühest päevast jääb Klaipeda jaoks väheks, mistõttu on väga hea mõte ööbida hotellis National, millest jalutuskäigu kaugusel asuvad Teatri väljak ja vana praamiterminal, ostukeskused, väikesed poed ning hubased restoranid ja baarid. Puhkusepakett kahele maksab 135 eurot. Pakkumine kehtib majutuseks ajavahemikus 01.06.–31.08.2016.

Läti mõisad ja veinikelder

Foto: Berghofi mõis

Kui te veel ei ole käinud Aizpute regioonis ja mereäärses Liepajas, siis nüüd on tõesti viimane aeg seda põhjamaist paradiisi külastada. Piimamõis ei kõla küll luksuslikult, ent Berghofi piimamõis seda siiski on, pakkudes mõnusat majutust. Piima jooma ei pea – peatumine Berghofi mõisas annab suurepärase võimaluse külastada hoopis Aizpute veinikeldrit ning maitsta laupäeviti ja pühapäeviti kohalikke veine. Piima saab aga kasutada välispidiselt – pärast pikka päeva võib mõisas aja maha võtta ja nautida hoolitsust piimaspaas, mis taastab jõudu ja tervist! Majutuspakett kahele maksab 175 eurot. Pakkumine kehtib majutuseks ajavahemikus 01.06.–31.08.2016. Foto: Berghofi mõis

Võta ühendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpäeviti kella 9.00–17.30 telefonil 626 6233 või e-posti aadressil siseturism@estravel.ee. Hinnale lisandub teenustasu 8 eurot. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame üle 150eurose ostu puhul tasuta, alla selle on teenustasu 4 eurot.

Parima hotellihinna garantii

Eesti suurima hotelliagentuurina tõi Estravel esimesena Eestis turule revolutsioonilise tootelubaduse “Parima hotellihinna garantii” (PHG). See nn ostujärgne hinnagarantii on kõikidele Estraveli klientidele tasuta. PHG võtab klientidelt ära kõhkluse ja kahtluse, et äkki mujalt saab veel odavamalt. Nüüd võib rahuliku südamega osta oma hotellid Eesti ja Baltikumi vanima, suurima ja turvalisima hotelliagentuuri käest, ilma et peaksid kartma, et maksad liiga palju. Telli ja osta hotellimajutus Estravelist ükskõik kuidas: kas oma reisikonsultandi poole pöördudes, 24/7 tellimiskeskusesse helistades või ise mugavalt veebi kaudu online-hotellipoes. Pärast ostu sooritamist on 24 tundi aega, et leida internetist identne hotellituba parema hinnaga, ükskõik kas otse hotellist või mõnest sadadest veebiagentuuridest maailmas (sh booking.com), ja saata Estravelile selle kohta tõestus e-posti teel. Kui leiad tõesti madalama hinna, mis sisaldab Estraveli hinnaga täpselt samu asju, makstakse hinnavahe tagasi. Pane tähele, et garantii kehtib ainult neile hotellidele, mida Estravel ise müüb ja pakub. Estravel müüb majutust ligi 500 000 hotellis, kuid maailmas on majutuskohti palju rohkem – kõik Estraveli kvaliteedi- ja turvanõuetele ei vasta.

Kuhu eestlased kõige rohkem ärireise teevad?

Eesti ärireisijad sõitsid möödunud aastal kõige rohkem lähiriikide pealinnadesse Helsingisse, Stockholmi ja Riiga. Estraveli äriklientide sihtkohtade edetabeli kümme esimest 2015. aastal: 1. Helsingi 2. Stockholm

3. Riia 4. Brüssel

5. Vilnius 7. Amsterdam 6. Kopenhaagen 8. London

9. Moskva 10. Oslo

Äriklientide sihtkohtade edetabel näitab, et Eesti ettevõtete rahvusvahelised suhted on väga Euroopa-kesksed. Esimene sihtkoht, mis asub väljaspool Euroopat, paikneb alles 42. kohal – Dubai. New York on 43. positsioonil. Võrreldes 2014. aastaga on Eesti ärireisijad 2015. aastal rohkem külastanud Riiat. Brüssel on äriklientide reisisihtkohana mõnevõrra populaarsust kaotanud.

Ruhnus on rahulik

Eesti saartel on tagasihoidlike praami- ja lennuühenduste tõttu sel suvel üldse väga rahulik, aga Ruhnus kohe eriti, isegi saare kõige suurema festivali ajal. Ruhnurahu on 19.–20. augustil 2016 teist korda toimuv suvelõpufestival ainult sõbralikele inimestele. Kavas on vabaõhukino, peened muusikud ja plaadikeerajad, kohalik toit ja kauge kohv, talgud saare heaks, sõidud vanalaev Runbjarniga, loodusja kultuurikõnnid, laste töötoad, arutelu ja muu inspireeriv, mida mujalt ei leia. Vt: ruhnurahu.voog.com

Ruhnu.

Foto: Kadri Paas

TAEVASED SÕNUMID FINNAIR laseb vahemaandumise Helsingis muuta nüüd minipuhkuseks. Finnairi reisijad saavad omale meelepärase vahepeatuse planeerida veebilehel stopover.finnair.com. Vahepeatuse pakette on erinevatele võimalustele ja maitsetele alates viietunnisest kiirest linnatiirust kuni viiepäevase põhjaliku ringreisini. Näiteks saab lennujaamast vaid poole tunniga Helsingisse, mis pakub nii mereäärset rahulikku keskkonda, hubaseid kohvikuid kui ka unikaalseid restorane ja hotelle. Puutumatu loodus ei ole Soomes samuti kunagi kaugel.

PRAEGU ÕHUS

Uudised

TURKISH AIRLINES on välja töötanud korporatiivprogrammi, mille liikmed saavad ärireisidelt soodustusi. Osaluse registreerimine on tasuta ja registreerumisel pakub Turkish Airlines automaatselt allahindlust kõikidelt rahvus vahelistelt reisidelt, vabastust trahvidest, kui peaksite oma lennupiletit muutma, ning erikokkuleppeid pagasiveoks. AIRBALTIC avas 18. aprillil lennuliini Tallinna ja Vilniuse vahel. Kokku on nädalas kümme lendu ehk igal tööpäeval kaks. Hommikul väljub lend Tallinnast kell 8.50 ja õhtul 19.40, lennuaeg on 1 tund ja 20 minutit. Tagasi Tallinna väljub lennuk Vilniusest kell 8.45 hommikul ja õhtul kell 19.40. Sel suunal on lennuaeg 1 tund ja 25 minutit. NORDICA avab koostöös Adria Airwaysiga lisaks juba varem välja kuulutatud suvehooaja lendudele uue lennuliini Odessasse. Seda Musta mere pärli ja erakordse kultuuritaustaga sadamalinna seovad Tallinnaga pikaajalised sõprussuhted. Nordica alustab Tallinna-Odessa lendudega 28. mail. Lennatakse 29. oktoobrini korra nädalas laupäeviti ja ajavahemikus 22. juuni – 24. august kaks korda nädalas kolmapäeviti ja laupäeviti. LUFTHANSA pakub oma klientidele võimalust lugeda valikut tasuta e-ajakirju, mida saab oma nime ja piletinumbri või broneeringukoodi abil alla laadida reisipäeva ümbritseva kolme päeva jooksul aadressilt lh.com/eJournals. Turistiklassis lendajatele on üldjuhul ette nähtud vaid üks, Premium Economy kundedele kaks, äriklassi reisijatele kolm ja First Classi klientidele 20 allalaadimist. Paberajalehed on luksus vähestele valitutele.

PRAEGU ÕHUS

Uudised Vähemalt 160 talu avab 24. juulil kõigile uksed

24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud juba üle 160 talu ja põllumajandustootmise, kus linnainimesed saavad käia uurimas elu võimalikkust maal. Külastajad saavad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, ajakohast põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja hingata värsket õhku. Kahtlemata pakutakse võimalust midagi kaasa osta!

Hilton Tallinn Park avatud!

Foto: Hendrik Osula

Kõige enam on avatud talude päeval osalema registreerunud ettevõtjaid Harjumaalt (24), Pärnumaalt (23) ja Lääne- Virumaalt (19).

Foto: Shutterstock

Visbyt peetakse kõige paremini säilinud keskaegseks linnaks Põhja-Euroopas. Säilinud on paarsada keskaegset maja siugjalt looklevate tänavate ääres, samuti kümnete tornidega linnamüür, millel on pikkust ligi 3,5 km.

Balti riikide esimene Hilton avatakse mai lõpus ning külastusteks saab broneeringuid teha alates 23. juunist. 202 toaga hotell kujuneb ilmselt menukaks konverentside pidamise paigaks, ent siiski on mõeldud ka kohalikele hedonistidele ja konverentsist glamuursema elu hindajatele – hotelliga koos avavad oma uksed spaa ja kasiino, restoran- steakhouse The Able Butcher ning kohvik-baar Linnutee.

Tallinnast kõikide võimaluste saarele – Gotlandile

Tallink viib suvel erikruiisiga Gotlandile kuuel korral, lubades sel maalilisel ja salapärasel Läänemere saarel veeta terve pika päeva. Rootsile kuuluv Gotland ehk eesti keeles Ojamaa on Läänemere suurim saar. Gotland on alati olnud turistide tõmbenumber oma salapära, lõputute seiklus- ja puhkevõimalustega ning imekauni vana arhitektuuri ja põhjamaise loodusega. Ümbritsetuna merest ja maismaast on Gotland kõikide võimaluste saar. Gotlandil saab veeta pika päeva, sest Tallinnast väljub Baltic Queen õhtul kell 22.00 ja randub Visby sadamas järgmise päeva hommikul kell 10.30. Visbyst lahkutakse sama päeva õhtul kell 21.00 ja Tallinna saabutakse järgmise päeva hommikul kell 11.45. Saarel võib ringi vaadata omal käel, aga võimalik on liituda ka ekskursioonidega. Baltic Queen teeb Visbyle erikruiise 19. juunil, 3., 17., 24. ja 31. juulil ning 7. augustil. Visbyt peetakse kõige paremini säilinud keskaegseks linnaks Põhja-Euroopas. Säilinud on paarsada keskaegset maja siugjalt looklevate tänavate ääres, samuti kümnete tornidega linnamüür, millel on pikkust ligi 3,5 km.

Peterburi Uus-Hollandi saar avatakse lõpuks külastajatele

Peterburi südalinnas asuv kolmnurkne Uus-Hollandi tehissaar avatakse külastajatele küll juba selle aasta augustis, ent pargi taastamine kestab tegelikult veel aastani 2019. Kõigepealt tehakse pargis korda kolm hoonet: endine sepikoda, mereväevangla ja komandörimaja. Lisaks saab park endale maitsetaimeaia. Saare ehitamist alustati juba Peeter Suure ajal ning see valmis 18. sajandil. Sellest ajast peale on saar olnud mereväe käsutuses. Seal asus laevaehitustehas, ladu ja mereväevangla. Põneva ajalooga saar oli sajandeid suletud. Osa sellest avati viimastel aastatel suvisel ajal turgude, kontsertide ja spordiürituste jaoks.

Foto: Shutterstock

REISIPOSTKAART

Foto: Tõnu Tunnel

Julge ja moodne, Amsterdam Amsterdam on väga põnev linn. Enam-vähem teadsin, et seal ootavad ees kanalid ja valdavalt 4 –5kordsete majadega kvartalid. Teadsin, et Holland on rattakultuuri eestvedaja. See, mis nägin, lõi ikkagi päris-päris pahviks. Peaaegu igal tänaval on kahes suunas eraldi rattarada. Rattureid on nii palju, et see tekitab siiani pisut hämmingut ja vaimustust. Valdavalt on need Opa- ja Omafiets (vanaema- vanaisa rattad) ehk meie mõistes tavalised linnarattad. Kanalite vahel uidates näeb väga toredaid ja pisut viltuseid maju, väikeseid nunnusid kodusid ja läbi mitme korruse ülikõrgeid katusekortereid. Arhitektuurihuvilisele on ka üksjagu moodsamaid ja julgemaid hooneid, mida imetleda. Pargid on suured ja kaunid. Vondel park on mugavalt kesklinna lähedal ja seal pikutab kogu aeg palju inimesi. Mänguväljakud on kodustest suuremad ja põnevamad, nii et lastel on samuti lõbus. Üks ilusaim ja vist ka vanim park on Beatrixpark. Mõned pargi nurgad on tõeliselt massiivsed ning heas mõttes tihedalt taimi-puid täis, aeg-ajalt kalpsavad üle tee küülikud. Seal viibides on tunne, nagu liiguks ringi botaanikaaias. Keda huvitab tasakaaluks moodsale linnale vana suurejooneline maalikunst, sel soovitan põigata muuseumi Stedeijk. TÕNU TUNNEL

Vintage-autode näitus, Peterburi

Foto: Anna-Kai Tõrs

Kuni mai lõpuni on Peterburis avatud ainulaadne auto-show – Retro Muscle Car Show. Näitusel on umbes 70 eriti muljetavaldavat mudelit peamiselt 1950.–1970. aastate Ameerikast alates tollase koduperenaise unelmast roosast Cadillacist ning lõpetades mehise Ford Mustangi või Kuubal seni ringi vurava Chevrolet´ga. Vintage-autodele annab viimase lihvi nõukogude autotööstuse panus ajalukku – Zaporožetsid ja Volgad. Kõik mudelid on viimse detailini tuunitud ja läikima löödud. Koht tõelistele autofännidele! Baltikumis säärast kollektsiooni naljalt niipea ei kohta. Asukoht: kaubanduskeskus Piterland, Primorskii prospekt 72, Peterburi. Vt: www.musclecarshow.ru ANNA-KAI TÕRS

PRAEGU ÕHUS

Metsade aeg, Eesti

Foto: Janika Ritson

SAADA MEILE REISIL OLLES POSTKAART! Milline on olnud kauneim või kummalisim koht, kuhu oled reisides sattunud? Kuhu tahaksid kindlasti tagasi minna või mida soovitaksid teistele? Saada oma parim reisifoto ja sellel oleva koha lugu meile aadressile estraveller@estravel.ee. Saatjate vahel loosime välja Estraveli kinkekaardi väärtusega 65 eurot.

Millal sa viimati metsas käisid? Mulle meeldib aegajalt iseendalt seda küsimust küsida. Linlase rada igapäevaselt metsateel ei kulge, aga juba see mõte on korraks aega mahavõttev, mõnus ja rahulik. Millal ma viimati metsas käisin... Eestis on ju metsaga kõik hästi. Meil on roheluse, põlislooduse ja maalähedusega üldse kõik hästi. Eestist saab maailma esimene maheriik, kuulutas arengu idee konkursi võitja Organic Estonia aasta tagasi. See mõte on geniaalne oma lihtsuses – üle poole Eesti pindalast katab mets, mis on väetise- ja pestitsiidivaba. 25 aastat tagasi oli igal eestlasel oma soomlane. Nüüd on igal eestlasel oma mets. Ehk on? Kahe aasta tagune seeneuputus hakkab vaikselt meelest minema. Vihmast suve ei tahaks kuidagi, värskeid kukeseeni ja riisikaid aga küll. Selleks ei pea ju päris maale minemagi. Sõidad Tallinna serva, ühele või teisele poole, võimsad metsad on siinsamas Viimsis ja Harkus, Paidest, Rakverest, Haapsalust või Põltsamaast rääkimata. Miks on metsas käies alati eriline tunne, eriti kui võtad julguse ja lähed päris üksi? Sest nii nagu meri, on metski meist suurem, võimsam, ürgsem ja tugevam. Mis saab siis, kui ta möllama hakkab? Oscareid võitnud “Mees, kes jäi ellu” on teil ju kindlasti nähtud. Film on muidugi film, aga ka Eesti metsas pole metssea või karu kohtamine haruharv juhus, rästikust rääkimata. Olgem ausad, ka täiskasvanud põdrapulli nägemine on üks põnev ja ehmatavgi kogemus. Kui sul seda kogemust veel pole, siis suvi on ju alles ees – vahelduseks mererannale mine metsa. Kuulata, nuusuta, otsi marju ja aja jälgi, ent ole aupaklik – viibid ju kellegi teise kodus. JANIKA RITSON

Mitte midagi tegemise kunst, Maldiivid Vaatad seda pilti ja silmad hakkavad vett jooksma. Mitte niivõrd meeleliigutusest, kuivõrd pigem sellest, kui ere on fotol kujutatud rannas päikesevalgus, kui läbipaistev ja särav on taevast peegeldav ookeanipind ning kui säravvalge rannikuviirg. Silmad neelavad selle ebamaise sära endasse, muutudes üha erksinisemaks ja läbipaistvamaks... kuni ei saagi enam aru, kas on tegu taeva, vee, maa või omaenese silmadega – kõik kokku on üks suur ja sulnis valgus. Maldiivid on riik India ookeanis, mis on laiali pillutud 850 km pikkusele atollirivile. Lennukist alla vaadates on näha, et osa atollidest on vee all ja osa vee peal. Praegu veel on, sest saarestiku keskmine kõrgus merepinnast on üks meeter ning riigi uhkuseks on viie meetri kõrgune mäetipp. Seega teeb iga tsunami või vähe tugevama tuule järel lainetus saartel tõelist laastamistööd ning kui kliima soojenemine, mis ookeanipinna taset pidevalt kergitama pidavat, sama tempoga jätkub, kaob see võluriik maailmakaardilt jäljetult. KÜLLI MÄND Foto: Külli Mänd

PUHKA EESTIS

Oru talukoha juures viib sild tühjusesse. Jaluta üle või sõida kajakiga alt läbi.

Kajakiga ja jala

Põhja-Kõrvemaal – ja Šveitsi minna pole vajagi

Jussi nõmm.

Suveniiriputkad ja pealetükkivad müüjad puuduvad. Käratsevad turistid – samuti peaaegu alati puuduvad. Lämbe ilm, lagipähe paistev päike – tavaliselt neid ei ole. Aga on palju puhast loodust, mägesid (Eesti mõistes), siledaid metsajärvi ja vaikust. Põhja-Kõrvemaa on hea koht peitu pugemiseks nii maailmarändurile kui ka kodumaal korraks kontorist põgenejale. Rabasaar.

Raske on Eestis ette kujutada idüllilisemat paika, kuhu saab puhkama minna nii mitut moodi. Põhja-Kõrvemaa “pealinna” Aegviitu võib sõita rongi, bussi, ratta ja autoga. Kõvemad käivad ka jala, sest sealt kulgeb kogu Eestit läbiv pikk RMK matkatee. Sealtsamast edasi Põhja-Kõrvemaa matka radadele saab samuti igaüks kulgeda just talle sobival viisil – jala, rattaga, autoga, villisega, suuskadega, räätsadega, kanuu või kajakiga.

Mööda maad Jussi nõmmele ja Paukjärvele

Oletame, et käes on ilus ja soe suvepäev. Paukjärve kandis veel ei paugutata (ehkki tulevikus laieneb sinnakanti Kõrvemaa

polügooniala) ning stardipaigaks otsime üles mõne hea koha, kuhu saab mugavalt autoga ligi. Selleks võib olla näiteks Jussi loodusraja parkla Soodla jõe ääres. Parklast algab matk radadel, kuhu autol asja pole – läbi esialgu veidi võsase ja soise maastiku Jussi nõmmele, mis on nagu Eesti oma Lapimaa, oma tehistundra. Miks mitte ehtne? Aga sellepärast, et Jussi nõmm on tekkinud Kõrvemaale Nõu kogude armee tegutsemise tagajärjel. Siia visati õppepomme ja mets põles aja jooksul ära. Järele jäi kanarbikune nõmm oma orgude ja küngastega. Siin-seal vedeleb pommi- ja raketikesti, aga järjest vähem, sest neil on juba antiigiväärtus ning need korjatakse ära.

Foto: Kaido Einama Foto: Kaido Einama

Vett mööda – kajakiga Soodla jõel

Foto: Kaido Einama

Kõrvemaa on muidugi ka järvede ja jõgede maa. Miks mitte siis vee peale minna, näiteks sealsamast Soodla kaksiksilla juurest. Parim aeg paadi- või kanuumatkaks on kevad, sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga varjatud ning jõel kajaki või kanuuga sõitmine ei tähenda vaid võsakoridori läbimist, sest lehti samuti ei ole. Lisaks on veetase kõrge, mis tõstab paadisõitja ülespoole ja avardab vaatevälja. Teed on metsas juba tahedad ja lõkkeplatsidel ei ole (veel) üleasustatust nagu keset suve. Paukjärve parkla juures saab oma kajakid, kummipaadid või kanuud kohe parklast Soodla kaksiksilla kõrvalt vette libistada, saatjaks vaid veidi ärritunud konnade krooksumine. Parklasse on hea auto jätta ning Soodla veehoidla põhjakaldal leidub palju kaldaäärseid kalameeste puhkekohti, kuhu saab jätta teise auto retke lõpust algusesse tagasi sõitmiseks. Nii on mõlemad

otsad transpordiga kindlustatud. Soodla veehoidla põhjakalda teed on üsna kehvas seisus, vesiseid “pommiauke” täis. Soodla jõgi ise on puhas, roikaid ja langenud puid leiab vähe. Sellel on ka üks hea looduslik põhjus – jõe ääres kasvab nimelt sanglepp ja seda koprad ei jära. Muidu on aga need tammiehitajatest loomad risustanud kõiki Eesti jõgesid üsna ohtralt vette langetatud tüvedega. Kuid pehme puu puuduses on Soodlal mõnikord näha ka üksikute kobraste meeleheitlikke katseid – nad on löönud oma hambad nii kaske kui ka isegi kuuske. Mis teha, kui närimisväärset veekogu ääres liiga vähe leidub. Kogu selle pika tee jooksul Paukjärve matkaraja juurest kuni Soodla veehoidlani kohtab jõe ääres vaid üht maja, muu on täiesti inimtühi, asustamata loodus. Vahepeal sõidad käänulises kõrkjalabürindis, kust aegajalt mõni lind pladinal lendu sööstab, kui närvid enam vastu ei pea. Siis tunned, kuidas kuivanud kõrkjamüür päikese soojalt tagasi peegeldab. Ja siis hakkab kägu kukkuma. Matka lõpus, kui päike juba pikki varje maha joonistab, on kosta nahkhiirte piiksumist. Sookured tekitavad tallinnfilmiliku Tammsaare-meeleolu. See sobib Soodla matkaga hästi kokku, sest Tammsaarega ongi seotud sealsamas jõe ääres asuv Oru metsavahikoht – umbes matka keskel, kust viib üle jõe väike palksild vastaskaldale, lõppedes otsapidi vees, eikuskil. Kui kajakiga Soodlal Paukjärve kaksik silla juurest veehoidlani sõuda, siis tähtsamad peatuskohad kogu teekonna jooksul ongi Paukjärve kaksiksild koos konnakudutiigikestega, siis ühe vana hüljatud talutee otsas asuvad lagunenud palksilla jäänused, kohe pärast seda üksik metsatalu saunaga jõekaldal, edasi pikk slaalom Soodla jõe soises orus, metsameeste värskelt ehitatud (talvine?) ripp-palksild, millest tuleb kanuud ja kajakid üle tassida, ning Oru metsavahi koha mälestuskivi. Seal asub ka Tammsaare paviljon ja juba nimetatud väike palksild. Veel ühe suurema betoonsilla järel hakkab jõgi aeglaselt laiemaks muutuma. Veehoidla läheneb ja veehoidlaäärsed puhkekohad muutuvad vähemalt ilusa suveilmaga rahvarohkemaks – ninna hakkab grillilõhnu ja kõrva kostab inimeste hääli. Saared veehoidlas võivad samuti olla juba kummipaadiga kohale sõitnud kalameestest asustatud. Ongi aeg paadid-kajakid kaldale vedada ning autokatusele sättida (või kohapeal telk püstitada), sest veematka osa on läbi.

PUHKA EESTIS

Jussi nõmm on küll ilus ka südasuvel, kuid eriti värviline sügisel, kui kanarbikud ja üksikud kased igaüks ise värvi lähevad. Siis saab nõmmelt korjata ka leesikaid. Aga kohe läheb veel põnevamaks, kui edasi jalutada, sest Jussi loodusrada viib Jussi järvede äärde. Nõmmel enam metsa peale kasvada ei lasta, seda käiakse iga mõne aasta tagant maha võtmas. Jussi nõmmelt pöörame liivateele ja natuke tagasi lõuna poole, siis vasakule järvede poole. Esimene on Linajärv – tavaliselt peegelsile voorte vahel asuv idülliline järveke, mille kaldal on paras piknikku pidada. Autoga siia ei pääse. Edasi tuleb arvestada natuke turnimisega jääaja-järgsetel voortel, sest tegu on ikkagi Eesti mini-Šveitsiga. Need kõrged voored on tegelikult ammused jõesängid, kuhu kogunes kruus ja muu sete. Orud kahel pool olid aga sulavate jääpankade asemed. Seega said jääpraod hiljem hoopis mägedeks. Vooreharju pidi kulgevad mõnusad matka teed, kust aeg-ajalt saab pilgu heita ümbritsevale maastikule, kui metsa ees ei ole. Arvatakse, et muistsed eestlased kasutasid neid vooreharju nagu looduslikke maanteid. Pärast suuremat Väinjärve suundumegi juba Paukjärve poole, kuid enne põikame järve taha, kus leiab väikese Metstoa järvekese koos ühe vana, möödunud sajandil ehitatud suvemaja betoonvundamendiga. Paukjärve taga on vaatetorn: ühelt poolt näeb rabamaastikke, teiselt poolt alla sügavasse orgu peitunud järve. Tagasi Soodla jõe äärde jõudes on läbitud juba 12 km.

KAIDO EINAMA vabakutseline ajakirjanik

PUHKA HEA EESTIS ELU

Hämmastavalt visa hing Pärnu ärkab mõnusalt pikast talveunest ainult paariks kuuks aastas, aga need kuud on tasakaaluks vaikelule sellised, et magamiseks ei jää sekunditki aega. TEKST: SILVIA PÄRMANN Pärnu kunagine linnaarhitekt Olev Siinmaa, kelle suur fänn ma tegelikult olen, nägi oma vaimusilmas Pärnut mõnevõrra lõhestunud isiksusega linnana, mille rannas käib ebaeestimaiselt hedonistlik supelelu ja mille kesklinn jääb kohalikele argisemateks toimetusteks. Aga üllatus, üllatus – see argielu ei huvitanud lõpuks suurt kedagi. Äärelinna kaubanduskeskused, mida Siinmaa ka kõige hirmsamates õudusunenägudes ei osanud ette näha, koos ainult päevitada ja pidutseda armastavate suvitajatega tapsid vaikselt Pärnu kesklinnaelu sootuks. Just seetõttu olen ka mina iga kord viimastel aastatel mõelnud, et see jääb minu viimaseks Pärnu-suveks. Aga Pärnul on hämmastavalt visa hing... Seda, et läbi linna voolab jõgi, hakkasid inimesed esimest korda tegelikult märkama alles mõne aasta eest, kui kaldapealsed Jaansoni raja kujul linnarahvale lõpuks avati. Sellest suvest saab aga jõesuvi, kui lõFoto: Sven Zacek / Visit Estonia

puks ometi tehakse jõe peal lahti väliujula, mille pikemad rajad on 50meetrised, laisematele ujujatele on ka 25meetriseid radu. Ujumisel muid varjukülgi pole, peale selle, et see teeb kohutavalt näljaseks. Pärnu uute restoranide kontekstis pole see just tume varjukülg. Jõest mõnekümne sammu kaugusel asub Pärnu Raehoov, üks linna hästi hoitud saladus. Ärge laske end nimest eksitada – seal ei arutleta tuliselt kommunaalprobleemide üle ega jõllitata keskendunult eelarvetabeleid. Raehoovis asub restoran Hea Maa (heamaa.ee), kus ainuüksi pealiskaudne menüü uurimine annab teadmise, et tuleb oma oksi üle hoovi laotava pirnipuu alla maha istuda ja midagi tellida. Kui meie laiuskraadidel ujumine pole päris teie jaoks (mida kindlasti ei saa ette heita), ent olete lasknud end ikkagi Pärnusse meelitada, ei maksa süümepiinu tunda, kui otsuste kohe kesklinnast põgeneda. Ärge ainult minge tagasi koju, vaid

Tahkuranna golfiklubisse (õnneks teeb ka golf näljaseks ja imelise kokkusattumusena tegutseb golfiklubis restoran Eagle). Pärnu küll ei maga, ent see ei tähenda, et teie magama ei peaks. Kui päris aus olla, siis mina sel suvel vist Pärnus hotellist ja voodist väga lahkuda ei viitsikski – seda muidugi juhul, kui mul peaks õnnestuma saada tuba hotellis Frost (frosthotel.ee). Südalinna pisikesse majja peidetud Frost võib täiesti vabalt osutuda Eesti kõige paremaks butiikhotelliks. Tubadele lisaks saavad sel suvel valmis apartemendid, millesse kord juba sisse kolides muutub mõte Pärnust lahkumisest päris vastikuks. Ja restorani avavad nad ka nii mugavalt kohe samas majas. Muidugi, kui te tõesti ikkagi peaks viitsima sel suvel Pärnu kesklinnast või golfiklubist randa minna, siis Rannahotell (rannahotell.ee) avab pärast kauaoodatud värskenduskuuri oma 55 toa ja 11 sviidi uksed. See on vist ka ainus põhjus jõepuhkuse asemel rannaelu kaaluda.

NÄITA ISELOOMU. VÕTA AEGA. OSALE JA VÕIDA EESTIMAINE K ÄSITÖÖK ÄEKELL „AEGAON” VANATALLINN.EE/AEGAON

TÕELINE ISELOOM Kampaania periood: 2.–31. mai 2016

Parim jää ja viilu sidruniga. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

TASUB TEADA

IKOON

Tõesti suur teater Bolšoi väärib enda nime (vn suur): tohutu hoonete kompleks Moskva südalinnas, ligi tuhat loomingulist töötajat ja paar korda rohkem muud personali ning kümned tuhanded külastajad igal aastal. Läinud aasta detsembris HBOs ja nüüd märtsis Pervõi Kanalis näidatud filmi “Bolshoi Babylon” (rež Nick Read ja Mark Franchetti, 2015) suurimaid vooruseid on selle pealkiri. Film püüab aru saada, mis õieti toimub juhtiva Vene teatriga, kus

kunstilisele juhile visatakse hapet näkku (Sergei Filin jäi õnneks ellu), juhtkonna kaelas on pidevalt korruptsiooniskandaalid ning ballett üheskoos ooperiga saavad kultuuriveergudel vähem kajastust, sest põhi rõhk on nihkunud hoopis krimirubriiki.

Bolšoi väärib enda nime (vn suur): tohutu hoonete kompleks Moskva südalinnas, ligi tuhat loomingulist töötajat ja paar korda rohkem muud personali ning kümned tuhanded külastajad igal aastal. Jaht piletite järele on muutunud niivõrd suureks, et viimastel aas-

Sajarublasel rahatähel on kujutatud Bolšoi teatri hoonet ühel ja selle sammaskoda teisel pool. Kompositsiooni juhtiv figuur on poolpaljas Apollo, kelle suguelundit saab luubi all näha. Tõsi küll, 2011. aastal renoveerimistööde käigus varjati Kreeka jumala peenis lehe taha, kuid rahatähed jäid muutmata kujule ning köitsid kõlbluse eest võitlejast riigiduuma saadiku tähelepanu, kes nõudis kas selle vahetamist või alaealistele keelustamist.

Foto: Shutterstock

tatel toimub müük üksnes passi alusel ning kätte saab korraga kuni kaks piletit. Bolšoi on omapärane fenomen. Ühest küljest on tegu selgelt riigi ja, mis veelgi tähtsam, kogu vene kultuuri visiitkaardiga, millel on uhke loominguline ajalugu ja võtme tähtsusega tseremoniaalne roll. 21. sajandil kohaliku kõrgaadli peamiseks kokkusaamise kohaks olnud maja esindab riiki ka hiljem, ainult keskloožis on kord Hruštšov Castroga, siis juba Gorbatšov ja Reagan ning nüüd Putin koos teiste riigijuhtidega. Muutuvad riik ja valitsejad, kuid peateatri staatus jääb alati Bolšoi kanda. Teisest küljest, Bolšoi on teater, kus käib üksnes balleti- ja ooperiarmastajatest koosnev Moskva publik, muidu eelistavad kohalikud teisi, väiksema skaalaga moodsamaid asju. Miks siis kõik etendused välja on müüdud? Teater tõmbab ligi nii sise- kui ka välis turiste, sõltumata teadmistest ja kogemusest klassikalise etenduskunsti vallas. Bolšoi külastamine on selge lakmuspaber ja paljud

usaldavad selle staatust, jagamata midagi etenduse sisust – peamine on saada majja. Bolšoi siluett, mida tunnevad needki, kes pole kordagi Moskvas käinud, moodustub tüüpilisest klassitsistlikust fassaadist: sammaskäik ja -koda vaatavad meile otsa kommipaberitelt, postmarkidelt ja isegi rahatähtedelt, postkaartidest ja plakatitest rääkimata. See on lahutamatu osa Moskva maastikust ühes Kremli või Lunastaja Kristuse katedraaliga. Nii nagu teatril on pikk ja uhke ajalugu etendustest, väljapaistvatest tantsijatest, lauljatest ja lavastajatest, nii ka 1856. aastal valminud maja (arhitekt Alberto Cavos) ise võib külastajale palju rääkida (samal kohal paiknev eelkäija avati küll 1825, kuid põles 30 aasta pärast maha). Need seinad, mille vahel on maailmatasemel etenduskunsti ajalugu toimunud üle pooleteise sajandi, on näinud mainekaid esinejaid ja külalisi, täis edu ja läbikukkumisi. 2005. aastal kolisid etendused uuele lavale ning teatris algasid suurejoonilised ehitus- ja uuendustööd, mille tulemusel uuenesid nii külastajatele kui ka töötajatele mõeldud alad.

TASUB TEADA

SAJARUBLASE RAHATÄHE JUHTUM

Ajalooline saal on lahendatud traditsioonilises värvivalikus: punane, valge ja kuldne esindab stiili, mis viitab selgelt ajaloole. Samas, tsaariajal eravalduses olnud loožid on nüüd demokraatlikumate tavaistmete vastu vahetatud. Nii ehitusel kui ka renoveerimisel on arvestatud teatri teise tähtsa osa, s.o publiku vajadustega, seega kõik laval toimuv on hästi nähtav ja kuuldav. Selleks et külalised saaks majast rohkem teada ja ka lavatagustesse ruumidesse pääseda, tehakse kolm korda nädalas vene- ja ingliskeelseid ekskursioone (kohtade arv on muidugi väga piiratud). Hoolimata kõigest eelnevast soovitaks ikkagi teatrit külastada just mõne etenduse pärast. Rasketest skandaalidest ja kriminaalasjadest väsinud trupp on endiselt maailma parimaid balleti- ja ooperikollektiive. Seda enam, et praegune rubla kurss on euro alast pärit külastajate suhtes väga soosiv. Teatris, kus vahetuvad tantsijad, lauljad ja teatrijuhid, jääb Tšaikovski õnneks samaks mis 150 aastat tagasi – suurele teatrile suur muusika. IVAN LAVRENTJEV

Foto: Shutterstock

HEA ELU Soovitan Albaicíni nautimiseks võtta vähemalt pool päeva, et ringi jalutada, hooneid imetleda ja klaasike veini juua. See on nii ilus koht! Albaicínist minge otse edasi Sacromontesse või üles Alhambrasse ja Generalife aedadesse.

Granada –

tulin, armusin, nägin, elasin, nautisin Nende sõnadega võiks kokku võtta minu tunded Granada vastu. Kui 2011. aastal ühel maikuu hommikul Granadas bussi pealt maha astusin, teadsin kohe, et tulen siia elama. Nii ka juhtus – kolm aastat hiljem oli mitu kuud minu koduks just see linn. TEKST: KRISTINA MÄND

Granada suur nelik

Foto: Shutterstock

Granada on väike ja võluv, ajalooliselt ja kultuuriliselt rikas, ülitähtis Hispaania ja terve Euroopa seisukohast ning asub imeilusas kohas – Sierra Nevada mägede taustal, paaritunnise sõidu kaugusel Sevillast, Rondast, Jerezist, Málagast ja Córdobast. Igal hommikul kooli minnes nägin majade vahel päikest mängimas Sierra Nevada lumistel tippudel. Sierra Nevada on mäeahelik, osa Andaluusia mäestikust, kus saab matkata ja ratsutada. Sierra Nevadal oli ja on strateegiline tähtsus, sest orgudes asuvad külad ja linnakesed on suurepärase kliimaga. Künka tippudel paiknevad valvepostid ja raskesti läbipääsetavad mäekurud pakkusid kaitset nii orjadele, põgenikele kui ka sõja korral Granadale ning seda ümbritsevate linnade elanikele. Sierra Nevadas, Granadast mõne sõidutunni kaugusel asub Las Alpujarrase org. Tee sinna võib käänakute tõttu südame pahaks ajada, aga linnakesed, külad ja matkarajad on seda kannatust väärt. Mina läksin Ugíjari linna, kus tuli mulle vastu Marjet, kes peab koos abikaasa Rauliga väga armsat külalismaja. Veetsin mitu päeva, matkates orus veebruari lõpus, just mandlipuude õitsemise ajal.

Peamised vaatamisväärsused, mille pärast Granadasse tullakse, on Albaicín, Sacromonte, Generalife ja Alhambra. Granada peatänav Gran Via jaotab linna justkui pooleks, vasakule poole jääb Albaicín. Iga maja ja tänav on juba iseenesest ajalugu nagu meie Tallinna vanalinngi. Kaart kätte ja otsima, ega muud üle jää. Ronida tuleb kõvasti, aga see tasub end ära. Soovitan minna üles mööda Cuesta tänavat ja läbi Elvira värava (Puerta de Elvira). Vastu tulevad müürid, mida järgides jõuab San Cristobali kirikuni – Albaicíni kõrgeima tipuni. Mööda käänulisi tänavaid seigeldes leiate igal sammul postkaardilikke kirikuid, platse ja majakesi. Kirikute puhul jälgige, kas näete alumises osas mošeede jäänu-

seid – nimelt ehitasid kristlased mošeede asemele oma pühakojad, nii mõnegi kiriku torn on tegelikult endine minarett. Selle väga ilus näide on San José kirikutorn. Kes on käinud Cordobas ja näinud juutide linnaosa, teab, millest nüüd juttu tuleb. Mulle pakkus väga huvi maurideaegne veevärk, mille parim näide on Aljibe del Rey. Veekohti on linnas näha ka mujal, aga siinses muuseumis saab kannatliku meelega turist mitmetunnise põhjaliku selgituse, kuidas see vesi ikka täpselt liikus. Samas lähedal asub Niguliste kiriku (Iglesia de San Nicolas) esine tuntuim vaateplatvorm, kust on näha nii Mauri Tool, Generalife, Alhambra kui ka Sierra Nevada oma täies ilus. Igal tänavanurgal saab end kosutada veini ja tapadega – viimased on Granadas sageli tasuta. Albaicíni alumises osas, Darro jõe ääres asub ilus vana hamam El Bańuelo. See on ainult vaatamisväärsus. Kes soovib hamamis end ka puhtaks saada, võib minna lähedal asuvasse, Anna kiriku tagusesse Al Ándalusi või hoopis teisel pool Gran Viat tegutsevasse hamami Aljibe San Miguel Baños. Darro jõe alguses seisab Püha Anna kirik (Iglesia de Santa Ana), mis ehitati 1501. aastal samal kohal asunud Almanzra mošee asemele. Siin abiellus kuulus granadalanna Mariana de Pineda (pikemalt hiljem). Albaicíni ja Rio Darrio vahele jääb terve hulk uhkeid hooneid, sealhulgas arheoloogiamuuseum (Casa de Castril). Mööda

HEA ELU

Granadale lähemal asuvad Juviles, Cádiar ja Lanzarón (väärikad mauride ajalugu täis paigad) ning alles eelmisel aastal leitud roomlaste varemetega Armilla. Granada ise paikneb kahel künkal: ühelt saab vaadata mauride kindlust Alhambrat, Alhambralt omakorda Albaicínit ja Sacramentot. Kelle aeg on piiratud, võib teha väikese jalutuskäigu Alhambra taga asuval Llano de Perdizil ehk nurmkana lagendikul – tervet teed saadavad imekaunid vaated linnale. Lisaks tasub ära käia kõrgeimas kohas, Mauri Tooli nime kandvas kindlusevaremes (Silla del Moro).

Igal aial, basseinil ja terrassil on oma kujundus ja tähendus. Mauride aiad ei olnud lille aiad – palavatel päevadel pidid nad pakkuma varju ega tohtinud juurde meelitada putukaid. Seepärast ei leidu siin suuri lilli, küll aga apelsinipuid, küpresside alleesid, pinke, Foto: Shutterstock purskkaevusid ja madalaid peenraid.

HEA ELU

Carrera Darro tänavat kesklinna poole on paremat kätt Kuninglik Kantselei (Real Chancillería), kus tänapäeval asub Granada kohus, hea tapasebaar Minotaur ja Mariana de Pineda nimeline kaunis hotell. Kui keerata Gran Via lõpust paremale ja siis kohe vasakule, tuleb vastu uhke ehitis Corral de Carbon. 14. sajandil ehitatud kaupmeeste kaubahoov ja ladu on linna vanim säilinud, mauride rajatud hoone. Praegu tegutseb siin raamatupood, galerii ja piletikeskus. Albaicíni taga küngastel laiub valge Sacromonte linnaosa, mis on oma nime saanud Valparaiso künkal asuva Sacromon te kloostrikiriku järgi. Sacromonte on koobaslinn. Algsed koopad pärinevad ilmselt Rooma- aegsetest kaevandusest, aga kristluse ja Granada seisukohast on tähtsam see, et kirikus elas Granada peapühak, märter püha Cecilius. Püha Ceciliuse päeva tähistatakse 1. veebruaril suure meluga, kloostrikirikus saab vaadata ka pühaku luid. Koopad on pakkunud varju paljudele. Nii põgenesid siia kristlaste eest maurid, 19. sajandil asustasid Sacromonte mustlased, kes lõid omavahel ühendatud koobastesse terve elukeskkonna. Suurepärane muuseum (Museo Cuevas del Sacromonte) annab pildi sellest, kuidas elati, loomi hoiti, pidusid peeti ja tööd tehti ning kuidas sündis flamenko sellisena, nagu me seda tänapäeval teame. Flamenko ajalugu ning tuntumaid lauljaid ja tantsijaid tutvustab Museo Etnológico de la Mujer Gitana. Nendes koobastes toimuvad peamiselt turistidele mõeldud flamenko etendused. Pole üldse paha! Teisel mäel on kaks Granada tõmbenumbrit: Alhambra palee ja Generalife aiad. Soovitan järjekorra vältimiseks minna kas väga vara hommikul või osta pilet kaardiga, sest sularahasabas võib teinekord

GRANADA NIMEST JA AJALOOST Alustame algusest. Granada nimel on kolm võimalikku päritolu: 1) nimi tuleb hispaaniakeelsest sõnast “granada” ehk granaatõun, mida on kujutatud ka linna vapil; 2) nimi tuleb mauri nimest Karhattah (ka Gharnatah) ehk “võõraste mägi”; 3) nimi tuleb juutide linnaosast Garnata. Granada järgi on omakorda nime saanud Grenada saareriik Väikestes Antillides. Granada ajalugu algab 1. aastatuhandest eKr, kui piirkonnas elasid keltibeerid. Viissada aastat hiljem ehk 5. sajandil eKr saabusid kreeklased, nimetades paiga ümber Elibyrgeks. Granada hiilgus algab ajast, mil roomlased koha vallutasid ja selle Illiberiseks nimetasid. Seejärel tulid läänegoodid, kes samuti Granadat võimu- ja religioonikeskuseks pidasid ning sinna kindluse rajasid. Varsti jõudsid kohale juudid, kes omakorda aitasid mauridel 711. aastal linna vallutada. Maurid kutsusid linna Ilbiraks, kristlased aga Elviraks. Mauride valitsemisajal kujunes Granadast jõukas paik. Nad valitsesid linna kaua ja see oligi nende viimane kants Hispaanias kuni 1492. aastani, kui Granada vallutasid katoliiklikud kuningad Isabella I ja Fernando II. Kõik need inimesed ja kultuurid on jätnud oma jälje: roomlaste, mauride, juutide ja kristlastega seotud mälestisi leiab Granadas igal sammul. Minu hispaania keele õpetaja Adela rääkis, kuidas ta kord ajalootudengina ühe võõra inimese koju saadeti. Nimelt leidis peremees oma maja ümberehituse käigus vanad müürid. Lähemal uurimisel selgus, et päranduseks saadud hoone oli tõeline arhitektuurimälestis: 16. sajandist pärit kristlastest perekonna kodu all asusid mauride maja müürid, nende all veel roomlaste omad. Nüüd on mehel elutoas paks klaasist põrand, sest müürid tuli säilitada. Seesuguseid ajaloolisi kihte on näha ka paaris hotellis. Peamine huvi Granada vastu tuli ilmselt linna suurepärasest asukohast ja kliimast.

ALHAMBRA SUURIMAD TÄHED Kuninglik palee (Palacios Reales, ka Palacios Nazaríes) – seal asub saadikute saal (Salón de Embajadores), millest kuningas Fernando II Christoph Kolumbuse India-avastamise teekonnale saatis ning kus enne katoliiklike kuningate tulekut viimane mauri valitseja Boabdil kirjutas alla linna loovutamise lepingule. Vaadake aknaid ja seedripuust tehtud lage, mille ääres on koraanist võetud, kuldse värviga kirja pandud mõtted – need on imelised. Minu teine lemmikkoht on Saladuste saal (Salón de Secretos) oma salapärase kõlaefektiga. Lõvide õu (Patio de los Leones) – haaremi süda, kus 12 imeilusat, valgest marmorist raiutud looma ümbritsevad araabia õuede südant ehk purskkaevu. Granadat tutvustavatest piltidest ilmselt kuulsaim. Alcazaba – kindluse vanim osa, kuhu 1492. aastal panid katoliiklikud kuningad kõigepealt risti ja seejärel oma lipu, et kuulutada linna ülevõtmist mauridelt. Foto: Shutterstock

HEA ELU Foto: Shutterstock

Kel terav silm, näeb koopaid, kus elavad inimesed tänapäevalgi. Soovitan minna terve tee Sacromonte kloostrikirikuni, hoides silma peal Alhambral ja leides toredaid matkaradu. Sacromontest mööda Camino del Sacromontet alla, Carrera Darrole tulles vaadake sisse Casa de Chapizi, praegusesse araabia õpingute kooli. Need majad kuulusid uuskristlastele – nii kutsuti ristiusu vastu võtnud maure.

seista lausa mitu tundi. Kui Alhambras ja Generalifes pole ringi jalutamiseks aega, arvesta sellega, et Alhambra lossi osasse Palacios Nazaríesse on pääs kellaajaline. Alhambra ehk punane kindlus (araabia keeles Al Qal’a al-Hamra) on 11. sajandil mauride ehitatud vapustav hoonete kogumik, mille iga nurk on täis hoolikalt plaanitud ja välja ehitatud detaile. Alhambra kompleksis asub veel Carlos V palee – härjavõitluse areeni meenutav hoone, kus tegutseb kaunite kunstide muuseum ja Alhambra muuseum. Otsi üles Alhambra vaas – imeilus punasest savist nõu, mis on kaetud siniste ja kuldsete emailidega. Mauri arhitektuur on lihtne ja rikkalik pearõhuga avarusel, valgusel ja nikerdustel. Iga saal väärib vaatamist ja õnneks aega on. Kindlasti võta kaasa hea raamat või jaluta koos giidiga – niisama ei oska põnevaid detaile tähele panna ega saa teada lugudest, mis kindlusega kokku käivad. Näiteks olla viimane mauride valitseja Boabdil väga kurvastanud, kui pidi allkirjastama lepingu, mis loovutas linna katoliiklikele kuningatele. Selle peale olevat kuninga ema öelnud kuulsad sõnad: “Nutad nagu naine asja üle, mida sa ei osanud kaitsta nagu mees”. Tänapäeval seksistlikult kõlav lause oli omal ajal, 15. sajandil asjakohane.

7 ASJA, MIDA GRANADAS VEEL TEHA VÕIKS • Vaadake jalgpalli, kuigi Granada CF ei ole just Hispaania esiliiga meeskond. Minu hispaania keele õpetaja Adela sõnul saab terve Granada meeskond aastas sama palju palka kui üks Madrid Reali mängija kuus. Kaasa elada tasub ikka. • Külastage uuemas linnajaos asuvat teaduse ja tehnika parki ning Granada muuseumit. • Õppige hispaania keelt, sest Granada on elatustaseme ja hindade poolest odavam kui Eesti ning hispaania keele koolid on tasemel. Mina õppisin IDEAs ja saan selle kohta öelda ainult häid sõnu (vt: www.ideagranada.com). • Vaadake, eriti kuulake, flamenkot. Kuigi rahaliselt tunduvad olevat kasulikud igasugused turistidele pakutavad kohad Sacromontes või all-linnas, soovitan üles otsida Albaicínis asuva La Peńa de Platería, et näha tõelist taset, aga ainult nelja päeva õhtuti. • Nautige ööelu ja tasuta tapadega baare. • Sööge ja veel kord sööge. Kes on Hispaanias reisinud, teab, et lõunapakkumised on alati väga mõistlikud ja 10 euro eest saab proovida mitut käiku, sageli on hinna sees klaas veini. Eriti soovitan proovida küüslaugusuppi, gazpacho’ga sarnanevat salmorejo’t või tursakala (bacalao). Väga head tapad on bodega’s Espadafor. Kui restoranis enam süüa ei taha, soovitan minna turule ja osta värsket juustu (queso fresco), sinki (jamón serrano) ja leiba ning pidada väike privaatne õhtusöök koos hea veiniga. Suur singiarmastaja lausa peab proovima jamón bellota’t – ainult tammetõrudega toidetud mustade sigade sinki. Veinid jätan igaühe enda avastada. • Minge päevaks või paariks linnast välja: Granadast saab bussi või rongiga sõita Córdobasse, Sevillasse, Jerezi, Cádizi, Almeríase, Rondasse, Málagasse, Úbedasse ja Baezasse ning mägedesse. Kasulik link: www.lovegranada.com

HEA ELU

Foto: Shutterstock

Iga tänav on ajalugu, iga park ja väljak väärt külastamist. Mäed, õhustik ja meeleolu ning käänulistel tänavatel ekslemine ja siseõuedesse piilumine teevad Granada erakordseks.

Alhambra kõrval paiknevad kaunid mauride ehitatud Generalife (loe: henera liife, mitte dženeralaif) aiad, mille nimi tähendab arhitektide aeda. Aiad moodustavad justkui pika käigu, mis lõppeb mäenõlval ja kust avaneb vaade Granadale ja Albaicínile. Väga kaunis on aias asuv Sultani terrass (Patio de la Sultana, ka Patio de los Cipreses), kus Boabdili isa, sultan Abu l-Hasan Ali teine naine Zoraya käis

oma armukese Hametiga tiiba ripsutamas. Kindlasti otsi üles veeastmed (Escalera del Agua), mida mööda vesi alla voolab. Alhambra on väga ilus koht, kus ühineb kristlik ja islamistlik kultuur. Moslemite pearõhk oli ornamentikal, millele kristlased lisasid hiljem freskosid ja kujusid. Võta vähemalt pool päeva, et siin olla ja kõike nautida. Kui aega üle jääb, tasub tagasi tulla õhtul pimedas.

Alhambrast väljudes võib edasi jalutada juba kirjeldatud Mauri Toolini ja all-linna või süüa Palacio de Albambras ja minna mööda Paseo de los Mártirest aedadesse. Seal asub ka Manuel de Falla auditoorium – Granada sümfooniaorkestri kodu, kus aeg-ajalt antakse väga häid kontserte. Pileteid saab osta ka Corral de Carbonist.

Katedraal, kirikud ja kloostrid

Foto: Shutterstock

All-linnas tagasi, tasub minna Granada katedraali. Minu jaoks seisneb selle suurim väärtus väikeses, aga muljetavaldavas El Greco Püha Fransiscuse portrees. Katedraal ise pole midagi erilist. Pühapäeval on sissepääs tasuta. Kohe katedraali taga seisab Capilla Real. Nagu nimigi ütleb, on see kuninglik kabel. Siia on maetud Hispaania ajaloo ilmselt tähtsaimad valitsejad – kuninganna Isabella II ja kuningas Fernando I, keda tuntakse katoliiklike kuningate nime all (hispaania keeles Los Reyes Catolicos). Just nemad ühendasid Hispaania üheks riigiks, saatsid teele ja rahastasid Christoph Kolumbuse maadeavastusretke, võtsid ta Alhambras naastes vastu ning ajasid sealt välja maurid, tehes ristiusu Hispaanias valitsevaks usundiks. Isabella II ja Fernando I tütar Aragoonia Katariina oli Inglismaa kuninga Henry VIII esimene abikaasa ja Elizabeth I poolõe, Verise Maria ema. Nende teine tütar Juana Hull on koos oma abikaa-

HEA ELU

Foto: Shutterstock

LENNUNÕU Granadas on küll üks väike lennujaam olemas, aga Eestist lendamiseks mitte väga praktiline, st ühendusi on vähe ja hind on kallis. Kui maapealne transport või autorent Andaluusias absoluutselt üle jõu käib, on Madridi või Barcelona kaudu sinna kohale võimalik lennata küll – minimaalselt kahe ümberistumisega, alates-hind (kui lennud on samal piletil) jääb 400–500 euro kanti edasi-tagasi, näiteks Finnairi ja Iberia ühendustel Helsingi ja Madridi kaudu. Eraldi pileteid kasutades võib pisut kokku hoida, aga sel on mõtet eelkõige juhul, kui Hispaania või Kataloonia pealinnas pikemalt peatuda soovitakse (lennuajad ja lendudevahelised ajad tulevad igal juhul üsna pikad). Parem alternatiiv on Granadast umbes 130 km kaugusel asuv Malaga lennujaam, kuhu pääseb väga paljude traditsiooniliste või low-cost lennufirmadega. Ilma igasuguse kahtluseta parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakub Turkish Airlines. Neil on 2016. aasta alguses mitme kampaania raames Malaga edasi-tagasipiletid Tallinnast saadaval olnud alates 190 eurost, sealjuures kuulub hinna sisse väga rikkalik pardateenindus, istekohavalik lennukis, kuni 30 kg äraantavat pagasit ja kaks hotelliööd Istanbulis (nii minnes kui ka tulles on vaja Türgi suuremas linnas ööbida, Turkish Airlines pakub sellisel juhul tasuta majutust). Kui vaheööbimised kuidagi ei sobi, pakuvad kiiremaid ühendusi teiste seas Lufthansa Frankfurdi kaudu, Finnair Helsingi kaudu ja Nordica/Brussels Airlines Brüsseli kaudu. Hinnatase varieerub suuresti, sest Malaga on populaarne sihtkoht ja soodsamate broneerimisklasside saadavus on kasin. Kui veidigi ette planeerida, peaks 250–350 euroga variante siiski leiduma. Erinevalt türklastest võivad Lääne-Euroopa lennufirmad tahta odavamate hindade puhul lisaraha nii pagasi, istekoha reserveerimise kui ka pardateeninduse eest, aga siin eksisteerivad riigiti teatud erinevused. Nordical on pagas ja istekoha valik alati hinnas, söögi eest tuleb maksta. Lufthansal saab väikese suupiste, aga odavamate hindade puhul peab tasuma pagasi ja istekoha valiku eest. Finnairi soodsamad lennud ei sisalda ei sööki, istekohta ega pagasit, aga raha eest saab muidugi kõike juurde osta. Kes väga seigelda tahab, võib Malagasse lendamiseks low-cost lennufirmasid (Ryanair, Easyjet, Norwegian) omavahel kombineerida, näiteks lennata Stanstedi, Oslo (Rygge) või Weeze kaudu. Tulemus kujuneb kokkuvõttes siiski ilmselt Turkishi kampaaniapakkumistest kallimaks, aga võib olla mõttekas, kui Euroopa transiitlinnas (nt Londonis) pikem peatus siirast huvi pakub. Sõiduplaanist tingitud ööbimised on sel juhul väga sageli vajalikud. MAURI SAAREND, ESTRAVEL

sa Felipe Ilusaga maetud siiasamasse. Nende juurde on sängitatud ka Juana ja Felipe Ilusa poeg Carlos V, kes valitses esimesena seda maad, mida tunneme tänapäeva Hispaaniana. Capilla Realis on peale muude väärtesemete väljas ka Isabella kroon ja Fernando mõõk. Kel isu veel täis pole, võib minna imetlema Granada kirikuid ja kloostreid. Väga kaunid on barokk-kiriku San Juan de Dios kuldne altar ja siseõu, kus saab ka jalutada. Sealsamas lähedal asuvasse, uhkete freskodega kaunistatud kirikuga renessanslikku San Jerónimo kloostrisse on maetud katoliiklike kuningate ustav väejuht Gran Capitán ehk Gonzalo Fernández de Córdoba y Enríquez de Aguilar, kelle kuju on koos teiste kuulsate granadalastega väljas Avenida de Constitutionil. Linnast natuke väljas kõrgub Cartuja klooster – üks uhkeim, uskumatute kaunistuste ja kujundusega kartuuslaste ehitis. Kuna klooster on ehitatud baroki kõrgajal, panevad värvilised ja keerulised, osaliselt kreemikooki meenutavad kujunduselemendid õhku ahmima. Kui tulla bussi- või rongijaamast, näeb Avenida de Constitutionil tuntud granadinode kujusid, näiteks Gran Capitáni ja tuntud flamenkotantsijaid, üht Hispaania kuulsaimat Granadas sündinud luuletajat Frederico Garcia Lorcat (tema majamuuseum pole suurem asi, aga vaatamist väärib selle kõrval olev park) ja Granada kuulsaimat naist Mariana de Pinedat. See 19. sajandi kangelanna mõisteti süüdi konspiratsioonis liberaalsete vaadete ja tegude pärast: Mariana kodust leiti lipp, mille peale olid tikitud sõnad “võrdsus”, “vabadus” ja “seadus”. Mariana arreteeriti ja hukati 26. mail 1831. Strasbourgis asuvas Euroopa Parlamendi hoones on temanimeline saal. Granadas tegutseb ka Mariana maja muuseum. Suure ajaloohuvi korral soovitan lugeda Idalfonso Falconesi “La Mano de Fatimat”, mis räägib mauride ja kristlaste sõjast 16. sajandil, mauride välja kihutamisest Granadast ja Los Alpujarrasest ning uue elu alustamisest Cordobas. Sama autor on kirjutanud veel ajaloolise romaani “La Catedral Del Mar” 14. sajandi Barcelonast ja Santa Maria de la Mari kiriku ehitamisest. Ameerika kirjanik Washington Irving külastas Granadat aastal 1829 ja pani kirja Alhambra lood (“Tales of the Alhambra”). Filmidest soovitan vaadata seriaali “Isabel”.

HEA ELU Foto: Shutterstock

Teejuht Kreeka saartele Oma saare valimine Kreekas on sel suvel keerulisem kui kunagi varem. Idüllilised kaadrid sinivalgetest küladest, värvilistest paatidest ja mereannirestoranidest on kõigi reisiportaalide avalehtedel. TEKST: SILVIA PÄRMANN Ent Kreeka saared on jõudnud ka kõigi Euroopa ajalehtede esikülgedele ning hoopis teistsuguste fotodega. Peaaegu terve aasta on olnud põgenikekriis meie igapäevane vestlusteema ja enamik põgenikke jõuab esimese Euroopa riigina Kreekasse, ennekõike populaarsetele puhkusesaartele. Kuidas siis leida see oma saar sel suvel?

Kos

Pikad puhta ja valge liivaga rannad, mäekülgedel paiknevad viinamarja- ja viigimarja kasvandused, oliivisalud, maisija nisupõllud, kaunid maastikud ning ajaloolised vaatamisväärsused moodustavad kokku väga lõõgastava atmosfääri. Võid külastada vanade turuplatside varemeid ja 14. sajandil ehitatud kindlust. Kosi

kesklinnas, mis võlub valgendatud hoonetega, leiab hulgaliselt hotelle, restorane, baare ja ööklubisid. Eestlaste hulgas väga populaarne puhkusesaar on olnud samal ajal ka põgenike kriisi “kaanetüdruk”. Septembris vapustasid kogu maailma fotod pisikesest süüria poisist Aylanist, kes uppus koos venna ja emaga, püüdes Vahemerd ületades Euroo-

HEA ELU Eestlaste hulgas väga populaarne puhkusesaar Kos on olnud samal ajal ka põgenikekriisi “kaanetüdruk”.

pa pinnale jõuda. Nende eesmärk oli jõuda Kosi saarele, kuid lained kandsid lapse keha Türgi rannikulinna Bodrumi randa. Väga paljud pagulased on selle teekonna siiski läbi teinud ja Kosile jõudnud. Majutuskohtade puuduses püstitati möödunud aastal telgid Kosi linna südamesse, ka turistide hulgas väga populaarsesse kohta.

Mykonos

Kreeka saarte seas loetakse seda kosmopoliitseks paigaks. Mykonose linn (tuntud ka kui Chora) oma kitsaste tänavate ja valgeks lubjatud majadega on väga võluv. Kuigi peaaegu kõik tänavaääred on palistatud poodide, galeriide, kohvikute, baaride ja restoranidega, pole linn oma identiteeti kaotanud – seda tänu seal kehtivatele rangetele ehitusreeglitele, mis hoiavad Küklaadidele iseloomulikku arhitektuurilist joont.

Korfu

Ütled “Korfu” ja mõtled “Minu pere ja muud loomad” – täiuslik lapsepõlv või siis vähemalt sama muretu puhkus. Kõikidest parimatest Kreeka saartest pakub just Korfu mitmekesisemaid võimalusi kohaliku kultuuri ja maastiku nautimiseks, lisaks leiab sealt hulgaliselt meelelahutust. Linnadest väljas asuvad imekaunid rannad, mõned neist täiesti puutumatud. Polegi oluline, mis sind täpselt huvitab – Korfu pakub kõike ja igale maitsele, alates ajaloolistest paikadest kuni moodsate muuseumide ja tuledes helklevate ööklubideni.

Rhodos ja Symi

Kui armastad ajalugu, pead külastama Rhodost. Türgi ranniku lähedal asuv kau-

nis saar peidab oma pinnal mitmeid ajaloopärle, sh keskaegset vanalinna, Apollo templit, Lindose akropoli ja linnapea elamut. Saarel on eksootiline türgilik atmosfäär, palju rannakuurorte ja võluvaid villasid ning sõbralikud inimesed. Rhodosest mõnekümne kilomeetri kaugusele, 2500 elanikuga idüllilisele Symile ei saa lennata ning see dikteerib kohe palju rahulikuma ja idüllilisema elurütmi. Aga Rhodoselt on pärit paadipõgenike elu (ja surma) puudutavad, tuntuselt teised fotod, millel kaitseväeseersant Antonis Deligiorgis – kes veel hetk varem olla ranna kohvikus hommikukohvi joonud – aitab karile jooksnud, Eritrea põgenikke kandvalt paadilt kaldale 20 inimest. Minutitega pilbasteks lagunenud paadis oli inimesi aga 93. Symi on märksa teise meeleoluga saar. 2500 püsielaniku hulgast on siiski põhjusega välja kasvanud rühmitus, kes nimetab ennast Solidarity Symiks ja pakub oma abi Türgist saabuvatele paadipõgenikele.

Kreeta

Kreeta on Kreeka saartest suurim ja seal jätkub ruumi kõigile. Kuna saarel laiuvad imekaunid rannad, pilkupüüdvad mäed ja kuristikud, saab nautida paljusid vabaõhutegevusi, sh matkamist, mägironimist, ratsutamist ja ujumist. Ajaloohuvilistele pakuvad avastamisrõõmu ajaloolised ja arheoloogilised vaatamisväärsused, mille tipuks on Minose tsivilisatsioonist pärit Knossose palee.

Santorini

Veel üks Küklaadide hulka kuuluv saar, tuntud oma dramaatiliste vaadete, jalust rabavate loojangute, valgeks lubjatud

Foto: Shutterstock

majade ja väga aktiivse vulkaani poolest. Santorini pealinnas Firas on kohtunud Veneetsia ja Küklaadide arhitektuur. Valgete munakividega kaetud ja mööda mäekülgi üles ronivad tänavad on ääristatud kaupluste, tavernide, hotellide ja kohvikutega. Kui saabud merd mööda, võid sadamast linna jõudmiseks kasutada funikulööri või lasta end 588 trepiastmest üles viia muulal – kui ikka saabud, sest Santorinil on turistidest kergelt kõrini saamas. Saare tähtsaima tuluallikana turism muidugi päris otsa ei lõppe, kuid just kruiisilaevadega saabuvate külastajate arvu on asutud piirama. See number on nüüd 8000 inimest päevas, kuid eelmise suve tipphetkedel külastas saart üle 10 000 turisti päevas. Kui otsite rahu ja eraldatust, siis mõelge uuesti, kas see saar on ikka teile.

Zakynthos

Zakynthos on ühe Euroopa kõige kaunima ranna kodusaar. Navagio ehk Laevahukurand on selle teinud ehk isegi üheks kuulsaima rannaga saareks kogu maailmas. Lumivalge rand ja piimjas-elektrisinine merevesi on lihtsalt ebamaiselt kaunid. Kõike seda ilu kroonib rannal seisev laeva vrakk, mis sattus sinna 1980. aastal, kui piraadilaev Kreeka ja Türgi vahel seilates ning salakaubana tubakat ja alkoholi vedades ühel ööl seal oma lõpu leidis. Rand pakub midagi kõigile, mitte ainult ajaloofriikidele. Sportlikumad ja seiklus janulisemad saavad sukelduda, snorgeldada, surfata, lohesurfata. Saare pealinnas, väikeses Zakynthose linnas saab sooja suveõhtu lõpetada hea muusika ja frappé saatel Agios Markose väljaku lõbusas elurütmis.

HEA ELU

Soome-ugri

kultuur õitseb Ungari lossides ja veinikeldrites 2016. aastal kannavad soome-ugri kultuuripealinna tiitlit ühiselt 60 000 elanikuga Veszprém ja 2050 elanikuga Iszkaszentgyörgy Ungaris. Tegu on väärt külastuspaikadega, mis asuvad Budapestist napi sõidutunni kaugusel. Kuningannade linn Veszprém ja ühe Ungari maalilisema lossi jalamil asuv Iszkaszentgyörgy pakuvad võimalust sel aastal osa saada ka teiste soome-ugri rahvaste kultuurist, kirjutab Setomaa endine jumala asemik maa peal, sootska Annela Laaneots. TEKST: ANNELA LAANEOTS FOTOD: HARRI A. SUNDELL

HEA ELU Iszkaszentgyörgy on madjarite mõistes väike külake, mis tuksub Amadé-BajzáthPappenheimi lossi jalamil. Mööda külakest ringi sõites ja esimest korda künkal kõrguvat lossi lähedalt silmates võib hämmastuda selle ebaproportsionaalselt suurtest mõõtmetest külakesega võrreldes. Lossi ümbrus ja selle külastus teeb suurimat rõõmu neile, kes on tüdinud viimseni läikima löödud tehislikest turismiatraktsioonidest. Amadé-Bajzáth-Pappenheimi loss seda kindlasti pole: parkki on alles korrastamisel ja peidab endas ootamatuid vaatamisväärsusi, näiteks tagasihoidlikku mälestusmärki endisaegse basseini kaldal, kus hukati sõja ajal Vene sõdureid. Lossi kõrval ja taga asuvatelt mägedelt avanevad hurmavad vaated lossile ja kogu külakesele. Lossi ühes osas asub praegu kool, mis hoiab lossi ja selle ümbruse rõõmsalt elavana ning osana kogukonna igapäevaelust. Saalide sisustamise, sealhulgas ajastule sobiva mööbli ja maalide valimise eest kannab juba mitmendat aastat hoolt Iszkaszentgyörgy soomlasest aukodanik, galerist Ari S. Kupsus, kes argipäeviti peab Budapestis oma kunstigaleriid (mida, muide, soovitan Budapestis olles külastada), ent nädalavahetuseti pühendab oma tä-

HEA ELU

helepanu ja hoole Iszkaszentgyörgy küla ettevõtmistele ja lossile. Suviti on Ari ise enamasti kohal ja võib korraldada teile lossisaalides ekskursiooni – nii neis, mis on juba möbleeritud (sealt leiate näiteks toolid, mis on pärit Soome saatkonnast ja millel on istunud ka Lennart Meri), kui ka neid, mis alles ootavad oma restaureerimisjärge. Ta on lossi kunagiste omanike ja lossi enda saatuse enesele põhjalikult selgeks teinud. Ehk räägib ta teile ka kummitusest, kelle tõttu ta lossis ööbides end kunagi üksi ei tunne. Jah, tõesti, erilise vedamise korral on seal võimalik ka ööbida. Paar korda selle õnne osaliseks saanuna võin kinnitada, et uni laotab paksude müüride vahel uinujale peale justkui sulgkerge hea uneteki ning hommikul ärkate tõeliselt väljapuhanu ja rahulolevana. Meie vennasrahva, soomlaste esindajatele on loss koos külakesega eriti südamelähedane, sest 1944. aastal asus siin ajutiselt ka Soome suursaatkond Ungaris. 2012. aastal avas Soome president Sauli Niinistö Amadé-

Bajzáth- Pappenheimi lossis kaks mälestussaali. Ilmselt jään ise elu lõpuni meenutama möödunudaastast Soome vaba riigi sünni päevale pühendatud pidulikku vastuvõttu lossi osaliselt renoveeritud saalides, kus suursugused suursaadikud ja ajalooline interjöör paiskasid hõrgu kohaliku Ungari veini tõhusal kaasabil kildudeks reaalsustaju ning muinasjutt ja tänapäev moodustasid ajastuteülese miraažisarnase elamuse. Kui juhtute olema sel suvel, 15. ja 25. juuni vahel Iszkaszentgyörgys, on teil reaalne võimalus sattuda peale uute maalide sünnihetkele, sest Amadé- Bajzáth-Pappenheimi lossis toimub kuues rahvusvaheline kunstilaager. Iszkaszentgyörgy peidab endas ka pisikesi veinikeldreid, kus valmiv vein on pärit sealsamas keldrite kõrval laiuvatelt viinamarjaväljadelt. Ja nagu öeldud, sel aastal külakest külastades on teil väga suur võimalus saada osa soome-ugri kultuuripealinna programmist ning kuulda tänavatel jalutades räägitavat mõnda soome-ugri keelt.

HEA ELU

SOOME-UGRI KULTUURIPEALINNAD Soome-ugri kultuuripealinnade liikumine on ellu kutsutud rahvuspiirkondade arengu edendamiseks. 2014. aastal oli soome-ugri kultuuripealinnaks Udmurdimaal asuv Starõje Bõgi küla ja 2015. aastal Obinitsa küla Setomaal. 2016. aastal kannavad soome-ugri kultuuripealinna tiitlit ühiselt Ungaris 60 000 elanikuga Veszprém ja 2050 elanikuga Iszkaszentgyörgy. Eesti sidemed selle külaga said alguse 2012. aastal, kui võeti kontakti Kõpuga Viljandi maakonnas. Alates 2015. aastast on Kõpu ja Iszkaszentgyörgy sõpruskülad, sest mõlemas tegutseb loss ka põhikoolina. Iszkaszentgyörgy küla hing ja süda on kahtlemata külavanem Attila Galla, kes teab iga kohaliku elukäiku, seda nii endise kirikuõpetaja kui ka korduvalt tagasi valitud külavanema ameti tõttu. Rahva poolt palavalt austatud ja armastatud – oleks Attila kohta kõige õigem öelda.

Kuningannade linn Veszprém

Veszprém omakorda on majesteetlik linn. Tundub, et kõik selle tänavakivid kannavad siiani mälestust kuninglikest jala jälgedest. Veszprémi inimesed on oma kuningliku ajaloo üle väga uhked: külaline viiakse võimaluse korral piiskopi residentsi, kus on nähtaval kõrgest soost valitsejate pildid. Veszprémi peetakse Ungari vanimaks keskuseks. Linna kuninglik ajalugu sai alguse kuulumisest Ungari esimese kuninga Istvani ja ta naise Gizella lemmikute hulka. Veszprémi piiskoppidele antud õigus kroonida Ungari kuningannasid alates 1216. aastast ongi madjarite südametes jäädvustanud Veszprémi kuningannade linnana. Isegi nende praegune tunnuslause kõlab vastavalt: “Veszprém – kuningannade linn”.

Esimese kuninga Istvani ja ta naise Gizella kujud leiate piiskopi residentsi lähedalt vaateplatvormilt, kust avaneb hingematvalt ilus vaade säravale linnale, eriti öösiti. Linnas tähistatakse Gizella auks Gizella festivali. Linnas on kolm teatrit, mitu kunstigaleriid, hiljuti renoveeritud kontserdimaja, loomaaed, head restoranid, lisaks korraldatakse kultuuri- ja muusikafestivale – kogemisväärset on küllaga. Teise maailmasõja ajal sai linn koledasti kannatada, nii et linnasüdamesse ehitatud “uusehitiste” üle veszprémlased uhked pole. Ent vanalinna osa on ülimalt kaunis ja põhjalikku jalutuskäiku väärt. Sel suvel on lisaks eespool toodule kavas soome-ugri kultuuriprogramm, mille raames võib Veszprémis kohtuda ka eesti kirjaniku Indrek Harglaga. Nii Veszprémi kui ka Iszkaszentgyörgy puhul ei saa mainimata jätta elanike ehtsoome-ugrilikku külalislahkust, mis esimesel korral – tulenevalt ikka külalise teadmatusest – võib lõppeda sõna otseses mõttes paraja peavaluga, sest kohalikule veinile sekundeerib tugevalt pálinka-nimeline puuviljaviin. Madjarid on lahked külalisele pakkuma mõlemat nii söögi alla, vahele kui ka peale. Nii et tuleb lihtsalt pidevalt endale meelde tuletada, et alkohol on tarkade inimeste jook. Ungarlased ise teavad seda suurepäraselt.

TASUB TEADA! • Kui te juba Ungaris olete, on tore külastada muidki soome-ugri kultuuri pealinnade lähedal asuvaid toredaid kohti. • Ungarlaste kuulsaim kuurortpiirkond, Balatoni järv, asub Veszprémist vaid 15 kilomeetri kaugusel. • Astuge sisse kohalikesse veinikeldritesse, kus omanikud pajatavad nii oma keldri ajaloost kui ka pakuvad võimalust otsustada, milline nende veinidest on teie arvates parim. Suurepärane võimalus maitsta ja kaasa osta veine, mida poest soetada ei saagi. • Kui ajastate oma külaskäigu sügisesse, saate aidata korjata viinamarju. • Kindlasti leidke mõni tund, et külastada terme ehk kuumaveeallikatest ammutatud veega kümblusasutusi. Isegi kui te pole iial arvanud, et teil võivad olla liigeseprobleemid, väljute termidest kui õlitatud liigestega ning justkui mitu aastat noorema ja värskemana.

PUHKA EESTIS

7 põhjust sõita Peipsi äärde Peipsi-äärsetes külades, keset kahe rahvuse ja kolme kultuuri kohtumispaika, on suvi siiruviirulisem kui sibulad, mida seal ohtralt kasvatatakse. TEKST: SILVIA PÄRMANN

Kunstigaleriid külades

Pisikesed vanausuliste külad on koduks kahele väga heale galeriile: iga aasta juunis tärkab vilgas elu Varnja külas, kus Kaili Kask ja Raul Oreškin avavad oma suvekodu galeriina. Voronja galerii märkamata jätmise võimalust ei ole – selle uksel ilutseb vares ja maakera moodi sibul ning otsaseinal särg. Selle suve näituse teemaks on religioon ning sel korral paneb näituse

kokku Sandra Jõgeva. Voronja galerii tegeleb tänavu küsimusega, kuidas inimesed jõuavad religioonini ning kuidas nad satuvad sellistesse kooslustesse, mida kõrvalseisjad võivad mõnikord nimetada ka sektideks. Sama silmatorkav on tegelikult Kase pää külas asuv AmbulARToorium, kunagises ambulatooriumis tegutsev fotogalerii ja koolituskeskus. Üle aasta toimuvad selle hoovil ka Vene Filmi

Päevad. Paraku on 2016. aasta suvi just festivalikorraldajatel hingetõmbepausiks võetud, aga fotonäituseid jätkub. Vt: facebook.com/voronjagalerii, facebook.com/ambulARToorium

Tõelised aardelaekad sisustusgurmaanidele

Eesti kõige paremini peidetud pärl, vähemalt sisustusfanaatikute hinnangul, ei ole Foto: Terje Ugandi

Voronja galerii.

PUHKA HEA EESTIS ELU

mõni noore talendi pisike töötuba kusagil Kalamajas. Pärl on tegelikult rohkem nagu suure kivi suurune, kahte majja vaevu mahtuv Alatskivi Antiik, mille avastamise on inimeste jaoks raskeks teinud asukoht. Ärge laske ennast nimest eksitada! Alatskivi Antiik paikneb tegelikult hoopis Nina külas. Teadjad on muidugi ainult õnnelikud, et see seni nii hästi peidus on olnud. Mööbel on enamasti pärit Hollandist ja Belgiast ning ettenägelikud sisearhitektid käivad seal iga kord suurema autoga. Isegi kui teil ei ole plaanis midagi osta, lahkute ikkagi imelise Pärsia vaiba, vinüülplaadimängija või olulise täiendusega oma plaadikogule, spontaanselt ostetud kiiktooli, uue peegli, kümmekonna küünlajala või mõne suurema lühtriga. Ja mis kõige parem – arve on selline, nagu tõesti võisite seda kõike endale lubada. Vt: alatskiviantiik.ee

Alatskivi Antiik.

Foto: Silvia Pärmann

Turud ja laadad

Kui kusagil Eestis osatakse laatu ja turge pidada, siis Peipsi ääres. Hooaeg algab tegelikult juba mais esimese kirbuturuga, mis korra kuus (04.06, 02.07, 06.08 ja 03.09) Alatskivil Kivi kõrtsi kõrval toimub. Esimene kõrghetk saabub 16. juulil vanavaralaadaga – Alatskivi laat on üks Eesti ägedaim! Ja edasi läheb ainult tõusvas tempos: augustist oktoobrini toimub igas külas sibulalaat, kust saab osta ka kõike muud, mis peenramaalt ja metsast korjatud ning järvest välja sikutatud. Sibulatest ei jää ilma muidugi ka need, kes õigel ajal laadapäevadele ei jõua – põhimõtteliselt on kolm vanausuliste küla alates augusti keskpaigast üks suur ja otsatu sibulalaat.

Sibulalaatade hooaeg algab augustis.

Foto: Jaak Nilson

Suitsukala

Hoidke silmad mööda Peipsi kallast sõites lahti! Kõige rohkem suitsu ei tõuse taevasse tegelikult mitte vanausuliste külades, vaid mõnevõrra põhja poole sõites, Mustvee ja Kallaste kandist veel edasigi minnes. Paljud müüjad on mõelnud ka sellele, et linna inimesed ei suuda oma värske suitsu kalasaagi söömisega koduni oodata – esimesed veel suitsuahjusoojad kalad saab ära süüa lihtsates välikohvikutes kohapeal.

Ökoelu

Sellist elu, nagu elavad vana usulised Peipsi kalda pisikestes külades,

Ökoelu Nina küla põhumajades.

Foto: Silvia Pärmann

Täiuslik aeg puhkamiseks. Suvita Eestis või kaugemal! Meil on Sulle lai valik pakkumisi nii suvises Eestis kui ka lähiriikides. Leia endale sobiv puhkuseviis!

Lennuagentuur • Hotelliagentuur • Reisibüroo www.estravel.ee/suvi

24/7 tasuta reisiabi 6 266 266 estravel@estravel.ee

PUHKA EESTIS

ihkavad salamisi endale paljud. Mitte usu enda pärast – ja kindlasti mitte pole see elu rikas rahanumbrisse ümber arvutatult. Aga nii looduslähedast elu peavad paljud kättesaamatuks rahuks ja luksuseks. Püüad kala, kasvatad sibulat, küüslauku, kurki, tomatit ja juurikaid, õhtul paned samovari tööle, keedad teed, võtad kõrvale patuselt magusa tükisuhkru ja kuulad vaikust. Natuke moodsamal kujul saab looduslähedast elu nautida Nina küla põhumajades. Moodsa arhitektuuriga majade juures vaimustab lisaks nende loodushoidlikkusele ka nende asukoht: Peipsi loksub vaikselt peaaegu et padja kõrval. Nii moodsast majast ei minda järvele kalapaadiga, vaid süstaga, kohapeal saab tellida matku ja tegeleda linnu vaatlusega.

Kirikud

Peipsi-ääre vene vana usulised tulid Eestisse kiriku reformide eest pakku. See on väike maanurk Peipsi kaldal, kus elavad koos eestlased ja venelased. Tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid. Koht on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulasetee valinud vanausulistele, vaid ka neile, kes linnarütmi ja lärmi eest põgenevad. Astuge sisse ka siis, kui olete veendunud ateist – elamuse saab igal juhul.

Puhvetite päev

Kogu Eestit haaranud hoovikohvikute hullus ei ole mööda läinud ka Peipsist. 17.09 on see päev, mis tuleb kalendrisse märkida! Sibulateel avatakse üheks päevaks ägedad hoovid ja õued, et teha ruumi puhvetitele. Olge kindlad, et saate imelisi sibula pirukaid ja kalaroogi! Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.

Kirikuid on igas külas mitu.

Foto: Silvia Pärmann

ÖÖMAJA PEIPSI ÄÄRES Meie lemmik: külalismaja Nina kordon Enam lähemal järvele magada ei saa – Nina küla vanas piirivalvekordonis asuv mõnusalt kodune külalismaja on mõne sammu kaugusel Peipsist. Pisike liivarand ja võimalus paadiga järvele minna on seega olemas, pikemateks käikudeks kaldal saab laenutada jalgratta. Väikese külalismaja kõige suuremad toad mahutavad kuni neli inimest, aga on ka üheseid ja kaheseid tube. Nina kordoni voodites tuleb alati väga hea uni, aga kunagi ei ole kahju ärgata, sest hommikusöögilauale teeb majahaldjas Irina lisaks külmadele roogadele alati imelise pudru – ja pühapäeviti loomulikult pannkooke! Vt: ninakordon.ee

Mesi tare kodumaja Ehtsa vanausuliste elu kogemiseks on parim paik Peipsi järve äärses Varnja vanausuliste külas asuv pisike puhkemaja. Saab rentida jalgrattaid ja kalavarustust, käia kile- ja suitsusaunas. Majas on ainult kaks tuba – broneerige kiirelt, sest Mesi tare sai kevadel esimese Eesti majutus asutusena EHE (ehtne ja huvitav Eesti) öko- ja kvaliteedimärgi! Vt: mesitare.ee

Alatskivi lossi sviidid Kahtlemata kõige luksuslikumat majutust pakub Alatskivi loss, kus on külalistele neli tuba: guvernandi, kammerneitsi, kammerteenri ning tornituba. Hinnad algavad 90 eurost, mis sealkandis on üsna kopsakas summa – aga kui tihti elus avaneb võimalus elada lossis? Vt: lossirestoran.eu

SEIKLUSLIK PUHKA HEA EESTIS ELU

Sinna, kuhu autoga ei saa ja jala ei jõua – läheks õige hobusega Lennukiga reisides on teekond pea tajumatu, autoga teel olles näeb juba mõndagi, aga selleks, et ümbritsevat tõeliselt kogeda, tuleb katusest loobuda. Kuidas muidu kuuled-näed loodust ja tajud raja kulgu? Merel on liiklusvahendiks purjekas, jõel paat, aga maastikul on asendamatuks abiliseks hobune. Haara ratsmed pihku ja asu teele!

TEKST JA FOTOD: KARL-KRISTJAN NIGESEN

Kassari ratsatalu

Kui palutakse nimetada viis Eesti suuremat saart, satub Kassari loetelusse harva, ent suuruselt viies on ta siiski. Kassari eriliseks võluks on avarad rannaniidud – pool looduslikud maastikud. See napi taimkattega madal ala ujutatakse kõrgema veeseisu aegu üle. Soolalembesed taimed moodustavad delikaatselt värvika vaipkatte. Saart ehib 17. sajandil ehitatud Kassari kabel, ning kui selle poole sõidad, märkad ühel hetkel neljajalgseid olevusi. Need on perekond Tiku hobused – oletegi jõudnud Kassari ratsataluni. Suksusid on kolmesaja kanti, põhiosa moodustavad eesti loomad, sekka natuke suuremaid ja väiksemaid isendeid turistide ja pererahva vajadusi arvestades. Eesti hobuse käekäigus ja aretuses on sel talul mängida tähtis roll.

Kuhu siit hobustega pääseb? Perepoeg Priidu osutab erilisele kogemusele, mille ratsanik looduses leiab. Sind tajutakse looma seljas justkui omana, lindude laul ei katke ja metsloomadki lasevad su nägemiskaugusse. Hobusega saab rannaniitude avarusse, vahel läbi mere laiule. Ratsutajate teekond viib üle lihaveiste karjamaa ja pea kohal tiirutavad Eesti väärikaimad linnud – meri kotkad. Enamasti läheb rada Vesimaa poolsaarele või kaugele merre ulatuvale kitsale Sääretirpi maaninale. Need on lihtsamad paaritunnised matkad. Kogenumad ratsanikud teevad mitme päevaseid retki, pikemad viivad suisa Kõpuni välja või hoopis Koidmale. Seal asub Kaibaldi nõmm – liivaluidetel kasvav nõmmemets, mille keskel on puhas liivaväli, Hiiumaa oma Sahara. Kõige ekstreemsemad matkad läbivad raba, kus hobused

kõhuni mudas müttavad. Eks sel viisil olid napi kasvu, aga sitke eesti hobusega sunnitud reisima ka meie muistsed esivanemad. Eesti hobune saab rabas kuuldavasti paremini hakkama kui teised tõud, sest leiab rasketes oludes lihtsamalt tasakaalu. Rühmad on kuni kümneliikmelised, vastu võetakse ka rohkem inimesi, aga siis ratsutatakse vahetustega ja osa seltskonnast saab vahepeal metsaveeres kettagolfi mängida. Kassari, Hiiumaa tel 508 3642 e-post ratsa.kassari@neti.ee www.kassari.ee

Arma ratsatalu Rutjal

Selja jõgi suubub merre Rutja ja Karepa külade vahelt, langeb klindil allapoole mööda ürgoru kärestikke. Siinsamas lähe-

meres sulistamine? Palun väga, tallidest mereni on vähem kui kilomeeter. Soovid tunda end keskaegse rüütlina? Miks mitte, Toolse linnus asub seitsme kilomeetri kaugusel. Ratsa retkede saateks on jutud küla ajaloost – seiklusrikast pärandit jagub siin üksjagu. Siin on toimetanud nii salapiiritusevedajad kui ka Eesti rahva vabadust piiranud Nõukogude armee. Armal saavad hobuse selga peale kogenud ratsanike ka algajad, kelle kõrval läbib terve ratsaretke teekonna saatja ning juhendab tulevast hobulausujat. Pikemate sõitude huvilised võiksid külastuse ette broneerida, välisturistid plaanivad oma matkad juba vastu kevadet. Nõnda tasub ka teistel oma elamused enne kindlustada. Ponisõitu ja lühemat hobu jalutuskäiku saab ka operatiivsemalt kirja panna. Arma hobumatkal või jalutuskäigul on

korraga võimalik osaleda 2–7 inimesel algajatest edasijõudnuteni. Rutja küla, 45451 Vihula vald Lääne-Virumaa tel 5340 3806 e-post armaratsatalu@gmail.com www.armaratsatalu.ee

Reinu ratsatalu Vilsandi rahvuspargis

Kas Kiipsaare viltust majakat tead? Jah, sedasama, mis Saaremaal Vilsandi rahvus pargis asub. Loo autor pole seda kunagi oma silmaga näinud, üksnes kuulnud tolle kandi kaunitest taime- ja linnuliikiderohketest maastikest. Kunagine ratsamatk Gotlandi lõunatipu lähistel asuval Fårö saarel andis päris hea ettekujutuse, kuidas selliseid loopealseid maastikke kõige parem on nautida – ikka hobuse seljas, kust avaneb ümbritsevale sootuks avaram vaade. Oleks aeg sel viisil ka kodumaiste loopealsete külastamine ette võtta.

Siinkandis tegutseb üks Eesti legendaarseim hobuinimene Anne Uudeküll, Reinu ratsatalu perenaine. Tema käe all on õppinud ratsutama hulk saarlasi ning siin talus korraldatud ratsavõistlus Reinu Kapp leiab sel suvel aset juba kahekümnendat korda. See on Eesti mastaabis pea ulme. Enamik ratsatalusid ei püsi nii kaua eluski (ja Reinul on ratsatalu olnud kauem kui võistlus), aga eks siinne pererahvas ongi eriline. Ratsutamishuvilised saavad arvestada võimalusega minna matkale ka kümnekesi – suure seltskonna turvalisuse garantiiks on kogenud hobused, kel vanust üle kümne aasta. Eriliseks teeb siinse ratsutamise vastutulelik pererahvas, kes viib soovi korral retkele ka üksiku huvilise. Kümme on rohkem teoreetiline piir, ideaal on väiksem. Parem on, kui seltskond nõnda suureks ei läheks, sest retke vältel ei saa siis enam omavahel mõnusalt juttu puhuda.

Kui Annelt varasema ratsutamiskogemuse vajaduse kohta küsida, kostab ta, et enamasti tulevad inimesed ikka õhina põhiselt ning ilma igasuguse ettevalmistuseta. Eks nad siis leiavad sobilikud hobused ja sobiliku programmi. Anne tütar tegeleb hobustega naaber talus ja nõnda kahe majapidamisega toimetades suudavad nad päris arvukat külalistevoogu rõõmustada. Kõruse küla, kus Reinu ratsatalu asub, on ligi pooltuhat aastat vana ning seda ehib möödunud aastal taastatud pukk tuulik. Kunagi paiknes siin suisa 70 talu, aga eks neid on vähemaks jäänud. Eelmainitud loopealne maastik on tõepoolest eriline, vähese mullakatte tõttu väheviljakas, ent lilleilu poolest rikas. Kasinat mullapinda kirjeldab hästi Johannes Piiperi 1922. aasta mälestusekatke: “Kesakündidel, mida neil aladel nägime, ei olnud mulda. Üks neist kündidest, millele pruuni mereadrut vöötidena laiali oli laotatud, meenutas hiiglasuurt sebranahka.” Väga metsik kant.

PUHKA EESTIS

dal on üks enim kiidetud Eesti ratsatalusid Arma, mida peab Mare Kalme. Hobuse pidaja geenid on siin tallel aegade hämarusest: Mare vanaisagi oli hobumees, vedas siinkandis posti laiali. Terasem pilk märkab, et Arma pole lihtsalt ratsatalu, pigem ratsakeskus, kus töö hobustega käib aasta ringi. Siin on suisa oma maneež. Hobuste valik avaldab muljet, olemas on kõik põlised eesti tõud: nii metshobu päritolu pisem eesti hobune, esinduslik tori hobune kui ka võimas eesti raskeveohobune. Suvist vanderselli meelitab Armale enim loodus. Jõe kõrged kaldad ja maalilised vaated olid maalimisaineks kõrvalkülas elanud Richard Sagritsalegi, kelle majamuuseumist tasub läbi astuda, et heita kas või pilk ajaloolisele silmuköögile, kus Selja jõe sõõrsuid röstiti. Muidugi tuleb maalidele ja kunstniku elamisele samuti pilk peale heita. Galopp rannaliival ja hobusega ranna

Nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Tulla võib nii üksi kui ka kaheksakesi või isegi kümnekesi. Reinu talu Kõruse küla, 93440 Kihelkonna vald tel 525 3265 e-post reinuratsatalu@gmail.com www.reinutalu.ee

Ratsamatkad Vastseliinas

Vana-Vastseliina üle kõrguvad kunagise ordulinnuse varemed. See oli kindlus, mis asus katoliikliku ja õigeusu maailma piiril – kohas, kus ida ja lääs kohtusid, tihti ka põrkusid. Ka hiljuti taas kaardile saanud Pirita kloostri juurest algav palverännutee jõuab välja siia, kus Eesti sopistub kahe naaber riigi, Vene ja Läti vahele. Kultuuriseoste külluse ja Piusa jõe ürg oru poolt liigendatud maastiku keskel,

PUHKA HEA EESTIS ELU

Kaldala mahetalus elab Joosep ja Mari Tiku pere. Juba mitu aastat elavad, sattusid siiakanti hobustel mööda Lõuna-Eestit ringi uidates, ronisid Vana-Vastseliina juures hobuse seljast maha ja jäid paikseks. Vähemalt nii räägitakse. Igatahes on neil siin värvikas taluelu, kahtlemata põnev, aga meid huvitab ju eelkõige see hobuste värk. Nagu nimest aimata võib, on Joosep pärit Kassari Tikkude perest – vaba hing, keda tema vend Priidu ei luba hobulausujaks nimetada, ütleb, et Joosep on ikka rohkem kauboi. Tõsi, veised on tal ju ka. Vabaduse vaimust ja avastamisrõõmust on kantud ka Kaldala talu ratsamatkad. Enamasti tehakse neid edasijõudnutele, aga mõistlikke eesmärke seades saavad vahel ööbimisega matkale isegi algajad. Joosep ütleb, et kõige hullem on see, kui rühmas on korraga erineva tasemega ratsutajad – siis ei tundvat keegi toimuvast täit rõõmu. Kui Joosepilt küsida, mida erilist nad pakuvad, vastab mees, et lisaks piiride lähedusele on kogu see kant nagu välismaa. Maastik on sedavõrd teistmoodi, et kui varem pole seda näinud, siis ei arvakski, et Eestis viibid. Matkal käinud inimesed ütlevad, et tõeliselt eriline on Joosep ise. Veel leidub inimesi,

Arensburg Boutique Hotel & Spa: • 50-toaline, privaatne butiik-hotell Kuressaare vanalinna peatänaval. • Sohvabaar MUUSA, ajalooline restoran ARENSBURG, lisaks aias Päikeseterrass. • Vahetus läheduses on piiskopilinnus, park ja supelrand.

kellel jagub seiklusvaimu ja võimet tunda rõõmu kõigest ümbritsevast. Matkapaketid on tinglikud. Kõik sõltub sellest, kas klient eelistab magada mõisas või telgis. Plaanid arutatakse koos läbi ja otsustatakse, kas minna Lätti või püsida Eestis. Päris algajatele tehakse tänavu ratsa retki Vastseliina linnuse juures. Kaunis koht, rahulikud eesti hobused – see mitte üksnes ei kõla algaja jaoks idüllilise kogemusena, vaid on seda kohe päris kindlasti. Kaldala talu Vana-Vastseliina küla, 65254 Võrumaa tel 5342 3346 e-post joosep.tikk@gmail.com www.kaldala.com

Tihuse ratsatalu Muhus

Tihusest ei saa üle ega ümber. Talule kuulub üks suuremaid eesti hobuse karju – 270 hobust. Sellest suurem on vaid Kassari ratsatalu oma. Hobused paiknevad laidude metsikel karjamaadel ehk suvitavad looduses. Juba see on vaatepilt, mida üle Euroopa imetlema tullakse. Võib suisa öelda, et Tihuse on üks hobufotograafide lemmiksihtkohti. Poolmetsikud loomad on väärt

Saaremaa Veski Kohalike maitsete koda • Kuressaare vanim söögikoht omanäolises tuulikus. • Pakume külalisele saaremaist söögi- ja joogipoolist, kohalikke värskeid maitseid. • Avatud terrass ja Veski rõdud. • Aias valmib suitsukala, kõrvale mekib hää kohalik õlu. • Mängunurk lastele nii sees kui väljas. • Rahvakultuuriõhtud.

Arensburg Boutique Hotel & Spa Lossi 15, Kuressaare, Saaremaa Tel: +372 452 4700 arensburg@arensburg.ee

Saaremaa Veski Pärna tn 19, Kuressaare, Saaremaa Tel: +372 453 3776 veski@saaremaaveski.ee

www.arensburg.ee

www.saaremaaveski.ee

Reinu talu.

Arensburgi Meedla Koda: • Elegantsed peosaalid erinevateks sündmusteks kuni 120-le inimesele; • Konverentsi- ja ürituskorraldus; • Külalistemaja 10 toaga, 24-le inimesele.

Meedla Koda Lossi tn 6, Kuressaare, Saaremaa Tel +372 508 2861 meedla@arensburg.ee.

Foto: Mari-Ann Udeküll

keskenduvad ohvrikivide ja muinaspärandi uudistamisele; pikemad viivad Koguva külla või Pädaste mõisa, aga ka maalilisele Üügu pangale või hoopis Võilaiule vaatama noorhobuste karja. Tee karja juurde viib mööda Esimese ilmasõja aegsetest kaitse rajatistest ning just tollelt laiult on pärit paljude fotograafide võrratud hobusefotod. Omaette vaatamisväärsus on hommikune karjaajamine, mil turiste teenindavad mõnikümmend hobust öökarjamaalt talu ligi toimetatakse. Eesti hobuseid leidub uskumatult kirevas värviskaalas ning koplisse galopeeriv kari on tõesti uhke. Paaril korral aastas liigutatakse mööda Muhut suuremaid karjasid ja nende ajamine on juba Metsiku Lääne mastaabis vaatamisväärsus. Tõelised hobufanaatikud munsterdavad end neile ettevõtmistele karjaajajateks. Tihusel tuleb külastus (toitlustus ja majutus) enne kokku leppida, sest tegu on väga populaarse kohaga. Tihuse talu, Hellamaa küla, 94701 Muhu Tel +372 514 8667 E-post tihusetalu@gmail.com www.tihuse.ee

PUHKA EESTIS

materjal ka neile, kes karja käitumist uurida soovivad. Miks nad seal siis nõnda metsikult elavad? Eks nad teeni pärandkooslusi hooldades talule raha, aga teisalt on siin tallel oluline osa eesti hobuse genofondist, materjal aretuseks. Tihusel on Eesti hobuse säilimise loos tähtis osa ja sellest võib Muhu Martin ehk Tihuse talu peremees Martin Kivisoo pikalt pajatada. Noorperemees Reedik on seevastu üks neist, kes eesti hobuse tulevikku ja edasist head käekäiku vormivad. Eestis pole teist kohta peale Tihuse, kus ratsatalu suudaks vastu võtta turismibussi täie inimesi ja nood hobustega loodusesse viia. Ratsa või hoburakendil – kuidas parajasti kliendile meeldib. Oma majutus ja toitlustuski on olemas ning nende kvaliteedi üle pole põhjust nuriseda, igati tipp- topp, mõistliku hinnaga samuti. Martin Kivisoo on kunagine Muhu muuseumi juhataja ja hing, kes saare elust ja mütoloogiast mõndagi pajatada mõistab. On raske öelda, kumb on põnevam: kas Muhu saar või vanaperemees ise. Eks nad täiendavad üksteist. Ratsaretki korraldatakse erineva pikkusega, lühemad tiirlevad talu lähistel ning

PUHKA HEA EESTIS ELU

Kolm Koread Ega palju polegi neid rahvuskööke, kus sealiha hapukapsahautisega serveeritakse. Eestis ja Saksamaal muidugi, ent oh üllatust! – ka Koreas. Niisiis võtke ette käik kui mitte Koreasse, siis mõnda Korea restorani ja vaadake, kuidas see võimalik on. Olge valmis positiivseks elamuseks. TEKST JA FOTOD: KARL-KRISTJAN NIGESEN

Korea baar Horan Valgas

Valga on surev linn: elanike arv kahaneb ja ehitatav riigigümnaasium jääb pooltühjaks. Ometi on selles linnas tegutsenud poole igaviku jagu üks Korea söögikoht, mis jätkuvalt suupärast toitu pakub. Korea kokka pole siin nähtud juba mituteist aastat, aga köögis askeldab jätkuvalt tema käe all õppinud meister. Horan on koht, mis Eesti “lõunaosariikides” viibides kõigi teiste seas toredat idamaist vaheldust pakub. Ka interjöör on meeldiv, rõhutatult idamaine, ning teenindus saab hindeks viis pluss. Horani kõige väärikam roog on Bibimbap – Korea köögi visiitkaart, mille sisu varieerub sõltuvalt piirkonnast ja kokast. Tegu on praega, mis koosneb köögiviljadest, marineeritud lihast ja riisist, tähtis osa on muna. Ehkki Koreas näeb see toit kindlasti parem välja ja on uhkemalt serveeritud, on Valgas pakutav versioon tõeliselt maitsev ja toitev. Üksjagu eksootilisem roog on Megi Namul – merikapsasalat, mida külastajal samuti kindlasti proovida tasuks. Haroni road on maitsetelt võrdlemisi pehmed, isegi menüüs teravaks märgitud toidud on tuleneelajast nõrgemale sööjale igati paslikud. Tunda on, et Korea köök on siin läbi käinud mugandumise kohalikule maitsele. Õigemini on siinne köök nõukogude-korea taustaga. Mis see on? Kohe räägime.

Annön Lasnamäel

Lasmamäel asuvat restorani peab korealastest abielupaar. Raha laual ei ole juhuslik, maksmine käib sulas.

Seda väga tagasihoidliku ilmega söögikohta peab korealastest abielupaar, kes on pärit Usbekimaalt. Jah, kuulsite õigesti. Vene impeeriumi Kaug-Ida aladel elas arvestatav korea kogukond, ligi 200 000 inimest, kelle Stalin 1930ndatel Kasahhi ja Usbeki maale küüditas. Selle teo tagajärjed olid vähemalt sama karmid kui stalinistlikel repressioonidel Eestis – hukkus umbkaudu viiendik rahvast. Ülejäänud säilitasid

küll oma kultuuri eripärad, aga on nüüdseks valdavalt kaotanud korea keele oskuse. Oled see, mida sööd – too rahvuslik vähemus kannab oma kultuuri edasi toidus. Üks nõukogude-korea pere jõudis 1980ndate lõpus Lasnamäele ja nende peetav söögikoht on tõeline pärl. Interjöör on rahvuslik, natuke väsinud, rohkem kui tagasihoidlik, aga köök on imeline ja pererahva suhtumine külalistesse idamaiselt soe. Annönis räägitakse detailselt, kuidas nad ise kimchi’d (hapendatud Hiina kapsast) valmistavad, vaid vene keele oskus kulub mõistmiseks ära. Hapendatakse-pestakse- hapendatakse – korealased ei kannata hapendatud kapsa juures seda lõhna, mis meie oma juures nii tähtis on. Maitseks läheb sisse koriander ja helde kogus tšillit ning tulemus on imeline. Annöni köögi kõige ägedam osa on supid, mis erinevad eestlaste supitraditsioonist samavõrd kui nende hapukapsas meie omast – pigem hautised kui supid, väga toitvad, kõrvale serveeritakse riisi. Praadidest on meeldejäävaim roog vasikakeeled seentega, proovida tasub ka Usbekimaalt Korea köögile manuseks kaasa tulnud pilaffi. No on hea pilaff! Sellise kultuurinähtuse nagu Annön üle tasub meil uhke olla, sest tegu on erandliku koha ja kultuuriga, mis on kadumas igavikku. Muide, restoranikülastajate nimekiri on märksa uhkem kui restoran ise – kui kohtate siin mõnda meediamogulit, kultuurisaurust või tippärimeest, siis ärge olge üllatunud.

Gotsu, Kyuho’s Kitchen

Erinevalt eelkirjeldatud söögikohtadest on Gotsu köök pärit otse Koreast. Restoranipidajaks on siia õppima saabunud lõunakorealased, kes on kaasa toonud kodumaa köögi ning oma pere poolt Koreas toodetava tšilli. Väga võimalik, et Gotsu on kõige teravama menüüga söögikoht Eestis –

HEA ELU Väga võimalik, et Gotsu on kõige teravama menüüga söögikoht Eestis. Horan on elegantsem söögikoht, kui te oskaksite oodata.

Gotsu on olnud avatud juba mitu head aastat ning kujunenud Tallinnas elavate Aasia köögi fännide üheks lemmikuks.

proovige hapukapsahautist sealihaga! Jah, kuulsite õigesti. Mis see kimchi muud ikka on. Hapukas leem on siiski sedavõrd terav, et võrdlus meie kodumaise roaga jääb vaid toorainete sarnasuse tasandile. Kõigi eestlaste suureks kurvastuseks tuleb tõdeda, et korealased saavad sellest kombinatsioonist tunduvalt ägedama taldrikutäie. Väike soovitus: ärge jooge kimchi kõrvale midagi! Tšillilõõma tasandab kõige paremini koos hautisega serveeritud riis. Ja päris kindlasti ärge tellige selle roa kaaslaseks punast veini, nii nagu üks proua kõrvallauas tegi. Ida köögis ei kehti euroopalikud toidu- ja joogisobitamise reeglid, maitsed on sedavõrd erinevad. Kui tahate siiski tingimata veini juua, siis meie hapukapsa kõrvale sobib tegelikult Riesling. Hapukasmagusa ida köögi puhul on see vihje päris hea veinisobitamise lähtekoht. Veel üks vihje: krõbeda kana teravusastet saab timmida – selle võib teha nii tõeliselt pehme lastelemmiku kui ka draakonilegi sobiva. Nii nagu teised siin loos kirjeldatud söögikohad, on ka Gotsu olnud avatud juba mitu head aastat ning säilitanud lisaks vägagi rahakotisõbralikele hindadele oma köögi hea taseme. Korea kokka pole Horanis nähtud juba mituteist aastat, aga köögis on jätkuvalt tegev tema käe all õppinud meister.

Horani söökides-jookides on rohkem tulisust kui Valgast oodata võiks. Horani kõige väärikam roog on Bibimbap.

HEA ELU

Aastatega ainult paremaks Mõned asjad, mitte ainult vein, lähevad aastatega ainult paremaks – näiteks Telliskivi tänav Tallinnas. TEKST: SILVIA PÄRMANN

Ma päris täpselt ei tea, miks kuuluFoto: Rauno Volmar tati välja ideekonkurss Tallinna uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks vabariigi 100. sünnipäevaks. Moodsa ja mõnusa peatänava vajalikkusest saan aru küll, aga kõnealune projekt puudutab Pärnu maantee süda linnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, samal ajal kui uus peatänav on Põhja-Tallinnas ammu valmis saanud, ühendades Kopli tänava Boheemi, Jaama turu ja vana raudteelaste klubi roosa maja Telliskivi tänava restoraniga Kolm Sibulat. Kalamajas on viimase poole aastaga avatud taas nii palju uusi kohvikuid – isegi terve turg kolis ümber Peipsi moodi fish’n’chips’i pakkuv Päästke Willy pole ja sai värske näo! –, et rohkemat kui endale veel kuigi palju reklaamigi teinud, kuid esimeste Telliskivi tänava uued kohad ma kor- sööjate liikvele lastud jutud on toonud juba nii suure menu, et konteinerrestorani esine plats on näljaseid raga ette võtta ei soovitaks. Olenevalt sellest, kumba pidi Tel- pidevalt täis. liskivi tänavat jalutama hakata, on Foto: Visit Estonia tänava alguses või lõpus, kohe Depoo turu sissepääsu juures, kaks mustaks värvitud merekonteinerit. Vietnami söögikoht nimega Konteiner on pisike, ilmselgelt vietnamlaste mõõtude järgi ehitatud, aga seda autentsem. Avatakse iga päev kell 11, sulgemisaja kohta nii selget infot ei leia – ilmselt juhtub see siis, kui keegi enam süüa ei jaksa. Tõesti, kõiki kolme käiku Konteineris tellida ei tasu, sest ainult paarkümmend meetrit mööda Telliskivi tänavat edasi jalutades leiab järgmise kohviku. Mitte lihtsalt kohviku – Renard müüb kohvi, saiakesi ja… mootor rattaid. Nagu nimigi reedab, on kohvikupidamisega alustanud Renard ka Eestis disainitud ja toodetud mootorrataste valmistaja. Endises raudteedepoos asetsevad ruumid on pärit otsekui kohvimetropolidest New Yorgist või Berliinist – industriaalne Telliskivi loomelinnak.

ruum kõrgete lagede, tumedate toonide ja valge kahhelplaadist letiga, sekka natuke vintage-mööblit. Kohviku sünni taga on kolm noort eri taustaga kohvigurmaani, nii et süüa võib Kalamajas tegelikult igal pool, kuid kohvi peab jooma just seal! Tegelikult on raudtee äärde tekkinud terve söögikohtade linnak. Pole aega maha istuda? Siis sobib ilmselt just teile krõbekala ja -kartuleid müüv konteiner nimega Free Willy. Uues oranžis majas raudtee ääres tegutseb aga koht, kuhu minna just siis, kui õhtusöögi nautimiseks on eriti palju aega. Trühvel ei ole päris fine dining, aga sellele kõige lähemal. Igatahes selgelt eristuv enamikust Telliskivi tänava äärsetest kohtadest, mis vähemalt interjööris midagi vana uueks proovivad luua. Viimane tuleb tavaliselt ka hästi välja, ent Trühvel mõjub ikkagi kui värske tuuleiil. Tänava teise otsa – kui olete edukalt suutnud mööduda veinibaarist Švips, mis ikkagi täiesti ahvatlevalt oma imelise veini- ja suupistevalikuga tee ääres seisab – on Mööblimaja parklasse tekkinud (ameerikalikku) tänavatoitu pakkuv Telliskivi 15. Ehkki interjöör on üsna igav, ei ole seda kindlasti mitte maitsed. Kuidas teile meeldiks lameleib kama ja kimchi’ga? Mulle meeldis väga. Ja kui kusagil Tallinnas burgerit süüa, siis just seal. Kui te juba nii kaugele jõudnud olete ja mitte midagi peale restoranide näinud pole, siis Telliskivi 15-st mõnekümne meetri kaugusel mööda Roo tänavat jalutades asub Tallinna uusim galerii – fotogalerii Positiiv. Söödud kaloreid sinna minek küll kulutada ei aita, aga magustoiduks saab midagi pakkuda ka vaimule.

HEA ELU

Foto: Maja Petric / Unsplash

Uus maa veiniatlastes – Läti Kui Eestit on tabanud käsitööõllehullus, siis lõuna pool teevad kõik kodus veini, ikka seda päris veini viinamarjadest. Ja see “lõuna pool” ei ole Vahemere ääres – see on Lätis. Guinessi rekordite raamatu andmetel oli Lätis Sabile külas Abava jõe kaldal asuv viinamarjaistandus mõnda aega maailma põhjapoolseim avamaa viinapuuistandus. Nüüd, kus viinamarjadega katsetavad ka meie oma Muhu veinitalu ning isegi norrakad, on lätlased sellest tiitlist ilma, kuid traditsioonide kohaselt asub kõige põhjapoolsem veinimaja, kuhu veinientusiastid kokku sõidavad, ikkagi Lätis. “Kuulus” Läti veiniregioon asub Riiast umbes saja kilomeetri kaugusel Talsi piirkonnas. Ligi meelitab see siiski ennekõike neid, keda huvitavad ebatraditsioonilised maitsed ja aroomid. Idüllilise Sabile väikelinna veinimajade taga ei ole Riia hipsterid, kes on otsustanud maale kolida ja oma elus midagi uut teha. Sabiles on viinamarjadest veini valmistatud alates 16. sajandist. Kõik algas ühe krahvi eestvedamisel, ja peamiselt ei teata sellest seetõttu, et kogused on olnud alati väikesed ning oma pere ja sõprade ringis ära joodud. Nüüdseks peetakse Lätis igal aastal isegi viinamarjavõistlust ning võidukobarad on olnud alati imelised. Üks väike probleem

asja juures muidugi on – nimelt neid imelisi viinamarju on väga vähe. Nõnda suudavadki Läti veinimajade omanikud kasvatada maailmaklassi marju, kuid üksnes paarikümne liitri veini jagu. Teine ja väga praktiline probleem oli pikka aega hirmkallis alkoholitootmise litsents, mille omandamine väikeste veini majade mahtude juures kõigil üle jõu käis. Kuni viimaste aastateni ei olnudki veini tegelikult võimalik legaalselt toota ja müüa. Õnneks ajad muutuvad: kui nüüd suvel Talsi regioonis ringi sõita, näeb veinimajadesse kutsuvaid silte juba tee äärest. Tegu on üldse väga kauni kandiga, kuhu võib kõhklusteta sõita ka siis, kui Läti veinide suhtes hinges ikka veel mingi kahtlus pesitseb. Sabile linnake Abava jõe kaldal on suvisel ajal väga idülliline paik, kus on säilinud vana ja põnevat arhitektuuri ning sala päraseid sisehoove ja käike. Sabile ajalooline keskus on ehitatud 15.–19. sajandil. Väga võluv on ka “veinipealinn” Talsi, mis asub üheksal kõrgendikul, kahe järve vahel. Kui veinimajade uste avamine külalistele välja arvata, pole Talsis alates 19.

sajandist suurt muutunud – seal on ikka veel kitsad munakivitänavad ja inimesed elavad nagu nende vanavanavanemadki ainult Talsile iseloomulike viilkatustega majades. 2010. aastal asutatud Abava veinimaja (www.abavas.lv) on kiirelt saanud Läti tuntuimaks – mitte küll just ülitihedas konkurentsis. Ehkki nende koduleht on lätikeelne, õnnestub sealt telefoninumber tuvastada ka tagasihoidlikumal läti keele oskajal, nii et veinimaja külastus koos degustatsiooniga on võimalik kokku leppida igaühel. Talsi lähedal asub teinegi, Läti kõige pikema ajalooga veinimaja Vējkalnietis (vejkalnietis.lv). Praeguse peremehe vanaisa valmistas samas kohas viinamarjadest veini juba enne Teist maailmasõda. Vējkalnietis on ökoveinimaja, kus veinile ei lisata sulfiite, kunstlikke maitsetugevdajaid ega muid e-aineid. 20–25 tootenimest, mida pisike veinimaja igal aastal valmistada jaksab, on suurem osa magusad või poolmagusad, kuid õnneks mitte kõik. Degustatsioonidele on teretulnud kõik, nelja euro eest saab maitsta viit veini.

ANNAPURNA MATKAREIS SHERPADE RADADEL KUNINGLIK MATK NEPALIS AASTAVAHETUS ARGENTINAS VENEZUELA JA RORAIMA MATK KILIMANJARO JA SAFARI PATAGOONIA SEIKLUSREIS EVERESTI BAASLAAGER ROUTE 66 BAIKALI AVASTUSRETK BAIKAL - MONGOOLIA KAILAS KORA

05.-23.10.2016 08.-30.10.2016 18.-27.11.2016 28.12.-14.01.2017 21.01.-09.02.2017 20.02.-05.03.2017 18.02.-08.03.2017 18.03.-06.04.2017 20.04.-07.05.2017 10.-17.07.2017 10.-26.07.2017 07.-24.09.2017

1590.1590.1390.3990.3390.4490.3390.2690.3290.1390.2590.3990.-

tel 608 0869 Weizenbergi 20b, Tallinn E-post: info@sandberg.ee www.sandberg.ee

HEA ELU

London, My Dear London oli üks mu lapsepõlve unistuste linn. TEKST JA FOTOD : KAUPO KIKKAS

Vist seepärast, et veerisin juba varakult Sherlock Holmesi raamatuid ja nägin pilte müstilistest punastest kahekordsetest bussidest. Nüüdseks olen käinud Londonis lugematu arv kordi ja armastan seda linna endiselt, kuigi mu armastus ei ole enam nii kompromissitu. Tänapäevane London on kallis ja närviline, aga siin on endiselt palju mõnusat ning ainult Londonile omast, mille tõttu ei sarnane temaga ükski teine linn.

TASUB TEADA

Tube

Ma tõesti ei tea, miks, aga mulle hirmsasti meeldib Londoni metroo. Arvatavasti saab see armastus eksisteerida ainult siis, kui sa ei pea iga päev täiskiilutud rongiga tööle kiirustama. Minu lemmikud on Bakerloo liini vanad, palavad ja natuke lehkavad kupeed ning suur Baker Streeti jaam, kus kõikide liinide peatused on omapäraselt kujundatud ja siduvaks lüliks ei ole keegi muu kui Baker Streeti kunagine kuulus elanik Sherlock Holmes.

Londoni värvid

Arvatavasti ei tule kellelegi uudisena, et Londoni värv on punane, aga terava silmaga vaataja leiab siit-sealt veel kaunist viktoriaanlikku sinist, lisaks loomulikult taksode sügav musta ja lõputute telliskiviseinte pruunikat terrakotatooni. Inglaste värvitunnetus on midagi erilist – see on konservatiivne, kuid siiski väikese kiiksuga.

HEA ELU Tänavafotograafia

London ja Pariis on oma klassikalise linnaruumiga ühed vägevamad tänavafotograafia sihtkohad. Siin on keskkonda ja inimesi ning siin juhtub asju, mida pildile püüda. Jaluta mööda tänavaid, kaamera “laskevalmis”, või istu hoopis vaikselt mõnel trepinurgal ja oota, et draama sinu silme ees lahti rulluks. Tänavafotograafia suurim võlu on see, et hakkad märkama, mis su ümber päriselt toimub. Sa ei vaata enam maju ja tervikut, vaid naudid detaile ja pisikesi misanstseene, mis su ümber esile tõusevad.

Mustvalge London

Kui oled värvidest tüdinenud, on aeg vaadata Londonit mustvalgena. Proovi mõelda, et su silmade taga jookseb mustvalge film. Nüüd leiad siit uusi mustreid ja vorme, kuid mis kõige tähtsam – hakkad märkama eri ajastuid ultramoodsast city’st keskaegse Temple’i kvartalini. Mustvalgelt vaadates kaovad häirivad detailid ja mõned vaated saad pildile püüda nii puhtalt, et võimatu on pärast aduda, kas fotol on aasta 1916, 1956 või 2016.

Kanalite London

Enamasti Londonit kanalitega ei seostata ja ega neid seal väga palju olegi, aga on üks pikk ja uhke Regents Canal. Kui hakkad mööda selle serva edasi jalutama või, miks mitte, rattaga sõitma, jäävad sinu teele ilusad jõepaadid, Lääne-Londoni jõukus, pargid ja elurajoonid ning eklektiline Ida-London, mis veel 20 aastat tagasi oli gangsterite paradiis. Teekonna keskel on paik nimega Little Venice, kus saab raamatukogu- või kohvikupaadis jalgu puhata ning kus võib paatide vahel tekkida tõesti tunne, et viibid mõnes hoopis teises linnas.

HEA ELU

Ida-London ja tänavakunst

Meie Telliskivi kvartal on täpselt nagu Ida-Londoni väike koopia. Kui naudid Telliskivi, naudid kindlasti veel rohkem Ida-Londonit. Ja kui arvad, et Telliskivi on ülehinnatud hipsterite koloonia, siis IdaLondon on seda veel palju enam. Samas ei saa eitada, et mõlemal on oma võlu. Ida-Londoni kasuks räägib asjaolu, et see on tõeline kultuuride ja kunstide sulatuspott. Siin saavad kõik omavahel läbi ja inimesed aktsepteerivad üksteist erinevustest hoolimata. Samas võid igalt tänavanurgalt leida mõne vägeva kunstiteose, ent kunagi ei saa kindel olla, et see üle joonistatud ei ole.

Woodlandi surnuaiad

Londoni parkide kohta on oma elus midagi kuulnud või näinud arvatavasti kõik. On suuri, on väikseid, puudega ja ilma, kuid suvisel ajal kipub neid ühendama üks tegur – ülerahvastatus. Kes parkidele ringi peale teinud, neil soovitan soojalt külastada Woodland Belti surnuaedu. Need on justkui väikesed muinasjutumetsad keset Londoni närvilist müra. Siin on vanu suuri puid ja võsasse kasvanud haudu ning isegi üks peidetud kabel. Minu enda lemmik on Abney Parki surnuaed.

Režissöörid: Jonas Frei, Severin Frei, Thomas Rickenmann

Autor: Jaanus Plaat Klassikalises mõttes küll mitte reisiraamat, kuid ilmselt üks põnevamaid teejuhte mööda Eestit. Kindlasti tasub see läbi sirvida kõigil, kes võtavad kuulda meie nõu see suvi Peipsi ääres veeta. Raamat pakub unikaalset materjali: peale vanausuliste sakraalhoonete välisvaadete on esitatud kõigi Eesti palvemajade ikonostaasid, samuti näited maailmakuulsa ikoonimaalija Gavriil Frolovi juhitud Raja ikooni maalikoolkonna teostest. Autorid esitavad käsitluse vanausuliste ja nende ikoonikunsti ajaloost Eestis. Eraldi alapeatükkides antakse ülevaade iga koguduse ajaloost ja palvemajadest. Raamatu fotod 11 vanausu palvemajast Eestis, vanausuliste surnuaedadest ja ikoonidest on teinud arhitektuurifotograaf Arne Maasik aastatel 2008–2014, tekstid on kirjutanud Jaanus Plaat, artiklid vanausuliste ikoonikunstist kunstiteadlane Mari- Liis Paaver.

Dokumentaalfilm “Panamericana” jutustab loo maailma pikimast maanteest läbi kahe kontinendi ja 17 riigi. Film räägib Panamericana maanteel ja selle ümber juhtunud lugusid, illustreerib läbitavate paikade kaunist loodust, aga ka raha tähtsust ning kontraste rikkuse ja vaesuse vahel maailma pikimal maanteel. Proovi midagi sarnast ka ise teha: fotograaf Kaupo Kikkas ja antropoloogist reisikorraldaja Ivo Tšetõrkin korraldavad sügisel autoreisi, mille teele jäävad muu hulgas Grand Canyoni põhjakallas, maailma suurimad võlvkaared, Zioni kanjon, 5000aastased männid Great Basini rahvuspargis ning kummituslinnad. Pärliks soovijatele lisaretk ainulaadsesse Yellowstone’i rahvusparki. Vaata: amazonas.ee/kanjonid

Minu Kreeta. Mineviku hõng Euroopa lõunatipus

Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades

Foto: Petrone Print

Autor: Jaana Albri Sel suvel sõidavad kõik Kreekasse ja päris paljud just Kreeta saarele. Autor ei aita teil paketireiside korraldaja valikust parimat hotelli välja otsida. Tema tunneb teistsugust Kreetat, mida loodetavasti ka teil silmata õnnestub. Tema Kreeta on saar, kus kõige kallihinnalisem varandus on arvukas lambakari ja suur oliivisalu. Märkamatult viib ajamasin lugeja vähemalt viiskümmend, võib-olla rohkemgi aastat tagasi – ühiskonda, kus kehtivad mujal unustuse hõlma vajunud või meile arusaamatud uskumused ja kombed. Kreetal on kõrvuti kaks täiesti erisugust maailma – arhailiste väärtustega agraarühiskond ja moodne hedonistlik lääs. Eks see vastuolulisus ongi üks põhjus, miks nii paljud võõrad Kreetale jäävad. Nagu ka autor.

“Panamericana”, 2010

FILM

Foto: Arne Maasik

Film on DVD-l müügil amazon.com-is. Foto: Eesti Kunstimuuseum

Koht ja aeg: AdamsonEricu muuseum kuni 7. augustini Pariisi rolli 20. sajandi esimese poole eesti kunstnike jaoks on raske üle hinnata. Linn võlus kunstnikke oma arhitektuuri ja valguse, rikkalike muuseumikollektsioonide, moodsa kunsti arenguga ning vabameelse loomingulise atmosfääriga. Reis Pariisi sai kunstnikukäekirja viimistlemise peaaegu kohustuslikuks osaks. Lühemat aega viibisid Valguse linnas teiste hulgas Aleksander Vardi, Andrus Johani ja Kaarel Liimand, pikemaks perioodiks sai Pariis kodulinnaks Karl Pärsimäele ja Eduard Wiiraltile. Inspiratsiooni pakkusid teisedki suurlinnad, nagu Barcelona, Berliin ja Veneetsia, kuhu kõnealune näitus Pariisi kõrval samuti põikeid teeb.

NÄITUS

RAAMAT RAAMAT

Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis

REKLAAM

Merele! Seila muretult koos rahvusvahelise reisiseltskonnaga või rendi jaht oma sõpradega purjetamiseks.

Purjeromantika Kreeka väikesaartel 8-päevane pakett al 1079 €

Merereis Maldiividel 8-päevane pakett al 1199 €

Purjejahi rent Horvaatias Nädalane rent seltskonnale al 1180 €

Sea Cloud kruiisid purjelaeval 8-päevane kruiis al 2845 €

Lennuagentuur • Hotelliagentuur • Reisibüroo www.estravel.ee/merele

24/7 tasuta reisiabi 6 266 266 estravel@estravel.ee

TASUB TEADA

Koos lastega autoreisile — hullumeelne ettevõtmine või elu parim seiklus? Kui sinu pere on kamp uudishimulikke, paindlikke ja hea huumorisoonega reisihulle, kes telkimist ja kämpinguelu lõbusaks peavad, on autoreis igal juhul seiklus! Eve Kallaste on oma abikaasa ja kolme nüüdseks juba kooliealise tütrega igal suvel ühe autoreisi ette võtnud ning jagab oma kogemusi. TEKST JA FOTOD: EVE KALLASTE

Meie viieliikmeline pere on mitme aasta jooksul autoga reisinud lähiriikidest Lõuna-Euroopani välja. Julgustuseks kõikidele peredele, kes ühiseid seiklusi armastavad, ütlen: selline reisimisviis on tegelikult lihtne, lõbus, erakordselt huvitav ning suure pärane ühiste õnnelike mälestuste looja. Suur seiklus algab juba ettevalmistusi tehes ja need on asjad, mis tuleks enda jaoks enne teeleasumist läbi mõelda.

Eelhäälestus

Kõik pereliikmed, kes juba arvamust avaldada oskavad, võiks saada plaanide tegemisel sõna sekka öelda. Isiklik side on parim innustaja! Pange paika oma lõppsihtkoht ning hakake unistama ja uurima, missuguseid põnevaid kohti tee peal külastada. Plaani peab varakult lukku lööma, sest pikem reis lõuna poole võiks kesta vähemalt kaks-kolm nädalat ning puhkused tuleb vanematel ühele ajale sättida.

Vanemate mure: kuidas lapsed vastu peavad?

Väga hästi peavad vastu. Esimesed paar päeva läheb sõidurütmiga kohanemiseks ja

pisikeseks nägelemiseks, kuid lapsed kohanevad kiiresti kõigega — eriti siis, kui neil on pikkadeks sõidutundideks piisavalt filme ja mänge arvutitesse-tahvlitesse kaasa laaditud. Vaimu aitavad virgena hoida ka sõnamängud, laulmised, peatused mängu platsiga kohtades. Kui peres on vaid üks laps, võib kaaluda tema sõbra kaasavõtmist. Meie oleme seda katsetanud – õnnestus väga hästi, sest sõbra juuresolekul jonnivad ka oma lapsed vähem. Kui autos on alati näkse ja jooke ning mõnus padi-tekk, pole lastel häda midagi. Pärast Poolat läheb niikuinii põnevaks.

Ega lapsed haigeks ei jää?

Võivad muidugi jääda, samamoodi nagu koduski, kuid meil pole seda mitte kunagi reisil ette tulnud, isegi mitte siis, kui lapsed juulikuus Austria suusamäel läbimärjaks said ja kõrgel mägijärve ääres öösel telgis vaid 9 kraadi oli. Immuunsuse hoiavad tugeva enamasti positiivsed emotsioonid, kuid esmaabikarp olgu ikka kaasas. Kõikidele sõitjatele tuleb vormistada ka Euroopa ravikindlustuskaart.

Meie lapsed magasid pärast viimast reisi lageda taeva all edasi ka kodus.

TASUB TEADA

Aga kui ilm läheb käest?

See on kõige väiksem mure. Auto ja telgiga reisides on palju suurem liikumisvabadus kui teiste reisimisviiside puhul. Vajadusel saab päikesele vastu sõita või jääda kauemaks sinna, kus meeldib rohkem – sõltute vaid iseendast.

Kas pean tõesti kõik ette plaanima?

Autoga reisides ei jää te kusagile päriselt hiljaks ja broneeringuid pole enamasti vaja teha, kuid üldine plaan tuleb kindlasti paika panna, sest hiljem pole tarvis kodus avastada, et sõitsite üpris lähedalt mööda mõnest imelisest kohast, mida ei taibanud külastama minna. Esimese pikema autoreisi võikski suunata soojema kliimaga maade poole. Suurlinnad on lastele väsitavad, vaatamiseks tasub valida losse, järvesid, mägesid, koopaid ja kindluseid. Pange paika igas riigis kohad, mida näha soovite. Korralik naviseade on väga tähtis, salvestage sinna oma peamised sihtpunktid. Kui tee viib läbi mägede, tasub arvestada graafikul näidatavast suurema aja- ja kütuse kuluga. Näiteks Austrias tohib tihti ametlikult 90ga sõita ka nendel mägiteedel, kus juba 50 juures hirm naha vahele tuleb. Kui kasutate GPSi asemel navigeerimiseks telefoni, otsige kindlasti välja rakendus, mis võimaldab teed jälgida ka ilma internetiühenduseta. Kui teate, kuhu minna tahate, printige endale kõikide sihtkohtade GPS-koordinaadid välja. Ei tee paha osta kaasa huvipakkuvate riikide kaardid, kus on peal nii looduslikud kui ka kultuurilised vaatamisväärsused ja kämpingud. Paljudes kohtades netiühendust pole või on see arusaamatult kallis, ent teel olles ja netiühendust vajades peatuge kiirsöögikohtades – seal on wifi tasuta, lisaks saate üle vaadata sihtkohtade ilma.

Kus ööbida?

Ööbimiskohtadest muidugi puudust pole. Meie oleme Poolat läbides maganud ka autos, kuid pisemates masinates pole see ilmselt kuigi mugav. Euroopa kämpingud on elamus oma ette, aga nendesse tuleb end reeglina enne kaheksat õhtul sisse registreerida, “mustalt” telkimine on enamasti keelatud. Mugavam on valida enda lemmiksihtkohad ja uurida, millised kämpingud lähedal asuvad. Teine võimalus on võtta ööbimine kämpingu headuse järgi, jääda pikemaks paigale ja teha väljasõite sealt (sisestage otsingusse näiteks “the best campsites in Austria” või “camping in Venice”).

Kämpingute hinnakirjad on internetis olemas. Meie planeerisime viieliikmelise seltskonna peale koos auto ja telgiga öö hinnaks kuni 50 eurot. Austrias saab selle raha eest vähem, ent Horvaatias lausa luksusliku elamise. Juulikuu on igal pool kõige kallim, mistõttu oleme eelistanud reisida muul ajal, ent kui suvel suusatada tahta, saab see avapaugu enamasti juuli esimestel päevadel. Lõuna-Euroopa kämpingud on kohati ülisuured ja neil on tärnid nagu hotellidelgi. Enamasti asuvad nad mere ääres või looduskaunis kohas. Seal on telkimiskohad, majakesed, autokaravanid, restoranid, basseinid, jahisadamad, rattalaenutused, poed, veekeskused, meelelahutusprogrammid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Elamuse mõttes tasub kindlasti üle vaadata mõni kõrgemate tärnidega koht, sest nendes pakutakse rohkem peredele mõeldud meelelahutust. Meie üheks lemmikuks on kämping Polari Istrias, Horvaatias, kust saab teha rendi ratastega tõeliselt mõnusa mereäärse sõidu imelisse Rovinji linnakesse. Kämpingurahvas on väga vahva. Paljud elavad kämpingus terve suve, kaasas lapsed, lemmikloomad, purjekad ja isegi satelliidiantennid. Õhtuti pannakse telkimisplatse ümbritsevad tuled põlema, juuakse piknikulaudade ääres veini või jalutatakse kämpingu restorani. Teismelistele ja väkelastele on suuremates kämpingutes oma programm. Kui teil palutakse riided seljast võtta, siis teadke, et olete sattunud FKK ehk nudistide kämpingusse. Väga looduslähedastes kämpingutes on olemas vaid esmavajalik ning seal ei keskenduta sotsiaalsele elule ega rannale, vaid rahule ja võimsa looduse nautimisele.

Mida kaasa võtta?

Kaasa tuleb võtta päris palju, võimaluse korral pange autokatusele boks. Sinna

lähevad need asjad, mida pidevalt tarvis pole. Autosse jäävad meelelahutus (arvutid, mängud), tekid-padjad, söök ning mõned vahetusriided, lastele mugavad jalatsid, mida saab kergesti jalast võtta. Telk võiks olla pigem kahe toaga, sest iga telgi eest tuleb platsil eraldi maksta. Riideid ei tohiks kaasa pakkida liiga palju (kämpingutes saab neid pesta nii käsitsi kui ka masinaga). Magamiseks peaks kaasas olema täispuhutavad madratsid (sh pump) ja magamisasjad; söömiseks piknikulaud ja toolid, elektripliit, pann, pott, veekeetja, veekann, lõikelaud, nuga, söögiriistad, lisaks matkalamp ja pikendus juhe (min 30 m). Igal kämpingukohal on võimalik kasutada elektrit, kuid kindlasti tuleb juurde osta Euroopa otsik, mida müüakse tanklates ja kämpingutes. Tarvis läheb ka väikest kirvest või vasarat, millega vaiasid maa sisse taguda, sest pinnas on tihti kivine (kaasa tugevad tagavaravaiad!). Kui teil polegi plaanis telkida, saab kämpingutes rentida nii autokaravane kui ka majakesi. Nädalate söögivaru pole vajalik, toidupoode leidub igal pool – Euroopas pakutakse supermarketites ka palju matkavarustust.

Kas see on odavam kui lennureis?

Kõik sõltub sellest, millele kulutate ja mitmekesi reisi ette võtate. Meie oleme arvestanud, et kolme nädala kulu kütusele, elamisele ja toidule on 500 eurot inimese kohta, lisaks meelelahutuse, restoranide ja rahvusparkide piletite raha. Meie meelest on olnud tõesti kallis Austria mägedes suvel suusatades (rentisime kogu varustuse) ja Veneetsia restoranides, kuid elamusi sai kogu raha eest! Kõvasti saab kokku hoida ise süüa tehes. See on lõbus ja lapsed löövad õues kokkamisel meelsasti kaasa.

MAAILMARÄNDUR

7 küsimust

#deepESTroots saadikule, lauljatar

Kerli Kõivule Lauljatar Kerli Kõiv on vaimustuses Lõuna-Eesti metsadest, kus ta hiljuti üheksa kuud askeetlikes oludes kunsti tehes elas. Nüüd soovitab ta kõigil Eestis puhata. Foto: Jorgen Paabu/EAS

1. Miks on reisimine tähtis? Maailma erinevad paigad on justkui leheküljed ühest suurest maailma-raamatust. Reisimine annab võimaluse lugeda aina uusi ja uusi peatükke teistest kultuuridest ja inimeludest. See avardab, kasvatab ning aitab iseennastki paremini tundma õppida.

2. Millisesse kohta Eestis soovitaksid sõita kõigil, kes siin varem käinud pole? Minu jaoks on kõige maagilisemad kohad meie saared, kus on eriline aura ja lihtsad inimesed – veel puutumata uue aja hullustest.

3. Milline koht Eestis on sind ennast seni kõige rohkem üllatanud? Eesti üllatab mind ikka ja jälle. Praegu olen vaimustuses Lõuna-Eesti metsadest, kus hiljuti üheksa kuud askeetlikes oludes kunsti tehes elasin.

4. Milline koht maailmas on olnud nii hea, et sealt on olnud kahju lahkuda? Oh, neid on palju. Brasiilia võlus oma lopsakuse ja suurepäraste inimestega. Balil tunnetasin palju loomade ja esivanemate vaime. Viimane pikem reis sai ette võetud maagilisele Islandile, mis oligi haldja kuningriik, nagu lubatud.

5. Millise restorani või toidu elamuse pärast sõidaksid tagasi kasvõi maailma teise otsa? Minu uueks lemmikrestoraniks on saanud Art Priori Tallinnas – vapustav toidu elamus ja imeline teenindus.

6. Milline telefonirakendus või nutiseade on teinud reisimise lihtsamaks? Kindlasti AirBnB, mis võimaldab ööbida kohalike inimeste kodus. Kasutan seda veebilehte palju.

7. Kuhu sõidad järgmisena? Järgmisena on plaanis ringreis Peruus või Aasias. Oleks põnev mõni kuu kusagil vihmametsas pesitseda ja šamaaniradu tallata.

TÄ I E S T I U U S V O L V O S 9 0

Info-Auto müügisalongides suvi 2016

CO2 heide: 127-166 g/km; Keskmine kütusekulu: 5,9-8,2 l/100 km

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvocars.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo

Sinu v천imalused Pirital!

www.meriv채ljakodu.ee

www.poosakorterid.ee

www.ttp.ee/pirita

S A M I M L A V

Tel 5222 407