Sensor detsember 2016 by AS G4S Eesti

G4S EESTI AJAKIRI

DETSEMBER 2016 | NR 7 (135)

Sander Peäske

käib metsas „müttamas“ Andres Peilmanil

on tehnikahuvi geenides

Tagasisidet töövarjupäevalt Pühade lainel: Tee kuusele päkapikumaja! Kuidas aasta läks?

Arndt Vehlmann –

Stockmanni terane objektijuht

GALERII

Fotod: Esme Kassak, Janek Vana, Reimo Raja, IRMA EERME

Marek Ottson, Ksenia Kiseljute, Madis Tammaru.

Margo Külv.

Marina Vaino ja Alger Räpp. Mirjam Pikksaar ja Priit Orasson.

Mairo Aljaste ja Dagmar Pedaja.

Reimo Raja ja Viktor Kostarev.

Jaan Nappus ja Viktoria Kossenkova.

G4S töövarjupäev Peeter Pusa ja Margus Alamets.

8. ja 9. novembril toimus järjekorras juba viies G4Si töövarjupäev. Paarkümmend juhti käis kahel päeval tegemas oma igapäevasest erinevat tööd. Tänavu tunti suurt huvi tehnikute ja klienditeenindajate töö vastu, paljud juhid kasutasid võimalust tegeleda tihedalt nende valdkonnaga haakuvate tööde-tegemistega.

Irma Eerme.

Artur Aunapu.

Märt Šadeiko ja Kardo Kurm.

Argo Räpp.

• Ausus ja austus • Uuenduslikkus ja meeskonnatöö • • Ohutus, turvalisus ja parim teenindus • 2

G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

juhtkiri Sisukord 2 GALERII. Töövarjupäev 3 JUHTKIRI. Eneseharimine on parim investeering 4 UUDISED. Valik huvitavamaid krimi- ja olulisemaid tööalaseid uudiseid 6 PERSOON. Teeme tutvust Stockmanni uue objektijuhi Arndt Vehlmanniga 9 TURVALISUS. Tere tulemast G4Si koduvalveteenuste „perre“, G4S Väikevalve! 10 TÖÖVARJUPÄEV. Kokkuvõte sügisesest töövarjupäevast 11 TÖÖREIS. Juhtimiskeskuse töötajad käisid Narvas külas Rapid Securityl 12 PERSOON. Andres Peilman veab eTehniku projekti 14 KOOLITUS. Juhtide järelkasvu eest hoolitseva Tuleviku Tegija programmi esimene lend lõpetas 16 HOBI. Sander Peäske tõmbab vabal ajal selga laigulise vormi 18 PÜHADEAEG. Küsime kolleegidelt, kuidas möödus aasta ja mida oodatakse uuelt. G4Si päkapikud peavad meeles töötajate lapsi ja suurperesid 20 VARIA. 2 tilka vett ja meisterdamist!

SENSOR

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1000 Kaanel: Arndt Vehlmann, foto Esme Kassak

KOLLEEGIUM Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Andres Mägi Eerika Õun Irene Metsis Atrjom Sokolov Anu Stamberg Evelyn Lill Priit Vilba Kristjan Mikk

Eneseharimine on parim investeering

kõik oleme käinud koolis, kes lühemalt, kes pikemalt. Samas seostub kooliaeg paljudel mõttega: „Ma käisin koolis ära, see sai läbi ja nüüd käin tööl“. Justkui oleks haridustee kindla alguse ja lõpuga periood, mis algab lapsepõlves ja lõpeb enamasti kusagil 18. ja 25. eluaasta vahel. Samal ajal tuleb tõdeda, et maailm me ümber muutub aina kiiremini ja seda mitte ainult tehnoloogilises mõttes. Üksteisega suheldes ja äriasju ajades on riigipiirid üha hajusamaks muutunud, teisalt aga on järjest suuremaks kasvanud erinevused põlvkondade vahel. Kõige selle peale tekib peas küsimus, et kas teadmistepagas, mille ma koolis omandasin, on ikka jätkuvalt ajakohane ja tagab mulle piisava konkurentsivõime tööjõuturul ka aastate pärast? Minu siiras uskumus on, et sõltumata poliitilisest olukorrast, asukohamaast, vanusest, soost või rassist on inimese parim ajaline ja rahaline investeering see, mille ta teeb enda (ja oma pere) harimisse. Teadmised ei kao – neid ei saa varastada ja need ei põle maha, neid saab jagada, ilma et neid endal vähemaks jääks, ja neid saab omavahel läbi põimida, nii et tekib 1+1>2. Nii poliitikud kui ka majandusteadlased on lõppeval aastal rääkinud aina avatumalt, et pensioniiga on vaja tõsta, sest praegune pensionisüsteem pole jätkusuutlik. Teisisõnu tähendab see, et inimene peab pikemalt hakkama saama ilma riigipoolse toeta. Ja isegi kui su pensioniiga on aastakümnete taga, soovid aastate pärast ikka ju veidigi paremat – selle sõna igas mõttes – elu. Selle parema ja sissetuleku mõttes muretuma tuleviku kindlustamiseks on meie endi kätes ja selleks on aeg. Võimalused õppimiseks on mugavamad kui ei kunagi varem: internetis tasuta lugemismaterjalid, veebipõhised kursused, erialased foorumid ning õppevideod. Lisaks pakuvad erinevad Eesti õppeasutused paindlikke õppevorme, neist üks praktilisem töökohalõpe. Parafraseerides kunagist USA presidenti J.F. Kennedyt – ära küsi, mida keegi teine saab teha sinu jaoks, vaid mida sa saad ise enda jaoks teha. Kutsun peatselt algava aasta valguses igaüht kriitiliselt üle vaatama oma igapäevast ajakasutust ning leidma iga nädal kasvõi 2–3 tundi sihikindlalt eesmärgistatud aega eneseharimiseks valdkonnas, mis on talle kõige hingelähedasem. Ja et ka keha füüsiliselt virge püsiks, siis ikka 10 000 sammu päevas! Head 2017. aastat! Artjom Sokolov Finantsdirektor ja juhatuse liige

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

UUDISED KRIMI 8-aastased käisid Tartus ja Võrus lelusid näppamas

23.11 hommikupoolikul tabas turvatöötaja M ario Mitt ühes Tartu kaupluses 8-aastase koolitüdruku, kes varastas 43 euro väärtuses mänguasju, kuna soovis kingitustega üllatada oma sõbrannasid. Sama päeva lõunaajal pidasid turvatöötajad Annika Uiboaid ja Ain Mõts ühes Võru kaupluses kinni kolm 8-aastast poissi, kes varastasid ligi 64 euro eest mängupüstoleid ja maiustusi. Mõlemal puhul kutsuti lastele kohale politsei ning teost teavitati ka nende lapsevanemaid. Enamasti sellises vanuses katsetavad lapsed piire ega anna endale aru oma teo tagajärgedest. Mida varem sellistele „ettevõtmistele“ jälile saada, seda suurema tõenäosusega saab lapse aidata veel õigele teele tagasi. Selleks tuleb lapsevanematel tunda igapäevaselt huvi oma lapse tegevuste vastu ning selgitada järjepidevalt tegude ja nende tagajärgede seoseid. Loe lisaks ka www.julgedhoolida.ee

Lätlased tulid Stockmanni vargile

25.10 õhtul pidasid G4S turvatöötajad Stockmanni kaubanduskeskuses kinni kaks Läti kodakondsusega meest, kes üritasid varastada 1185 euro väärtuses brändirõivaid. Kurjategijate käitumine oli üsna tüüpiline: kaasa oli võetud fooliumiga vooderdatud kilekott, mis muutus proovikabiinis oldud kümnekonna minutiga silmatorkavalt pontsakaks. Mehed olid sihtmärgiks võtnud Armani Jeans kaubamärki kandvad rõivad ja võtsid neid valmisprotsessi pikemalt süüvimata kabiini kaasa. Kurjameid märkas sel päeval kaamera taga tööl olnud kogenud turvatöötaja Maie Paju. Turvatöötajad pidasid lõunanaabritest poevargad kinni, viisid nad turvaruumi ja kutsusid kohale politsei. Varastatud kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Oma „külaskäigu“ põhjenduseks ütlesid kinnipeetud, et Lätis on halb varastada, sest seal võib turvatöötajatelt naha peale saada. Juhtumit kajastas ka Kanal 2 Krimi 01.11 saade.

Naabri koduvalve päästis talumaja mahapõlemisest

Ööl vastu 5.11 sai G4S tulekahjuhäire Võrumaalt Rõuge vallast. Väljakutsele sõitnud patrulli turvatöötaja Siim Olaf Hõimla avastas kohapeal, et valveseadmetega varustatud majaosas oli kõik korras, küll aga tuli suitsu naabritele kuuluvast teisest majapoolest. Kokkuvõttes oli tegemist õnneliku õnnetusega.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee! 4

Aasta parimaid täname jaanuaris G4Si tähtüritus, kus antakse üle G4Si teenetemärgid ning tänatakse aasta parimaid töötajaid, toimub 20. jaanuaril. Seekordne üritus toimub Tallinna lähistel, kaugemalt tulijatele korraldame transpordi üritusele ja tagasi. Kutsed vastuvõtule saadab personalidivisjon detsembris ja ning kutsed on kahele. G4Sis on teenetemärke jagatud iga aasta, kuid pidulikumas võtmes toimub tänuüritus alates 2000. aastate algusest. Ürituse üheks põnevaimaks osaks on aasta tegijate ja aasta teo väljakuulutamine. Aasta tegijaid saab igaüks aidata valida siseveebi vahendusel aasta alguses. Irene Metsis

Uute töörõivaste esitlus G4Si üle-eestilisel töönõukogul novembris.

Turvatöötajate vormiriietus on uuenemas Aasta alguses kogunes töögrupp, et uuendada G4Si vormirõivaid. Esimesel kohtumisel andsid soovide ja vajaduste kohta vajalikku infot töötajate esindajad ning osakondade juhid. Tänaseks on kõik uuendused välja töötatud ning uued vormid töötajate peal järele proovitud. Uute rõivaste väljastamine toimub aga etapiviisiliselt, mõned juba praegu, teised alles uue aasta lõpus. Kuigi mõnede ametite esimesed uued komplektid on juba laos olemas, kasutame alustuseks ära need vanema mudeli rõivad, mis veel laos alles. Oluline on siinkohal mainida, et tegemist on eelkõige rõivaste kaasajastamisega, mille käigus muutusid üksikud elemendid. Tööriietust vahetatakse välja vastavalt reaalsele vajadusele ning täpsema info saamiseks tuleb pöörduda oma vahetu juhi poole. G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

UUDISED Aasta alguses avame e-õppe keskkonna Uuel aastal avame e-õppe keskkonna G4Si eKool, mis võimaldab vajalikke teadmisi omandada ajast ja kohast sõltumata ehk veebikeskkonnas. Aasta alguses tutvustame eKooli Lõuna piirkonna turvajuhtidele, et alustada esmakoolitusi e-õppe keskkonnas. Samuti teeme esimesi samme toote- ja teenustekoolituste viimiseks e-õppe keskkonda. G4Si eKool kasutab vabal tarkvaral Moodle põhinevat õpikeskkonda, millel on ligi 70 miljonit registreeritud kasutajat üle maailma. Moodle on sobilik ja mugav nendele, kes teevad e-õppe maailmas esimesi samme. Praeguseks oleme tegelenud eKooli käivitamisega aasta aega ja tulevikus loodame, et e-õppe hüvesid saavad kasutada võimalikult paljud töötajad. Pakume õpet interneti vahendusel veebipõhises õppekeskkonnas, mis annab töötajatele vabaduse õppida neile sobival ajal ja kohas. G4Si eKool on lihtne, kaasaegne, praktiline ja mugav õppevahend. Õppematerjali paremaks omandamiseks kasutame videofilme ja pilte ning tavapäraselt lõpeb kursus enesehindamise testiga. Juurdepääs infole ja õppematerjalidele on eKoolis avatud olenemata ajast ja kohast. Lisaks sellele on e-kursuste sisu kergesti uuendatav ning kaasajastatav igal ajal. Anu Stamberg ja Eerika Õun

PERSONAL Tervitame uusi töötajaid Alates 28. Novembrist töötab G4Sis äri kliendihaldurina Alo Kudeviita. Alo on seni tihedamalt tegelenud spordiäridega, olles kodus nii parimate spordibrändidega kui ka tundes hästi kaubanduse köögipoolt. Alo pikalt töötanud Adidase esinduses, alustades seal tubli müüjana ja Alo jätkates juba üsna pea müügiosakonnas. Kudeviita Viimati oli Alo Zerosport Eesti eestvedaja. Lisaks on ta kolm aastat projektijuhina panustanud BC Kalev Cramo hüvanguks. Sealt sai ta sisse ka kõva korvpallipisiku ja lisaks ise mängimisele naudib ta ka pealtvaatajana kossu. Spordikaubanduses töötades on Alo pidanud nii kauplust pidama, meeskonda juhtima kui ka äripartneritega suhtlema, seega suhtlus on olnud tema igapäevatöö loomulik osa. Vabal ajal meeldib Alole lisaks sportimisele ka raamatuid lugeda ja seda praktiliselt sporditempos – 3 aastaga on ta enda hinnangul läbi lugenud umbes150 raamatut.

Algab G4S Spordiklubi uus hooaeg

Valvekaamerad ja patrullid loovad turvatunnet Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis juulis ja augustis läbi avaliku arvamuse uuringu siseturvalisuse ja igaühe panuse kohta selles. Uuringust selgub, et oma elukohta peab ebaturvaliseks 4% ja turvaliseks 77% vastanuist. Ebaturvaliseks kipuvad oma elukohta pidama linnades elavad ja madalama sissetulekuga küsitletavad, aga ka mitte-eestlased. Kõige ebaturvalisemaks peavad oma elukohta ida-virumaalased, kõige turvalisemaks Hiiumaa elanikud. Mida aga kardetakse? Naised tunnevad meestega võrreldes end enam ohustatud tulekahjudest ja uppumistest, linnainimesi pelutab linnaeluga seonduv: narkokuritegevus, tänava- ja taskuvargused ja füüsiline vägivald avalikus ruumis. Varguseid kodust-suvilast-autost kardab ligi veerand (24%) vastajaist. Kodukoha turvalisust suurendavad vastajate arvates eeskätt valvekaamerad avalikes kohtades (92%) ja politseipatrullid tänavatel (91%). Turvafirmade patrullides näevad kasutegurit 80% vastanutest. Uuringu käigus küsitleti 1603 Eesti kodanikku vanuses 15 aastat ja enam.

Märgi kalendrisse!

G4Si üle-eestilised infopäevad toimuvad 8.02 Ida-Virumaal, 9.02 Tartus,10.02 Pärnus ja 13.02.Tallinnas.

1. jaanuarist algab spordiklubi uus hooaeg ning selleks, et klubi pakutavaid sportimisvõimalusi ka uuel aastal kasutada, tuleb hiljemalt 25. detsembriks tasuda aastamaks. Spordiklubi aastamaks on 2017. aastal nii töötajatele kui nende pereliikmetele 25 eurot. Kui spordiklubiga on veel liitumata, siis tuleb ühekordselt tasuda ka 13-eurone liitumismaks. Spordiklubi võimalustega tutvu siin: www.g4s.ee/spordiklubi. Uuel aastal on esimeste suuremate üritustena oodata Tartu suusamaratoni ning G4Si võistlustest reketloni. Liitumis- ja aastamaksud tuleb tasuda: MTÜ Spordiklubi G4S a/a EE142200221016380577

Tehniline tugi tõttab appi videojuhenditega Videojuhendid on tänapäeval saanud suhteliselt tavapäraseks abivahendiks igaühele, kes midagi oma kätega ära teha soovib. Selle kõige lihtsamaks näiteks on kokasaated, mis sisuliselt on samuti videojuhendid. Nüüd on G4S teinud klientide jaoks sama lihtsaks kui koogi küpsetamise kokasaate abil kõige sagedamini esinevate valvesüsteemi tehniliste murede lahendamise. Vaata järele: www.g4s.ee/videojuhend

PERSOON Stockmanni objektivanem Arndt Vehlmann on pühade ajal tööl.

Varga äratundmine on kombinatsioon

õnnest ja heast ninast TEKST: ESME KASSAK I FotoD: ESME KASSAK

Mõned päevad enne esimest adventi on Stockmanni kaubamajas üsna rahulik, seevastu jõulukuu on üks töisemaid aegu aastas. Keskuse turvatiimil jagub aga tööd kogu aeg, sest ikka leidub kedagi, kes tuleb poodi proovimaks teenida hõlptulu. Teeme lähemalt tutvust Stockmanni turvatiimi töö ja värske obektivanema Arndt Vehlmanniga. 6

G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

PERSOON

G4S

on olnud Stockmanni kaubamaja turvapartneriks Eestis pea algusaegadest saati. Peaaegu sama kaua on objektil töötanud suvest saati objektivanema ametit pidav Arndt, kes teab hästi mitte üksnes maja inimesi ja keskust, vaid oskab teraselt tähele panna ka külastajaid ja nende käitumist. Ta räägib, et trend näitab pigem varguste vähenemist, ent aeg-ajalt tuleb ikka huvitavaid seiku ette. Näiteks juuli lõpus tabati tänu Olga Kulešova tähelepanelikkusele luksbrändi toodete varas, augustis aga tänu Maie Paju heale tööle brändirõivaste riidepuude näppaja. Oktoobris jällegi käisid lätlased kaubamajas õnne proovimas. Kui küsin, mismoodi siis seaduserikkujad ära tuntakse, jäävad asjaosalised ise veidi hätta, sest see olevat kombinatsioon pikaajalisest kogemusest, heast inimeste tundmisest, õnnest ning intuitsioonist. Mõni asi lihtsalt äratab tähelepanu ning parem siis juba üle kontrollida!

Tehnikumist turvatööle

Minnes ajas mõned head aastad tagasi, siis turvatööle sattus Arndt omal ajal üsna juhuslikult. Kohe algsusest saati puutus ta kokku toona G4Si eelkäijas Akropolis turvatöötajana töötanud ja nüüd Stockmannis ametis oleva töökeskkonna- ja turvalisuse juhi Sergo Kohaliga. Esimese aasta töötas ta Selverites, siis kutsuti Stockmanni vahetusevanemaks. Enne turvatööd aga jõudis ta kätt proovida ehitusel ning püüdis pärast Luual tehnikumi lõpetamist Kehtnas maamõõtmist õppida. „Need olid ühed segased ajad. Arvutiõpetust anti seal näiteks projektori abil arvuti ekraanipilte seinale näidates. Mulle tundus, et mul on neile rohkem õpetada, kui neilt õppida, seega tulin üsna pea sealt ära,“ meenutab ta ning lisab, et siis otsustas hoopis sõjaväes vahepeal ära käia. Sõjaväest tulles sattus ta ehitusfirmasse, kus töötas paar aastat isegi raamatupidajana, kuni ülemuse abikaasa leivapalukese käest võttis. Siis otsustaski Arndt turvatööd proovida. „Turvatöötaja maine oli siis teine. Kandideerides ma ei teadnud isegi, milline saab olema mu palk. Nägin palganumbrit alles pärast algkoolitust lepingut alla kirjutades. Ma sain ehitusfirmas toona tunnist kätte 35 krooni puhtalt, lepingus oli aga 18 krooni bruto. Mul jäi hing kinni! Mõtlesin, et kauaks ei jää turvafirmasse, aga on läinud teistmoodi.“ Nüüd, kui Arndt objektivanemana vahel saadab kommunikatsiooniosakonnale sündmusi, tundub, nagu oleks tegemist kaotsiläinud kirjanikuga – sedavõrd detailselt ja mahlakalt suudab ta asju kirja panna. Ise ta end humanitaariks siiski ei pea, kuid lugemus on tal suur ja kõik komadki püüab vahetusaruannetes üle käia.

Paindlik graafik ja hea tiim

Mis siis on Arndti G4Sis nii pikalt hoidnud? Olles talle omaselt kriitiline, arvab ta, et üks on mugavustsooni jäämine, kuid selle kõrval toob ta välja paindliku graafiku. „Vahetusvanema graafik oli väga paindlik. Seda rõhutatakse palju ja vahetusvanema töö puhul see ka toimib. Meil on tiimis ka väga hea neljane tuumik, ilma kelleta ma seda tööd ette ei kujutaks. Olga ja Maie on väga terase silmaga, Jevgenil (vahetusevanem Jevgeni Sokolov – E.K.) on selleks tööks vajalikku uudishimu ja kannatlikkust, et ka tagantjärele asju avastada. Kui meist neljast keegi ära läheks, siis oleks see sama, kui laualt jalg alt lüüa.“ Küsin sedagi, et miks Arndt nüüd lõpuks otsustas objektivanema ameti vastu võtta. „Mul kadus vahepeal motivatsioon ära, kui nägin, kuidas asjad on – tahtsin teisiti teha. Mul oli valida, kas olen niisama oma aja ära või püüan maailma muuta. Tahtsin muidugi proovida ka, kuidas hakkama saan,“ tunnistab ta. Iga tiim on oma juhi nägu ja võib tõdeda, et mõndagi on selle viimase poole aastaga muutunud, mis kõrvaltvaatajale võib näida pisidetailina, kuid muudab sisemisi tööprotsesse senisest efektiivsemaks.

Ehkki suurem osa tööst käib kaubanduskeskuse turvatiimil arvutite vahendusel ja kaamerapilti jälgides, on sideks erinevate vahetuste vahel hiljaaegu kastutusele võetud tahvel, kust saab jooksva info kätte. „Näiteks seoses viienda korruse uuenemisega on jäänud mõned remonttööd teha ja need on öösel. See info peab eelnevalt meil olemas olema, aga kui pole, siis katsun ise küsida. Mitte et kell viis lähen ära ja pärast on vahetusvanemal üllatus. See tahvel aitab.“ Pikemat aega on turvatiimil kasutusel olnud toimikute süsteem, kus oma rolli mängivad avatud toimikud lahendamata juhtumitega, millel silma peal hoitakse. „Palju on selles minu vaimuvilja juba vahetusvanema tööst, aga palju häid ideid tuleb ka teistelt. Oleme proovinud erinevaid asju, mis aitavad töökorraldust paremaks teha ja ka suhtlust kliendiga operatiivsemaks.“

Koostöö kliendiga tähtis

Kui töövarjutamisest tuli tagasisidet olmetingimuste kohta erinevatel objektidel, siis Arndti kogemus on selline, et kui oskad ise hästi ära põhjendada, mida ja milleks vaja, on ka klient valmis panustama. Nii on turvaruumis olemas eraldi värviprinter, et saaks operatiivselt välja printida kurjamite näod, mis seinal olles kogu tiimile hästi pähe kinnistuvad. „Ühel juulikuu päeva jälgis Olga toidukassasid ja ütles, et kuule, kas see pole mitte seesama naine, kes aprillis varastas … Võib-olla? Soeng teistsugune, riided teised – kindel ei saa olla. Olin üsna sobivas emotsionaalses valmisolekus ja läksin rääkima selle naisega. Alguses oli muidugi, et tševoo ja nalja teete või, siis aga hakkas kartma ja tunnistas üles. Tegelikult täiesti keerukas situatsioon, sest välimus oli üsna palju muutunud. See on fenomenaalne nägude mälu – 4 kuud tagasi, kapuuts peas, ja ära tunda!“ võib Arndti jutust välja lugeda tunnustuse kolleegi kohta. G4Si turvatiim on kaubanduskeskusele kui parem käsi, kes hommikul avab uksed (sain minagi töövarjuna ühe korruse uksed sel päeval Arndti valvsa pilgu all avada!), hoiab silma peal ATSil ning aitab ka avaldused kliendi eest politseile ära teha, et igaüks saaks keskenduda tema jaoks põhilistele ülesannetele. „See muudatus väljendub numbrites väga hästi. Teisel poolaastal on menetletud asjade kogusumma iga kuu eraldi võetuna suurem kui terve esimene poolaasta kokku.“ Meie turvatiim on ühtlasi partneriks kindlustusfirmadele ja politseile, kel seoses erinevate juhtumitega vaja vajalikku infot. „Nad on reeglina väga meeldivad inimesed, oskavad alati viisakalt tänada ja midagi positiivset ütelda,“ märgib Arndt.

Turvatöötaja 3 head omadust: 1. Otsustusvõime. Kui on lihtne probleem, peab turvatöötaja suutma osata hinnata olukorda ja ise kiirelt otsuse langetama. 2. Keele- ja väljendusoskus. Ainult keeleoskusest ei piisa, sest kui end väljendada ei oska, pole sest nagunii kasu. 3. Enesekindel hoiak. Mis ka ei juhtuks, turvatöötaja peab juhtima olukorda, ei tohi olla nurkasurutud. Selgroogu peab olema. Sellest sõltub turvatöö maine ka laiemalt. Allikas: Arndt Vehlmann

PERSOON Arndt Vehlmann oma töölaua taga Stockmannis.

Huvitavaid fakte Arndti kohta • Oli 1982. aastal Tallinna meister vene kabes (2. koha sai sel võistlusel Janek Mäggi, tänane Euroopa Kabeföderatsiooni president). • Luges lapsepõlves korduvalt läbi terve sarja (sarjas on kokku 55 teost) „Seiklusjutte maalt ja merelt“. • On Politsei- ja Piirivalveametilt saanud tänukirja „Kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest kurjategija kinnipidamisel“.

Kolleeg Maie Paju Arndtist: Tahaks arvutialale

Üks, mille veel Arndt oma käe järgi uude ametisse asudes ringi tegi, olid erinevad aruandlustabelid Excelis. „Olen natuke nagu perfektsionist, isegi lahtrid peavad olema ühesuurused,“ muigab ta. Selgub, et arvutiala on ka see, kus talle meeldiks töötada, kuid … „Ma olen liiga laisk selleks,“ arvab ta. Kui ta aga räägib erinevatest veebipõhistest kursustest – „tegin Tartu Ülikoolis läbi kaks veebipõhist programmeerimise kursust“ – , siis paistab seda ettevõtlikkust ikka jaguvat. Arndt räägib, et on pigem reaalainete inimene, kuna talle sobib loogika ja tuletamine. „Siiani unistan, et lähen TTÜsse tehnilist füüsikat õppima, mis on üsna raske ala, aga mulle pakub huvi,“ avaldab ta. Olles ise alles paar aastat tagasi ülikoolis käinud, julgustan vestluskaaslast, et tänapäeval on ju õppimine üsnagi paindlik ja hilja pole ka kunagi õppida. „ Jaanuaris algab! Mul on kodus brauseris TTÜ Avatud Ülikooli bookmark. 16. jaanuaril algab kevadsemestri vastuvõtt. Avatud õppes saab omas tempos teha ja pole nii kallis ka.“ Just arvuti kaudu suhtleb Arndt ka oma sõpradega, täpsemalt öeldes kunagiste jutukakaaslastega (OK jutukas sai alguse 1996. aastal – E.K.), kes täna on mööda ilma laiali. Reaalselt meeldib talle aga inimestest end hoopiski välja lülitada, mis tõtt öelda on kaubanduse melu silmas pidades, üsna mõistetav.

Üksik rändaja

Töistest tegemistest aitab Arndtil igapäevaselt välja lülitada seriaali „The Office“ USA versioon. „Leian aeg-ajalt paralleele oma meeskonnaga mingitel ajahetkedel,“ muigab ta. Märulid talle ei meeldi, kuna need on liiga etteaimatavad ja üheülbalised, küll aga vaatab meeleldi n-ö vanakooli ehk Vene „Sherlock Holmesi“, mis oma rahulike dialoogidega mõjub rahustavalt. Olnud sõjaväeteenistuse ajal tubli krossijooksja, käib Arndt siiani mingil määral jooksmas. Ja mis seal salata, turvatöös kuluvad kiired jalad marjaks ära. Hoopis ekstreemsemat laadi on Arndti iga-aastased (ratta)matkad, mille ta võtab täiesti üksi ette. „Olen järjest enam hakanud tegelema matkamisega. Mitu aastat olen suvel käinud pea nädalastel rattamatkadel, tavaliselt Eestis, aga kolm aastat tagasi ka Soomes. Eelmisel aastal käisin ka talvel matkamas. Sõitsin bussiga Nõvale, sealt jalgsi läbi rabade ja metsade ning üle jõgede Riisiperre ja rongiga

„Tal on omapärane huumorimeel, millest alati aru ei saa, aga tööasjad on hakanud liikuma. Asjaajamine, mis enne võttis pool aastat aega või kauem, võtab temal tunni. Sünnipäevi ta ei armasta – võtab täpselt sel ajal vaba päeva ja tuleb tööle kolm päeva hiljem, lootes, et keegi midagi ei ütle.“

linna tagasi. Omaette kogemus oli! Leidsin ühe täiesti autentse metsavenna punkri, kus ööbisin.“ Kunagi tahaks ta teha rattaga paarikolmekuise tiiru ka Euroopas. Ääremärkusena olgu öeldud, et 2011. aastal tegidki kaks G4Sis tööl olnud noort juristi ratastega tiiru peale tervele maakerale – nende tegemistest saab lugeda, kui guugeldada sõna „inspiratsiooniretk“. Selgub, et üks loogilise mõtlemise arendamisega seotud hobi on Arndtil veel. Nimelt kunagise Tallinna kabemeistrina (tema ema ja isa olid kokku 7-kordsed Eesti kabemeistrid!) armastab ta klassikalisi lauamänge nagu kabe, male ja äraandmine ka Vint.ee mõttemängude keskkonnas mängida ning on sealsetes tabelites üsna eesotsas.

Kuidas varas ära tuntakse? Paljudel varastel on spetsiifiline „aura“, mille järgi ta ära tunneb. Lisaks mängib sageli rolli õnnefaktor – märkad juhuslikult kaameraga inimesest üle libisedes midagi. Üksiku detaili järgi ei saa veel midagi otsustada. Aga kui oled reaalselt varastega kokku puutunud, siis hakkavad teatud märgid sind kõnetama: kuidas inimene riides on, mismoodi ja mida ta vaatab, kuidas asju kätte võtab ja hoiab, mis tal kaasas on. Kõnekäänd ütleb, et korda tegu – saad harjumuse, korda harjumust – saad iseloomu. See „iseloom“ ongi sageli „kirjutatud“ inimesele näkku, silmavaatesse, olekusse. Kuidas varast tabada? Üks võimalus on jälgida rutiinselt inimesi, teine on taktikalised lükked, jälgida teatud kohti jne. Näiteks eskalaatorite peale minevaid isikud – psühholoogiliselt inimene arvab, et varjatud kohas jääb tema tegu märkamatuks ning asjad pannakse taskusse eskalaatoril (seal on ümbritsevad seinad ja inimene tunneb end turvalisemalt).

G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

TURVALISUS

Väikene valve väikestele vajadustele Tekst: Kristjan Mikk, G4Si teenuste arendusjuht

G4S pakub sellest sügisest väiksema valvevajadusega majadesse täiesti uut valvelahendust. G4S Väikevalve ei vaja suuri investeeringuid ning seda on ülimalt lihtne paigaldada ja kasutada.

innakodus on paljudel eesti peredel turva süsteem juba olemas. Uutele majadele ja korteritele paigaldatakse tänapäeval vajalikud kaablid ja andurid juba enne, kui sisse kolid. Suvemaja valvestamine on siiani tundunud aga liiga keeruline ja kulukas. Ning milleks seda üldse vaja on? Lihtne maja, lihtne mööbel ja sisustus. Kõik kallimad asjad viiakse ju talveks linna. Siiski, sellised majad, kuhu omanikke nii pea oodata ei ole ja mis asuvad ka naabrite valvsatest pilkudest eemal, on kergeks saagiks varastele. Palju väärtuslikum kui paar ära viidud vana kohvitassi on südamerahu ja teadmine, et kui kevadel oma maakodusse tagasi pöördud, on kõik täpselt nii, nagu sügisel jätsid. Varas ju ei tea, et viisid mootorsae, mikrolaineahju ja paadimootori endaga linna kaasa. Selle teadasaamiseks peab ta majja sisse vaatama. Lõhutud akendele ja ustele lisanduvad tihtipeale määritud ja lõhutud mööbel ning segi pööratud tuba. Isegi kui midagi väärtuslikku ei ole suvekoju jäetud, viiakse vahel ära isegi vana mööbel ja voodipesu. On juhtunud, et vargad lammutavad laiali tellistest laotud ahju või kaevavad üles äsja paigaldatud veetorustiku ja viivad selle endaga kaasa. Selline tegutsemisvabadus on varastel aga just seepärast, et tegu on maakoduga, kuhu omanikke ei ole suure tõenäosusega veel mitu kuud tagasi oodata ja lähim naaber asub mitme kilomeetri kaugusel. Nii saavadki nad headparemat kraami ära viimas käia kas või mitu päeva järjest.

Lihtne paigaldada ja kasutada

Uuringutest on selgunud, et 80 protsendil G4Si klientidest on lisaks kodule veel kinnisvara, mida valvata. Tihti küsitakse meie käest, mõeldes oma suvekodule, aga just lihtsamat valvelahendust. Nii mõtlesimegi, mismoodi seda muret lahendada ning kuidas saaks valvesüsteemi teha lihtsaks ja kompaktseks. Sellest vajadusest sündis G4S Väikevalve, mis on välja töötatud koostöös tehnoloogiapartneriga ELDES UAB spetsiaalselt väikeste suve- ja maakodude jaoks. Väikevalve ühes seadmes on kompaktselt koos kõik vajalik väikese maja valvestamiseks. See on soodne ning teenus sisaldab G4Si juhtimiskeskuse reageerimist (patrullekipaaži kohalesõidutasu 16 € / kord). Väikevalve sisaldab vaid ühte väikest seadet: liikumisandurit, mis on ühtla-

Väikeäri Nutivalve kampaania oli jälle edukas! Tekst: Margit Sedrik, turundusspetsialist

Juba mitmendat aastat toimuva kampaania põhieesmärgiks on juhtida väikeettevõtjate tähelepanu turvalisusega seotud küsimustele. Tihti jätavad näiteks väikesed juuksuri- ja kosmeetikasalongid, kohvikud ja autotöökojad valvesüsteemi paigaldamata, sest peavad paigaldust keeruliseks ja süsteemi ülalhoidmist kulukaks. Kuid G4Si Väikeäri Nutivalve on kaasaegne valvesüsteem, mis on spetsiaalselt välja töötatud just pisematele äridele. Selle paigaldamine on lihtne ja süsteemi saab kolides endaga kaasa võtta. Pilti sellest, mis ettevõttes parasjagu toimub, saab sõltumata ajast ja kohast oma nutiseadmest järele vaadata. Nii saab näiteks kohe teada, kas varahommikune häire on põhjustatud tõesti mõne pahalase poolt ja vaja on kiiremas korras kohale saata patrullekipaaž või on hoopis uus töötaja oma koodi ära unustanud ning seisab nüüd murelikult, sireenide huilates, ukse taga. Selleks, et pilt ettevõttes toimuvast oleks ikka tõesti firmaomanikuga igal pool kaasas, kinkisime kõikidele oktoobris Väikeäri Nutivalvega liitujatele tahvelarvuti iPad Mini. Väikeäri Nutivalvet käis oktoobris G4Sis uudistamas ka Kanal 2 telesaade Krimi. Saatelõiku Nutivalvest saad vaadata G4S Eesti Youtube kanalist. Väikeäri Nutivalvest saad aga rohkem teada meie kodulehelt g4s.ee/nutivalve.

si nii keskseade kui ka GSM-saatja. Seadmesse paigaldatakse SIM-kaart, millele helistades saabki oma maja valvesse panna ja valvest maha võtta. Seade töötab nii nuti- kui nuputelefoniga ja seda on lihtne kasutada. Ainuke asi, mida jälgida, on Telia levi olemasolu kohas, kus maja asub. Numbrid, millelt helistades valveseade töötab, saab ise välja valida ja need eelseadistatakse G4Sis. Ehk siis: kui keegi kõrvaline isik isegi teaks valveseadme numbrit, ei toimiks valvest maha võtmine tema telefonilt, sest see ei oleks lubatud numbrite nimekirjas. Ja mis kõige parem – maja saab valvesse panna ka siis, kui oled ise juba linna tagasi sõitnud, aga valvesse panek ununes, sest seda saab teha otse telefonist! Valveseadmeid on ainult üks ja selle paigaldamine lihtne. Vali välja ruum, kuhu pahalased kõige tõenäolisemalt siseneks, ning kinnita andur juhendit järgides seinale ja ühenda vooluvõrguga. Ülejäänud tarvilikud seadistustööd teeb G4Si tehniline tugi ning seejärel ongi maja valve all. Häire korral saadab Väikevalve seade info otsekohe G4Si juhtimiskeskusesse ja omanikule saabub SMSiga teavitus. Juhtimiskeskusest võetakse inimese või tema määratud kontaktisikuga ühendust ning vajadusel saadetakse maja kontrollima patrullekipaaž. Kokku on G4Sil reageerimisvalmiduses üle Eesti tervelt 75 patrullekipaaži. Vaata lisaks g4s.ee/vaikevalve.

töövarjupäev

Mida tähele pandi ja mis on edasised sammud? Novembri alguses toimus G4Si töövarjupäev, millest võttis osa veerandsada G4Si juhti müügi-, personali-, valve-, sularaha- ja klienditeenindusdivisjonist ja tugiüksustest. Päev ei piirdunud üksnes igapäevasest rutiinist väljatulemise ja enda silmaringi laiendamisega, vaid iga juht täitis pärast seda päeva tagasisideankeedi.

õige populaarsemad kohad, kus varjutamas käidi, olid tänavu juhtimiskeskus (4 korral), tehnikud (4) ja klienditeenindus (3). Samuti käidi patrullimas, rahatöötluses, tehnilise toe tööga tutvumas ning kaubanduses turvatööd tegemas. Tasub teada, et mõnigi oluline tööprotsesse või -keskkonda puudutav muudatus on saanud alguse just töövarjupäevast. Mida sel korral siis peamiselt märgati ja mida on lähiajal plaanis ette võtta?

KOOLITUS

Juhtimiskeskuse varjutajad said aimu vastutusrohkest tööst ettevõtte südames. Töölaud tundus olevat väga inforohke, mõned ebaviisakad kliendid aga tekitasid muret, kuidas ja mis tuge selliste kontaktidega kokkupuutuvad töötajad saavad. Kohati võis märgata, et puudu jääb nn nõustavatest teadmistest, kui on vaja klienti juhendada lihtsamate tegevuste puhul. Tehnilise toe osakonnas tunti vajadust seadmete koolituste järele. Raskete klientidega suhtlusega hakkamasaamiseks kaardistatakse 2017. aasta koolituse jaoks vajadused, kogutakse mõtteid ning võetakse plaani. Töövoogude kiirendamiseks otsitakse tiimisiseselt mentoreid, näiteks Tuleviku Tegija programmi abil, samuti koolitatakse vahetusejuhte. Kõrvuti videojuhenditega klientidele on eKooli jaoks ettevalmistamisel ka õppevideod, mis aitavad töötajatel end vajalike teemadega kurssi viia.

ENESEKAITSE

Valvedivisjoni töötajatelt tuli tagasisidet vajaduse kohta enesekaitsekoolituste järele, mõni töötaja polnud veel kursis Paikuse Politseikooli läbiviidava täiendkoolitusega. Paikuse koolitus on tõepoolest saanud palju positiivset tagasisidet ja sellega jätkame ka järgmisel aastal. Täpsemat infot saab oma vahetu juhi käest. Ühtlasi on meil heameel tõdeda, et osade koolituste järele on hakanud tekkima nõudlus, mitte ei minda end harima kohustuslikus korras. Igapäevaselt vajalikke põhitöövõtteid käsitleme ka edaspidi täiendkoolitustel.

OLMEKÜSIMUSED

Töövarjutamisel käies tuli tagasisidet paari objekti kohta, kus tunti muret sisetemperatuuri pärast soojakutes või ka igapäevaste olmetingimuste osas. Taoliste muredega võib pöörduda ka otse turvajuhi poole, kes saab võtta tingimuste parandamiseks vajalikud tegevused ette kas siis ise või koostöös kliendiga. Kaupluse puhul, kust tuli tagasisidet olmeruumide kohta, on turvajuht lubanud veel detsembris kaupluse juhatajaga võtta jutuks remondi. Ühtlasi kaardistab töökeskkonnaspetsialist Henry Seemel ka ülejäänud sarnaseid objekte, et vajadusel tingimusi paremaks muuta. Sularahaautomaatide julgestajate puhul pandi tähele, et uut tüüpi kuulivestid on küll ergonoomilisemad, kuid kummid kipuvad välja venima. Nende uut

tüüpi väljaveninud vestide katete vahetust lubatakse esimese kvartali jooksul.

TÖÖPROTSESSID

Objektiti on tagasiside G4S Loginile erinev. Osadel on see väga hästi tööle läinud, teiste puhul toob kaasa veel palju lisatööd. Mõnel objektil seevastu tõdeti, et Logini olemasolu võiks tööd objektil oluliselt lihtsamaks muuta. Kesksel kohal Logini juurutamisel ja juhendamisel on turvajuht ja vahetusvanem, kelle käest saab vajalikku tuge ja infot. Mõned märkamised tööprotsessi kohta tekitasid juba kohapeal elavaid arutelusid, selle ilmekaks näiteks, kui valvedivisjoni lõuna piirkonna juht Madis Tammaru arutles juhtimiskeskuse vahetuse juhi Marek Ottsoniga häirete teenindamise tõhustamise üle. Äriarenduse osakonna juht Andrus Jauk aga jagas asjalikku nõu tehnilise toe osakonda varjutades, nii et käigupealt asuti klientidele prioriteete seadma.

INFOVAHETUS

Patrulli puhul toodi välja, et häire korral annab patrull käsiseadmega juhtimiskeskusele info, kuid puudub kiire tagasiside edasise tegevuse kohta. Sageli vajab muutmist kohalesõidu info, kuid selle tegemist peetakse ebamugavaks. Kohati leiti vigu vahetusaruannetest. Vastus tähelepanekutele on üsna ühene: kui info ei vasta olemasolevale, tuleb sellest igal juhul teada anda ja kõige kiirem viis selleks on suhelda häirejuhtimise spetsialistiga, kes saab lihtsamad asjad ka kohe ise ära teha. Kõiki neid küsimusi, kuidas omavahelist tööd paremini korraldada, arutavad patrullteenistus ja juhtimiskeskus patrullteenistuse juhi Janec Mururanna eestvedamisel esimesel võimalusel. Tehnikutel kaasas käinud varjutajad täheldasid, et tehnikud ei teadnud alati, mis tööd nad objektil tegema asuvad. See pikendab tööaega, samuti avaldab lõppkokkuvõttes mõju kliendi teenusega rahulolule. Siinkohal tuleb turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orassoni sõnul appi Lean projekt, mille käigus kaardistati tehnilise valve müügiprotsess, leiti lahendused protsesside tõhusamaks muutmisel ja ka testiti neid. Positiivset mõju peaks avaldama seegi, et suurendati paigaldus- ja hooldusjuhtide arvu – nii peaks olema rohkem aega kliendi vajaduste väljaselgitamiseks. Kuigi töövarjupäev pakub suurepärast võimalust paremini aimu saada valdkondadest, millega igapäevasel kokku ei puutu, on kasutegur suurim, kui varjutada enda valdkonnaga tihedalt kokkupuutuvaid kolleege. Mida paremini ühenduslülid omavahel toimivad, seda rohkem võib rahul olla meie pakutava teenusega üleüldiselt. Seega, tasub maad uurima, ise targemaks saama ja ka teisi samas nõustama minna küll. Aitäh kõigile, kel oli mahti minna varjutama ja kes võtsid varjud vastu! G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

TÖÖREIS

Heidi Esva, Aleksandra Troost, Jevnika Samofalova, Evelyn Lill, Ilona Levina, Silvi Sommer, Ksenia Kiseljute, Viktoria Tšernõhh ja Andres Mägi.

Juhtimiskeskuse töötajad külastasid Rapid Securityt TEKST: Priit Vilba, Evelyn Lill I Foto: Priit Vilba

Oktoobris käisid juhtimiskeskuse töötajad omal algatusel tutvumas koostööpartneri Rapid Security Narvas asuva juhtimiskeskusega. G4S Eesti osutab Rapid Securityle alates 2014. aasta suvest patrullteenust.

eptembris tuli juhtimiskeskuse ühe töövahetuse ajal arutlusele, kus ja millal korraldada mõni tööväline lõõgastav üritus. Häirejuhtimisspetsialistid Sander Peäske ja Andres Mägi tulid välja ideega, et seekordne üritus võiks olla ka tööalaselt kasulik ning pakkusid välja Rapid Security juhtimiskeskuse külastuse Narvas, et tutvuda koostööpartneri töö spetsiifikaga. Et ka teised vahetuse töötajad olid ideest vaimustuses, siis võttiski vahetuse juht Heidi Esva G4S ida piirkonnaga ühendust ning külaskäik saigi kokku lepitud. 25. oktoobri hommikul saadi Balti Jaamas kokku, et rongiga Narva sõita. Enamik vahetusest oli kohal: Heidi Esva, Ksenija Kiseljute, Ilona Levina, Evelyn Lill, Andres Mägi, Jevnika Samofalova, Silvi Sommer, Aleksandra Troost, Viktoria Tšernõhh ning sularahadivisjonist Priit Vilba. Et seda päeva võimalikult palju ära kasutada, siis uuris Priit eelnevalt maad ka oma endise kolleegi ja praeguse Rapid Security müügijuhi Veiko Taali käest. Rapid Security kontoris, mis asub endise Kreenholmi Manufaktuuri peapääslas, võttis meid vastu juhtimiskeskuse juhataja Svetlana Tolstopyatova, kes tutvustas külalistele ettevõttes kasutatavaid valveseadmeid ning lühidalt ka juhtimisstruktuuri. Seejärel juhatati kü-

lalised juhtimiskeskuse ruumi, kus Svetlana ning operaatorid Piret ja Simona (korraga ongi tööl vaid kaks operaatorit, kes teenindavad kogu Baltikumi ning tulemas on veel Peterburi) rääkisid oma tööspetsiifikast täpsemalt, tutvustasid kasutatavaid programme ning vastasid külaliste küsimustele. Kahe ettevõtte juhtimiskeskuse töötajad said vabas õhkkonnas arutada seni ettetulnud kitsakohti koostöös ning lahendusi nende edaspidiseks vältimiseks. Külalistele avaldas muljet juhtimiskeskuse operaatorite töökeskkond: piisavalt avar ruum, operaatorite selja taga puhkamiseks kaks diivanit, laua all pehmed jalatoed, laevalgustusel eraldi nii öine kui ka päevane režiim, eesruumis piisavate vahenditega köök. Fuajee seintel olev Elmar Kitse maalinäitus “Elmar Kits tagasi Kreenholmis” oli omaette kunstielamus. Pärast juhtimiskeskusega tutvumist viis keskuse juhataja Svetlana meid ekskursioonile endisaegsesse Kreenholmi Manufaktuuri. Siinkohal oli meil õnne, sest ametlikult korraldatakse neid ekskursioone ainult pühapäeviti ja sedagi ainult kevadest sügiseni. Kurb oli vaadata neid megasuuri tootmishooneid täiesti kasutult seismas ja ootamas, et keegi neisse uuesti elu sisse puhuks ... Lisaks saime eksklusiivse võimalusena ära käia ühe hoone tornikatusel. Seda

võimalust kõik siiski ei kasutanud, sest viimaste korruste trepid ei olnud just kõige usaldusväärsema väljanägemisega ning viimane lõik tuli üldse redelist ronida. Tornist avanev vaade tasus end aga ära, hoolimata sellest, et selle aasta esimene lumesadu seda piiras. Päev oli sisukas, kuid midagi tuli ka järgmiseks korraks piirilinnas avastamiseks jätta. Tänasime juhtimiskeskuse juhatajat Svetlanat külalislahkuse eest ning kutsusime neid omakorda meile külla (15. detsembril käisidki Rapid Security operaatorid G4Si peamajas vastuvisiidil – E.K.). Viimased kolm tundi enne rongi väljumist veetis G4Sikate lõbus seltskond Narva grillrestoranis “Maius” head-paremat nautides ja üksteisega nalja visates. Rongisõit tagasi Tallinnasse möödus sama meeleolukalt. Sellised vabas õhkkonnas toimuvad ühisüritused on parim viis töökaaslaste tundma õppimiseks ning tiimitunde loomiseks ja tugevdamiseks. Ja tuleb tõdeda, et see toimib – tänu sellele korraldatakse Heidi Esva ja tema asetäitja Evelyn Lille vahetuses selliseid üritusi kindlasti ka edaspidi. Hinnates omavahelist head klappi ja probleemivaba koostööd ka teiste divisjonidega, siis on taolistele üritustele olnud kutsutud ka patrullekipaažide ja sularahadivisjonide töötajaid.

PERSOON G4Si eraklientide hooldusjuhti Andres Peilmani on tehnoloogilised lahendused juba lapsest saati paelunud.

Huvi turvatehnika vastu

tekkis koduvalve paigaldamisega oma koju TEKST JA FOTO: REIMO RAJA, G4S kommunikatsioonijuht

Tööandjana ei ole G4S lubanud Andres Peilmanil pikalt mugavustsooni jääda ja on iga paari-kolme aasta tagant esitanud talle uue väljakutse. Novembrist keskendub Andres eraklientide hoolduse juhtimisele ja veab eTehniku projekti elluviimist. Oled muljetavaldavalt kaua G4Sis tehnikaalal töötanud. Kuidas Sinu tehnoloogiahuvi alguse sai?

Ma arvan, et see on mul geenidesse pandud. Igasugu ehituse ja elektripaigaldusega seotud asjad on mul isalt õpitud. Suurem tehnoloogiahuvi tekkis mul aga siis, kui mulle endale koju valvesüsteem paigaldati aastal 2004. Paigaldaja oli mu sõber, kellel oli väike firma. Tal oli plaan müüa ESSile eraobjektide valvesüsteemide hooldusteenust. Sel ajal valvesüsteeme ei hooldatud. Tekkis mõte, et see oleks hea ärivaldkond. ESS hammustas ka selle kiirelt läbi ja hakkas ise hooldust müüma. Mina olin pooleldi juba sõbra firmasse värvatud, aga siis ESS värbas mind erahoolduse tehnikuks. Mis järgmised sammud olid?

Kui olin paar aastat erahoolduse tehnik olnud, siis sain ärihoolduse tehnikuks. Alguses töötasin erahoolduses ainult õhtuti, sest olin päeval tõlkebüroos projektijuht. Sel hetkel oli õhtune erahooldus hea nišš, sest paljud erakliendid ei saanud päeval kodus olla. Kliendid võtsid selle väga hästi vastu, kui said õhtuse aja. Pärast paari-kolme

aastat ütles hooldusjuht Viljar Vallner (täna tehnilise toe juht – R.R.), et mis sa rabad 12–13 tundi päevas, tule täiskohaga ärihooldusesse ja maksan sulle sama palga, mille saad kahelt kohalt kokku. Stressi läks vähemaks, kuna sain perega rohkem aega veeta. Olin seal paar-kolm aastat ja siis sain tehniliseks spetsialistiks. Siis allus tehnilisele spetsialistile tehnik ja tema omakorda allus hooldus- või paigaldusjuhile. Nüüd (alates novembrist – R.R.) tehnilise spetsialisti ametikohad muudeti ära, nemad said hooldusjuhtideks. Kui paar kuud tagasi olin mina põhja piirkonnas ainuke hooldusjuht, siis nüüd on meid neli. Mida arvad sellest muudatusest?

Arvan pigem positiivselt. Inimese, kes reaalselt juhib, tema ametinimetuses peakski juht olema. Eraobjektide hooldusjuhina hoolitsed Sa siis selle eest, et põhja piirkonnas oleksid kodude valvesüsteemid hooldatud?

Jah, ja lisaks eTehniku projekt.

G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

PERSOON Mida see eTehnik teeb?

See peaks tehniku töö lihtsamaks tegema, sest signaale saab kontrollida nutiseadmest. Kui tehnik objektil töötab, läheb ta väga palju aega operaatoriga telefoni teel suhtlemiseks. Seetõttu otsustati projekti esimeses etapis teha signaalide kontrolli lahendus. Mulle tundub, et see võiks aidata, aga testida saame esimest korda ehk jaanuari keskpaigas. Seni oleme näinud esimesi vaateid, kuidas see välja näeb ja funktsionaalsus on ka paika pandud. Kui testimine läheb edukalt, siis millal eTehniku kasutusele saab võtta?

Seejärel tuleb tehnikutele seadmed osta, see on paari nädala küsimus. Võiks olla nii, et enne, kui kevad koidab, siis juba tehnikud toimetavad sellega.

Mida soovitada inimestele, et nende valvesüsteemide tervis oleks parem ja ta saaks end kindlamini tunda? Esimene asi on see, et valvesüsteemi peaks kasutama. G4S kliendina kodus olles vaatan, kas punane lambike liikumisanduril minu liikumise peale aktiveerub. Söögilauas istudes vaatan lakke, kas suitsuanduri tuluke vilgub iga natukese aja tagant. Kodu valvesse pannes vaatan,ega sõrmistikul ole trouble tulukest ees.Valveseadmeid on vaja kasutada ja teadvustada, et need on sul olemas. Ja korra aastas tuleks hooldus tellida, et tehnik saaks valvesüsteemi põhjalikumalt üle kontrollida.

Kas eTehnik aitab siis töö kiiremini ära teha?

Seal on mitu tahku. Kas saab töö kiiremini tehtud või pöörata sama ajaga rohkem tähelepanu valveseadmetele. Piiratud aja jooksul ei jõua ehk kõigele piisavalt tähelepanu pöörata, kui suur osa ajast läheb telefonisuhtluse peale. Mina loodangi, et tehnik saab veelgi hoolikamalt valveseadmed üle kontrollida. Kui klient näeb, et tehnik muudkui räägib telefoniga objektil, siis ei ole see tema jaoks võib-olla töö tegemine. Klient ikka ootab, et tehnik testriga mõõdab midagi või puhastab andurit. Mina loodan, et tehnik ei tule objektilt kiiremini ära, vaid saab teha kvaliteetsemat hooldust. Käid Sa ise ka objektidel?

Paar korda nädalas ikka püüan jõuda, lähen tehnikule appi nõu andma või jälgin protseduuridest kinni pidamist. Samuti jälgin, kuidas kliendiga suheldakse.

Ka Tarmo (Tarmo Nigols, põhja piirkonna turvatehnika osakonna juhataja – R.R.) on öelnud, et inimesed peavad liikuma ja arenema. Samas lõputult ei jõua. Osad tehnikud võiksidki jääda tehnikuks. Mulle on tööandja pakkunud iga kolme-nelja aasta tagant vaheldust. Ehk siis G4S pole andnud Sulle võimalust oma tööelul igavaks muutuda?

Jah, väga põnev on olnud.

Sa oled ka ise G4Si klient?

Jah, aga täiesti lampi ma ei lähe.

Jaa, ikka! Teised ei ole selles valdkonna arvestatavad, ma arvan. G4Sis tuleb väiksemaid vimkasid ette, kuna me oleme nii suur ettevõte. Ja suures ettevõttes vahel ikka väike mutter läheb logisema. Ma isiklikult mõistan seda ka kliendina. Peaasi, et keegi annab märku, et sa kliendina oled oluline nende jaoks ja sinuga tegeletakse.

Üllatuskontrolli ei tee.

Ütlesid väga julgelt, et teised ei ole arvestatavad tegijad.

Oled nagu kvaliteedikontroll?

Ei. Pigem lähen siis, kui on teada, et võib mingi tehniline probleem tekkida. Väga oluline on ka see, kuidas tehnik neid probleeme kliendile seletab. Meie, tehnikute, jaoks on tehnilised probleemid väga iseenesest mõistetavad, aga kliendi jaoks mitte. Klient näeb seda, mis toast paistab, mitte seda mõistust ja loogikat, mis seal taga on. Kuidas tehniku amet ajas muutunud on võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga?

Kui kümme aastat tagasi pidid olema teadmised nõrkvoolu paigaldamisest, siis nüüd peab oskama hoone turvalisust ja kasutusmugavust tervikuna näha ja arvutioskus ka lisaks olema. Valvesüsteemid on ise "mõtlema" hakanud, on nagu ise juba väikesed arvutid. Aga kuidas suhtlemisoskusega on?

See on suur pluss, aga mitte eeldus. Suurtel objektidel, kus on palju kaabeldamist ja omaette nokitsemist, pole see kliendisuhtlus nii oluline. Muidugi on tähtis, et kui klient tuleb objektile kontrollima, siis oled viisakas ja ütled tere. Vaikselt saab nokitseda küll, ent siis ei saa edasi areneda (karjääriredelil – R.R.). Arengu juures on suhtlusoskus oluline. Mõni vahetab iga kahe-kolme aasta tagant töökohta. Sinu staaž on päris pikk – 12 aastat. Kuidas see juhtunud on?

Kindlasti on seda mõjutanud firmasiseselt arenemine – see aitab püsida. Mul on kolleege, kes olid tehnikud siis, kui mina tehnikuna alustasin, ja on seda ka täna. Tundub, et nad on rahul. Ma pigem küsiks – kuidas nemad on suutnud, kuidas see juhtunud on?

Tavatarbija vaatab esimese asjana hinda ja alles siis kvaliteeti. Turvateenuses ei pruugigi see kvaliteet välja tulla. Kui su turvateenus toimib aastaid probleemideta, siis ei pruugigi tähele panna, kas sul istub üldse siin juhtimiskeskuses keegi ja on valmis reageerima. Kui arved on väikesed, siis on justkui kõik korras, aga probleemid tekivad siis, kui on intsident – mõni süsteemi osa näiteks ei tööta, sest keegi pole seda hooldanud. Häire oli, aga keegi ei reageerinud, sest teistel turvaettevõtetel pole nii palju patrullautosid. G4Sil on see võimekus suurem. Turvateenuse juures on oluline kiire reageerimine. Ma arvan, et meie suurus ongi argument meie kasuks, aitab pakkuda paremat teenust. Olen kuulnud, et tegeled palju ka spordiga. Rattasõit, discgolf …

Viimasel ajal on discgolf täiega võimust võtnud. Talvel on valgust vähem, siis käin nädalalõppudel. Suvel saab lisaks nädalalõppudele ka nädala sees käia. Muusikahuvilisena ma ei saa jätta küsimata, kuidas Sulle meeldis suvel Queeni ja Adam Lamberti kontsert Lauluväljakul?

Väga super! See oli väga hea elamus! Oleme [elukaaslasega] üritanud käia ühel-kahel suvisel kontserdil. Live muusika on hoopis teine, selle vastu ei saa miski. Kui sa saad vaadata artisti, kes sulle on ammusest ajast meeldinud, siis see annab palju positiivset juurde. Ja kui saad naisega korra kahekesti suve jooksul välja minna, siis ka see on väga tähtis.

KOOLITUS

Allar Levandi rääkis tulevastele juhtidele juhi tööst oma kogemusele tuginedes.

Tosin diplomeeritud

tuleviku tegijat TEKST: ESME KASSAK I FotoD: ESme KASSAK

Kaks aastat tagasi alustas pilootprojektina esimene Tuleviku Tegija koolitusgrupp, et valmistada töötajaid ette võimalikuks tööks juhina tulevikus. Toona alustanud 28 õppurist lõpetas 1. detsembril täpselt tosin ja mõned neist ongi juba juhiametis.

uleviku tegija programmi kuulub erinevaid koolitusi ja tegevusi, mis aitavad juhtimisteemadest nii üldisemalt kui ka konkreetselt G4Si kontekstis paremini aimu saada. Mõnigi, kes esimese lennu lõpuni tegi, on tänaseks töötamas uuel positsioonil. Kuid see ei olegi ehk kõige tähtsam – kõik, kes tegid programmi otsast lõpuni kaasa, on väärtusliku kogemuse võrra rikkamad. Tänavu jaanuaris alustas juba ka Tuleviku tegija teine lend, kuhu kuulub töötajaid üle ettevõtte, ning personalidirektor Irene Metsis kinnitab soovi alus-

Milliseid tarkuseid endaga kaasa võeti? • Kui üleliia kontrollida, siis läheb metsa. • Ära eelda, et sinust saadakse esimese korraga aru. Korda üle, sõnasta ringi, küsi tagasisidet! • Kui muudad end asendamatuks, siis sind ei edutata. • Alati peab olema plaan B. • Ära tee ennatlikke järeldusi!

tada kolmanda lennuga, kui selleks aeg küps. Programmis startis 10. detsembril 2014 Eesti Energia avastuskeskuses ligi 30 valvedivisjoni töötajat, kelles juhid nägid potentsiaali vastutusrikkamaks tööks. Naljaga pooleks (kuid eks siin ole üksjagu ka tõtt) arvati, et pooled langesid programmist välja täpselt poole peal – siis, kui valvedivisjoni direktori Villu Õuna eestvedamisel viidi usinad õppurid rappa ellujäämisretkele. Villu ütles nii toona kokkuvõtteid tehes kui ka nüüd pidulikul õhtu-

söögil, et eesmärk oli kriitilises olukorras juhtimisoskus proovile panna. Seda käiku lubas Villu usinatele õppuritele juba esimesel kohtumisel ning metsa mineku nalja visati taas lõpuürituse esimestel minutitel. Ehk et see lihtsalt jääb eredalt kõigile osalistele meelde. Need, kes ellujäämiskoolituse aga vapralt läbi tegid, olid valdavalt ka tublide lõpetajate seas. Väljalangenud on samas oodatud kunagi uuesti liituma, kui alustab mõni järgmistest lenG4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

KOOLITUS

Pidulikul õhtusöögil anti lõpetajatele üle diplomid. Pildil: Priit Sarapuu, Villu Õun ja Nikolai Kazakov.

õnne LÕPETAJATELE! Millised koolitused osalejatele kõige enam meeldisid? 1. Ellujäämiskoolitus!, tuleb kui ühest suust ning lauas hakkab kostuma sõna “jänes”. Mis värk selle jänesega oli, jäägu praegu asjaosaliste enda teada, küll aga panid tänased lõpetajad korraldajatele südamele, et järgmine lend peab vähemalt sama kõvasti oma vintskuse proovile panema. 2. Esinemiskoolitus pani kena punkti ja lõi koolitustest kokku hea terviku. Ehkki teiste ees esinemine koos hilisema videoanalüüsiga tõstis osalised nende mugavustsoonist korralikult välja, jäädi lõpuks väga rahule ning neil, kes ei saanud osaleda, oli sellest kahju. Näiteks patrulli turvajuht Raul väänas sügisel ühel õppusel jala välja ning pidi sel ajal hoopis tohtrite valvsa pilgu all olema. 3. Dmitri Volovi juhtimiskoolitus, kus muude tarkuste seas pöörati tähelepanu delegeerimisoskusele. Seda oskust tõi lõpuüritusel välja ka Priit Sarapuu, rõhutades, et see on juhi töös ülimalt oluline. Usaldus teistele delegeerida saab tema sõnul alguse juba meeskonna komplekteerimisest – tiimi tuleb võtta oma ala parimad asjatundjad. Kui aga ei usalda ülesandeid kuidagi teistele, siis varem või hiljem seisad silmitsi ohuga läbi põleda. „Delegeerimine on võti, kuidas saada tulemusi väiksema pingutusega.“

dudest. Peamisteks eeldusteks enesearendamisel on sisemine motiveeritus ja tahe õppida. Kindlasti raputab selline programmi päris kõvasti välja mugavustsoonist, lõpetajaid iseloomustab keskmisest suurem ettevõtlikkus ning oskus oma aega planeerida. Lõpuüritus möödus tulevastel (ja olevastel) juhtidel sisuka koolituspäevana Tallinnas Ovaalsaalis, kus sai proovile panna nii meeskonnaoskusi kui ka kuulata praktikuid. Kõigepealt rääkis oma juhikogemustest rahvusvaheliste interne-

timängude portaali PAF juhtiv Allar Levandi. Ja eks spordiga tõmmati ka kõvasti paralleele – ei spordis ega äris saa pikalt tulemusteta tegutseda. Levandi põhimärksõnadeks olid ettevõtlikkus ning endaks ja oma põhimõtetele kindlaks jäämine. Päeva lõpetuseks rääkis G4Si finantsdirektor ja juhatuse liige Artjom Sokolov juhiks saamisest ning finantsjuhi igapäevastest dilemmadest. Lühidalt öeldes on kõik suurejoonelised plaanid ja lennukad ideed toredad, kuid need peavad pikas perspektiivis

Aare Allingu (ABB objektijuht) Helle Eisenschmidt (vahetusvanem Haapsalus kaubanduses) Egle Hiius (töötas aasta aega turvajuhina, kuid otsustas tagasi lennujaama minna; praegu koolitab ka esmakoolitustel osalejaid) Nikolai Kazakov (sellest aastast turvajuht ida piirkonnas) Siim Koobas (vahetusevanem Välisministeeriumis) Marek Kutepov (Eesti Rahvusraamatukogu objektijuht) Kalmer Liivmaa (Hiltoni hotell) Raul Menind (sellest aastast patrullteenistuse turvajuht) Tarvo Räni (üle-eelmisest aastast päevnik) Katrin-Helen Uulits (vahetusevanem USA saatkonnas) Andre Äkke (Viru keskuse objekti juht) Erlich Löwi (SEB pank)

toimima ja lõpuks end ära tasuma. Hea juht peab olema ka numbrite mõttes kirjaoskaja. Targa päeva lõpetuseks mindi üheskoos pidulikule õhtusöögile, kus juhatuse esimees Priit Sarapuu ja Villu Õun tänasid kõiki lõpetajaid ning andsid üle diplomid koos uhiuue eestikeelse Rob Goffee ja Gareth Jonesi juhtimisalase raamatuga „Miks peaks keegi siin töötama?“. Osale selle raamatu tiraažist on eessõna kirjutanud Priit Sarapuu, soovitades ka isiklikult selle raamatu tarkusi rakendada.

HOBI

SANDER PEÄSKE OTSIB JA PÄÄSTAB

SANDER & LAPLANDER: “Ükskord õnnestus meil keset ööd kännu otsa kinni sõita. Järgnesid meeleolukad kaks tundi saetantsu, peale mida jätkasime sõitu endise tõhususega,” meenutab Sander hea sõnaga vana sõjaratsut.

Tekst: ANDRES MÄGI I Fotod: ERAKOGU

Häirejuhtimise spetsialist Andres Mägi tegi Sensori jaoks juttu oma hea kolleegi Sander Peäskega, et tutvustada lisaks igapäevaselt nähtavale töisele palele mõneti varju jäävat põnevat harrastust. Sandri mängumaaks on sõjalis-sportlikud mängud.

äirejuhtimise spetsialisti Sander Peäske pea 10 aasta kontos on ette näidata osalemine üheksal Erna ja Admiral Pitka sõjalis-sportlikul võistlusel, kaheksal Utria dessandil, kolmel eel-Ernal pluss veel kimbuke noorkotkaste ja kodutütarde võistluseid. Sander on nimelt üks nendest, kes seisab hea selle eest, et n-ö sõjamängud sujuvalt kulgeksid.

Kuidas Sa sinna sõjalis-sportlikule mängumaale sattusid?

Õigupoolest sattusin ma selle karusselli peale ühe oma kunagise elukaaslase kaudu, kelle parima sõbranna isa oli juba Erna seltsi ja Kaitseliidu liige. Kõigepealt algas asi sellest, et me hakkasime teda käima abistamas Tartu maratoni toitlustusteeninduspunktide käigushoidmisel ning mõne aja möödudes avanes mul võimalus liituda tema SAR-tiimiga Erna sõjalis-sportlikul võistlusel. Mis asi on SAR ja mida ta teeb?

SAR ehk siis „Search and rescue“ (otsing ja pääste) meeskonna ülesandeks, nagu nimigi ütleb, on üles otsida ära eksinud või siis hätta sattunud meeskonnad ning toimetada nad võistlustsoonist välja, kuhu siis vajadusel organiseeritakse juba päästeteenistus, kiirabi või tolle võistkonna tugiisik.

Ühtlasi on meie meeskonna ülesandeks valmis teha võistluse stardipunkt ning seejärel sõita mööda trassi ja teha kindlaks, et kõik kontrollpunktid oleksid õiges kohas. Ning mõistagi oli ja on meie meeskonna ülesandeks olla kogu võistluse ajal operatiivselt kättesaadav, juhuks, kui tekib mingisugune probleem, näiteks on vaja kedagi kusagilt välja aidata. Kuivõrd aga võistlejad on professionaalid või pool-professionaalid, siis väga drastilisi juhtumeid pole ette tulnud. Nii et päästetegevust kui sellist polegi siis ette tulnud?

Tegelikult olen ma ikka reaalselt ühe elu ka ära päästnud. Soodla veehoidla ületamise käigus, kus meie tiim siis kummipaatides julgestas ja saatis võistlejaid, tuli ujumisdistantsi kokku nii 75–100 meetrit. Ühe naiskodukaitse võistkonna liikmed miskipärast ei ujunud koos, vaid eraldusid üksteisest ning ühel neist tekkisid mingil hetkel probleemid. Nii et kui me paadiga tema juurde jõudsime, siis ta peanuppu enam vee peal ei paistnud. Torkasin käe kaenlaauguni sisse ja õnnekombel jäid sportrinnahoidja rakmed sõrmede vahele. Uppujat välja sikutades, mäletan, käis aga professionaalsest kretinismist tõugatud turvamõte peast läbi – huvitav, kes vastutab, kui mul nüüd päästevesti külge kinnitatud raadiosaatja peaks vette kukkuma. Õnneks läks kõik hästi ja naissõjard naasis vetesügavusest elu ja tervisega. G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

HOBI Kas ülesanded ja pädevused on teie meeskonna liikmete vahel ka kuidagi jaotatud?

Ei ole. Meie neljases pundis, eesotsas Erna seltsi poolt määratud tiimi liidriga, teevad kõik seda, mida on parasjagu vaja teha. Vajadusel oleme olnud kontrollpunktis instruktoriteks, kes võtavad võistkonnad vastu ja selgitavad neile ülesande lahti. Või siis oleme istunud niinimetatud postkastides ehk punktides, mis on maastikul paigutatud mõnevõrra ebamugavatesse kohtadesse, kust võistkonnad peavad läbi käima, et vältida näiteks n-ö üle-nurga- laskmist. Meie kohustus on siis nad registreerida. On siis ka noid üle-nurga-laskjaid ette tulnud?

Ükskord saime kätte ka sohitegijad, kes üritasid ühest kontrollpunktist teise sõita taksoga! ???

Vahele jäid nad sellega, et igal meeskonnal on tracking peal, see tähendab raadiosaatja, mille liikumist GPSiga baasis reaalajas jälgitakse. Mingil hetkel avastati, et nende signaal oli jäänud juba pikemaks ajaks ühe koha peale seisma ning meile edastati korraldus, et läheksime ja vaataksime järele, mis lahti on. Neile jälile jõudnuina kohtusime üsnagi heitunud tiimiga, kelle varustus oli juba suuremas osas takso peale laaditud. Meie pärimise peale nende tracking’u kohta teatasid nad, et vastutegevuse eest jooksmisel kaotasid selle ära. Paraku nende osundatud piirkonnast ka peale põhjalikku kammimist see välja ei tulnud. Seega pidi võistkonna kapten üles tunnistama, et oli raadiosaatja visanud lähedal asuvasse tiiki. Oletatavasti ei sõida te seal ringi sedaan-tüüpi pereautoga ...

Ernade ajal oli meie sõiduvahendiks Volvo C202, tuntud ka kui Laplander. Masin, mis nägi välja nagu kingakarp, millele on neli ratast alla pandud, ent tänu kõrgele kliirensile ja väiksele laiusele oli ta silmipimestavalt hea maastiku läbitavusega. Ainus takistus, mis ta teekonna peatada võis, oli kui ta kaevas ennast põhjani mutta. Nüüd aga, juba admiral Pitka luurevõistluse raames liigume Kia Sorrento ning ka pea juba uunikumi-mõõtu Chevrolet Blazer Customiga.

Erna grupp Erna grupp oli Eestis protestiks Nõukogude baaside lepingu vastu Soome läinud ja Talvesõjas osalenud eestlastest moodustatud kaugluureüksus, mis tegi 1941. aasta suvel dessandi punaväe tagalasse Salmistusse ja liikus edasi Kautla piirkonda, kus pidas metsadesse peitunud inimeste päästmiseks maha lahingu ülekaalukate vaenlase jõududega. Grupi ülesanne oli luure Punaarmee tagalas: jälgida väeosade liikumist ja üritada välja selgitada staapide asukoht, millest informeeriti raadio teel Soomes asuvat keskust. Selle kõrval üritas Erna omal algatusel aidata pärast 1941. aasta juuniküüditamist Kesk-Eesti metsadesse pagenud ligi 2000 tsiviilisikut ning organiseerida metsavendi Eesti vabastamise nimel enne Saksa vägede saabumist. Erna salga tegevus ei olnud saladus Punaarmee tagalajulgestuse eest vastutavale NKVD-le. 31. juuliks oli Kautla piirkond sisse piiratud ja Nõukogude hävituspataljonid alustasid rünnakut. Ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, ometi suutis see piiramisrõngast välja murda ja tsiviilisikutele pagemiseks võimaluse anda. Erna salk koos osa metsavendadega läks ülekaaluka vastasega lahinguid pidades 4. augustil üle rindejoone. Nõukogude hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga kohalike elanike kallal. Kurikuulsaks sai Kautla talu ja selle pererahva jõhker hävitamine.

LAHINGUKUULSUSE RADADEL: Päästemeeskonna liige Sander Peäske, samuti tuntud kui häirejuhtimise spetsialist, tutvub köielaskumise ülesande kontrollpunkti, samuti tuntud kui Jägala joaga.

Oma igapäevaseid töökohustusi täidad Sa üsnagi jõulist mõõtu ettevõttes. Ning siis vabal ajal tõmbad laigulise vormi selga ja lähed mängid metsas sõjamänge. Miks?

Huvi pärast. Et mugavustsoonist välja saada. Esiotsa mängis kahtlemata ka adrenaliininüanss kaalukat rolli, ent täna pakin ma oma varustuse juba automaatrežiimil. Vaatan ilmateadet, kas hakkab sadama või mitte ning vastavalt sellele siis võtan või ei võta ühe komplekti kuiva pesu rohkem … Samas, ega ma eita, et sõna otseses mõttes metsa minekuga kaasnevad keskkonnavahetus ja põnevusmoment on märksõnad, mis mind ka täna kõnetavad. Ja tegelikult, kui nüüd sisekosmosest vastuseid otsida, siis kuivõrd elukutselist sõjaväelast ega korrakaitsjat must omal ajal ei saanud, on võimalik, et mingil määral kvalifitseerub mu hobi ka realiseerumata unistuste asendustegevuseks. Mingit tasu sellise vabatahtliku tegevuse eest ju ei maksta. Kuidas või millega Sa mõõdad seda, mida sealt saad?

Eks neid imestajaid jätkub siiamaani, et “aa mingit raha siis ei makstagi või, loll oled või?”. Ma arvan, et kuuluvustunne kui selline, oma panuse andmine millegi heaks, adumine, et ma olen vajalik. Aga ka võimalus täna praktiseerida kunagi lapseeas pioneeride majas nuusutatud kaardilugemisoskust. Selliseid asju pole tegelikult võimalik mõõta, kuid need on tunduvalt olulisemad kui selliselt ettevõtmiselt saadav T-särk või kaelakaart.

Sõjalis-sportlikud võistlused 1993. aasta suvel, pärast Eesti iseseisvuse taastamist, läbisid kaitseliitlastest huvilised Erna luuregrupi ajaloolise teekonna. 1994. aastal, pärast esimese Eesti-sisese Erna luurevõistluse läbiviimist, moodustati sõjalis-sportlik selts Erna, mille korraldusel kujunes igasuvine Erna retk maailma üheks pikimaks ja raskeimaks sõjalis-sportlikuks võistluseks. Aastatel 1994 kuni 2011 korraldati Erna retke kokku 18 korda. Alates aastast 2013 võib Erna retke järeltulijaks pidada rahvusvahelist sõjalis-sportlikku võistlust Admiral Pitka luurevõistlus, mille korraldajaks on Kaitseliit ning mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas. 1999. aastast korraldatakse koos Vaivara vallaga talvist võistlust Utria dessant, meenutamaks Eesti meredessantpataljoni merejalaväelaste ja Soome vabatahtlike dessanti Utria randa 17. jaanuaril 1919.

PÜHADEAEG

Mis jääb lõppevast aastast meelde ja mida ootad uuelt? KOLLEEGE KÜSITLES: ESME KASSAK I FotoD: Esme Kassak, SENSORITE KAANEPILDID

Kenaks traditsiooniks on kujunenud Sensori aasta viimases numbris küsida headelt kolleegidelt, kuis neil aasta läks ja milliste ootustega uuele vastu lähevad. Sel korral otsustasime selle küsimuse esitada töötajatele, kellest on vähemal või rohkemal määral aasta jooksul Sensoris juttu tehtud. Annika Uiboaid, turvatöötaja Võrus Annika püüdis sügisel kahel korral kinni lapsvargad. „Kõige suurem muutus oli see, et sain päris oma kodu – 4-toalise korteri, kuhu terve pere kenasti ära mahub lõpuks. Olles olnud 12 aastat kodus täiskohaga ema – neljast lapsest noorim on viiene ja vanim 11-aastane –, on töö minu jaoks ka hea vaheldus. Unistasin lapsena lauljaameti kõrval nii politseinikuks kui ka tuletõrjujaks saamisest, abistamine on minu jaoks olnud alati tähtis. Mõtte kandideerida turvatööle sain, kui aeg-ajalt Võru Maksimarketisse sattusin ja sealseid sümpaatse olemisega ja kenas vormirõivais turvatöötajaid nägin. Leidsin töökuulutuse ja otsustasin samuti kandideerida G4Si. Alustuseks käisin sel suvel Staffi ridades abiks tagamas turvalisust Intsikurmu festivalil, edasi kutsus

Liisi (turvajuht Liisi Pehka – E.K.) mind juba päriselt tööle. Septembrist töötan sessamas Maksimarketis. Uue aasta soov on, et lapsvargaid oleks vähem. Olles ka ise ema, on laste teema minu jaoks väga hell.“ Heido Lend, turvajuht Heido kuulutati aasta alguses üheks 2015. aasta parimaks turvatöötajaks. Sügisest töötab Heido turvajuhina. „Tõdeksin, et aasta on hästi korda läinud. Liitusin Tuleviku Tegija programmiga, mis annab aimu juhtimistööst ja valmistab selleks ette. Programm on olnud tore: tasemel koolitajad ja tore grupp. Igast koolitusest on olnud midagi tarka kõrva taha panna. Augustis helistas mulle turvajuht Veiko Kurim ja ütles, et otsitakse turvajuhti. Ta soovitas ühe kandidaadina mind ja julgustas proovima. Andsin oma „jah“ sõna. Toimusid vestlused ja jäin kõnet ootama. Lõpuks juhtuski see, et osakonna juhataja Kardo Kurm helistas ning kinnitas, et mind on välja valitud. Rõõm oli suur. Tuleviku Tegija koolitus ja karjääriredelil tõusmise võimalus tulid justkui õigeaegselt, sest olingi hakanud tundma vajadust muudatuse või uue väljakutse vastu. Koolitus sisendas veelgi motiveeritust, võtmaks elus uusi eesmärke vastu. Töö ise on olnud seni väljakutseterohke ja põnev, rutiin puudub. Sisseelamist on lihtsustanud abivalmid kolleegid. Uuelt aastalt ootan uue tööga seotud erinevaid väljakutseid. Soovin ennast turvajuhina arendada ja õppida juurde uusi asju. Paha ei teeks ka lotovõit! :)“

G4Si päkapikud jagavad lastele ligi 800 majakarpi Igal jõulukuul muutub G4Si personaliarvestuse osakond omamoodi Päkapikulaks, kus kõrguvad suured kingikastimäed. Nimelt just selles osakonnas pakitakse ja jagatakse laiali G4Si töötajate kuni 12-aastaste (k.a) lastele mõeldud jõulukingitusi. Tänavune jõulukink pakub ühistegemise rõõmu tervele perele, juhtides ühtlasi tähelepanu kõige väärtuslikumale ehk ajale pere ja lähedaste seltsis. Ja seda tükikese magusaga ikka. Sobiva kingituse väljamõtlemine on pea iga aasta olnud personali- ja turundusosakonna päkapikkudele paras pähkel, kuid üks, millest

on alati püütud lähtuda, ongi olnud mõni vahva tegevus, kas siis laste või terve pere jaoks. Nii on varasematel aastatel kingipakist leitud näiteks pliiatsite kohver koos G4Si värviraamatuga, korvpallikomplekt koos vabapääsmega päris matšile ja ka täispuhutav kelk! Sel aastal saavad lapsed vanemate abiga end proovile panna piparkoogimaja valmistamises. Pakist leiab maja vormid ning alustuseks ka natuke piparkoogitainast ja „akna“ materjali. Maja seinad aitab kokku „liimida“ piparkoogiglasuur, mille võib ise teha (selleks on vaja munavalget ja tuhksuhkrut) või osta poest (värviline valik!).

G4Si töötajate kuni 12-aastaseid lapsi oli meil ajakirja trükkiminekuks „arvel“ 764, mis on mõnevõrra vähem kui möödunud aastal. Kingitusi jagatakse laiali nimekirja alusel, kuhu on kirja pandud kõik need lapsed, kellest töötajad on teada andnud. Iga lapse kohta on ette nähtud üks kingitus. Küsimuste korral võta ühendust personaliarvestus@ee.g4s.com.

Personalispetsialist Eve Soolepp „katsetas“ lapse jõulukingi järele ja sai valmis G4Si valvega maja. >>

G4S EESTI AJAKIRI | DETSEMBER NR 7 (135)

PÜHADEAEG Janek Post, patrulli turvatöötaja

Margit Männamaa, patrulli turvatöötaja Viimsis Margitist kirjutasime sügiseses Sensoris, samuti jõudis lugu temast ka Viimsi Teatajasse. „Aasta kokkuvötteid on alati hea lugeda, kuna siis saame teada, kui hästi on köikidel läinud. 15–20 aastat tagasi mötlesin, et millal ometi tuleks aastavahetus ja sünnipäev, kuid nüüd lähevad need aastad kui raamatulehte keerates. Minu selle aasta raamatuleht oli väga täis kirjutatud ja isegi üle ääre. Nagu paljud teavad, siis minu graafik on töö-kool-kool-töö. See aasta pidin sinna vahele veel koolipraktika mahutama. Naljaga pooleks vöib öelda, et aastas oli mul ka kolm vaba päeva: esimene siis, kui käisin üle mere löbustuspargis, teine, kui tegin ära veoautojuhiload, ja kolmas siis, kui kolisin oma uude koju. Tööalaselt ei ole mul ka midagi ette heita ja loodan, et seda ei saa ka ülemused minu kohta teha ;) Aga mida vöiks tuua uus aasta? Ikka köikse köige paremat! Aasta kahel esimesel kuul maadlen koolis eksamitega ja üritan selle edukalt lõpetada. Sügisest tahaks taaskord kooli minna, aga see on juba pikem läbirääkimiste küsimus. Ja et uus aasta tuleks veel parem ja pönevam, siis olen alati uutele väljakutsetele avatud!“ Andres Haller, Saaremaa ja Hiiumaa patrull Andres on sisuliselt patrulli turvajuht Eestimaa suurimatel saartel.Temal käis Sensor septembris külas. „Aasta 2016 oli minule üldiselt öeldes väga kena. Konkreetselt midagi esile tuua ei ole – sõitsime nagu eelnevad aastad ikka rutiinis. Hea oli, et tulid mehitatud valve objektidele uued telefonid koos G4S Loginiga. Üllatus oli see, et Orissaare patrulli maht vähenes poole võrra. Uuest aastast loodan, et mehitatud valve objekte tuleks juurde, siis tööd rohkem. Kindlasti võiksid härrad spordiorganisaatorid ka saarte turvatöötajatele välja rääkida sportimisvõimalused, mis siiani on olnud null. Selline siin elu saartel on – vaikne. Äkki sõnusin nüüd ära. Head uut aastat!“

Janekist kirjutasime aprillinumbris. Siis elas ja töötas ta veel Ida-Virumaal, nüüd on tagasi Tallinnas. „Minu aasta on olnud suhteliselt teguderohke ja muutuseid täis, seda nii töö- kui ka eraelus. Aastake olin Tallinnast eemal Ida-Virumaal, kus sain juurde uusi sõpru ja kogemusi, ning juulis tõi eluke mind tagasi pealinna. Tagasi tulles ootas mind ees vana ja tuttav patrullikoht Tallinna kesklinnas ja vanad sõbrad. Enne seda sai aga Tallinnas ka päevniku ametit peetud ja Jõhvis patrulli ning vahetusevanema ametis oldud. Aasta alguses kutsuti mind Tuleviku Tegija programmi, mis on siiani ainult positiivseid emotsioone pakkunud. Hetkel on au olnud ka paar kuud patrullteenistuse turvajuhti asendada, kuna otsese ülemusega juhtus väike õnnetus ja ta pidi töölt eemal olema. Samas andis see võimaluse ennast proovile panna ses ametis ning tänu toetavatele kolleegidele said aetud ka asjad, milles mul kogemust on nappinud. Aasta on möödunud suhteliselt märkamatult, alles ju algas! Uuel aastal on plaane mitmeid: minna reisile, lõpetada pooleli olevad õpingud, veeta palju aega koos oma kalli tütrega ja kui hästi läheb, siis ootavad ees ka mõned suuremad projektid tuleviku tarbeks, mida ma hetkel ei avalda :) Ja mida ma veel luban, on see, et 2017. aastal hakkan jälle tihedamalt spordiga tegelema ja astun ka KMG trenni – Krav Maga on Iisraeli sõjaväe päritolu enesekaitse õpetus –, kuhu mind kutsuti ning ootan seda suure huviga. Ootan põnevusega uut aastat ja loodan, et katsumused on minu tulekuks valmis :) Soovin kõigile meeleolukat aasta lõppu ning uuel aastal uut hoogu, et edasi minna!“

Kas teadsid, et? Ülevaate seni ilmunud Sensoritest leiad www.g4s.ee/sensor lehelt!

Teeme suurperede jõulud maitsvaks Juba mitmendat aastat on G4Sil tavaks meeles pidada oma suurperedega töötajaid, andes jõulude eel neile üle maitsvad üllatuspakid hea ja paremaga. Tänavu on selline pakk teele minemas tublide päkapikkude abil üle Eesti 19 perele, kus kasvab neli või enam kuni 19-aastat last. Paki koostamise põhimõte on püsinud meil alati sama. Sinna läheb hea ja maitsev söögikraam, mida pühade ajal kodus lauale panna. Samuti oleme lähtunud sellest, et pakis oleks valdavalt kodumaised tooted. Jõulupakist leiab nii seaprae kui ka ahjukana, verivorste ja põdravorsti ning samuti

maitsvat praekõrvast. Loomulikult on pakis ka piparkoogitainas ja erinevaid maiustusi, teed-kohvi-glögi ja mandariine. Hea tavana ja lootusega valgetesse jõuludesse on „jõululaud“ pakitud piduritega kelgule, mis jääb lapsi ka edaspidi rõõmustama. Laste kasvatamine toob palju rõõmu, ent, mis seal salata, on ka üks vastutusrohkemaid „töid“. Mõistagi on ka kulutused suurel perel suuremad. Aidates katta jõululauda, soovime, et pühade ajal oleks ikka seda rõõmu ülekaalus ega peaks mõneks hetkeks muretsema argisema pärast. Ilusat jõuluaega!

varia Nagu kaks tilka vett!

Maailmakuulus näitleja Jude Law.

Meisterda ise kuuseehe ja võida auhindadu! Iga kodu on omanäoline. Lõika välja, värvi ja kaunista vastavalt oma maitsele ning kleebi või klammerda kokku G4S Koduvalvega varustatud majake, mille saad kuuse külge riputada. Maja saad veelgi ägedamaks teha, kui lõikad sellele aknaavad sisse ning valgustad kuusetuledega. Majakese saad kuuse külge panna, riputades selle kuusetulede külge või siis tehes augu(d) katuse sisse ja sealt paela läbi tõmmates. 10 kiiremat, kes pildistavad oma majakese üles ja saadavad foto aadressile kysimused@ee.g4s.com, saavad kingituseks Priit Pajusaare „Hea tuju laulude“ uhiuue plaadi. Head meisterdamist ja kaunist PÜHADEaega!

G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson.

Palju õnne võitjatele! Eelmise ristsõna vastus oli „Helkur on äge!“. Helkuri said 10 esimese vastajana Kristjan Krasnikov, Marko Kabrits, Kristi Ploom, Viktoria Tšernõhh, Tiit Nogu, Janek Post, Evelin Pahurin, Ahti Kamenik, Liina Tiias ja Liis Raudsep. G4Si logoga mütsi ja salli saab Reimo Haidak Võru patrullist.