SENSOR märts 2015 EST by AS G4S Eesti

sensor G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

? t a j a d teenin a v r u t d a Mär k

galerii

e Staažikate tänuüritusts tan ne og ho se sis juhatas

Ida piirkonna kaunid staažikad

Kummardus staažikatele Veebruaris toimusid traditsioonilised G4Si staažikate töötajate tänuüritused. Kutsed Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas toimunud autasustamisele said 293 töötajat. 64 töötajal täitus 5 aastat tööstaaži, 111 G4Sikat pidas 10-aastast tööjuubelit. 76 kolleegi tähistas15-aastast tööjuubelit ning 42 on töötanud G4Sis põlvkonna jagu aastaid. Aitäh teile hea töö ja pühendumuse eest!

Lääne piirkonna ühte säravamat naeratus t näeb G4Si Pärnu esinduses. Vija Raadik – 15 aastat tublit tööd

Viljandi pik 15 aastat anäpumeeste hirm turvastaaži Mati Mätlik –

ar osakonna juhataja Üll Müügidivisjoni Lõuna„Suur staaž on väärtus." Liblik:

Haldusos ak võtab va onna staažikaim stu ära teenitud Imre Soom tänusõna d

Igas piirkonnas oli tantsijate esinemine veidike erinev, kuid alati meeleolukas

Magus punkt tänuüritusele

Kõige pikem tantsurivi tekkis Põhja piirkonna staažikatest G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

juhtkiri sisukord 2 Tänu staažikatele 4 UUDISED 6 INTERVJUU Usutlus turvatehnikadivisjoni uue juhi Priit Orassoniga 10 INNOVATSIOON Milleks G4Sile kaks juhtimiskeskust? 12 MÄRKA TURVATEENINDAJAT! 13 UURING Kuidas saada paremaks tööandjaks? 14 FOOKUSES Soovitusindeks – kliendisuhte kraadiklaas 16 NAINE TURVAVALDKONNAS Elena Simankova: Turvatöö annab võimalusi tegeleda südamelähedaste asjadega 18 PERSOON Reiko Tääker rakendas edevuse vedama edukuse vankrit 22 VARIA 23 SILMARING Uudised, soovitused kevadiseks virgutuseks, raamatuelamused 24 RISTSÕNA

sensor SENSOR

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Väljaandja:

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus:

Menu Kirjastus OÜ

Trükk: Kroonpress Tiraaž: 1400

Toimetus:

Julia Garanža Maria Šnaper Kristel Saarm Maarika Haavistu Esme Kassak Kristiina Makut Artur Aunapu Ene Raja Reiko Tääker Villu Õun

Kas Sinus on turvateenindajat?

„M

illine teenindus!“ mõtlesin tänulikult, võttes pakiautomaadist välja päev varem Tartus Tasku keskusesse unustatud kingituse. Minu õnneks leidis selle keegi aus ostleja ning viis raamatupoe kassasse. Edasine oli lihtne: helistasin meie Tasku turvateenistusele ning leppisin kokku, et kingitus pannakse samal õhtul teele. Nii ka tehti. Tallinnas leidsin pakiautomaadist hoolega kõvasse pappkarpi pakitud kingituse, et selle habras sisu ei saaks kannatada. Pisiasi? „Vahurile ei jää ka märkamata, kui hommikuti uksele lähenen, ja ta ei pea paljuks seda ise avada, et säästa mind kotist töötõendi otsimisest ja külma käes paljaste kätega seismisest. Vahur teab meid kõiki nimepidi,“ kirjutab üks Eesti Telekomi töötajatest turvatöötaja-administraator Vahur Truupõllu kohta. „G4Si patrull toimetas sotsiaalmajja silmanähtavalt alajahtunud vanema härra, kes oli veetnud öö õues. Tegemist on küll eelmise aasta heateoga, see oli 14. detsembril,“ kirjeldas oma kogemust Paides elav inimene. Traditsioonilises võtmes vaadeldakse turvatöötajat korrakaitsjana, kelle ülesanne on rikkumisi ära hoida või neile reageerida. Ent aeg ja mõtteviis muutuvad ning üha rohkem ja rohkem näeme turvatööd tegevaid inimesi klienditeenindajatena. Teenindajatena, kelle üheks põhieesmärgiks on turvatunde tõusmisele kaasa aitamine. Ja nii nagu teistes teenindussfäärides, saame ka turvasektoris edukad olla vaid siis, kui inimesed on meie pakutud teenusega rahul. Esmakordselt korraldame me tänavu kampaaniat „Märka turvateenindajat!“. Kommentaarid ja tähelepanekud, mida inimesed selle kampaania raames jagavad, on üsna ühese sõnumiga. Lisaks tööalasele pädevusele, mida peetakse pigem enesestmõistetavaks, paneb head turvateenindajat märkama tema abivalmidus ja ettemõtlemine. Mõtle sellele! Julia Garanža

uudised G4S jätkab välisministeeriumi turvamist Märtsis sai välisministeeriumi ja G4Si vahel allkirjastatud uus leping, mille kohaselt jätkame strateegiliselt olulise objekti turvamist ka järgmisel kahel aastal. Lepingu järgi valvab G4S ministeeriumi Tallinnas Islandi väljakul asuvat hoonet, tagab külastamise režiimi ning järgib kehtestatud turvareeglitest kinnipidamist. Lisaks läbipääsu kontrollimisele kuulub turvatöötajate kohustuste hulka ka ringkäik, mis hõlmab kogu hoone territooriumit. Kokku on välisministeeriumi turvamisega seotud üheksa turvatöötajat. Nõuded strateegilise objekti turvateenistusele on kõrged: lisaks heale eesti keele oskusele peavad turvatöötajad valdama vene ja inglise keelt. Samuti peab kõigil välisministeeriumi objektil töötavatel turvateenindajatel olema riigisaladuse luba. Kui tunned huvi välisministeeriumi objektil töötamise vastu, võta ühendust valvedivisjoni teenistusjuhi Kristiina Eelmaaga: kristiina.eelmaa@ee.g4s.com

G4Si peamajas toimus koolitus strateegiliste objektide turvatöötajatele Märtsis toimus G4Si peamajas koolitus, milles osalemiseks said kutsed turvatöötajad, kes on seotud kõrgendatud turvanõuetega objektide turvamisega. Koolitusel võeti luubi alla keelatud ja ohtlike esemete leidmine ning nende tuvastamine turvakontrolli käigus. Õppepäevad koosnesid nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast, kus koolitatavad said äsja omandatud teadmisi kontrollida simulaatori abil. Eraldi teemana käsitleti läbivalgustusaparaadi ja metallidetektori kasutamist. Iga kahe aasta tagant korraldatava koolituse viis läbi lennujaama G4Si koolitusmeeskond, lektorina astus üles Kristjan Saarik, kes on töötanud lennujulgestuses 20 aastat. Lennundusosakonna juhataja sõnul tingis sellise koolituse korraldamise ühest küljest strateegiliste objektide turvamisele esitatavad kõrged nõuded, teisalt dikteerib selle sisu üleüldine olukord maailmas. „G4Si valves on ministeeriumid, saatkonnad ja lennujaamad. Ilmselgelt peab meie turvateenistus ajaga kaasas käima ning olema pädev ära tundma ohtu kujutavaid esemeid ja aineid ning oskama nendega ka ohutult ümber käia,“ sõnas Kristjan Saarik. Kokku osales koolitusel 20 turvatöötajat. Märtsis teatas Euroopa Komisjon, et kehtestab täiendavad nõuded lennule suunduvate reisijatega kaasas olevate esemete, sh käsipagasi julgestuskontrollile. Kõik Euroopa Liidu lennuväljad alustasid tänavu 1. märtsist käsipagasi läbivaatusel pisteliselt täiendavate julgestusmeetmete kohaldamist, mille käigus võetakse käsipagasilt proove, et tuvastada võimalike lõhkeainete jälgi. Protseduur on juba kasutusele võetud Ameerika Ühendriikides, Euroopa Liidu lennujaamades tulid täiendavad meetmed kasutusele 1. märtsist. Kontrolli viiakse kõigis liikmesriikide lennujaamades läbi sarnaselt.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

uudised Turvakonverents 2015 toimub aprillis 9. aprillil toimub Turvaettevõtete Liidu ja Äripäeva Konverentside koostööna turvavaldkonna olulisim aastasündmus – Turvakonverents 2015. Eesti seisab muutuste lävel – ühelt poolt äsja jõustunud Siseturvalisuse Arengukava 2015-2020 olulisi muutusi kogukonna vastutuses, teisalt tõstatab see küsimuse, kuivõrd oleme ühiskonnana valmis juhtumiteks, mis viimasel ajal on vapustanud Euroopat. Turvakonverents toob lavale nii tulevikutrendid kui reaalsed juhtumianalüüsid meie endi riigis. Konverentsi teemad on jaotatud kolme teemaplokki. Esimene keskendub siseturvalisusele ning uue, järgneva viie aasta, siseturvalisuse arengukava põhimõtete tutvustamisele. Konverentsi teises sessioonis keskendutakse praktilistele lahendustele ja parimate praktikate jagamisele. Advokaadibüroo jagab soovitusi, mida peaks turvafirma ja objekti haldaja arvestama, et kaitse korraldamisel mitte minna vastuollu seadusega. Suurürituste turvamisest räägib G4Si suurürituste turvajuht Kristjan Saarik, kes jagab ühtlasi kogemusi avaliku korra tagamisest rahvarohketel üritustel. Kolmas sessioon võtab fookusesse tuleviku teemad. Kas Eesti on valmis kriisiolukordadeks ning milliste tehnoloogiliste vahendite ning kontseptsioonidega tagatakse kord tulevikus? Visiooni „milline saab olema turvamaailm viie aasta pärast“ pakub Milestone´i esindaja. Konverentsi tipphetkeks on aasta parimate turvalahenduste tiitlite üleandmine. Turvakonverentsi täpsema kava leiab Äripäeva kodulehelt: http://seminar.aripaev.ee

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee

Uus siseturvalisuse arengukava loob eeldused suuremaks koostööks turvaettevõtete ja riigi vahel 26. veebruaril sai valitsuse istungil heakskiidu siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020. Siseministeeriumi ettepanekul algatatud siseturvalisuse arengukava koostamise käigus leppisid erinevad osapooled kokku turvalisust tõstvates tegevussuundades. Arengukavas on tähtis roll ka Eesti Turvaettevõtete Liidul ja turvaettevõtetel. „Uus arengukava loob eeldused riigi ja turvaettevõtete vahel sisukamaks koostööks, mis on ammu vajanud selgemat reeglistikku,“ sõnas ASi G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. „Samuti on oluline, et turvaettevõtetes nähakse partnerit, keda kaasata siseturvalisuse tagamisse. Loodan, et koostöö, mis varem toimis pigem tänu headele kontaktidele, saab nüüd ametliku vormi ning sunnib jõulisemalt nõudma ja kontrollima turvafirmade töö kvaliteeti. Mul on hea meel näha arengukavas ettepanekuid, mille edastas turvaettevõtete liidule G4S,“ lisas Sarapuu. „Turvaettevõtted on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingulised partnerid avalikus kohas korra tagamisel, ent siiski on teenuse kasutamine jõukohane pigem suurematele omavalitsusüksustele. Uue korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte kaasamist politsei ülesannete täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on turvaettevõtetel võimalik panustada ennetustöösse, sealhulgas nii oma klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega, sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne),“ on kirjas veebruaris valitsuses heakskiidetud siseturvalisuse arengukavas. Ettepanekuid arengukava täiendamiseks esitas ka G4S.

aprillis avatakse G4Si intranetis e-õppe keskkond Aprilli lõpus avatakse G4Si siseveebis e-õppe keskkond Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment). Õppekeskkonna leiab siseveebist ülemises menüüs „KOOLITUS“ nime alt.Tegu on kaasaegse platvormiga, mis võimaldab hallata nii õppesisu – õppematerjale, videosid, näitlikke praktilisi harjutusi, teste – kui ka saada tagasisidet õpitule, korraldada arutelusid ja teha kodutöid. „Tulevikus plaanime korraldada järjest rohkem koolitusi, mida toetab e-õpe ning Moodle on selleks parim keskkond,“ sõnas projekti eestvedaja koolitusjuht Anu Stamberg. Moodle on üks levinumaid vabal tarkvaral põhinevaid e-õppe keskkondi, millel on ligi 70 miljonit registreeritud kasutajat üle maailma. Õpikeskkond on sobilik ja mugav nendele, kes teevad e-õppe maailmas esimesi samme – sinna on sisse ehitatud hulk e-õppe vahendeid ja tegevusi, mida õpetaja ja õppija saavad e-kursusel kasutada (õppematerjalide esitamise võimalused, testid, ülesanded, foorumid jpm). Moodle´it kasutab Eestis enamik õppeasutusi, sh Tartu ja Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ning paljud teised. Esmane Moodle´i tutvustav seminar toimub 24. aprillil.

intervjuu

Priit orasson – praktilise meelega juht

Priit Orasson on üks kaval mees. Siiani on olnud nii, et iga kord, kui ma teda mõne tehnilise küsimusega peamaja 3. korruselt otsima läksin, oli ta suutnud end oskuslikult just selleks ajaks 5. korrusele peita. tekst: Kristiina Makut Fotod: Andres Putting

ärele mõeldes ei olnudki tegu mingi naljategemisega, vaid Priit, toona veel müügidivisjoni töötaja, töötaski tavapäraselt 5. korrusel, mis on G4Sis üldiselt tuntud tehniliste inimeste suure kontsentratsiooni poolest. Võib-olla polnudki tema valik nii juhuslik? Olgu sellega kuidas on – nüüd, kus Priit on asunud turvatehnikadivisjoni direktori vastutusrikkale ametikohale, paikneb tema kabinet 4. korrusel, kohe minu enda oma kõrval. Minul on põhjust rõõmustada (otsingud on läbi!) ja meil kõigil on põhjust kergendatult hingata – ettevõttest lahkunud endise turvatehnikadivisjoni direktori Priit Valgu ülesanded on üle võtnud igati nende vääriline ja tehniliselt ülimalt kompetentne inimene. Uurin, mis sorti mees Priit täpsemalt on ja mida ta turvatehnikadivisjoniga seoses plaanib.

et tehnika paigaldus asub enamasti ettevõtte väärtusahela lõpus. Selle tulemusel kuhjub kogu määramatus turvatehnikadivisjoni peale. Sellega seoses on minu soov organiseerida divisjoni tööd nii, et oleks rohkem infot, mille põhjal otsustada ja lubadusi anda. Süsteem peaks toimima tervikuna, muuhulgas peaks iga juht olema võimeline ütlema, kas üks või teine lahendus on võimalik või mitte. Tuleb leida need tööriistad (näiteks tarkvara), mille abil see teoks teha. Teine pool on antud lubadustest kinnipidamine. Sellele aitab kaasa realistlike lubaduste ja tähtaegade väljakäimine, kuid oluline on ka kiire reageerimine ootamatutes olukordades. Kui asjad ei lähe plaanitult, peame sealsamas leidma uued lahendused ning kohe klienti informeerima. Ära küsi, kuidas seda kõike ellu viia plaanin. Esialgu piisab sellest, et idee on meeskonnale vastuvõetav (naerab – toim).

Priit, kuidas esimesed päevad uues ametis on Sulle tundunud? Ütleme nii, et algus on paljulubav, kuid kogu pilti on veel raske hinnata. Töökohustusi tuleb küll järjest juurde, samas tahab see kõik veel sisseelamist.

Millised on suurimad erinevused praeguse ja uue töö vahel? Nii lühikese ametis oldud aja jooksul on seda raske öelda. Kindlasti on kattuvusi, kuna valdkond on sama. Samas on juba praegu laual olnud teemasid, mis puudutavad ainult direktori taset, näiteks riskihaldamine. Elame-näeme.

Mida näed suurima väljakutsena uuel ametipositsioonil? Kas seda just väljakutseks saab nimetada, aga kõige kokkuvõtlikumalt võib minu suure soovi sõnastada nii: turvatehnikadivisjon teab, mida lubab, ja täidab oma lubadusi. Tavaliselt kipuvad meie projektid olema kaunis keerulised ning neis on ka palju määramatust. Aeg, tehnika, ressursid – neid on sageli küllaltki raske planeerida, seda enam,

Viie alluva asemel hakkab Sul sisuliselt olema 172 alluvat. Kas tunnetad sellega seoses suurenenud vastutust? Loomulikult, lihtne see olema ei saa. Iga viimane kui üks nendest 172 inimesest on ettevõttele ülioluline. Üldine tendents on ju selline, et erinevate projektide arv suureneb pidevalt, kuid inimeste arv mitte. Peame oleG4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

intervjuu

intervjuu Turvaaudit Tartu-suurusele toorterase tehasele Veebruari lõpus suundus G4Si rahvusvaheline kolmest liikmest koosnev töögrupp, nende seas ka meie värske turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, Ukraina lõunaosas paiknevasse Krõvõi Rigi linna, kus asub Euroopa suurim toorterase tehas. Eesmärgiks oli viia läbi turvaaudit, mis võimaldaks leida leevendust tehase suurimatele turvaprobleemidele. Koos Priiduga kuulusid töögruppi üks belglane ja Suurbritannias töötav prantslane. Eesti esindaja valiku tingis suure tõenäosusega see, et meie ettevõte on kogu kontserni tasandil tuntud edasijõudnud tehnoloogiliste lahenduste kasutamise ja ka üldise hea maine poolest. Krõvõi Rigi tehast võib suuruselt kõrvutada Tartu linnaga ja seal töötab umbes 30 000 inimest. Priidu sõnul on tehast kimbutavad probleemid tingitud peamiselt nõukogudeaegsest mentaliteedist, millega kaasnevad sageli vargused ja organisatoorsed probleemid. Eraldi teemana kerkis esile ka terrorioht, mis on sealmail kahjuks vägagi reaalne. Kohalikud kardavad ida poolt tulevaid relvastatud jõuke ja sõjategevuse levikut lõunasse. Tehases oldud mõne päeva jooksul tutvus G4Si meeskond põhjalikult sealsete protsessidega, kogu tootmisahel käidi algusest lõpuni läbi. Selle tulemusel valmis nn executive summary, lühikokkuvõte nähtust, mis sisaldas tegevusjuhist turvalisuse suurendamiseks ja kadude vähendamiseks. Priidu hinnangul võib tulemusega igati rahule jääda, arvestades seal oldud aja lühidust. „Tegelikult piisaks üsna vähesest, et olemasolevad süsteemid efektiivsemalt tööle panna. Peamine probleem on selles, et tehas on küll nüüdisaegsete tehnoloogiatega varustatud, kuid neid ei osata kasutada. Sellest veelgi olulisem on protsesside üldine korraldatus. Ka seal on neil kõvasti arenguruumi,“ kommenteeris Priit. Kokkuvõttes hindas Priit Ukrainas veedetud aega igati tulemuslikuks. „Kolme päevaga sai väga palju tehtud, veelgi rohkem juurde õpitud,“ sõnas ta. Tulevik näitab, kas Ukraina komandeeringust kasvab välja veelgi suurema kaliibriga rahvusvaheline projekt.

Priit Orasson: "Mulle on alati meeldinud eelkõige praktilise väljundiga asjad. Need, mis lahendavad kellegi probleeme."

ma väga efektiivsed, võttes abiks tehnoloogilised lahendused. Samas tuleb leida moodused, kuidas töötajate motivatsioon kõrgel hoida. Praegu näen, et see on võimalik, pakkudes piisavalt põnevaid ülesandeid ja häid töötingimusi. Aga magada saad ikka rahulikult? Pean tunnistama, et uneaeg on jäänud tunni võrra lühemaks küll. Mingid mõtted ja ideed keerlevad pidevalt peas ringi ega anna rahu. Siin ei aita muud, kui et tuleb korraks üles tõusta ja need ideed kirja panna, endast välja lasta. Kas Sul on mingi visioon seoses uue ametikohaga? G4Si turvatehnikadivisjon peab olema turul number üks – oma valdkonna suurim tegija ning eelistatuim tööandja. Ka praegu oleme liidri rollis, kuid vahe konkurentidega peab

olema veel suurem ja eristumine nendest veel selgem. Ettevõttesiseselt oleme käibe poolest teisel kohal, jäädes alla mehitatud valvele. Kui uskuda endist turvatehnikadivisjoni direktorit Priit Valku, siis „läheb natuke aega ja varsti on turvatehnikadivisjon käibelt ettevõttes esimene“. Ma ei näe põhjust, miks see ei võiks nii minna. Kui kaua Sa oled G4Sis ja enne seda Alarmtecis töötanud? Alartmeci tulin 2003. aastal ja töötasin seal seitse aastat erinevatel ametikohtadel. Kui ma õigesti mäletan, siis alustasin müügijuhina ja pärast seda sain projektimüügi direktoriks. Kui 2010. aastal G4Si üle läksin, töötasin alguses projektiosakonna juhatajana (turvatehnikadivisjoni koosseisus) ja sealt edasi projektlahenduste osakonna juhatajana, sedapuhku müügidivisjonis.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

intervjuu

Mida pead oma senisteks suurimateks tööalasteks saavutusteks? Minu „lapsukesteks“ on eelkõige tolli automaatne numbrituvastussüsteem ja kiiruskaamerad. Kummagi projekti puhul seisin hea nii lahenduste müümise kui kokkupanemise eest. Numbrituvastussüsteemi eest pälvis Alarmtec ka World Customs Organizationi tunnustuse, mis mõjus eriti südantsoojendavalt. Mis töökohtadel oled veel töötanud? Ohhohoo (mõtlikult). Minu kõige esimene töö oli online-loto autojuht-tehnik Eesti Lotos. Sõitsin ringi ja hooldasin online-loto masinaid, neid, mis trükivad välja lotopileteid. Väga sageli tuli masinaid puhastada hamburgerisaia seemnetest ja muust sodist, kuna inimestel oli komme tellida pileteid burgereid või midagi muud kõrvale haugates.

Tegin seda tööd kaks või kolm aastat ülikooli kõrvalt, mis iseenesest oli väga mugav. Meil olid toona veel piiparid. Tänu nendele ei pidanud ma kusagil ühes kohas valves olema, vaid võisin rahulikult loengutes olla, kuni piipar pinisema hakkas. Õnneks ei juhtunud seda kordagi eksami ajal. Pärast seda töötasin erinevatel ametikohtadel Securitases, tehnikust hooldus- ja müügijuhini, kuni Priit Sarapuu mind Alarmteci kutsus. Ja mida Sa ülikoolis õppisid? Hariduselt olen aparaadiehituse insener, õppisin TTÜs. Tänapäeval kannab see eriala vist mehhatroonika nimetust. Mõtlesin mõni aeg tagasi isegi magistrikraadi tegemise peale, kuid asja lähemalt uurima hakates selgus, et minu haridus võrdubki tänapäevase magistrikraadiga. Nii et kui nüüd kusagile edasi, siis ainult doktoriks.

Kust on pärit Sinu huvi tehnikamaailma vastu? Ilmselt lapsepõlvest, minu isa ja onu olid samuti tehnikaga seotud. Samas ei olnud ma selline seadmete kallal nikerdaja, pigem vaimustusin tehnikaajakirjadest ja koolis tundsin huvi matemaatika ja füüsika vastu. Ülikoolis läks füüsika minu jaoks jällegi liiga teoreetiliseks ja seal ma enam nii väga ei hiilanud (naerab – toim). Mulle on alati meeldinud eelkõige praktilise väljundiga asjad. Need, mis lahendavad kellegi probleeme. Loodame, et Priidul ei tule oma uuel ametikohal kuigi palju probleemide lahendamisega tegeleda, kuna turvatehnikadivisjoni saab pidada siiski üsna hästi toimivaks üksuseks. Sellegipoolest soovime talle tuult tiibadesse ja lennukaid ideid divisjoni töö veelgi paremaks korraldamiseks! n

innovatsioon Reservjuhtimiskeskuse võimekust testivad vahetuse juht Marek Ottson (esiplaanil), patrullteenistuse vahetuse vanem Ove Sesmin ning projektijuht Jaan Vill.

Juhtimiskeskuse dublant hoiab halvad üllatused eemal Ilmselt teavad väga vähesed, et G4Sil on kaks juhtimiskeskust. Reservjuhtimiskeskus asub Tallinnas, selle täpsemat asukohta turvakaalutlustel laialt ei levitata. Erinevalt põhijuhtimiskeskusest, kus elu keeb ja töö käib ööpäev ringi, on varukeskus iseenesestmõistetavalt inimtühi. Ainsa hingelisena võtab meid arvuteid täis ruumis vastu mustakirju põhjakoristaja Liivo, kes hoiab reservkeskusel silma peal läbi akvaariumi klaasi. Milleks peab G4S kahte juhtimiskeskust ning mis puhkudel „väiksemat venda“ kasutatakse? tekst ja fotod: Julia Garanža

makontsern reservjuhtimise pidamist otseselt ei nõua, kuigi enamikus üle maailma asuvates G4Si üksustes on need olemas,“ selgitab Andrus Jauk, kes 2009. aastal oli üks neid, kes viisid ellu reservjuhtimiskeskuse asutamise idee. „Põhikeskuse „väiksem vend“ sai loodud riskide hajutamiseks, et võiksime garanteerida oma klientidele turvateenuse toimimise ka erakorraliste sündmuste puhul,“ lisab Andrus. Reservjuhtimiskeskus saab tehnilise valve kliente teenindada ka siis, kui peaksime min-

gil tõsisel põhjusel peamajast kiirelt lahkuma. Sama kehtib mehitatud valve kontrolli kohta – ka need funktsioonid võtab reservjuhtimiskeskus üle.

Lisagarantii turvateenuse toimimisele Otsustavaks jõuks, mis sunniks juhtimiskeskuse meeskonda hülgama oma peamajas asuvat ruumi, peab olema midagi tõsist – tuleoht, pommiähvardus –, ühesõnaga brutaalne, äkiline ja möödapääsmatu oht.

Juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker möönab siiski muhedalt, et tema oma meeskonnaga 1000 kilomeetri raadiuses kõige nüüdisaegsemast juhtimiskeskusest naljalt ei lahku: „Siin on meil tulekindlad uksed, oma sanitaarsõlm, korralik ventilatsioon, backup'itud süsteemid, seega tuleb lahkumine kõne alla vaid siis, kui saame selleks päästeameti korralduse.“ IT-osakonna juhataja Margo Külv lisab, et reservkeskuse olemasolu on vaid väike osa süsteemist, mis kindlustab turvateenuse katkematuse.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

INNOVATSIOON „Juhtimiskeskus kasutab klientide teenindamiseks ligi 30 programmi ning nende toimimist kindlustavad mitmed abinõud. Lühiajalise voolukatkestuse korral hoiab juhtimiskeskuse elus 64-kilovatine puhvertoiteallikas (UPS). Kauem kestva voolukatkestuse korral tagab kõikide uue peamaja süsteemide – elektri, interneti, ventilatsiooni – toimimise võimas diiselgeneraator, mis suudab hoida 8korruselist maja töövõimelisena 24 tundi, tarbides selleks 1500 liitrit diislikütust. Margo Külv lisab, et riskide hajutamiseks on juhtimiskeskuse peamiseks töövahendiks olev Safecon (tehnilise valve häirete töötlemise platvorm) dubleeritud teise füüsilise serveriga, mis mõistagi ei asu G4Si peamajas. Samuti on dubleeritud kõneside. Safecon suudab tagavara serverit „soojas hoida“ andmete automaatse uuendamisega. Võimekust töödelda häireid teisel serveril kontrollitakse kohustuslikus korras kolm korda aastas. Kõiki häiretega seonduvaid andmeid uuendatakse varuserveris automaatselt iga viie minuti tagant, objektide staatilisi andmeid kord tunnis. Paljud juhtimiskeskuse programmid, sealhulgas G4Si autopargi järelevalveprogramm SeeMe ning elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldus toimivad veebipõhiselt. Nendega seotud klientide teenindamine võib jätkuda ükskõik kust, kus on internetiühendus. „Ekstreemolukorras on täismahus teenuse tagamine küll raskendatud, kuid tehnilise valve kliendid, keda on Eestis ligi 48 000, saavad meie teenusega jätkuvalt arvestada,“ ütleb Külv. Reservjuhtimiskeskuse arvutitele teeb IT-osakond regulaarseid programmide uuendusi, et olukorras X oleksid need valmis „suure venna“ töökoormuse enda õlgadele võtma.

9 ärevat minutit Juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker räägib, et mullu suvel peamajas toimunud evakuatsiooniõppusel jõudsid nad oma meeskonnaga reservjuhtimiskeskusesse üheksa minutiga. See ärev aeg sisaldas ka töötajate sisselogimist ehk valmisolekut häirete teenindamiseks. Kohale mindi patrullekipaažide autodega. Varukeskuses on ettenähtud töökohad üheksale inimesele: vahetuse juhile, häirejuhtimise spetsialistidele ja mehitatud valve operaatorile. Vajadusel saab suure akvaariumiga varustatud ruumi lisada veel paar töökohta. Tääkeri sõnul on igas juhtimiskeskuse vahetuses neid inimesi, kes on „kloonis“ käinud ning katsetanud seal töötamist. „Edaspidi plaanime kasutada reservjuhtimiskeskust ka koolituskohana, kus meie uued töötajaid saavad rahulikult, kuid samas maksimaalselt elulistes tingimustes treenida,“ räägib Tääker. n

Juhtimiskeskuses kasutusel olevad tarkvarad: • Safecon – tehnilise valve häirete töötlemise platvorm • Voicecom, Cronos – mehitatud valve kontrolliprogramm • HotSec – suurklientide objektide häirete haldusprogramm • SLX – müügi- ja kliendihaldusprogramm • TAP – tööaja planeerimise programm • Lotus Notes – vahetuse aruanded, suhtlusprogramm üksuste vahel • Patrullide ja ressursside haldusprogrammid, sh E-patrull • Kontoriprogrammid Veebipõhised lahendused: • Cobra – sõidukitest tulevate häirete töötlus • SeeMee – autode valve- ja jälgimissüsteem • ELMO – elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldusprogramm

kampaania

„Märka turvateenindajat!“ kogus südamlikku tagasisidet Töö kiidab tegijat Suurima uhkustundega jagame teiega tänusõnu klientidelt. Kõigi kiitustega saab tutvuda G4Si siseveebis net.g4s.ee.

Märtsikuus korraldab G4S Eesti esmakordselt kampaaniat „Märka turvateenindajat!“. Selle raames oleme kutsunud tunnustama ja märkama inimesi turvavaldkonnas ning jagama G4Si töötajatega seotud klienditeeninduslikke kogemusi. Selleks avasime kodulehel eraldi ankeedi aadressil www.g4s.ee/ turvateenindaja, mille jätame edaspidigi avatuks. Oleme pea iga päev saanud tähelepanekuid, millest valdav osa positiivsed. Jagame neid meeleldi ka teiega. „Jalutasime perega Keila männiku ääres suunaga algkooli maja poole. Kõnniteel seisis väike tüdruk, kellel oli jalgrattaga mingisugune mure, et edasi sõita ei saanud. Samal ajal sõitis mööda Paldiski maanteed G4Si auto. Järelikult märkas selle juht hätta sattunud pisikest tüdrukut ning peatas auto ja läks talle appi. Natukese aja pärast sai tüdruk edasi sõita tänu abilisele. Nii tore, et G4Si töötaja tüdrukule appi läks.“ Keila linna kodanik „Kui Pärnu Keskuses juhtus suur õnnetus ühe poisiga, kes oli teiselt korruselt alla kukkunud, siis see tüdruk oskas inimesele esmaabi anda.“ „Joobes alaealised laamendasid Pärnu keskuses. Ajas nad ilusasti laiali, muutis keskuse palju rahulikumaks, säilitades külma närvi.“ Mariliis Mägi kohta Pärnu Keskuse külastajad „Turvamees, kes mäletab peale esimest kohtumist su nime, avab uksed, on igati tähelepanelik, alati rõõmsameelne, särav inimene. Eeskujuks paljudele meie maja töö-

tajatele, kuna just tema on see, kes teeb oma tööd kõige, kõige suurema südamega! Suur, suur aitäh Vahurile!“ Üks paljudest kiidusõnadest Eesti Telekomi töötajatelt seal ametis oleva Vahur Truupõllu kohta „Kiirel ajal enne poodide sulgemist aitas abivalmis turvatöötaja leida mul õige poe üles. Sai pärast tänatud ka. Sõitsin Raplast Tallinnasse justnimelt paari asja pärast.“ Priit Ülemiste keskuse turvatöötaja kohta „Väga tore turvatöötaja, kes paneb tähele kõike ja hoolib ka võõrastest. Olen teda juba korduvalt jäänud vaatama, kui ta jälgib kliente. Kui mõnel lapsevanemal maksmise juures kaob tähelepanu oma pisikesele põnnile ja põnn tahab jooksu pista, siis väga armsalt ja lapsesõbralikult suudab ta suunata lapsed ema juurde tagasi või hoida nad eemal välisuksest. Super!“ Tartus Rebase Rimis töötava Viive Trei kohta kaupluse külastaja Eneli

Ericsson tänas enda turvateenindajaid Jaanuari lõpus kutsus Ericsson meeleolukale tänuüritusele koostööpartnerite töötajad, kelle igapäevaste tööülesannete hulka kuulub teenindamine. Kutsed pidulikule üritusele said ka neli G4Si turvatöötajat. Kokku teenindab Ericssoni objekti 43 meie turvatöötajat, neist neli – Ainura Avdejev, Vladimir Mešalnikov, Kristina Korjas ja Irina Silinjat – valis Ericssoni tööpere parimateks turvateenindajateks. “Teenindaval personalil on Ericssonis igapäevaselt väga oluline roll selles, kuidas meie ennast siin tunneme. Nii sündiski meil idee, et sel aastal tahame tunnustada ja tänada meie koostööpartnerite tublimaid töötajaid, kes on oma tööpanusega aidanud meie tööpäeva siin ettevõttes rõõmsamaks ja paremaks muuta. Valikute kriteeriumiteks seadsime avatuse, professionaalsuse, soovi inimesi teenindada ja aidata ning loomulikult oskuse suhelda,” lausus autasustamisel Ericsson Eesti Tallinna tehase personalijuht Terje Sosi. Tänuväärt algatus! Lääne-Harju politseijaoskond tänab Keila patrulli Lääne-Harju politseijaoskond kiidab ja tänab G4Si patrulli koosseisus Rein Lindoja ja Aleksandr Šemovajev hea koostöö eest kaablivaraste tabamisel Keila Haigla territooriumil. Vargad olid tulnud väga kindlate kavatsustega ja nende autost leiti mitmesuguseid tööriistu. “1. märtsil hommikul sai politsei teate, et Keila Haigla majja on sisenenud vargad. Lisaks politseipatrullidele kaasati reageerivasse tegevusse Keila linna G4Si patrulli töötajad, kes aitasid territooriumil perimeetrit valvata. Tänu kiirele reageerimisele ja heale koostööle õnnestus suure hoone läbiotsimisel vargad tabada. Lääne-Harju politseijaoskond soovib kiita ja tänada G4S patrulli koosseisus Rein Lindoja ja Aleksandr Šemovajev," kirjutas meile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlaine. SEB Panga Turbekeskus tänab Erki Randa SEB Panga Ülikooli kontori juhataja Maarika Tosso edastas meile kirja, kus tõstab esile turvatöötaja Erki Rand tähelepanelikkust ja abivalmidust. „Samuti lahendas ta kiiresti olukorra 16. veebruaril pangaautomaadi juures hullunud meeskodanikuga,“ täpsustas ta. Panga kontori juhataja tänusõnadega ühines ka SEB Panga Turbekeskuse juhataja Villu Teder.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

uuring

Pane oma sõna maksma! Iga tööandja jaoks on tähtis, kuidas tema inimesed suhtuvad organisatsiooni, kus nad töötavad. Ei ole ju päris ükskõik, millised on töötingimused, millised on juhid ja meeskonnakaaslased ja milline on see töö, mida ma iga päev teen. Selleks, et ise kõiges selles kaasa rääkida, ootame Sind taas osalema rahulolu-uuringus. Irene Metsis, personalidirektor

e oleme seadnud endale väga ambitsioonika eesmärgi jõuda 10 parima teenindusettevõtte hulka aastaks 2016. Selle saavutamine sõltub suuresti meie töötajatest ja motivatsioonist. Kuigi iga inimese motivatsioon tekib temas endas, siis saab ettevõte palju teha selleks, et soov tööd teha oleks ja säiliks. Kaks aastat tagasi töötajate seas läbiviidud rahulolu-uuringu kaudu saime väga palju väärtuslikku infot selle kohta, mis ettevõttes vajab muutmist. Lisaks uuringule on muudatustele olnud heaks sisendiks eelmise aasta täiendkoolitused, kus inimeste mured ja rõõmud tulid selgelt välja. Nii mõnigi hea ettepanek sai ellu viidud just tänu nendele töötajatele, kes uuringu vahendusel ja ka koolitustel oma arvamust avaldasid. Suur aitäh kõigile! Järgnevalt väike ülevaade, mida oleme selle kahe aasta jooksul teinud:

KOOLITUS JA ARENDUS • Muutunud täiendkoolituste formaat – saaliloengute asemel on praktilised koolitused. • Panustatud on juhtide koolitamisse („Targa juhi õpituba“) ning alustatud on ka turvatöötajatele suunatud tulevikujuhtide arendusprogrammiga „Tuleviku Tegija“. • Ettevõttesisestest tööpakkumistest saab iganädalaselt ülevaate tööbörsilt siseveebis.

• Uue töötaja sisseelamisprogrammiga „Tere tulemast G4Si“ alustamine. • Häirejuhtimise spetsialistid ja patrullid saavad tutvuda teineteise tööga kohapeal. • Juhid käivad kord aastas töövarjudena tutvumas nii turvatöötajate, tehnikute, sularahatöötluse inimeste kui ka häirejuhtimise spetsialistide igapäevase tööeluga.

TÖÖTINGIMUSED • Kollektiivlepingu läbirääkimiste tulemusena uuendati kollektiivlepingut, täiendati soodustusi ja korrigeeriti palgatasemeid. • Igal aastal läheb üldisest hinnatõusust üha rohkem raha töötajate palkade tõusu. • Patrullekipaaži töötajatel on olnud võimalus tõsta taset ja saada edaspidi 3. taseme järgi tasu. • Töörõivastuse osas on korraldatud uus hange ja läbirääkimised on käimas.

TUNNUSTAMINE • Staažimärgid antakse kätte õigel staaži (5, 10, 15, 20 a) täitumise päeval koos pisikese kommikarbiga. • Staaži täitumisel on töötajal võimalik kinkekaarti ise valida. • Aasta parimate tunnustamise üritus muudeti peoks, kuhu on parimad töötajad oodatud kaaslastega.

SISEÜRITUSED, SPORTIMINE JA SUHTLUS • Uus ajakiri „Sensor“ kajastab rohkem meie enda töötajate tegemisi ja toob info töötajateni senisest sagedamini kätte – 8 korda aastas nii eesti kui ka vene keeles. • Taastatud on suvepäevad ning muudetud ka senist formaati. Sel aastal on rohkem tegevust ka neile, kes sporti teha ei soovi, ning on erinevad võimalused kolleegidega aega veeta. Suvepäevad on 14.–15. augustil 2015. • Spordiklubi on saanud uue hingamise ning nii Tallinnas kui piirkondades on rohkem sportimisvõimalusi. • Hea tava „Mina olen G4S“ elluviimine, et omavahelise suhtlemise kvaliteet ja tänu sellele ka teenindus oleks parem. Loodetavasti olete märganud neid positiivseid muutusi, kuid nagu öeldakse, alati saab veel paremini ja arenguruumi on küllaga. Eraldi tooksin sellegi välja, et juhid on palju panustanud töökorralduse ja -tingimuste paranemisse. Märtsikuus avatavas ankeetküsitluses on taaskord kõigil töötajatel võimalik anonüümselt teada anda oma ootustest ja soovidest, et G4Sist saaks veel parem tööandja. Igaühe panus on selleks tähtis! n

Osale küsitluses ja mõjuta oma tulevikku ettevõttes!

G4Si töötajate rahulolu-uuring kutsub osalema! 23. märts – 15. aprill Osaledes töörahulolu-uuringus, annad oma panuse sellesse, et G4Sist saaks parem tööandja nii Sulle kui ka Sinu kolleegidele! Soovime teada, mis hoiab Sind G4Sis ja ka seda, milliseid muutusi peaksime veel ette võtma, et Sinu rahulolu tööga kasvaks. Küsimustikku täites on Sul võimalik mõjutada oma tööd, meeskonda ja kogu ettevõtte arengut paremuse suunas. Uuringus osalemiseks on kaks võimalust: saad vastata Sinu töö e-posti aadressile tulnud elektroonsele küsitlusele või täita paberankeet, mille saad oma juhilt. Sinu arvamus on väga tähtis ja seetõttu kasuta kindlasti võimalust öelda, mida arvad! Irene Metsis Personalidirektor

soovitusindeks

Soovitusindeks kraadib

kliendisuhete soojust

G4Si ambitsioon on jõuda 10 parima Eesti teenindusettevõtte hulka 2016. aastal. Eesmärgi täitmine sõltub kliendi rahulolust meie teenustega. Igapäevaselt mõõdame kliendisuhte tugevust soovitusindeksi kaudu: küsime G4Si kui teenusepakkuja soovitamise tõenäosust oma sõbrale ning hinnangut teeninduskontaktile. Soovitusindeksi raames laekuv tagasiside on OLNUD AJENDIKS MITMELE MUUDATUSELE MEIE KLIENDITEENINDUSES. Tekst: Maarika Haavistu

„S

oovitusindeks õpetab kiiresti klienti kuulama ja tähele panema, nii kujuneb harjumus alati arvestada oma töös kliendiga. Klientide tagasiside tekitab kogu ettevõttes kuni tippjuhtkonnani välja sisemisi arutelusid ja paneb tegutsema – kavandame muudatusi ja uuendusi lähtudes sellest, mida kliendid on olulisemaks hinnanud,“ selgitab juhatuse liige ja klienditeenindusdivisjoni direktor Ene Raja. „Käivitasime soovitusindeksi 2013. aastal, küsides tagasisidet klientidelt, kes on suhelnud teeninduskeskuse, haldurite, turvajuhtide, tehnilise toe töötajate, tehnikute, turvatöötajate, müügijuhtide, rahaveo ja -töötluse inimestega. Tänaseks oleme saatnud küsitlusi üle 24 000 ja neile on vastanud 29% selle saanutest ehk ligi 7000 klienti,“ annab ülevaate erakliendihalduse osakonnajuhataja Dagmar Pedaja.

Eestlane jagab kiidusõnu

Kliendiga võtame ühendust kiirelt ja läbimõeldult, seejuures mittesoovitajaga räägib osakonnajuhataja personaalselt. „Kuigi arvatakse, et eestimaalane ei ole aldis tagasisidet andma, on meie kogemus vastupidine. Kliendid annavad põhjalikke vastuseid: koguni 56% vastanutest on kirjutanud kommen-

Tagasiside kirjapilt muutmata kujul

taari. Enim hinnatakse töötajate kompetentsi – kiiret ja pädevat nõu tehnikaalastes küsimustes –, kiirust, sõbralikkust ja viisakust ning sobiva lahenduse leidmist,“ võtab Dagmar Pedaja tagaside kokku. „Kliendi tagasiside on tähtis igale töötajale. Kui minu tööd on hinnatud väga heaks, saan kinnitust, et olen õigel teel. Eriti olen rahul, kui suudan klienti üllatada ületades tema ootusi – vaatan alati sammu paar kaugemale helistamise põhjusest. Keerulist teenindussituatsiooni ette teades viin ennast objektil toimunuga kurssi ning mõtlen välja, milliseid lahendusi kliendile pakkuda saan. Klient annab hinnangu kogu teeninduse protsessile, seega iga töötaja panusest selles ahelas sõltub kliendi kogemus,“ leiab suurepäraseid kliendi hinnanguid saanud tehnilise toe klienditeenindaja Kristel Saarm. Milliseid muudatusi ja uuendusi oleme tänu tagasisidele teinud? Suurendasime klientide kiiremaks abistamiseks tehnilise toe meeskonda, avasime e-teeninduse ning käivitasime patrullekipaažide reageerimisvõimekuse tõstmiseks ePatrulli lahenduse. Samuti alustasime ulatusliku mitmeaastase tööoskuste arendamisele keskenduva koolituskavaga ning lõime omavahel ja kliendiga suhtlemise juhiseid sisaldava G4Si Hea Tava. „Kliendi-

Ahto Jõhvik turvatehnikadivisjon "See viimane oli super. Sobiv redel endal kaasas (meil on kõrged laed). Absoluutselt tundis süsteemi loogilisust. Millised andurid mis numbri all on. Pakkus võimalusi süsteemi täiendavaks häälestamiseks ja teostas selle väga professionaalselt."

le tuleb anda tagasisidet, mis tema arvamusest sõltub ja muutub. Kord aastas saadame klientidele tehtust ülevaatliku n-ö tänukirja,“ märgib Ene Raja.

Ainult präänik

Ka ettevõttesiseses kommunikatsioonis peegeldame töötajatele klientide hinnanguid ja toome eeskujusid. G4Si peamaja trepikoda ehib soovitusindeksi eesmärkide ja tulemuste visuaalne lahendus. Ühtlasi on juhtide motivatsioonisüsteem seotud soovitusindeksi tulemustega. „Kuigi teeninduskontakti hinnatakse alati kõrgemalt kui ettevõtet, on 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga ettevõtte üldine soovitusindeks kasvanud 51%. Mittesoovitajate osakaal on vähenenud ja soovitajate osakaal suurenenud. Suurimad tõusjad olid sularaha-, valve- ja klienditeenindusdivisjon, parimatest parimad aga sularaha-, müügi- ja turvatehnikadivisjon. Kuid kõige tähtsam on positiivne mõju ettevõtte tulemustele – meil on suurepärane teenindus, kliendid tajuvad suhte kvaliteeti ja on nõus parema teenuse eest rohkem maksma –, kasvanud on klientide rahulolu ja vähenenud lahkuvate klientide osakaal 21%,“ kirjeldab soovitusindeksi mõju Ene Raja.

jaak luide müügidivisjon "Mehed tunnevad kella. Nii müügimees kui ka tehnik olid oma ala profid. Olen nendega väga rahul. Suur tänu neile."

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

soovitusindeks Artjom Sokolov, G4S Eesti juhatuse liige ja finantsdirektor Ettevõtted keskenduvad üha enam kliendisuhete juhtimisele, mille eesmärgiks on pakkuda klientidele suurepärast teenindust. Omal algatusel soovitusindeksi rakendanud G4S Eesti on olnud G4Si Euroopa üksustest esimene. Jaanuari lõpus Budapestis toimunud G4Si Euroopa regiooni juhtide konverentsil otsustati hakata koguma klientide tagasisidet soovitusindeksi kaudu üle Euroopa ning Eesti kogemus tõsteti esile. Kuldar Hansen, Recommender OÜ tegevjuht Laias laastus võib soovitusindeksi tagasiside küsimise praktika jagada kahte gruppi: transaktsiooniline uuring (küsitlus saadetakse pärast teeninduskontakti) ja suhtepõhine uuring (küsitlus saadetakse paar korda aastas). Enamik ettevõtteid, ligikaudu 85%, küsib tagasisidet regulaarselt, st tagasiside küsimustik saadetakse kliendile vahetult pärast teenuse osutamist. 15% klientidest kasutavad soovitusindeksit ka suhteuuringuks, mille puhul küsitlus saadetakse olulistele võtmeklientidele paar korda aastas.

Jaanika tuvi klienditeenindusdivisjon "Kontakt oli konkreetne, asjalik ja asjakohane. Situatsiooni lahendamise initsiatiiv oli G4Si-poolne, see jättis sümpaatse mulje."

marko kabrits turvatehnikadivisjon "Tehnik oli kogemustega, oskas küsida ja samas ka kogemustest näiteid tuua, kuidas peaks üks valve üles ehitatud olema. Oli isegi vaatamata hilisele õhtutunninle positiivne."

liilia kairo klienditeenindusdivisjon "Operaator oli, nagu alati, viisakas, korrektne ning siiralt muretses minu probleemi pärast (ajal, mil olin teel kodu poole, helistas, andis teada, et ekipaaž on juba saabunud ja välisvaatluse teinud ning kõik tundub OK olevat)."

klienditeenindusdivisjon

2014 IV kvartali eesmärk

53%

turvatehnikadivisjon

26%

62%

Mihhail Minajev valvedivisjon "Ei lahkunud esimeste selgituste peale, vaid üritas ikkagi veenduda, et tegemist ei ole sissetungijatega. Mis siis, et tegelikult midagi kahtlast ei tundunud."

-25 -50 -75

0 üldine tulemus

27%

-100

25 50 75 100

Klientide tagasiside viimase kolme kuu jooksul

müügidivisjon

valvedivisjon

60%

sularahadivisjon

70%

78%

Naine turvaäris

Elena Simankova: turvaäris ei ole nn naistetöid

Pole saladus, et olemuselt maskuliinses turvaäris on suur osakaal naistel. G4Sikate seas on naisterahvaid eri ametikohtadel vähemalt kolmandik. Sel korral võtsime ette käigu piirilinna ning tegime lähemalt tutvust Narvas elava ja Eesti Energia Elektrijaamas töötava Elena Simankovaga. tekst: Maria Šnaper fotod: Maria Šnaper ja erakogu

äev, mil kohtume Elenaga Balti Elektrijaama tuhamäe jalamil, on tähenduslik selle poolest, et siis sai täis täpselt üks aasta ajast, mil Elenast ja paljudest teistest elektrijaama töötajatest said G4Si tööpere liikmed. Räägime Elenaga sellest, kuidas on naisterahvana töötada turvaäris, millised on kogemused esimesest G4Si-aastast ning tutvustame tema vabatahtlikku tegevust noortega.

Ei ole puhtalt meeste mängumaa Paljude kõrvaltvaatajate jaoks võib tunduda turvatöö lihtne, kuid märkamata jääb, kui palju nõuab see töö keskendumist ja tähelepanu. „Naisi on meil ettevõttes küllaltki palju ja me saame suurepäraselt hakkama. Kuid naised jäävad ikkagi naisteks, isegi siis, kui nad töötavad nn meeste sfääris.

Sellegipoolest ei ole ma kuigi kindel, et saame enam rääkida turvateenindaja tööst kui puhtalt meeste mängumaast,“ arutleb Elena, kes on turvatööd teinud juba üle kümne aasta ja tunneb valdkonda erinevate ettevõtete vormi kandnuna pea läbi ja lõhki. Ta on veendunud, et naiste roll ja panus sellesse töösse ei ole meeste omast sugugi väiksem ainuüksi juba sellepärast, et tööülesanded on enamjaolt samad. Teadupärast on turvavaldkonnas vaid üksikud ametikohad, kus naised ei tööta ja need eeldavad üldjuhul relvamaailmaga sina peal olemist. Enamiku muude turvatöödega saavad naised sama hästi hakkama ja võivad mõnes asjas loomu poolest paremadki olla. „Meil ei ole kergemaid „naiste tööülesandeid“ ja raskemaid „meeste töid“. Naistesse suhtutakse samasuguse lugupidamisega kui meestesse,“ tõdeb Elena ise.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

Naine turvaäris Elu on pidev liikumine Elena leiad pildi keskelt: naine helesinises T-särgis ja vikerkaarevärvilise vanikuga. „Lastelaagrite korraldamine on minu jaoks südameasi, see on miski, mis läheb mulle väga korda,” ütleb Elena.

Naljad ja distsipliin käsikäes Tööpaiga, kus Elena töötab, muudab eriliseks mõneti see, et sama seltskonnaga on üheskoos töötatud mitu aastat ning see on kasvatanud ühtehoidmist. „Mulle meeldib minu töö ja kollektiiv. Meil puudub ülevalt alla vaatamine sõltumata sellest, mis ametipositsioonil keegi on. Omavahelised suhted on soojad või isegi lahked,“ jutustab Elena. See, et ülemus võib tööajal olla ka hea sõbra või tuttava rollis, ei tähenda tema sõnul, et kusagil jääks mõni tähtis tööülesanne tegemata. „Leidub hetki, kui võime istuda koos maha ja teha nalja, kuid samas on ka distsipliin omal kohal,“ märgib ta. Selline õhkkond toetab üksteisega läbisaamist ja koostööd ning on paljuski ühe hea töökoha aluseks. Põhjust ei tule samas ka kaugelt otsida: kollektiiv ise on küll aja jooksul muutunud, kuid inimesed, kes sellele aluse panevad, on jäänud samaks ning aastatega on jõutud üksteist hästi tundma õppida. Elena töötab elektrijaamas juba 2004. aastast.

Esimene aasta G4Sis Esmalt töötas Elena Eesti Energia Elektrijaamas Securitase vormi kandes, seejärel sai riietus välja vahetatud USSi mundri vastu ning eelmise aasta kevadest vaatab vormirõivailt vastu G4Si märk. „G4Si tulles mõtlesime, et mis nüüd ikka muutub peale logo meie riietusel, kuid ainult sellega muudatus siiski ei piirdunud. Mingil määral muutus meie palganumber, mis oli kindlasti meeldiv, ning muutus ka

ülemus, kes on väga sümpaatne inimene, alati kättesaadav ja alati nõus informeerima vajalikes küsimustes,“ räägib Elena. Üheks teistsuguseks kogemuseks peab ta ka novembris täiendkoolituse raames läbiviidud „Mina olen G4S“ hea tava koolitust. „See koolituse osa, mis puudutas suhtlust kollektiivis ja sellesse suhtumist, oli äärmiselt meeldiv ja vajalik. Seal kerkis pinnale mõte, et kõik me oleme erinevad, kuid moodustame ettevõttena ühtse terviku. Tundub, et meie organisatsiooni jaoks on see oluline, sõltumata sellest, kelle kingadest me ettevõtet vaatleme. Kuigi erinevus rikastab, on oluline pidada meeles kõike seda, mis meid ühendab, seda enam praeguste sündmuste taustal maailmas. See tekitab ühtsustunde ja muudab suhtumist üksteisesse,“ arendab Elena edasi koolituselt saadud mõtteid. Väga oluline on Elena jaoks seegi, et tänu paindlikule töögraafikule saab ta pühenduda teda huvitavatele õpingutele ja vabatahtlikule tegevusele noortega.

„Kui me vaatame ühiskonna mõistet laiemalt, siis iga ühiskond põhineb väärtustel, mis on seotud piiblilugudega. Kui vaatame konkreetselt meie tänapäeva ühiskonda, siis paljud väärtused on läinud ajaga kaduma."

Elena iseloomustab end kui optimisti, kelle elukorraldust juhib moto „Elu on pidev liikumine“. See tähendab tema jaoks aina kõrgemate eesmärkide seadmist ja nendeni pürgimist. Sellised põhimõtted jätavad küll puhkamiseks vähe aega, kuid oma töös ja huvitegevustes on Elena leidnud just selle soone, mis aitab hoida meeli erksana. Peale selle, et Elena töötab G4Sis, õpib ta Peterburi Vaimulikus Akadeemias ning tegeleb Narva käitumisprobleemidega noorte aitamisega ja suunamisega paremale eluteekonnale. Noortele, kes on proovinud ja näinud elus rohkem, kui üks laps peaks teatud eluetappi jõudes, korraldab Elena suve- ja talvelaagreid, ühisüritusi ning hoiab nendega püsivalt kontakti ka töiste argipäevade lõpus. Elena tegevus noortega algas täiesti vabatahtlikult ja spontaanselt ega ole seotud ühegi noorsoo-organisatsiooniga. Just selles tegevuses on leidnud loo kangelanna oma tõelise kutsumuse. „Kui me vaatame ühiskonna mõistet laiemalt, siis iga ühiskond põhineb väärtustel, mis on seotud piiblilugudega. Kui vaatame konkreetselt meie tänapäeva ühiskonda, siis paljud väärtused on läinud ajaga kaduma. Minu ülesanne on suunata lapsi, kellega tegelen, teele, mis soodustaks neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Seda protsessi soodustavad paljuski minu õpingud, mis ei piirdu ainult usundite ja vaimuelu valdkondadega, vaid ka psühholoogiaga,“ selgitab Elena oma tööväliste tegevuste tagamaid ja motiive.

Töö ja tööväline üksteist täiendamas „Ma tegutsen küll näiliselt mitmes üksteisest täiesti erinevas valdkonnas, ent tegelikult on mu töö ja tööväline tegevus suurepärases omavahelises kooskõlas,“ leiab ta. Ja tõepoolest, tegutsemisel käitumisprobleemidega noortega ning turvatööl on omad kokkupuutepunktid täiesti olemas. Turvatöös on ääretult oluline ennetamine ning seda on ka varakult noortele õige suuna kätteandmine. „Kui ma tulen tööle, on mul võimalik keskenduda täielikult vaid töökohustustele ja jätta kõik tööväline koju, samas puhkepäevadel võin lülitada end tööl toimuvast täielikult välja,“ on Elena suutnud oskuslikult oma elu seada. Seejuures pälvib tema erilise tänutunde töögraafiku paindlikkus ning ülemuse ja ülejäänud kollektiivi vastutulelikkus ja mõistev suhtumine. „See töö võimaldab mul muuhulgas tegeleda sellega, mis mulle väga korda läheb ja millesse suhtun erilise hoolega.“ n

intervjuu

Reiko Tääker: „Iga üksust tuleb juhtida

samamoodi kui oma ettevõtet” “Muutused on elus väga olulised, need viivad edasi. Kuid ükski muutus ei tule niisama, muutusteks on vaja endaga tööd teha nii, et teinekord on higilõhna tunda,” räägib arengust vaimustuv Reiko Tääker. tekst: Silja Paavle, Õhtuleht FOTOd: Julia Garanža, erakogu

usternäide arenemisest ja muutumisest on 35-aastase Reiko Tääkeri kogu karjäär. 2001. aastal ESS-is mehitatud valve turvatöötajana alustanud mehest on läbi erinevate ametipostide kasvanud G4S Eesti juhtimiskeskuse osakonnajuhataja ning sisekoolitaja. Mehe elu ja karjäär on musternäide sellestki, kuidas üks õige otsus vallandab lumepalliefekti ning toob kaasa hulgaliselt meelepäraseid ja põnevust pakkuvaid tegevusi.

Aasta 2002: Reiko patrullis koos oma esimese ja ainukese paarimehe Henrik Ilissoniga

Aga alustame algusest. Turvatööle sattus Reiko, nagu juba mainitud, 2001. aastal. “See oli turvaturul keeruline aeg, turvatöötajatele olid nõuded kõrged, turvamees pidi ennekõike olema sajakilone mees,” meenutab tollal raskejõustikku harrastanud Reiko. Mehitatud valve turvatöötaja ametikohale ühes Tallinna pangas jäi mees pooleks aastaks. Seejärel tuli teenistus Eesti sõjaväes, Vahipataljonis. Sealt naastes läks Reiko vahepeal nime muutnud Falck Eestist tööd küsima. Kos-

tiverest pärit mehele pakuti Lasnamäe ekipaaži autojuhi kohta, mille ta otsustas vastu võtta. “Minul oli vaid valvuri kvalifikatsioon, kuid kuid mind pandi välja õpetama kogenud paarimees Hendrik Illisson. Hendrik on minu seni esimene ja ainuke paarimees. Ta töötab tänaseni samas Lasnamäe patrullis ehk juba pea 20 aastat,” räägib Reiko, et staažikad turvatöötajad pole Eestis sugugi harulduseks.

Oma firma patrioot

Edasi töötas Reiko mehitatud valve vahetuse vanemana Falck Eestis, vanemoperaatorina ja vahetuse ülema abina G4S-is. Viimased paar aastat on ta tegutsenud teenusejuhina, sisekoolitajana ning juhtimiskeskuse osakonnajuhataja kohusetäitjana. Alates aprillist kaob Reiko ametinime tagant kohusetäitja nimetus. Kui küsida Reikolt, milline tööperiood on olnud tema jaoks õpetlikem, ei oska ta üht teisele eelistada. Iga amet on midagi õpetanud ja igal neist oma roll. Küll aga on olnud keerukaid aegu, näiteks juhtimiskeskusesse tööle asudes. “Alguses oli väga raske ja ega mind väga tõsiselt võetud. Olin aga järjepidev, ei andnud alla ja lõpuks kõik laabus,“ meenutab ta seda kohanemisaega. Reiko ütleb, et ta on oma firma patrioot. Seepärast püüab ta alati hoida kätt pulsil, näha ettevõtet kui tervikut ning õpitut ka teistega jagada. See oli ka põhjus, miks mees

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

intervjuu

Reiko Tääker: „Ma ei mõtle probleemide korral oma lõigu või isiku seisukohalt, vaid ikka nii, et kuidas üht või teist tehes on võimalik ettevõtet edasi viia.”

intervjuu otsustas 2013. aastal näidata huvi erinevate teenuste ja projektide väljatöötamise vastu ning temast sai teenustejuht. “Kogu turvabisnis on ajaga muutunud ja muutumas – õigel kursil olemiseks tuleb pidevalt häid mõtteid leida ja edukalt edasiminekuks olemasolevaid tegevusi analüüsida,” selgitab ta. Vormis hoidmiseks ja kogemuse rikastamiseks on Reiko käinud arvukalt turvamas ka vabaõhuüritusi, teinud mitmeid ihukaitseprojekte ning käinud ka piiri taga turvatööd tegemas.

Sammu võrra asjadest ees

Reiko ütleb, et ta on inimene, kes mõtleb palju. Eriti meeldib talle mõelda siis, kui ta õhtuti jooksmas käib. Pidev mõtlemine ja tegevuste analüüs on teinud temast mehe, kes oskab alati asju näha mõned sammud ette. Juhtimiskeskuse töös on see väga oluline, sest piltlikult öeldes on juhtimiskeskus turvaettevõtte süda, mis ülejäänud vereringet töös hoiab. Et kõik toimiks, et tohi südame töö katkeda. Eriti oluline on hetkest sammuke ees olla osakonnajuhatajana, kes peab ohtu aimates mõnikord toimima pidurina ja teisel momendil oskama jälle seda pidurit parajas koguses järele anda. Kõikides oma tegevustes ja otsustes püüab Reiko aimata tervikut. “Ma ei mõtle probleemide korral oma lõigu või isiku seisukohalt, vaid ikka nii, et kuidas üht või teist tehes on võimalik ettevõtet edasi viia,” märgib ta. Reiko arvates tulebki iga üksikut üksust juhtida samuti kui oma ettevõtet ehk nii, et kõik toimiks tulemuslikult ja hästi. Kõige selleni on jõudnud Reiko aastatepikkuse töökogemuse Aasta 2007: "Kelgukoerte" võtetel koos tulemusena. Ta tunnistab, et näit leja Ivo Uukkiviga on kõigilt enda juhtidelt ühtteist kõrva taha pannud. Erinevate juhtide tööd võrreldes on ta enda jaoks pannud ka paika põhimõtted, millise mudeliga saab edasi minna nii, et asjad toimiksid.

Pidevalt pildis

Muutuste juurde tagasi minnes nendib Reiko, et oluliseks murdepunktiks tema elus sai 2008. aasta, mil otsustas pärast esimese poja sündi suitsetamise maha jätta. “Tagantjärele olen ma selle otsuse üle väga õnnelik, kuigi öösiti tööd tehes nägin endaga kurja vaeva. Suits, kohv ja kiirtoit ju justkui kuuluvad öötöölistega kokku,” tõdeb ta.

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

intervjuu Reiko ütleb, et kuigi ta elu kipub võtma pidevalt kestva täismaratoni mõõtmeid, on reegel selline, et kes palju teeb, see palju jõuab.

Enda käsilevõtmine tõi kaasa kehakaalu langemise. Ning see omakorda tõi kaasa, et veerandsada kilo kergemat meest hakati kutsuma G4Si reklaamidesse. “See oli üks imelik aeg, inimesed ei tahtnud eriti pildil olla. Mul tekkis aga fotograafidega side ja mind hakati asjaolude sobides teistessegi reklaamidesse kutsuma,” meenutab mees ja lisab muheledes, et sellest ajast sai alguse ka tema edevuse teekond. Reklaamides ja teleprojektides osaleb ta sobivusel tänaseni. Kui edevus on enamasti halvamaiguline sõna, siis Reiko otsustas ära kasutada selle positiivsema külje ning pani aktiivselt oma edu nimel tööle. See tähendas, et ühtäkki sai ta töises plaanis oma arvamust avaldada väga erinevatel teemadel. See omakorda innustas edasi mõtlema ning Reiko hakkas hirmsasti tööd rabama. Ei olnud harvad päevad, mil hommikul valvetöö lõpetanud mees istus juba kahe tunni pärast koosolekul. “Abikaasa küll torises, et riskin oma tervisega. Ma isegi mõtlen vahel, et liigne agarus on pigem ogarus. Kuid täna näen, et aktiivsus sel perioodil tasus end ära,” kostab ta ise.

Pingeolukordades töötamine hoiab vaimu virge

Kõik see on õpetanud Reikole ka stressitaluvust – juhtimiskeskuse pingelises töös ilma selleta hakkama ei saakski. “Minu pikk tööstaaž on paksu naha kasvatamisele kaasa aidanud,” naerab Reiko ja lisab, et ta ongi tegelikult loomult inimene, kellele meeldib tööd teha väikese pinge all. “See on nagu advokaatidega, kes suudavad kohtus pinge all teravamalt nõelata. Mina tunnen, et suudan pingeolukordades paremini keskenduda ning lahendusi leida,” märgib ta. Üheks ägedamaks muutusteperioodiks peab Reiko aga möödunud aasta septembris alanut. “Ma ei osanud elus undki näha, et lisaks kõigele muule võib minust saada koolitaja!” Reiko oletab, et selles mängis oma rolli asjaolu, et talle meeldib rääkida, lisaks tundis ta, et aastatega kogunenud teadmistest võiks lõpuks teistelgi kasu olla. Koolitajaks saamine pani Reiko omakorda iseendki arendama ning internetis veidi ringi tuhnides avastas ta Alar Ojastu loengud. Neid on ta nüüdseks tundide kaupa kuulanud nii kodus askeldades kui õhtustel jooksutiirudel. Reikot inspireeris Ojastu veendumus, et teenindus on üles ehitatud tagatoale ehk kui ettevõttes on sisemiselt asjad korras, on korras ka suhtlus väljapoole, see tähendab klienditeenindus. “Iga juht peaks teadvustama, kui tähtis on suhtlemine asutuse siseselt ja kui palju saavad juhid ära teha selleks, kuidas tunnevad inimesed end eesliinil,” kostab ta. Nüüdseks on Reikol õnnestunud Ojastu koolitustel ka kohal käia ning neist sai ta innustust veelgi.

Iseendaga tegeledes iseenda peremeheks

Möödunud sügisest hakkas Reiko rohkem ka raamatuid lugema. Ja mitte lihtsalt raamatuid, vaid selliseid, millest töös kasu, näiteks neurolingvistilisest programmeerimisest. “Võib tunduda, et seesugune lähenemine on teeninduse korraldamisel eriti sügavustesse laskumine, kuid tegelikkuses mitte. Ka hea teeninduse juures on oluline, kuidas oma aega ja aju planeerida,” tähendab ta. Tõsi, Reiko möönab, et vajadus sellise kirjanduse läbitöötamiseks tekib teatud tasandile jõudes. Teisalt annab just seesugune teadmiste omandamine võimaluse oma isikliku filosoofia tekkeks, mis on koolitaja rollis hädavajalik. Kõik need muutused on viinud selleni, et Reiko mitte ei nõua üksnes teistelt, vaid seab ka endale kõrgeid nõudmisi, ja seda mitte üksnes arendamise, vaid ka hea väljanägemise seisukohalt. “Mulle meeldib see, kui ma näen hea välja,” kinnitab mees, keda ajamata habemega või kortsus särgiga niisama

lihtsalt ei kohta. Reiko möönab, et iseendaga tegelemine on teema, milleni jõudmine Eestis võtab veel aega. Ilma selleta aga ei saa, sest vaid nii on võimalik olla iseenda peremees. “See on ülioluline ja seda mitte ainult mõtetes, vaid ka tegudes. Mina julgen täna öelda, et olen iseenda peremees. Ma kontrollin oma kaalu ja teen tööd, mis mulle meeldib. Tänu sellele saan kogeda nii kiireid, raskeid kui ka väga ägedaid hetki.” Mis on aga teda nii kaua oma tööl hoidnud? “Pidevad uued väljakutsed. Mõni vahetab firmasid, mina positsioone,” on Reikol vastus varnast võtta. Kui palju kõige selle kõrvalt pere, abikaasa ja kolme lapse, jaoks aega jääb, on järgmine küsimus, mis tegelikult juba intervjuu algusest saati keelel kibeleb. “Aeg… ainus, kes minu aja kasutusega rahul vist pole, on abikaasa,” nendib Reiko. Samas ütleb ta, et kõiki tegemisi planeeritakse pereringis hoolikalt ning lastega koos kasvamine on hetkel olulisim. See on võimalik, sest aega saab sättida. Näiteks teha ise trenni samal ajal, kui lapsed on trennis, või käia lapse lasteaias liikluspäeval helkureid jagamas ning tutvustada selle kõrvale ka turvamehe tööd. Nagu kinnitab Reiko – kõike saab omavahel siduda, kui vaid tahta.

Pea klaarub töömõtetest joostes

Reiko on nimelt veendunud, et inimesel ei ole kahte erinevat elu nii, et inimene pendeldab igavesti töise ja koduse elu vahel. “See on ju võimatu, et unustad kodus tööprobleemid ära! Vahel saab tööl igasugu asju nii palju lahendatud ja suheldud, et kodus ei jaksa enam midagi rääkida,” avaldab mees. Kuid sellegi olukorra vastu on tal ravim olemas. Jooksmine on nimelt tegevus, mille käigus suudab ta pea tööst tühjaks saada. Ja siis kodus jälle edasi suhelda. Pere on Reiko jaoks olulisim. Jooksmine, nagu ka ujumine ja jõusaal on Reiko jaoks elustiili loomulik osa. Tõeliselt südamelähedaseks on talle saanud aga rulluisutamine. Nii, kui maapind kuivab ja puhtaks saab, võib meest näha kergliiklusteedel kilomeetreid kogumas ja võistlustelgi osalemas. Reiko ütleb, et kuigi ta elu kipub võtma pidevalt kestva täismaratoni mõõtmeid, on reegel selline, et kes palju teeb, see palju jõuab. Ja kes jõuab palju, see saab oma tegemistes olla paljust sammukese ees. Edu silmas pidades – just edu peab Reiko elu erinevates valdkondades tähtsaks – on see ülioluline. Reiko sõnul on suur erinevus selles, kas teha oma tööd hambad ristis või teha tõesti seda, mis on äge ja mis meeldib. Tema on otsustanud valida tee, mis talle endale rõõmu pakub. n

varia Kristjan Saariku uus väljakutse lektorina Selle aasta alguses võttis G4Si lennundusosakonna juhataja Kristjan Saarikuga ühendust Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lektor ja tema hea koostööpartner Viljandi Pärimusmuusikafestivali korraldustiimist Piret Aus, et teha üks huvitav ettepanek ning nüüdsest peab Kristjan lisaks põhitööle ka lektori ametit. 12. ja 13. veebruaril korraldas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pilootkoolituse suursündmuste ohutusest, kus üheks koolitajatest oli pikaajalise suurürituste turvamise kogemusega Kristjan Saarik. Koolituse eesmärk oli anda terviklik ülevaade sündmusohutuse erinevatest aspektidest ning tõsta teadlikkust erinevate osapoolte koostööst ohutuse tagamisel. Koos Kristjaniga viisid koolitust läbi kultuuriakadeemia lektorid Marju Mäger, Piret Aus ja Marko Lõhmus. Koolituse algatus tuli Rootsist ning tulevikus plaanitakse, et selline kursus oleks pidevalt ülikooli kavas nii teatud eriala tudengite jaoks kui ka neile, kes soovivad tööga seonduvalt täiendkoolitada. Kristjani hinnangul on sellisest koolitusest kasu nii korraldajaile endile kui ka ametnikele, kes on seotud näiteks erinevate lubade väljastamisega. „Mõistes täpsemalt, mida üks või teine dokument ürituse korraldamise puhul reaalselt tähendab, suudab ametnik näha laiemat pilti ning saab aegsasti tähelepanu pöörata võimalikele kitsaskohtadele,“ kommenteeris värske lektor Kristjan. Koolitusel osalenud ürituste korraldajad said tema sõnul esmase tagasiside põhjal palju teadmisi juurde selle kohta, milliste erinevate ohutust ja turvalisust puudutavate teemadega üritusi korraldades tulevikus arvestada. Millal järgmine koolitus aset leiab, pole veel teada, kuid uus amet näib Kristjanile istuvat. „Mulle meeldivad suured väljakutsed. Teisi koolitades saan anda ka ühiskonnale midagi eelnevalt õpitust ja kogetust tagasi, seejuures ise jätkuvalt ennast edasi arendades. Suurürituste ohutuse teema on Eestis suures määras koolituse mõttes katmata ja oli heameel koolituse lõppedes tõdeda, et esimesed osalejad andsid vaid positiivset tagasisidet,“ lisas ta.

Eesti Turvaettevõtete Liit valis Aasta Turvatöötaja, Aasta Turvatehniku ning Turvalahenduse Tänavu seitsmendat aastat järjest valis Eesti Turvaettevõtete Liit aasta parimat turvatöötajat.Aasta turvatöötajaks ja Aasta tehnikuks said AS Securitas töötajad, Aasta turvalahenduse tiitli pälvis G4Si teostatud projekt. ETELi tegevjuhi Kaupo Kuusiku sõnul tulid võidud üsna tasavägises võistluses. Aasta tehniku nominatsioonile esitati viis kandidaati, esikoha pälvis Securitase tehnik Timo Takkis, kes igapäevaselt teenindab Saaremaa kliente. Teisele kohale tuli G4Si kandidaat, turvatehnikadivisjoni Lõuna piirkonna tehniline spetsialist Marek Rautson. Viimastel aastatel on Mareki põhilisteks klientideks kujunenud Eesti suurimad pangad, kelle kontorite ja sularahaautomaatide turvasüsteeme mees paigaldab ja töökorras hoiab. Ehkki ilma spetsiaalse hariduseta, töötas Marek end paigaldus- ja hooldustehnikust üles tehniliseks spetsialistiks ning tema erakordne õppimisvõimekus ei jäänud märkamata ka klientidel, kelle soovitusel ja toel sai Marek ETELi konkursile esitatud. Aasta turvatöötaja nominatsioonis võistles kolm kandidaati, ka selles kategoo-

rias läks rebimiseks G4Si ja Securitase parimate vahel. Esimeses hääletamisvoorus said G4Si ja Securitase turvatöötajad võrdsed punktid, teisel hääletamisel võitis Securitase kandidaat – Märjamaa Säästumarketi objekti turvatöötaja Maire Rapp. G4Si poolt esitatud Raul Kuke kandidatuuri toetas lisaks meie tööperele ka Rauli patrullipiirkonnaks olev Viimsi vald. „Raul Kukk on turvatöötaja suure algustähega, ta on kohusetundlik, inimlik, märkav ja hooliv,“ märkis ETELile esitatud videopöördumises Viimsi vallavanem Jan Trei. G4Sile võidu toonud Aasta turvalahendusest saab pikemalt lugeda ettevõtte siseveebist ning järgmises SENSORI numbris. Tänavuse konkursi reglement näeb ette, et Aasta turvalahendus tehakse esmakordselt teatavaks alles Turvakonverentsil, mis toimub tänavu 9. aprillil. Stay tuned!

Spordiklubi uudised G4Si meistrivõistlused igasse piirkonda!

öödunud aastal turvatöötajate täiendkoolitusel võis üsna sageli G4S Spordiklubist rääkides kuulda soovi, et piirkondades võiks olla rohkem sportlikke tegevusi. Üks võimalus selleks on klubi võistlused piirkondadesse tuua. Just seda eesmärki silmas pidades saigi veebruari alguses G4S meistrivõistlustega sulgpallis mindud Pärnusse ning tulemuseks oli rekordiline osavõtt. Valiku tegemiseks, kas korraldada võistlus Pärnus või Tartus, saatis spordiklubi vedaja Sergei Karelin kumbagi piirkonda üleskutse ajada kokku võimalikult suur hulk huvilisi ning sedapuhku oli tulemus läänlaste kasuks. Vaadates võistluse lõppseisu võib mõista ka entusiasmi selle taga – Saaremaalt pärit müügijuht-kliendihaldur Toomas Peeters noppis tasavägiselt, kuid kindlalt turniiri võidu meeste arvestuses. Mõnigi osaleja tõdes hiljem, et tahtnuks ise end ses lõppmängus Toomasega proovile panna. Kui mehi oli mängus 14, siis naisi aga kolm ning esikohale tuli kliendihaldur Kristi Janson Tallinnast. Paarismängudes võitsid Sergei Karelin ja Egert Miljan. Järgmisena ootavad spordikalendris ees meistrivõistlused bowlingus 4. aprillil Tallinnas ja males 8. aprillil, kuid piirkondadesse on plaanis veelgi jõuda. Nii on oodata juunis tänavakorvpallivõistlust taas Tartus ning augustis jalgpallivõistlust traditsiooniliselt Paides. Olgu sõit aga piirkonda või pealinna, siis seda päeva võikski võtta kui sportlikku päeva, mille hulgas ühe ettevõtmisena väljasõit heade kolleegide ja sportlike sõpradega, soovitab Sergei Karelin osavõtjatele.

Aktiivne klubiline Kristi Janson julgustab omakorda naisi spordiklubi trennidest ja võistlustest osa võtma. „Rohkem võistlejaid võiks olla naiste seast, siis oleks huvitavam! Tule kohale ja ära karda kaotada! Võib-olla just võistlusele tulles leiad selle õige ala enda jaoks, lahedast seltskonnast rääkimata.“ Siinkohal tasub veel meelde tuletada, et võistlustest oodatakse osa võtma kõiki G4Sikaid, ka neid, kes veel ei kuulu spordiklubisse. Spordiklubi kevadine kalender 01.04 Malekool peamajas 04.04 Bowling Tallinnas 08.04 Malesimultaan 10.05 Tartu Jooksumaraton 31.05 Tartu Rattaralli Hea teada! Kõigil Tartu Maratoni Jooksumaratonil ja Rattarallil osalejatel on viimane aeg registreeruda, kui on soov saada 50% ulatuses Spordiklubi soodustust. Selleks tuleb oma osalemise soovist teada anda Janek Vanale aadressil janek.vana@ee.g4s.com jooksumaratoni puhul hiljemalt 03.04 ja rattaralli puhul 23.04. Hiljem registreerujatele on omaosalus suurem, spordiklubi katab pool esimese vooru maksumusest. Vaata lisaks: www.g4s.ee -> Ettevõttest -> Spordiklubi G4S -> Sportimine SK G4S liikmetele

G4S EESTI INFOLEHT märts / aprill 2015 | NR 2 (122)

SILMARING

Soovitusi kevadiseks virgutuseks Kalendri järgi on kevad käes ja päevad juba suhteliselt valged. Sellegipoolest pole loodus veel täielikult üles ärganud ning inimenegi vajab mõningat turgutust. Kas aga vitamiinidest ainult piisab, et eemal hoida stressi ning talve jooksul kahanenud energiavarusid taastada? Pakume mõned soovitused, kuidas hea enesetunde saavutamisele ise kaasa aidata. Tekst: Irene Metsis, Esme Kassak

Ole positiivne

Väidetavalt elavad positiivselt meelestatud inimesed kauem ja naudivad oma elu rohkem. Kuidas seda saavutada? Tasub meeles pidada, et mõttejõul on suur jõud. See ei ole ainult lausejupp, mida paljud koolitajad soovitavad, vaid sellel on päriselt suur jõud. Ärgates hommikul tusase tujuga, on võimalik end päris kiirelt positiivsele lainele häälestada ning sellega on juba oluline pinnas terveks päevaks loodud, sest positiivsus on nakkav. Nii nagu me ise end väljendame, selliselt reageerivad ka inimesed meie ümber. Suheldes kolleegidega, olles ise positiivne, muutuvad nemadki selliseks. Siin ei ole midagi uut, ometi ei kasuta me seda nippi teadlikult väga tihti.

Ole füüsiliselt aktiivne

On mitmeid vabandusi, miks mitte sporti teha, alates kehvast ilmast kuni tiheda ajagraafikuni. Tegelikult saab ka ilma otseselt treeningriideid selga tõmbamata ja päevakava muutmata füüsiliselt aktiivne olla. Jalutuskäik lõuna ajal või tööletuleku ja rattasõidu ühendamine on ühed paljudest näidetest. Oluline on leida enda jaoks meelepärane tegevus ning olla selles järjepidev. Kodumaiseid tervislikke vilju veel nii pea maitsta ei saa, kuid värsket õhku saab sisse hingata küll. Eestimaa on kaunis ning miks mitte ette võtta mõni retk kevadisse loodusesse.

Toitu tervislikult

Tervisliku toitumise nipid on lihtsad, kuid sarnaselt sportimisega tuleb sellegi puhul leida endale sobivad lahendused, et ei jääks pelgalt ühekordseks katsetuseks. Mõned põhitõed, mida võiks meeles pidada, on alati hommikusöögi söömine, toidukordade mitte vahele jätmine, tervislike ampsude eelistamine ning kohviga mitte liialdamine. Kuula oma keha!

Ära muretse asjade pärast, mida Sina muuta ei saa

Nii lihtne see ongi, kuid mis toimub igapäevaelus tegelikult? Me muretseme pidevalt

asjade pärast, mille muutmine ei ole meie võimuses. Tihedamini võiks endale esitada küsimuse, kas mina saan seda olukorda muuta? Või mida mina saan muuta? Pea meeles sedagi, et me ei saa muuta teisi inimesi, kuid saame muuta iseennast ja enda hoiakuid. Kui muudame endid, muutuvad ka teised meie ümber.

Leia aega tegevusteks, mis Sind tõeliselt köidavad

Kui elu koosneb ainult tööst ja veelkord tööst, siis on läbipõlemise oht suurem. Tasakaalustatus on oluline kõikides eluvaldkondades ning äärmiselt oluline on leida aega nendeks tegevusteks, mis Sind tõeliselt köidavad. Elus on nii palju asju, mida me kogu aeg „peame tegema“. Lisaks „ma pean“ ümber sõnastamisele sõnapaariks „ma tahan“ tasub oma tegevused ka sel pilgul üle vaadata, kuidas igapäevastes toimingutes tegelikult ka tõsta nende osakaalu, mida Sa tahad teha. Ära unusta enda hobisid!

Pea endast lugu ja oska end väärtustada

Ei ole olulisemat inimest kui Sina ise! See, kuidas me ise endast mõtleme ja endasse suhtume, on väga tähtis. Kui endast pidevalt kehvasti mõelda, siis muutub enesehinnang madalaks ning pikapeale hakkab see mõjutama meie käitumist ja ka teiste suhtumist meisse. Igaühel on meist omad tugevad küljed ja arengukohad – oluline on neid endale teadvustada. See aitab hoida paremaid suhteid ning lihtsamini hakkama saada ka keerulistes situatsioonides.

Julge pealehakkamine on pool võitu

Mistahes muudatuse elluviimisel on alustamine kõige raskem, sestap on kõige olulisem säilitada meelekindlus ning lihtsalt julgelt pihta hakata. Ainult nii saad endale uusi võimalusi pakkuda, mis elul varuks on. Loe lisaks: www.julgedhoolida.ee ->Tervislikult tööl

RAAMATUSOOVITUS Maria Šnaper uuris G4Sikatelt viimatise raamatuelamuse kohta ning küsis, miks nad soovitaksid loetud raamatut ka teistele. Kui oled midagi inspireerivat hiljaaegu lugenud, anna sellest meilegi teada aadressil kysimused@ee.g4s.com! Tauno Nugis, lennundusosakonna koolitusspetsialist Joel F. Harrington „Ustav timukas“ Raamat annab väga hea pildi kohtumõistmisest ja karistustest keskaegses Euroopas. Raamatu aluseks on Nürnbergi linna timuka Frantz Schmidti päevik, mida mees pidas ligi 30 aasta vältel, kui oma ametikohal teenis. Kogu timukana oldud aja täheldas ta üles kõik hukkamised, nende tagamaad ja detailse kirjelduse tegudest, mis hukkamistele viis. Samuti tuleb raamatus välja kogu nii-öelda protsess isiku vahistamisest, ülekuulamisest kuni viimase hingetõmbeni. Lisaks hukkamistele ja hukatud isikute niinimetatud kuritegude lahtimõtestamisele annab raamat samas väga hea ülevaate keskaegsest elust nii majanduslikus kui sotsiaalses mõistes. Kuigi timukas on kogu raamatu vältel materiaalselt kindlustatud ja väga heal järjel, siis sotsiaalses mõistes kuulus mees alamkihti, keda ei lubatud isegi kirikusse käima, rääkimata avalikkuse ees teretamisest. Raamat ei ole ilukirjanduslik, vaid pigem ajalooline käsitlus keskaegsest elust ja olust. Igapäevane elu oli kõvasti vägivaldsem, usuti tumedaid jõude ja karistused olid mõningais mõttes julmemad kui teod, mis hukkamisteni viisid. Kindlasti on tegu silmaringi laiendava lugemisega ja kergemaks ajaviiteks hästi ei sobi, aga eks maitseid ole erinevaid. Ruth Ottender, USA saatkonna turvatöötaja Andy Weir „Marslane“ („The Martian“) Hästi soojalt julgen ja tahan soovitada Andy Weiri kirjutatud raamatut „Marslane“ („The Martian“). „Marslane“ jõudis minuni audioraamatu kujul ning peale esimest kuulamist eelmise aasta septembris sai sellest raamatust minu igaõhtune kaaslane. Raamatu tegevuspaik on küll kosmos, täpsemalt siis planeet Marss, kuid autor on näinud tõsiselt vaeva, et luua võimalikult realistlik olustik ning seega ei ole teoses erilist fantastikat. Kõik kasutatav tehnoloogia eksisteerib, mõni küll alles teooria tasandil, aga siiski. „Marslane“ tekitab emotsioone üsna laial spektrumil. Peategelane, astronaut Mark Watney jääb tänu asjaolude kehvadele kokkulangemistele üksi ja ilma sidevahenditeta Marsile ning kuna kõik teda surnuks peavad, on edasised väljavaated üsna mornid. Samas on Mark väsimatu, jäärapäine kosmose-mäkaivar, kes ei kohku tagasi miljardeid dollareid väärt kosmosetehnoloogiat kasutamast täiesti mittesihtotstarbeliselt, et teha asju, mis tema enda sõnade kohaselt tekitaks NASA poistele “kollektiivse südari”. Ning südamest ropendades ja aeg-ajalt käkki keerates suudab Mark oma tegemised täiesti kasutajasõbralikult lahti seletada.

ristsõna VE UR 9 2

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Veab sellel, kes veab" ja pilt oli tehtud G4Si eelmistel suvepäevadel Käärikul. Õige vastuse saatnutest osutus loosi tahtel võitjaks Tiit Nogu, kes saab auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos fotol toimuva tegevuse asukoha ning oma kontaktandmetega saada enne 10. aprilli e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.